16.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/10

(1)

Itaalia teavitas 22. juuli 2003. aasta kirjaga komisjoni abist äriühingule Sadam ISZ kuuluvale Villasori suhkrutööstusele. 19. septembri 2003. aasta kirjaga ja 30. märtsi 2004. aasta kirjaga andis Itaalia komisjonile lisateavet.

(2)

Komisjon teatas 8. septembri 2004. aasta kirjaga Itaaliale otsusest algatada kõnealuse abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus.

(3)

Itaalia edastas komisjonile 13. oktoobri 2004. aasta kirjaga ja 7. aprilli 2005. aasta kirjaga Itaalia ametiasutuste märkused ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (1). Komisjon kutsus huvitatud isikuid kõnealuse abi kohta märkusi esitama.

(5)

Komisjon sai abi kohta märkusi huvitatud isikutelt. Ta edastas need Itaaliale kommenteerimiseks ja sai Itaalia kommentaarid 18. mai 2005. aasta kirjaga.

(6)

Itaalia ametiasutused edastasid 31. jaanuari 2008. aasta kirjaga ja 14. aprilli 2008. aasta kirjaga teabe, mida komisjon oli küsinud 29. märtsi 2007. aasta kirjas.

(7)

Abisaav ettevõte, äriühingule Sadam ISZ kuuluv Villasori suhkrutööstus, on suhkrupeedi töötlemise tehas, mis on ainuke omataoline Sardiinias (ühel Vahemere suurimatest saartest).

(8)

Itaalia ametiasutused maksavad suhkrutööstusele 3,5 miljonit eurot osalise hüvitisena kaotuste eest, mida põhjustas ettevõtjale suhkrupeedi kokkuostu kahanemine 2001.–2002. aasta põua tõttu ja sellest tingitud suhkrutoodangu langus.

(9)

Vastavad ametiasutused esitasid andmed, mis näitavad suhkrupeeditoodangu vähenemist piirkonnas ja sellest tingitud suhkrutööstuse kokkuostumahtude kahanemist. Võrreldes ajavahemikuga 1998–2000 vähenes toodang 2001. aastal 39 % ja 2002. aastal 68 % (2).

(10)

Ametiasutused arvestasid välja Villasori suhkrutööstuse kantud kahju, võttes aluseks ettevõtte 1998.–2002. aasta bilansi andmed, ja hindasid selle 6 858 448 eurole (3). Kahju arvestati välja järgmiselt: ametiasutused arvestasid välja püsikulude summa ühe suhkrutonni kohta võrdlusperioodil (1998–2000) ja võrdlesid saadud numbrit püsikulude summaga ühe suhkrutonni kohta aastatel 2001 ja 2002. Püsikuludeks loeti alalised töötajad, käitlemine (kolmandate ettevõtjate osutatud teenused ja laotasud), üldkulud, amortisatsioon ja finantskulud (4). Võrdlusperioodil oli püsikulude osatähtsus toodangu suhtes 166,61 eurot tonni kohta (5). 2001.–2002. aasta kohta annab sama arvutuskäik järgmised tulemused: püsikulude osatähtsus toodangu suhtes oli 2001. aastal 287,95 eurot/t (6) ja 2002. aastal 569,18 eurot (7). Et saada määr, mille võrra püsikulud olid suuremad kui võrdlusperioodil, lahutati võrdlusperioodi püsikulude osatähtsus 2001. ja 2002. aasta püsikulude osatähtsusest. Tulemuseks saadi 2001. aastal 121,34 eurot/t ja 2002. aastal 402,58 eurot/t (8). Kogu kahjusumma väljaarvestamiseks korrutati 2001. ja 2002. aasta suhkru kogutoodang eeltoodud indeksitega. Kahjusummaks saadi 2001. aastal 2 427 278 eurot ja 2002. aastal 4 431 170 eurot, (9) seega kokku 6 858 448 eurot.

(11)

Itaalia ametiasutuste antav 3,5 miljoni euro suurune abisumma vastaks seega 51 % kahjust. Itaalia ametiasutused selgitasid, et abisumma tulenes eelarvepiirangutest.

(12)

Kõnealust abi ei tohi anda koos muu abiga.

(13)

Et tõestada 2001.–2002. aastal saart tabanud põua erandlikkust, esitasid Itaalia ametiasutused piirkondliku agrometeoroloogiajaama (SAR) (10) koostatud dokumendi Sardiinia viimase kümne aasta meteoroloogiliste andmetega. Andmed kajastavad muu hulgas põua kestust, veevarude taset ja Sardiinia agroklimaatilist olukorda aastatel 2001–2002.

(14)

Itaalia ametiasutused märkisid ka, et suhkrupeedikasvatuseks on varem korduvalt abi antud. Ajavahemikus 1990–2002 anti abi aastatel 1995, 2000, 2001 ja 2002.

(15)

Itaalia ametiasutuste hinnangul on abi ühisturuga kokkusobiv ühenduse suuniste riigiabi kohta põllumajandussektoris ajavahemikuks 2000–2006 (edaspidi „suunised”) (11) punkti 11.3.1 alusel, sest sellega korvatakse kahju, mida suhkrutööstus kandis loodusõnnetusega võrreldavast ilmastikunähtusest tingitud suhkrupeeditoodangu vähenemise tõttu.

(16)

Itaalia ametiasutused leidsid, et selline tõlgendus on kooskõlas komisjoni praktikaga selles küsimuses, (12) kuivõrd on olemas otsene vastastikune seos põllumajandusliku tooraine tootmise ja põllumajandustööstusliku töötlemise vahel, eriti kuna töötlemisettevõtjal ei ole alternatiivseid tarneallikaid.

(17)

Itaalia ametiasutused väitsid, et suhkrupeedil baseeruvas suhkrutööstuses on põllumajanduslik ja tööstuslik komponent tihedalt seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Suhkrupeeti töötlev tehas sõltub sobiva varustuspiirkonna olemasolust ning Villasori suhkrutööstuse tegevus seisneb eranditult suhkru tootmises saarel asuvas varustuspiirkonnas toodetud suhkrupeedist. Itaalia ametiasutuste sõnul tuleb Vahemere piirkonnas kasvatatav suhkrupeet selle füsioloogiliste omaduste tõttu koristada lühikese aja jooksul, mil selle suhkrusisaldus on kõige kõrgem, ning transportida kiiresti (36 tunni jooksul pärast koristamist) töötlemistehasesse, et hoida seda suhkrusisalduse langemise ja seente eest, mis muudavad peedi kasutuskõlbmatuks. Seetõttu asub varustuspiirkond tavaliselt 80–100 kilomeetri kaugusel töötlemistehasest ning koristus- ja töötlemishooajad on väga lühikesed. Villasori suhkrutööstuse lähim tarneallikas asub Mandri-Itaalias 250 km kaugusel (millest 180 km meritsi).

(18)

Itaalia ametiasutused meenutasid, et suhkrutootmine on ühenduse tasandil reguleeritud suhkrusektori ühise turukorraldusega (määrus suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta), (13) mille kohaselt rafineerimistehased peavad sõlmima lepingud oma varustuspiirkonna suhkrupeeditootjatega neile riigi poolt eraldatud nn A + B suhkrutootmiskvoodi ulatuses, et saada osa ühise turukorraldusega tagatud hindadest ja tuludest. A + B kvooti ületavat suhkrutoodangut ei tohi riiklikult toetada ega ühisturul vabalt turustada. Seetõttu nähakse rafineerimistehase ja seda tavapäraselt varustavate põllumajandusettevõtjate vahelises kasvatuslepingus ette selline kasvupindala, mille toodang ei ületa riigi poolt rafineerimistehasele eraldatud A + B kvooti. Sellises olukorras on rafineerimistehasel raske leida tarneallikaid väljaspool omaenda suhkrupeedikasvatuspiirkonda, kuivõrd väljaspool kasvatuslepinguid saadaoleva tooraine kogus on piiratud, selleks on vaja vastavasisulisi kokkuleppeid töötlemisettevõtjate vahel ning Vahemere piirkonnas peavad alternatiivsed suhkrupeedikasvatuspiirkonnad asuma ka piisavalt lähedal, et tagada tooraine kasutuskõlblikkus.

(19)

Itaalia ametivõimud olid valmis kaaluma ka võimalust, et Villasori tehas leiaks töödeldavat toorainet mujalt, kuid Mandri-Itaalia tootmispiirkonnad asuvad nii kaugel, et suhkrupeedi transportimine ei oleks ökonoomne, rääkimata sellest, et tooraine jõuaks kohale kasutuskõlbmatuna.

(20)

Itaalia ametiasutused esitasid komisjonile arvestuslikud ajavahemikud ja kulud, mida nõuaks suhkrupeedi transport alternatiivsest tootmispiirkonnast Mandri-Itaalias. Peedi Sardiiniasse transportimiseks kuluks ligikaudu 2,5 päeva alates pealelaadimisest. Kuna peet tuleb töödelda 36 tunni (1,5 päeva) jooksul pärast koristust, jõuaks see kohale kasutuskõlbmatuna. Kulud mõlema perioodi kohta kokku oleksid ametiasutuste arvutuste kohaselt ligikaudu 10 188 000 eurot.

(21)

Põua ja (sellega seotud) Sardiinia veemajanduspoliitika kohta märkisid Itaalia ametiasutused, et 1995. aastal kuulutati välja veekriisi olukord ja nimetati ametisse vastav komissar (Commissario Governativo per l’Emergenza Idrica), kellel on erivolitused veevarude haldamiseks ja esmatähtsate infrastruktuuritööde tegemiseks.

(22)

Itaalia ametiasutused märkisid ka, et Sardiinia piirkondliku arengukavaga ajavahemikuks 2000–2006 nähti ette eraldi meetmed suhkrupeedikasvatuseks. Nende hulgas olid niisutus, niisutusseadmete ja -rajatiste soetamine põllumajandusettevõtetesse, moodsamate masinate kasutuselevõtt ning väetamise ja taimekaitse mehhaniseerimine.

(23)

Komisjon algatas asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetluse, kuna kahtles abimeetme kokkusobivuses asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktiga b, mis loeb ühisturuga kokkusobivaks loodusõnnetuse või muu erakorralise sündmuse tekitatud kahju korvamiseks antava abi. Kuivõrd tegemist on eranditega asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttest, mille kohaselt riigiabi on ühisturuga kokkusobimatu, tõlgendab komisjon artikli 87 lõike 2 punktis b kasutatud mõistet „loodusõnnetus” kitsendatult. Seni on komisjon aktsepteerinud maavärina, laviini, maalihke ja üleujutuse pidamist loodusõnnetuseks.

(24)

Komisjon on alati leidnud, et ilmastikunähtusi, nagu külm, rahe, jää, vihm või põud, ei saa iseenesest pidada loodusõnnetusteks artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses. Arvestades siiski kahjusid, mida need nähtused võivad põllumajandustoodangule või tootmisvahenditele tekitada, on komisjon aktsepteerinud nende võrdsustamist loodusõnnetusega, kui kahju ulatub teatava tasemeni (milleks on kehtestatud 20 % tavapärasest toodangust vähemsoodsates piirkondades ja 30 % teistes piirkondades). Suuniste (14) punktis 11.3 on sätestatud, et ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud kaotuste korvamiseks võib anda abi üksnes põllumajandustootjatele või tootjaorganisatsioonidele, millesse nad kuuluvad. Komisjon käsitab punkti 11.3 alla kuuluvat abi ühisturuga kokkusobivana asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, kui on täidetud teatavad tingimused.

(25)

Komisjon on olnud alati seisukohal, et punktis 11.3 käsitletud meetmed ei ole kohaldatavad põllumajandustööstuslikele töötlemisrajatistele, millel on komisjoni arvates piisavalt paindlikud võimalused tooraine hankimiseks. Sellega võivad muidugi kaasneda täiendavad toorainekulud ja/või väiksem kasumlikkus, kuid see ei õigusta põllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavate meetmete otsest kohaldamist.

(26)

Kuna Itaalia ametiasutused ei esitanud muid õiguslikke aluseid abi analüüsimiseks ega võimalikuks heakskiitmiseks, ei saanud komisjon selles menetlusetapis välistada, et kavandatav abi on tegevusabi, see tähendab abi, mille eesmärk on vabastada ettevõtja selliste kulude kandmisest, mida ta oleks pidanud tavatingimustes igapäevase juhtimise või tavapärase majandustegevuse tõttu ise kandma.

(27)

Peale selle näisid Itaalia ametiasutuste edastatud ja komisjoni käsutuses olevad andmed viitavat sellele, et äriühing Sadam ISZ ja äriühingud, millele see otseselt või kaudselt kuulus – täpsemalt SAM (15) ja FINBIETICOLA SpA (16) –, oleksid suutnud tehase kasumlikkuse vähenemist ise kanda.

(28)

Kõrvalmärkusena võib öelda, et isegi kui suuniste punktiga 11.3 ettenähtud hüvituspõhimõtte kohaldamist äriühingule Sadam ISZ saaks pidada vastuvõetavaks (mida menetluse praeguses etapis teha ei saa), oleks Itaalia ametiasutuste poolt abi arvestamiseks valitud võrdlusperiood ekslik.

(29)

Menetluse algatamise ajal esitasid komisjonile märkusi Sadam ISZ, (17) Sardiinia maakonna president (18) ja Brumar Srl (19).

(30)

Äriühing Sadam ISZ kordas oma märkustes põhjendusi, mis ajendasid Itaalia ametiasutusi abi eraldamist kavandama ning mis on esitatud ametliku uurimismenetluse algatamise kirja punktides 12–36: põua erandlikkus, suhkruturu korralduse eripära, mille tõttu ei ole võimalik hankida toorainet teistest piirkondadest, võimatus toorainet transportida, sest rafineerimistehas asub saarel, suhkrutööstuse tähtsus saare majandusele. Märkused sisaldasid ka teavet äriühingu omandisuhete muutumise kohta; praegu on äriühingu ainuomanik kontsern Eridania Sadam. Nimelt läks pärast äriühingu Sviluppo Italia SpA taandumist 2003. aasta detsembris ka Finbieticola osa 2004. aasta oktoobris kontsernile Eridania Sadam. Sadam ISZ esitas koopia lepingust, mis on sõlmitud mitme eraõigusliku ja riikliku asutuse vahel eesmärgiga tagada suhkrupeedi jätkuv tootmine Sardiinias. Lepingus kohustub Sardiinia maakond astuma kõik vajalikud sammud – eelkõige veemajanduse vallas –, et taaskäivitada investeeringud suhkrupeedisektorisse, ning saama võimalikult kiiresti komisjoni loa kõnealuse 3,5 miljoni euro suuruse abi eraldamiseks, et korvata põua tekitatud kaotused.

(31)

Sadam ISZ leiab, et tema toodang ei avalda mingit mõju Euroopa turule, kuna moodustab sellest kõigest 0,2 % ning on peale selle 98 % ulatuses suunatud Sardiinia turule, kattes ligi 50 % selle vajadustest, samas kui kontsern Eridania Sadam toodab 35 % Itaalia suhkrust, mis moodustab 1,7 % Euroopa suhkrutoodangust ning katab 23 % Itaalia turust, mis moodustab 2,15 % Euroopa turust.

(32)

Sardiinia maakonna president rõhutab 2001.–2002. aasta olukorra täiesti erandlikku iseloomu, mille tõttu see ei saa mingil juhul „olla pretsedent, mida saab rakendada tulevikus uutele olukordadele”. Maakonna president rõhutab Sardiinia ainsa rafineerimistehase võimaliku sulgemise negatiivseid tagajärgi saare majandusele, arvestades suhkrupeedikasvatuse tähtsust Sardiinias, sellega seotud põllumajandusettevõtete arvu (1 300, milles on hõivatud ligikaudu 5 000 töötajat), rafineerimistehase alaliste (83) ja hooajaliste (ligi 200) töötajate arvu, rääkimata selle tegevusega kaasnevatest töökohtadest (peedikasvatuses ja -koristuses hõivatud kolmandad isikud, vedajad, rajatisi hooldavad ettevõtjad), samuti arvestades põllumajandustootmise ratsionaalset korraldust tervikuna, kuivõrd peet on oluline vahekultuur. Maakonna president kinnitab, et maakonnavalitsus peab suhkrupeedisektorit väga tähtsaks ning on võtnud endale kohustuse selle säilimisele kaasa aidata.

(33)

Äriühing Brumar Srl kinnitab, et rafineerimistehas Sadam ei kandnud kahju, sest tal oli võimalik osta suhkrut Prantsusmaalt, Saksamaalt, Sloveeniast ja Horvaatiast, ning et kõik Itaalia rafineerimistehased tõstsid 1. oktoobrist 2003 valge suhkru hinda 50 euro võrra tonni kohta, mis tõi Itaalia viiele suhkrutööstusele 80 miljonit eurot puhaskasumit. Brumar Srli väitel sai suurema osa sellest kasumist äriühing Sadam, millele kuulub enamik Itaalia suhkrutootmisest. Kokkuvõttes leiab Brumar Srl, et abi tuleks anda suhkrupeeditootjatele põuast tingitud ikalduse kahjude korvamiseks, samuti töölistele, kes töötlemistehastes tööd ei saanud.

(34)

Itaalia ametiasutused saatsid oma märkused menetluse algatamise ajal 13. oktoobri 2004. aasta kirjaga ja 7. aprilli 2005. aasta kirjaga ning esitasid 17. mai 2005. aasta kirjaga oma märkused vastuseks äriühingu Brumar Srl kirjale.

(35)

Itaalia ametiasutused vaidlustasid kõik äriühingu Brumar Srl märkused, pidades neid asjakohatuks, kuivõrd Villasori suhkrutööstus ei ole kunagi ostnud suhkrut sisse äriühingu Brumar Srl nimetatud maadest ning valge suhkru hinnatõus puudutas kõiki Itaalia suhkrutootjaid ja toimus 2003. aasta hooajal ehk pärast hooaegu, mille eest abi kavatsetakse anda; nad vaidlustasid ka arvutused kasumite kohta, mida Itaalia suhkrutootjad üldiselt ja kontsern Eridania Sadam eraldivõetuna 2003. aastal väidetavalt teenisid: kontsern Eridania Sadam, millesse Sadam ISZ kuulub, tootis 2003. aastal 34 % Itaalia suhkrust.

(36)

13. oktoobri 2004. aasta kirjas tunnistasid Itaalia ametiasutused, et komisjon on kajastanud ammendavalt kõiki juhtumi üksikasju ning ametliku uurimismenetluse algatamise eeletapis edastatud andmeid, täpsemalt õiguslikku alust, kavandatava abimeetme hüvituslikku iseloomu, abi arvutamise viisi, abi lubamise seisukohast olulist õiguslikku alust, põllumajandusliku ja tööstusliku komponendi vastastikust sõltuvust suhkrupeedisektoris, võimatust tuua Sardiiniasse ümbertöötlemiseks toorainet teistest tootmispiirkondadest ning sektori tähtsust saare majandusele.

(37)

Itaalia ametiasutused leiavad, et abimeede ei avalda mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, sest selle mõju piirdub regionaalse tasandiga: 98 % Villasori suhkrutööstuse toodangust läheb kohalikule turule ega konkureeri seega teiste ühenduse ettevõtjatega ei Mandri-Itaalia, ühenduse ega maailma turul. Itaalia ametiasutused leiavad, et vastavalt oma dokumendile „Teatise eelnõu. Uued suunised liikmesriikidevahelisele kaubandusele piiratud mõju avaldava riigiabi hindamiseks” peaks komisjon omistama suuremat tähtsust kõnealuse meetme majanduslikule mõjule, arvestades selle väikest mõju kaubandusele. Itaalia ametiasutuste arvates tuleks komisjoni väidet, (20) et „Itaalial on oluline positsioon suhkrutootmises”, täpsustada vähemalt märkusega, et Itaalia on suhkrutootjana Euroopas alles neljandal kohal ning et kontserni Eridania Sadam osa Euroopa turust on veidi üle 1,5 % ning Sadam ISZ toodangu osa 0,06 % (2002. aasta turustusaasta andmetel).

(38)

Abimeetme õigusliku aluse osas viitavad Itaalia ametiasutused mitmele komisjoni varasemale otsusele, millega on heaks kiidetud abi põllumajandusele või põllumajandustööstusele asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b ning suuniste punktis 11.3 sätestatud rakenduskriteeriumide alusel (täpsemalt dokumentidele, mis käsitlevad abikavu N 83/2000, N 185/2000, N 657/02 ja N 729/02), väites, et kõnealusel juhtumil on need kriteeriumid täidetud.

(39)

Itaalia ametiasutused juhivad komisjoni tähelepanu ka suuniste punktile 3.4, mille kohaselt asjaolu, et abimeede ei vasta kõigis detailides mõnele suunistes esitatud hüpoteetilisele olukorrale, ei vabasta komisjoni iga konkreetse juhtumi uurimisest, võttes arvesse asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 põhimõtteid, ühist põllumajanduspoliitikat ja ühenduse maaelu arengu poliitikat. Seetõttu leiavad Itaalia ametiasutused, et kui kavandatava abimeetme suhtes ei saa komisjoni hinnangul kohaldada artikli 87 lõike 2 punkti b, tuleks see heaks kiita artikli 87 lõike 3 punkti c alusel.

(40)

Itaalia ametiasutuste väitel võimaldaks kavandatav abi hüvitada suhkrutööstuse märkimisväärsed kaotused, mis olid tingitud suhkrutootmise puudumisest 2001.–2002. aasta ränga põua tekitatud toorainepuuduse tõttu. Normaalne suhkrupeedisaak Sardiinias tagaks töötlemisettevõtjale majandusliku tasakaalu. Kavandatav toetus, mida Itaalia ametiasutused nimetavad veel kord juhuslikuks ja erakorraliseks, võimaldaks ka lõpule viia kogu 1999. aastal alustatud ümberkorraldusprojekti koos märkimisväärsete investeeringutega tööstusse (21) ja põllumajandusse (vt komisjoni poolt heaks kiidetud Sardiinia piirkondliku arengukava meede 4.9 N), mis tooksid kasu kogu piirkonna majanduslikule arengule.

(41)

Itaalia ametiasutused leiavad, et selle juhtumi hindamisel on asjakohatu viidata kontserni Sadam Eridania sisesuhetele. 2003. aasta märkimisväärse passiva tõttu rekapitaliseerisid kontsern Sadam Eridiana ja FINBIETICOLA SpA 2003. aasta detsembris äriühingu 5 039 393 euroga, täites sellega oma kohustused kontrollitava äriühingu ees normaalse ettevõtlusriski osas, mille Sadam ISZ võttis 2003. aastal (tavapärase majandamise ja tootmise aastal). Rekapitaliseerimise järel taandus avalik-õiguslik aktsionär Sviluppo Italia, sest ta ei olnud rekapitaliseerimises osalenud. Itaalia ametiasutused ei leia, et kontrolliv äriühing oleks kohustatud katma kontsernisiseste rahavoogudega kaotusi, mis on tingitud erakorralisest sündmusest, mida ei ole võimalik kontserni ettevõtlustegevuse põhjalikul planeerimisel ette näha. Itaalia ametiasutuste väitel peab põhiaktsionäride vastutus piirduma äriühingu normaalsest tegevusest tulenevate nõudmistega.

(42)

Hüvitise arvestamise aluseks olnud võrdlusperioodi valimisel järgisid Itaalia ametiasutused enda väitel suuniste punktis 11.3.2 kehtestatud põhimõtteid. Peale selle välistab äriühingu tegeliku kahju (6 858 448 eurot) ja kavandatava abisumma (3,5 miljonit eurot) erinevus ülemäärase hüvitise maksmise. Itaalia ametiasutused märgivad, et komisjon on varem aktsepteerinud suunistes sätestatust erinevaid kahjuarvestusviise, kui kasutatud arvestusviisiga ei kaasne kahjude ülemäärase hüvitamise ohtu (22).

(43)

Oma viimastes kirjades aastast 2008 esitasid Itaalia ametiasutused komisjoni nõudmisel veel täpsustavaid andmeid eelkõige suhkrutoodangu kohta (tonnides), mis on ära toodud alljärgnevas tabelis:

(44)

Itaalia ametiasutused teatasid ka, et Villasori suhkrutööstus lõpetas alaliselt tegevuse, kuna sektor korraldati ümber suhkrusektori turgude ühise korralduse reformi tõttu. Selleks esitas Eridiana Sadam 30. aprillil 2007 põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumile „Villasori suhkrutööstuse ümberkorraldamise projekti”.

(45)

Teatatud abi saab Itaalia ametiasutuste sõnul kasutada selleks, et korraldada ümber sektor ja äriühing, mis jääb endiselt eluliselt tähtsaks töökohtade säilitamise ja Sardiinia bioenergeetika sektori turustusvõimaluste seisukohast.

(46)

Käsitletav abi on määratud suhkrutööstusele. Vastavalt nõukogu 28. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 318/2006 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) (23) artiklile 36 ning enne seda määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklile 45 kehtivad asutamislepingu artiklid 87, 88 ja 89 selle määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete kohta. Sektoris, millele kõnealune abi antakse, kehtivad seega riigiabi reguleerivad ühenduse õigusaktid.

(47)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on ühisturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, niivõrd kui see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(48)

Kõnealune meede vastab asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 esitatud abi määratlusele, kuivõrd see annab majandusliku eelise (rahalise abina kaotatud summade korvamiseks) konkreetsele ettevõtjale (Villasori Sadam ISZ), tuleb riiklikest (maakonna) ressurssidest ning võib kahjustada kaubandust. Peale selle ilmneb andmetest, mida Sadam pärast menetluse algatamist esitas, et ta ei tegutse mitte ainult Itaalia, vaid ka ühenduse turul (vt punkt 31 eespool). Ning olenemata sellest, et Villasori rafineerimistehases toodetud suhkur on suunatud peaaegu täielikult Sardiinia turule, võib kõnealune abi sellegipoolest kahjustada sellel turul võimalikku konkurenti mõnest teisest liikmesriigist.

(49)

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt on ettevõtja konkurentsipositsiooni paranemine riigiabi toel üldiselt tõendiks konkurentsimoonutusest konkureerivate ettevõtjate suhtes, kes ei saa sellist toetust (24). Kohtupraktika on näidanud, et abi või abisaava ettevõtja suhteline väiksus ei välista tingimata liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamise võimalust (25).

(50)

Abi kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust juhul, kui see takistab sissevedu teistest liikmesriikidest või soodustab väljavedu teistesse liikmesriikidesse. Määrav on see, kas kõnealune abi muudab või võib muuta liikmesriikidevahelist kaubandust.

(51)

Toode, mida abikavaga toetatakse, on liikmesriikide vahelise kaubanduse objekt (26) ning seega konkurentsile avatud.

(52)

Ka põhjenduses 46 osutatud ühise turukorralduse olemasolu suhkrusektoris annab tunnistust liikmesriikidevahelise suhkrukaubanduse olulisusest ning soovist tagada ühisturul moonutamata konkurentsitingimused.

(53)

Komisjoni teatise eelnõu „Uued suunised liikmesriikidevahelisele kaubandusele piiratud mõju avaldava riigiabi hindamiseks”, millele Itaalia ametiasutused viitavad (vt põhjendus 37), ei ole komisjon vastu võtnud ning see ei muuda eelnevat arutluskäiku.

(54)

Kaubanduse kahjustamise ja konkurentsi moonutamise kriteeriumid on seega täidetud.

(55)

Kõnealune meede on seega riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(56)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud keeld ei ole tingimusteta. Selleks, et kavandatavat abi saaks pidada ühisturuga kokkusobivaks, peab see vastama mõnele asutamislepingu artikli 87 lõigetega 2 ja 3 ettenähtud erandile.

(57)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkt b, millele Itaalia ametiasutused viitavad ja mis tunnistab ühisturuga kokkusobivaks loodusõnnetuste või muu erakorralise sündmuse tekitatud kahju korvamiseks antava abi, ei ole kohaldatav.

(58)

Kuna terminid „erakorraline sündmus” ja „loodusõnnetus” ei ole asutamislepingus defineeritud, tuleb kindlaks teha, kas Sardiiniat tabanud põuda saab pidada loodusõnnetuseks asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses. Komisjoni järjepidev praktika on olnud tõlgendada artikli 87 lõike 2 punktis b kasutatud mõisteid „loodusõnnetus” ja „erakorraline sündmus” kitsendatult.

(59)

Kitsendatud tõlgenduse vajalikkust on järjepidevalt kinnitanud Euroopa Kohus (27).

(60)

Siiani on komisjon loodusõnnetusteks lugenud maavärinad, laviinid, maalihked ja üleujutused. Erakorraliste sündmustena on aktsepteeritud sõda, siserahutusi ja streike ning teatavatel tingimustel ja olenevalt nende ulatusest ka raskeid tuuma- või tööstusõnnetusi ning suuri kaotusi põhjustanud tulekahjusid.

(61)

Kuivõrd selliseid juhtumeid on raske ette näha, jätkab komisjon abi eraldamise taotluste hindamist ja läbivaatamist ükshaaval artikli 87 lõike 2 punkti b ja väljakujunenud praktika alusel. Selline analüüs on eriti vajalik, kui abi antakse tundlikule sektorile nagu suhkrusektor, kus igasugune sekkumine võib sattuda vastuollu ühise turukorralduse meetmetega.

(62)

Komisjoni järjepidev praktika on olnud mitte käsitada halbu ilmastikuolusid, nagu külm, rahe, jää, vihm või põud, iseenesest loodusõnnetustena artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses (vt suuniste 2000–2006 punkt 11.3.1).

(63)

Isegi suurt põuda ei ole seni kunagi käsitatud loodusõnnetusena asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses.

(64)

Kõige üldisemalt peab erakorraline sündmus olema vähemalt selline, mis oma iseloomu ja mõju poolest asjaomastele ettevõtjatele selgelt erineb tavapärastest oludest ega mahu turu normaalsete toimimistingimuste piiridesse.

(65)

Itaalia esitatud andmete põhjal aga ei saa põuda pidada erakordseks, vaid pigem krooniliseks nähtuseks: alates 1999. aasta sügisest (välja arvatud 2001. aasta november) on kestnud pikk põuaperiood. Aastatel 2001–2002 oli sademete hulk keskmisest väiksem, kuid mitte erandlik. Ajavahemikus 1990–2000 oli põud kolmel aastal isegi suurem (1994–1995, 1998–1999, 1999–2000). Alates 1970. aastast tundub olevat üldine tendents sademete hulga vähenemisele (28).

(66)

Põuda lubab pidada krooniliseks ka asjaolu, et Sardiinias kuulutati 1995. aastal välja veekriisi olukord, (29) mis lõppes 31. detsembril 2004 (30).

(67)

Ka asjaolu, et aastatel 1990–2002 on suhkrupeeditootjatele eraldatud neljal korral abi põuast tingitud kahju korvamiseks, viitab sellele, et põud ei olnud erakorraline.

(68)

Peale selle ilmneb vaatlusaluse 2001.–2002. aasta järgsetest toodangumahtude näitajatest (vt tabel põhjenduses 43), et Villasori rafineerimistehase toodang langes tunduvalt, kuigi sel perioodil ei esinenud põuda.

(69)

Seega ei saa sellel õiguslikul alusel Itaalia ametiasutuste kavandatavat abi heaks kiita.

(70)

Järgnevalt tuleb kindlaks teha, kas kavandatavat meedet saab pidada ühisturuga kokkusobivaks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 alusel. Täpsemalt on asjaga seotud punktis c sätestatud erandid, mille kohaselt võib pidada ühisturuga kokkusobivaks abi teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(71)

Osutatud erandi tõlgendamiseks põllumajandussektori kontekstis kontrollib komisjon kõigepealt, kas on alust kohaldada komisjoni 23. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist riigiabi suhtes, mida antakse põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (31). Kui see määrus ei ole kohaldatav, toetub komisjon suunistele.

(72)

Antud juhul ei ole määrus (EÜ) nr 1/2004 kohaldatav, sest abi on määratud töötlemisettevõtjale ebasoodsate ilmastikutingimuste põhjustatud kaotuste hüvitamiseks, sellist juhtumit aga ei ole osutatud määruses käsitletud. Seega peab komisjon abi hindama suuniste alusel.

(73)

Suuniste punktis 11.2 on reguleeritud riigiabi loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahjude korvamiseks. Seda punkti siinkohal ei vaadelda, sest see käsitleb asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b kohaldamist, mida on eespool juba käsitletud.

(74)

Suuniste punktis 11.3 on reguleeritud riigiabi põllumajandustootjatele selliste kaotuste korvamiseks, mis on tingitud halbadest ilmastikutingimustest, nagu külm, vihm, jää või põud, ehk sündmustest, mida ei saa iseenesest käsitada loodusõnnetustena asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses.

(75)

Kui sellised sündmused põhjustavad põllumajanduslikule tootmisele või põllumajandusliku tootmise vahenditele kahju rohkem kui 20 % ulatuses vähemsoodsates piirkondades ja rohkem kui 30 % ulatuses teistes piirkondades, võrdsustab komisjon need loodusõnnetusega ja lubab eraldada põllumajandustootjatele abi nende kaotuste korvamiseks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel.

(76)

Üldiselt võib põua tõepoolest võrdsustada loodusõnnetusega tulenevalt põllumajandustootjate või tootjaorganisatsioonide kantud kahju ulatusest, nagu on tehtud otsuses N 331/02 (32). Kuid nagu osutatud menetluse algatamise kirjas, on komisjon alati leidnud, et suuniste punkt 11.3 ei ole kohaldatav põllumajandustööstuslikele töötlemisrajatistele, millel on komisjoni arvates piisavalt paindlikud võimalused tooraine hankimiseks. Sellega võivad muidugi kaasneda täiendavad toorainekulud ja/või väiksem kasumlikkus, kuid see ei tundu õigustavat põllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavate meetmete otsest kohaldamist. Selline lähenemine, mida on kasutatud ka suuniste punktis 11.3.8, leidis hiljuti kinnitust Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsuses (33).

(77)

Sellest tulenevalt välistab suuniste punkt 11.3, et abi põllumajandustööstuslikule töötlemisrajatisele halbade ilmastikutingimuste tekitatud kaotuste korvamiseks oleks ühisturuga kokkusobiv.

(78)

Itaalia ametiasutused toetusid põhjenduses ka asjaolule, et kõnealusel suhkrutööstusel ei olnud piisavalt paindlikke võimalusi tooraine hankimiseks ning suhkrupeedikasvatus ja suhkrutööstus on seega tihedalt seotud, mistõttu peaks abi laienema ka suhkrutööstusele. Itaalia ametiasutused nimetasid siinjuures pretsedentidena mitut komisjoni otsust. Esimesena loetletud otsuseid ei saa pidada võrreldavaks, sest need käsitlevad sündmusi, mis kvalifitseeruvad iseenesest loodusõnnetusteks (abi N 729/02 (34) hõlmab üleujutuste tagajärgede hüvitamist Kagu-Prantsusmaal) või erakorralisteks sündmusteks (abi N 83/2000 (35) hõlmab dioksiinimürgitust Belgias, juhtum N 185/2000 (36) hüvitas kahju, mis oli tingitud vetikate vohamisest Aadria meres Itaalias, ja juhtum N 657/02 (37) hõlmab Belgia metsandussektori kantud kahju kooreüraskite ja seente erakorralise paljunemise tõttu). Nagu eespool osutatud, ei saa põuda pidada iseenesest loodusõnnetuseks ega erakorraliseks sündmuseks, mistõttu osutatud otsuseid ei saa pidada kõnealuse juhtumiga sarnasteks pretsedentideks.

(79)

Itaalia ametiasutused nimetasid ka otsuseid N 745/2000–C 4/01 (38) ja N 331/02 (39). Mõlemal juhul leidis komisjon, et põua võib võrdsustada loodusõnnetusega tulenevalt tekitatud kahju ulatusest. Mõlemal juhul eraldati abi põllumajandussaaduste tootjatele ja consorzi di bonifica’dele (maaparandusühistud). Consorzi di bonifica’de osas jõudis komisjon järeldusele, et nende suhtes ei saa kohaldada põllumajandussektori suuniseid, sest vesi ei ole asutamislepingu I lisas loetletud toode.

(80)

Consorzi di bonifica’sid ei saa siiski erinevalt kõnealusest suhkrutööstusest võrdsustada tavaliste äriühingutega. Consorzi di bonifica on iseseisvad avalik-õiguslikud äriühingud, mis haldavad põuaseid piirkondi. Põllumajandustootjad maksavad neile kastmisvee eest. Seda erinevust consorzi di bonifica’de ja põllumajandussaaduste töötlemis- või turustamisettevõtjate vahel kinnitab ka asjaolu, et eespool osutatud juhtumil N 745/2000–C 4/01 otsustas komisjon algatada menetluse selle osa suhtes abist, mis oli määratud põllumajandussaadusi töötlevatele ja turustavatele äriühingutele ja kooperatiividele, osutades, et põllumajandussektori suuniste alusel ei saa neile töötlemisettevõtetele antavat abi heaks kiita. Kuna abiteatis võeti seejärel tagasi, ei ole selle juhtumi kohta lõplikku otsust tehtud.

(81)

Seoses suhkrutööstuse raskustega mujalt tooraine hankimisega püüdsid Itaalia ametiasutused näidata, et kõigil rafineerimistehastel on raske hankida toorainet teistest suhkrupeedi tootmise piirkondadest, sest suhkrupeeditootjate ja rafineerimistehaste vahel kehtib spetsiaalne lepingute süsteem, kõnealune suhkrutööstus asub saarel ja suhkrupeedil on lühike säilivusaeg. Raskused mujalt tooraine hankimisega tulenevad siiski määrusest (EÜ) nr 1260/2001, millega on kehtestatud suhkrupeeditootjate ja rafineerimistehaste vaheline lepingute süsteem. Itaalia ametiasutused osutasid ise, et normaalsetes tingimustes ei ole võimalik saada toorainet teistest suhkrupeedi tootmise piirkondadest, mis on seotud teiste ettevõtjatega, ilma et nende ettevõtjate suhkrutoodang langeks ning nende kvoot täitmata jääks. Nad osutasid seega, et üldiselt on rafineerimistehasel harva võimalik saada toorainet mujalt kui oma tavapärasest tootmispiirkonnast.

(82)

Ettevõtjate vähene paindlikkus, mille Itaalia tõi põhjenduseks, on seega omane kõigile suhkrutööstustele tulenevalt eespool osutatud määrusest (EÜ) nr 1260/2001, olenemata tööstuse asukohast. Sama argument kehtiks seega kõigi töötlemisettevõtjate puhul, kelle seos tootjatega tuleneb selle turu korraldusest, kus nad tegutsevad. Selle argumendi aktsepteerimine oleks vastuolus põllumajandussektori suuniste kitsendatud tõlgendusega, millest ei saa aga loobuda, kuna tegemist on erandiga riigiabi kokkusobimatuse üldreeglist.

(83)

Seega ei saa Itaalia ametiasutuste kavandatavat abi sellel õiguslikul alusel lubada.

(84)

Itaalia ametiasutused viitasid abi õigusliku alusena ka eespool osutatud põllumajandussektori suuniste punktile 3.4. Selle punkti kohaselt peab komisjon uurima ükshaaval kõiki abimeetmeid, mis ei ole suunistega kaetud, võttes arvesse asutamislepingu artiklite 87, 88 ja 89 põhimõtteid, ühist põllumajanduspoliitikat ja ühenduse maaelu arengu poliitikat. Nagu eelnevates põhjendustes öeldud, on kõnealused abimeetmed (abi töötlemisettevõtetele halbade ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks) kaetud suuniste punktiga 11.3, mis need välistab, mistõttu punkti 3.4 ei saa kohaldada.

(85)

Ammendavuse huvides uurib komisjon, kas käesoleva juhtumi suhtes saab kohaldada raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suuniseid. Esimene tingimus päästmis- või ümberkorraldamisabi saamiseks on see, et äriühingut saaks pidada raskustes olevaks raskustes olevate äriühingute päästmis- ja ümberkorraldamisabi suuniste tähenduses (40). Komisjoni valduses olevast teabest ei ilmne, et äriühing oleks abist teatamise ajal olnud raskustes eespool osutatud suuniste tähenduses. Ainuke teadaolev viide raskustele on see, et 2003. aasta suure passiva tõttu oli vajalik äriühingu rekapitaliseerimine. Eraaktsionärid rekapitaliseerisid äriühingu 2003. aasta detsembris, mistõttu muutus igasugune riiklik toetus ümberkorraldamiseks tarbetuks. Peale selle on äriühing juba saanud ümberkorraldamisabi, mille komisjon kiitis heaks 1999. aastal (41). Kuna ümberkorraldamisperioodi lõpust on möödunud vähem kui kümme aastat, ei saa päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punktis 3.2.3 käsitletud ühekordse abi tingimuse tõttu uut ümberkorraldamisabi anda. Igal juhul rõhutab komisjon, et selleks, et täita oma kohustust komisjoniga koostööd teha, peab asjaomane liikmesriik esitama kogu teabe, mis võimaldab komisjonil kontrollida, kas seda erandit lubavad tingimused, millest lähtudes ta abisaamist taotleb, on täidetud (42). Antud juhtumil ei ole Itaalia ametiasutused taotlenud päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste kohaldamist ega esitanud ühtegi dokumenti, mis võimaldaks komisjonil andmeid nende suuniste valguses uurida, seda vaatamata komisjoni sellekohastele viidetele algatamisotsuse punktis 44.

(86)

Menetluse algatamise ajal komisjoni käsutuses olnud andmed näisid viitavat sellele, et äriühing Sadam ISZ ja äriühingud – täpsemalt SAM ja FINBIETICOLA SpA –, millele see otseselt või kaudselt kuulus, oleksid suutnud tehase kasumlikkuse vähenemist ise kanda.

(87)

Kuna äriühing Sadam ISZ läks menetluse ajal täielikult kontserni Eridiana Sadam kontrolli alla, märgib komisjon, et omanikfirma oli suuteline täitma oma kohustusi kontrollitava äriühingu suhtes, võimaldades sel tegutsemist jätkata, seda ka arvestades 1999–2000 käivitatud ümberkorraldamiskava käigus tehtud märkimisväärseid investeeringuid ning 2003–2004 toimunud rekapitaliseerimist. Seega, nagu osutatud põhjenduses 75, ei näi äriühing olevat raskustes, mis välistab päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste kohaldamise.

(88)

Menetluse algatamise otsuses mainiti kõrvalmärkusena ka seda, et isegi kui suuniste punktis 11.3 sätestatud hüvituspõhimõtte kohaldamist äriühingu Sadam ISZ suhtes saaks pidada vastuvõetavaks (mida menetluse praeguses etapis teha ei saa), oleks Itaalia ametiasutuste poolt abi arvestamiseks valitud võrdlusperiood ekslik. Kuna suuniste punkti 11.3 kohaldamiseks ei leitud eeltoodud põhjustel alust, ei ole vajadust seda menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlust uurida.

(89)

Arvestades eeltoodud kaalutlusi, leiab komisjon, et 3 500 000 euro suurune riigiabi, mida Itaalia kavatseb anda äriühingule Sadam ISZ kuuluvale Villasori suhkrutööstusele, ei ole ühisturuga kokkusobiv,