9.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/34

(1)

13. novembril 2008 algatas komisjon algmääruse artikli 5 alusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse ühendusse imporditavate Valgevenest, Türgist ja Ukrainast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärinevate rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorude, torude ja õõnesprofiilide (edaspidi „õõnesprofiilid”) suhtes.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui 29. septembril 2008 esitas Euroopa Liidu terasest keevistorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab suure osa, kõnealusel juhul enam kui 25 %, ühenduse õõnesprofiilide toodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid asjaomastest riikidest pärit õõnesprofiilide dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta ning seda peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, kõikidele teadaolevatele ühenduse tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud importijatele/edasimüüjatele ja kasutajatele, eksportivatele tootjatele, nende ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele ja kavandatud võrdlusriigi (USA) teadaolevatele samasuguse toote tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(4)

Võimaldamaks Valgevene eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja Valgevene ametiasutustele taotluse vormid. Kaks Valgevene kontserni taotlesid algmääruse artikli 9 lõike 5 alusel individuaalset kohtlemist.

(5)

Arvestades uurimisega seotud Türgi ja Ukraina eksportivate tootjate, ühenduse tootjate ja importijate suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajadusel moodustada valimi, paluti Türgi ja Ukraina eksportivatel tootjatel, ühenduse tootjatel ja importijatel või nende esindajatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest.

(6)

Türgi 13 äriühingust ja kontsernist, kes vastasid valimi moodustamiseks esitatud küsimustele, võeti valimisse neli äriühingut või kontserni. Üks valimisse kaasatud äriühing ei esitanud andmeid kahe seotud Türgi tootja olemasolu kohta valimi koostamisel, vaid alles väga hilises etapis. Siiski anti kahele seotud äriühingule uuesti võimalus küsimustikule täielikult vastata. Seotud äriühingute esitatud teave oli aga niivõrd ebatäielik, et muutis dumpingu arvutamise võimatuks. Seega jäeti see äriühing valimist välja. Veel üks Türgi äriühing, kes oli algsest valimist välja jäetud, taotles algmääruse artikli 17 lõike 3 alusel individuaalset kontrolli ning esitas küsimustikule tähtaegselt täielikud vastused. Seepeale lisati see äriühing valimisse. Nelja valimisse kuuluva äriühingu ekspordimaht moodustas uurimisperioodil 63 % Türgi õõnesprofiilide koguekspordist ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega; nad ei esitanud vastuväiteid.

(7)

Ukrainas oli kaks kontserni ja kolmandaks üks äriühing, kes vastasid väljavõttelise uuringu küsimustikule ja väljendasid valmisolekut teha uurimises koostööd. Nende äriühingute eksport ühendusse moodustas Eurostati andmebaasi kohaselt uurimisperioodil ligikaudu 30 % õõnesprofiilide impordist Ukrainast. Koostöövalmite äriühingute vähesust arvestades otsustati, et neid kolme koostöövalmit eksportivat tootjat uuritakse täies ulatuses ning et sellest tulenevalt ei kasutata väljavõttelist uuringut.

(8)

Komisjon palus kõigil teadaolevatel õõnesprofiilide importijatel esitada informatsiooni vaatlusaluse toote impordi ja müügi kohta. Kuna koostööd oli valmis tegema kaheksa importijat, ei kasutatud väljavõttelist uuringut.

(9)

Ühenduse tootjatest koostati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise ühendusesisese õõnesprofiilide tootmis- ja müügimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik piisavalt uurida. Ühenduse tootjatelt saadud teabe põhjal valis komisjon välja neli kontserni, millel oli ühenduses suurim tootmis- ja müügimaht. Valimisse kuuluvate kontsernide toodang moodustas ühenduse hinnangulisest õõnesprofiilide kogutoodangust 52 %. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega; nad ei esitanud vastuväiteid. Lisaks paluti ülejäänud ühenduse tootjatel esitada kahjuanalüüsi tegemiseks teatavaid üldisi andmeid. Üks valimisse valitud ühenduse tootja jättis siiski küsimustikule vastamata ja otsustas edaspidisest koostööst uurimise käigus loobuda. Kuna mõne teise koostööalti ühenduse tootja lisamine oleks valimi representatiivsust mõjutanud vaid vähesel määral, otsustati uurimise käigus koostööst loobunud äriühingut mitte asendada.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele Türgis, koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele Valgevenes ja Ukrainas ning ainsale USAs asuvale tootjale, kes oli valmis tegema koostööd Valgevene puhul normaalhinna kindlakstegemiseks, valimisse kuuluvatele ühenduse tootjatele, kõikidele importijatele, kes olid ilmutanud koostöövalmidust, ja kõikidele teadaolevatele kasutajatele. Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kuuluvalt kontsernilt, kes esindasid neljateist ühenduse tootjat, neljalt Türgi kontsernilt, eraldi ühelt Türgi eksportivalt tootjalt, kes kuulus ühte kontserni, kahelt Ukraina kontsernilt ja kolmandalt Ukraina koostöövalmilt tootjalt, kahelt Valgevene eksportivalt tootjalt, kes esitasid ka individuaalse kohtlemise taotluse, ja nende neljalt importijalt/ekspordiomanikult töötlemislepingu alusel toimuva müügi puhul, koostööd tegevalt USA tootjalt, kolmelt sõltumatult ühenduse importijalt ja ühelt ühenduse kasutajalt. Lisaks esitasid veel viis ühenduse tootjat nõutud üldandmeid.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2007 kuni 30. septembrini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2005 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Väidetavalt dumpinguhinnaga müüdav toode on Valgevenest, Türgist ja Ukrainast pärinevad rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorud, torud ja õõnesprofiilid (v.a nafta- ja gaasijuhtmeteks kasutatavad torud ning mantel-, surve- ja puurtorud gaasi- ja naftapuuraukude jaoks) (edaspidi „vaatlusalune toode”), mida harilikult deklareeritakse CN-koodide 7306 61 92 ja 7306 61 99 all. Toodet nimetatakse inglise keeles tihti ka „hollow section” (õõnesprofiilid).

(14)

Õõnesprofiile kasutatakse ehituses enamasti konstruktsioonielementides ja kandekonstruktsioonides, aga ka laevade, kraanade, tõstemasinate, haagiste, veokite, põllumajandusmasinate jmt konstruktsioonielementides. Õõnesprofiile võib kasutada ka metallmööbli, spordi- ja vabaajavahendite, mänguasjade, metalluste ja akende, riiulite, ladustamis- ja pakkeseadmete jmt osadena.

(15)

3. juunil 2009 komisjonile saadetud kirjas võttis kaebuse esitaja kaebuse ametlikult tagasi. Kaebuse esitaja teatas, et kaebuse tagasivõtmise põhjus seisneb selles, et praegune turuolukord on ühenduse tootmisharu jaoks märkimisväärselt muutunud võrreldes olukorraga, mis valitses turul kaebuse esitamise ajal, kuna ühenduse tegelik ja eeldatav nõudlus on viimasel ajal märgatavalt langenud, mistõttu ka import on vähenenud. Arvestades muutusi turul, ei soovi kaebuse esitaja praegust menetlust jätkata, sest selle aluseks oli vananenud andmete analüüsimine, mis ei kajasta enam täiel määral praegust turuolukorda. Kaebuse esitaja väitis, et sellises olukorras on parem reageerida tulevikus ilmneda võivatele ebaausatele ja kahjulikele äritavadele uue juhtumi algatamisega – kui peaks tekkima olukord, mis nõuab sellist sekkumist – ning sellisel juhul tuleks korraldada kõigi tahkude igakülgne uurimine.

(16)

Kaebuse esitaja oli seisukohal, et kui impordimaht peaks uuesti kasvama nii suureks, et see saavutab valitseva seisundi, võiks see muuta kahtlaseks ühenduse tootmisharu elujõulisuse.

(17)

Tuleb märkida, et vaatlusaluse tootega seotud praegust olukorda nii ühenduses kui ka asjaomastes riikides iseloomustab põhiliste majandusnäitajate ennenägematu muutumine. Kuigi sellistes tingimustes on keeruline teha põhjendatud oletusi turuarengute kohta lühema ja keskmise aja jooksul, tundub siiski, et majanduslik olukord on muutlik ning kahjustava dumpingu ilmnemist ei saa välistada. Arvestades üldiste turutingimuste ebakindlust, peetakse asjakohaseks jälgida vaatlusaluse toote importi Euroopa Ühendusse. Sellise jälgimisega saadud teave võimaldaks komisjonil vajaduse korral kiiresti tegutseda. Andmeid võiks kasutada näiteks uue menetluse algatamiseks, juhul kui algmääruse artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, st kui on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid kahjustava dumpingu kohta.

(18)

Veel märgib komisjon, et kui vaatlusaluse toote suhtes algatatakse uus menetlus ja kui asjaolud annavad selleks põhjust, oleks asjakohane korraldada kiiruurimine. Algmääruse artikli 7 lõikega 1 on selline võimalus tõepoolest ette nähtud, kuna seal on sätestatud ajutiste meetmete kiire rakendamine pärast menetluse algatamist.

(19)

Jälgimisperiood ei tohiks kesta kauem kui 24 kuud pärast käesoleva menetluse lõpetamisteate avaldamist.

(20)

Algmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt võib menetluse lõpetada, kui kaebus võetakse tagasi ja kui lõpetamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega.

(21)

Seoses sellega märgitakse, et eespool esitatud analüüs praegu vaatlusaluse toote osas valitseva olukorra kohta ja iga võimalik uus uurimine tulevikus ei tekita küsimusi seoses kaebuse esitaja otsusega kaebus tagasi võtta. Seetõttu otsustas komisjon käesoleva menetluse lõpetada, kuna uurimise käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis oleks näidanud, et lõpetamine oleks vastuolus ühenduse huvidega. Huvitatud isikuid teavitati nõuetekohaselt ja neile anti võimalus esitada märkusi. Märkusi, mis võinuksid seda otsust muuta, ei laekunud.

(22)

Seetõttu on komisjon jõudnud seisukohale, et Valgevenest, Türgist ja Ukrainast pärinevate rauast (v.a malmist) või terasest (v.a roostevabast terasest) ruudu- või ristkülikukujulise ristlõikega keevistorude, torude ja õõnesprofiilide importi käsitlev dumpinguvastane menetlus tuleks lõpetada ilma dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata,