a)

pärast asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohast nõukogu 2008. aasta juuli soovitust kiitsid Ühendkuningriigi ametiasutused heaks täiendavad puudujääki suurendavad suvakohased meetmed. Valitsus teatas 16. juulil 2008, et lükkab edasi inflatsiooniga seotud kütuseaktsiisi määra suurendamise, mis oleks pidanud toimuma 2008. aasta oktoobris ja mille tõttu on 2008/2009. eelarveaastal prognooside kohaselt saamata jääv tulu 0,05 % SKPst. Täiendavad eelarvepuudujääki suurendavad meetmed, mis võrduvad 0,1 protsendiga SKPst 2009/2010. eelarveaastal, sealhulgas suuremad kulutused eluasemeturu toetuseks, kiideti heaks 2008. aasta septembris;

b)

Ühendkuningriigi valitsus esitas 24. novembril 2008 eelaruande 2008. aasta eelarve kohta. Osaliselt ülemaailmse finantskriisi (algas 2007. aasta sügisel) ootamatult tugeva negatiivse mõju tõttu korrigeeriti eelarve eelaruandes märkimisväärselt keskpika perioodi makromajanduslikku prognoosi. Sellise makromajandusliku olukorra taustal kiitis valitsus heaks majanduse toetamiseks suunatud täiendavad suvakohased stimuleerivad meetmed ulatuses ligikaudu 0,5 % SKPst 2008/2009. eelarveaastal ja 1,0 % SKPst 2009/2010. eelarveaastal. Kõnealused meetmed hõlmasid käibemaksu standardmäära ajutist vähendamist (ligikaudu pool stimuleerimispaketi mahust) ja investeerimiskulude koondamist lähemasse tulevikku;

c)

üldiselt on stimuleerivad meetmed kooskõlas 11. detsembri 2008. aasta Euroopa Ülemkogul vastu võetud Euroopa majanduse elavdamise kavaga ette nähtud meetmetega;

d)

Ühendkuningriigi 2008. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis, mis esitati komisjonile 18. detsembril 2008, kajastatud makromajanduslikud ja eelarveprognoosid vastavad 2008. aasta eelarve eelaruandes esitatud prognoosidele ning nende kohaselt suureneb võla suhe 2009/2010. eelarveaastal 8,2 protsendini SKPst. Suurem osa prognoositavast riigi rahanduse halvenemisest 2009/2010. eelarveaastal kajastab kahte osaliselt seotud tegurit: esiteks SKP üldine vähenemine ja teiseks maksutulude järsk kahanemine, mis on seotud peamiselt kahe valdkonnaga – finantssektori ja eluasemeturuga. Ligikaudu üks kolmandik programmis 2009/2010. eelarveaastaks prognoositud puudujäägi suurenemisest on seotud vastu võetud eelarvepõhiste stimuleerivate meetmetega;

e)

2008. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammi kohaselt ulatub valitsemissektori koguvõlg 2009/2010. eelarveaastal ligikaudu 60 protsendini SKPst, see on oluliselt rohkem kui Ühendkuningriigi ametiasutuste 2008. aasta märtsis prognoositud näitaja 46 % SKPst;

f)

komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi kohaselt on puudujääk 2009/2010. eelarveaastal 9,5 % SKPst, st 1,25 protsendipunkti võrra suurem kui lähenemisprogrammis prognoositud, mis peamiselt tuleneb oodatust märkimisväärselt halvemast makromajanduslikust olukorrast, pidades silmas, et komisjoni talituste 2009. aasta vaheprognoosi kohaselt on nominaalne SKP programmis kavandatust ligikaudu 5 % väiksem. Samas osutavad riigi rahandust kajastavad andmed, mis avaldati pärast komisjoni talituste 2009. aasta jaanuari vaheprognoosi, et valitsemissektori eelarve täitmine võib 2008/2009. eelarveaastal osutuda oodatust halvemaks.