26.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/13

(1)

Komisjon sai 25. novembri 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti 29. novembril 2004 numbri all CP221/2004, kaebuse ettevõtjale Institut Français du Pétrole (IFP) ja ühele selle tütarettevõttele – äriühingule Axens – antud võimaliku ebaseadusliku riigiabi kohta. Hageja palus turul negatiivse vastukaja kartuses oma nime mitte avaldada.

(2)

Komisjon teavitas 21. detsembri 2005. aasta kirjaga Prantsusmaad oma otsusest algatada selle meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

(3)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse meetme kohta oma märkusi.

(4)

Prantsusmaa palus 16. jaanuari 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval, oma märkuste edastamiseks ühte lisakuud, komisjon andis selleks loa 19. jaanuari 2006. aasta kirjaga. Prantsusmaa edastas komisjonile oma märkused 23. veebruari 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

(5)

Äriühing UOP palus 15. märtsi 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval, oma märkuste edastamiseks ühte lisakuud, komisjon andis selleks loa 22. märtsi 2006. aasta kirjaga.

(6)

Äriühing Haldor Topsoe A/S palus 17. märtsi 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval, oma märkuste edastamiseks ühte lisakuud, komisjon andis selleks loa 22. märtsi 2006. aasta kirjaga.

(7)

Äriühing Axens edastas komisjonile oma märkused kõnealuse meetme kohta 20. märtsi 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti 22. märtsil 2006.

(8)

Äriühing Haldor Topsoe A/S palus 12. aprilli 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval, oma märkuste edastamiseks lisaaega kuni 24. aprillini 2006, komisjon andis selleks loa 19. aprilli 2006. aasta kirjaga.

(9)

Äriühing UOP edastas komisjonile oma märkused kõnealuse meetme kohta 18. aprilli 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti 19. aprillil 2006.

(10)

19. aprilli 2006. aasta kirjaga palus komisjon hagejal esitada oma kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon. See versioon edastati komisjonile 26. aprilli 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti 27. aprillil 2006.

(11)

Äriühing Haldor Topsoe A/S palus 3. mai 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval, oma märkuste edastamiseks lisaaega, mille andmisest komisjon 4. mai 2006. aasta kirjaga keeldus.

(12)

Komisjon edastas Prantsusmaale 22. juuni 2006. aasta kirjaga äriühingute UOP ja Axens esitatud märkuste ning kaebuse koopia. Samuti edastas komisjon lisateabe taotluse. Prantsusmaa palus 4. juuli 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti 5. juulil 2006, tähtaja pikendamist, milleks komisjon andis loa 7. juuli 2006. aasta kirjaga. Prantsusmaa edastas komisjonile 8. septembri 2006. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 12. septembril 2006, oma kommentaarid huvitatud poolte esitatud märkuste kohta ning vastused komisjoni esitatud lisaküsimustele.

(13)

Samuti teavitas Prantsusmaa komisjoni 18. juuli 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti 19. juulil 2006, IFP muutmisest avalik-õiguslikuks tööstus- ja kaubandusasutuseks.

(14)

Komisjon palus 13. oktoobri 2006. aasta kirjaga Prantsusmaalt lisateavet. Prantsusmaa esitas komisjonile selle teabe 24. oktoobri 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti 26. oktoobril 2006.

(15)

Prantsusmaa ja komisjoni vahel toimus 15. juunil 2007 töökoosolek.

(16)

Komisjon palus 19. juuni 2007. aasta kirjaga Prantsusmaalt lisateavet. Prantsusmaa palus 10. juuli 2007. aasta kirjaga lisaaega kuni 31. augustini 2007. Komisjon andis 11. juuli 2007. aasta kirjaga lisaaega kuni 13. augustini 2007. Prantsusmaa andis komisjonile lisateavet 9. ja 22. augusti 2007. aasta kirjadega, mis registreeriti vastavalt 9. ja 22. augustil 2007.

(17)

Kuni 2006. aastani oli IFP ilma kapitali ja aktsionärideta eraõiguslik ettevõte, (3) kelle majanduslikku tegevust ja rahastamist kontrollis Prantsusmaa valitsus. (4) Tulenevalt 13. juuli 2005. aasta seaduse nr 2005-781 alusel vastu võetud 6. juuli 2006. aasta dekreedist nr 2006-797 on IFP avalik-õiguslik tööstus- ja kaubandusasutus. Komisjon uurib sellest staatuse muutmisest tulenevat riigiabi olemasolu küsimust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses eraldi menetluse (NN 11/08) raames.

(18)

Oma põhikirja kohaselt on IFP-l kolm ülesannet: nafta ja gaasi otsimise ning rafineerimistehnoloogia ja naftakeemia valdkonnaga seotud teadusuuringud ja arendustegevus, inseneride ja tehnilise personali koolitamine ning asjaomaste valdkondadega seotud teavitamine ja dokumenteerimine. Riigiga sõlmitud kokkulepitud eesmärkide lepingus on kindlaks määratud ettevõtja tegevuse üldsuunad viieaastaseks ajavahemikuks.

(19)

Selle eest saab IFP iga-aastase eelarveeraldise. See riigiabi moodustas 2005. aastal 144 miljonit eurot ja 2006. aastal 167,5 miljonit eurot. (5)

(20)

Äriühing Axens loodi 29. mail 2001 (tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2001) ettevõtte Procatalyse SA (ISISele 100 % kuuluv tütarettevõte, mille tegevust IFP kontrollis sel ajal 52,8 % ulatuses) ja sellel eesmärgil ettevõttest eraldatud IFP tööstusosakonna ühinemise tulemusel. IFP ostis 22. oktoobril 2001 ISISelt oma osaluse Axensis tagasi. Seega kuulub IFP-le praegu Axensi kapitalis 100 % osalus. Axens tegutseb katalüsaatorite ning rafineerimis- ja naftakeemiatööstuse tehnoloogiate turul. Tema kogukäive oli 2005. aastal 304,9 miljonit eurot ja 2006. aastal 308,45 miljonit eurot, kusjuures umbes kolmandiku käibest moodustas äriühingu tegevus protsessilitsentside andjana. (6) Äriühingus töötas 2006. aastal 636 inimest. (7) Tema ülemaailmne turuosa olemasolevate litsentsitud rafineerimistoodete turul on hinnanguliselt 7 %. (8)

(21)

Samuti kuulub IFP-le otsene või kaudne (finantsvaldusettevõtte IFP Investissements kaudu) täisosalus paljudes äriühingutes, mille hulgas on ka Beicip-Franlab ja Prosernat. Beicip-Franlab on IFP 1967. aastal loodud äriühing, mis on spetsialiseerunud toormeleiukohtade uurimise tarkvara väljaandmisele ja levitamisele, samuti uuringutele ja nõustamisele. 2006. aastal oli selle äriühingu käive 42 miljonit eurot ning äriühingus töötas 166 inimest. (9) Prosernat on äriühing, mille IFP omandas 2001. aastal, kui ISIS loovutas IFP Investissementsi IFP-le. See äriühing pakub uuringuid ja teenuseid ning gaasitootmise ja väävlitustamise seadmete komplekte. 2006. aastal oli selle äriühingu käive 49,9 miljonit eurot ning äriühingus töötas 71 inimest. (10)

(22)

Alates IFP asutamisest 1944. aastal kuni 2002. aasta lõpuni sai IFP tulu teatavatele naftatoodetele kehtestatud maksutaolisest lõivust. Kõnealuse lõivu maksmise kohta võttis komisjon 29. mail 1996 vastu otsuse 96/615/EÜ ettevõtja Institut Français du Pétrole’i kasuks teatavatele naftatoodetele kehtestatud lõivu pikendamise kohta ajavahemikuks 1993–1997, (11) milles otsustatakse, et ühenduse teadus- ja arendustegevuseks antavat riigiabi käsitleva 1996. aasta raamistiku („teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistik”) (12) punkti 2.4 kohaselt ei kuulu IFP-le maksutaolise lõivu maksmine ajavahemikul 1993–1997 EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alla.

(23)

Prantsusmaa teatas 3. oktoobril 1997 komisjonile ilma sisuliste muudatusteta vastu võetud uuest dekreedist IFP kasuks teatavatele naftatoodetele kehtestatud maksutaolise lõivu kohta ajavahemikuks 1998–2002. Komisjon ei tõstatanud oma 4. veebruari 1998. aasta otsuses (13) vastuväiteid selle lõivu rakendamise kohta ajavahemikus 1998–2002.

(24)

Prantsusmaa teavitas 1. märtsi ja 18. mai 2001. aasta kirjadega (edaspidi „2001. aasta kirjad”) komisjoni IFP teadustegevuse ümberkorraldamise projektist rafineerimise, naftakeemia ja gaasitootmise valdkonnas ning palus komisjonil kinnitada, et see projekt ei sea kahtluse alla komisjoni eelmistes otsustes vastuvõetud analüüsi.

(25)

Kõnealuse projektiga nähti ette teha asjaomases valdkonnas teadusuuringute tulemuste turustamise juhtimine ülesandeks IFP tööstusosakonna ja äriühingu Procatalyse ühinemise teel loodud äriüksusele, mida kontrollib kaudselt IFP ning mis on spetsialiseerunud eri keemiatoodete tööstuslikule arendamisele, tootmisele ja müügile.

(26)

Peale IFP tööstusosakonna olulise osa, sealhulgas klientide ja kehtivate lepingute üleandmise enamusosaluse vastu uues tütarettevõttes, nähti projektis ette, et IFP ja selle tütarettevõtte vahel allkirjastatakse järgmised lepingud ja kokkulepped:

(27)

Tütarettevõte maksab IFP-le ühelt poolt tasu litsentsilepingute alusel ja teiselt poolt tasu […] (15) juurdepääsu eest IFP teadustegevuse vahenditele. […] (15)

(28)

Komisjon leidis, et esitatud IFP ümberkorraldusprojekt oli kooskõlas tingimustega, mis on kindlaks määratud tema 4. veebruari 1998. aasta otsusega, mis käsitleb teatavatele naftatoodetele kehtestatud maksutaolise lõivu pikendamist ajavahemikuks 1998–2002, ning ta teavitas sellest Prantsusmaad 19. juuni 2001. aasta kirjaga nr D/52473.

(29)

Kooskõlas esitatud projektiga loodi 29. mail 2001 IFP tütarettevõte – äriühing Axens. IFP ja Axensi vahelised lepingud jõustusid 1. jaanuaril 2001 kümneaastaseks ajavahemikuks.

(30)

Prantsusmaa teavitas komisjoni 27. novembri 2002. aasta kirjaga maksutaolise lõivu asendamisest IFP kasuks tehtava eelarveeraldisega alates 1. jaanuarist 2003.

(31)

Arendustegevust, turustamist ja kasutamist käsitleva ainuõigusliku lepinguga, mis sõlmiti kümneaastaseks ajavahemikuks 28. mail 2003 ning mis jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2003, sätestatakse, et [IFP pakub Beicip-Franlabile oma teadustegevuse tulemusi, mis käsitlevad IFP väljatöötatud algoritme, mudeleid või metodoloogiaid leiukohtade uurimise valdkonnas, ning et Beicip-Franlab võib IFP-l paluda sellel alusel tooteid valmistada. IFP-le kuuluvad kõik omandiõigused väljatöötatud tarkvaratoodete suhtes. Beicip-Franlab katab kõik IFP toodete väljatöötamise kulud ning maksab mitmesuguseid lisatasusid hoolduse ja kasutusõiguste katmiseks]. (14)

(32)

16. detsembril 2005 allkirjastati kõrvalleping, mis jõustus tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2005. Selle kõrvallepinguga muudetakse tasu maksmise korda, säilitades samas põhimõtte, et Beicip-Franlab katab täielikult toodete väljatöötamise kulud.

(33)

IFP ja Prosernati vahel sõlmiti 18. augustil 2003 kümneks aastaks üldlitsentsi leping ja rakendusuuringu leping, mis jõustusid tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2002 ning mille alusel [IFP pakub oma gaasitootmise ja väävlitustamise tehnoloogiate valdkonna teadustegevuse tulemusi. IFP-le kuuluvad asjaomaste protsessidega seonduvate korrelatsioonide, protsesside ja eriseadmete omandiõigused. Kui Prosernat on nende turustamisest huvitatud, peab ta enda nimel ja asjaomaseid omandiõigusi säilitades tegema nende protsesside tööstuslikuks muutmisega seonduvad tööd, mille järel võib ta nende protsesside kohta saada ainulitsentsilepingu]. (14)

(34)

Tasuks protsessilitsentsi eest peab Prosernat maksma summa, mille suurus on […] (15) aastakäibest, mille moodustavad all-litsentside alusel esimesel neljal aastal saadud tasud. On sätestatud, et pärast nelja esimest aastat on kõnealuse tasu määr […]. (15) Seadmete alusel makstava tasu määr määratakse kindlaks igal üksikjuhtumil eraldi. IFP-le Prosernati juurdepääsu eest teadustegevuse tulemustele makstava tasu suurus on […] (15) Prosernati aastasest kogukäibest.

(35)

Ametliku uurimismenetluse algatamisel väljendas komisjon kahtlust seoses Prantsusmaa sekkumisega IFP kasuks ning Prantsusmaa tol ajal esitatud põhjendustega.

(36)

Eelkõige leidis komisjon, et tema eelmistes otsustes kindlaksmääratud tingimused ei olnud enam täidetud. Komisjoni varasemad otsused tuginesid järgmistele asjaoludele:

(37)

Seevastu sedastas komisjon, et alates 2001. aastast on IFP hakanud tegelema üha struktureerituma ja suuremahulisema äritegevusega, mis tuleneb asjaolust, et rafineerimise ja naftakeemia tehnoloogiate turul alustas tegevust Axens ning selle äriühinguga sõlmiti teadustegevust ja litsentse käsitlevad ainuõiguslikud lepingud. Seega on kõnealusel tütarettevõttel, milles IFP-l on enamusosalus, eelisjuurdepääs IFP teadus- ja arendustegevuse tulemustele oma tegevusvaldkonnas. Seetõttu leidis komisjon oma menetluse algatamise otsuses, et 1996. ja 1998. aasta otsuste aluseks olnud põhjendused enam ei kehtinud ning et teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku punkt 2.4 ei olnud Axensi tegevusvaldkonnas enam kohaldatav. Seega järeldas komisjon, et IFP-le ja selle tütarettevõttele Axens oli antud riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(38)

Samuti, arvestades et IFP-le kuulus enamusosalus ka kahes teises tütarettevõttes – Beicip-Franlab ja Prosernat –, ning et IFP oli nende tütarettevõtetega sõlminud ainuõiguslikud lepingud, ei saanud komisjon välistada riigiabi olemasolu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ka tütarettevõtete Beicip-Franlab ja Prosernat tegevusvaldkondades.

(39)

Seejärel analüüsis komisjon riigiabi kokkusobivust EÜ asutamislepingu eri sätetega. Komisjon jõudis järeldusele, et arvestades kõnealuse võimaliku riigiabi eesmärke, saaks seda abi analüüsida üksnes kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c ning eelkõige teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistikuga. Kuna Prantsusmaa selle kohta põhjendusi ei esitanud, väljendas komisjon kahtlust, kas nende sätete alusel riigiabi andmise lubamiseks vajalikud tingimused on täidetud.

(40)

Seetõttu palus komisjon Prantsusmaal esitada oma märkused järgmiste punktide kohta:

(41)

Esiteks rõhutab Prantsusmaa, et IFP rahastamise korda käsitletakse komisjoni kahes otsuses, milles jõutakse järeldusele, et riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses selleks ei anta.

(42)

Teiseks tuletab Prantsusmaa meelde, et 2001. aasta ümberkorraldamine seisnes selles, et tütarettevõtete vahel jagati ära IFP äritegevus rafineerimise ja naftakeemia valdkonnas, millega varem tegeles ühelt poolt ettevõttesiseselt IFP tööstusosakond ja teiselt poolt IFP kaudselt kontrollitav äriühing Procatalyse. Prantsusmaa leiab, et selle ümberkorralduse eesmärk oli koondada IFP tegevus uuesti talle riigi poolt usaldatud peamise üldhuvi pakkuva ülesande ümber, milleks on süsivesinike ning uute energeetika- ja keskkonnatehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamine.

(43)

Sellega seoses leiab Prantsusmaa, et 2001. aasta kirjad kujutavad endast informeerimist EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 tähenduses. Prantsusmaa rõhutab, et 5. märtsi 2001. aasta kiri sisaldas teatist, täidetud teavitamisvormi (17) ning viit tehnilist lisa, mille hulgas oli rakendusuuringu leping ning litsentsilepingud. Samuti tuletab Prantsusmaa meelde neile kirjadele järgnenud kohtumist (18) ja teabevahetust (19) ning märgib muu hulgas, et sai komisjonilt vastuvõtuteatise (20) kuupäevaga 7. mai 2001. Prantsusmaa tuletab meelde, et oli palunud komisjonil kinnitada, et selle ümberkorraldusprojektiga ei seata kahtluse alla komisjoni eelmistes otsustes esitatud analüüsi.

(44)

Seetõttu leiab Prantsusmaa, et 19. juuni 2001. aasta kirjaga nr D/52473, milles komisjon märkis, et esitatud projekt IFP tegevuse ümberkorraldamiseks oli kooskõlas tingimustega, mis on kindlaks määratud 4. veebruari 1998. aasta otsuses, mis käsitleb teatavatele naftatoodetele kehtestatud maksutaolise lõivu pikendamist ajavahemikuks 1998–2002, oli loodud õiguspärase ootuse olukord. Prantsusmaa tuletab meelde, et oma kirjas oli komisjon leidnud, et ümberkorraldusprojekt ei muuda ei IFP tegevuse laadi ega Prantsuse ettevõtete protsesside turustamistegevuse positsiooni ühenduse teiste ettevõtete suhtes ning et komisjon ei olnud esitanud ühtegi vastuväidet lepingu kavandite kohta, eelkõige esimese valiku õiguse kohta, millest komisjon oli ometi Prantsusmaaga 5. märtsil 2001 alanud kirjavahetuses teada saanud. Seega leiab Prantsusmaa, et ta võis õiguspäraselt eeldada, et äriühingu Axens loomine ning IFP ja Axensi vahelistele lepingutele allakirjutamine tähenda riigiabi olemasolu. Prantsusmaa rõhutab, et Axensi loomine ning IFP ja Axensi vahelistele lepingutele allakirjutamine toimus kooskõlas 2001. aasta märtsis komisjonile esitatud projektiga.

(45)

Hilisemate muudatuste kohta, millest komisjoni ei teavitatud, esitab Prantsusmaa järgmised märkused. Esiteks ei saaks Prosernati ja Axensi üle 100 % kontrolli võtmist 2001. aasta lõpus Prantsusmaa arvates pidada IFP valikuks, kuivõrd tegemist oli sõltumatute üksuste otsusega. Samuti märgib Prantsusmaa, et komisjon oli oma 19. juuni 2001. aasta kirjas D/52473 pidanud mittediskrimineerimise tagatiseks asjaolu, et IFP-le kuulub uues üksuses vähemalt enamusosalus. Teiseks rõhutab Prantsusmaa, et kuna IFP ja Prosernati vahelised lepingud sarnanevad IFP ja Axensi vaheliste lepingutega, ei pidanud ta vajalikuks neid komisjonile edastada. Lõpuks leiab Prantsusmaa, et IFP ja Beicip-Franlabi vahelise lepingu edastamine komisjonile ei olnud vajalik, kuna selles oli ette nähtud IFP kulude täielik katmine.

(46)

Prantsusmaa tuletab meelde, et oli oma 27. novembri 2002. aasta kirjaga komisjoni teavitanud muudatusest IFP rahastamise korras.

(47)

Prantsusmaa leiab, et on järgitud tegevusalade kaupa raamatupidamisarvestuse lahususe põhimõtet, mis on sätestatud direktiivi 80/723/EMÜ artikliga 1. Sellega seoses rõhutab Prantsusmaa, et IFP eelarve on tema tegevusalade eristamiseks jagatud viie tulemuskeskuse, teavitamisalase tegevuse ning eesliiniuuringute keskuse vahel.

(48)

Samuti kirjeldab Prantsusmaa projektide liigitamise viisi tulemuskeskustesiseselt:

(49)

Lõpuks esitab Prantsusmaa teavet IFP analüütilise raamatupidamissüsteemi kohta, mis võimaldab arvestada tulusid (väljaspool riigi eelarveeraldist) ning kulusid projektide kaupa iga tulemuskeskuse siseselt.

(50)

Prantsusmaa vaidlustab komisjoni analüüsi, mille kohaselt IFP ja Axens moodustavad ühtse majandusüksuse. Ta leiab, et IFP ja selle tütarettevõtted on eraldiseisvad üksused, mille ülesanded on erineva loomuga.

(51)

Esiteks leiab Prantsusmaa, et IFP teadustegevusel on üldhuvi pakkuv ülesanne tagada süsivesinike tarnekindlus pikas perspektiivis ja see mis põhineb riiklikul, ühenduse ja ülemaailmsel tasandil tunnustatud vajadusel.

(52)

Teiseks leiab Prantsusmaa, et viide seotud ettevõtete mõistele, mis on esitatud komisjoni mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja mõistet käsitleva 6. mai 2003. aasta soovituse (21) („VKE soovitus”) I lisas, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Samuti tuletab Prantsusmaa meelde ühenduse kohtupraktikat, mille kohaselt ei piisa tõsiasjast, et emaettevõttel on oma tütarettevõttes 100 % osalus, selleks, et tõestada kontrolli olemasolu tütarettevõtte üle. Peale selle märgib Prantsusmaa, et ainuõigusliku lepingu olemasolu ei tähenda autonoomia puudumist, kuna vastasel juhul ei oleks EÜ asutamislepingu artiklil 81, milles sellistele iseseisvate ettevõtjate vahelistele lepingutele osutatakse, eesmärki. Lõpuks leiab Prantsusmaa, et IFP ja Axensi ühine kuvand turul tuleneb kindlasti asjaolust, et Axens levitab tooteid, mis on välja töötatud IFP teadustegevuse tulemusena, ning et seda ühist kuvandit tuleb eristada tegevusliku autonoomia puudumisest.

(53)

Kolmandaks esitab Prantsusmaa argumente IFP tütarettevõtete autonoomia tõestuseks. Ta märgib, et iga tütarettevõte töötab välja oma strateegia ning laseb selle kinnitada oma haldusnõukogul, millesse ei kuulu üksnes IFP esindajad. Prantsusmaa lisab, et IFP ja selle tütarettevõtete vahelistes lepingutes peetakse kinni reglementeeritud kokkuleppeid käsitlevatest ühenduse õiguse eeskirjadest ning et seetõttu ei osale IFP esindaja hääletusel, kui tegemist on nimetatud lepinguid käsitlevate küsimustega; Prantsusmaa täpsustab, et igal tütarettevõttel on oma komiteed ja täielikult autonoomne juhtimine, mida aktsionärid kontrollivad klassikalise aruandlussüsteemi kaudu. Samuti selgitab Prantsusmaa, et IFP-l ja selle tütarettevõtetel on hierarhiliselt ja geograafiliselt sõltumatud finants- ja raamatupidamisteenistused, mis on varustatud eri teabe- ja haldussüsteemidega. Lõpuks mainib Prantsusmaa asjaolu, et IFP tütarettevõtted määravad vabalt kindlaks need tooted ja teenused, mida nad turustavad. Sellega seoses täpsustab Prantsusmaa, et Axens võib vabalt vastu võtta IFP pakutud tööd või neist töödest keelduda, ning esitas mitu näidet protsesside kohta, kus Axens täidab oma teadustegevuse alased vajadused teiste lepinguliste suhete kaudu.

(54)

Prantsusmaa leiab, et mittetulundusliku organi IFP rahastamine ei ole teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku punkti 2.4 esimese lõigu kohane riigiabi.

(55)

Esiteks rõhutab Prantsusmaa, et teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku punkti 2.4 teises lõigus on sätestatud, et „kui selle riigi rahastatava teadus- ja arendustegevuse tulemused antakse ühenduse ettevõtjate käsutusse mittediskrimineerival alusel, lähtub komisjon põhimõttest, et tavaliselt ei ole tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 92 (praegune artikkel 87) lõike 1 tähenduses”.

(56)

Sellega seoses märgib Prantsusmaa, et IFP teeb mitmesugust teadustööd, mille tulemused antakse mittediskrimineerival alusel ühenduse ettevõtjate käsutusse. IFP tegevuse tulemuste kättesaadavuse tagamiseks kasutatavate vahendite hulgas on teaduslikud väljaanded ja artiklite kirjutamine, tööde tutvustamine kongressil, tööde avaldamine trükis ja internetis, kuulumine teadusühingutesse, partnerlussidemete loomine teiste teaduskeskustega ning doktorikoolitus.

(57)

Prantsusmaa täpsustab, et kolm neljandikku uuringute-tootmise tulemuskeskuse teadustegevuse eelarvest on pühendatud alusuuringutele, mille tulemusi levitatakse laialdaselt ja diskrimineerimata. Ka rafineerimise-naftakeemia tulemuskeskuse kohta märgib Prantsusmaa, et paljude uurimistööde tulemusi levitatakse mittediskrimineerival alusel.

(58)

Teiseks leiab Prantsusmaa, et veel kord on kinnitust leidnud komisjoni järeldused 1996. ja 1998. aasta otsustes, mille kohaselt „tuleb tunnistada, et ehkki IFP esitatud arved ei pruugi alati vastata teadustegevuse tegelikele kuludele, ei diskrimineeri ta mingil viisil neid ettevõtjaid, kellele ta loovutab nii üksi kui ka koostöös saadud teadustegevuse tulemused”.

(59)

Sellega seoses rõhutab Prantsusmaa, et uuringute-tootmise valdkonnas korraldab IFP rakendusuuringuid paljude tööstuspartnerite tarbeks kas siis lihtsa koostöö vormis või paljude osalejatega ühistes tööstusprojektides (Joint Industrial Projects), milles võivad osaleda kõik.

(60)

Rafineerimise ja naftakeemia turu kohta leiab Prantsusmaa, et Axensi makstud summad nende tööde eest, mida IFP tema käsutusse annab, vastavad turutingimustele. Sellele rahalisele hüvitisele lisab Prantsusmaa Axensi kulud seoses nende uurimistööde kasutamiseks vajalike lisaülesannete täitmisega, samuti Axensi lisakulud nende tehnoloogiate ja toodete kasutamise eest, mis ei kuulu IFP-le. Prantsusmaa arvates on Axensi käibe suur osa, mis on pühendatud teadustegevusele, oluline näitaja tõestamaks, et Axens ei saa konkurentsieelist nendest teadustöödest, mida IFP tema tarbeks teostab. Prantsusmaa esitab argumente, mis näitavad, et Axensi teadustegevusse suunatud summad on valdkonna keskmisest selgelt suuremad.

(61)

Muu hulgas kinnitab Prantsusmaa, et vaatamata Axensi kasuks kehtestatud esimese valiku õigusele saavad paljudest rafineerimise-naftakeemia tulemuskeskuse tehtud uurimistöödest kasu eri riikidest pärit tööstuspartnerid.

(62)

Seega järeldab Prantsusmaa, et riigi sekkumine IFP kasuks ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ning et IFP tütarettevõtted ei saa mingit eelist oma juurdepääsust nende uuringute tulemustele, mida IFP nende tarbeks korraldab.

(63)

Prantsusmaa märgib, et juhul kui riigi sekkumist IFP kasuks peaks tõlgendatama riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses Axensi kasuks, oleks see abi igal juhul ühisturuga kokkusobiv. Prantsusmaa esitab tõendeid, mille abil näidata, et abi võiks käsitleda EÜ asutamislepinguga kokkusobivana, kohaldades selle suhtes lepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandit.

(64)

Esiteks leiab Prantsusmaa, et Axensi rakendusuuringute riigipoolne rahastamine ei ületa teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid. Selle kohta esitab Prantsusmaa IFP kulud seoses Axensiga korraldatud rakendusuuringuga ning Axensi tagasimaksete summad. […] (15)

(65)

Teiseks märgib Prantsusmaa, et Axensile osutataval võimalikul abil oleks stimuleeriv mõju. Prantsusmaa esitab selle kohta statistilisi andmeid, millest ilmneb, et suurenenud on Axensi kulud teadus- ja arendustegevuse töötajate teadus- ja arendustegevusega seoses, samuti ettevõttesiseste kulude osakaal käibest. Samuti toob Prantsusmaa näiteid Axensi projektidest, mida ei oleks saanud ilma IFP toetuseta rakendada. Lõpuks väidab Prantsusmaa, et kõik Axensi konkurendid, eelkõige Ameerika Ühendriikide ettevõtjad, saavad olulist riigiabi.

(66)

Viimaks tuletab Prantsusmaa meelde riigiabi strateegilist tähtsust innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse seisukohalt, mida komisjon Lissaboni strateegia taaskäivitamise raames tunnustas ning mis kajastub ka riigiabi tegevuskavas.

(67)

Negatiivsete kaubanduslike reaktsioonide kartuses ei soovi hageja oma nime avalikustada. Hageja leiab, et Prantsusmaa ettevõtjale IFP ja/või selle tütarettevõttele Axens osutatud riigiabi kahjustab otseselt tema huve. Alates oma asutamisest 2001. aastal on hageja konkurendiks olev Axens rakendanud agressiivset kaubanduspoliitikat seoses tehnoloogialitsentsidega, mis on välja töötatud täielikult tänu Axensi emaettevõtte IFP teadus- ja arendustegevusele.

(68)

Kaebuses keskendutakse ettevõtja IFP konkreetsetele tegevusvaldkondadele, milleks on rafineerimistehnoloogiad ja katalüsaatorid, gaasitootmine ja naftakeemia, samuti Axensi tegevusele litsentsiandjana kõnealustes valdkondades. Hageja leiab, et nimetatud valdkondades on Axens turul tegutsevate teiste ettevõtjate otsene konkurent, ilma et ta kataks teadus- ja arendustegevuse kulusid, kuivõrd Axens on ettevõtja IFP poolt tänu riigi rahalisele toetusele väljatöötatud tehnoloogiate ainuõiguslik levitaja. Samuti leiab hageja, et ettevõtjate rühm IFP/Axens saab korraldada teadus- ja arendustegevust, millest toetust mittesaavatel ettevõtjatel kasu saada võimalik ei ole.

(69)

Hageja arvates on riigiabi andmise elemendid tuvastatavad riigi otsetoetuses ettevõtjale IFP, IFP poolt äriühingu Axens loomises ja kapitaliseerimises, IFP rafineerimise ja naftakeemia osakonna rahastamises, mille tulemuste ainuõiguslikuks levitajaks on Axens, samuti nendes ainuõiguslikes litsentsides, mida IFP annab Axensile oma tehnoloogiate suhtes.

(70)

Hageja leiab, et IFP ja Axensi tegevuse praeguse riigipoolse rahastamise puhul, millest ei ole komisjonile teatatud ning mis ei ole hõlmatud komisjoni ühegi varasema otsusega, on tegemist ebaseadusliku riigiabiga. Sellega seoses rõhutab hageja järgmisi faktilisi erinevusi komisjoni varasemates otsustes tehtud järelduste ning IFP ja Axensi praeguse olukorra vahel:

(71)

Seega leiab hageja, et IFP erineb oma tütarettevõtte Axens äritegevuse valdkonnas oluliselt teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku punktis 2.4 osutatud riikliku mittetulundusliku teadusasutuse mudelist. Seevastu arvab hageja, et IFP ja Axens moodustavad ühe majandusüksuse, kes tegutseb turul otseses konkurentsis teiste ettevõtjatega. Hageja arvates osutab mitu järgmist elementi sellele, et IFP-d ja Axensit tuleb käsitada ühtse majandusüksusena ning seega ettevõtjana EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel:

(72)

Vahendid, mida Prantsusmaa annab ettevõtjate rühmale IFP/Axens teadustegevuse rahastamiseks rafineerimistehnoloogiate, gaasitootmise ja naftakeemia valdkonnas, on riiklikud. Hageja hinnangute põhjal ulatuvad IFP teadus- ja arendustegevuse kulud kõnealustes valdkondades ligikaudu 100 miljoni euroni, samas kui Axens maksab nendest kuludest ainult poole oma emaettevõttele tagasi. Seetõttu leiab hageja, et ettevõtjate rühmale IFP/Axens antud abi ulatub 50 miljoni euroni aastas.

(73)

Hageja arvates tuleneb konkurentsieelis asjaolust, et üksus IFP/Axens ei pea teadus- ja arendustegevuse kulusid täielikult katma ning et seetõttu saab ta avaldada survet turuhindade langetamisele asjaomastes valdkondades. Hageja leiab, et sellise eelisega kaasneb oht teised ettevõtjad turult välja tõrjuda.

(74)

Hageja arvates on tehnoloogiate turu puhul tegemist üleilmse või vähemalt Euroopa turuga. Riigipoolne toetus ettevõtjate rühma IFP/Axens kasuks mõjutab seega ühendusesisest kaubandust.

(75)

Seetõttu leiab hageja, et riigiabi ettevõtjate rühmale IFP/Axens on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(76)

Hageja väidab, et kuna rafineerimistehnoloogiate väljatöötamine on turulähedane tegevus, mille tulemused on vahetult turustatavad, ei kuulu see teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistikus sätestatud konkurentsieelse tegevuse mõiste alla. Seega on kõnealune ettevõtjate rühmale IFP/Axens antav abi tegevusabi, mis ei sobi kokku EÜ asutamislepingu riigiabi käsitlevate eeskirjadega.

(77)

Hageja rõhutab, et isegi juhul, kui käsitada ettevõtjate rühma IFP/Axens tegevust konkurentsieelse arendustegevusena, ületaks abi teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistikus sellise tegevuse jaoks kindlaksmääratud vastuvõetavat ülemmäära, mis on 25 %, ning võiks ületada ka rakendusuuringutele ette nähtud 50 % ülemmäära.

(78)

Oletades, et tegemist on teadus- ja arendustegevusega teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku tähenduses, on hageja arvates vaieldav abi stimuleeriv mõju. Hageja arvates takistab ettevõtjate rühmale IFP/Axens antav abi teisi turul viibivaid ettevõtjaid teadus- ja arendustegevusse asjaomastes valdkondades investeerimast, kuivõrd nende tulu mõjutab riigiabi olemasolu ning see ei võimalda teadus- ja arendustegevuse kulusid hüvitada.

(79)

Seetõttu leiab hageja kokkuvõtteks, et riigiabi ettevõtjate rühmale IFP/Axens on ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu.

(80)

Esiteks tuletab äriühing Axens meelde, et Axens asutati 2001. aastal selleks, et ühendada ühes äriüksuses rafineerimise ja naftakeemia protsessidega seotud IFP tegevus ning katalüsaatoreid tootva tütarettevõtte tegevus. Äriühing märgib, et tal on olemas kõik funktsioonid (finantsilised, juriidilised, inimressursid), mis võimaldavad tal täiesti autonoomselt tegutseda, ning et igapäevaselt juhib äriühingut oma juhtkond, kes allub tegevdirektorile. Axens leiab, et vaid väga vähesed otsused võetakse vastu haldusnõukogu tasandil ning et tema osanik jätab äriühingu juhtidele suure autonoomia äri- ja tööstusalaste otsuste vastuvõtmisel. Seega vaidlustab Axens komisjoni analüüsi, mille kohaselt IFP ja Axens moodustavad ühe majandusüksuse.

(81)

Teiseks tuletab Axens meelde, et 2001. aasta ümberkorraldamine toimus kooskõlas komisjoni selgesõnaliselt heaks kiidetud projektiga. Axens leiab, et tal oli õiguspärane alus usaldada selle õigusliku ja rahalise raamistiku kehtivust, mille kahtluse alla seadmine oleks tema arengule tõsiseks takistuseks.

(82)

Kolmandaks väidab äriühing Axens, et enamik rafineerimistehnoloogiate ja katalüsaatorite ning naftakeemia turgudel tegutsevatest ettevõtjatest kombineerib omavahel ettevõttesiseselt ning teistega partnerluses tehtavat uurimistööd. Shelli filiaalil, äriühingul Criterion on juurdepääs Shelli uurimistöödele, ABB Lummus on sõlminud lepingud Chevroni ja Shelliga, äriühing UOP on sõlminud lepingud UOP Totali ja teiste ettevõtjatega ning Albermale Exxon Mobiliga. Äriühing Axens märgib, et tema koostöö IFP-ga toimub selles raamistikus ning on üles ehitatud läbipaistval viisil kolme lepingu kaudu teadustöö ja litsentside kohta. Need lepingud põhinevad mõlema poole arvates klassikalisel äriloogikal. Äriühing Axens leiab, et asjaolu, et teadustegevuse kulude osakaal tema käibes on võrreldav tema konkurentide jõupingutustega, on veel üks märk selle kohta, et Axens ei saa oma suhetest IFP-ga mingit eelist.

(83)

Viimaks rõhutab Axens, et peab konkureerima väga võimsate ettevõtjatega, keda nende päritoluriik sageli aktiivselt toetab. Ameerika Ühendriikide energeetikaministeerium näeb projektide toetuseks ette tõepoolest mitmesaja miljoni dollari suuruse eelarve.

(84)

Äriühingu UOP Limited asukoht on Ühendkuningriigis. Äriühingul on kaks tootmiskohta, mis asuvad Ühendkuningriigis ja Itaalias, ning ta tegutseb 17 liikmesriigis. Kõnealune äriühing on spetsialiseerunud selliste protsesside nagu nafta töötlemise, puhaste kütuste tootmise, kütuste väävlitustamise ja naftakeemiliste tehnoloogiate väljatöötamisele, arendamisele, litsentsimisele ja nendega seotud teenuste pakkumisele. Samuti toodab äriühing katalüsaatoreid, molekulaarfiltreid, absorbente ja muud erivarustust.

(85)

UOP ja ettevõtjate rühm IFP/Axens on konkurendid kütuse tootmise ja väävlitustamise ning aromaatsete süsivesinike tootmise ja ekstraheerimise tehnoloogiate valdkonnas, samuti mitmesugustes puhaste kütuste tootmisprotsessides kasutatavate katalüsaatorite valdkonnas. UOP tervitab ametliku uurimismenetluse algatamist ettevõtjale IFP antud riigiabi kohta ning nõustub komisjoniga selle järelduste peamises osas.

(86)

Esiteks soovib äriühing UOP selget hinnangut IFP viimaste aastate tegevuse kohta. IFP on seega ümber korraldanud litsentside andmise, mis oli suhteliselt väheoluline ja kõikidele äriühingutele avatud, sellisel viisil, et otseselt konkureerida protsesside turul tegutsevate eraettevõtjatega. UOP tuletab meelde, et ühenduse kohtupraktika nõuab, et niipea kui riik otsustab alustada tegevust majandusettevõtjana, peab ta seda tegema eraettevõtjatega samadel tingimustel. Selle kohta leiab äriühing UOP, et rohkem kui 555 miljoni euro suurune puudujääk ettevõtja viimase kolme aasta tegevuse jooksul ei ole tavalise osaniku jaoks vastuvõetav.

(87)

Sellega seoses palus UOP komisjonil anda Prantsusmaale korraldus peatada ettevõtjale IFP riigiabi andmine kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (22) artikliga 11.

(88)

Teiseks leiab UOP, et asjaolu, et ettevõtjate rühm IFP/Axens ei pea kõiki oma teadus- ja arendustegevuse kulusid katma, on tal võimaldanud võita endale oluline turuosa rafineerimise ja naftakeemia tehnoloogiate turul ning ohustada ka oma konkurentide kasumlikkust. Samuti väidab UOP, et ettevõtjate rühma IFP/Axens teadus- ja arendustegevuse turulähedus ja nõrk tase annavad tunnistust riigiabi stimuleeriva mõju puudumisest. Lõpuks leiab UOP, et võimaliku abist saadava kasu tühistab suures osas eraettevõtjate asjaomastelt turgudelt väljatõrjumise oht, kuivõrd UOP leiab, et eraettevõtjad peavad keskmise pikkusega ajavahemikul oma teadus- ja arendustegevuse kulusid vähendama, et püsida suurt toetust saava konkurendi suhtes konkurentsivõimelistena.

(89)

Kolmandaks toetab äriühing UOP komisjoni analüüsi, mille kohaselt moodustavad ettevõtja IFP ja selle tütarettevõte Axens ühe majandusüksuse. Sellele järeldusele viivad ühelt poolt ettevõtja IFP ja selle tütarettevõtte Axens kapitalistruktuur, juhtkond, soodussuhted ja majandusliku lõimumise aste. Sellega seoses rõhutab UOP, et kahe üksuse majandusliku lõimumise tõestuseks on see, et Axens on IFP väljatöötatud tehnoloogiate ainuke levitaja ning IFP tulemuste esimene ja potentsiaalselt ainuke saaja. Äriühingu UOP arvates näitavad sellised lepingud, et IFP ja Axens on ilmselgelt üksteisest sõltuvad, teevad koostööd ning et neil on turul ühesugused huvid. Teiselt poolt leiab UOP, et ettevõtjal IFP on äriühingu Axens ainsa osanikuna võimalik kindlaks määrata viimase strateegia lühikeses ja keskmise pikkusega perspektiivis.

(90)

Neljandaks nõustub UOP komisjoniga, et eelise puudumiseks ettevõtjate rühma IFP/Axens kasuks peaks IFP eelarvet, mis on eraldatud Axensiga koostöös või tema tarbeks tehtavale teadus- ja arendustegevusele, rahastama turult saadavast tulust.

(91)

Viiendaks soovitab UOP komisjonil võtta ettevõtjate rühma IFP/Axens teadus- ja arendustegevuse ning teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku I lisas kindlaksmääratud teadustegevuse kategooriate vastavuse kindlakstegemisel arvesse protsessitehnoloogiate litsentside turu eripära. See eripära tuleneb asjaolust, et ettevõtjate rühm IFP/Axens ja selle konkurendid ei turusta mitte toodet või teenust, vaid protsessi. Äriühingu UOP arvates ei tohi komisjon seetõttu, et tavaliselt tähistatakse tööstuses turustatava protsessi väljatöötamist mõistega „teadus- ja arendustegevus”, jätta kahe silma vahele asjaolu, et kõnealune arendustegevus toimub pärast seda teadus- ja arendustegevust, mis on kindlaks määratud teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistikus. Sellega seoses väidab UOP, et teadus- ja arendustegevust rafineerimise ja naftakeemia protsesside tööstuse jaoks võib liigitada kolme etapi järgi:

(92)

Äriühingu UOP arvates on etapid b ja c ärialase arendustöö lahutamatu osa.

(93)

Viimaks soovis äriühing UOP, ehkki toetades komisjoni analüüsi ettevõtja IFP ja selle tütarettevõtte Axens majandusliku ühtsuse kohta, esitada veel mõne lisaargumendi, juhuks kui komisjon teeb ametliku uurimismenetluse lõppedes järelduse, et IFP ja Axens on kaks eraldiseisvat majandusüksust. Äriühingu UOP arvates pakutakse protsesside turul omavahel võrreldamatuid tooteid. Seetõttu oleks ainsaks võimaluseks tagada, et Axens maksab IFP tulemuste eest turuhinda, hankemenetluse kasutamine. Seega leiab UOP, et esimese valiku õigus on juba iseenesest eelis, arvestades, et esimese valiku õigust Axensile loovutades loobub IFP võimalusest anda asjaomased tulemused hankemenetluse teel turul parima pakkumise teinud ettevõtjale.

(94)

Prantsusmaa kommentaarid käsitlevad äriühingu UOP ja hageja märkusi.

(95)

Esiteks vaidlustab Prantsusmaa äriühingu UOP väite, et IFP/Axens on ühtne üksus, rõhutades Axensi autonoomiat IFP suhtes ning asjaolu, et IFP puhul on tegemist teadus-, haridus- ja dokumente haldava instituudiga, mis teda oma tütarettevõttest Axens ja äriühingust UOP Limited fundamentaalselt eristab.

(96)

Seoses Axensi autonoomiaga IFP suhtes tuletab Prantsusmaa esiteks meelde, et ühenduse väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole tütarettevõttes omatava osaluse struktuur üksi veel piisavaks kriteeriumiks, et määrata kindlaks, kas asjaomast tütarettevõtet võib käsitada oma emaettevõtja suhtes majanduslikult sõltumatuna või mitte. Ehkki IFP-le kuulub Axensis 100 % osalus, tegutseb viimane turul täiesti sõltumatult. Seda sõltumatust kinnitab mitu asjaolu:

(97)

IFP kui mittetulundusliku teadusinstituudi osas kordab Prantsusmaa oma väidet, mille kohaselt IFP on teadusinstituut, mille esmane eesmärk on teadustegevus ning selle tulemuste levitamine koolituse, avaldamise või tehnoloogia üleandmise kaudu, millest saadav tulu investeeritakse täielikult tagasi teadustegevusse või selle tulemuste levitamisse.

(98)

Teiseks, võttes arvesse asjaolu, et riigilt IFP-le ülekantud vahendite puhul ei ole tegemist teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku punkti 2.4 esimese lõigu kohase riigiabiga, vaidlustab Prantsusmaa äriühingu UOP väite, mille kohaselt on kõnealuste vahendite (24) puhul tegemist tegevusabiga.

(99)

Kolmandaks, äriühingu UOP väite kohaselt kasutatakse peaaegu kogu ettevõtjale IFP makstav riigiabi turule suunatud tööde rahastamiseks ning seetõttu ei ole teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistik kohaldatav. Prantsusmaa vaidlustab selle väite, tuletades meelde, et ettevõtja IFP täidab eelkõige üldhuvi pakkuvat ülesannet, mis on keskendunud alusuuringutele ning nende tulemuste kasutamisele, samuti koolitusele ja oma teadmiste levitamisele, mida ei saa segamini ajada selliste eraettevõtjate nagu UOP ja Axens jäigalt äriliste eesmärkidega.

(100)

Peale selle on teadustööd, mida IFP rakendusuuringu lepingu raames Axensi jaoks teeb, ühelt poolt tehnilise teostatavuse uuringud ja teiselt poolt rakendusuuringud. IFP ei tee Axensi jaoks konkurentsieelseid uuringuid, neid teeb ja rahastab Axens üksi. Kuna Prantsusmaa 2006. aasta veebruarikuu märkustes edastatud finantstabelid tõendavad, et IFP järgib täielikult direktiivi 80/723/EMÜ sätteid, leiab Prantsusmaa, et IFP kasutab eelarveeraldist tõepoolest oma üldhuvi pakkuva ülesande täitmiseks ning teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku tähenduses.

(101)

Neljandaks, äriühingu UOP arvates annab esimese valiku õigus eelise Axensile, kes ei maksa sellise õiguse eest turuhinda. Prantsusmaa rõhutab, et oluline on hinnata Axensilt IFP-le makstud tasude üldist majanduslikku mõju. Peale dividendide määrati selle üldise tasu (mis sisaldab esimese valiku õiguse alusel makstavat tasu ning raamlitsentsilepingu ja tootelitsentsi lepingu alusel makstavaid summasid) elemendid 2001. aastal kindlaks majandusloogika kohaselt. Selle loogika eesmärk on tagada, et Axens ei saaks oma suhetest IFP-ga majanduslikku eelist ning see, et IFP-le makstakse igal aastal tagasi asjakohane ja stabiilne summa, mis oleks piisavalt sõltumatu äriühingu Axens hetkemüükidest tulenevast kombinatsioonist, et vältida ressursside liiga suure kõikumise riski IFP jaoks.

(102)

Prantsusmaa jääb seisukohale, et turutingimustega seonduvalt tuleb analüüsida üksnes seda üldist tasu, mida Axens tegelikult maksab ning mis on kajastatud tema kogukäibes. Eespool esitatud elemente arvestades ei loo esimese valiku õigus Axensi jaoks konkurentsieelist ega põhjusta konkurentsimoonutust.

(103)

Lisaks vaidlustab Prantsusmaa ka väite, mille kohaselt põhjustas ebaseadusliku riigiabi olemasolu ettevõtjate rühma IFP/Axens kasuks väidetavalt konkurentidele kahju ning takistas innovatsiooni dünaamikat. Prantsusmaa märgib, et paljude olemasolevate konkurentide seas oli UOP Limited ainus, kes oma märkused komisjonile esitas. Prantsusmaa rõhutab samuti, et kõnealuse väidetava kahju kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit.

(104)

Samuti leiab Prantsusmaa, et innovatsiooni dünaamikat ei ole rafineerimise ja naftakeemia turul takistatud. Selles osas ilmneks tehnoloogiate ja katalüsaatorite litsentside turgu käsitlevast turuosa analüüsist rühma UOP kerge domineerimine. Kui turujõud tõesti olemas on, siis on selleks Prantsusmaa arvates mitte Axens, vaid äriühing UOP. Prantsusmaa lisab, et isegi kui äriühingu UOP turujõud on nõrgenenud, tuleneb see nõrgenemine äriühingu UOP enda strateegilistest vigadest, eelkõige väävlitustamise turul, millesse investeerimisest UOP loobus ning mille tõttu seega olulist tulu toovast tegevusest kõrvale jäi.

(105)

Esiteks kinnitab Prantsusmaa taas, et komisjonile teatati IFP tegevuse ümberkorraldamisest. 2001. aasta kirjad, millega Prantsusmaa teavitas komisjoni ettevõttesisese ümberkorraldamise projektist, mille tulemusel IFP äritegevus jagati ära selle tütarettevõtete vahel, kujutasid endast informeerimist EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 tähenduses.

(106)

Teiseks tuletab Prantsusmaa meelde oma märkustes (vt jagu 4.3) ja vastusena äriühingu UOP märkustele (vt põhjendus 95 ja sellele järgnevad) esitatud vastuargumente väitele, mille kohaselt IFP ja Axens moodustavad ühtse majandusüksuse.

(107)

Kolmandaks rõhutab Prantsusmaa asjaolu, et nendest uurimistöödest, mida IFP rafineerimise-naftakeemia tulemuskeskuse raamides teostab, saavad kasu paljudest liikmesriikidest […] (15) pärit eri tööstuspartnerid ja mitte ainult Axens, nagu seda väidab hageja.

(108)

Neljandaks, vastupidiselt hageja väitele, mille kohaselt rohkem kui pool Axensi tulust saadakse protsessilitsentside müügist ja nendega seonduvate teenuste osutamisest, märgib Prantsusmaa, et tehnoloogiatele litsentside andmise (process licensing) osakaal Axensi 2003., 2004. ja 2005. aasta käibest oli vastavalt 36 %, 38 % ja 31 %.

(109)

Viiendaks vaidlustab Prantsusmaa hageja väite, mille kohaselt ei ole Axensil vahendeid oma uurimistegevuseks. Vastupidi, Axensil on oma inim- ja materiaalsed ressursid konkurentsieelseks arendustegevuseks, et sertifitseerida enne turuleviimist dimensioneerimistarkvara, protsesside simuleerimise vahendid, katalüsaatorite ja absorbentide hindamisseadeldised ning katserajatised katalüsaatorite väljatöötamiseks ja üksikute etappide seostamise simuleerimiseks, enne kui neid hakatakse tööstuslikult laiemalt tootma. Muu hulgas on Axensi ressursid võimaldanud tal välja töötada peale IFP-i ka teiste ettevõtjate pakutud tooteid ja protsesse.

(110)

Kuuendaks kinnitab Prantsusmaa veel kord, et IFP ülesanne ja tegevus vastab endiselt mittetulundusliku instituudi tunnustele, kes täidab täielikult talle riigi poolt antud üldhuvi pakkuvat ülesannet. Seda analüüsi kinnitab IFP ja selle tütarettevõtete tegevus ja korraldus, kuivõrd IFP on jätnud oma ärilised tütarettevõtted täielikult autonoomseks ja sõltumatuks. Seega leiab Prantsusmaa, et mittetulundusliku instituudi IFP rahastamine ei ole teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku punkti 2.4 esimese lõigu kohane riigiabi.

(111)

Seitsmendaks lükkab Prantsusmaa iseäranis ümber punkti, mille kohaselt IFP teadustegevust peaks samastama lihtsa tehnoloogilise protsessi (technology process) arendamisega, mida äriühingud oma tööstuslikus tootmises vahetult kasutavad. Selle punkti kohta esitab Prantsusmaa üksikasjalikku teavet, mis käsitleb protsesside ja toodete väljatöötamise tsükleid.

(112)

Kaheksandaks viitab Prantsusmaa pärast menetluse alustamist edastatud märkustele hageja väite kohta, mille kohaselt IFP poolt äriühingu Axens tarbeks tehtud teadustööde rahastamine ei ole kooskõlas turutingimustega (vt põhjendus 60).

(113)

Üheksandaks vaidlustab Prantsusmaa väite, mille kohaselt võimaliku abi summa, millest Axens kasu sai, ulatus 2003. aastal 50 miljoni euroni ning viitab sellega seoses esitatud finantstabelitele.

(114)

Viimaks leiab Prantsusmaa, et vastupidiselt hageja väidetele saavad Axensi konkurendid väga laialdaselt (otsest või kaudset) riigiabi oma teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks. Näiteks rahastab äriühingut UOP ettevõttesiseste teadus- ja arendustegevuse programmide elluviimiseks riiklik standardite ja tehnoloogia instituut (National Institute of Standards and Technologies, NIST). Samuti tellib UOP osa oma teadustööst partnerluse kaudu teadusinstituutidelt, -laboratooriumitelt või kõrgkoolidelt, kes ise riiklikke vahendeid kasutavad. Äriühingu UOP koostööpartnerite hulgas on Pacific Northwest National Laboratory, Argonne National Laboratory, Delaware’i Ülikooli Synchrotron Catalysis Consortium, samuti Illinoisi Ülikooli tehnikakolledž Urbana-Champaign’is ja Norra SINTEF.

(115)

Komisjon leidis oma 1996. ja 1998. aasta otsustes, et IFP teadus- ja arendustegevusele antav riigiabi ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse, arvestades, et IFP oli mittetulunduslik teadusasutus, kes ei olnud seotud äritegevusega.

(116)

Ometi seadis komisjon selle analüüsi oma menetluse algatamise otsuses osaliselt kahtluse alla käesoleva otsuse põhjenduses 37 kokku võetud põhjustel. Nimelt leidis komisjon, et IFP oli oma tütarettevõtete Axens, Beicip-Franlab ja Prosernat kaudu seotud majandustegevusega vastavalt rafineerimise ja naftakeemia tehnoloogiate turul, naftaväljade kasutamise alase nõustamise ja geoinfosüsteemide turul ning gaasitootmise ja väävlitustamise tehnoloogiate turul (edaspidi „asjaomased turud”). Seetõttu tuleb uurida, kas IFP-le makstav riiklik toetus ei kujuta endast riigiabi asjaomastel turgudel.

(117)

Riigiabi olemasolu kohta otsuse tegemiseks määras komisjon kindlaks võimalikud kasusaajad. Komisjon leiab, et konkurentsianalüüsis ei saa IFP-d ja selle tütarettevõtteid Axens, Beicip-Franlab ja Prosernat käsitada eraldi majandusettevõtjatena. Komisjon tugineb eelkõige sellele, et IFP-le kuulub vahetult 100 % Axensi kapitalist ja 100 % Beicip-Franlabi kapitalist ning kaudselt 100 % Prosernati kapitalist.

(118)

Tavaliselt kasutab komisjon oma konkurentsianalüüsides ettevõtjate sõltumatuse näitajana kapitali struktuuri analüüsi. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et kapitali struktuuri kriteeriumi arvessevõtmine, nagu see on sätestatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE) käsitleva soovituse lisa artikli 3 lõikes 3, võimaldab VKEde hulgast välja jätta need ettevõtjate rühmad, kelle majanduslik võimsus ületab VKEde oma. VKEde soovituses leitakse, et ettevõtted on seotud, kui ühel ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride häälteenamus. Kõnealust soovitust kasutatakse ettevõtte sõltumatuse kindlaksmääramiseks muu hulgas ka komisjoni teistes teatistes, eelkõige ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. (25) Kapitali struktuurile on osutatud ka nõukogu ettevõtjate koondumiste üle kontrolli kehtestamist käsitleva 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (26) („EÜ määrus koondumiste kohta”) artikli 5 lõike 4 punktis b või komisjoni 27. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 772/2004 (27) (asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes) artikli 1 lõikes 2.

(119)

Peale kapitalistruktuuriga seotud kriteeriumide võtab komisjon arvesse hulka elemente, mis ühiselt käsitletavatena kinnitavad komisjoni analüüsi, mille kohaselt IFP ja selle tütarettevõtted ei ole asjaomastel turgudel klientide ja konkurentide seisukohast eraldatavad. Nagu nähtub Euroopa Ühenduste Kohtu kohtuotsusest Intermills/komisjon, (28) siis „hoolimata asjaolust, et igaühel kolmest tootmisäriühingust on endisest Intermillsist eraldi juriidiline isik, moodustavad kõik need ettevõtjad ühtse rühma vähemalt selles osas, mis puudutab Belgia ametiasutuste antud abi. Komisjon käsitas seega põhjendatult ettevõtjate rühma ühe ettevõtjana seoses asutamislepingu artikli 92 kohaldamisega.”

(120)

IFP ja selle tütarettevõtete ülesannete ja tegevuse kohta sedastab komisjon, et kui IFP peamine eesmärk ja staatus erinevad tema tütarettevõtete omadest, siis IFP teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamine turul on sellegipoolest riigi ja IFP vahel sõlmitud kokkulepitud eesmärkide lepingus kindlaksmääratud prioriteetide hulgas ning kuulub IFP arengustrateegiasse. Tegemist on „teadus- ja arendustegevuse kuludelt rahalise tasu saamisega, mis suurendab tema jõupingutusi teadustöös”, kasutades turgude pakutavaid võimalusi:

(121)

Tütarettevõtete tegeliku kontrolli puhul võttis komisjon ühelt poolt arvesse asjaolu, et IFP juhtkond kuulub tütarettevõtete otsuseid vastuvõtvatesse organitesse, ning teiselt poolt seda, millistes juhtimisorganites kujundatakse strateegilisi suuniseid ja tehakse põhilisi otsuseid:

(122)

Komisjon märgib, et ainuõiguslikke lepinguid ning reglementeeritud kokkuleppeid reguleeritakse üksikasjalike eeskirjadega, mille kohaselt ei osale IFP esindaja haldusnõukogu hääletustel ainuõiguslikke lepinguid käsitlevates küsimustes. See tähendab, et isegi kui IFP esindaja hääletuses ei osale, võtavad hääletusest osa teised haldusnõukogu liikmed, kes kuuluvad samuti IFP juhtkonda.

(123)

Komisjon möönab, et ainuõiguslikud lepingud ei ole veel iseenesest märk ettevõtete autonoomia puudumisest. Sellegipoolest märgib komisjon, et need lepingud avaldavad tütarettevõtete majandustegevusele olulist mõju.

(124)

Samuti võtab komisjon arvesse asjaolu, et võimalused teha tütarettevõtete tegevusvaldkondades teadusalast koostööd teiste ettevõtjatega on ainuõiguslike lepingutega rangelt piiritletud. Seega võib IFP alustada asjaomaste tütarettevõtete tegevusvaldkonnas projekti üksnes siis, kui need tütarettevõtted ei soovi uurimisprojekti teostada, olles kasutanud oma esimese valiku õigust. (30) Samuti on IFP-l esimese valiku õigus kõikide teadustööde suhtes, mida asjaomased tütarettevõtted soovivad teostada. Alles pärast seda, kui IFP on kasutanud oma esimese valiku õigust, on asjaomastel tütarettevõtetel võimalus pakkuda uurimisprojekti teistele ettevõtjatele. (31) Komisjon leiab, et need piirangud näitavad IFP ja asjaomaste tütarettevõtete tugevat majanduslikku lõimumist.

(125)

Samuti võtab komisjon arvesse kasutusse andmise lepinguid, mis eelkõige käsitlevad ruume ja personali:

(126)

IFP ja selle tütarettevõtete kuvandi küsimuses asjaomastel turgudel viitab komisjoni hinnangul mitu elementi sellele, et IFP-l ja asjaomastel tütarettevõtetel on nende klientide ja konkurentide jaoks ühine kuvand. Peale selle, et äriühingute Axens ja Prosernat logod sisaldavad nimetust IFP Group Technologies, on olemas otseühendused asjaomaste tütarettevõtete veebisaitide ja IFP veebisaidi vahel. Peale selle viitavad Axens ja Prosernat oma veebisaidil IFP teadus- ja arendustegevusele nende tegevusvaldkondades. (32) Samuti on Beicip-Franlabi kontori nimeks Bahreinis IFP Middle East Consulting. Peale selle osalevad IFP ja Axens ühiselt mitmesugustel konverentsidel. (33) Samuti tõi komisjon esile mitu viidet ettevõtjatele IFP/Axens kui ühele üksusele nii reklaamides ja trükistes (34) kui ka kõnealuses valdkonnas tegutsevate ettevõtjate veebisaitidel (35).

(127)

Lõpuks märgib komisjon, et IFP ja selle tütarettevõtete Axens, Beicip-Franlab ja Prosernat tegevusvaldkonnad on omavahel seotud, mis suurendab veelgi vajadust käsitada IFP kontserni ühe ettevõttena.

(128)

Kokkuvõtteks, IFP arengustrateegia keskmes on eesmärk kasutada teadus- ja arendustegevuses saavutatud tulemusi, nagu see on määratud kindlaks riigiga sõlmitud kokkulepitud eesmärkide lepingus. Samuti annab tütarettevõtetes osaluse omamine ja IFP juhtkonna kuulumine tütarettevõtete juhatusse tunnistust IFP juriidilisest ja de facto kontrollist asjaomaste tütarettevõtete üle. IFP ja asjaomaste tütarettevõtete vahelised ainuõiguslikud lepingud nende peamistes tegevusvaldkondades näitavad kõnealuste üksuste majanduslikku lõimumist. Muu hulgas on üks näitaja selle kohta veel IFP ja selle tütarettevõtete ühine kuvand asjaomastel turgudel. Seetõttu leiab komisjon, et arvestades Euroopa Kohtu otsustus- ja kohtupraktikat, ei saa asjaomaseid tütarettevõtteid oma emaettevõttest IFP eristada asjaomastel turgudel tegutsevate majandusettevõtjatena.

(129)

Eeltoodut arvesse võttes leiab komisjon, et võimalikust riigiabist kasusaajad on üksused IFP, Axens, Beicip-Franlab ja Prosernat oma tegevuse jaoks rafineerimise ja naftakeemia tehnoloogiate turul, naftaväljade kasutamise alase nõustamise ja geoinfosüsteemide turul ning gaasitootmise ja väävlitustamise tehnoloogiate turul.

(130)

Kuivõrd on tõestatud, et ettevõtja IFP tegeleb oma tütarettevõtete Axens, Beicip-Franlab ja Prosernat vahendusel majandustegevusega, võib riigi poolt IFP-le kolme tütarettevõtte tegevusvaldkondades osutatud riigiabi kuuluda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alla.

(131)

Küsimus, millele komisjon peab enne konkurentsieelise olemasolu kohta otsuse tegemist vastama, on see, kas IFP riigipoolne rahastamine toob kasu ka IFP majandustegevusele asjaomastel turgudel. Sellega seoses täpsustas komisjon, kuidas ta tõlgendab abi mõistet juhul, kui sama ettevõtja tegevus hõlmab nii majanduslikku kui ka mittemajanduslikku tegevust, 2006. aasta uues ühenduse raamistikus teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta, (36) mis kajastab komisjoni seisukohta kõnealuses küsimuses: „Kui sama üksus tegeleb majandustegevuse ja mittemajandusliku tegevusega (eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei kuulu mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alla, kui kahte liiki tegevust ning nende kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada. Tõend selle kohta, et kulud on nõuetekohaselt eraldatud, võib olla ülikooli või teadusasutuse raamatupidamise aastaaruanne. (37)”

(132)

Teisisõnu peab komisjon määrama kindlaks, kas majandustegevust ristsubsideeritakse IFP mittemajandusliku tegevuse riigipoolse rahastamise kaudu. Selleks vaatas komisjon läbi IFP raamatupidamise, et teha kindlaks nende äritegevusele eraldatud võimaliku riikliku subsideerimise summa. Kuna IFP ja asjaomased tütarettevõtted on juriidiliselt eraldiseisvad üksused, on neil ka eraldi raamatupidamine. Komisjon leiab, et juhul kui majandustegevust subsideeritakse, tuleneb see asjaomaste tütarettevõtete poolt emaettevõttele makstavate tasude suurusest ning kajastub IFP raamatupidamises.

(133)

Esiteks märgib komisjon, et IFP eelarve on tegevusliikide järgi jaotatud seitsmeks tulemuskeskuseks, mis võimaldab raamatupidamisarvestuses reaalselt üksteisest eraldada IFP teadus- ja arendustegevuse, koolituse, teadmiste levitamise ja portfellihalduse.

(134)

Sellega seoses leiab komisjon, et tema uurimise raames on asjakohasteks raamatupidamisarvestusteks rafineerimise-naftakeemia tulemuskeskuse arvepidamine tegevuse kohta rafineerimise ja naftakeemia tehnoloogiate valdkonnas, samuti väävlitustamise tehnoloogiate valdkonnas, ning uuringute-tootmise tulemuskeskuse raamatupidamine naftaväljade kasutamise alase nõustamise ja geoinfosüsteemide valdkonnas ning gaasitootmise tehnoloogiate valdkonnas. Komisjon leiab, et eesliiniuuringute keskuses rakendatavate projektide riiklik rahastamine ei kuulu tema uurimise alla, kuna nende projektide puhul on tegemist alusuuringutega teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku I lisa tähenduses ning kuna need on kõrge riskiastmega ega ole mõeldud ühe konkreetse valdkonna jaoks.

(135)

Teiseks leiab komisjon, et IFP-s rakendatav analüütiline raamatupidamissüsteem võimaldab reaalselt arvestada tulusid (väljaspool riigi eelarveeraldist) ning kulusid iga tulemuskeskuse siseselt. Sellega seoses märgib komisjon, et IFP analüütiline raamatupidamine põhineb projekti mõistel. Projektid on jagatud tulemuskeskuste vahel. Igas tulemuskeskuses on projektid liigitatud segmentide või liikide kaupa. Igas tulemuskeskuses arvestatakse kulusid ja tulusid iga projekti puhul eraldi. Samuti märgib komisjon, et IFP eelarvet ja aastaaruandeid kontrollivad kaks ettevõttevälist ja sõltumatut audiitorit.

(136)

Kolmandaks märgib komisjon, et tulemuskeskustel on omatulu ning riigi eelarveeraldis ei ole tulemuskeskustega analüütiliselt seotud. Selle tulemusena võib tekkida neile määratud tulude ja kulude vaheline puudujääk. Omatulu sisaldab tütarettevõtete makstavaid teenustasusid, litsentsitasusid ja dividende.

(137)

Neljandaks sedastab komisjon, et arvesse on võetud kõik kulud, mida IFP on asjaomase projekti suhtes kandnud ning et need kulud ei sisalda mitte üksnes projektiga otseselt seotud kulusid (varustuse ja materjalide ostmine, sisseostetavad teenused, lähetused, kindlustused, dokumendid, projektiga seonduv hooldus ja rent), vaid ka kaudseid kulusid (töötajate palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed, materiaalse ja immateriaalse vara amortiseerumine, üldkulud). Kaudsed kulud arvestatakse projektile võrdeliselt töötundidega * sõltuvalt asjaomasele töötajate kategooriale (insenerid, tehniline personal jne) välja arvutatud tunnimäärast. Komisjon leiab, et selline kulude arvestamise meetod on asjaomase tegevusega seotud raamatupidamisarvestuse seisukohalt objektiivne ja asjakohane.

(138)

Viiendaks märgib komisjon, et tulemuskeskustes kutsealase varustuse ja toetustegevuse segmentides elluviidud horisontaalsete projektide maksumus on samuti iga projekti tasemel kajastatud kas siis otseselt või vastavalt selle segmendi kogukuludele, mille juurde ta kuulub (pädevuste omandamine või rakendusuuring).

(139)

Viimaks võtab komisjon arvesse, et põhjenduses 125 nimetatud vahendite kasutusse andmise kohta on IFP ja asjaomaste tütarettevõtete vahel sõlmitud kokkulepped. Nende teenuste kohta esitab IFP kogukuludele vastava arve asjaomastele tulemuskeskustele.

(140)

Seega saab komisjon teha järelduse, et rafineerimise-naftakeemia ja uuringute-tootmise tulemuskeskuste kulud kajastavad tõhusalt IFP tegevuse kogukulu asjaomastel turgudel.

(141)

Seejuures võtab komisjon arvesse seda, et ühelt poolt rafineerimise-naftakeemia ja uuringute-tootmise tulemuskeskuste ning teiselt poolt asjaomaste tütarettevõtete tegevusvaldkondade vahel ei ole täpset vastavust. Teisisõnu, kasutades teadustegevust käsitlevate lepingute terminoloogiat, koondavad tulemuskeskused tegevust nii neis valdkondades, mille suhtes tütarettevõtetel on ainuõigused, kui ka neis, mille suhtes neil ainuõigusi ei ole.

(142)

Ühest küljest hõlmab rafineerimise-naftakeemia tulemuskeskus IFP teadus- ja arendustegevust väävlitustamise valdkonnas, mille tulemusi kasutab tütarettevõte Prosernat, rafineerimistehnoloogiate, naftakeemia, veeldatud gaasi (gas to liquid), diislikütustes kasutatavate taimeõlide estrite valdkonnas, mille tulemusi kasutab tütarettevõte Axens, ning vedeldatud kivisöe (coal to liquid), biomassi (peale diislikütustes kasutatavate taimeõlide estrite) ja vesiniku tootmise valdkonnas, mille tulemusi kasutatakse koostöös teiste tööstuspartneritega.

(143)

Teiselt poolt hõlmab uuringute-tootmise tulemuskeskus IFP teadus- ja arendustegevust naftaväljade kasutamise alase nõustamise ja geoinfosüsteemide valdkonnas, mille tulemusi kasutab tütarettevõte Beicip-Franlab, gaasitootmise tehnoloogiate valdkonnas, mille tulemusi kasutab tütarettevõte Prosernat, samuti süsinikdioksiidi eraldamise ja vesiniku transpordi valdkonnas, mille tulemusi kasutatakse koostöös teiste tööstuspartneritega.

(144)

Peale selle võtab komisjon arvesse asjaolu, et paljud rafineerimise-naftakeemia ja uuringute-tootmise tulemuskeskustes pädevuste omandamise segmendis teostatud projektid kuuluvad alusuuringute alla teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku I lisa tähenduses ning et nendes projektides saadud tulemusi levitatakse ilma diskrimineerimiseta laialdaselt ühenduse ettevõtjate hulgas. Nende projektide eesmärk on saada väga uuendusliku loomingulise teadustegevuse teel uusi ideid ja arendada pädevusi. Prantsusmaa esitas komisjonile loetelu nendes segmentides tehtud projektidest ning nende projektide kirjeldused. Samuti võtab komisjon arvesse seda, et IFP levitab nende tööde tulemusi paljude selliste vahendite kaudu nagu IFP enda teadusväljaanne Oil & Gas Science and Technology, mis on veebis vabalt kättesaadav, kongresside korraldamine ja neil osalemine, tööde avaldamine, partnerlus teiste teaduskeskustega ja doktorikoolitus.

(145)

Võttes arvesse põhjendustes 133–139 esitatud argumente, leiab komisjon, et IFP analüütiline raamatupidamissüsteem võimaldab tuvastada kõik tema kantud kulud ja majandustegevuses saadud tulud. Ometi märgib komisjon, et IFP raamatupidamise praeguses korralduses nõuab majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse eristamine tulemuskeskuste raamatupidamise põhjalikku analüüsi iga üksiku projekti kohta eraldi. Seetõttu leiab komisjon, et tulevikus peab IFP korraldama ja avaldama oma aruanded sellisel viisil, mis eristaks selgemalt tema majandustegevust mittemajanduslikust tegevusest, näiteks rühmitades oma majandustegevuse sama tulemuskeskuse piires kooskõlas direktiiviga 2006/111/EÜ.

(146)

Pärast IFP tulemuskeskuste raamatupidamise läbivaatamist saab komisjon teha kindlaks, kui suured on IFP teadus- ja arendustegevuse projektidega seotud kulud ning omavahendid tütarettevõtete Axens ja Prosernat ainuõiguslikes tegevusvaldkondades, milleks on rafineerimise ja naftakeemia tehnoloogiad, veeldatud gaas ja diislikütustes kasutatavad taimeõlide estrid, samuti gaasitootmise ja väävlitustamise tehnoloogiad:

Tabel 1

(147)

Kuna neist andmetest ilmneb puudujääk, ei rahastata IFP majandustegevust rafineerimise tehnoloogiate, naftakeemia, veeldatud gaasi ja diislikütustes kasutatavate taimeõlide estrite, samuti gaasitootmise ja väävlitustamise tehnoloogiate valdkonnas täies ulatuses omavahenditest ning seega saab see tegevus kasu IFP riiklikust rahastamisest. Seega on tegu riigi vahenditest rahastatava valikulise eelisega.

(148)

Ajavahemikul 2003–2006 on kogunenud puudujääk kahe asjaomase turu kohta seega [vähem kui 50 miljonit eurot]. (15) See summa on aga selgelt väiksem äriühingu UOP esitatud summast.

(149)

IFP tegevus naftaväljade kasutamise alase nõustamise ja geoinfosüsteemide valdkonnas väärib eraldi märkimist. Komisjon märgib, et IFP ja selle tütarettevõtte Beicip-Franlab vahel sõlmitud arenduslepinguga, mida muudeti 16. detsembril 2005 alla kirjutatud kõrvallepinguga ning mida kohaldatakse 1. jaanuarist 2005, sätestatakse, et Beicip-Franlab tasub IFP-le kõik kulud koos seadusjärgselt arvestatud intressimääraga nende tööde eest, mida IFP teeb Beicip-Franlabi tegevusvaldkonnas, sealhulgas algoritme, mudeleid ja metodoloogiaid käsitlevate teadustööde eest. Peale selle kontrollis komisjon Beicip-Franlabi 2003. ja 2004. aastal makstud tasusid ning sedastas, et need katavad üldjoontes IFP poolt oma tütarettevõtte ainuõiguslikus tegevusvaldkonnas tehtud tööde maksumuse.

(150)

Niisiis võib komisjon järeldada, et ettevõtja IFP ja äriühingu Beicip-Franlab töid rahastatakse täielikult naftaväljade kasutamise alase nõustamise ja geoinfosüsteemide turul saadud tuludest. Seega ei ole IFP-l ega Beicip-Franlabil kõnealusel turul konkurentsieelist.

(151)

Kokkuvõttes ulatub mõni IFP tegevus tema mittemajandusliku tegevuse valdkonnast kaugemale, kuivõrd tema tütarettevõtted kasutavad neid oma äritegevuses. Komisjon on jõudnud järeldusele, et asjaomaseid tütarettevõtteid ei saa käsitada oma emaettevõtte suhtes sõltumatute ettevõtjatena, arvestades, et nende tütarettevõtete tegevus kuulub IFP arengustrateegiasse, et IFP-l on nende üle nii juriidiline kui ka de facto kontroll, et ainuõiguslikud lepingud annavad tunnistust tugevast majanduslikust lõimumisest ning et IFP-l ja asjaomastel tütarettevõtetel on kõnealustes valdkondades tegutsevate ettevõtjate silmis ühine kuvand.

(152)

Peale selle rahastab riik osaliselt IFP majandustegevust, välja arvatud selle tütarettevõtte Beicip-Franlab tegevusvaldkonnas, ja see kujutab endast valikulist eelist, kuivõrd seda antakse ainult ühele ettevõtjale. Rahastajaks on samuti riik.

(153)

Komisjon leiab, et riigiabi olemasolu kriteeriumid on täidetud ka äriühingute Axens ja Prosernat tegevusvaldkondades.

(154)

Komisjon leiab, et igasugune panus tegevusse äriühingute Axens ja Prosernat tegevusvaldkondades tugevdab IFP ja selle tütarettevõtete konkurentsiolukorda ning võib põhjustada konkurentsimoonutust.

(155)

IFP ja Axensi tegevusvaldkonnaga seoses võtab komisjon arvesse Prantsusmaa edastatud teabe, mida Axens oma märkustes taas mainis ning millega püütakse tõestada tütarettevõtte Axens omavahenditest rahastatavaid suuri lisakulusid teadustegevusele, eelkõige teiste kõnealuse valdkonna ettevõtjatega võrreldes. Sellega seoses leiab komisjon, et eelise puudumist ei saa sellest suurest summast maha arvata, kuivõrd IFP raamatupidamise analüüs näitab selgelt kulude ja vahendite vahelist puudujääki Axensi tegevusvaldkonnas.

(156)

IFP ja äriühingu Prosernat tegevusvaldkonnaga seoses võtab komisjon arvesse Prantsusmaa märkusi, mille kohaselt on enamik nafta otsimise valdkonnas elluviidavaid projekte ilma diskrimineerimiseta avatud paljudele tööstuspartneritele. Sellegipoolest on tõsi, et teatud projektid kuuluvad IFP ja Prosernati vaheliste ainuõiguslike lepingute alla ning et sellel alusel on teiste tööstuspartneritega koostöö rangelt raamistatud ja piiratud. Selle tulemusena saab Prosernat riigi vahenditest rahastatava valikulise eelise.

(157)

Peale selle võib see konkurentsimoonutus mõjutada ühendusesisest kaubandust, kui asjaomaste tütarettevõtete tegevusvaldkonnad loovad üleilmselt konkurentsi pakkuvaid turgusid. Rafineerimise ja naftakeemia tehnoloogiate turg on üleilmse mõõtmega turg, mis on juba 1950. aastatest alates olnud konkurentsile avatud. IFP ja Axensi konkurendid kõnealusel turul on peamiselt ettevõtjad UOP, Chevron, Lummus, Shell, ExxonMobil, Haldor Topsoe ja ConocoPhillips. Gaasitootmise ja väävlitustamise tehnoloogiate turul konkureerivad IFP ja Prosernat selliste gaasitootmisseadmete tarnijatega nagu äriühingud KCC, KPS, SIIRTEC-NIGI, Hanover Maloney, Frames, TDE ja GPS, gaasipesutehnoloogia litsentsiandjatega nagu UOP, ExxonMobil, Shell Global Solutions, BASF, Eneos ja Huntsman ning selliste asjatundjatega väävli alal nagu Jacobs, Black & Veath Pritchard, Lurgi, Parsons, Technip-KTI, SIIRTEC-NIGI, CBI & TPA.

(158)

Seetõttu lükkab komisjon ümber Prantsusmaa esitatud argumendi, mille kohaselt ei ole olemas kõiki vajalikke elemente selleks, et käsitada IFP ja selle tütarettevõtete Axens ja Prosernat tegevusele antavat riiklikku toetust riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(159)

Lõpuks täpsustab komisjon, et täiendava riigiabi olemasolu küsimust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, mis tuleneb avalik-õiguslike äriühingute uuest põhikirjast ning sellest põhikirjast tulenevast võimalikust piiramatust riigipoolsest tagatisest IFP kasuks, (38) käsitletakse komisjoni eraldi uurimises teise menetluse käigus (NN 11/08). See eraldi uurimine osutus võimalikuks eelkõige seepärast, et võrreldes kõigi käesolevas otsuses uuritavate meetmetega on nimetatud avalik-õiguslike äriühingute uus põhikiri suhteliselt hiljutine.

(160)

Komisjon tõestas, et IFP-l ja selle tütarettevõtetel Axens ja Prosernat on riigi vahenditest rahastatav valikuline eelis. See eelis tuleneb sellest, et Axensi ja Prosernati tegevusvaldkondades ei kaeta teadus- ja arendustegevust nende omavahenditest. See, et IFP kulud ei ole Axensi ja Prosernati tegevusvaldkondades kaetud, tuleneb ettevõtete rühma sisestest ülekandemehhanismidest, mis on kehtestatud ühelt poolt IFP ja Axensi ning teiselt poolt IFP ja Prosernati vahelistes ainuõiguslikes lepingutes. Seetõttu leiab komisjon, et riigiabi olemasolu tuleneb äriliste tütarettevõtete olemasolu ning nende tütarettevõtete ja emaettevõtte vaheliste ainuõiguslike lepingute allkirjastamise koostoimest, kuivõrd nimetatud lepingud ei taga IFP äriühingute Axens ja Prosernat tarbeks tehtud tööde maksumuse täielikku katmist. IFP ja Axensi vahelised lepingud jõustusid 1. jaanuaril 2001 ning IFP ja Prosernati vahelised lepingud 1. jaanuaril 2002.

(161)

Komisjon võtab arvesse Prantsusmaa esitatud ja jaos 4.1. kokku võetud märkused. Eelkõige mõistab komisjon, et Prantsusmaa arvates teatas ta komisjonile 2001. aastal peamistest struktuurilistest ja lepingulistest muudatustest. Sellegipoolest leiab komisjon, et IFP majandustegevuse areng oma tütarettevõtete vahendusel alates 2001. aastast on olnud sellise ulatusega, et see mõjutab olulisel määral kogu varasemat majanduslikku ja juriidilist analüüsi. Seega jääb komisjon seisukohale, mis on esitatud menetluse algatamise otsuse punktis 3.2 abi ebaseaduslikkuse kohta, mille kohaselt kõnealust abi tuleb ebaseaduslikuna käsitada alates komisjoni 1998. aasta otsuse kehtivuse lõppemise kuupäevast ehk alates 1. jaanuarist 2003.

(162)

Komisjon võtab teadmiseks Prantsusmaa ja äriühingu Axens märkused abisaajate õiguspärase ootuse kohta. Seetõttu ei pea komisjon seoses alljärgnevalt esitatud elementidega selle küsimuse suhtes seisukohta võtma, kuivõrd komisjon järeldab, et IFP-le ja selle tütarettevõtetele antud riigiabi on ühisturuga kokkusobiv.

(163)

Komisjon ei täitnud äriühingu UOP taotlust võtta vastu otsus, millega antakse Prantsusmaale korraldus peatada igasuguse ebaseadusliku riigiabi maksmine. Ühest küljest on IFP-le makstav riiklik toetus peamine allikas, millega rahastatakse muud tegevust kui IFP ja selle tütarettevõtete Axens ja Prosernat majandustegevust, näiteks koolitustegevust, alusuuringuid ning koostöös elluviidavat teadus- ja arendustegevust, samuti selle tegevuse tulemuste levitamist, mida komisjon peab põhimõtteliselt mittemajanduslikuks tegevuseks ning millele on eraldatud rohkem kui 90 % IFP-le makstavast riigiabist. Teisest küljest leidis komisjon, et selline otsus ei ole asjakohane, kuivõrd oli mõistlik võtta arvesse vähemalt riigiabi ühe osa kokkusobivust.

(164)

Enne kui hakata läbi vaatama teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistikus sätestatud uurimisetappe, peab komisjon määrama kindlaks, kas riigiabi saava IFP tegevuse puhul on tõepoolest tegemist teadus- ja arendustegevusega. Sellega seoses toetub komisjon Frascati käsiraamatule, (39) milles esitatakse teadus- ja arendustegevuse definitsioonid ning selle alla kuuluva tegevuse liigitused.

(165)

Selles käsiraamatus esitatakse kriteeriumid, mis võimaldavad eristada teadus- ja arendustegevust sellega seotud teaduslikust, tehnoloogilisest ja tööstuslikust tegevusest. Käsiraamatus pakutav peamine kriteerium on teadus- ja arendustegevusega uudse olulise elemendi loomine ning teadusliku ja/või tehnoloogilise ebakindluse kaotamine.

(166)

Muud kriteeriumid on eelkõige projektide eesmärgid, nähtuste tundmatu iseloom, projektide aluseks olevad struktuurid või seosed, juba omandatud teadmiste või tehnikate rakendamise uudsus, suur tõenäosus, et projektide tulemusel saavutatakse nähtustest, seostest või käsitluspõhimõtetest uus arusaamine (laiem või sügavam), mis võib huvi pakkuda rohkem kui ühele organisatsioonile, asjaolu, et tulemused on patenditavad, projektidega seotud töötajate kategooria, kasutatavad meetodid, projekti järelduste ja tulemuste üldine iseloom ning vajaduse korral projekti tavapärane liigitamine teistes tegevuskategooriates.

(167)

Samuti täpsustatakse Frascati käsiraamatus, et „kui tööde peamine eesmärk on teha tootes või protsessis uusi tehnilisi täiustusi, kuuluvad need teadus- ja arendustegevuse mõiste alla. Kui aga toode või protsess või lähenemisviis on suures osas kindlaksmääratud ja kui peamine eesmärk on leida turuväljundeid, koostada tootmiseelseid kavasid või tagada tootmis- või kontrollsüsteemi tõrgeteta toimimine, ei ole tegemist teadus- ja arendustegevusega”.

(168)

Komisjon märgib, et IFP tegevus koostöös tema tütarettevõttega Axens on seotud uute protsesside ja uute toodete (katalüsaatorid, absorbendid) väljatöötamisega kütuste ja naftakeemia vahesaaduste võimalikult odavaks ja keskkonnasäästlikuks tootmiseks kõigist kättesaadavatest süsinikuallikatest. Komisjon märgib, et IFP tegevus koostöös tema tütarettevõttega Prosernat on seotud uute maagaasi tootmise ja väävlitustamise protsesside ning seadmete väljatöötamisega.

(169)

Seda silmas pidades seisneb projektide uudne element nende koostisosades, omavahelistes seostes ja/või sihtprotsesside või -toodete tunnusjoontes. Iga projekti kohta määratakse kindlaks probleemsed küsimused. Näiteks algatas IFP projekti, mille eesmärk oli uue protsessi väljatöötamine, et toota kõrge oktaanarvuga parafiinseid tooraineid praeguste lähteainetega võrreldes raskematest lähteainetest, mis võimaldaks lahendada kütuste aromaatsete ühendite sisalduse vähendamise probleemi.

(170)

Samuti võtab komisjon arvesse asjaolu, et tööd, mille jaoks riigiabi anti, eelnevad protsesside ja toodete sertifitseerimisele. Muu hulgas märgib komisjon, et teostatud projektide tulemused on laia ulatusega ja patenditud, et nende projektidega seotud töötajad on põhiliselt teadustöötajad ja tehniline personal ning et meetodid põhinevad katsetamisel, tõlgendamisel ja mudeldamisel. Lõpuks sedastab komisjon, et teiste kõnealuses valdkonnas tegutsevate ettevõtjate sama liiki tegevus on tavaliselt liigitatud teadustegevuseks. (40)

(171)

Kokkuvõttes ei saa komisjon nõustuda hageja argumendiga, kes leiab, et käesolevas menetluses käsitletavat tegevust ei saa liigitada teadus- ja arendustegevuseks. Komisjon leiab vastupidiselt, et IFP tegevus koostöös tema tütarettevõtetega kuulub teadus- ja arendustegevuse alla.

(172)

Teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi puhul kohaldatakse kokkusobivuse hindamisel teadus- ja arendustegevusele antavat riigiabi käsitlevaid eeskirju. Kui abi, mis tuleneb äriliste tütarettevõtete olemasolust, kellega IFP sõlmis ainuõiguslikud lepingud 1. jaanuari 2001 ja 1. jaanuari 2003 vahel, käsitatakse ebaseadusliku abina alates 1. jaanuarist 2003, kohaldatakse kokkusobivuse hindamiseks teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistikus sätestatud eeskirju.

(173)

Teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku I lisas esitatakse rakendusuuringu ja konkurentsieelse arendustegevuse definitsioon:

(174)

Sellega seoses vaatas komisjon läbi nende tööde tsükli ja jaotumise, mis tulenevad IFP-d ja selle tütarettevõtte Axens siduvast rakendusuuringu lepingust, ning Prantsusmaa esitatud täielikud loetelud ja selgitavad märkused aastatel 2003–2006 teostatud projektide kohta.

(175)

IFP teeb teadustööd. Selle eesmärk on tagada konkreetse sünteesimisviisi teostatavus ning see vastab rakendusuuringutele eelnevatele teostatavusuuringutele teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku tähenduses:

(176)

Peale selle uuritakse eelnevalt olukorda patentimise küsimuses, et tagada uuringu innovaatiline iseloom. Nende tööde tulemusel esitab IFP teadusliku ja tehnilise toimiku oma tütarettevõttele, kes kasutab oma esimese valiku õigust.

(177)

Kui Axens soovib sellise toimiku alusel uuringuid jätkata, korraldab IFP rakendusuuringu, et „hankida uusi teadmisi või luua täiustusi, mis võimaldaksid arendada uusi protsesse, tooteid ja tehnoloogiaid või juba olemasolevaid täiustada”. (41) Need tööd seisnevad uute sünteesimisviiside või kasutatavate täiustamise uurimises, ilma et see hõlmaks tööstuslikku rakendamist. Komisjon leiab, et nende tööde eesmärk on kontseptsioonide valideerimine ning et need kuuluvad rakendusuuringute alla teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku tähenduses:

(178)

Pärast rakendusuuringute lõppu annab IFP oma tütarettevõttele katalüsaatori või protsessi toimiku. Selles etapis otsustab Axens võimaluse korral toote väljatöötamist konkurentsieelse arendustegevuse kaudu jätkata, et valmistada ette tööstuslikku tootmist. Selle etapi tööd hõlmavad põhjenduses 177 kirjeldatud etapis tehtud tööde tulemuste katsetamist ja konsolideerimist tööstusliku tootmise ahela representatiivsete prototüüpide peal:

(179)

Muu hulgas nimetatakse ekspertide komitee toote või protsessi sertifitseerimise etappide kindlaksmääramiseks ja valideerimiseks. Alles pärast sertifitseerimist on võimalik kontrollida, kas keskkonnaalaseid ja ohutusega seotud piiranguid on arvesse võetud, kas vastu on võetud otsus protsessi ja/või toote turule lubamise kohta ning kas toote ja/või protsessi võib esmakordselt tööstuslikku kasutusse suunata. (42) Seega turustatakse kõnealuste tööde tulemusel loodud tooteid ja protsesse alles pärast nende sertifitseerimist ning nende tööde raames ei hakata neid tööstuslikult tootma.

(180)

Komisjoni arvates ei saa neid töid samastada tööstusliku tootmise ahela tavapäraste toimingutega, eelkõige arvestades, et need asuvad väljaspool tööstusliku kasutuse raamistikku. Komisjon järeldab, et kõnealuste tööde puhul on tegemist konkurentsieelse arendustegevusega teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku tähenduses. Muu hulgas märgib komisjon, et igal juhul katab Axens kõnealuste tööde kulud täielikult omavahenditest.

(181)

IFP koostöös tema tütarettevõttega Prosernat elluviidava tegevuse kohta sedastab komisjon, et tööde tsüklit ja jaotumist IFP ning selle tütarettevõtte Prosernat vahel reguleerib rakendusuuringu leping, mis gaasitootmise ja väävlitustamise tehnoloogiate valdkonnas kohaldatuna järgib sama mudelit, mida IFP-d ja selle tütarettevõtte Axens siduv rakendusuuringu leping. Seda analüüsi kinnitab Prantsusmaa esitatud täielike loetelude ja selgitavate märkuste uurimine aastatel 2003–2006 elluviidud projektide kohta.

(182)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et riigi vahenditest rahastatav tegevus vastab teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku I lisas määratud uurimisetappidele. Komisjon märgib, et igal juhul on turule kõige lähemal asuv tegevus, nimelt konkurentsieelne arendustegevus ja kaubanduslik arendustegevus, täielikult rahastatud tütarettevõtete omavahenditest, mis pärinevad turgudelt saadud tulust, ning et riiklik rahastamine hõlmab üksnes rakendusuuringu etappe. Seetõttu ei saa komisjon nõustuda äriühingu UOP esitatud argumendiga, mille kohaselt on IFP ning selle tütarettevõtete Axens ja Prosernat majandustegevusele antava riigiabi puhul tegemist tegevusabiga.

(183)

Teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku II lisas on määratud kulud, mida võib teadus- ja arendustegevusele antava abi osatähtsuse arvutamisel arvesse võtta:

(184)

Samuti täpsustatakse teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku II lisas, et kui kulusid tekitab ka muu tegevus, eelkõige muu teadus- ja arendustegevus, tuleb kulud eraldi arvestada subsideeritud teadus- ja arendustegevuse ning muu tegevuse kohta.

(185)

Ühest küljest võtab komisjon arvesse, et projektidega vahetult seotud kulud hõlmavad allhankelepinguid, lähetusi, kindlustusi ja dokumente, samuti varustust ja tarvikuid. Need kuuluvad vastavalt konsultatsiooni- ja sarnaste teenuste kulude, täiendavate üldkulude ja muude tegevuskulude alla. Komisjon sedastab, et kõnealused kulud on vahetult ja üksnes teadustegevusest tingitud.

(186)

Teisest küljest märgib komisjon, et muud projektidega seotud kulud hõlmavad teadustöötajate kulusid, materiaalse ja immateriaalse vara amortiseerumist ning muid üldkulusid ning kuuluvad vastavalt tööjõukulude, vahendite, materjalide, maa ja ruumide kulude ning täiendavate üldkulude alla. Need kulud tulenevad vahetult teadustegevusest ning jagunevad eri teadusprojektide vahel selle põhjal, kui palju aega teadustöötajad igale projektile kulutavad.

(187)

Muu hulgas on need muudes teadus- ja arendustegevuse projektides kasutatavate meetodite ja varustusega seotud horisontaalsete teadus- ja arendustegevuse projektide kulud samastatavad vahetult teadustegevusest tingitud täiendavate üldkuludega. Nende horisontaalsete projektide kulud arvestatakse iga teadus- ja arendustegevuse projekti kulude põhjal. Komisjon leiab, et kasutatavad assigneeringute eraldamise meetodid on asjakohased.

(188)

Komisjon järeldab, et projektide kulud vastavad teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku II lisas kindlaksmääratud abikõlblikele kuludele.

(189)

Teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku punkti 5.4 kohaselt on abi suurim lubatud osatähtsus rakendusuuringu projektidele eelnevate tehnilise teostatavuse uuringute puhul 75 %. Nimetatud raamistiku punkti 5.3 põhjal on rakendusuuringu projektide puhul abi suurim lubatud osatähtsus 50 %. Nimetatud raamistiku punkti 5.5 kohaselt on konkurentsieelse arendustegevuse projektide puhul abi suurim lubatud osatähtsus 25 %. Nimetatud raamistiku punkti 5.9 järgi on ühtaegu nii rakendusuuringut kui ka konkurentsieelset arendustegevust hõlmava tegevuse puhul abi suurim lubatud osatähtsus kõnealuse kahe teadustegevuse liigi kohta lubatud abi osatähtsuse määrade keskmine.

(190)

Esiteks märgib komisjon, et IFP kattis oma tütarettevõtete makstud tasudest tulenevatest omavahenditest ning ilma riigipoolse rahalise sekkumiseta rohkem kui 50 % oma aastatel 2003–2006 teostatud tehnilise teostatavuse uuringute ja rakendusuuringute kuludest. Komisjon märgib, et abi vastuvõetav osatähtsus võib olla suurem kui 50 %, kui võtta arvesse nende tehnilise teostatavuse uuringute osa, mille puhul võib abi osatähtsus olla 75 %. Komisjon koostas tabeli, lähtudes nii projektide loeteludest, milles on üksikasjalikult esitatud iga-aastased kulud projektide ja uurimisetappide kaupa, kui ka IFP vahendite ülevaatest. Seejuures järgis komisjon konservatiivset lähenemisviisi, võttes arvesse kõik kulud, mis otseselt või kaudselt (43) seostuvad Axensi ja Prosernati ainuõiguslike tegevusvaldkondadega, ning jättes välja kõik muud tulud peale Axensi ja Prosernati makstud tasude. (44)

Tabel 2

(191)

Teiseks võtab komisjon arvesse, et IFP ja selle tütarettevõtete teadustegevuse rahastamise osakaal omavahenditest võiks olla suurem, kui komisjon arvestaks ka konkurentsieelset arendustegevust, mille abi osakaal võib olla 25 %. Konkurentsieelset arendustegevust rahastavad tütarettevõtted Axens ja Prosernat täielikult omavahenditest, ilma riigi või IFP rahalise sekkumiseta.

(192)

Kolmandaks kontrollis komisjon abi lubatavast osatähtsusest kinnipidamist uurimisetappide kaupa, tuginedes aastatel 2003–2006 teostatud projektide iga-aastastele loeteludele. Järgmiste aastate kohta peab Prantsusmaa esitama komisjonile aastaaruande, et viimane saaks kontrollida, kas abi osatähtsusest uurimisetappide ja projektide kaupa on samuti kinni peetud. See aruanne peab sisaldama kõiki Axensi ja Prosernati tegevusvaldkondades rakendatud projekte, kus on märgitud nende projektide hind uurimisetappide kaupa, riikliku rahastamise suurus ning IFP ja selle tütarettevõtete omavahenditest makstav summa. Komisjon leiab, et riigiabi osa peab jääma alla 50 %, et abi lubatavast osatähtsusest oleks kinni peetud.

(193)

Viimaks sedastab komisjon, et abi osatähtsusest kinnipidamine sõltub suures osas sellest, millise summa saab IFP oma projektidele asjaomastes valdkondades eraldada omavahenditest. Need omavahendid koosnevad peamiselt tütarettevõtete Axens ja Prosernat IFP-le makstavatest tasudest. Seetõttu leiab komisjon, et ainuõiguslikesse lepingutesse tuleb lisada neid tasusid reguleeriv klausel, et emaettevõttele makstaks minimaalne kindlaksmääramata summa, mis hõlmab vähemalt 25 % rakendusuuringutele eelnevate teostatavusuuringute maksumusest, 50 % rakendusuuringu maksumusest ja vajaduse korral 75 % konkurentsieelse arendustegevuse maksumusest, mida IFP oma tütarettevõtete tegevusvaldkondades teostab. (47)

(194)

Kokkuvõtteks leiab komisjon, et teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistikuga lubatud abi osatähtsusest on kinni peetud, kui põhjendustes 192 ja 193 esitatud tingimused on täidetud.

(195)

Järgitud on teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku kumulatsiooni käsitlevaid sätteid, mida täpsustatakse selle raamistiku punktis 5.12. Komisjon lähtus oma arvutustes riikliku rahastamise kogusummast, sõltumata selle rahastamise päritolust.

(196)

Esiteks võtab komisjon arvesse, et IFP ja selle tütarettevõtete teadustegevuses juhindutakse loogikast, et pikaajalises perspektiivis tagab energiaga varustamise kindluse riik. Süsivesinikel on liikmesriikide praeguse majanduse jaoks strateegiline tähtsus eelkõige nende ülekaalu pärast transpordis ja keemias. IFP ja selle tütarettevõtete tegevus on seotud kolme aspektiga energianõudluse kasvus, mida peamiselt põhjustab liikuvuse ja kaubavahetuse suurenemine, nafta- ja gaasivarude järkjärguline ammendumine ning kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramine. Komisjon märgib, et IFP ja selle tütarettevõtete teadustegevus on keskendunud eelkõige järgmiste prioriteetide ümber:

(197)

Komisjon märgib, et IFP uurimisprogrammid on läbi vaadanud tehnilised komiteed, mille koosseisu ja sekkumiskorda reguleerib järelevalvet teostav minister. Need komiteed võimaldavad tagada tõhusa järelevalve nimetatud prioriteetide üle.

(198)

Teiseks võtab komisjon arvesse, et uute energiatehnoloogiate väljatöötamine, mille hulka arvatakse eelkõige biokütused ja gaasitootmine, on üks ühenduse teadustegevuse, energeetikapoliitika ja keskkonnapoliitika prioriteetidest.

(199)

Kolmandaks märgib komisjon, et tänu riigi toetusele said IFP ja selle tütarettevõtted teostada täiendavaid uurimistöid, mida muidu ei oleks saanud tehnoloogiliste riskide või investeeringutasuvuse äärmise ebakindluse tõttu teha. Eelkõige rafineerimise ja naftakeemia tehnoloogiate valdkonnas sunnivad esmakordse tööstusliku väljalaskega seonduvad suured riskid kõnealusel turul tegutsevaid ettevõtjaid teadus- ja arendustegevuse projektidega seoses väga valivad olema. Näiteks said IFP ja Axens ellu viia järgmisi teadusprojekte: uued katalüsaatorid ja tehnoloogiad destillaatide hüdroloogilise töötlemise valdkonnas, tõhusamad absorbendid ja tehnoloogiad paraksüleeni tootmiseks, uus protsess veeldatud gaasi valdkonnas, mis põhineb külmutamise uute kontseptsioonide ja tehnoloogiate kasutamisel, uus, puhtam ja tõhusam protsess biodiiselkütuse tootmiseks taimeõlide esterdamise teel.

(200)

Neljandaks mainib komisjon 2002. aastal alguse saanud positiivset arengut seoses IFP ja selle tütarettevõtete Axens ja Prosernat teadus- ja arendustegevuse alaste jõupingutuste eri näitajatega. IFP ja selle tütarettevõtete Axens ja Prosernat teadus- ja arendustegevusse suunatud kulud ja sellesse kaasatud töötajate arv on tütarettevõtete ainuõiguslikes tegevusvaldkondades kasvanud, samas kui riigiabi on ajavahemikul 2003–2006 vähenenud 41 %:

Tabel 3

(201)

Viiendaks märgib komisjon, et teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal käibes on erakordselt suur. Prosernati tegevusvaldkonnas oli see 2006. aastal 9 %. Axensi tegevusvaldkonnas oli see 2006. aastal 13 %, mis on selgelt suurem kui vastav osakaal teiste kõnealuse valdkonna ettevõtjate käibes. Axensi tegevusvaldkonnas tegutseva nelja võrdlusettevõtte puhul oli teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal käibes 2,3–10 %. (48)

(202)

Kuuendaks võtab komisjon arvesse asjaolu, et IFP ja selle tütarettevõtted peavad oma uurimistööde rakendusvaldkondades järgima lähtuvalt geograafilistest piirkondadest erinevaid ning pidevalt muutuvaid eeskirju. Eelkõige esitab väljakutseid rafineerimisvaldkond, kus alates 2000. aastast on kehtestatud aina rangemaid keskkonnaalaseid norme. Teadus- ja arendustegevuse projektidega seotud teaduslikele ja tehnoloogilistele riskidele lisanduvad seega olulised reguleerimisega seonduvad riskid. Peale selle on IFP ja selle tütarettevõtete uurimistöö tulemusi keeruline kaitsta ühelt poolt neid tulemusi kasutavate riikide suure arvu tõttu ja teiselt poolt eri riikides kohaldatavate patendialaste õigusaktide mitmekesisuse tõttu.

(203)

Seitsmendaks leiab komisjon, et vastupidiselt äriühingu UOP väitele ei saa IFP-le ja selle tütarettevõttele Axens antav riigiabi oma iseloomu või proportsioonidega takistada rafineerimistehnoloogiate turu dünaamilisi stiimuleid. Kõigepealt märgib komisjon, et pakkumine kõnealusel turul on väga diferentseeritud, samas kliente on piiratud arv. 2005. aastal oli maailmas hinnanguliselt seitset liiki toimivaid rafineerimis- või naftakeemiaprotsesse. Peale selle valivad kliendid tehnoloogia eri kriteeriumide põhjal, millest mõnd kriteeriumi, näiteks tehnoloogiaga seonduvat paigaldamiskulu ja investeeringutasuvust peetakse määravaks, kuid mis on abi saavatest uurimisprojektidest täielikult välja jäetud. Lõpuks sedastab komisjon, et mitme IFP ja Axensi konkurendi konkurentsiolukord on väga hea ja see peaks neil võimaldama säilitada oma teadus- ja arendustegevuse kavasid kõnealusel turul. Näiteks on äriühingu UOP turuosa maailmaturul 57 % olemasolevate litsentsitud rafineerimistoodete väärtusest, samas kui IFP ja Axensi turuosa on 7 %.

(204)

Viimaks märgib komisjon, et Euroopa Liidu kaubanduspartnerid eraldavad samuti suuri eelarvevahendeid teadustegevuse rahastamisele energeetikavaldkonnas. Näiteks eraldati USA energeetikaministeeriumile 2005. aastal 5,794 miljardi dollari suurune eelarve, mis on viimase 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud. Nimetatud ministeerium toetab paljusid teadusprogramme, eelkõige biodiiselkütuste valdkonnas. Komisjon märgib, et IFP ja Axensi konkurendid saavad samuti suurt riigiabi. Eelkõige kehtib see äriühingu UOP kohta, kes saab oma teadustegevuseks katalüsaatorite valdkonnas vahendeid riiklikust standardite ja tehnoloogia instituudist (National Institute of Standards and Technology). (49) Samuti saab UOP kaudset riigiabi tänu mitmele partnerlusele teadusinstituutide ja kõrgkoolidega.

(205)

Kokkuvõtteks leiab komisjon, et IFP-le ja selle tütarettevõtetele Axens ja Prosernat antaval riigiabil on stimuleeriv mõju seoses tehtava teadustöö strateegilise valdkonna, teadustöös tehtavate jõupingutuste kvalitatiivse ja kvantitatiivse kasvuga ning asjaomastele tegevusvaldkondadele omaste riskide ja probleemidega. Samuti leiab komisjon, et kõnealune abi ei tohiks takistada innovatsiooni dünaamikat asjaomastel turgudel. Muu hulgas võtab komisjon arvesse teiste riikide IFP konkurentidele osutatavat abi.

(206)

Aruannetes, mille Prantsusmaa peab komisjonile igal aastal kuni IFP ja selle tütarettevõtete Axens ja Prosernat vaheliste ainuõiguslike lepingute kehtivuse lõppemiseni esitama, tuleb näidata, et abi stimuleeriv mõju on endiselt tõendatud.

(207)

Arvestades kõiki eespool esitatud elemente, teeb komisjon järelduse, et ettevõtjale IFP ja selle tütarettevõtetele Axens ja Prosernat antav riigiabi on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse 1996. aasta raamistiku sätetega, kui on täidetud põhjendustes 192, 193 ja 206 sätestatud tingimused,