20.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/18

(1)

Vastavalt korrale, mis on ette nähtud mitut valdkonda hõlmavas raamprogrammis regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele (3) (edaspidi „MSF 1998”), teatas Prantsusmaa 22. mai 2000. aasta kirjaga, mis registreeriti 25. mail 2000 (A/34298), abi eraldamisest kahele Prantsusmaal registreeritud aktsiaseltsile, Pilkington France SAS ja Interpane Glass Coating France SAS, mis kuuluvad ühiselt kahte rahvusvahelisse klaasitööstuskontserni, Interpane’i ja Pilkingtoni. 7. juunil 2000 küsis komisjon lisateavet. Prantsusmaa andis lisateavet 13. juuni 2000. aasta kirjaga, mis registreeriti 14. juunil 2000 (A/34798), 30. juuni 2000. aasta kirjaga, mis registreeriti 3. juulil 2000 (A/35410), ja 30. juuni 2000. aasta kirjaga, mis registreeriti 3. juulil 2000 (A/35411).

(2)

17. augusti 2000. aasta otsusega (4) (viitenumber SG(2000) D/106264), edaspidi „2000. aasta otsus”, kiitis komisjon heaks projektile Pilkington/Interpane eraldatud abi osatähtsuse, millest oli teatatud MSF 1998 kohaselt.

(3)

MSF 1998 punkti 6.4 alusel tehtud otsuste nõuetekohase kohaldamise järelkontrolli raames ja 2000. aasta otsuse kohaselt esitas Prantsusmaa koostöös abi saanud ettevõtetega iga-aastased aruanded 17. oktoobril 2002, 18. augustil 2003 ja 31. augustil 2004.

(4)

13. jaanuari 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval (A/30447), ja 13. juuni 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 14. juunil 2005 (A/34734), teatasid Prantsuse ametiasutused komisjonile, et teave, mille nad olid esitanud 2000. aasta otsuse aluseks olnud teatises, täpsemalt ettevõtlusmaksu vabastuse summa arvutuskäik, ei olnud õige, ning palusid komisjonil 2000. aasta otsust muuta.

(5)

6. märtsi 2006. aasta kirjaga (D/57979) kutsus komisjon vastavalt menetlusmääruse artiklile 9 Prantsuse ametiasutusi üles esitama märkusi komisjoni kavatsuse kohta tühistada 2000. aasta otsus. Prantsuse ametiasutused esitasid oma märkused 16. märtsi 2006. aasta e-kirjaga, mis registreeriti 17. märtsil 2006 (A/32057).

(6)

Komisjon teatas 26. aprilli 2006. aasta kirjaga Prantsusmaale oma otsusest algatada kõnealuse abi kohta EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus, et tühistada oma 17. augusti 2000. aasta otsus ja võtta vastu uus otsus. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta ilmus Euroopa Liidu Teatajas. (5) Komisjon kutsus huvitatud isikuid kõnealuse abi kohta märkusi esitama.

(7)

Prantsusmaa esitas oma märkused 2. juuni 2006. aasta e-kirjaga.

(8)

Komisjonile huvitatud isikutelt märkusi ei laekunud.

(9)

Komisjon küsis 12. septembri 2007. aasta kirjaga (D/53668) lisateavet. Prantsusmaa andis osalise vastuse 21. detsembri 2007. aasta kirjaga (A/40607) ja täiendas seda 30. mai 2008. aasta e-kirjaga (A/10204).

(10)

Prantsusmaa andis veel teavet 2008. aasta 16. septembri ja 19. septembri e-kirjadega (A/19328 ja A/19263), mida ta täiendas 24. oktoobri 2008. aasta e-kirjaga (A/22746).

(11)

Järgnev abisaajate kirjeldus käsitleb olukorda 2000. aasta seisuga.

(12)

2000. aastal teatas Prantsusmaa komisjonile kavatsusest anda investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kahele Prantsusmaal registreeritud aktsiaseltsile (lihtsustatud kapitaliühingud), mis kuuluvad ühiselt kahte klaasikontserni, Interpane’i ja Pilkingtoni, ning mille ärinimed on vastavalt Pilkington Glass France SAS ja Interpane Glass Coating France SAS (edaspidi „PGF/IGCF”).

(13)

Ühisettevõtete omandus jaguneb emaettevõtete vahel erinevalt (vt joonis 1):

Joonis 1

Äriühingute õiguslik struktuur

(14)

Mõlemad uued äriühingud, millele abi eraldatakse, on tootmisettevõtted. Nad ei tegutse turul iseseisvalt, vaid üksnes varustavad emaettevõtteid töötlemata ja esmase töötlemise läbinud kuumpoleeritud lehtklaasiga, mida emaettevõtted kasutavad ise või müüvad turul edasi.

(15)

7. aprilli 2000. aasta kirjaga teatati asutamislepingu artikli 81 (6) alusel ühisettevõtete loomisest, et taotleda asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud üksikerandit.

(16)

Teatise esitanud pooled avaldasid nõusolekut, et teatise kohta väljastatakse esmahinnang.

(17)

29. juunil 2000 saatis komisjon mõlemale teatise esitanud poolele esmahinnangu, teatades neile, et:

(18)

Esmahinnangud saadeti välja pärast olukorra majandusanalüüsi, mille võib kokku võtta järgnevalt:

(19)

Abi saavad ettevõtted kuuluvad kahe rahvusvahelise klaasikontserni, Interpane’i ja Pilkingtoni ühisomandisse.

(20)

Interpane’i asutas 1971. aastal Georg Hesselbach, praegune enamusomanik ja Interpane’i kontserni juhatuse esimees. Praegu tegutseb kontsern kogu maailmas ehitusklaasitööstuses ja sellega seotud valdkondades (akende tootmine Saksamaal ja Ühendriikides, klaasitööstuse seadmete tootmine Saksamaal).

(21)

Euroopas on kontserni tegevus (15 ettevõtet 1999. aastal) keskendunud ehitusklaasi töötlemisele, ümbertöötlemisele ja vääristamisele. Prantsusmaal tegutseb Interpane alates 1998. aastast, kui ta ostis kaks klaasitöötlemisettevõtet (Hoerdtis Alsace’is ja Mitry-Morys Pariisi regioonis). Euroopa tütarettevõtteid koondab valdusettevõte Interpane Glas Industrie AG asukohaga Lauenfördes, Saksamaal. Valdusfirma kuulub 88 % ulatuses perekond Hesselbachile ja 12 % ulatuses Saksa riiklikule pangale Nord/LB.

(22)

Sellele valdusettevõttele koos Madalmaade valdusettevõttega Interpane NV kuuluvad valdusettevõtte Interpane Glass Manufacturing BV kaudu Interpane’i kontserni osalused abi saavates ühisettevõtetes. Interpane NV ja Interpane Glass Manufacturing BV loodi spetsiaalselt selle operatsiooni jaoks. Nende omanik on perekond Hesselbach üksi või koos Nord/LB-ga.

(23)

Pilkingtoni kontsern on klaasisektoris üks maailma juhtivaid ettevõtteid. Ta tegutseb kõigis sektori tööstusharudes: klaasi tootmine, töötlemine ja ümbertöötlemine ehitustööstusele (49 % tegevusest) ja autotööstusele (44 %) ning eriklaaside tootmine. Kontserni peakontor asub Suurbritannias. Kontsernil on 24 tootmisfiliaali üle kogu maailma (Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas).

(24)

Kontserni osalused Freyming-Merlebachis asuvates ühisettevõtetes kuuluvad Madalmaade valdusettevõttele Pilkington BV.

Tabel 1

Käibed

NB:. Interpane’i käibed on arvutatud kursiga 3,35 Prantsuse franki ühe Saksa marga kohta (kurss 1999. aastal). Pilkingtoni käibed on arvutatud kursiga 10,60 Prantsuse franki ühe Suurbritannia naelsterlingi kohta (kurss jaanuaris 2000).

Tabel 2

Kontsernide personal

(25)

Ühisettevõtted asuvad Freyming-Merlebachi tööturupiirkonnas, mis oli ajavahemikus 2000–2006 asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses toetatav piirkond, (12) kus investeeringuteks antava riigiabi netoekvivalendi osatähtsus võib olla kuni 15 %.

(26)

Prantsusmaa teatel hõlmab investeerimiskava kaht ühisettevõtet seetõttu, et tootmisrajatised kuuluvad kahele omanikule. Sellest hoolimata on tegemist ühtse ja tervikliku investeerimiskavaga: lehtklaasi tootev üksus on algusest peale kavandatud osaliselt varustama klaasitöötlemisüksust, mis on loodud üksnes seetõttu, et juurdekuuluv üksus varustab seda kuumpoleeritud klaasiga. Samuti väljendub projekti ühtsus Prantsusmaa teatel selles, et kuumpoleerimis-, lamineerimis- ja pindamisliinid asuvad samas hoones. Seetõttu leiab Prantsusmaa, et ühine investeerimiskava Lorraine’is on „investeering materiaalsesse varasse uue käitise rajamiseks” MSF 1998 punkti 7.2 tähenduses. Abisaajaid on küll kaks, kuid abi antakse üheleainsale investeerimiskavale.

(27)

Tootmine pidi algama 2001. aasta esimese poolaasta lõpus. Täisvõimsusel tootmine oli kavas käivitada pärast viit tegevusaastat, st 2006–2007. Kavandatud lehtklaasi toodang oli 147 000 tonni esimesel täisaastal 2001–2002 ning 260 000 tonni müügikõlblikku toodangut aastas täisvõimsusel alates 2006. aastast.

(28)

Projekti eesmärk on rajada ehituses kasutatava lehtklaasi tootmise kompleks, kuhu on koondatud alusklaasi (float-klaasi) tootmine, lõikamine, töötlemine (pindamine) ja lamineerimine. Klaasitoodangu tsükkel on kavandatud järgmiselt:

Joonis 2

(29)

13. jaanuari 2005. aasta kirjaga teatasid Prantsuse ametiasutused komisjonile, et projekti on muudetud. Abikõlblike kulude nimiväärtus on nüüd 158,5 miljonit eurot. Loodavate otseste töökohtade arv on 176 ja kaudsete töökohtade arv 150 (vt ka punkti 5.2).

(30)

Kavandatud riigiabi koosneb mitmest meetmest, mida antakse kas heakskiidetud abikavade raames või sihtotstarbeliste üksiktoetustena:

(31)

PAT on heaks kiidetud komisjoni 28. juuni 2000. aasta otsusega (N 782/1999). SOFIREMi laene hõlmav abikava on heaks kiidetud 15. juuni 1989. aasta otsusega (NN 2/89, mida on muudetud vajalike meetmete lisamisega, et viia abikava vastavusse 1998. aasta piirkondliku riigiabi andmise juhendiga). (13)

(32)

Vabastus ettevõtlusmaksust tuleneb üldise maksuseadustiku (Code Général des Impôts, CGI) artiklitest 1464 B ja 1465, 16. detsembri 1993. aasta ja 24. novembri 1980. aasta korraldustest ning määrustest nr 86/225, nr 80/921 ja nr 80/922.

(33)

Abi kogusumma tegelik nimiväärtus on 17 106 280 eurot (vt ka punkti 5.2).

(34)

13. jaanuari 2005. aasta kirjaga teatasid Prantsuse ametiasutused komisjonile esiteks, et projekti on muudetud, ning teiseks, et Prantsusmaa oli alahinnanud ettevõtlusmaksuvabastusega seotud abisummat.

(35)

Abikõlblike kulude kogusumma nimiväärtus oli nüüd 158,5 miljonit eurot (2000. aasta otsuses 164,7 miljonit eurot). Abikõlblike kulude nüüdispuhasväärtus oli 149,97 miljonit eurot. Projekt lõppes 2005. aasta märtsis ning kõik kavandatud investeeringud on tehtud. 2005. aasta märtsis oli loodud 176 otsest töökohta ja 150 kaudset töökohta (2000. aasta otsuses vastavalt 245 ja 260).

(36)

13. jaanuari 2005. aasta kirjas täpsustavad Prantsuse ametiasutused, et ettevõtlusmaksuvabastuse määra oli algselt alahinnatud. See oli nüüd 6,28 miljonit eurot, millest 2,14 miljonit eurot on Prantsuse riik juba välja maksnud (osana juba väljamakstud 17,89 miljoni euro suurusest riigiabist). Sellest summast ei ole maha arvatud makse, st tegemist on toetuse brutoekvivalendiga.

(37)

4,14 miljoni euro suurune ettevõtlusmaksuvabastuse jääk on osa 5,19 miljonist eurost, mida Prantsuse riik ei ole projekti toetuseks veel välja maksnud ja mis moodustab abi viimase osa, milleks on vaja komisjoni eelnevat luba, nagu on ette nähtud MSF 1998 punktiga 6.2 ja 2000. aasta otsusega, millega sätestatakse, et viimane suurem osa abisummast (näiteks 25 %) makstakse välja alles siis, kui Prantsuse ametiasutused on kontrollinud, kas ettevõtted on viinud investeerimiskava ellu vastavalt komisjoni otsusele.

(38)

Prantsusmaa selgitab, et erinevus 2000. aastal teatatud abisummast on põhjendatud ettevõtlusmaksuvabastuse määra algse hinnangu korrigeerimisega suuremaks.

(39)

Lõpliku abisumma nimiväärtus oleks 23,09 miljonit eurot (nüüdispuhasväärtus 14,65 miljonit eurot). Projektile Pilkington/Interpane antud abi netoekvivalendi osatähtsus oleks seega 14,65/149,97 = 9,77 %. Prantsusmaa väitel jääb see osatähtsus alla lubatud maksimaalse osatähtsuse ümberarvestatuna (9,82 % MSF 1998 alusel), et võtta arvesse muutusi projekti parameetrites.

(40)

Prantsusmaa ametiasutuste esitatud uuest teabest tulenevalt on lubatud maksimaalne abi osatähtsus teistsugune. (14) Komisjon on seisukohal, et osatähtsuse küsimus võib olla otsuse tegemisel määrav ning seega ei piisa 2000. aasta otsuse parandamisest nagu trükivigade puhul. Tegelikult põhineb 2000. aasta otsus Prantsuse ametiasutuste esitatud ebaõigel teabel.

(41)

Seetõttu peab komisjon 2000. aasta otsuse tühistama vastavalt menetlusmääruse artiklile 9, milles on ette nähtud, et „Komisjon võib pärast seda, kui ta on andnud kõnealusele liikmesriigile võimaluse esitada omapoolseid märkusi, tühistada […] otsuse, kui see põhines menetluse käigus esitatud ebaõigel teabel, mis oli otsuse tegemisel määrav. Enne otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist algatab komisjon ametliku uurimismenetluse vastavalt artikli 4 lõikele 4.”

(42)

Prantsuse ametiasutused leiavad 16. märtsi 2006. aasta kirjas, et tööstusprojekti ega abi tasandil lisanduvad andmed ei muuda 2000. aasta otsuse põhimõtteid ning et juhtumi kohta uue otsuse tegemine ei mõjutaks oluliselt selle käiku. Samas kirjas annavad Prantsuse ametiasutused nõusoleku menetlusmääruse artiklis 9 osutatud menetluseks, mis kohustab komisjoni tühistama 2000. aasta otsuse ja võtma selle asemel vastu uue otsuse, milles võtab arvesse temani jõudnud korrigeeritud teavet, olles enne algatanud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud ametliku menetluse.

(43)

Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt sel teemal märkusi.

(44)

Prantsusmaa esitas menetluse algatamise otsuse kohta märkusi 2. juuni 2006. aasta e-kirjaga.

(45)

Prantsusmaa selgitab, et komisjoni teavitati nii tööstusprojekti muudatustest, mis olid tingitud turutingimuste muutumisest, kui ka abi suuruse esialgse hinnangu muutumisest. Tööstusprojektiga seotud andmeid ja abi käsitlevaid andmeid täpsustati Prantsusmaa 13. jaanuari 2005. aasta kirjas. Prantsusmaa rõhutab, et kõik need muudatused ei muuda sellegipoolest 2000. aasta otsuse üldisi põhimõtteid ning et kahele ettevõttele eraldatud abi ei ületa MSF 1998 alusel lubatud maksimaalset osatähtsust.

(46)

2000. aasta otsuse kontrollaruannete koostamise käigus vaatasid Prantsusmaa ametiasutused üle kõik selle otsuse aluseks olnud andmed. Läbivaatamise tulemusena tõdesid Prantsusmaa ametiasutused, et järgmised kaks abi puudutavat asjaolu muudavad komisjonile algselt edastatud teavet:

(47)

Need kaks muudatust ei ole omavahel seotud. Siiski muudab nende mõlema arvestamine nii abi nimisummat kui ka netoekvivalenti.

(48)

2000. aastal, kui projekti dokumentatsioon koostati, oli ettevõtlusmaksuvabastuse baasiks materiaalse põhivara (krundid, ehitised, rajatised, seadmed, sisustus jne) rendiväärtus ning makstavate palkade ja töötasude summa murdosa. 2003. aasta ettevõtlusmaksu reformiga arvati palgad selle maksu baasist välja ning ettevõtlusmaksu aluseks jäi üksnes põhivara.

(49)

Prantsusmaa selgitab, et ettevõtlusmaksuvabastuse arvutamisel tehti algselt sisuline viga, mis tekkis tööstusprojekti elluviimise erinevate eeldatavate ajakavade arvutamisest. Esialgset hinnangut ei korrigeeritud enne 2005. aastat, mis oli tingitud ühelt poolt sellest, et ettevõtte toimiku koostamise ja haldamisega tegelesid eri asutused, ning teiselt poolt maksuvabastuse mõju ajalisest viitest. Pärast kontrollimist teatasid Prantsuse ametiasutused 2005. aastal komisjonile esialgse hinnangu muutmisest.

(50)

Komisjon küsis 12. septembri 2007. aasta kirjaga lisateavet, et selgitada projekti üksikasju ja sellele eraldatud abi arvestamist. Prantsusmaa palus nõutud teabe esitamise tähtaega korduvalt pikendada ning andis seejärel 21. detsembri 2007. aasta kirjaga osalise vastuse. Kirjas kinnitab Prantsusmaa, et 2005. aasta märtsis lõppenud projekt on tõepoolest seesama projekt, mida abist teatamise ajal algselt kavandati.

(51)

Puuduv teave esitati pärast mitut tähtajapikendust 30. mai 2008. aasta e-kirjaga. Lisateavet anti veel 2008. aasta 16. ja 19. septembri ja 24. oktoobri e-kirjadega. Teave saadi projekti lõplike andmete väljaarvutamisega ning see käsitleb nii investeeringuid kui ka loodud töökohti. Töökohtade loomisega seotud abi arvutati alates 2006. aastast ümber, et võtta arvesse loodud töökohtade prognoositust väiksemat arvu.

(52)

Pärast kõigi nende uute andmete arvestamist on eraldatud abi suurus 2000. ja 2005. aastal kavandatust väiksem. Projekti abikõlblikud kulud on 158,5 miljonit eurot (150,165 miljonit eurot nüüdispuhasväärtuses). Eraldatud abi kogusumma on 17 106 280 eurot (nüüdispuhasväärtus 12 985 610 eurot), mis teeb abi netoekvivalendi osatähtsuseks 8,65 %.

(53)

Abisumma viimane osa (nimiväärtuses), mis tuleks välja maksta alles pärast komisjonilt loa saamist, (15) on 4 276 570 eurot. Prantsusmaa teatas aga komisjonile, et 4/5 sellest summast on juba välja makstud ning jääk on 727 389 eurot (nimiväärtuses). Prantsusmaa tunnistab seega abi viimase 25 % osa enneaegset väljamaksmist, kuid selle põhjuseks olid vead ettevõtlusmaksuvabastuse arvutamisel. Prantsusmaa ametiasutused kinnitavad, et nad ei ole kunagi püüdnud komisjoni ettekirjutustest mööda minna.

(54)

Tulenevalt muutustest (loodud töökohtade ettenähtust väiksem arv) tuli mõningaid ettenähtud abisummasid vähendada. Ka pidi Pilkington 2007. aasta septembris tagastama PATi abikava alusel enam makstud 146 430 eurot. Kolme meetme alusel eraldatud abisummad on pärast ülevaatamist järgmised: PAT 993 968 eurot (millest on välja maksmata 34 561 eurot), FIL (16)1 532 765 eurot (PATiga seotud abi, millest on välja maksmata 399 851 eurot) ja FIBM (17)694 426 eurot (kinnisvaraarenduseks mõeldud abi, millest on välja maksmata 64 304 eurot). Kokku on välja maksmata 498 716 eurot, millele tuleb lisada departemanguvalitsuse abi 228 673 eurot; see teeb abisumma viimaseks osaks, mille väljamaksmiseks oodatakse komisjoni lubavat otsust, 727 389 eurot.

(55)

Prantsusmaa selgitab, et ettevõtlusmaksust oli ajavahemikus 2001–2005 vabastatud üksnes ettevõtte PGF Seingbouse’is asuv käitis (IGCF ei saanud vaatlusalusel perioodil nimetatud maksuvabastust).

(56)

Abi, mille PGF sai üldise maksuseadustiku artiklis 1465 ettenähtud maksuvabastusena, võrdub äriühingu reaalselt tasutud maksusumma ja selle summa vahega, mille ta oleks pidanud tasuma ilma maksuvabastuseta; need summad võetakse netoväärtuses pärast lisandväärtusest sõltuva ülempiiri (18) rakendamist, kui selleks on alust. See summa on 986 170 eurot (ettevõtte PGF Seingbouse’i käitisele 2001–2005 antud ettevõtlusmaksuvabastus).

(57)

Prantsuse ametiasutuste kinnitusel ei oska nad seletada 2005. aastal summa ülehindamisega tehtud viga teisiti, kui et kaks riigiametit mõistsid erinevalt teavet, mida aastaaruandes tuleb esitada, ning et segi aeti ülempiirist tulenev maksuvähendus (üldine meede) ja maksuvabastus (abimeede).

(58)

Prantsusmaa arvutas ümber abi netoekvivalendi kogu summa kohta ja iga abimeetme kohta eraldi, võttes aluseks kehtiva diskontomäära ehk 5,70 %. Iga abimeede (välja arvatud abi maa ostuks, mida ei maksustata) jagati ehitiste (19,24 %) ja seadmete (78,82 %) vahel. Ka see jaotus põhineb tegelikul investeeringul, samas kui abist teatamise ajal tehti see arvutus abisumma tüüpjaotuse alusel (5 % maa, 50 % ehitised, 45 % seadmed). Seejärel arvutati iga abimeetme jaoks iga-aastane abisumma olenevalt amortisatsiooniperioodist (20 aastat ehitistele ja 7 aastat seadmetele). Arvutustulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 3

(59)

17. augustil 2000 kiitis komisjon heaks projektile Pilkington/Interpane antud abi osatähtsuse, nii nagu Prantsusmaa sellest teatas 22. mail 2000. Hiljem teatas Prantsusmaa komisjonile, et oli andnud esialgses teatises ebaõiget teavet, ning kuivõrd see teave oli otsuse seisukohast määrav, otsustas komisjon 26. aprillil 2006 algatada asjaomase abi suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse, et tühistada 2000. aasta otsus ja võtta vastu uus otsus.

(60)

2000. aasta otsus sisaldab teatise täielikku hinnangut. Käesolev otsus säilitab 2000. aasta otsuse hinnangu, välja arvatud nendes aspektides, mida tuleb parandada selle teabe põhjal, mille Prantsusmaa edastas 13. jaanuaril 2005 ja mille alusel tehti 26. aprillil 2006 menetluse algatamise otsus, ning hiljem komisjonile antud teabe põhjal.

(61)

Prantsusmaa teatas äriühingutele PGF/IGCF antavast abist 22. mai 2000. aasta kirjaga, mis registreeriti 25. mail 2000. Regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 (19) on sätestatud (joonealune märkus 58), et „Eraldi teatamisele kuuluvaid investeerimisprojekte hinnatakse vastavalt teatamise ajal kehtivatele eeskirjadele”. Seetõttu leiab komisjon, et kõnealune projekt kuulub MSF 1998 rakendusalasse ning seda tuleb analüüsida nimetatud programmi valguses.

(62)

Käesolev hindamine põhineb faktidel ja olukordadel, nii nagu need eksisteerisid teatamise ajal 22. mail 2000. aastal.

(63)

Komisjon peab langetama otsuse arengute ja turuosade eelhinnangu põhjal. Abi osatähtsust ei korrigeerita, kui mõni aasta hiljem tagantjärele selgub, et näiteks turg on muutunud algsest prognoosist erinevalt. Ehkki käesoleval juhul peab komisjon langetama otsuse kaheksa aastat pärast abist teatamist, peab ta toetuma oma hinnangus faktidele ja olukordadele, nii nagu need eksisteerisid teatamise ajal.

(64)

Maksimaalse osatähtsuse arvutamisel võtab komisjon Prantsusmaa esitatud uut teavet siiski arvesse. Prantsusmaa vähendas eraldatud abisummat, et viia see vastavusse investeeringuga loodud töökohtade tegeliku arvuga (mis oli teatises esitatust väiksem) ning parandada 2000. aastal teatatud ettevõtlusmaksuvabastuse summa arvutamisel tehtud viga.

(65)

Sissejuhatuseks tuleb meenutada, et ehkki artiklites 87 ja 88 ettenähtud menetlus jätab komisjonile ja teatud tingimustel ka nõukogule küllalt suure vabaduse hindamisel, kas riiklik abikava on kooskõlas ühisturu nõuetega, tuleneb lepingu üldisest raamistikust siiski, et menetlus ei tohi kunagi viia tulemuseni, mis on vastuolus asutamislepingu konkreetsete sätetega. (20)

(66)

Samuti on Euroopa Kohus otsustanud, et riigiabi aspektid, mis on vastuolus lepingu muude sätetega peale artiklite 87 ja 88, võivad olla abi esemega nii lahutamatult seotud, et neid ei oleks võimalik eraldi hinnata. (21)

(67)

Eriti on komisjon kohustatud järgima artiklite 87 ja 88 kooskõla lepingu teiste sätetega juhul, kui ka nende teiste sätete eesmärk on, nagu antud juhul, moonutamata konkurents ühisturul. Langetades otsuse mõne abimeetme kokkusobivuse kohta ühisturuga, ei saa komisjon ju eirata võimalust, et konkreetsed majandusagendid võivad ohustada konkurentsi ühisturul.

(68)

Sellest hoolimata on artiklites 81 ja järgnevad ning 87 ja järgnevad ettenähtud menetlused sõltumatud toimingud, mille jaoks kehtivad oma eeskirjad.

(69)

Seega kui komisjon otsustab mõne riikliku abimeetme kokkusobivuse üle ühisturuga, ei ole ta kohustatud ootama eelnimetatud määruse nr 17 alusel algatatud paralleelse menetluse tulemusi, juhul kui ta on olukorra majandusanalüüsi põhjal ja oma otsustusõiguse piires jõudnud veendumusele, et abisaaja ei lähe vastuollu asutamislepingu artiklitega 81 ja 82.

(70)

Pidades silmas punktis 3.1.2 kirjeldatud asjaolusid ning võttes arvesse eespool viidatud kohtupraktikat, leiab komisjon, et ettevõtetele PGF/IGCF kavandatud abi lubamiseks ei ole takistusi.

(71)

Kõnealuse abi eraldas liikmesriik riigi ressurssidest asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses (vt käesoleva otsuse punkti 2.3). Abi annab ettevõtetele PGF/IGCF eelise, sest ilma selleta oleksid nad pidanud kandma kogu investeeringu maksumuse üksi. Kuivõrd töötlemata klaasi veetakse suures mahus üle riigipiiride, eksisteerib töötlemata klaasi turul rahvusvaheline kaubandus. Seetõttu võivad neile ettevõtetele antud rahalised eelised moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega leiab komisjon oma hinnangus, et meede, millest teatati, on riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(72)

Juhul kui MSF 1998 punkti 2.1 alapunktis i kehtestatud kolm kumulatiivset tingimust on täidetud, tuleb kavandatavast abist teatada ning määrata MSF 1998 alusel kindlaks eraldatava abi maksimaalne osatähtsus. Tulenevalt asutamislepingu artikli 88 lõikest 3 tuleb komisjonile teatada ka sihtotstarbelistest üksiktoetustest.

(73)

Osa abist on eraldatud investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavade alusel, mille komisjon on heaks kiitnud ja mis olid abist teatamise ajal jõus (vt käesoleva otsuse punkti 2.3), osa aga on eraldatud sihtotstarbeliste üksiktoetustena.

(74)

ERFi abi puhul sätestatakse nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta) (22) artiklis 25, et struktuurifondidest võib rahastada kulutusi, mis on seotud suurte majandusprojektidega maksumusega üle 50 miljoni euro. ERF võib seega täiendada selliseid riiklikke meetmeid nagu PAT ja ettevõtete kinnisvara toetus, kui see on ette nähtud asjaomase piirkonna ühtsetes programmdokumentides (SPD). Freyming-Merlebachi piirkond kuulub komisjoni 16. jaanuaril 2000 heaks kiidetud 2. eesmärgi (struktuuriliste raskustega piirkondade majanduslik ja sotsiaalne ümberkorraldamine) Prantsusmaa kaardile.

(75)

Sihtotstarbelisi üksiktoetusi maa ostu ja kinnisvara jaoks võivad anda omavalitsused, mis asuvad seaduse järgi regionaalabi piirkonnas.

(76)

30. juuni 2000. aasta kirjaga (A/35411) edastasid Prantsuse ametiasutused ettevõtlusmaksuvabastuse summa üksikasjaliku arvutuskäigu, millest nähtub, et maksuvabastuse arvutamise aluseks oli nii investeeringute kui ka loodavate alaliste töökohtade maksumus. 2003. aasta ettevõtlusmaksu reformiga aga arvati palgad selle maksu baasist välja ning ettevõtlusmaksu aluseks jäi üksnes põhivara. Seega võib seda abi pidada investeeringuteks ettenähtud abiks 1998. aasta piirkondliku riigiabi andmise juhendi tähenduses.

(77)

Sihtotstarbelisi üksiktoetusi eraldatakse tingimusel, et ettevõte kohustub säilitama töökohti ja toetatud investeeringut piirkonnas vähemalt viis aastat.

(78)

Käesolevas otsuses uurib komisjon ainult seda, kas teatatud abi osatähtsus (8,65 %) on vastavuses MSF 1998 kriteeriumidega.

(79)

MSF 1998 raames lubatud abi maksimaalne osatähtsus määratakse kindlaks regionaalabi maksimaalse osatähtsuse taseme põhjal, mis kehtib toetatavas piirkonnas abist teatamise ajal.

(80)

Komisjon leiab, et uued asjaolud ei sea kahtluse alla 2000. aasta otsuses antud üldist hinnangut turule ja selle arengule.

(81)

Komisjon meenutab, et ühelgi kõnealuses projektis osaleval ettevõttel ei olnud projektist teatamise ajal suurt turuosa MSF 1998 punkti 3.6 tähenduses.

(82)

Kuumpoleeritud lehtklaasi (float-klaasi) võib kasutada klaaside tootmiseks ehitustööstuse ja sõidukite tarbeks. Teavituse esemeks olev tehas on seadmestatud klaasi tootmiseks ehitustööstusele. 2000. aasta otsuses esitatud toote ja turu määratlust ei ole kahtluse alla seatud ega muudetud ning seda ei käsitleta 26. aprilli 2006. aasta menetluse algatamise otsuses.

(83)

Lehtklaasi valmistamiseks valatakse klaasimass lämmastikukeskkonnas sulatina vanni (seda tehnoloogiat nimetatakse kuumpoleerimiseks (float) ja selle töötas välja Pilkington 1960. aastatel).

(84)

Pinnatud klaas on töödeldud või kaetud pinnaga alusklaas (pinnakate kantakse klaasile vaakumis elektromagnetilise tehnoloogiaga), (23) mille eesmärk on peegelduse kõrvaldamine või soojusisolatsioon. Tulemuseks on selektiivklaas (madala emissiivsusega ehk nn Low-E klaas: Interpane’i kaubamärk Iplus) või päikesekaitseklaas (päikesekiirgust tagasipeegeldav klaas: Interpane’i kaubamärk Ipasol). Kavas on toota 90 % madala emissiivsusega klaasi ja 10 % päikesekaitseklaasi paksusega 4,6 mm või 8 mm.

(85)

Lamineeritud klaas on kildumatu klaas, mis koosneb vähemalt kahest klaasikihist, mille vahel on PVB (polüvinüülbuturaali) või vaigukihid. (24)

(86)

Kuumpoleeritud lehtklaas ja esmase töötlemise läbinud pinnakattega klaas kuuluvad statistikanomenklatuuris samade koodide alla:

(87)

Töötlemata kuumpoleeritud klaasi kasutatakse ehitus- või autotööstuses. GEPVP (Euroopa Lehtklaasitootjate Ühenduse) andmetel toodetakse 80 % Euroopa kuumpoleeritud klaasi toodangust ehitustööstusele. Investorid hakkavad Freyming-Merlebachi tootmisüksuses tootma üksnes ehitusklaasi. Seda tüüpi tootmise eripära on väikeste partiide valmistamine, mis vastavad tellimuste tingimustele (mahud, paksus ja teised klaasi parameetrid).

(88)

Lehtklaasi esmase töötlemise vahesaadustest toodetakse kildumatut klaasi (kood KN 7007 – see on karastatud või mitmekihiline klaas) ja mitmekihilisi klaaspakette ehitustööstuse tarbeks (kood KN 7008 – need koosnevad kahest või enamast klaasist, mille vahel on dehüdreeritud õhk või gaas, mis tagab akna isolatsioonivõime). Klaaspakette toodetakse peamiselt pinnatud klaasist.

(89)

Ettevõtted hakkavad Lorraine’i tootmisüksuses tootma ka lamineeritud ehitusklaasi. Selle toote statistiline kood on KN 7007 29 00 – lamineeritud kildumatu klaas – muud. Teisi lamineeritud klaasi tüüpe selles kategoorias kasutatakse autotööstuses, kuhu läheb suurem osa Euroopas toodetud lamineeritud klaasist (tuuleklaaside tootmiseks).

(90)

Lehtklaasi kasutatakse klaaside tootmiseks ehituse ja sõidukite tarbeks. Komisjon märgib, et Freyming-Merlebachi tehas on seadmestatud ehitusklaasi tootmiseks tulenevalt investorite soovist vastata suurenevale ehitusklaasi nõudlusele. See valdkond ongi praegu Interpane’i ainuke tegevusala. Kontsernil ei ole võimsusi klaasi töötlemiseks autoklaasi tootmise eesmärgil ning tal puuduvad kaubandussuhted autotootjatega. Uues tootmisüksuses toodetava pinnatud klaasi omadused vastavad üksnes ehitustööstuse nõudmistele. (25) Ka lamineeritud klaas läheb kildumatu ehitusklaasi tootmiseks. Ehitusklaasi tootmine Freyming-Merlebachis näib seega olevat investorite lõplik otsus.

(91)

Eespool mainitut silmas pidades ning turu arengu võrdlemise eesmärgil leiab komisjon, et arengut tuleb vaadelda eraldi töötlemata kuumpoleeritud klaasi (raw float glass) ja vahesaaduste puhul, nagu lamineeritud klaas (laminated glass) või pinnatud klaas (coated glass), mis läbivad veel ühe töötlemisetapi lõppkasutuseks arhitektuur- või ehitusklaasina (architectural or building glass). See eristus on kooskõlas komisjoni analüüsiga ühisettevõtete asutamise kokkulepete raames asjakohase turu kohta, milles eristatakse töötlemata kuumpoleeritud klaasi (raw float glass) turgu ja eri tüüpi klaaside (kaasa arvatud lamineeritud ja pinnatud klaasi (laminated and coated glasses)) lõppkasutust arhitektuur- või ehitusklaasina (architectural or building glass).

(92)

Geograafiline turg hõlmab põhimõtteliselt EMPd või, olenevalt juhust, EMP territooriumi olulist osa, kui konkurentsitingimused erinevad seal märkimisväärselt tingimustest EMP ülejäänud osas.

(93)

Käesoleval juhul ei ilmnenud uurimise käigus mingeid asjaolusid, mis annaksid alust pidada geograafilist turgu EMPst erinevaks. Seega tuleb asjaomase geograafilise turuna määratleda EMP.

(94)

Komisjon ei tahaks nõustuda teatises esitatud andmetega, mille järgi on tootmisvõimsuse kasutamismäär kõrge. Need andmed pärinevad klaasitööstusest (GEPVP) (26) ning vastavad sellele, mida seal nimetatakse „müügivõimsuseks” (saleable capacities). (27) Selline arvestus on sektori raames kindlasti põhjendatud, kuid raskendab tootmisvõimsuse andmete võrdlemist teiste tööstusharude andmetega.

(95)

Seetõttu võttis komisjon 2000. aasta otsuses analüüsi aluseks nähtava tarbimise arengu.

(96)

Teatises on esitatud andmed kuumpoleeritud klaasi (KN 7005) nähtava tarbimise mahtude arengu kohta ajavahemikus 1993–1998.

(97)

Tulemused näitavad hinnataseme langust. (28) Selline langus koos mahu 4,89 % suurenemisega näitab, et keskmine kasv on allpool EMP töötleva tööstuse aasta keskmist, mis on 5,78 %. Seega on tegemist langeva turuga MSF 1998 mõistes.

(98)

Kuid nagu eespool öeldud, peab komisjon vajalikuks vaadelda arenguid eraldi töötlemata kuumpoleeritud klaasi (raw float glass) ja vahesaaduste puhul, nagu lamineeritud klaas (laminated glass) või pinnatud klaas (coated glass), mis läbivad veel ühe töötlemisetapi lõppkasutuseks arhitektuur- või ehitusklaasina (architectural or building glass).

(99)

Eelkõige märgib komisjon, et klaaspakettide (sealed units, KN 7008) (29) hind on ajavahemikus 1993–1998 oluliselt tõusnud. Tõus on seletatav sellega, et Euroopas on kehtestatud uued normid isolatsioonimaterjalide kasutamiseks ehituses, samuti tööstuse tendentsiga kasutada isolatsioonitooteid ja -materjale pikas perspektiivis.

(100)

Samuti tõdeb komisjon, et isolatsioonitoodete (sh ehituses kasutatava isoleerklaasi) tarbimise keskmine kasv hakkab tugevalt tõusma tänu süsinikdioksiidiheitmete rangemale kontrollile pärast ÜRO kliimamuutuste konventsioonile lisatud 1997. aasta Kyoto protokolli vastuvõtmist. Elamumajanduses ja ehitussektoris on soojusisolatsioon tõhus tehnoloogia energia säästmiseks ja seega ka süsinikdioksiidi heitmete vähendamiseks. Uute standardite kehtestamine isolatsioonitüüpidele (ISO 10456) ja soojuskadudele (ISO 832) toob kaasa suuremad soojuskadude määrad, mis nõuavad suuremat energiasäästlikkust.

(101)

Märgatav tõususuund klaasitööstuse vahesaaduste puhul, mis läbivad veel ühe töötlemisetapi lõppkasutuseks arhitektuur- või ehitusklaasina, lubab seega järeldada – nagu näitas ka komisjoni analüüs Rockwooli juhtumit käsitlevas otsuses (30) – et see ei ole langev turg. (31)

(102)

Kokkuvõtteks, hinnang ennustab erinevat arengut i) töötlemata kuumpoleeritud klaasile (raw float glass) ja ii) vahesaadustele, mis läbivad veel ühe töötlemisetapi lõppkasutuseks arhitektuur- või ehitusklaasina (nagu lamineeritud klaas või pinnatud klaas): esimene turg on komisjoni hinnangul mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi tähenduses langev; teine turg ei ole langev.

(103)

Kui projekt suurendab tootmisvõimsust sektoris, mida iseloomustab struktuuriline ülevõimsus või langev turg, ning võib samal ajal kasvatada suurt turuosa, (32) võib piirkonnas lubatud maksimaalse abisumma eraldamine tuua kaasa lubamatuid konkurentsimoonutusi. Sellistel juhtudel tuleb MSF 1998 järgi rakendada koefitsienti 0,50.

(104)

Antud juhtumil leidis komisjon, et kuumpoleeritud klaasi turg on langev turg. Kahe ühisettevõtte asutajatest ei ole kellegi turuosa 40 % või suurem.

(105)

MSF 1998 kohaselt arvutatakse teatatud abi maksimaalne lubatud osatähtsus valemi alusel, milles võetakse arvesse eri tegureid. Kõigepealt määratakse kindlaks maksimaalne osatähtsus (piirkondlik ülemmäär), mille võib saada suur ettevõte asjaomases toetatavas piirkonnas teatamise ajal kehtiva heakskiidetud regionaalabi kava alusel. Saadud protsendile rakendatakse eri koefitsiente vastavalt kolmele hindamiskriteeriumile, et arvutada välja konkreetsele projektile lubatav maksimaalne osatähtsus: konkurentsiolukord, kapitali/tööjõu suhtarv ja piirkonnale avaldatav mõju.

(106)

Prantsusmaa regionaalabikaardil aastateks 2000–2006 on Freyming-Merlebachi tööturupiirkond asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses toetatav piirkond, kus investeeringuteks antava riigiabi netoekvivalendi osatähtsus võib olla kuni 15 %.

(107)

2000. aasta otsuses määratletud konkurentsiolukorra tegurit (MSF 1998 punktid 3.2–3.6) ei ole kahtluse alla seatud ega muudetud ning seda ei käsitleta 26. aprilli 2006. aasta menetluse algatamise otsuses. Järgnev hinnang on seetõttu üle võetud 2000. aasta otsusest.

(108)

Konkurentsiteguri määramiseks analüüsitakse, kas projekt, millest on teatatud, viiakse ellu struktuurilise ülevõimsusega sektoris või allsektoris.

(109)

Struktuurilise ülevõimsuse hindamiseks võrreldakse MSF 1998 sätete (punkt 3.3) kohaselt kogu töötleva tööstuse tootmisvõimsuse keskmist kasutamismäära võimsuse kasutamismääraga vaatlusaluses (all)sektoris. Kui tootmisvõimsuse kasutamise kohta ei ole piisavalt andmeid, uurib komisjon, ega investeeringuid ei tehta langevale turule. Selleks võrreldakse asjaomase toodangu nähtava tarbimise arenguid kogu EMP töötleva tööstuse kasvutasemega.

(110)

Nagu eespool öeldud, puuduvad komisjonil asjaomase sektori kohta usaldusväärsed andmed. Seega ei ole võimalik välja arvutada ei tootmisvõimsuse kasutamist ega nähtavat tarbimist selles sektoris.

(111)

Turu arengu analüüsi põhjal tuleb töötlemata kuumpoleeritud klaasi (raw float glass – KN 7005) tootmisse tehtud investeeringuosale rakendada tegurit 0,75. Kategooriatesse KN 7007 ja 7008 kuuluva lamineeritud või pinnatud ehitusklaasi (laminated or coated building glass) tootmisse minevale investeeringuosale tuleks rakendada konkurentsitegurit 1.

(112)

MSF 1998 ei nähta ette olukorda, kus võiks rakendada kaht või enamat konkurentsitegurit ühele ja samale investeeringule, mille puhul on iga asjassepuutuva toote kohta antud erinev turu arengu hinnang. Rakendada kogu investeeringule ainult üht neist teguritest ei oleks antud juhul mitte ainult ebaproportsionaalne, vaid ka ebatäpne. Seetõttu leiab komisjon, et konkurentsitegur peab olema tasakaalustatud nii, et see kajastaks turu arengut mõlema toote puhul.

(113)

Kuivõrd projektis on tegemist ühtse tehasekompleksiga, oleks kunstlik arvutada kaalutegur kumbagi tootesse tehtud investeeringute suhte alusel. Seetõttu kasutas komisjon kaalutegurit 40/60, mis põhineb kummagi toote turustamismahul.

(114)

See annab koefitsiendi T väärtuseks 0,85, (33) mis kajastab konkurentsitegureid mõlemal turul (1 ja 0,75).

(115)

Prantsuse ametiasutuste edastatud uued andmed muudavad kapitali/tööjõu suhtarvu tegurit. Abikõlblik investeering on 158,5 miljonit eurot ning loodud otseste töökohtade lõplik arv on Prantsusmaa teatel 176. Kapitali/tööjõu suhtarv on seega 900. Kuna suhtarv jääb vahemikku 701–1 000, tuleb tegurit I rakendada väärtuses 0,7 algselt ettenähtud 0,8 asemel (MSF 1998 punkti 3.10 alapunkt 2).

(116)

Prantsuse ametiasutuste edastatud uued andmed muudavad kaudsete ja otseste töökohtade suhtarvu tegurit. Prantsusmaa teatel on loodud kaudsete töökohtade arv 150, mis moodustab 85 % otseste töökohtade arvust. Kuna see jääb vahemikku 50–100 %, tuleb tegurit M rakendada väärtuses 1,1 algselt ettenähtud 1,2 asemel (MSF 1998 punkti 3.10 alapunkt 3).

(117)

Eelöeldut arvestades on abi maksimaalne lubatud osatähtsus seega ümberarvestatult: R × T × I × M = 15 % × 0,85 × 0,7 × 1,1 = 9,82 % (2000. aasta otsuses 12,24 %).

(118)

Kõiki neid uusi andmeid arvestades on eraldatud abi määr 2000. aastal kavandatust väiksem. Projekti abikõlblikud kulud on 158,5 miljonit eurot (nüüdispuhasväärtuses 150,165 miljonit eurot).

(119)

Prantsuse ametiasutused teatavad, et 1998. aasta piirkondliku riigiabi andmise juhendi I lisas kirjeldatud meetodi kohaselt annab see abi netoekvivalendiks 12 985 610 eurot 17 106 280 euro suuruse nimiväärtuse kohta.

(120)

Prantsuse ametiasutuste teatel on ettevõtetele PGF/IGCF eraldatud abi netoekvivalendi osatähtsus seega 8,65 % (12 985 610/150 165 000), mis on madalam kui projekti parameetrite muutumise põhjal ümber arvutatud maksimaalne lubatud osatähtsus (9,82 % abi netoekvivalendis).

(121)

Prantsusmaa teatatud abi ettevõtetele PGF/IGCF netoekvivalendi osatähtsusega 8,65 % vastab tingimustele, mille alusel võib seda pidada kokkusobivaks MSF 1998-ga.

(122)

Kuna investeerimisprojekt on lõppenud, ei ole alust rakendada MSF 1998 punktis 6 ettenähtud järelkontrolli tingimusi. Seega võib Prantsusmaa saada loa maksta ettevõtetele PGF/IGCF välja abi viimase osa jäägi ehk 727 389 eurot (nimiväärtuses),