Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009A1013(02)

Komisjoni arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) ( tööaja direktiiv ) artikli 17 lõike 5 raames – Koolitusel olevate arstide tööaja suhtes kohaldatava üleminekuperioodi pikendamine Madalmaades

ELT C 245, 13.10.2009, p. 6–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

13.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 245/6


KOMISJONI ARVAMUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) („tööaja direktiiv”) artikli 17 lõike 5 raames

Koolitusel olevate arstide tööaja suhtes kohaldatava üleminekuperioodi pikendamine Madalmaades

2009/C 245/02

1.   Sissejuhatus

Arvamus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ (1) (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta – „tööaja direktiiv”) artikli 17 lõikel 5. Arvamuses käsitletakse Madalmaade poolt selle artikli alusel tehtud avaldust koolitusel olevate arstide tööaja ülemmäärade suhtes kohaldatava üleminekuperioodi pikendamiseks kuni 31. juulini 2011.

Koolitusel olevad arstid jäeti 1993. aastal esimese tööaja direktiivi kohaldamisalast välja. Olukorda muudeti direktiiviga 2000. aastal ja nüüd kuuluvad koolitusel olevad arstid sarnaselt muude töötajatega konsolideeritud tööaja direktiivi kohaldamisalasse (2). Direktiivi artikliga 6 on keskmise nädalase tööaja (sealhulgas ületunnitöö) ülemmääraks kehtestatud 48 tundi (3). Tööaja direktiivi artikli 17 lõikega 5 on koolitusel olevate arstide nädalase tööaja ülemmäära rakendamisel siiski lubatud kohaldada üleminekukorda.

Artikli 17 lõige 5 sisaldab järgmisi asjaomaseid lõike:

„ … Artikli 6 esimeses lõigus nimetatud erandeid (nädalasest 48-tunnise tööaja ülemmäärast) lubatakse (koolitusel olevate arstide puhul) viieaastase üleminekuperioodi jooksul alates 1. augustist 2004.

Liikmesriigid võivad (alates 1. augustist 2009) vajaduse korral saada lisaks kuni kaks aastat, et võtta arvesse raskusi tööajasätete täitmisel, pidades silmas nende vastutust tervishoiuteenuste ja meditsiinilise abi korralduse ja osutamise eest. Vähemalt kuus kuud enne üleminekuperioodi lõppu teatab asjaomane liikmesriik sellest komisjonile, tuues põhjendused, et komisjon saaks pärast asjakohaseid konsulteerimisi esitada oma arvamuse kolme kuu jooksul pärast sellise teabe saamist. Kui liikmesriik ei järgi komisjoni arvamust, põhjendab ta oma otsust. Liikmesriigi teade ja põhjendus ning komisjoni arvamus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja edastatakse Euroopa Parlamendile.

Liikmesriigid võivad vajaduse korral saada täiendava üleminekuperioodi kuni ühe aastani, et võtta arvesse erilisi raskusi (eelmises) lõigus nimetatud kohustuste täitmisel. Nad järgivad selles lõigus ettenähtud korda.

Liikmesriigid tagavad, et nädalane tööaeg ei ületa mingil juhul keskmiselt 58 tundi üleminekuperioodi kolme esimese aasta jooksul, keskmiselt 56 tundi järgmise kahe aasta jooksul ja keskmiselt 52 tundi mis tahes edasises ajavahemikus. …

(Koolitusel olevate arstide puhul) lubatakse erandeid artikli 16 punkti b osas (seoses keskmise nädalase tööaja arvutamise aluseks võetava võrdlusperioodiga) tingimusel, et võrdlusperiood ei ole pikem kui 12 kuud viiendas lõigus täpsustatud üleminekuperioodi esimese osa jooksul (2004–2007) ja kuus kuud pärast seda.”

Artikli 17 lõikes 5 on sätestatud ka tööandjate konsulteerimine töövõtjate esindajatega mis tahes üleminekumeetme rakendamise küsimuses: „Tööandja konsulteerib õigeaegselt töövõtjate esindajatega, et igal võimalusel jõuda kokkuleppele üleminekuperioodil kohaldatava korra suhtes.” Sellises kokkuleppes tuleb kinni pidada artikli 17 lõikes 5 sätestatud ülemmääradest, kuid selles võib näiteks kavandada meetmeid nädalase tööaja vähendamiseks keskmise 48 tunnini üleminekuperioodi lõpuks.

Kõnealune üleminekuperioodil kohaldatav kord on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis.

Tabel: kokkuvõte koolitusel olevate arstide suhtes artikli 17 lõike 5 alusel kohaldatavatest üleminekusätetest

Ajavahemik

Võimalik erand

Tingimused

1. augustist 2004 kuni 31. juulini 2009

Erand 48-tunnisest keskmisest nädalase tööaja ülemmäärast

Üleminekuperioodil kehtivad järgmised keskmise nädalase tööaja ülemmäärad:

 

1. august 2004–31. juuli 2007:

Ei või ületada keskmiselt 58 tundi nädalas, võrdlusperiood (4)ei või ületada 12 kuud.

 

1. august 2007–31. juuli 2009:

Ei või ületada keskmiselt 56 tundi nädalas, võrdlusperiood ei või ületada 6 kuud.

1. augustist 2009 kuni 31. juulini 2011

Eespool nimetatud erandi (48-tunnise tööaja ülemmäärast) kehtivuse pikendamine

Selleks et võtta arvesse raskusi tööajasätete täitmisel, pidades silmas nende vastutust tervishoiuteenuste ja meditsiinilise abi korralduse ja osutamise eest.

Liikmesriik, kes seda erandit kasutada soovib, peab komisjoni sellest teavitama (koos põhjendustega) 31. jaanuariks 2009. Komisjon avaldab teatise kohta oma arvamuse.

Mingil juhul ei või keskmine nädalane tööaeg ületada 52 tundi. Võrdlusperiood ei või ületada 6 kuud.

1. augustist 2011 kuni 31. juulini 2012

Võimalus veel pikendada eespool nimetatud erandit

Selleks et võtta arvesse erilisi raskusi eespool nimetatud kohustuste täitmisel.

Liikmesriik, kes seda erandit kasutada soovib, peab komisjoni sellest teavitama (koos põhjendustega) 31. jaanuariks 2011. Komisjon avaldab teatise kohta oma arvamuse.

Mingil juhul ei või keskmine nädalane tööaeg ületada 52 tundi. Võrdlusperiood ei või ületada 6 kuud.

2.   Liikmesriigi ametiasutuste teatis

Madalmaade riiklikud asutused teatasid oma 27. jaanuari 2009. aasta kirjaga (registreeritud 29. jaanuaril 2009) komisjoni talitustele, et nad soovivad kasutada artikli 17 lõike 5 kohast võimalust jätkata üleminekuperioodi erikorra kohaldamist koolitusel olevate arstide suhtes Madalmaades veel kahe aasta jooksul, alates 1. augustist 2009. Teatises rõhutati järgmist:

Riiklikes õigusaktides (5) on koolitusel olevate arstide suhtes juba kehtestatud 56-tunnine keskmise nädalase tööaja ülemmäär 6-kuulisel võrdlusperioodil tähtajaga kuni 31. juulini 2009, vastavalt direktiivi artikli 17 lõikele 5.

Lisaks on valveaeg koolitusel olevate arstide puhul täielikult võimaliku nädalase maksimumtööaja sisse arvatud.

Haiglate sektoris tööandjaid esindavad organisatsioonid (6) on riiklikele asutustele siiski teada andnud, et neil ei ole nii lühikese ajaga võimalik ette valmistada haiglates vajaminevate valvete korraldust, mis mahuks 48-tunnise keskmise nädalase tööaja piiresse. Nende sõnul oleks meditsiiniteenuste jätkusuutlikkuse ja vajaliku kvaliteedi tagamiseks äärmiselt oluline lubada 52-tunnist ülemmäära lisaks veel kahe aasta jooksul.

Riiklike asutuste arvates aitab järk-järguline üleminek 48-tunnisele töönädalale hõlbustada selle sektori üldist kultuuri mõjutavaid muutusi, mille juurdumine võtab pikalt aega.

Riiklikud asutused on nõustunud haiglate sektoris tööandjaid esindavate organisatsioonide väitega, kuid ühel vaidlustamatul tingimusel, mille kohaselt tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid töötavad 1. augustiks 2009 üheskoos välja toimiva tegevuskava keskmise nädalase tööaja vähendamiseks kuni 48 tunnini tähtajaga 1. august 2011.

22. juulil 2009 teatasid Madalmaade asutused e-kirja teel komisjonile, et sellises rakenduskavas olid asjaomased sotsiaalpartnerid kokku leppinud 22. juulil 2009 ning et Madalmaade asutused saadavad selle kohta ametliku kinnituse 2009. aasta augusti lõpul.

3.   Teatisele järgnenud konsultatsioonide tulemus

Praegu kehtiva artikli 17 lõike 5 vastuvõtmisel selgitas komisjon, et lõike teises lõigus esinev väljend „pärast asjakohast konsulteerimist” tähendab komisjoni tõlgenduses seda, et komisjon peab „konsulteerima liikmesriikidega ja tööturu osapooltega Euroopa tasandil…”, enne kui avaldab oma arvamuse koolitusel olevate arstide tööaja suhtes kohaldatava üleminekuperioodi pikendamise kohta (7).

Komisjoni talitused konsulteerisid nõuetekohaselt liikmesriikidega ja Euroopa tööturu osapooltega Madalmaade asutustelt saadud teatise teemal.

Vastused saatis seitse liikmesriiki (Bulgaaria, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Prantsusmaa ja Rootsi). Ükski liikmesriik ei vaidlustanud Madalmaadele võimaluse andmist üleminekuperioodi pikendamiseks.

BusinessEurope märkis, et tema liikmete ühendus, the Confederation of Netherlands Industry and Employers (VNO-NCW), toetab Madalmaade teatist. See kinnitab, et Madalmaade riiklike asutuste otsus kohaldada üleminekusätteid põhineb haiglate sektori enda soovil ning et Madalmaade haiglate liit, kes on ühenduse VNO-NCW liige, kiidab selle otsuse täielikult heaks ja toetab riiklike asutuste poolt Euroopa Komisjonile saadetud teatise sisu.

Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon märkis oma esialgses vastuses, et Madalmaade ametiühingud näivad arvavat, et riiklikud asutused ei ole riiklike sotsiaalpartneritega seda küsimust piisavalt arutanud, kuid täpsemat teavet ei olnud lisatud.

4.   Hinnang teatisele direktiivi kontekstis

Tööaja direktiivi võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu EÜ asutamislepingu artikli 137 lõike 2 alusel, millega on ette nähtud ühenduse meetmed töökeskkonna parandamiseks töötajate tervise ja ohutuse kaitsmise kaudu. Direktiivi põhieesmärk on sätestada tööaja korralduse minimaalsed ohutus- ja tervishoiunõuded.

Komisjonile kättesaadava teabe põhjal on olukord riiklike seaduste kohaselt järgmine:

Üldiselt kohaldatav keskmise nädalase tööaja ülemmäär on 48 tundi kuni 16-nädalase võrdlusperioodi piires. Tööaega reguleeritakse nendes raamides üksikasjalike kollektiivlepingutega. Samas käsitleti 1996. aasta tööajaseaduses passiivset ehk tegevuseta valveaega töökohal kui puhkeaega ja seda ei arvatud nädalase tööaja sisse.

Pärast Jaegeri kohtuasja, (8) milles Euroopa Kohus langetas otsuse, et direktiivi kohaselt tuleb selline aeg täielikult tööaja sisse arvata, langetas ka riiklik kohus sarnase otsuse mitmes kohtuasjas Madalmaade tervishoiu ja hädaabiteenistuste valdkonnas. Seejärel tehti tööaja dekreediga 605/2005 riiklikku õigusse muudatus, millega määratletakse tegevuseta valveaega töökohal kui tööaega. Riikliku õiguse kohaselt on enne selle muudatuse tegemist sõlmitud kollektiivlepingud õigustühised sel määral, mil määral nad ei järgi uut määratlust.

Kuna riiklikud asutused leidsid, et see muudatus mõjutas märkimisväärselt tervishoiuteenuste ja meditsiinilise abi sektoreid, rakendasid nad 2005. aastal sektorites, kus valveaega laialdaselt kasutati, ajutise meetmena direktiivi artikliga 22 lubatud erandivõimalust.

Selline erand on ajutise meetmena lubatud ainult olukordades, kus valveaeg on vajalik osutatava teenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse säilitamiseks ning kus seda ei saa vältida ka töökorraldust muutes. Selleks nõutakse nii kollektiivlepingut kui ka asjaomaste töötajate individuaalset nõusolekut. Erandit võib rakendada ainult juhul, kui kas päevasest või nädalasest puhkeajast ilmajäämise korral võimaldatakse töötajale kohe korvavat puhkust. Kui kõik need tingimused on täidetud, saab töötaja anda nõusoleku töötada kuni 60 tundi nädalas (sealhulgas valveaeg), mis on keskmistatud kuni 26-nädalase ajavahemiku piires.

Eespool esitatud teabe põhjal leiab komisjon, et direktiivis nõutud kaitsetingimused kõnealuse erandi tegemiseks on nõuetekohaselt täidetud.

Komisjon on seisukohal, et (üldiselt) oleks eriti soovitav võimaldada riiklikele asutustele paindlikkust, et need saaksid oma üldise koolitus- ja töökorralduse ümber kujundada, kui sellega suudetaks vähendada tava soostuda erandliku töökorraldusega nõustunud arstide pikkade tööpäevadega.

Konsultatsioonide tulemusena ja eelkõige asjaomastelt sotsiaalpartneritelt saadud vastuste põhjal järeldab komisjon, et riiklike asutuste esitatud põhjendused võib vastuvõetavaks tunnistada.

5.   Kokkuvõte

Eespool kirjeldatut silmas pidades on komisjon jõudnud arvamusele, et:

on põhjendatud, et Madalmaad taotlevad selleks, et valmistuda kohaldama direktiivi 2003/88/EÜ (tööaja direktiiv) artiklis 6 sätestatud tööaja ülemmäära koolitusel olevate arstide suhtes, veel kuni kaht aastat alates 1. augustist 2009 vastavalt direktiivi artikli 17 lõikele 5;

tuleks rõhutada, et direktiivi artikli 17 lõike 5 kohaselt tegutsev liikmesriik peab sellises olukorras tagama, et nädalane tööaeg ei ületaks mingil juhul 52 tundi, mis on keskmistatud ajavahemikus, mis ei ületa kuut kuud;

tuleb märkida, et teatisega taotletav sõltub riiklike asutuste seatud tingimusest, mille kohaselt riigi tasandi tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid töötavad 1. augustiks 2009 välja ühise tegevuskava 48-tunnise nädalase tööaja saavutamiseks haiglate sektoris 1. augustiks 2011. Selgus, et sellises tegevuskavas lepiti kokku 22. juulil 2009;

kooskõlas artikli 17 lõike 5 kuuenda lõiguga julgustatakse riikliku tasandi tööandjaid kaasama teavitamis- ja konsulteerimisprotsessi koolitusel olevate arstide esindajaid, et võimaluse korral jõuda kokkuleppele pikendatud üleminekuperioodil rakendatavas töökorralduses ning meetmetes, mis on vaja vastu võtta üldise 48-tunnise nädalase tööaja saavutamiseks üleminekuperioodi lõpuks;

riiklikud asutused peavad tagama käesoleva arvamuse levitamise, et pädevad riiklikud asutused saaksid seda asjaomastel juhtudel arvesse võtta.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, ELT L 299, 18.11.2003, lk 9. Direktiiviga on konsolideeritud ja tühistatud kaks varasemat direktiivi 93/104/EÜ ja 2000/34/EÜ.

(2)  Direktiivi 2000/34/EÜ riiklikku õigusse ülevõtmise tähtaeg koolitusel olevate arstide osas oli 1. august 2004.

(3)  Direktiivi artiklite 16, 17, 18 ja 19 kohaselt võidakse keskmist arvutada kuni 4-kuulise (üldnõue), 6-kuulise (seaduse või kollektiivläbirääkimiste põhjal konkreetsetel juhtudel, sealhulgas koolitusel olevate arstide puhul) või 12-kuulise võrdlusperioodi kohta (ainult kollektiivläbirääkimiste põhjal).

(4)  Võrdlusperiood on keskmise nädalase tööaja arvutamiseks kasutatav kõige pikem ajavahemik.

(5)  Tööaja dekreet (het Arbeidstijdenbesluit).

(6)  Madalmaade ülikoolide meditsiinikeskuste föderatsioon (Nederlandse Federatie van Universitair medische centra/NFU) ja Madalmaade haiglate liit (Nederlandse Vereniging van ziekenhuizen/NVZ)

(7)  Komisjoni avaldus direktiivi 2000/34/EÜ artikli 1 lõike 6 rakendamise kohta. EÜT L 195, 1.8.2000, lk 45.

(8)  Jaegeri kohtuasi C-151/02.


Top