16.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/1

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2005 (2) kehtestati Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu (mis on üksikasjalikumalt määratletud põhjenduses 15) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja muudeti määrust (EÜ) nr 2852/2000, (3) millega kehtestati Korea Vabariigist (edaspidi „Korea”) pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. 8. juulil 2008 tühistas Esimese Astme Kohus osaliselt määruse (EÜ) nr 428/2005 artikli 2 seoses dumpinguvastase tollimaksuga, mis on kehtestatud Euroopa Ühendusse eksporditavatele toodetele, mida toodab ja ekspordib Korea ettevõte Huvis Corp. (4)

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1799/2002 (5) kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks Valgevenest pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes. Kõnealuse määrusega kehtestatud meetmed aegusid 11. oktoobril 2007.

(3)

Pärast kaebuse tagasivõtmist lõpetas komisjon otsusega 2007/430/EÜ (6) (edaspidi „lõpetamisotsus”) dumpinguvastase menetluse seoses Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordiga (edaspidi „varasem uurimine”). Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 1 oldi seisukohal, et dumpinguvastaste tollimaksude lõpetamine impordi suhtes Malaisiast ja Taiwanist ei olnud vastuolus ühenduse huvidega.

(4)

Olles teinud kindlaks, et leidus piisaval hulgal esmapilgul usutavaid tõendeid, et sel ajal kehtivad meetmed võisid mitte enam kohased olla, kuna nende säilitamine võis olla vastuolus ühenduse huvidega, algatas komisjon omal algatusel 30. augustil 2007Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega (7) osalise vahepealse läbivaatamise kõnealusel kuupäeval kehtivate nende meetmete suhtes, mida kohaldati Valgevenest, Koreast, Saudi Araabiast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalused riigid”) pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes. Läbivaatamine piirdub väljaselgitamisega, kas meetmete jätkuv rakendamine on või ei ole vastuolus ühenduse huvidega, millele järgnev otsus jõustuks potentsiaalselt tagasiulatuvalt 22. juunist 2007, s.o alates kõneluste meetmete rakendamise lõpetamist käsitleva otsuse jõustumisest.

(5)

Nagu eespool öeldud, aegusid Valgevenest pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed 11. oktoobril 2007. Selle tulemusena katkestati Valgevenega seotud läbivaatamine. Seda teostati aga ametlikult kõnealuse kuupäevani ja komisjon kaalus eriti 22. juunist 2007 kuni 11. oktoobrini 2007 kehtinud meetmete tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise küsimust, juhul kui järeldused peaksid seda õigustama.

(6)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada ühenduse tootjatele, tarnijatele, importijatele ja kasutajatele, samuti kasutajate ja tootjate ühendustele, eksportijatele ja asjaomaste riikide esindajatele. Kõigil huvitatud isikutel oli võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist.

(7)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, tagati ärakuulamine. Täielikud vastused küsimustikule saadi 12 tootjalt, kümnelt kasutajalt, kolmelt importijalt, ühelt Euroopa tootjate ühenduselt, ühelt Austria-Saksa tootjate ühenduselt, ühelt Saksa kasutajate liidult, kahelt kõnealusesse liitu kuuluvalt ühenduselt ja ühelt Euroopa kasutajate ühenduselt.

(8)

Lisaks esitasid komisjonile oma seisukoha teised tootjad, kasutajad ja importijad, kes ei esitanud täielikke vastuseid küsimustikule.

(9)

Uurimises osalenud tootjate ja kasutajate hulgas on kaks vertikaalselt integreeritud rühma, mis toodavad polüesterstaapelkiudusid (osaliselt või täielikult) omatarbimiseks.

(10)

Ka üks Hiina eksportijate ühendus ja kaks Korea eksportijat, keda aitasid nende ametiasutused, on oma seisukohad esitanud.

(11)

Valgevene ja Saudi Araabia eksportijad ei esitanud oma seisukohti. Lisaks ei kommenteerinud ükski isik nende kahe riigiga seotud meetmeid.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta vajalikuks pidas, et kindlaks teha, kas jätkuv meetmete rakendamine on vastuolus ühenduse huvidega. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(13)

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007. Hindamiseks oluliste suundumuste uurimise periood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(14)

Tuletatakse meelde, et varasema uurimise puhul hõlmas uurimisperiood ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 ning hindamiseks oluliste suundumuste uurimise periood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2005.

(15)

Vaatlusalune toode on sama, mis põhjendustes 1–3 nimetatud uurimistel: kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiud. Praegu kuuluvad need CN-koodi 5503 20 00 alla. Üldjuhul nimetatakse neid polüesterstaapelkiududeks.

(16)

Kõnealune toode on põhiaine, mida kasutatakse tekstiiltoodete tootmisprotsessi eri etappides. Ühenduses tarbitavaid polüesterstaapelkiude, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega, kasutatakse ketruseks, st tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks või täitematerjalina lausriidest toodete, näiteks teatavate tekstiiltoodete (padjad, autoistmed, pintsakud) täitematerjaliks või polstriks.

(17)

Ühenduse kogutarbimine tehti kindlaks EUROSTATi impordi- ja ekspordistatistika ja ühenduse tootmisharu (nagu see on määratletud põhjenduses 26) ning muude ühenduse tootjate toodangu põhjal.

Tabel 1

(18)

Nagu ülaltoodud tabelis näidatud, on polüesterstaapelkiudude tarbimine vaatlusaluse perioodi kestel veidi vähenenud. Selline suundumus on selgeks kontrastiks varasemas uurimises vaadeldud olukorrale, kus, nagu on öeldud määruses, millega kehtestatakse ajutine tollimaks, (8) suurenes tarbimine ühenduses kõnealuses uurimises vaatluse all olnud perioodi kestel (2002-2005) 3 % võrra.

(19)

Impordimaht vaatlusalustest riikidest ühendusse vähenes alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 28 % võrra ning turuosa langes 24,4 protsendilt 18 protsendile, samas kui hinnad tõusid 16 % võrra. Andmed põhinevad Eurostati statistikal.

Tabel 2

(20)

Koreast pärineva impordi järsk kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel tulenes peamiselt ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest Taiwanist pärineva impordi suhtes 2007. aasta esimese semestri jooksul. (9) Nii Korea kui Taiwan on mõlemad kergsulava polüesterstaapelkiu ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiu peamised tarnijad. Kuna Taiwanist pärineva impordi suhtes kehtestatud ajutise tollimaksu tase ulatus teatavate äriühingute jaoks 29,5 protsendini, otsustasid ühenduse importijad hankida kergsulavat polüesterstaapelkiudu ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiudu Koreast, kus dumpinguvastase tollimaksu tase oli oluliselt madalam.

(21)

Vaatlusaluse perioodi kestel on import muudest kolmandatest riikidest suurenenud 49 % võrra. Sellise kasvu põhjus on seotud dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega Saudi Araabiast ja Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes märtsis 2005 ja dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamisega Indoneesiast, Taist ja Indiast pärineva impordi suhtes oktoobris 2006.

(22)

Kokkuvõttes on import seega kõnealuse perioodi jooksul suurenenud umbes 370 kilotonnilt ligikaudu 400 kilotonnini. Kui võtta alguspunktiks varasema uurimise uurimisperiood, on kasv olnud umbes 380 kilotonnilt ligikaudu 400 kilotonnini.

(23)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel tootis polüesterstaapelkiudu 19 ühenduse tootjat. Ühenduse tootjad tegid kõnealuses uurimise käigus väga head koostööd. 19 ühenduse tootja hulgast 12 tootjat, kelle arvele langeb 70 % toodangust, tegid täielikku koostööd kogu uurimise ajal. Muud ühenduse tootjad on esitanud oma seisukohad seoses kõnealuse uurimisega, kuid nad ei teinud täielikku koostööd. Lisaks on kaks tootjate ühendust (CIRFS ja IVC) (10) samuti oma kommentaarid esitanud. Peale selle on kõik ühenduse tootjad esitanud andmed oma tootmise kohta. Arvestades kõiki esitatud seisukohti (üksiktootjatelt ja ühendustelt), võib järeldada, et tootjad, kelle toodang moodustab 88 % ühenduse toodangust, on oma seisukohad esitanud ning on kõnealuste meetmete lõpetamise vastu. See koostöö tase on oluliselt parem kui varasemas uurimises, kus ainult kolm äriühingut, kelle toodang moodustab veidi enam kui 25 % ühenduse toodangust, ja üks tootjate ühendus (CIRFS) tegid komisjoniga koostööd ning võtsid seejärel kaebuse tagasi.

(24)

Komisjon uuris kõiki asjakohaseid ühenduse tootjate olukorda mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(25)

Nagu eespool öeldud, tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel polüesterstaapelkiudu 19 ühenduse tootjat. Need 19 tootjat esindavad seega kogu ühenduse toodangut algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(26)

12 ühenduse tootjat (Advansa GmbH, Fibracat Europa S.L., Fidion S.r.l., Frana Polifibre SpA, Greenfiber International S.A., IMP Comfort Sp.z o.o., Märkische Faser, Nurel S.A., ORV Manufacturing SpA, Silon s.r.o., Trevira GmbH ja Wellman International Ltd) tegid kõnealuses uurimises täielikult koostööd. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootsid nad 347 640 tonni ning nende toodang moodustas 70 % ühenduse toodangust. Järelikult esindasid nad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse toote ühenduse kogutoodangu enamikku.

(27)

Seepärast otsustati, et need 12 ühenduse tootjat, kes on uurimises täielikult koostööd teinud, moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Edaspidi nimetatakse neid „ühenduse tootmisharuks”.

(28)

Alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini arenesid ühenduse tootmisharu toodang ja turuosa järgmiselt:

Tabel 4

(29)

Pärast langust 2005. aastal on ühenduse toodang kasvanud 10 % võrra võrreldes 2004. aasta olukorraga. See tõus on muu hulgas seotud uute polüesterstaapelkiudude tootmisettevõtete rajamisega Poolas ja Rumeenias 2006. aastal. Eeldatakse toodangu jätkuvat kasvu tulevikus koos ülalmainitud uute tootmisettevõtete tegevuse konsolideerumisega ja veel ühe tootmisettevõtte käivitamisega Bulgaarias, mille iga-aastane tootmisvõimsus jääb 12 000 ja 14 500 tonni vahele. Turuosa vähenes samuti 2005. aastal ning suurenes 2006. ja 2007. aastal. Võrreldes seda tabelit ühenduse tootmisharu toodanguga varasemas uurimises (andmed on esitatud ajutise tulumaksu kehtestanud määruse põhjenduses 70) (11) kõnealuses uurimises vaatluse all olnud perioodil (2002-2005), on suundumus muutunud. Aastatel 2002-2005 vähenes ühenduse tootmisharu toodang 9 % võrra, samas kui kõnealuses uurimises vaatluse all olnud perioodi jooksul on ühenduse tootmisharu toodang suurenenud 10 % võrra. Mis puutub turuosasse, on olukord samuti erinev. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes varasemas uurimises 2,3 protsendipunkti, samas kui kõnealuses uurimises on ühenduse tootmisharu turuosa kasvanud peaaegu 5 protsendipunkti.

(30)

Aastatel 2004-2005 vähenes tootmisvõimsus 6 % võrra. Alates 2006. aastast hakkas tootmisvõimsus kasvama ning ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel peaaegu 413 000 tonnini (peaaegu 13 % suurem kui 2004. aastal). Selline tõus tulenes peamiselt asjaolust, et kaks koostööd teinud tootjat on Poolas ja Rumeenias asutanud uued tootmisettevõtted, mis hakkasid tegutsema 2006. aastal. Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes vaatlusaluse perioodi kestel 2,4 % võrra. Selle languse põhjus oli kõige tõenäolisemalt seotud uute tootmisvõimsuste sisseseadmisega ning tarbimise vähenemisega ühenduses. Tootmisvõimsusega seotud andmed on selges kontrastis andmetega varasemast uurimisest, kus ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul (2002-2005) 9 % võrra.

Tabel 5

(31)

Vaatlusaluse perioodi jooksul on ühenduse tootmisharu käive ühenduses ja müüdud polüesterstaapelkiudude kogus suurenenud vastavalt 13 % ja 7 % võrra. Need suurenemised on seotud kahe uue tootmisettevõtte käivitamisega Poolas ja Rumeenias 2006. aastal. Võrreldes neid andmeid andmetega varasemast uurimisest, kus müügimaht vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 1 % võrra, on olukord radikaalselt muutunud ning tõendid näitavad, et ühenduse tootmisharu on nõudlusele vastamiseks teinud olulisi pingutusi.

(32)

Ühenduse tootmisharu ühiku müügihind ELis kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 6,2 % võrra (1 392 eurolt tonni kohta aastal 2004 kuni 1 478 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Alates 2005. aastast on hinnad aga veidi langenud. Keskmised kulud suurenesid 9,7 % võrra (1 388 eurolt tonni kohta aastal 2004 kuni 1 523 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). See kulude kasv tulenes peamiselt asjaolust, et (suures osas ülemaailmse naftahindade hüppelise kasvu tõttu) enamiku toorainete keskmised hinnad oluliselt tõusid. Need arvud näitavad, et ühenduse tootmisharu ei saanud turuosa kaotamise vältimiseks täielikult tootmiskulusid müügihindadega katta. Ühenduse tootmisharu hindade tõusud on olnud palju mõõdukamad kui varasemas uurimises, kus need kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra.

Tabel 7

(33)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase kasvas alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 17,8 % võrra ning töötaja keskmine palk vähenes 10 % võrra. Kuigi polüesterstaapelkiudude tootmine ei ole töömahukas, kaasnes tootmisvõimsuse ja toodangu kasvuga töökohtade arvu oluline suurenemine. Varasemas uurimises vähenes tööhõive tase vaatlusaluse perioodi jooksul 19 % võrra ning keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid rohkem kui 30 % võrra – taas täiesti teistsugune olukord.

Tabel 8

(34)

Vaatlusaluse toote müügi kulutasuvus (12) sõltumatutele klientidele ühenduses on oluliselt halvenenud olenemata sellest, kas alguspunktiks võtta aasta 2004 või 2005. Olukord on seega märkimisväärselt halvenenud.

Tabel 9

(35)

Alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini tõusis ühenduse tootmisharu investeeringute tase 109 % võrra. See tõus on suures osas seletatav uute tootmisettevõtete asutamisega Poolas ja Rumeenias, mis hakkasid tegutsema 2006. aastal.

(36)

Uurimisest on järeldunud, et erinevalt põhjenduses 3 kirjeldatud olukorrast laiendab ühenduse tootmisharu oma huvi kõnealuse toote vastu ja selle tootmist ning et selle elujõulisust on suurendatud.

(37)

Ühenduse tootmisharu on suutnud vaatlusaluse perioodi jooksul suurendada oma turuosa peaaegu 5 protsendipunkti võrra. See suurenemine toimus aga ajal, mil tarbimine vähenes rohkem kui 1 % võrra.

(38)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes ühenduse tootmisharu müügihind 6 % võrra, kuid alates 2005. aastast on olnud väike langus. Antud kontekstis peab arvesse võtma asjaolu, et nagu on selgitatud põhjenduses 32, toimus see hinna kasv ajal, mil kulud suurenesid 10 % võrra.

(39)

Lisaks on tänu kahe uue tootmisettevõtte avamisele olnud oluline tööhõive kasv. (13) Kulutasuvusega seoses on olukord viimaste aastate jooksul halvenenud, kuigi alates 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini on toimunud paranemine. Oma positsiooni säilitamiseks turul on ühenduse tootmisharu sunnitud müüma kahjumiga.

(40)

Eespool mainitut arvesse võttes võib järeldada, et kuigi ühenduse tootmisharu on mõningal määral vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kasu saanud, ei ole ta varasemast dumpingust toibunud ning on ikka veel ebastabiilses ja haavatavas olukorras. Kui meetmed ära kaoksid, muudaks vaatlusalustest riikidest pärineva impordi samasugune ja/või kõrgem tase selle olukorra tõenäoliselt veelgi raskemaks.

(41)

Kasutamata tootmisvõimsus Hiina Rahvavabariigis on ligikaudu 3 miljonit tonni, mis vastab 3,5-kordsele ühenduse kogutarbimisele. See kasutamata tootmisvõimsus on alates 2005. aastast (kui Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed) suurenenud 37 % võrra. Koreas on kasutamata tootmisvõimsus järgmisel aastal ligikaudu 114 000 tonni, mis vastab 14 protsendile ühenduse kogutarbimisest. Isegi kui osa sellest kasutamata tootmisvõimsusest on seotud äriühinguga, mille suhtes rakendatakse 0-protsendilist dumpinguvastast tollimaksu, on suurem osa sellest seotud dumpinguvastase tollimaksu kohustusega äriühingutega. Saudi Araabia kohta andmed puuduvad. Valgevene kohta ei ole vaja perspektiivset kasutamata tootmisvõimsuse analüüsi teha, kuna meetmed aegusid 2007. aasta oktoobris. Nende riikide kasutamata tootmisvõimsuse võib suunata ühendusse, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(42)

Mõned maailma suurimad eksporditurud on kaitstud dumpinguvastase tollimaksuga Hiina Rahvavabariigist ja Koreast pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes. Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes kehtib tollimaks Türgis ja Ameerika Ühendriikides, kusjuures Ameerika Ühendriikides ulatub see 44,3 protsendini. Lisaks kehtib ekspordi suhtes Koreast dumpinguvastane tollimaks 0–24,6 % Jaapanis, Türgis, Pakistanis ja Ameerika Ühendriikides. Kui kõnealused meetmed, millest anti ülevaade põhjenduses 4, tunnistatakse kehtetuks, saab Euroopa Liidust üks tähtsaimaist ja küllaltki suur turg, mille puhul ei kehti dumpinguvastased meetmed ekspordi suhtes Hiina Rahvavabariigist ja Koreast.

(43)

Mitmed kasutajad on väitnud, et Hiina Rahvavabariik ei soodusta selliste toorainete nagu polüesterstaapelkiud eksporti. Selle argumendiga ei saa nõustuda. Olemasoleva statistika kohaselt kasvab polüesterstaapelkiudude netovoog Hiina Rahvavabariigis pidevalt (tootmise ja sisetarbimise võrdlus) ning see kasvab eeldatavasti ka lähiaastatel, nagu on näidatud tabelis 11.

Table 11

(44)

See on selge märk, et polüesterstaapelkiu eksport Hiina Rahvavabariigist kasvab ning eeldatavasti kasvab ka tulevikus vaatamata väitele, et Hiina Rahvavabariik ei soodusta polüesterstaapelkiu eksporti. See väide lükatakse seega tagasi.

(45)

Üks kasutajate ühendus on osutanud sellele, et polüesterstaapelkiududest valmistatud lõngade ja lausmaterjalide tootjatel on tihti selge huvi osta Euroopa Liidust pärinevaid kiude, et toota päritolustaatusega lõngasid ja lausmaterjale ning eksportida neid sooduslepinguga riikidesse. Samas näitavad kasutajate poolt käesolevas uurimises esitatud andmed, et 85–100 % lausmaterjalide sektoris polüesterstaapelkiude sisaldavaid tooteid valmistavate äriühingute käibest tuleb ühenduses toimunud müügist. Järelikult ei peaks päritolureeglid ekspordi kohta sooduslepinguga riikidesse mängima polüesterstaapelkiudude kasutajate jaoks olulist osa, kui toodete soetamise hetkel otsustatakse nende päritolu üle. Kasutajate ühenduse väidet toetavate tõendite puudumisel heidetakse see väide seega kõrvale.

(46)

Seega võib järeldada, et eespool täheldatud ajendeid arvesse võttes eksporditaks ühendusse tõenäoliselt märkimisväärsed kogused, kui kehtivad dumpinguvastased meetmed tühistataks.

(47)

Ühenduse tootmisharu on investeeringute osas teinud olulisi pingutusi, mis on toonud kaasa märkimisväärse laienemise. Ühenduse tootmisharu olukord on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud, mida tõendab eriti uue tööstuse ilmumine Poolas ja Rumeenias ning prognoositav laienemine Bulgaarias.

(48)

Vaatamata nendele taaselustatud pingutustele seoses laienemise ja investeeringutega peab aga märkima, et nagu eespool öeldud, on kulutasuvuse osas ühenduse tootmisharu olukord ikka veel ebakindel. Kui dumpinguvastased meetmed kõrvaldatakse, on tulemuseks tõenäoliselt oluline kogus dumpinguhinnaga importi.

(49)

Dumpinguhinnaga impordi suurte mahtudega kaasneks ühenduse tootmisharu jaoks täiendav hinnasurve, vähenenud kasumimarginaalid ja kulutasuvus ning suurenenud kahjumid. Sellest võivad tõenäoliselt tuleneda lisainvesteeringu tühistamine, langus innovatsioonis, integreeritud tootmisharu konkurentsivõime vähenemine, kärped ja sulgemised.

(50)

Võttes arvesse eespool öeldut, põhjustaks ühenduse tootmisharu avatus Hiina Rahvavabariigist, Koreast ja Saudi Araabiast pärinevale olulistes mahtudes dumpinguhinnaga impordile meetmete puudumisel tema majandusliku olukorra edasise halvenemise. Seepärast järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus ühenduse tootmisharu huvidega.

(51)

Polüesterstaapelkiudusid sisaldavate toodete turud jagunevad a) ketrusmaterjalide turuks (s.o tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamine, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega), b) laustekstiilmaterjalide turuks: linade ja võrkude valmistamine, mis ei ole järeltöödeldud lõngadeks, välja arvatud paber, ja c) täitematerjalide turuks (s.o teatavate tekstiiltoodete (näiteks padjad või autoistmed) täitematerjalid või polstrid).

(52)

16 tööstuslikku kasutajat on esitanud seisukohad seoses käesoleva uurimisega. Nad esindavad 17 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest ja ligikaudu 13 % vaatlusalustest riikidest pärinevast impordist. Täielikku koostööd tegid aga vaid kümme kasutajat, (14) kes esindavad ligikaudu 12 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest (kõik täielikku koostööd teinud kasutajad kuuluvad lausriide- ja täitematerjalidetööstuse sektoritesse). Osaliselt koostööd teinud muudest kasutajatest tegutseb vaid üks ketrustööstuse sektoris.

(53)

Lisaks on Gesamtverband Textil + Mode (Saksamaa tekstiilitööstuste liit, mis esindab nii ketrus- kui ka lausriidetööstuse sektorit), kaks nimetatud liitu kuuluvat ühendust (Industrieverband Garne-Gewebe-Technische Textielien e.V. (IVGT) ja Verband der Deutschen Heimtextilien-Industrie e.V.) ning üks lausriidetööstuse sektori äriühinguid esindav Euroopa ühendus (EDANA) esitanud oma seisukoha, paludes komisjonil lõpetada kehtivad meetmed. Kõik eespool mainitud kasutajad kuuluvad ühte või mitmesse nendest ühendustest. Nende ühenduste esindavus vastab ligikaudu 30 protsendile ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest.

(54)

Üksikute kasutajate koostöö tase kõnealuses menetluses on kõrgem kui varasemas uurimises. Tuleb ka märkida, et varasemas uurimises esitasid oma seisukohad vaid tollimaksu kehtestamist mittepooldavad kasutajad (ligikaudu 10 % kogutarbimisest), samas kui käesolevas menetluses on osalenud ka meetmete säilitamist pooldavad kasutajad.

(55)

Kasutajad, kes esindavad ligikaudu 11 % polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest ja 10 % vaatlusalustest riikidest pärinevast impordist, on esitanud mitmeid argumente tollimaksu säilitamise vastu. Kõik need kasutajad kuuluvad ühte või mitmesse eespool nimetatud kasutajate ühendusse, mis samuti pooldavad lõpetamist. Lõpetamist pooldavate kasutajate ja ühenduste esitatud argumente vaadeldakse allpool.

(56)

Esiteks väidavad nad, et nad seisavad silmitsi keerulise olukorraga kasvava konkurentsi tõttu nende valmistoodetele riikidelt, mis läksid polüesterstaapelkiudude ekspordilt üle lausriidest toodete ekspordile (nt Hiina Rahvavabariik). Nad väidavad, et kehtivate meetmete lõpetamise korral saaksid nad hankida odavamat kiudainet ning seeläbi pakkuda Aasiast tulevatele valmistoodetele tugevamat konkurentsi. Kui polüesterstaapelkiudude turuhind väheneb, toimub potentsiaalne tasuvuse suurenemine. Tuleb arvesse võtta, et nende klientideks on peamiselt soodusketid, kelle jaoks miinimumhind on määrav, ning et valmistoodetele kohaldatud marginaal on väga väike.

(57)

Seoses nende argumentidega tuleb märkida, et uurimises koostööd teinud kasutajate käest saadud andmed näitavad, et tasuvuse osas ei ole nende olukord muutunud vaatamata 2005. aastal Hiina Rahvavabariigist pärineva polüesterstaapelkiu suhtes kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule ning sellest riigist pärinevate valmistoodete impordi kasvule. See tuleneb asjaolust, et polüesterstaapelkiudude mõju polüesterstaapelkiudu sisaldavate toodete kogukuludele on samuti jäänud stabiilseks, nagu on näidatud tabelis 12.

Table 12

(58)

Olukord erineb seega varasemast uurimisest, kus uue dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel, mis ulatuks mõnel juhul ligikaudu 30 protsendini, oleks olnud kahtlemata oluliselt negatiivsem mõju polüesterstaapelkiudude kasutajate kulude struktuurile ja võimalusele teha oma klientidele atraktiivseid pakkumisi.

(59)

Lisaks on nende polüesterstaapelkiude sisaldavate toodetega seotud käive ühenduses kasvanud vaatlusaluse perioodi jooksul rohkem kui 10 % võrra, nagu on näidatud tabelis 13.

Table 13

(60)

Need arvud näitavad, et valmistoodete impordi suurenemine Hiina Rahvavabariigist alates 2005. aastast ei ole ühenduse polüesterstaapelkiudude kasutajatel takistanud laiendamast ja müümast oma tooteid jaemüüjatele ning säilitamast oma kasumimarginaali. Võimaliku mõju kohta tarbijate poolt makstavatele lõpphindadele ei ole esitatud ühtegi väidet, samas kui varasemas uurimises järeldati, et uue tollimaksu kehtestamine, mis võib ulatuda ligikaudu 30 protsendini, oleks võinud mõjutada tarbijaid.

(61)

Lõpetamist pooldavad kasutajad on ka väitnud, et polüesterstaapelkiudude hinnad tõusevad ühenduses vaatamata dollari väärtuse langemisele. See väide ei ole vastavuses andmetega, mis komisjon uurimise käigus sai. Kuigi polüesterstaapelkiudude hind tõusis 2005. aastal järsult, on see edaspidi jäänud stabiilseks, nagu on näidatud tabelis 7 ühenduses toodetud ja müüdud polüesterstaapelkiudude kohta ning tabelis 14 imporditud polüesterstaapelkiudude kohta. (15)

Table 14

(62)

Võttes arvesse eespool öeldut, ei paista kehtivad meetmed olevat avaldanud märkimisväärset mõju kasutajate äriühingute kuludele ja tasuvusele.

(63)

Teiseks viitavad meetmete kehtestamist mittepooldavad kasutajad sellele, et polüesterstaapelkiudude tootmise sektori (ligikaudu 3 000 inimest) ja järgtööstuse (väidetavalt 70 000 inimest) tööhõive tasemes on ühenduses oluline erinevus.

(64)

Mis puutub sellesse väitesse, siis kuigi 70 000 inimest tundub olevat liialdus, ei saa eitada, et töötlev tööstus on töömahukam kui tootev tööstus. Arvestades, et täieliku koostöö tase kasutajate seas oli piiratud (töökohtade arvud on saadud kasutajatelt, kelle arvele langeb vaid 12 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest), ei ole komisjonil olnud võimalik saada täpseid andmeid tööhõive kohta. Sellegipoolest on tabelis 15 näidatud, et uurimises täielikku koostööd teinud kasutajad annavad tööd 5 009 inimesele. See näitab, et polüesterstaapelkiude sisaldavate toodete tootmises osaleb vähemalt 40 000–45 000 inimest. Alljärgnev tabel näitab samuti tööhõive arengut koostööd tegevate kasutajate seas:

Table 15

(65)

Kuigi koostööd tegevate äriühingute arv on piiratud, võib sellegipoolest järeldada, et kehtivad dumpinguvastased tollimaksud ei ole takistanud tööhõive olulist kasvu vaatlusaluse perioodi jooksul. See kasutajate väide lükatakse seega tagasi. Mõistagi oli olukord erinev varasema uurimise puhul, kus täiendava tollimaksu kehtestamine, mis võib ulatuda 30 protsendini, oleks kasutajate sektoris võinud viia töökohtade kaotuseni.

(66)

Kolmandaks märgivad käesolevas jaotises nimetatud kasutajad, et lausriidetööstuse ja täitematerjalitööstuse sektorites on kasvav nõudlus kahe spetsiaalse polüesterstaapelkiu liigi – konjugeeritud silikoonitud õõneskiu ja kergsulava polüesterstaapelkiu (nagu on nimetatud põhjenduses 20) – järele, mida toodetakse ühenduses piiratud kogustes, samal ajal kui Hiina Rahvavabariigil ja Koreal on suured tootmisvõimsused.

(67)

Komisjoni parimate hinnangute kohaselt ja huvitatud isikute esitatud andmete taustal on ühenduse kergsulava polüesterstaapelkiu kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul vahemikus 85 000–90 000 tonni ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiu kogutarbimine vahemikus 65 000–70 000 tonni. Ühenduse tootmisharu tarnib praegu 2 155 tonni kergsulavat polüesterstaapelkiudu ja 21 543 tonni konjugeeritud silikoonitud õõneskiudu. Nõudlus nende polüesterstaapelkiu liikide järele kasvab pidevalt ning ühe kasutajate ühenduse sõnul toimub lähiaastatel mõlema liigi puhul iga-aastane kuueprotsendiline juurdekasv.

(68)

Ühenduse polüesterstaapelkiu tootjad väidavad, et nende „eritoodete” tootmine ühenduses on piiratud, kuna kehtiv dumpinguhindade tase ei võimalda neil tootmist suurendada. Käesolevas uurimises kogutud andmete kohaselt on konjugeeritud silikoonitud õõneskiu ja kergsulava polüesterstaapelkiu tootmise võimsus vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharus arenenud järgmiselt:

Table 16

(69)

See tabel näitab, et ühenduse tootmisharu saaks katta 88–95 % konjugeeritud silikoonitud õõneskiu kogunõudlusest ning ligikaudu 37 % kergsulava polüesterstaapelkiu kogunõudlusest, kui hinnad ulatuksid teatava tasemeni. Lisaks, isegi kui ühenduse tootmisharu tootjad piiraksid oma „eritoodete” koguseid, saavad kasutajad neid hankida Koreast ja Hiina Rahvavabariigist piiratud dumpinguvastaste tollimaksudega (vaid 5,7 protsendiga äriühingult Huvis Koreas ja 4,9 protsendiga äriühingult Far Eastern Hiina Rahvavabariigis). Mis puutub võimalusse hankida Taiwanist, siis on väidetud, et polüesterstaapelkiudude tootmine Taiwanis väheneb ja see viib hindade tõusu või varude puudujäägini ning kui see asendada impordiga Hiina Rahvavabariigist ja Koreast, mõjutaks nende Hiina Rahvavabariigist ja Koreast imporditud „eritoodete” eest makstav tollimaks oluliselt kulusid ühenduse kasutajate väikese kasumimarginaali tõttu. Nende väidetega ei saa nõustuda. Ühest küljest, isegi kui polüesterstaapelkiudude tootmine Taiwanis väheneb, kasvab eeldatavasti kasutamata võimsus (eeldatav kasutamata võimsus 2008. aastal on 122 000 tonni ning 2009. aastal 150 000 tonni). Kokkuvõttes ei saa olla kindel, et ees ootab nende eritoodete struktuuriline puudujääk.

(70)

Ametlik statistika nende „eritoodete” hindade kohta puudub, kuid nagu on näidatud alltoodud tabelis, on konjugeeritud silikoonitud õõneskiu hind (koos dumpinguvastase tollimaksuga) koostööd teinud äriühingutelt saadud andmete kohaselt tõusnud alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vaid 2 % võrra. 2006. aastal hind isegi langes märkimisväärselt. Alates 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini toimunud hinnatõus tulenes kõige tõenäolisemalt Taiwanist pärineva impordi suhtes 2007. aasta esimesel semestril kehtestatud ajutisest dumpinguvastasest tollimaksust. Kergsulava polüesterstaapelkiu hind on vaatlusaluse perioodi jooksul tõusnud 18 % võrra.

Table 17

(71)

Neid andmeid tuleb analüüsida seoses kõnealuste eritoodete mõjuga polüesterstaapelkiudu sisaldavate toodete kogukuludele. Koostööd teinud kasutajatelt saadud andmete kohaselt langeks konjugeeritud silikoonitud õõneskiu mõju arvele vaid 1,98 % kasutajate polüesterstaapelkiudu sisaldavate toodete kogukuludest ning kergsulava polüesterstaapelkiu mõju arvele 4,38 %. Võttes arvesse, et keskmine tasuvus on ligikaudu 4 %, ei ole nende „eritoodetega” seotud mõju kogukuludele vaatamata kergsulava polüesterstaapelkiu hinna olulisele tõusule märkimisväärne. See väide lükatakse seega tagasi.

(72)

Olukord oli teistsugune varasemas uurimises, kus Taiwanist pärineva kergsulava polüesterstaapelkiu ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiu impordi suhtes kehtestatud ligikaudu 30-protsendilisel dumpinguvastasel tollimaksul ning sellega kaasnenud kõnealuste toodete hinna tõusul oleks olnud märkimisväärsem mõju kogukuludele.

(73)

Kasutajad, kes esindavad ligikaudu 6 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest ning 3 % vaatlusalustest riikidest pärinevast impordist, on ära märkinud, et meetmete lõpetamine ohustab järgtööstuse tasuvust, kuna polüesterstaapelkiudude sektori pankrot Euroopa Liidus viib kahe aasta pärast polüesterstaapelkiudude hindade tõusuni ning seega võib eeldada polüesterstaapelkiude sisaldavate toodete impordi suurenemist.

(74)

Eespool jaotises D.4 arendatud argumentide taustal (märkimisväärse impordi tõenäosus, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse) ei saa välistada, et see võib tõepoolest juhtuda, seades ohtu tõhusa konkurentsi säilitamise.

(75)

Võttes arvesse kõiki eespool nimetatud tegureid, järeldatakse, et kuigi enamik uurimises osalenud kasutajaid peab tollimaksu säilitamist oma huvidega vastuolus olevaks, näitab uurimine, et meetmete jätkumisel ei oleks märkimisväärselt negatiivset mõju nende majanduslikule olukorrale ja varalisele seisundile. Pealegi on erinevalt varasemast uurimisest kasutajatel erinevad seisukohad kehtivate meetmete võimaliku lõpetamise mõju suhtes nende äritegevusele. Kuigi, nagu eespool selgitatud, on enamik neist palunud komisjonil dumpinguvastane tollimaks tühistada, on uurimises koostööd teinud kasutajate seas ka hulk tollimaksu lõpetamise vastaseid.

(76)

Kuus importijat/hulgimüüjat esitasid seoses käesoleva uurimisega oma seisukohad algatamise teatises määratud aja jooksul, kuid vaid kolm nendest (Saehan Europe, GSI Global Service International ja Marubeni) on täielikku koostööd teinud ning vastanud kõigile komisjoni tõstatatud küsimustele. Kõik on tulutoovad äriühingud ning polüesterstaapelkiutoodete importimise/tarnimisega seotud töötajate arv on ebaoluline.

(77)

Tollimaksu säilitamisega ei paista kaasnevat olulist negatiivset mõju nende äritegevusele. Enamik neist on seisukohal, et nende huvides on nende meetmete lõpetamine, mis on kehtestatud Koreast pärineva impordi suhtes, kuid mitte Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes, kuna sellega kaasneks suur kaupade voog ja nii hinnatase kui ka nende marginaal langeks. Teisest küljest on nad seisukohal, et kuna Korea rakendamata tootmisvõimsus on piiratum kui Hiina oma, ei oleks Koreast pärineva impordi mõju hindadele nende äritegevusele kahjulik.

(78)

Selle põhjal järeldatakse, et kas meetmed säilitatakse või mitte, importijate ja hulgimüüjate tegevust see üldiselt oluliselt ei mõjutaks.

(79)

Ühenduse tootjad, kes väidetavalt toodavad 56 % polüesterstaapelkiududest taaskasutatavatest materjalidest, on väitnud, et dumpinguhinnaga polüesterstaapelkiudude import on mõjutanud ebasoodsalt taaskasutamisega tegelevate äriühingute tasuvust; samuti on väidetud, et 425 000 inimest on rakendatud polüetüleentereftalaadi kogumisse, et varustada taaskasutamisega tegelevaid äriühinguid. Selles suhtes peab märkima, et polüetüleenpudelite töötlemisega tegelevad ettevõtjad ei olnud huvitatud käesolevas uurimises osalemisest, vaatamata algatamise teatises esitatud üleskutsele ning komisjoni poolt neile saadetud küsimustikule, millele ei saadud ühtegi vastust. Teisest küljest on Aasiast pärit taaskasutatavate polüetüleenpudelite järele oluline ja kasvav nõudlus ning dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmine ei takista polüetüleenpudelite töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel oma toodangu müümist maailmaturul. Need väited lükatakse seega tagasi.

(80)

Lisaks on ühenduse tootjad märkinud, et polüesterstaapelkiu valmistamine ringlusse võetud materjalidest kulutab vähem energiat, kui Aasiast imporditud polüesterstaapelkiu keemiline töötlemine ja transport toodab süsinikuheiteid. Seega suureneksid ühenduse toodangu asendamisel dumpinguhinnaga impordiga, eriti Hiina Rahvavabariigist ja Koreast, süsinikuheiteid ning see takistaks Euroopa Liidu kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamist. Sellega seoses tuletatakse meelde, et ühenduse huvide analüüs dumpinguvastases menetluses keskendub meetmete majanduslikule mõjule asjaga seotud ettevõtjate jaoks ning ei ole otseselt seotud keskkonnaküsimustega.

(81)

Saudi Araabia (või Valgevenega) seoses ei ole esitatud ühtegi väidet, mis õigustaks järeldust, et meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(82)

Eespool öeldu valguses võib järeldada, et ühenduse polüesterstaapelkiudude tootjad, sealhulgas ühenduse tootmisharu, saavad kehtivatest meetmetest kasu, kuid on ikka veel haavatavas olukorras. Vaatlusaluse perioodi jooksul on nad suutnud suurendada oma turuosa, toodangut, tootmisvõimsust, käivet ja tööhõive taset. Lisaks on nad teinud olulisi pingutusi investeerimise osas, avanud uusi tootmisettevõtteid Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Lisaks on üks tähtis ketrustööstuse tarnija Tergal üle saanud oma finantsraskustest ning äriühingult saadud teabe kohaselt ei ole ta alates 2007. aasta juulist enam kaitsemeetmete menetluse all (procédure de sauvegarde). Nende varaline seisund on aga ikka veel ebakindel ja nad ei saa vastu astuda äkilisele dumpinguhinnaga impordi sissevoolule. Tollimaksu säilitamine toob ka edaspidi ühenduse tootmisharule olulist kasu ning aitab kõige tõenäolisemalt kaasa selle elujõulisuse taastamisele. See olukord on tugevaks kontrastiks varasemas uurimises saadud pildile, kus järeldati, et polüesterstaapelkiudude pakkumine ühenduse turul võib olla problemaatiline ühe ettevõtte (La Seda) ülemineku tõttu muude tööstustoodete tootmisele, et suurendada muud toodangut, ühe teise tootja (Pennine Fibers) pankroti tõttu ning Tergali endiste finantsraskuste tõttu.

(83)

Vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes kehtivad tollimaksud ei ole ohtu seadnud kasutajate ja importijate elujõulisust ega laienemisvõimet. Seega oleks meetmete lõpetamisest tulenevad eelised kasutajate ja importijate jaoks tõenäoliselt piiratud, arvestades, et dumpinguvastased tollimaksud ei mõjutanud oluliselt nende majanduslikku olukorda. Erinevalt sellest järeldusest näitas varasema uurimise analüüs, et uute dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine, mis võivad ulatuda ligikaudu 30 protsendini, oleks mõjutanud polüesterstaapelkiu hindasid, eriti konjugeeritud silikoonitud õõneskiu ja kergsulava polüesterstaapelkiu hindasid, mis oleks võinud viia finantsraskustesse märkimisväärse arvu kasutajaid.

(84)

Seega järeldatakse, et võimalikud piiratud eelised, mida polüesterstaapelkiudude kasutajad ja importijad ühenduses saaksid tollimaksude kehtetuks tunnistamise korral nautida, oleksid selgelt ebavõrdelised tõsiste kahjudega ühenduse tootmisharu jaoks.

(85)

Seega võib järeldada, et vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes kehtivate meetmete lõpetamine ühenduse huvidest tulenevatel põhjustel ei oleks õigustatud.

(86)

Mitmed huvitatud isikud on märkinud, et dumpinguvastaseid meetmeid ei või rakendada diskrimineerival alusel, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 9 lõikes 5, mis sätestab, et „dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse igal üksikjuhul kohases ulatuses diskrimineerimisvabal alusel sellise toote impordi suhtes kõigist allikatest, kelle suhtes on tuvastatud dumping ja sellest tulenev kahju, …”. Samuti on viidatud sellele, et kõnealune mittediskrimineerimise põhimõte on ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni õiguse aluspõhimõte.

(87)

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamisele tuginevate huvitatud isikute sõnul tuvastati määruses (EÜ) nr 2005/2006 Taiwanist ja Malaisiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes dumping ja sellest tulenev kahju. On väidetud, et „põhjus, miks nende kahe polüesterstaapelkiu impordi allika suhtes ei kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu, ei ole selles, et komisjon oleks järgnevalt tuvastanud, et Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu import ei ole dumping või ei põhjusta kahju …”. Lisaks on väidetud, et komisjoni otsus mitte jätkata alates 2007. aasta 22. juunist Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete rakendamist vaatamata asjaolule, et selle impordiga seoses tuvastati dumping ja sellest tulenev kahju, muudab kehtetuks muudest riikidest pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu jätkuva rakendamise.

(88)

Esiteks rõhutatakse, et Malaisia ja Taiwani puhul võeti kaebus tagasi ning nõukogu ei teinud ühtegi lõplikku järeldust, mis toetaks dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise adekvaatsust. Seega puudub igasugune diskrimineerimine.

(89)

Teiseks on algmääruse artikli 9 lõikes 1 (mis on kohaldatav Taiwani ja Malaisia puhul) ning artiklis 21 (mis on kohaldatav käesoleva juhtumi puhul) ühenduse huve käsitlevate õiguslike kriteeriumide olemused erinevad. Esimese puhul on kriteeriumiks, kas käesolev huvide tasakaal on nii positiivne, et komisjon peaks jätkama menetlust ametiülesande korras vaatamata põhjendatud kaebuse puudumisele. Teise puhul on kriteeriumiks, kas huvide tasakaal on nii negatiivne, et meetmed tuleks lõpetada. Seega viitab kriteeriumide erinev olemus sellele, et diskrimineerimist ei saa olla.

(90)

Kolmandaks ei oleks diskrimineerimist isegi hüpoteetilises olukorras, kus nõukogu on vastu võtnud lõpliku otsuse mitte kehtestada Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu, arvestades, et kõnealust põhimõtet kohaldatakse vaid juhul, kui erinevates ja paralleelsetes uurimistes kõnealuse toote kohta jõutakse sarnastele järeldustele. Teiste sõnadega, algmääruse artikli 9 lõikes 5 ja WTO dumpinguvastase lepingu artikli 9 lõikes 2 sätestatud diskrimineerimisvastase põhimõtte kohaselt nõutakse, et sarnaseid olukordi ei tule erinevalt kohelda ning erinevaid olukordi ei tule sarnaselt kohelda. Nii nagu eespool selgitatud, erinevad käesoleva uurimise faktid ja tõendid radikaalselt Malaisia ja Taiwani puhul läbi viidud uurimise faktidest ja tõenditest ning järelikult ei ole need kaks olukorda võrreldavad.

(91)

Võttes arvesse eespool öeldut, lükatakse mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise kohta esitatud väited tagasi.

(92)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Nende jaoks oli pärast otsuse avalikustamist ette nähtud ka periood protesti avaldamiseks.

(93)

Eespool nimetatud faktide ja kaalutluste põhjal järeldatakse, et kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 tuleks vahepealne läbivaatamine lõpetada ning säilitada vaatlusaluste riikide toodetava ja Euroopa Ühendusse eksporditava polüesterstaapelkiu impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud,