13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 217/1

(1)

Nõukogu kehtestas pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) määrusega (EÜ) nr 437/2004 (2) Norrast pärit suure teraspea-lõhe (edaspidi „vaatlusalune toode”, määratlus esitatud põhjenduses 19) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Lõplik tollimaks kehtestati kogu riiki hõlmava väärtuselise tollimaksuna, mille määr on 19,9 % („praegu kehtivad meetmed”).

(2)

Komisjon sai 12. märtsil 2007 vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 osalise vahepealse läbivaatamise taotluse, mille esitasid mitmed suure teraspea-lõhe tootjad ja eksportijad, nimelt Sjøtroll Havbruk AS, Lerøy Fossen AS, Firda Sjøfarmer AS, Coast Seafood AS, Hallvard Leroy AS ja Sirena Norway AS (edaspidi „taotlejad”).

(3)

Taotlejad on esitanud esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et meetmete kehtestamise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotlejad väitsid, et nende vaatlusaluse toote ekspordihinnad ühenduses on märkimisväärselt tõusnud ja on olulisemalt kõrgemad kui kodumaised hinnad ja tootmiskulud Norras, ning esitasid selle kohta esmapilgul usutavad tõendid. Taotlejad väitsid lisaks, et sellest tulenevalt on dumpingu tase praegu kehtivatest meetmetest oluliselt madalam, mistõttu ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik jätkata meetmete rakendamist praegusel tasemel. Leiti, et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon 15. mail 2007 Norrast pärit suure teraspea-lõhe suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, avaldades Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate (3) (edaspidi „algatamisteade”).

(5)

Kõnealuses läbivaatamises käsitleti dumpingut üksnes eesmärgiga hinnata olemasolevate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust.

(6)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kõigile teadaolevatele Norra eksportijatele/tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud kaubandusettevõtjatele, importijatele ja ühendustele ning Norra Kuningriigi esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)

Algatamisteate punkti 5 alapunktis a osutati, et komisjon võib otsustada rakendada väljavõttelist uuringut vastavalt algmääruse artiklile 17. Algatamisteate punkti 5 alapunkti a) alapunkti i) kohase nõude põhjal edastasid 298 äriühingut, kes moodustasid 70 % uurimisperioodil kehtivatest tootmislubadest, määratud tähtajaks nõutud andmed. Neist 123 olid suure teraspea-lõhe eksportijad ja/või tootjad. Eksport toimus kas otseselt või kaudselt seotud või sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu.

(8)

Pidades silmas asjaomaste äriühingute suurt arvu, otsustati kasutada väljavõttelise uuringu tegemist käsitlevat sätet ja moodustati sel eesmärgil Norra tootmisharu esindajatega konsulteerides valim tootmisettevõtete hulgast, kelle eksport ühendusse oli kõige suurem (eksportivad tootjad).

(9)

Algmääruse artikli 17 kohaselt moodustati valim võimalikult suure tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli võimalik uurida komisjoni käsutuses oleva aja jooksul.

(10)

Valimisse kaasamata äriühingud esitasid taotlusi individuaalse dumpingumarginaali määramiseks. Arvestades taotluste ja valimisse kaasatud äriühingute suurt arvu, jõuti seisukohale, et selline individuaalne kontrollimine oleks põhjendamatult koormav algmääruse artikli 17 lõike 3 tähenduses ning oleks takistanud uurimise õigeaegset lõpetamist. Sellepärast lükati individuaalsete marginaalide määramise taotlused tagasi.

(11)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja teatas, et tal ei ole võimalik dumpinguvastasele küsimustikule vastata. Seetõttu eemaldati see eksportiv tootja valimist ning tema suhtes tehti järeldused kättesaadavate andmete põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(12)

Uurimisel ilmnes ka, et veel kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat ei eksportinud enda või sidusettevõtjate toodetud asjaomast toodet läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ühendusse. Arvestades, et seetõttu ei olnud ekspordihindu võimalik kindlaks teha, ei saanud nende eksportivate tootjate suhtes dumpingumarginaali kindlaks määrata.

(13)

Lõplikku valimisse kuulunud kolm eksportivat tootjat moodustasid läbivaatamise uurimisperioodil umbes 33 % Norra suure teraspea-lõhe ekspordist ühendusse ja 31 % Norra tootmismahust, mis leiti olevat piisavalt tüüpiline.

(14)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, paluti ühendusse importijatel vastavalt algatamisteate punkti 5 alapunkti a) alapunktile ii esitada nimetatud punktis määratletud teave importijate kohta. Valimi moodustamiseks esitatud küsimustele vastas ainult kolm ühendusse importijat. Koostööd tegevate importijate vähesuse tõttu otsustati, et väljavõtteline uuring ei ole käesoleval juhul vajalik.

(15)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Sel eesmärgil kutsus komisjon kõiki teadaolevalt asjaga seotud isikuid ja kõiki teisi isikuid, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul, osalema käesolevas uuringus ja vastama asjaomastele küsimustikele.

(16)

Komisjon korraldas kontrollkäigu järgmiste äriühingute valdustesse:

(17)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(18)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2006 kuni 31. märtsini 2007 („läbivaatamise uurimisperiood”).

(19)

Läbivaatamisele kuuluv toode (edaspidi „vaatlusalune toode”) on sama, mis esialgses uurimises, st Norrast pärit suur teraspea-lõhe (Oncorhynchus mykiss), mis on värske, jahutatud või külmutatud, terve kalana (koos pea ja lõpustega, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg, või peata, lõpusteta, roogitud, igaüks massiga üle 1 kg) või fileena (iga tükk massiga üle 0,4 kg).

(20)

Vaatlusalust toodet liigitatakse praegu CN-koodide 0302 11 20, 0303 21 20, 0304 19 15 ja 0304 29 15 alla, mis vastavad toote erinevatele esitusviisidele (värske või jahutatud kala, värske või jahutatud filee, külmutatud kala ja külmutatud filee).

(21)

Nagu tuvastati esialgse uurimise ja kinnitati käesoleva uurimise käigus, on vaatlusalusel tootel ning Norra siseturul toodetaval ja müüdaval tootel sarnased füüsilised omadused ning sama kasutusala. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Arvestades, et käesolev läbivaatamine piirdus dumpingu uurimisega, ei tehtud mingeid järeldusi seoses ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul toodetava ja müüdava tootega.

(22)

Norra suure teraspea-lõhe tootjad müüsid vaatlusalust toodet ühendusse kas otse või seotud ja sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu. Tootjapoolse ekspordihinna arvutamisel võeti arvesse ainult Norras asuvate valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt otse või seotud ettevõtjate kaudu ühenduse turule suunatud eristatavat müügimahtu.

(23)

Normaalväärtuse määramiseks tegi komisjon iga valimisse arvatud eksportiva tootja puhul kõigepealt kindlaks, kas vaatlusaluse toote kogu kodumaine müük on tüüpiline võrreldes tema kogu eksportmüügiga ühendusse. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2 loeti kodumaine müük tüüpiliseks, kui iga eksportiva tootja kodumaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

(24)

Kodumaise müügi tüüpilisuse määramisel ei võetud arvesse läbivaatamise uurimisperioodil Norras asuvatele sõltumatutele kaubandusettevõtjatele suunatud müüki, sest selle lõppsihtkohta ei olnud võimalik kindlaks teha. Uurimine näitas, et kõnealune müük oli valdavalt ette nähtud eksportimiseks kolmandate riikide turgudele, mitte aga kodumaiseks tarbimiseks.

(25)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need üldiselt tüüpilise kodumaise müügiga tegelevate ettevõtjate omal maal müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(26)

Tooteliigi kodumaine müük loeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi kodumaise müügi kogumaht moodustas läbivaatamise uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(27)

Samuti uuriti, kas vaatlusaluse toote iga tooteliigi kodumaist müüki, mis oli piisavalt tüüpiline, saab käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, selgitades välja, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Selleks määrati kindlaks, kui suure osa iga eksporditud tooteliigi müügist moodustas läbivaatamise uurimisperioodil tulutoov kodumaine müük sõltumatutele tarbijatele.

(28)

Kui toodangu arvestusliku maksumusega võrduva või seda ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % sellise tooteliigi müügi kogumahust ja sellise tooteliigi kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul kodumaisel hinnal. See hind arvutati läbivaatamise uurimisperioodi kestel selle tooteliigi kõigi kodumaiste müügihindade kaalutud keskmisena, sõltumata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(29)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul kodumaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(30)

Kui mõne tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et selle konkreetse liigi kodumaine hind ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv alus.

(31)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi kodumaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit.

(32)

Selleks uuriti kõigepealt, kas normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata teiste Norra tootjate kodumaiste hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1. Arvestades, et käesoleval juhul oli valimisse kaasatud kontsernide äriühingute struktuur väga keerukas ja üksteisest erinev, mis väga suure tõenäosusega mõjutas ka eksportivate tootjate müügihindu kodumaisel turul, siis leiti, et teiste tootjate müügihindu ei saa käesoleval juhul kasutada, sest see ei annaks iga tootja oma andmete kasutamisega võrreldes usaldusväärsemaid tulemusi. Seetõttu arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 välja järgmiselt.

(33)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksportiva tootja eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal.

(34)

Kõikidel juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal kindlaks algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas iga vaatlusaluse eksportiva tootja kodumaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(35)

Üks kolmest asjaomasest eksportivast tootjast, kelle puhul tuli arvestuslik nominaalväärtus välja arvutada, ei müünud siseturul tüüpilistes kogustes. Seega ei olnud artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigus kirjeldatud meetodit antud juhul võimalik kasutada.

(36)

Arvestades, et teised eksportivad tootjad olid tavapärase kaubandustegevuse raames kodumaisel turul tüüpilistes kogustes müünud, siis määrati selle eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile a), võttes aluseks teiste uurimisaluste eksportijate või tootjate puhul kindlaksmääratud tegelikud kaalutud keskmised summad seoses samasuguse toote valmistamise ja müügiga päritoluriigi siseturul.

(37)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusaluseid tooteid eksporditi sõltumatutele ühenduses asuvatele klientidele, tehti ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(38)

Kui eksportmüük toimus seotud importijate kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted müüdi esimest korda edasi sõltumatule ostjale ja mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud vastavalt kõikidele impordi ja müügi vahelisel ajal tekkinud kuludele, ning arvestades mõistlikke müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumimarginaali. Selleks kasutati seotud importijate tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid läbivaatamise uurimisperioodil. Olemasoleva teabe põhjal ning muu usaldusväärsema teabe puudumisel otsustati, et kõnealuse sektori importija mõistlik kasumimarginaal on 2 %.

(39)

Nagu eespool põhjenduses 24 on märgitud, ei olnud sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu toimunud müügi puhul võimalik kindlaks teha eksporditud toote lõppsihtkohta. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, kas toode müüdi ühenduse kliendile või muusse kolmandasse riiki, mistõttu otsustati müüki sõltumatutele kaubandusettevõtjatele mitte arvesse võtta.

(40)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi kasvandusehindade alusel.

(41)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimisega nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased korrigeerimised tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks. Selle põhjal võeti arvesse alla- ja mahahindluste, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamis-, panga- ja krediidikulude ning imporditollimaksude erinevusi.

(42)

Valimisse võetud eksportivate tootjate jaoks arvutati välja individuaalne dumpingumarginaal. Nende ettevõtjate puhul võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusalusele tootele vastava tooteliigi kaalutud keskmist ekspordihinda, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(43)

Eespool kirjeldatule tuginedes on valimisse võetud ettevõtjate dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana vabast CIF-netohinnast ühenduse piiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, järgmised:

(44)

Arvestades, et kõikide valimisse võetud ettevõtjate puhul leiti dumpingumarginaal olevat väga väike ning käesoleva uurimise raames tehti väga tihedat koostööd, siis leiti ka üleriigiline dumpingumarginaal olevat väga väike.

(45)

Lisaks uuriti vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, kas läbivaatamise uurimisperioodil kindlaks tehtud asjaolud, st eespool nimetatud dumpingumarginaalid, on püsiva iseloomuga. Sellega seoses uuriti eelkõige järgmisi aspekte: i) normaalväärtuse tõenäoline areng, ii) Norra tootmismahu muutumine ja iii) suure teraspea-lõhe tarbimise areng ühenduse turul, iv) kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hindade ja mahtude muutumine ning v) ühenduse turule suunatud ekspordi hindade ja mahtude areng.

(46)

Et selgitada välja normaalväärtuse areng ning et läbivaatamise uurimisperioodil kindlaks tehtud normaalväärtused tuli välja arvutada suurima ekspordimahuga ELi eksportiva tootja tootmiskulude alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6, leiti olevat sobiv uurida siseturuhindade asemel Norra tootmiskulusid.

(47)

Sellega seoses uuriti mitmeid ühiku tootmiskulusid mõjutavaid tegureid, sealhulgas sööda maksumus, noorlõhe maksumus ning Norra lõhetööstuses toimuva konsolideerumisprotsessi mõju. Uurimine näitas esiteks, et kaks peamist kulukomponenti – sööda maksumus ja noorlõhe maksumus, mis moodustavad kogukuludest üle 60 % – on pärast esialgset uurimist muutunud ning pärast läbivaatamise uurimisperioodi stabiliseerunud. Ei leitud viiteid, et need lähitulevikus olulisel määral muutuksid. Seda kinnitasid uurimise käigus kontrollitud 2008. aasta esimese kvartali sööda hinnakirjad. Teiseks vähendas kulusid ka tootmisharu koondumisest tulenenud maastaabisääst. Seetõttu on tootmise kogukulud algse uurimise ja läbivaatamise uurimisperioodi vahelisel ajal vähenenud umbes 12 % võrra. Võib eeldada, et üldkulud stabiliseeruvad läbivaatamise uurimisperioodil kindlaks tehtud tasemetel.

(48)

Arvestades, et kõikide läbivaatamise uurimisperioodil kindlaks tehtud normaalväärtuste aluseks ei olnud arvutused, siis uuriti, kas on tõenäoline, et siseturuhinnad jäävad läbivaatamise uurimisperioodi tasemele. Ei leitud andmeid Norra siseturuhindade kohta pärast läbivaatamise uurimisperioodi. Kuigi avalikult kättesaadavad statistilised andmed viimaste aastate hinnamuudatuste kohta näitasid, et Norra siseturuhinnad ja ühendusse eksportimise hinnad on olnud sarnasel tasemel ning üldjuhul sarnase suundumusega, ei saanud selle alusel sisulisi järeldusi teha. Seetõttu oli raske ennustada, kuidas siseturuhinnad tulevikus tegelikult arenevad, kuid võis järeldada, et need on ühendusse eksportimise hindadega sarnase suundumusega.

(49)

Ülaltoodut arvesse võttes leitakse kokkuvõttes, et tootmiskuludel põhineva normaalväärtuse olulist kasvu ei ole tulevikus ette näha. Samas ei andnud siseturuhindadel põhinev normaalväärtuse analüüs selget pilti tuleviku arengutest. Seetõttu – kuigi kindlat üldjäreldust ei saanud teha – võib arvata, et normaalväärtuse olulist kasvu ei ole lähitulevikus ette näha.

(50)

Pärast teavitamist väitis ühenduse tootmisharu, et sööda ja noorlõhe hindade osas tehtavad järeldused oleksid ebaõiged. Ühenduse tootmisharu väitis, et Soomes tõusis sööda hind ajavahemikul 2001–2008 36 % võrra ning Norras pidi hinnamuutuste suundumus olema sama. Ühenduse tootmisharu väitis ka, et söödakomponentide hinna järsk tõus läbivaatamise uurimisperioodil ja pärast seda viitab Norra suure teraspea-lõhe tootmiskulude kasvule.

(51)

Arvestades, et puudusid avalikud ja kontrollitavad andmed Soome söödahinda käsitlevate väidete kohta, tuli need tagasi lükata. Ei saa väita, et söödakomponentide hind ei oleks tõusnud. Arvestades aga, et eri söödakomponendid on asendatavad, saab kõrgema hinnaga komponendid üldjuhul asendada madalama hinnaga komponentidega ning võib eeldada, et isegi kui teatavate söödakomponentide maksumus suurenes, ei olnud sellel otsest lineaarset mõju sööda maksumusele tervikuna (ja sellest tulenevalt tootmise kogukuludele), st sööda kogumaksumus suureneb oluliselt aeglasemalt, kui üldse.

(52)

Ühenduse tootmisharu väitis ka, et Norra statistika kohaselt tõusis ajavahemikul 2003–2006 noorlõhe ühikuhind 15,7 % võrra. Pikemat perioodi vaadeldes aga ilmnes samadest statistilistest andmetest, et noorlõhe hind on viimase kümne aasta jooksul kõikunud ega ole kokkuvõttes olulisel määral tõusnud. Lisaks tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu esitatud kõrgema noorlõhe hinna puhul ei esitatud noorlõhe keskmist kaalu, kuid ilma selleta ei saa neid kulusid sisuliselt hinnata. Eeltoodut silmas pidades jäeti ühenduse tootmisharu väited sööda ja noorlõhe maksumuse kohta arvesse võtmata, mistõttu kinnitatakse põhjenduses 49 esitatud järeldused.

(53)

Vastupidiselt Norra huvitatud isikute väidetele näitas uurimine, et Norra vaatlusaluse toote tootmismaht lähitulevikus tõenäoliselt kasvab. Ehkki näib, et kaks suuremat vaatlusaluse toote Norra tootjat on tõepoolest otsustanud vaatlusaluse toote tootmise lõpetada, näitas uurimine ka, et teised suure teraspea-lõhe ja hariliku lõhe tootjad kavatsevad lõhetootmise lõpetada ja keskenduda suure teraspea-lõhe tootmisele.

(54)

Norra valitsuse tootmisload käesoleva uurimise vaatlusaluse toote (suure teraspea-lõhe) ja hariliku lõhe tootmiseks piiravad nende kahe toote tootmismahte. Kuigi enne 2009. aastat ei ole kavas uusi lube välja anda, võivad konkreetsed tootjad otsustada sama loa piires asendada hariliku lõhe tootmise suure teraspea-lõhe tootmisega (ja vastupidi). Hariliku lõhe ja suure teraspea-lõhe suhtelist tootmismahtu silmas pidades (igast loast keskmiselt 90 % kasutatakse lõhe tootmiseks ja üksnes 10 % suure teraspea-lõhe tootmiseks) oleks hariliku lõhe asendamisel suure teraspea-lõhega suurem mõju, kui vastupidisel asendamisel.

(55)

Norra huvitatud isikud väitsid, et suure teraspea-lõhe ja hariliku lõhe bioloogiliste erinevuste tõttu (nt saagi sagedus, noorlõhe lühem kasvatusaeg), mis muudavad hariliku lõhe tootmise tõhusamaks ja seega ka tulusamaks, lähevad suured suure teraspea-lõhe tootjad üha enam üle hariliku lõhe tootmisele. Seda väidet ei kinnitanud aga ükski tõend ning lisaks ei võtnud see arvesse asjaolu, et kuigi kõnealused hariliku lõhe ja suure teraspea-lõhe bioloogilised erinevused on alati olemas olnud, on suurt teraspea-lõhet Norras edukalt toodetud paljude aastate jooksul. Ei selgitatud, milliste asjaolude muutumine suurendaks varasema ajaga võrreldes tõenäosust, et tootmisstrateegia muutub. Samuti oli see vastuolus Norra suure teraspea-lõhe tootjate ootustega, et tarbimine kogu maailmas kasvab (vt põhjendust 63). Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(56)

Lisaks näitavad avalikult kättesaadavad statistilised andmed, et vaatlusaluse toote tootmiseks kasvatatud noorlõhe arv kasvas 2008. aastal märkimisväärselt, st 2007. aastaga võrreldes vähemalt 20 % võrra. Tootmise kasvu suundumust kinnitavad ka muud statistilised andmed (SSB – Norra statistikaamet), mille kohaselt ajavahemikul 2003–2006 kasvas märkimisväärselt suure teraspea-lõhe noorkalade toodang (+ 42 %) ja müük (+ 53 %).

(57)

Lisaks sellele olid mittetäielikud ning hinnangutepõhised Norra huvitatud isikute esitatud tõendid nende väidetele, et biomassi tase ja kalamarja toodang on vähenenud ja seetõttu tulevikus toodang väheneb. Seepärast ei loeta neid väiteid põhjendatuks.

(58)

Eeltoodut arvesse võttes tuli seega tagasi lükata Norra huvitatud isikute väide, et Norra üldised tootmismahud tulevikus vähenevad.

(59)

Ühenduse tootmisharu väitis, et pärast tõenäolist uute tootmislubade väljaandmist 2009. aastal kasvab Norra tootmine arvatavalt veelgi. Nagu põhjenduses 54 mainiti, ei oodata uute tootmislubade väljaandmist enne 2009. aastat. Sellega seoses võeti arvesse, et isegi kui 2009. aastal peaks uusi lube välja antama, on täiendavate lubade arv ning seega ka täiendav tootmismaht seni teadmata. Lisaks hõlmavad load nii hariliku lõhe kui ka teraspea-lõhe tootmist ning praegusel etapil ei ole võimalik piisavalt täpselt prognoosida, kui palju igast loast kasutatakse hariliku ja kui palju teraspea-lõhe tootmiseks. Lõpetuseks tuleb märkida, et isegi kui uusi lube peaks välja antama, ei too see kaasa tootmismahu vahetut kasvu, sest tootmistsüklid on suhteliselt pikad. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(60)

Norra mereandide tootjate liit ja ühendus väitsid, et teraspea-lõhe tootmismaht ei ole suurenenud ning ei suurene ka tulevikus, sest biomassi kogumaht ja kalade arv oli 2008. aasta aprillis oluliselt väiksem kui 2007. aasta aprillis. Neid väiteid ei olnud aga võimalik kontrollida, mistõttu tuli need tagasi lükata.

(61)

Ülaltoodut arvesse võttes leitakse kokkuvõtteks, et Norra suure teraspea-lõhe tootmismaht lähitulevikus kasvab.

(62)

Tuleb märkida, et käesolev uurimine keskendus dumpingule ning täpsed andmed ühenduse tootmisharu suure teraspea-lõhe toodangu ja müügi kohta ei olnud seetõttu kättesaadavad.

(63)

Mitu allikat kinnitas aga, et ülemaailmne nõudlus kalatoodete, sealhulgas suure teraspea-lõhe järgi suureneb tulevikus arvatavalt 5 % võrra aastas. See kasvutrend peaks valitsema ka ühenduses, ehkki ühenduse nõudlus ei kata tulevikus tõenäoliselt Norra suure teraspea-lõhe tootmismahtude kogu juurdekasvu.

(64)

Pärast teavitamist esitas Soome kalakasvatajate ühendus eeltoodud järelduse osas vastuväite, märkides, et isegi ülemaailmse kalanõudluse kasvu korral ei suureneks ühenduse nõudlus Norra suure teraspea-lõhe järgi. Soome kalakasvatajate ühendus väitis, et võimalik nõudluse kasv tuleks uute ja eksootiliste kalaliikide, mitte teraspea-lõhe arvelt. Tuleb lisada, et nagu põhjenduses 63 märgitakse, osutasid mitmed allikad suure teraspea-lõhe tarbimise kasvule ning sama kinnitasid ka mitme teise liikmesriigi ning Norra kasvatajaid esindavad huvitatud isikud. Arvestades, et Soome kalakasvatajate ühendus oma väidete kinnituseks andmeid ega tõendeid ei esitanud, tuli need tagasi lükata.

(65)

Uurimine näitas, et Norra peamised eksporditurud on Venemaa ja vähemal määral ka Jaapan, kuhu oli suunatud kokku 57 % Norra suure teraspea-lõhe ekspordist, samas kui ühenduse turule oli 2007. aastal suunatud üksnes 13 % Norra ekspordist. Lisaks oli umbes 14 % Norra suure teraspea-lõhe koguekspordist kõnealusel aastal suunatud Ukrainasse ja Taiwani.

(66)

Norra eksport konkureerib maailmaturul Tšiili ekspordiga; Tšiili on maailma suurim kaupleja ning tema tootmis- ja ekspordimahud ületavad Norra omi.

(67)

Nõudluse kasvust tulenevalt on viimastel aastatel aga märkimisväärselt suurenenud ka Norra eksport Venemaale ja Ukrainasse, kasvades 8 600 tonnilt 2002. aastal 31 500 tonnini 2007. aastal. Seda suundumust kinnitab viimase aja statistika, mille kohaselt eksporditakse Venemaale oluliselt rohkem Tšiili ja Norra suurt teraspea-lõhet.

(68)

Nagu põhjenduses 65 märgitakse, näitas uurimine, et Venemaa on kujunenud Norra tootjate peamiseks ekspordituruks. Lisaks Venemaale suunatud ekspordimahu olulisele kasvule võis 2007. aastal täheldada ka külmutatud teraspea-lõhe müügi asendumist värske teraspea-lõhega. See üleminek näitab Norra tootjate soovi rahuldada värskeid tooteid eelistavate Venemaa klientide vajadusi, näidates seega Norra eksportivate tootjate suurt huvi Venemaa kiiresti kasvava turu vastu.

(69)

Norra eksport Jaapanisse oli aastatel 2006–2007 langustrendis, vähenedes 39 % võrra, 10 877 tonnilt 6 661 tonnile. Nagu ka Venemaal, konkureerib Norra import Jaapani turul Tšiili impordiga. Tšiili suutis oma Jaapanisse suunduva ekspordi mahtu märkimisväärselt suurendada. Põhjalikumate järelduste tegemiseks tuleks aga vaadelda pikemat perioodi. Komisjoni talituste käsutuses olevate andmete alusel ei olnud võimalik selliseid järeldusi teha.

(70)

Leiti, et läbivaatamise uurimisperioodil olid Norra ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel kõrgemad kui ühenduse turul (keskmiselt 8,6 % võrra). Statistilised andmed läbivaatamise uurimisperioodi järgse aja kohta näitasid aga hindade langustrendi ka Norra tavapärastel eksporditurgudel. Keskmised ekspordihinnad Norrast Venemaale eksportimisel kõikusid 2006. ja 2007. aastal vahemikus 34,70 Norra krooni kilogrammi kohta kuni 24,22 Norra krooni kilogrammi kohta, mis suuresti tulenes külmutatud teraspea-lõhelt odavamale värskele teraspea-lõhele üleminekust, aga ka rahvusvahelisest konkurentsist. Ka Jaapanisse eksportimise hinnad liikusid 2006. aastal keskmiselt tasemelt 33,26 Norra krooni kilogrammi kohta tasemele 29,79 Norra krooni kilogrammi kohta. Kõnealusest langusest hoolimata olid 2007. aastal ekspordihinnad ühendusse eksportimisel keskmiselt 4 % võrra madalamad Jaapanisse ja Venemaale eksportimise hindadest. See suundumus jätkus ka 2008. aasta alguses.

(71)

Ülemaailmse nõudluse kasvu tingimustes, võttes arvesse peamise kasvava turu (Venemaa) atraktiivsust (kõrgemad hinnad) ning stabiilselt kasvavat nõudlust muudel turgudel, nagu Ukrainas ja Kaug-Ida riikides, kuhu Norra päritolu suurt teraspea-lõhet on viimastel aastatel eksporditud üha rohkem, suunatakse täiendavad suure teraspea-lõhe kogused tõenäoliselt neile turgudele, mis võtavad need vastu.

(72)

Pärast teavitamist väitis ühenduse tootmisharu, et Norras on suured külmutatud suure teraspea-lõhe varud, mida tuleks tõenäoliselt ühendusse suunatavate ekspordimahtude arengut analüüsides arvesse võtta. Ühenduse tootmisharu ei esitanud aga ühtki tõendit suurte varude olemasolu kohta. Seetõttu käsitati kõnealust väidet oletusena. Tuleb ka märkida, et Norra eksportivate suure teraspea-lõhe tootjate valdustesse tehtud kontrollkäikudel ei leitud nimetatud suuri varusid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(73)

Ühendusse tootmisharu väitis ka, et Venemaal kasvab suure teraspea-lõhe tootmine ning Vene ametivõimud kavatsevad kehtestada Norra suurele teraspea-lõhele täiendavad tollimaksud, et kaitsta Venemaa suure teraspea-lõhe tootmist. Teised suure teraspea-lõhe tootjad väitsid, et Norra suure teraspea-lõhe tootjad sõltuvad Venemaa turust ning kui Venemaa turule pääsu ettearvamatult piiratakse, suunatakse ühenduse turule märkimisväärsed suure teraspea-lõhe kogused.

(74)

Ka nende väidete kohta ei esitatud tõendeid ning need loeti pelgalt oletusteks. Seega ei olnud alust eeldada, et Norra ekspordi pääsu kasvavale Venemaa turule piiratakse. Lisaks tuleb märkida, et nagu põhjenduses 65 märgitakse, kasvavad ka teised kolmandate riikide turud, sealhulgas Ukraina ja Kaug-Ida, ning Norra eksport neisse riikidesse on tõepoolest kasvanud. Väide, et Norra sõltub täielikult ekspordist Venemaale, tuli seetõttu tagasi lükata.

(75)

Ühendusse müüdud ekspordi kohta kättesaadavad hinnaandmed näitasid, et aastatel 2006–2007 liikus keskmine ekspordihind 2006. aasta tasemelt 4,02 eurot kilogrammi kohta 2007. aastal tasemele 2,87 eurot kilogrammi kohta. Statistika näitab aga, et ajavahemikus 2007. aasta viimasest kvartalist 2008. aasta alguseni see trend lõppes ning hinnad stabiliseerusid.

(76)

Nagu põhjenduses 71 esitatud analüüs näitab, on turgude kasvu tingimustes ebatõenäoline, et meetmete lõppemise korral suunataks kogu Norra suure teraspea-lõhe eksport ühendusse. Nõudlus kasvab kogu maailmas ning Norra eksport on mitmetel kolmandate riikide turgudel juba hästi välja kujunenud ja suureneb arvatavalt veelgi. Hoolimata Tšiili ekspordi pakutavast konkurentsist ning kuigi Norra on mõnedel turgudel kaotanud suhtelises arvestuses turuosa Tšiilile, on tema eksport enamikku neist riikidest absoluutarvestuses kasvanud ning maailmaturu olukorda arvesse võttes kasvab arvatavalt veelgi.

(77)

Nagu põhjenduses 63 märgitakse, kasvab ühenduse turul arvatavalt suure teraspea-lõhe tarbimine, mistõttu ühenduse turg suudab vastu võtta suuremaid impordikoguseid, ilma et tekiks oluline hinnasurve. Lisaks tuleb märkida, et Norra ja Tšiili impordi vaheline konkurents ei ole tugev mitte üksnes kolmandate riikide turgudel, vaid ka ühenduse turul. Seepärast ei ole selgeid tõendeid, et Norrast ühendusse suunatud impordi maht meetmete lõppemise korral tõepoolest suureneks.

(78)

Oodatavat tarbimise kasvu ja eespool kirjeldatud maailmaturu olukorda arvesse võttes ei saa järeldada, et ühenduse turul võiks pakkumine ületada nõudluse, mille tulemuseks oleks märkimisväärne hinnalangus.

(79)

Seetõttu järeldati, et läbivaatamise uurimisperioodil ekspordihindade ja tootmismahtude osas valitsenud olukord on püsivat laadi.

(80)

Pärast teavitamist väitis ühenduse tootmisharu, et Soome suunatud ekspordi hind on läbivaatamise uurimisperioodil ja pärast seda langenud ning suure teraspea-lõhe Soome ekspordi hind on alates 2007. aasta juulist olnud tootmiskuludest madalam.

(81)

Esiteks tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu näitas Norras toodetud suure teraspea-lõhe tootmiskulusid tegelikust suuremana ning need ei vastanud uuritud äriühingutes kindlaks tehtud tegelikele kasvatus- ja tootmiskuludele. Ekspordihindade tasemega seoses tuleb märkida, et kuigi Soome impordib suure osa Norra koguekspordist ühendusse, eksporditakse märkimisväärseid koguseid ka Rootsi ja Taani ning neisse riikidesse eksportimisel on keskmine ekspordihind kõrgem. Arvestades, et hindamine peab hõlmama kogu ühendust, tuleb arvesse võtta kõikide ühenduse riikide keskmisi ekspordihindu. Sellest tulenevalt kinnitatakse põhjenduses 75 esitatud järeldust, et ühenduse kui terviku arvestuses on ekspordihinnad 2008. aasta alguses stabiliseerunud.

(82)

Uurimise tulemusena kindlaks määratud dumpingumarginaalid on väga väikesed.

(83)

Uurimine näitas ka, et Norra tootmisvõimsus vaatlusaluse toote osas tõenäoliselt kasvab. Lisaks näitas uurimine aga, et kuigi ühendusse suunatavad kogused võivad oodatavast tarbimise kasvust tulenevalt mõnevõrra suureneda, võtavad suure osa lisanduvast tootmismahust tõenäoliselt vastu muude kolmandate riikide turud. Tarbimine kasvab tõenäoliselt ka ühenduse turul, mis suudab potentsiaalse impordi kasvu vastu võtta ning seetõttu ei ole märkimisväärset ülepakkumist oodata.

(84)

Kuigi hinnad on ühenduses langenud, ei ole langus jätkunud pärast hindade stabiliseerumist läbivaatamise uurimisperioodil. Eeltoodut ehk tarbimise kasvu ja ülepakkumise ohu puudumist arvesse võttes ei ole põhjust eeldada ühenduses hinnasurve kasvu.

(85)

Seetõttu jõuti järeldusele, et dumpingumarginaalide arvutamise aluseks olnud asjaolud on püsivad.

(86)

Seetõttu tuleks käesolev vahepealne läbivaatamine lõpetada ning lõplikud dumpinguvastased tollimaksud kehtetuks tunnistada.

(87)

Kõiki huvitatud osapooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti käesolev vahepealne läbivaatamine lõpetada. Kõigile osapooltele anti võimalus esitada märkusi. Nende märkusi võeti arvesse, kui need olid õigustatud ja tõendusmaterjaliga põhjendatud,