4.6.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 144/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 491/2008,

3. juuni 2008,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teraviljasektori tootmistoetustega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 98 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (2) tunnistatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 201 lõike 1 punkti c alusel alates 1. juulist 2008 kehtetuks.

(2)

Komisjoni 30. juuni 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 1722/93, milles sätestatakse teraviljasektori tootmistoetusi käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Pärast määruse (EÜ) nr 1234/2007 vastuvõtmist ühise turukorralduse ühtse määrusena on asjakohane kohandada vastavalt määrust (EMÜ) nr 1722/93. Selguse huvides tuleks see määrus kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(3)

Pidades silmas eriolukorda tärkliseturul ja eriti vajadust hoida hindu konkurentsivõimelistena kolmandates riikides toodetud tärklise suhtes, mida imporditakse kaubana, mille puhul impordikord ei näe ette ühenduse tootjatele piisavat kaitset, sätestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 96 tootmistoetuse andmine maisist, nisust või kartulist saadud tärklise ning teatavate kaupade valmistamiseks kasutatavate derivaatide puhul, mille loetelu koostab komisjon, või tärklise tootmiseks kasutatava muu teravilja märkimisväärse kodumaise tootmise puudumisel, Soomes ja Rootsis igal turustusaastal odrast või kaerast saadud tärklise teatavate koguste puhul, kui see ei põhjusta nimetatud kahest teraviljast toodetava tärklisetoodangu suurenemist. Kõnealust tootmistoetust antakse eesmärgiga tagada asjaomastele töötlevatele tööstustele juurdepääs tärklisele ja teatavatele sellest saadud toodetele madalama hinnaga kui see, mis tuleneks kõnealuste toodete turu ühise korralduse eeskirjade kohaldamisest.

(4)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 98 kohaselt on vaja vastu võtta tootmistoetuste andmist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas kontrolli ja maksmist käsitlevad eeskirjad, et kõikides liikmesriikides kohaldataks samu eeskirju.

(5)	Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 nähakse ette, et tuleb koostada loetelu toodetest, mille valmistamisel kasutatakse tärklist, mille puhul on õigus saada toetust.

(6)	Kontrollimeetmete tõhususe tagamiseks tuleks näha ette toetuse saajate eelnev heakskiitmine nende liikmesriikide poolt, kelle territooriumil eespool nimetatud tooted valmistatakse.

(7)

Tuleb määratleda tootmistoetuse arvutamise viis ja kinnitamise sagedus. Kõige rahuldavam arvutusmeetod on praegu selline, mis põhineb teravilja turuhinna ja impordimaksu arvutamisel kasutatava hinna vahelisel erinevusel. Stabiilsuse huvides tuleks tootmistoetus kinnitada üldjuhul iga kuu ja selleks, et kontrollida, kas tootmistoetuse suurus on õige, tuleks maailmaturul ja ühenduse kõige tüüpilisematel turgudel jälgida teravilja hindu. Tuleks täpsustada, milliseid ühenduse turge jälgitakse ja see jälgimine peaks piirduma maisiga. Kuna teiste teraviljahindade arvessevõtmine ei ole tegelikult mõjutanud toetuse suuruse arvutamist, ei ole ka viited teistele teraviljadele seepärast vajalikud.

(8)

Tootmistoetust makstakse tärklise ja teatavate sellest saadud toodete kasutamisel teatavate kaupade valmistamiseks; on vaja üksikasjalikku teavet, et hõlbustada asjakohast kontrolli ja taotlejatele tootmistoetuse maksmist; asjaomase liikmesriigi pädeval ametiasutusel peaks olema õigus nõuda taotlejatelt, et nad esitaksid mis tahes teavet ning lubaksid neil teostada selliste kontrollide jaoks vajalikku jälgimist ja järelevalvet.

(9)	Toote tootja ei saa alati kasutada põhitärklist ja seepärast on vaja koostada loetelu teatavatest tärklisest saadud toodetest, mille kasutamine annab tootjale õiguse saada toetust.

(10)

Esterdatud või eeterdatud tärklise eripära võib viia teatavate spekulatiivsete töötlemistoiminguteni, mille eesmärk on saada tootmistoetust rohkem kui üks kord. Sellise spekulatsiooni vältimiseks on vaja meetmeid, tagamaks et esterdatud ega eeterdatud tärklist ei töödeldaks ümber tooraineks, mille kasutamine annab õiguse taotleda toetust. Sellise spekulatsiooni vältimiseks tuleks kohandada tagatise taset.

(11)	Tootmistoetust ei tuleks maksta enne, kui töötlemine on toimunud. Kui töötlemine on toimunud, tuleks makse sooritada viie kuu jooksul pärast seda, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et tärklis on töödeldud. Tootjal peaks siiski olema võimalus saada enne kontrollide lõpuleviimist toetuse ettemaks.

(12)	Lihtsustamise ning halduskoormuse ja modifitseeritud tärklise tooraineks ümbertöötlemise kulude vähendamise eesmärgil on asjakohane suurendada sellise tootmistoetuse suurust, mille puhul ei peeta kontrollimeetmeid vajalikuks, ilma et see suurendaks ühenduse vahendite ebaõige kulutamise riski.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud korra suhtes kohaldatakse komisjoni 22. juuli 1985. aasta määrust (EMÜ) nr 2220/85, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (4) Seepärast tuleks määratleda tootjate kohustuste esmanõuded, mille täitmise tagamiseks esitatakse tagatis.

(14)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 96 võib tootmistoetust (edaspidi „toetus”) anda füüsilisele või juriidilisele isikule, kes kasutab nisust, maisist või kartulist saadud tärklist või teatavaid tärklisest saadud tooteid käesoleva määruse I lisas loetletud kaupade valmistamiseks.

Odra- ja kaeratärklise kasutamise puhul võib toetust anda Soomes 50 000 tonni ja Rootsis 10 000 tonni suuruse üldkoguse korral.

2.   Toetust otsustatakse anda, võttes eelkõige arvesse:

a)	konkurentsi kolmandate riikidega ning sellise konkurentsi suhtes ühise põllumajanduspoliitika mehhanismide ja ühise tollitariifistiku abil saavutatud kaitstuse taset;

b)	tärklise tootmis- ja kasutamistehnoloogia arengut;

c)	tärklise kogust lõpptootes ja/või tärklise suhtelist väärtust lõpptootes ja/või toote tähtsust tärklise turustamisel, võttes arvesse konkurentsi teiste toodetega.

3.   Toote puhul toetuse andmine ei tohi moonutada konkurentsi teiste toodetega, mille puhul puudub õigus saada sellist toetust.

4.   Kui tehakse kindlaks, et pärast toetuse andmist on toimunud konkurentsitingimuste moonutamine:

a)	toetus tühistatakse või

b)	toetust kohandatakse niivõrd, kui see on vajalik konkurentsitingimuste moonutuse kõrvaldamiseks.

5.   Tootmistoetust ei või anda tärklise puhul, mis imporditakse ühendusse impordikava alusel, mille kohaselt imporditollimaksu vähendatakse.

6.   Käesolevas artiklis sätestatud otsused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tärklis” – II lisas loetletud põhitärklis või tärklisest saadud toode;

b)	„heakskiidetud toode” – I lisas loetletud toode;

c)	„tootja” – isik, kes kasutab tärklist heakskiidetud toodete tootmiseks.

Artikkel 3

1.   Juhul, kui toetust antakse, määratakse see kindlaks üks kord kuus. Kui maisi ja/või nisu hind ühenduse või maailma turul muutub olulisel määral, võib vastavalt lõikele 2 arvutatud toetust kuu jooksul kohandada, et võtta arvesse kõnealuseid muutusi.

2.   Maisi-, nisu-, odra- või kaeratärklisetonni kohta antav toetus arvutatakse järgmiste hindade erinevuse põhjal, mida on korrutatud koefitsiendiga 1,6:

a)	maisi keskmine turuhind Prantsusmaal ja Ungaris, mis on kehtiv viie päeva jooksul enne kindlaksmääramise päeva, ja

b)	kohaldamise algusele eelneva viie päeva jooksul maisi impordimaksu kindlaksmääramisel kasutatud tüüpiliste CIF-importhindade keskmine Rotterdamis.

Esimeses lõigus toodud erinevuste arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a)	kui punktis a osutatud maisi turuhind on määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 18 osutatud sekkumishinnast kõrgem, kuid väiksem kui 155 % sellest hinnast, tuleb aluseks võtta sekkumishind, millele on lisatud pool tegeliku ja sekkumishinna vahest;

b)	kui punktis a osutatud maisi turuhind on sekkumishinnast kõrgem kui 155 %, tuleb võtta aluseks hind, mis on võrdne sekkumishinnaga, millele on lisatud 27,5 % sekkumishinnast.

Kartulitärklisele võib kehtestada erineva toetuse, milles on arvestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1868/94 (5) artiklis 4a osutatud miinimumhinda. Sellisel juhul arvutatakse hind maisi turuhinna põhjal Prantsusmaal ja Ungaris, mida on peetud silmas esimese lõigu punktis a, mis ei tohi olla suurem kui 115 % sekkumishinnast.

Juulis, augustis ja septembris vähendatakse esimese lõigu punktis a osutatud maisi hinda vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 18 sätestatule teravilja juunikuise ja juulikuise sekkumishinna vahe võrra, välja arvatud juhul, kui esimese lõigu punktis a osutatud maisi hind vastab juba uue saagi puhul kehtivale hinnale.

3.   Makstav toetus arvutatakse vastavalt lõikele 2 ja korrutatakse II lisas sätestatud koefitsiendiga, mis vastab tunnustatud toodete valmistamisel tegelikult kasutatud tärklise CN-koodile.

4.   Käesolevas artiklis sätestatud otsused võetakse vastu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 4

1.   Tootjad, kes kavatsevad taotleda toetust, peaksid pöörduma selle liikmesriigi pädeva asutuse poole, kus tärklist kasutatakse, esitades järgmised andmed:

a)	tootja nimi ja aadress;

b)	loetelu toodetest, milles kasutatakse tärklist, kaasa arvatud I lisas esitatud loetellu kantud tooted ja sinna kandmata tooted, toodete täielik kirjeldus ja CN-koodid;

c)	tärklise heakskiidetud tooteks töötlemise koha (kohtade) aadress, kui see erineb tootja aadressist.

Liikmesriigid võivad küsida tootjalt lisateavet.

2.   Tootjad esitavad pädevale asutusele kirjaliku kohustuse, millega nad annavad pädevale asutusele loa teostada tärklise kasutamise jälgimiseks vajalikku kontrolli ja järelevalvet ning milles nad kohustuvad esitama kogu nõutava teabe.

3.   Pädev asutus võtab meetmed selle tagamiseks, et tootja ettevõte asuks asjaomases liikmesriigis ja oleks seal ametlikult heaks kiidetud.

4.   Lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud teabe põhjal koostab pädev asutus heakskiidetud tootjate loetelu ja ajakohastab seda.

Üksnes sel viisil heakskiidetud tootjad võivad taotleda artikli 5 kohaselt toetust.

Artikkel 5

1.   Kui tootja soovib taotleda toetust, peab ta pöörduma toetussertifikaadi saamiseks kirjalikult pädeva asutuse poole. Taotlusi võib esitada igal tööpäeval enne kella 13.00 Brüsseli aja järgi.

2.   Taotlus peab sisaldama:

a)	tootja nime ja aadressi;

b)	kasutatava tärklise kogust;

c)	CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluva toote valmistamise korral kasutatava tärklise kogust;

d)	tärklise kasutamise kohta (kohti);

e)	töötlemistoimingute kavandatavaid kuupäevi.

3.   Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

a)	tagatis artikli 8 kohaselt;

b)	tärklise tarnija kinnitus selle kohta, et kasutatav toode on toodetud otse maisist, nisust, odrast, kaerast või kartulitest, kasutamata kõrvalsaadusi, mis on saadud muude põllumajandustoodete või kaupade valmistamisel.

4.   Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet.

Artikkel 6

1.   Pädev asutus kontrollib artikli 5 kohaselt esitatud taotlusi kohe pärast nende laekumist ja väljastab viivitama toetussertifikaadi.

2.   Ilma et see piiraks ühenduse õiguse muude sätete kohaldamist, kasutavad liikmesriigid toetussertifikaadi puhul riiklikke taotlusvorme, mis sisaldavad vähemalt lõikes 3 kindlaks määratud teavet.

3.   Toetussertifikaat sisaldab artikli 5 lõikes 2 osutatud teavet ning toetuse määra ja sertifikaadi viimast kehtivuspäeva, milleks on selle väljaandmise kuule järgneva kolmanda kuu viimane päev.

Juuli ja augusti jooksul ning kuni 24. septembrini (kaasa arvatud) taotletud sertifikaatide kehtivusaeg on 30 päeva alates nende väljaandmise päevast, kuid mitte kauem kui 30. septembrini.

4.   Sertifikaadil märgitud kohaldatav toetuse määr on taotluse vastuvõtmise päeval kehtiv määr.

Kui sertifikaadil märgitud tärklisekoguseid töödeldakse teravilja turustusaasta jooksul, mis järgneb taotluse vastuvõtmisele, kohandatakse uue turustusaasta jooksul töödeldava tärklise kohta makstavat toetust vastavalt hüvitissertifikaadi väljaandmise kuu jooksul kohaldatava sekkumishinna ja töötlemiskuul kohaldatava sekkumishinna vahelisele erinevusele, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,60. Toetuse suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1913/2006 artikli 2 lõikes 1 osutatud vahetuskursi rakendusjuhtu.

Artikkel 7

1.   Tootjatel, kellel on artikli 6 kohaselt väljastatud toetussertifikaat, on õigus taotleda kõikide käesoleva määruse nõuete täitmise korral sertifikaadil esitatud toetuse maksmist pärast seda, kui tärklis on kasutatud asjaomaste heakskiidetud toodete valmistamiseks.

2.   Sertifikaadi alusel saadud õigusi ei saa loovutada.

Artikkel 8

1.   Sertifikaat antakse välja tingimusel, et tootja on esitanud pädevale asutusel tagatise, mille suurus on 15 eurot põhitärklise tonni kohta ja mida on vajaduse korral korrutatud kasutatava tärklise liigile vastava koefitsiendiga, mis on sätestatud II lisas.

2.   Tagatis vabastatakse vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2220/85. Esmanõue kõnealuse määruse artiklis 20 määratletud tähenduses on taotluses esitatud tärklisekoguse töötlemine heakskiidetud toodeteks sertifikaadi kehtivusaja jooksul. Kui tootja on töödelnud vähemalt 90 % taotluses esitatud tärklisekogusest, loetakse kõnealune esmanõue siiski täidetuks.

Artikkel 9

1.   Toetuse võib lõplikult välja maksta alles pärast seda, kui tootja on esitanud pädevale asutusele järgmised andmed:

a)	tärklise ostu- ja tarnekuupäev(ad);

b)	tärklise tarnijate nimed ja aadressid;

c)	tärklise tootjate nimed ja aadressid;

d)	tärklise töötlemise kuupäev(ad);

e)	kasutatud tärklise kogus ja liik, k.a CN-koodid;

f)	sertifikaadil esitatud ja tärklisest valmistatud heakskiidetud toote kogus.

2.   Kui sertifikaadil esitatud toode kuulub CN-koodi 3505 10 50 alla, tuleb lisaks lõikes 1 nimetatud teabele esitada tagatis, mis on võrdne kõnealuse toote valmistamise puhul makstava tootmistoetusega. Kui tootmistoetus on väiksem kui 30 eurot ühe tonni tärklise kohta, ei ole tagatis siiski vajalik ning artikliga 10 ettenähtud järelevalve- ja kontrollimeetmeid ei kohaldata.

Esmanõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artiklis 20 määratletud tähenduses on toodete kasutamine või eksportimine vastavalt käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktide a ja b vastavatele sätetele. Kasutamine või eksportimine peab toimuma 12 kuu jooksul alates sertifikaadi kehtivusaja lõppemisest. Pädevale asutusele esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib kõnealust tähtaega pikendada kõige rohkem kuue kuu võrra.

3.   Enne maksmist teeb pädev asutus kindlaks, et tärklis on kasutatud heakskiidetud toodete valmistamiseks vastavalt sertifikaadil esitatud teabele. Selleks viiakse tavaliselt läbi halduskontroll, millele lisandub vajaduse korral füüsiline kontroll.

4.   Kõik käesoleva määrusega ettenähtud kontrollid viiakse lõpule viie kuu jooksul pärast lõikes 1 nõutud teabe laekumist pädevale asutusele.

5.   Kui töödeldud tärklisekogus on sertifikaadil esitatud kogusest suurem, loetakse seda lisakogust kuni 5 % ulatuses töödelduks kõnealuse dokumendi alusel ja selle puhul on õigus saada sertifikaadil esitatud toetust.

Artikkel 10

1.   Artikli 9 lõikega 2 ettenähtud tagatis vabastatakse üksnes pärast seda, kui pädev asutus on saanud tõendi selle kohta, et CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluv toode:

a)	on kasutatud ühenduse tolliterritooriumil muude kui II lisas loetletud toodete valmistamiseks, või

b)	on otse kolmandatesse riikidesse eksportimise eesmärgil ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud tõend koosneb tootja poolt pädevale asutusele esitatud avaldusest, kuhu on märgitud:

a)	kas kõnealune toode on ette nähtud töötlemiseks;

b)	et kõnealust toodet kasutatakse üksnes muude kui II lisas loetletud toodete valmistamiseks;

c)	et kõnealune toode müüakse üksnes isikule, kes võtab punktis b nimetatud kohustuse kas selleks koostatud lepingu tingimuse või müügiarves nimetatud eritingimuse põhjal; tootja peab hoidma müügilepingu või -arve koopia pädeva asutuse käsutuses;

d)	et tootja on teadlik lõike 8 sätetest;

e)	toote vastuvõtja nimi ja aadress ning toote üleandmise korral asjaomane kogus;

f)	kontrolleksemplari T 5 number, kui ostja asub mõnes teises liikmesriigis.

3.   Iga kvartali lõpus edastab tootja pädevale asutusele 20 tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud avalduse koopiad. Kõnealuse koopia laekumisel edastab asjaomane pädev asutus samad dokumendid 20 tööpäeva jooksul ostja pädevale asutusele.

4.   Nii CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluva toote tootjad kui ka ostjad peavad pidama liikmesriigi poolt heakskiidetud laoarvestust, et oleks võimalik kontrollida lõikes 2 nimetatud tootja avalduses sisalduvatest kohustustest ja andmetest kinnipidamist. Liikmesriikide pädevad asutused viivad selle laoarvestuse põhjal läbi kontrollid viidates finantsaruannetele, kaasa arvatud arved ja pangaväljavõtted, niivõrd kui see on vajalik selleks, et nad veenduksid raamatupidamisarvestuses kajastatud kvantitatiivsetes toimingutes.

Sellest kohustusest võib vabastada ostjad, kes kasutavad igas kvartalis asjaomase CN-koodi alla kuuluvaid tooteid vähem kui 1 000 kg ulatuses.

5.   Lõikega 4 ette nähtud kontrolli viivad vastavate liikmesriikide pädevad asutused tootja ja ostja ruumides läbi pärast iga kvartali lõppu. Sellised kontrollid käsitlevad asjaomase ajavahemikuga seotud ning tootjaid ja ostjaid käsitlevate üldandmete ühtlustamist ning üksikasjalikku kontrolli, mis tehakse vähemalt 10 % suhtes kõikidest toimunud tehingutest ja kasutustest.

Kõnealuse kontrolli määravad asjaomased asutused riskianalüüsi põhjal, võttes arvesse asjaomaste koguste ja summade olulisust, eelmiste kontrollide tulemusi ja teisi pädevate kontrolliasutuste poolt otsustatavaid tegureid.

Kõik kontrollid tuleb viia lõpule hiljemalt viis kuud pärast iga kvartali lõppu.

Tootja pädev asutus peab saama kontrollide tulemused oma käsutusse hiljemalt 20 tööpäeva pärast kontrolli lõppu.

Kui sellised kontrollid toimuvad kahes või enamas liikmesriigis, edastavad asjaomased pädevad asutused üksteisele teostatud kontrollide tulemused vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 1468/81 (6) osutatud korrale.

6.   Kui vähemalt 3 % lõikes 5 nimetatud kontrollide puhul avastatakse eeskirjade eiramisi, tihendavad pädevad asutused kontrolle.

Kui kontrollide tulemused seda nõuavad, rakendab tagatise vabastanud pädev asutus asjaomase tootja suhtes lõikega 8 ette nähtud karistust.

7.   Kui kõnealust toodet kasutatakse ühendusesiseses kaubanduses või kui see eksporditakse kolmandatesse riikidesse läbi mõne teise liikmesriigi territooriumi, väljastatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (7) kohaselt kontrolleksemplar T 5.

Kontrolleksemplari lahtrisse 104 lisatakse pealkirja „Muu” alla üks käesoleva määruse III lisas loetletud kannetest.

8.   Kui lõigetes 1–7 sätestatud tingimusi ei täideta, nõuab asjaomase liikmesriigi pädev asutus, ilma et see piiraks siseriiklike karistuste rakendamist, sellise summa maksmist, mis on 150 % asjaomase toote suhtes eelmise 12 kuu jooksul kohaldatud kõrgeimast toetusest.

Artikkel 11

1.   Sertifikaadil esitatud toetust makstakse üksnes tegelikult toodetud tärklisekoguse puhul. Artikli 8 lõikes 1 nimetatud tagatis vabastatakse määruse (EMÜ) nr 2220/85 V jaotise kohaselt.

2.   Toetus makstakse välja hiljemalt viis kuud pärast artikli 9 lõikega 3 ette nähtud kontrolli lõpuleviimist. Tootja taotlusel võib pädev asutus siiski teha toetuse suuruse ettemakse 30 päeva pärast nimetatud teabe laekumist. Välja arvatud juhul, kui toode kuulub CN-koodi 3505 10 50 alla, peab tootja esitama kõnealuse ettemakse saamiseks tagatise, mille suurus on 115 % ettemakstavast summast. Tagatis vabastatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 19 lõikele 1.

Artikkel 12

Liikmesriigid teatavad komisjonile:

a)	iga kuu esimese nädala lõpuks need tärklisekogused, mille jaoks on eelneva kuu jooksul esitatud artikli 5 lõikele 1 vastavad sertifikaaditaotlused;

b)	kolme kuu jooksul alates kalendriaasta iga kvartali lõpust toetust saanud tärklise (maisi-, nisu-, kartuli-, odra- või kaeratärklis) liigi, kogused ja päritolu ning nende toodete kogused, mille jaoks tärklist on kasutatud.

Artikkel 13

Määrus (EMÜ) nr 1722/93 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2008.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 361/2008 (ELT L 121, 7.5.2008, lk 1).

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 735/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 6).

(3)  EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1996/2006 (ELT L 398, 30.12.2006, lk 1).

(4)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

(5)  EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4.

(6)  EÜT L 144, 2.6.1981, lk 1.

(7)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

---

---

---

---