NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 40/2008,

16. jaanuar 2008,

millega määratakse 2008. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 6. mai 1996. aasta määrust (EÜ) nr 847/1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, (2) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (3) eriti selle artikleid 6 ja 8,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks, (4) eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks, (5) eriti selle artikleid 4 ja 8,

võttes arvesse nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava, (6) eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava, (7) eriti selle artikleid 3 ja 5,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava, (8) eriti selle artikleid 6 ja 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette teatavate kalavarude ja kalavarurühmadega seotud püügivõimalused 2008. aastaks ning lisatingimused, mille kohaselt neid püügivõimalusi tohib kasutada.

Lisaks määratakse kindlaks teatavad püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused 2009. aasta jaanuariks ning teatavate Antarktika kalavarude osas määratakse püügivõimalused ja eritingimused kindlaks IE lisas nimetatud ajavahemikeks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesoleva määruse sätteid, välja arvatud III lisa punkt 4.2 ning IX lisa joonealune märkus 1, kalapüügi suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel lipuliikmesriigi loal ja järelevalve all ning millest on eelnevalt teavitatud komisjoni ja liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad. Teadusuuringute eesmärgil püügioperatsioone läbiviiv liikmesriik teavitab komisjoni, liikmesriike, kelle vetes uuringud toimuvad, ICESit ning STECFi kogu selliste püügioperatsioonide käigus püütud saagist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

II PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 5

Püügi piirnormid ja nende jaotamine

1.   Ühenduse laevade püügi piirnormid ühenduse vetes ja teatavates vetes, mis ei kuulu ühendusele, kõnealuste püügi piirnormide jaotus liikmesriikide vahel ning määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohased lisatingimused on esitatud I lisas.

2.   Ühenduse laevadel on lubatud kalastada I lisas sätestatud kvoodi alusel vastavalt artiklites 11, 20 ja 21 sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndisse.

3.   Komisjon kehtestab tobiapüügi piirnormid ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes vastavalt IID lisa punktis 6 sätestatud korrale.

4.   Komisjon kehtestab ühenduse kasutuses olevaks moivapüügi püügi piirnormiks ICES V, XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes 7,7 % moiva TACist niipea, kui TAC on kindlaks määratud.

5.   Komisjon võib määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata tursiku püügi piirnormi ICES IIIa püügipiirkonnas ja ICES IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, kilu püügi piirnormi ICES IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes, pidades silmas 2008. aasta esimesel poolel kogutud teaduslikke andmeid.

6.   Komisjon võib kehtestada anšoovise püügilimiidi ICES VIII püügipiirkonnas kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud menetlusega ning 2008. aasta esimesel poolel kogutud teaduslike andmete alusel.

7.   Lõike 5 kohasest tursiku varude läbivaatamisest tulenevalt võib komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 kehtestatud korras läbi vaadata merlangipüügi piirnormi ICES IIIa püügipiirkonnas ja ICES IV püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes ning kilttursa püügi piirnormi ICES IIIa püügipiirkonnas ja ICES IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ vetes ja ICES IV püügipiirkonnas ja ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes, et võtta tursikupüügil arvesse tööstuslikku kaaspüüki.

Artikkel 6

Keelatud liigid

Ühenduse laevadel on kõigis ühenduse vetes ja väljaspool ühendust asuvates vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

Artikkel 7

Jaotamise erisätted

1.   I lisas sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

2.   Erandina määrusest (EÜ) nr 847/96 kohaldatakse kvootide kinnipidamiseks ja nende ülekandmiseks 2009. aastasse kõnealuse määruse artikli 4 lõiget 2 kõigi kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki (analüütiline TAC).

Artikkel 8

Püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused kalavarude majandamisel

1.   Alates 1. veebruarist 2008 kuni 31. jaanuarini 2009 kohaldatakse püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi järgmiselt:

2.   Ajavahemikul 1.–31. jaanuarini 2008 kohaldatakse lõikes 1 nimetatud varude suhtes jätkuvalt määruse (EÜ) nr 41/2007 IIA, IIB, IIC ja IID lisas sätestatud püügikoormuse piiranguid ja nendega seotud tingimusi.

3.   Komisjon kehtestab tobiapüügi püügikoormuse 2008. aastaks ICES IIIa ja IV püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes IID lisa punktides 4–5 sätestatud korras.

4.   Liikmesriigid tagavad, et 2008. aastal ei ületa süvamerepüügi luba omavate laevade püügikoormuse tasemed (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 75 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügiretkedel, mille jaoks neil oli süvamerepüügi luba ja/või mille jooksul püüti määruse (EÜ) nr 2347/2002 I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügiretkede suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud Põhja-Atlandi hõbekala.

Artikkel 9

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud püügipiirangud, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui:

2.   Erandina lõikest 1 võib järgmistesse liikidesse kuuluvat kala pardal hoida ja lossida ka siis, kui liikmesriigil ei ole kvooti või kui kvoot või püügiosa on ammendatud:

3.   Kõik lossimised, välja arvatud lõike 2 kohane püük, arvestatakse kvoodist või, kui ühenduse osa ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ühenduse osast maha.

4.   Kaaspüügi määr ja realiseerimine määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 850/98 artiklitega 4 ja 11 ettenähtud korras.

Artikkel 10

Sortimata lossimised ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes

1.   Määruse (EÜ) nr 1434/98 artikli 2 lõiget 1 ei kohaldata ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna EÜ vetes püütud heeringa suhtes.

2.   Kui liikmesriigi heeringapüügi limiidid ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna EÜ vetes on ammendatud, ei tohi asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvad ühenduses registreeritud laevad, kes tegutsevad püügipiirkonnas, mille suhtes kehtivad asjaomased püügipiirangud, lossida sortimata ja heeringat sisaldavaid saake.

3.   Liikmesriigid tagavad, et kasutatakse nõuetekohast proovivõtusüsteemi, mis võimaldab tulemuslikult kontrollida ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes püütud, sortimata lossitud saagi koguseid liikide kaupa.

4.   ICES IIIa, IV ja VIId püügipiirkonnas ning ICES IIa püügipiirkonna EÜ vetes püütud, sortimata kalasaaki võib lossida ainult sadamates või lossimiskohtades, kus on kasutusel lõikes 1 osutatud proovivõtusüsteem.

Artikkel 11

Juurdepääsupiirangud

Ühenduse laevad ei tohi kalastada Skagerrakis 12 meremiili ulatuses Norra lähtejoontest. Taani ja Rootsi lipu all sõitvatel laevadel on siiski lubatud kalastada kuni nelja meremiili kaugusel Norra lähtejoontest.

Artikkel 12

Silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramine

Silmasuurus ja võrguniidi jämedus määratakse kindlaks komisjoni 24. jaanuari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 129/2003 (millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad) (40) kohaselt, kui ühenduse kalalaevu inspekteerivad ühenduse inspektorid, komisjoni inspektorid ja riiklikud inspektorid.

Artikkel 13

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Ühenduse laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

III PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜGILIMIIDID JA NENDEGA SEOTUD TINGIMUSED

Artikkel 14

Luba

Venezuela ja Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ühenduse vetes I lisas sätestatud püügilimiitide alusel ning artiklitega 15–18 ja artiklitega 22–28 ettenähtud tingimustel.

Artikkel 15

Keelatud liigid

Kolmandate riikide kalalaevadel on kõigis ühenduse vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

Artikkel 16

Geograafilised piirangud

1.   Norra lipu all sõitvatel või Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel liikmesriikide lähtejoontest ICES IV piirkonnas, Kattegatis ja Atlandi ookeanis põhja pool 43o00′N, välja arvatud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 18 nimetatud piirkonnas.

2.   Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud Skagerrakis kalastada vähemalt nelja meremiili kaugusel mere pool Taani ja Rootsi lähtejoontest.

3.   Venezuela lipu all sõitvatel kalalaevadel on lubatud kalastada ainult 200 meremiili laiuse vööndi nendes osades, mis asuvad vähemalt 12 meremiili kaugusel mere pool Prantsuse Guajaana departemangu lähtejoontest.

Artikkel 17

Läbisõit ühenduse vetest

Ühenduse vetest läbisõitvad kolmanda riigi kalalaevad peavad stoovima oma võrgud järgmisel viisil, et need ei oleks kasutamisvalmis:

Artikkel 18

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalaliike, millele on kehtestatud püügilimiidid, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, kellel on kvoot ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 19

Tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed

Kolmanda riigi laevade suhtes kohaldatavad tehnilised ülemineku- ja kontrollimeetmed on sätestatud III lisas.

IV PEATÜKK

ÜHENDUSE LAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 20

Litsentsid ja nendega seotud tingimused

1.   Olenemata määrusega (EÜ) nr 1627/94 sätestatud kalapüügilitsentside ja kalapüügilubade üldeeskirjadest tohivad ühenduse laevad kolmanda riigi vetes kalastada asjaomase kolmanda riigi asutuste poolt väljaantud litsentsi alusel.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata siiski järgmiste ühenduse laevade suhtes, kes kalastavad Põhjamerel Norrale kuuluvates vetes:

3.   Litsentside suurim arv ja muud nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa I osas. Litsentsitaotlustes märgitakse kalapüügiliigid ning nende ühenduse laevade nimi ja tunnused, kellele litsentse taotletakse, ning liikmesriikide asutused saadavad taotlused komisjonile. Komisjon esitab taotlused asjaomaste kolmandate riikide asutustele.

4.   Kui liikmesriik kannab teisele liikmesriigile üle IV lisa I osas nimetatud püügipiirkonna kvoodi (vahetusleping), tuleb üle kanda ka asjaomased litsentsid ja teatada sellest komisjonile. IV lisa I osas sätestatud litsentside üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

5.   Ühenduse laevad peavad järgima kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid asjaomases püügipiirkonnas kehtivaid tingimusi.

Artikkel 21

Fääri saared

Ühenduse laevad, kellel on püügiluba ühe kalaliigi sihtpüügiks Fääri saarte vetes, võivad teise kalaliigi sihtpüügiga tegelda ainult juhul, kui nad teatavad muudatusest ette Fääri saarte ametiasutustele.

V PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE LITSENTSISÜSTEEM

Artikkel 22

Kohustus omada püügilitsentsi ja püügiluba

1.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 28b on Norra lipu all sõitvad laevad kogumahutavusega kuni 200 GT vabastatud püügilitsentsi ja püügiloa omamise kohustusest.

2.   Püügilitsents ja püügiluba peavad olema laeva pardal. Fääri saartel või Norras registreeritud kalalaevad on kõnealusest kohustusest vabastatud.

3.   Kolmanda riigi kalalaevad, kellel on püügiõigus 31. detsembril 2007, võivad püüki jätkata alates 1. jaanuarist 2008 kuni ajani, mil püügiõigusega kalalaevade nimekiri on komisjonile esitatud ning komisjon on selle heaks kiitnud.

Artikkel 23

Litsentsi ja püügiloa taotlemine

Kolmanda riigi asutuse poolt komisjonile esitatud litsentsi- ja kalapüügiloa taotlusega koos tuleb esitada järgmised andmed:

Artikkel 24

Litsentside arv

Litsentside arv ja nendega seotud tingimused määratakse kindlaks IV lisa II osas.

Artikkel 25

Tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1.   Litsentsid ja püügiload võib tühistada uute litsentside ja püügilubade väljaandmiseks. Tühistamine jõustub komisjoni poolt uute litsentside ja püügilubade väljaandmise kuupäevale eelneval päeval. Uued litsentsid ja püügiload jõustuvad nende väljaandmise kuupäeval.

2.   Litsentsid ja püügiload tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks enne nende kehtivusaja lõppu, kui kõnealuse kalavaru jaoks I lisas sätestatud kvoot on ammendatud.

3.   Litsentsid ja püügiload tunnistatakse kehtetuks juhul, kui ei täideta käesoleva määrusega ettenähtud kohustusi.

Artikkel 26

Asjakohaste eeskirjade täitmata jätmine

1.   Kolmanda riigi kalalaevadele, kes ei ole täitnud käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ei anta litsentsi ega püügiluba kuni 12 kuu jooksul.

2.   Komisjon esitab asjaomase kolmanda riigi asutustele nende kolmanda riigi kalalaevade nimed ja tunnused, kellele asjakohaste käesoleva määruse eeskirjade rikkumise tõttu ei anta luba kalastada ühenduse kalapüügipiirkonnas järgneva kuu või järgnevate kuude jooksul.

Artikkel 27

Litsentsiomaniku kohustused

1.   Kolmanda riigi kalalaevad täidavad kalastusvööndis kalastades kaitse- ja kontrollimeetmeid ning kõiki muid selles vööndis ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivaid sätteid, esmajoones määrusi (EMÜ) nr 1381/87, (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 1434/98 ja nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil (41).

2.   Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kalalaevad peavad püügipäevikut, kuhu kantakse V lisa I osas ettenähtud teave.

3.   Kolmanda riigi kalalaevad, välja arvatud ICES IIIa piirkonnas kalastavad Norra lipu all sõitvad laevad, edastavad komisjonile VI lisas sätestatud teabe kõnealuses lisas ettenähtud eeskirjade kohaselt.

Artikkel 28

Prantsuse Guajaana departemangu käsitlevad erisätted

1.   Litsentside andmine kalapüügiks Prantsuse Guajaana departemangu vetes on seotud asjaomase kolmanda riigi laeva omaniku kohustusega lubada komisjoni taotluse korral laeva pardale vaatleja.

2.   Prantsuse Guajaana departemangu vetes kalastavad kolmanda riigi kalalaevad peavad V lisa II osas esitatud näidisele vastavat püügipäevikut. Komisjoni taotluse korral saadetakse püügiandmed Prantsusmaa ametiasutuste kaudu komisjonile.

VI PEATÜKK

VAHEMERES KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 29

Püügikeelu kehtestamine peibutuspüügivahenditega väikest kuldmakrelli püüdvatele kaluritele

1.   Väikese kuldmakrelli (Coryphaena hippurus), eriti selle noorkalade kaitseks keelatakse peibutuspüügivahenditega püük 1. jaanuarist kuni 14. augustini 2008 Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) territooriumi kõigis geograafilistes piirkondades, nagu on kindlaks määratud resolutsioonis GFCM/31/2007/2, mis on esitatud XIV lisas.

2.   Erandina lõikest 1 võib liikmesriik, kui ta suudab tõendada, et halva ilma tõttu ei saanud tema lipu all sõitvad kalalaevad kasutada oma tavalisi kalastuspäevi, kanda oma peibutuspüügivahenditega kalastavate kalalaevade jaoks kaotsiläinud päevad üle ajavahemikku kuni järgmise aasta 31. jaanuarini. Liikmesriigid, kes soovivad sellist ülekandmist kasutada, esitavad enne 1. jaanuari 2009 komisjonile taotluse, et saada teatav arv lisapäevi, millal kalalaeval on lubatud püüda väikest kuldmakrelli peibutuspüügivahenditega keeluperioodil 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini 2009. Kõnealusele taotlusele lisatakse järgmine teave:

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretariaadile.

3.   Liikmesriigid saadavad komisjonile enne 1. novembrit 2008 aruande lõikes 2 osutatud meetmete rakendamise kohta 2007. aastal.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile 15. jaanuariks 2009 XIV lisas toodud Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) territooriumi resolutsioonis GFCM/31/2007/2 kindlaksmääratud kõigis geograafilistes piirkondades oma lipu all sõitvate kalalaevade poolt 2008. aastal lossitud ja ümberlaaditud väikese kuldmakrelli üldkoguse.

Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretariaadile.

Artikkel 30

Kalapüügipiirangutega piirkondade kehtestamine süvamere tundlike elupaikade kaitseks

1.   Veetavate tragide ja põhjatraalnootadega kalapüük on keelatud järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud aladel:

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed süvamere tundlike elupaikade kaitseks lõikes 1 viidatud piirkondades ja tagavad eelkõige, et kõnealused piirkonnad oleksid kaitstud muu tegevuse kui kalapüügi eest, mis ohustaks nende konkreetsete elupaikade iseloomulike joonte säilitamist.

Artikkel 31

Traalnooda vähim silmasuurus teatava kohaliku kalapüügi ja põhjalähedaste kalade hooajalise traalpüügi puhul

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1967/2006 arikli 8 lõike 1 punktist h ja artikli 9 lõike 3 punktist 2 võivad liikmesriigid jätkata oma riigi lipu all sõitvatele laevadele lubade andmist kasutada noodapära rombikujulise võrgusilma suurusega alla 40 mm teatava kohaliku kalapüügi ja põhjalähedaste kalade hooajalise traalpüügi puhul, mille käigus püütakse kolmandate riikidega jagamata kalavarusid.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse üksnes juba lubatud püügitegevuste suhtes kooskõlas liikmesriigis 1. jaanuaril 2007 kehtivate siseriiklike õigusaktidega ning see ei hõlma edaspidist püügikoormuse suurendamist võrreldes 2006. aastal kehtinud koormusega.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile 15. jaanuariks 2008 tavapärase andmeedastussüsteemi abil nimekirja nimekirja laevadest, millele on antud lõike 1 kohane kalastusluba. Püügiloaga laevade nimekiri sisaldab järgmist teavet:

4.   Komisjon edastab liikmesriikidelt saadud teabe GFCMi täitevsekretariaadile.

VII PEATÜKK

NAFO REGULEERIMISPIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 32

Püügiaruanded

1.   Määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laeva kapten saadab oma lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele elektrooniliselt püügiaruande, märkides oma leava püütud süvalesta koguse, sealhulgas aruanne nullpüügi kohta.

2.   Lõikega 1 ettenähtud aruanne edastatakse esimest korda hiljemalt kümnenda päeva lõpus pärast laeva sisenemist NAFO reguleerimispiirkonda või pärast püügiretke algust. Kõnealune aruanne edastatakse iga viie päeva tagant. Kui lõike 1 kohaselt teatatud süvalestapüügiga on ammendatud 75 % liikmesriikidele määratud kvoodist, edastavad kaptenid lõike 1 punktis b osutatud aruandeid kolme päeva tagant.

3.   Liikmesriigid edastavad aruanded kohe pärast kättesaamist komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 33

Täiendavad kontrollimeetmed

1.   Määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laevad võivad siseneda NAFO reguleerimispiirkonda süvalesta püügiks ainult juhul, kui neil on pardal alla 50 tonni ükskõik mis liiki püütud kala või kui sisenemine on lubatud käesoleva artikli lõigete 2, 3 või 4 kohaselt.

2.   Kui määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laeval on pardal üle 50 tonni või rohkem väljastpoolt NAFO reguleerimispiirkonda püütud saaki, edastatakse NAFO sekretariaadile e-posti või faksiga hiljemalt 72 tundi enne NAFO reguleerimispiirkonda sisenemist pardal hoitava saagi kogus, laeva kapteni määratud hinnanguline püügi alustamise koht (läänepikkus/põhjalaius) ja sinna saabumise eeldatav aeg.

3.   Kui inspekteerimislaev annab pärast lõike 2 kohase teate saamist märku kontrollikavatsusest, edastab ta kalalaevale selle kontrollpunkti koordinaadid, kus kontroll läbi viiakse. Kontrollpunkt ei tohi asuda kaugemal kui 60 meremiili kapteni määratud hinnangulisest püügi alustamise kohtast.

4.   Kui määruse (EÜ) nr 2115/2005 artikli 5 kohaselt süvalesta püügiloa saanud laev ei ole NAFO reguleerimispiirkonda sisenemise ajaks saanud NAFO sekretariaadilt ega inspekteerimislaevalt mingit teadet selle kohta, et inspekteerimislaev kavatsev läbi viia lõike 3 kohase kontrolli, võib kalalaev jätkata püüki. Kalalaev võib alustada püügitegevust ilma eelneva kontrollita ka juhul, kui inspekteerimislaev ei ole kontrolli alustanud kolme tunni jooksul alates kalalaeva saabumisest kontrollpunkti.

Artikkel 34

Koralli kaitsevöönd

NAFO rajooni 3O alas, mis on määratletud VII lisas, on keelatud igasugune püügitegevus, sealhulgas põhjaga kokkupuutuvate püügivahenditega.

VIII PEATÜKK

ERISÄTTED KOLMANDA RIIGI KALALAEVADE PÜÜTUD JA KÜLMUTATUD KALA LOSSIMISE JA ÜMBERLAADIMISE KOHTA NEAFC KONVENTSIOONI REGULEERITAVAS PIIRKONNAS

Artikkel 35

Sadamariigi kontroll

Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 2847/93 ja nõukogu 6. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1093/94 (millega kehtestatakse tingimused, mille alusel kolmandate riikide kalalaevad võivad otse ühenduse sadamates lossida ja saaki turustada) (43) kohaldamist, kehtivad käesolevas peatükis esitatud menetlused kolmanda riigi kalalaevade poolt NEAFCi konventsiooni piirkonnas püütud ja külmutatud kala lossimise ja ümberlaadimise kohta liikmesriikide sadamates.

Artikkel 36

Määratud sadamad

Ühenduse vetes on lossimine ja ümberlaadimine lubatud üksnes määratud sadamates.

Liikmesriigid määravad lossimiskoha või kalda lähedal asuva koha (määratud sadamad), kus on lubatud lossida ja ümber laadida artiklis 35 osutatud kalu. Liikmesriigid teatavad komisjonile 2007. aastal määratud sadamate nimekirja muudatustest vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Komisjon avaldab määratud sadamate nimekirja ja selles tehtud muudatused Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja paneb selle üles oma veebilehele.

Artikkel 37

Eelteade enne sadamasse sisenemist

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28e lõikest 1 teavitab kalalaeva, mille pardal on käesoleva määruse artiklis 35 osutatud kala, kapten või tema esindaja vähemalt kolm päeva enne kavandatud saabumisaega selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle sadamasse ta kavatseb saabuda, oma kavatsusest siseneda sadamasse kala lossimiseks või ümberlaadimiseks.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatisele lisatakse VIII lisa I osas esitatud vorm, mille A osa peab olema korralikult täidetud järgmiselt:

3.   Sadamaliikmesriigi pädev asutus edastab koopia lõikes 2 viidatud vormist viivitamatult kõnealuse kalalaeva lipuliikmesriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuliikmesriigile (lipuliikmesriikidele), millelt saak ümber laaditi.

Artikkel 38

Luba lossimiseks või ümberlaadimiseks

1.   Sadamariigi pädevad asutused võivad lubada lossimist või ümberlaadimist, kui selle kalalaeva lipuriik, kes kavatseb lossida või ümber laadida, või, kui kalalaev on väljaspool sadamat kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriik (-riigid), millelt saak ümber laaditi, on tõendanud, saates korralikult täidetuna tagasi talle (neile) artikli 37 lõike 3 kohaselt edastatud vormi B osa, järgmist:

2.   Erandina lõikest 1 võib sadamaliikmesriigi pädev asutus anda loa kalasaagi või selle osa lossimiseks lõikes 1 osutatud kinnituse puudumisel, kuid sellisel juhul hoitakse kõnealust kala pädeva asutuse kontrolli all laos. Kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks või äravedamiseks alles siis, kui on saadud lõikes 1 osutatud kinnitus. Kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimist, võib sadamaliikmesriigi pädev asutus kala konfiskeerida ja kõrvaldada oma eeskirjade kohaselt.

3.   Sadama liikmesriigi pädevad asutused teatavad oma otsusest lossimise või ümberlaadimise lubamise kohta viivitamatult komisjonile ja NEAFCi sekretärile, saates neile koopia VIII lisa I osas ettenähtud vormist, olles nõuetekohaselt täitnud osa C, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi konventsiooni piirkonnas.

Artikkel 39

Kontrollimised

1.   Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad oma sadamates igal aastal vähemalt 15 % artiklis 35 osutatud kolmandate riikide kalalaevade lossimistest ja ümberlaadimistest.

2.   Kontrollimine hõlmab kogu maha- või ümberlaadimise jälgimist ja lossimise eelteatises osutatud iga liigi koguste ning lossitud või ümberlaaditud iga liigi koguste võrdlemist.

3.   Inspektorid teevad kõik, et kalalaeva asjatult kinni ei peetaks, ja tagavad, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja et oleks välditud kala kvaliteedi halvenemine.

Artikkel 40

Kontrollimisaruanded

1.   Iga kontrollimine dokumenteeritakse VIII lisa II osas esitatud inspekteerimisaruande täitmisega.

2.   Igast inspekteerimisaruandest saadetakse viivitamatult koopia kontrollitud kalalaeva lipuriigile ja, kui kalalaev on kalasaaki ümber laadinud, nende laevade lipuriigile (-riikidele), millelt saak ümber laaditi, ning komisjonile ja NEAFCi sekretärile, kui lossitud või ümberlaaditud kala oli püütud NEAFCi konventsiooni piirkonnas.

3.   Iga inspekteerimisaruande originaal või sertifitseeritud koopia saadetakse nõudmise korral kontrollitud kalalaeva lipuriigile.

IX PEATÜKK

CCAMLR KONVENTSIOONI PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. OSA

Piirangud ja laevade kohta nõutavad andmed

Artikkel 41

Keelud ja püügipiirangud

1.   IX lisas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.   Uutes ja teadusuuringutega seotud püügipiirkondades kohaldatakse X lisas sätestatud püügi- ja kaaspüügipiiranguid kõnealuses lisas nimetatud alapiirkondades.

2. OSA

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 42

Uurimusliku kalapüügi läbiviimise eeskirjad

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kõik ühenduse kalalaevad täidavad järgmisi tingimusi:

Artikkel 43

Osalemine uurimuslikus kalapüügis

1.   Hispaania lipu all sõitevad ja Hispaanias registreeritud kalalaevad, mille kohta on CCAMLRile esitatud teatis vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitele 7 ja 7a, võivad osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3b väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi.

2.   Rajoonis 58.4.3b tohib korraga kalastada ainult üks kalalaev.

3.   Alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1 ja 58.4.2 kogupüügi- ja kaaspüügipiirangud ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks X lisas. Kalastamine mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud püügilimiidini, ning uurimisala suletakse kalastamiseks ülejäänud kalastushooajal.

4.   Kalapüük toimub võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada teavet, mis on vajalik kalastamisvõimaluste kindlaksmääramiseks, ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. Rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2 on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 44

Aruandlussüsteemid

Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevate laevade jaoks kehtivad järgmised saagi ja püügikoormuse aruannete süsteemid:

Artikkel 45

Loomuse mõiste

1.   Käesolevas jaos tähendab üks loomus ühe või mitme õngejada vettelaskmist ühes paigas. Loomuse täpne geograafiline asukoht määratakse õngejada või õngejadade keskpunkti abil ning seda kasutatakse saagi- ja püügikoormusaruandluses.

2.   Loomus on teaduslik järgmistel tingimustel:

Artikkel 46

Teadusuuringute kavad

Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad teadusuuringute kavasid kõikides väikestes uurimisalades (SSRU), milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Teadusuuringute kava rakendatakse järgmiselt:

Artikkel 47

Andmekogumiskavad

1.   Artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osalevad laevad rakendavad andmekogumiskavasid kõikides väikestes uurimisalades, milleks on jaotatud FAO alapiirkond 88.1 ja 88.2 ning rajoonid 58.4.1 ja 58.4.2. Andmekogumiskava hõlmab järgmisi andmeid:

2.   Kõik lõikes 1 nimetatud andmed kogutakse iga teadusloomuse kohta; eelkõige tuleb kuni 100 kalast koosneva teadusloomuse kõik kalad mõõta ning saata vähemalt 30 kalast koosnev proov bioloogilisteks uuringuteks. Kui püütud kalu on üle 100, kasutatakse juhuslikkuse alusel valitud osaproovi meetodit.

Artikkel 48

Märgistamiskava

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 7b kohaldamist, märgistab iga õngejadasid kasutav kalalaev Dissostichus spp. isendid ja laseb nad vabadusse kogu kalapüügi jooksul, järgides sellise püügi jaoks ettenähtud kaitsemeetmes täpsustatud määra, vastavalt CCAMLRi märgistamisprotokollile.

Artikkel 49

Teadusvaatlejad

1.   Iga artiklis 43 nimetatud uurimuslikus kalapüügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt kaks teadusvaatlejat, kellest üks on määratud CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluste kava kohaselt.

2.   Iga liikmesriik, toimides oma kohaldatavate seaduste ja eeskirjade, sealhulgas oma kohtutes tõendite hindamist käsitlevate eeskirjade kohaselt, käsitleb käesoleva kava raames uuringud tellinud CCAMLRi osalisriigi kalandusinspektorite ettekandeid samuti kui oma inspektorite ettekandeid ja liikmesriik ning kõnealune tellinud CCAMLRi osalisriik teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel.

Artikkel 50

Tavalise hiilgevähi püügis osalemise kavatsuse teatised

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklist 5a teatavad liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni piirkonnas, CCAMLRi sekretariaadile ja komisjonile oma kavatsusest vähemalt neli kuud enne CCAMLRi komisjoni aastakoosolekut, vahetult enne püügihooaega, mil nad kavatsevad seda püüda, kasutades käesoleva määruse XI lisas esitatud vormi, et tagada nõuetekohane läbivaatamine CCAMLRi komisjoni poolt enne, kui laevad püüki alustavad.

2.   Lõikes 1 sätestatud teatis sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügis osalemiseks loa annab.

3.   Liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni piirkonnas, esitavad teatise üksnes nende laevade kohta, kes teatamise jal tema lipu all sõidavad.

4.   Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid lubada hiigelvähi püügis osaleda mul kui lõigete 1–3 kohaselt CCAMLRile teatatud laeval, kui teatatud laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud operatiivsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni, esitades:

5.   Erandina lõigetest 3 ja 4 ei või liikmesriigid lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, kes on kantud CCAMLRi ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

Artikkel 51

Tavalise hiilgevähi püügi ennetuslikud püügipiirangud teatavates alapiirkondades

1.   Tavalise hiilgevähi kombineeritud kogupüük statistilistes alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ei ületa 3,47 miljonit tonni mis tahes püügihooajal. Tavalise hiilgevähi kogupüük statistilises rajoonis 58.4.2 ei ületa 2,645 miljonit tonni mis tahes püügihooajal.

2.   Kuni selle kogupüügilimiidi jagamiseni väiksemateks haldusühikuteks vastavalt teaduskomitee nõuandele ei ületa statistilistes alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 teostatav kogu kombineeritud püük 620 000 tonni mis tahes püügihooajal. Kogupüük rajoonis 58.4.2 ei ületa 260 000 tonni lääne pool 55oE ja 192 000 tonni ida pool 55oE mis tahes püügihooajal.

3.   Püügihooaeg algab 1. detsembril ja lõpeb järgmise aasta 30. novembril.

4.   Iga rajoonis 58.4.2 tavalise hiilgevähi püügis osaleva laeva pardal on kogu püügiperioodi jooksul vähemalt üks CCAMLRi rahvusvahelise teadusvaatluse kavale vastav teadusvaatleja või riigisisene teadusvaatleja, kes täidab nimetatud kavas esitatud nõudmisi, ning võimalusel üks täiendav teadusvaatleja.

Artikkel 52

Tavalise hiilgevähi püügi andmete aruandlussüsteem

1.   Tavalise hiilgevähi saakide kohta esitatakse aruanne vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 10.

2.   Kui mis tahes püügihooajahooaja teatatud kogusaak on vähemalt 80 % 620 000 tonnisest käivituslävest alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning 260 000 tonnist lääne pool 55oE ja 192 000 tonnist ida pool 55oE alapiirkonnas 58.4.2, esitatakse saakide kohta aruanne vastavalt määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklile 11.

3.   Püügihooajal, mis järgneb püügihooajale, mil kogupüük oli vähemalt 80 % lõikes 2 sätestatud käivituslävest, saadetakse püügi kohta aruanne kooskõlas määruse (EÜ) 601/2004 artikliga 11, kui kogupüük on vähemalt 50 % nimetatud käivituslävest.

4.   Iga püügihooaja lõpus saavad liikmesriigid igalt oma laevalt loomuste kaupa esitatavad andmed, mis on vajalikud CCAMLRi üksikasjalike saagi ja püügikoormuse andmete vormi täitmiseks. Liikmesriigid edastavad nimetatud andmed CCAMLRi traalpüügi vormis C1 CCAMLRi peasekretärile ja komisjonile hiljemalt järgneva aasta 1. aprilliks.

Artikkel 53

Dissostichus spp. uurimusliku püügi piirangud

1.   Dissostichus spp. kogupüük BANZARE madalikul

(statistiline rajoon 58.4.3b), mis jääb väljapoole riiklikku jurisdiktsiooni, ei ületa püügihooajal 2007/08:

2.   Punkti 1 alapunktis i osutatud kogupüüki väikesel uurimisalal A ei teostata ajavahemikus 16. märts 2008 kuni teadusliku uurimistöö lõpuni või 1. juunini 2008, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Artikkel 54

Nakkevõrkudega süvamerepüügi ajutine keelustamine

1.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmist mõistet:

Nakkevõrgud on vertikaalsed ühe-, kahe- või kolmekordsete võrkseintega nöörid, veepinna lähedal, vahemises kihis või põhjas ning millesse kala nakkub, takerdub või end mähib. Nakkevõrkudel on ülemisel veeliinil ujukid (ülemine selis) ning tavaliselt raskused alumisel veeliinil (raskusselis). Nakkevõrgud koosnevad ühekordsetest või harvemini kahe- või kolmekordsetest võrkudest (abarad), mis on kinnitatud koos samadele toestavatele trossidele. Ühes püügivahendis võib koos kasutada mitut liiki võrke (nt abaraid ja nakkevõrke). Selliseid võrke võib kasutada kas ühekaupa või korraga mitut ritta seatuna (võrgujadad), mis on tavalisem. Püügivahendit võib paigale ankurdada (seisevvõrk) või jätta triivima laevast lahus või sellega ühendatuna (triivvõrk).

2.   Nakkevõrkude kasutamine CCAMLRi konventsiooni piirkonnas muuks kui teaduslikuks otstarbeks on keelatud, kuni teaduskomitee on uurinud selle püügivahendi võimalikku mõju ja teinud selle kohta ettekande ning komisjon on teaduskomitee soovituste põhjal andnud nõusoleku, et sellist meetodit tohib kasutada CCAMLRi konventsiooni piirkonnas.

3.   Nakkevõrkude kasutamisest teaduslikuks uurimistööks sügavamal kui 100 meetrit teatatakse eelnevalt teaduskomiteele ja komisjon kinnitab selle enne, kui sellise uurimistööga tohib alustada.

4.   Iga kalalaev, kes soovib läbida CCAMLRi konventsiooni piirkonda, vedades oma pardal nakkevõrke, peab oma kavatsusest eelnevalt teatama sekretariaadile, teatades ka kuupäevad, mil ta kavatseb läbida CCAMLRi konventsiooni piirkonda. Iga nakkevõrkudega kalalaeva viibimine CCAMLRi konventsiooni piirkonnas, millest ei ole eelnevalt teatatud, rikub käesoleva artikli sätteid.

Artikkel 55

Merelindude juhusliku hukkumise minimeerimine

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 8 kohaldamist, vabastavad laevad, mis kasutavad hispaania õngepüügimeetodit, raskused enne trosside pinguldumist.

2.   Lõikes 1 osutatud õngepüügil võib kasutada järgmisi raskuseid:

Artikkel 56

Püügikeeluaeg

1.   Pärast seda, kui CCAMLRi sekretariaat on teatanud püügikeeluaja kehtestamisest, tagavad liikmesriigid, et kõik nende lipu all asjaomases piirkonnas, halduspiirkonnas, alapiirkonnas, rajoonis, väikesel uurimisalal või muus haldusüksuses kalastavad laevad hiivavad teate saamisel püügikeeluaja algusajaks pardale kõik püügivahendid.

2.   Kui kalalaev on saanud sellise teate, ei tohi ta teatatud kuupäevale ja ajale järgneva 24 tunni jooksul õngejada vette lasta. Kui selline teade saadakse vähem kui 24 tundi enne püügikeeluaja algust, ei tohi pärast sellise teate saamist õngejadasid enam vette lasta.

3.   Püügikeeluaja kehtestamise korral lahkuvad kõik kalalaevad püügipiirkonnast kohe pärast kõikide püügivahendite pardale hiivamist.

4.   Kui kalalaev ei suuda kõiki püügivahendeid teatatud püügikeeluaja alguseks pardale hiivata põhjustel, mis on seotud:

teavitab kalalaev olukorrast asjaomasele liikmesriigile. Liikmesriigid teavitavad viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni. Sellele vaatamata teeb kalalaev kõik endast oleneva, et hiivata kõik oma püügivahendid pardale nii kiiresti kui võimalik.

5.   Lõike 4 kohaldamisel viivad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele menetlustele läbi uurimise kalalaeva tegevuste kohta ning teavitavad CCALMRi sekretariaati ja komisjoni uurimise tulemustest, sealhulgas kõikidest asjakohastest küsimustest, hiljemalt CCAMLRi järgmiseks kokkusaamiseks. Lõpparuandes hinnatakse, kas kalalaev tegi kõik endast oleneva, et hiivata kõik oma püügivahendid pardale:

6.   Juhul kui kalalaev ei lahku püügikeelupiirkonnast pärast püügivahendite pardalehiivamist nii kiiresti kui võimalik, teavitab kalalaeva lipuliikmesriik või kalalaev ise sellest CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni.

X PEATÜKK

SEAFO PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. OSA

Loa andmine laevadele

Artikkel 57

Loa andmine laevadele

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile, võimaluse korral elektrooniliselt, 1. juuniks 2008 oma selliste laevade nimekirja, kellele kalapüügiloa väljaandmisega on antud luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

2.   Lõikes 1 osutatud nimekirja kantud laevade omanikud peavad olema ühenduse kodanikud või juriidilised isikud.

3.   Kalalaevadel lubatakse tegutseda SEAFO konventsiooni piirkonnas, kui need suudavad täita kalalaevadele SEAFO konventsiooniga kehtestatud nõudeid ja kohustusi ning konventsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid.

4.   Kalastusluba ei anta kalalaevadele, kes on teostanud ebaseaduslikku, teatamata, reguleerimata kalapüüki, välja arvatud juhul, kui uued omanikud esitavad piisava dokumenteeritud tõendusmaterjali, et eelmised omanikud ja operaatorid ei oma nendes mingisugust õiguslikku, kasusaamisega seotud või rahalist osalust või kontrolli nende üle, või et kogu asjakohase teabe põhjal nende laevad ei osale ebaseaduslikus, teatamata, reguleerimata kalapüügis ega ole sellega seotud.

5.   Lõikes 1 osutatud nimekiri sisaldab järgmist teavet:

6.   Pärast püügiloaga laevade esialgse nimekirja koostamist teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamatult iga laeva nimekirja lisamisest, nimekirjast väljajätmisest või mis tahes muudatusest nimekirjas iga kord, kui need aset leiavad.

Artikkel 58

Püügiloaga laevade kohustused

1.   Laevad järgivad kõiki asjakohaseid SEAFO kaitse- ja majandamismeetmeid.

2.   Püügiloaga laevad hoiavad pardal kehtivaid tõendeid laeva registreerimise kohta ja kehtivat luba püüda või ümber laadida kala.

Artikkel 59

Püügiloata laevad

1.   Liikmesriigid võtavad meetmed, et keelata laevadel, kes ei ole kantud püügiloaga laevade SEAFO nimekirja, püüda, hoida pardal, ümber laadida ja lossida SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõik andmed, mille kohaselt on põhjust kahtlustada, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kandmata laevad tegelevad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluva kala püügi või ümberlaadimisega SEAFO konventsiooni piirkonnas.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et püügiloaga laevade SEAFO nimekirja kantud laevade omanikud ei tegele ega ole seotud kalapüügiga SEAFO konventsiooni piirkonnas, mida teostavad laevad, kes ei ole kantud püügiloaga laevade nimekirja.

2. OSA

Ümberlaadimine

Artikkel 60

Merel toimuva ümberlaadimise keelamine

Iga liikmesriik keelab tema lipu all sõitvatel kalalaevadel laadida SEAFO konventsiooni piirkonnas merel ümber SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala.

Artikkel 61

Sadamas toimuv ümberlaadimine

1.   Ühenduse laevad, kes püüavad SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, laadivad kala ümber ainult SEAFO lepinguosalise sadamas, kui neil on selle lepinguosalise eelnev luba, kelle sadamas toimub ümberlaadimine. Ühenduse kalalaevadel on lubatud kala ümber laadida ainult juhul, kui nad on saanud selleks eelneva loa oma lipuliikmesriigi ja sadamariigi pädevalt asutuselt.

2.   Iga liikmesriik tagab, et tema püügiloaga kalalaevad saavad eelneva loa sadamas ümberlaadimiseks. Liikmesriik tagab ka, et ümberlaadimised sobivad kokku iga laeva teatatud püügikogusega, ja nõuab ümberlaadimisest teatamist.

3.   Ühenduse kalalaeva kapten, kes laadib teisele laevale, edaspidi „vastuvõttev laev”, ümber mis tahes koguse SEAFO konventsiooni piirkonnas püütud ja konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab ümberlaadimise ajal vastuvõtva laeva lipuliikmesriigile asjakohased kalaliigid ja kogused, ümberlaadimise kuupäeva ja püügikohad ning esitab oma lipuliikmesriigile SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni vastavalt XII lisa I osas esitatud vormile.

4.   Ühenduse kalalaeva kapten teatab vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist SEAFO lepinguosalisele, kelle sadamas ümberlaadimine toimub, järgmised andmed:

5.   Hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise algust ja ümberlaadimise lõpul, kui ümberlaadimine toimub SEAFO lepinguosalise sadamas, teatab ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten sadamariigi pädevale asutusele tema laeva pardal olevate SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide kogused ja esitab 24 tunni jooksul kõnealusele pädevale asutusele SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni.

6.   Ühenduse lipu all sõitva vastuvõtva laeva kapten esitab 48 tundi enne lossimist SEAFO ümberlaadimise deklaratsiooni selle riigi pädevale asutusele, kus asub sadam, milles toimub lossimine.

7.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed saadud teabe õigsuse kontrollimiseks ja teeb koostööd lipuriigiga selle tagamiseks, et lossitud kogused on kooskõlas iga laeva teatatud püügikogustega.

8.   Iga liikmesriik, kelle laevadel on lubatud püüda SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, teatab 1. juuniks 2008 komisjonile kõik üksikasjad tema lipu all sõitvate laevade kalasaagi ümberlaadimise kohta.

3. OSA

Kaitsemeetmed tundlike süvamereelupaikade ja ökosüsteemide juhtimiseks

Artikkel 62

Suletud piirkonnad

Ühenduse kalalaevadel on keelatud SEAFO konventsiooniga hõlmatud kalaliikide püük järgmistes piirkondades:

Artikkel 63

Kalastamise jätkamine suletud püügipiirkonnas

1.   Artiklis 62 osutatud suletud piirkondades ei jätkata kalastamist enne, kui lipuliikmesriik on kindlaks määranud ja kaardistanud tundlikud mereökosüsteemid, sealhulgas neis piirkondades asuvad veealused mäed, hüdrotermilised lõõrid ja külmaveekorallid, ning hinnanud kalastamise jätkamise mõju sellistele tundlikele mereökosüsteemidele.

2.   Lipuliikmeriik saadab lõike 1 kohaselt teostatud määramise, kaardistamise ja hindamise tulemused komisjonile edastamiseks SEAFO teaduskomisjoni aastakoosolekule.

3.   Liikmesriigid võivad uurimusliku kalapüügi kavad saata komisjonile hindamiseks, milline on kalastamise mõju kalavarude säästvale arengule ja tundlikele mereökosüsteemidele.

4. OSA

Meetmed merelindude tahtmatu kaaspüügi vähendamiseks

Artikkel 64

Teave merelindude häirimise kohta

Liikmesriigid koguvad andmeid merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu püügi kohta nende kalalaevade poolt, kes püüavad SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, ja edastavad kõik sellekohased andmed komisjonile 1. juuniks 2008.

Artikkel 65

Leevendavad meetmed

1.   Kõik ühenduse kalalaevad, kes püüavad kala lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastid):

2.   Õngejadad lastakse vette üksnes öösel (s.o kahe nautilise hämariku vahelisel pimedal ajal) (44). Öisel õngepüügil kasutatakse üksnes nii vähe laevatulesid, kui on vajalik ohutuse tagamiseks.

3.   Sisikondade heitmine vette on keelatud püügivahendite vettelaskmise ajal. Tuleb vältida sisikondade heitmist vette ajal, mil püügivahendid on vees. Sisikondade vetteheitmine peab võimaluse korral toimuma laeva teisel poolel, mitte seal, kust püügivahendid on vette lastud. Laevade või püügipiirkondade puhul, mille puhul ei ole nõuet jätta kogu sisikond pardale, on vaja rakendada süsteem, millega sisikonnast ja kalapeadest eemaldatakse enne nende vetteheitmist kõik konksud. Enne vettelaskmist tuleb võrgud puhastada, et eemaldada kõik, mis võiks merelinde kohale meelitada.

4.   Ühenduse kalalaevad rakendavad võrkude vettelaskmisel ja võrkudega püügil korda, millega ajavahemik, mil lõtvade võrgusilmadega võrk on veepinnal, on viidud miinimumini. Võrkude hooldustööd tehakse võimaluse korral nii, et võrk ei oleks vees.

5.   Ühenduse kalalaevu kutsutakse üles kasutama sellise kujuga püügivahendeid, mille puhul lindudel oleks vähem võimalusi puutuda kokku püügivahendi nende jaoks kõige ohtlikuma osaga. Selleks võib suurendada võrgu raskusi või vähendada ujuvust, nii et võrk vajuks kiiremini vette, või panna eredavärviline plagu vm asi nende võrguosade kohale, kus võrgusilmad on lindude jaoks kõige ohtlikuma suurusega.

6.   Ühenduse kalalaevadele, mille pardal ei ole võimalusi kalasaagi töötlemiseks või sisikondade hoidmiseks, või millel ei ole võimalust heita sisikonnad vette laeva teisel küljel, kust ei ole vette lastud püügivahendeid, ei anta luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas.

7.   Tehakse kõik vajalik, et püügivahenditesse elusana kinnijäänud linnud vabastataks elusana ja et võimaluse korral eemaldataks konksud ilma asjaomase linnu elu ohtu seadmata.

5. OSA

Kontrollimine

Artikkel 66

Patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides) käsitlevad erisätted

1.   Artikli 57 kohaselt SEAFO konventsiooni piirkonnas patagoonia kihvkala püügiks loa saanud laeva kapten edastab elektrooniliselt oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele ja SEAFO sekretariaadile püügiaruande, märkides oma laeva poolt püütud patagoonia kihvkalade arvu, sealhulgas sealhulgas tühiteatised. Kõnealune aruanne saadetakse püügiretkel olles iga viie päeva järel. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teabe viivitamata komisjonile.

2.   Liikmesriigid, kellel on laevu, mis on saanud loa patagoonia kihvkala püügiks SEAFO konventsiooni piirkonnas, esitavad komisjonile ja SEAFO sekretariaadile üksikasjalikud andmed saagi ja püügikoormuse kohta hiljemalt 30. juunil 2008.

Artikkel 67

Süvamere punakrabi (Chaceon spp) käsitlevad erisätted

1.   Artikli 57 kohaselt SEAFO konventsiooni piirkonnas süvamere punase krabi püügiks loa saanud laeva kapten edastab elektrooniliselt oma lipuriigi pädevatele asutustele ja SEAFO sekretariaadile püügiaruande, märkides oma laeva poolt püütud süvamere punaste krabide arvu, sealhulgas sealhulgas saagita jäämise korral. Kõnealune aruanne edastatakse püügiretke iga viie päeva tagant. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teabe viivitamata komisjonile.

2.   Liikmesriigid, kellel on laevu, mis on saanud loa süvamere punase krabi püügiks SEAFO konventsiooni piirkonnas, esitavad komisjonile ja SEAFO sekretariaadile üksikasjalikud andmed saagi ja püügikoormuse kohta hiljemalt 30. juunil 2008.

Artikkel 68

Kalalaeva liikumisest ja püükidest teatamine

1.   Kalalaevad ja uurimislaevad, kel on luba püüda kala SEAFO konventsiooni piirkonnas ja kes seda teevad, saadavad laevaseiresüsteemi või muu sobiva vahendiga lipuliikmesriigi asutusele ja, kui lipuliikmesriik nõuab, SEAFO peasekretärile ettekanded konventsiooni piirkonda sisenemise, sellest väljumise ja püügi kohta.

2.   Ettekanne sisenemise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga sisenemist SEAFO konventsiooni piirkonda, näidates sisenemise kuupäeva ja kellaaja, laeva geograafilise asukoha ja pardal oleva kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

3.   Iga kalendrikuu lõpul esitatakse ettekandes püügi kohta püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood).

4.   Ettekanne väljumise kohta esitatakse mitte rohkem kui 12 tundi ja mitte vähem kui 6 tundi enne iga väljumist SEAFO konventsiooni piirkonnast. Selles esitatakse väljumise kuupäev ja kellaaeg, laeva geograafiline asukoht, püügipäevade arv ja SEAFO konventsiooni piirkonnas püütud kala eluskaalu kogused (kg) liikide kaupa (FAO kolmetäheline kood) kas alates kalapüügi algusest kõnealuses piirkonnas või viimasest püügiettekandest.

Artikkel 69

Teaduslikud vaatlused ja andmete kogumine kalavarude suuruse hindamiseks

1.   Iga liikmesriik tagab, et iga tema kalalaeva, kes püüab SEAFO konventsiooni piirkonnas SEAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala, pardal oleksid kvalifitseeritud teadusvaatlejad.

2.   Iga liikmesriik nõuab, et teave, mille vaatlejad on kogunud iga tema lipu all sõitva kalalaeva kohta, esitataks 30 päeva jooksul pärast SEAFO konventsiooni piirkonnast lahkumist. Teave esitatakse SEAFO teaduskomitee määratud vormis. Liikmesriigid saadavad koopia andmetest võimalikult kiiresti komisjonile, võttes arvesse, et teabe esitamisel on vaja säilitada koondamata andmete konfidentsiaalsus. Liikmesriigid võivad saata koopia teabest ka SEAFO peasekretärile.

3.   Määratud vaatlejad koguvad ja kontrollivad käesolevas artiklis viidatud teabe, kuivõrd see on võimalik, 30. juuniks 2008.

Artikkel 70

Kolmandate riikide laevade täheldamine

1.   Liikmesriikide lipu all sõitvad laevad teatavad oma lipuliikmesriigile võimalikust kalapüügist, mida konventsiooni piirkonnas teostavad kalalaevad, kes sõidavad SEAFO konventsiooniga mitte liitunud riigi lipu all. Selline teave hõlmab muu hulgas järgmist:

2.   Iga liikmesriik saadab lõikes 1 viidatud andmed võimalikult kiiresti komisjonile. Komisjon edastab need andmed teadmiseks SEAFO peasekretärile.

XI PEATÜKK

IOTC PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 71

Merelindude kaaspüügi vähendamine

1.   Liikmesriigid koguvad kogu kättesaadava teabe merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu kaaspüügi kohta oma kalalaevade poolt ning edastavad kõnealused andmed IOTC-le, saates komisjonile koopia.

2.   Liikmesriigid püüavad tõhusate leevendusmeetmete abil vähendada merelindude kaaspüügi taset kõigis kalastuspiirkondades ja kõigil püügihooaegadel.

3.   Ühenduse kalalaevad, mis püüavad kala lõuna pool 30 lõunalaiuskraadi, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastid) vastavalt järgmistele tehnilistele sätetele:

4.   Triivõngejadasid kasutavad ühenduse kalapüügilaevad vabastatakse lõike 3 nõuetest, kui nad püüavad mõõkkala „ameerika õngejada süsteemi” kasutades.

Artikkel 72

Püügivõimsuse piirangud troopikatuune püüdvate laevade puhul

1.   Liikmesriigid piiravad püüniseliikide kaupa 2006. aasta tasemel selliste oma lipu all sõitvate IOTC piirkonnas troopikatuune püüdvate laevade püügikoormuse, mille üldpikkus on vähemalt 24 m. Nad piiravad samuti püüniseliikide kaupa selliste oma lipu all sõitvate IOTC piirkonnas väljaspool nende majandusvööndit troopikatuune püüdvate laevade arvu, mille üldpikkus on vähemalt 24 m. Laevade arvu piirang on kooskõlas vastava kogumahutavusega, väljendatuna brutoregistertonnaaži (GRT) või brutotonnaažina (GT). Laevade asendamise korral ei tohi ületada lubatud kogumahutavust.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata laevade suhtes, mille puhul on 2006. aastal pooleli haldusmenetlus, ehitamine või mille ehitamiseks on juba luba antud ning mille kasutamiseks on luba antud.

3.   Olenemata lõikest 1 teatavad liikmesriigid komisjonile 1. jaanuariks 2008 oma nende laevade arvu ja kogumahtuvuse, mis 2006. aastal püüdsid kõnealuses piirkonnas troopikatuuni. Selleks tõendavad nad oma laevade tõhusa viibimise ja kalapüügitegevuse IOTC piirkonnas 2006. aastal laevaseiresüsteemi andmete, püügipäevikute, sadamasse sisenemise teabe või muude vahendite abil.

4.   Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid muuta laevade arvu püügivahendite järgi, kui nad tõendavad komisjonile, et laevade arvu muutus püügivahendeid arvestades ei suurenda asjaomase kalavaru püügikoormust.

5.   Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus kavandatava püügivõimsuse muudatuse puhul oleksid ülekantavad laevad IOTCi laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laev, üle ei kanta.

Artikkel 73

Püügivõimsuse piirangud mõõkkala ja pikkuimtuuni püüdvate laevade puhul

1.   Liikmesriigid piiravad püüniseliikide kaupa 2007. aasta tasemel selliste oma lipu all sõitvate IOTC piirkonnas mõõkkala ja pikkuimtuuni püüdvate laevade püügikoormuse, mille üldpikkus on vähemalt 24 m. Liikmesriigid piiravad samuti püüniseliikide kaupa selliste oma lipu all sõitvate IOTC piirkonnas väljaspool nende majandusvööndit mõõkkala ja pikkuimtuuni püüdvate laevade arvu, mille üldpikkus on vähemalt 24 m. Laevade arvu piirang on kooskõlas vastava kogumahutavusega, väljendatuna brutoregistertonnaaži (GRT) või brutotonnaažina (GT). Laevade asendamise korral ei tohi ületada lubatud kogumahutavust.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata laevade suhtes, mille puhul on 2007. aastal pooleli haldusmenetlus, ehitamine või mille ehitamiseks on juba luba antud ning mille kasutamiseks on luba antud.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile 1. jaanuariks 2008 oma nende laevade arvu ja mahutavuse, mis 2007. aastal püüdsid kõnealuses piirkonnas mõõkkala ja pikkuimtuuni. Selleks tõendavad nad oma laevade viibimise ja kalapüügitegevuse IOTC piirkonnas 2007. aastal laevaseiresüsteemi andmete, püügipäevikute, sadamasse sisenemise teabe või muude vahendite abil.

4.   Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid muuta oma laevade arvu püügivahendeid arvestades, kui nad tõendavad komisjonile, et laevade arvu muutus püügivahendeid arvestades ei suurenda asjaomaste kalavarude püügikoormust.

5.   Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus kavandatava püügivõimsuse muudatuse puhul oleksid ülekantavad laevad IOTCi laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laev, üle ei kanta.

XII PEATÜKK

SPFO PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 74

Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuse piirangud

1.   Liikmesriigid piiravad oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) üldist taset SPFO piirkonnas 2007. aastal registreeritud kogumahutavuse tasemeni, et oleks tagatud pelaagiliste kalavarude säästev kasutamine Vaikse ookeani lõunaosas.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile 15. jaanuariks 2008 oma lipu all sõitvate kõnealuses piirkonnas 2007. aastal registreeritud ja aktiivselt tegutsenud laevade kogumahutavuse (GT) üldise taseme. Selle teabe esitamisel tõendavad liikmesriigid oma laevade viibimise SPFO piirkonnas 2007. aastal laevaseiresüsteemi andmete, püügipäevikute, sadamasse sisenemise teabe või muude vahendite abil.

3.   Liikmesriigid, kes on varem püüdnud pelaagilisi liike Vaikse ookeani lõunaosas, kuid 2007. aastal ei ole kalapüügiga tegelenud, võivad 2008. aastal siseneda püügiks SPFO piirkonda, juhul kui nad vabatahtlikult piiravad püügikoormust. Need liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile SPFO piirkonnas kalapüügiga tegelevate oma laevade nimed ja omadused, sh kogumahutavuse.

4.   Liikmesriigid edastavad SPFO ajutisele teaduslikule töörühmale ülevaatamiseks kõik SPFO piirkonna pelaagiliste kalavarude hindamise ja uuringute tulemused ning taotlevad oma teadusekspertide aktiivset osalemist nimetatud organisatsiooni teadustöös, mis käsitleb pelaagilisi liike.

5.   Liikmesriigid tagavad nii palju kui võimalik vaatlejate olemasolu oma riigi lipu all sõitvatel laevadel, et jälgida pelaagilist kalapüüki Vaikse ookeani lõunaosas ja koguda asjakohaseid teaduslikke andmeid.

Artikkel 75

Põhjalähedane kalapüük

1.   Liikmesriigid piiravad SPFO piirkonnas põhjalähedase kalapüügi püügikoormust või saaki aasta keskmisele tasemele ajavahemiku 1. jaanuar 2002 kuni 31. detsember 2006 põhjal, arvestades kalalaevade arvu ja muid näitajaid, mis kajastavad saagi taset, püügikoormust ja -võimsust.

2.   Liikmesriigid ei laienda põhjalähedast püüki SPFO uutesse piirkondadesse, kus praegu sellise püügiga ei tegelda.

3.   Ühenduse laevad lõpetavad põhjalähedase kalapüügi viie miili kaugusel sellisest kohast SPFO piirkonnas, kus on püügitegevuse käigus leitud tõendeid tundlikest mereökosüsteemidest. Ühenduse laevad teatavad oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele, komisjonile ja SPFO ajutisele sekretariaadile leiu asukoha ja asjaomase ökosüsteemi liigi, et asjassepuutuva koha kaitseks saaks võtta vajalikud meetmed.

4.   Liikmesriigid määravad vaatlejad kõigile oma lipu all sõitvatele laevadele, mis tegelevad või kavatsevad hakata tegelema põhjatraalpüügiga SPFO piirkonnas ning tagavad vaatlejate kohalolu piisava taseme oma lipu all sõitvatel laevadel, mis tegelevad muu põhjalähedase püügiga SPFO piirkonnas.

Artikkel 76

Andmete kogumine ja jagamine

Liikmesriigid koguvad, kontrollivad ja esitavad andmeid kooskõlas menetlustega, mida on kirjeldatud andmete kogumise, edastamise, kontrollimise ja vahetuse SPFO normides.

XIII PEATÜKK

WCPFC PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 77

Püügikoormuse piirangud

Liikmesriigid tagavad, et suursilmtuuni, kulduimtuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuimtuuni püügikoormus WCPFC piirkonnas piirdub üksnes nende püügikoormustega, mille suhtes ühendus on sõlminud kalanduse partnerluslepingud kõnealuse piirkonna rannikuriikidega.

Artikkel 78

Majanduskavad peibutuspüügivahendite kasutamiseks

1.   Liikmesriigid, kelle laevadel on luba kalastada WCPFC piirkonnas, koostavad majanduskavad ankurdatud või triivivate peibutuspüügivahendite kasutamiseks. Kõnealused majanduskavad sisaldavad strateegiaid, mille abil piirata suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni noorkalade häirimist.

2.   Punktis 1 osutatud majanduskavad esitatakse komisjonile hiljemalt 15. oktoobril 2008. Komisjon koostab nende majanduskavade põhjal ühenduse majanduskava ja esitab selle WCPFC sekretariaadile hiljemalt 31. detsembril 2008.

Artikkel 79

Mõõkkala püüdvate laevade maksimaalne arv

WCPFC piirkonnast lõuna pool 20oS mõõkkala püüdvate ühenduse laevade arv ei või ületada 14. Ühenduse osalus piirdub Hispaania lipu all sõitvate laevadega.

XIV PEATÜKK

ICCAT PIIRKONNAS KALASTAVAID ÜHENDUSE LAEVU KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 80

Merelindude kaaspüügi vähendamine

1.   Liikmesriigid koguvad kogu kättesaadava teabe merelindude häirimise, sealhulgas nende tahtmatu püügi kohta oma kalalaevade poolt, ning edastavad kõnealused andmed ICCATi sekretariaadile ja komisjonile.

2.   Liikmesriigid püüavad tõhusate leevendusmeetmete abil vähendada merelindude kaaspüügi taset mis tahes püügil kõigis kalastuspiirkondades ja kõigil püügihooaegadel.

3.   Ühenduse kalalaevad, mis püüavad kala lõuna pool 20 lõunalaiuskraadi, on varustatud linnutõrjevahenditega (tori mastid) vastavalt järgmistele tehnilistele sätetele:

4.   Erandina lõikest 3 võivad mõõkkala püüdvad ühenduse õngejadalaevad kasutada monokiust õngejada vahendeid, tingimusel et need laevad:

Artikkel 81

Suletud püügipiirkondade / püügikeeluaja kehtestamine mõõkkala püügiks Vahemeres

Mõõkkalade, eriti noorkalade kaitseks keelatakse mõõkkala püük Vahemeres 15. oktoobrist kuni 15. novembrini 2008.

Artikkel 82

Haid

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed kalastussuremuse vähendamiseks Põhja-Atlandi makohai püügil.

XV PEATÜKK

EBASEADUSLIK, TEATAMATA JA REGULEERIMATA KALAPÜÜK

Artikkel 83

Atlandi ookeani põhjaosa

Atlandi ookeani põhjaosas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatakse XIII lisas sätestatud meetmeid.

XVI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 84

Andmeedastus

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõike 1 ja artikli 18 lõike 1 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarude koodisid.

Artikkel 85

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Enne 1. jaanuari 2008 algavateks ajavahemikeks kindlaksmääratud CCAMLRi tsooni TACide suhtes kohaldatakse artiklit 41 alates TACide vastavate kohaldamisperioodide alguskuupäevadest.

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(2)  EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

(3)  ELT L 70, 9.3.2004, lk 8. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 441/2007 (ELT L 104, 21.4.2007, lk 28).

(4)  ELT L 150, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

(6)  ELT L 65, 7.3.2006, lk 1.

(7)  ELT L 122, 11.5.2007, lk 7.

(8)  ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

(9)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).

(10)  EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).

(11)  EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9.

(12)  EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 448/2005 (ELT L 74, 19.3.2005, lk 5).

(13)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).

(14)  EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2943/95 (EÜT L 308, 21.12.1995, lk 15).

(15)  EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(16)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

(17)  EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2269/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 1).

(18)  ELT L 289, 7.11.2003, lk 1.

(19)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(20)  ELT L 97, 1.4.2004, lk 16. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1099/2007 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 11).

(21)  ELT L 340, 23.12.2005, lk 3.

(22)  ELT L 384, 29.12.2006, lk 28. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 754/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 26).

(23)  ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(24)  ELT L 123, 12.5.2007, lk 3.

(25)  ELT L 318, 5.12.2007, lk 1.

(26)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48.

(27)  EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12.

(28)  ELT L 172, 30.6.2007, lk 1.

(29)  ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 898/2007 (ELT L 196, 28.7.2007, lk 22).

(30)  EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34.

(31)  EÜT L 270, 13.11.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(32)  EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21.

(33)  EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(34)  EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39.

(35)  EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(36)  ELT L 224, 16.8.2006, lk 22.

(37)  EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24.

(38)  ELT L 196, 18.7.2006, lk 14.

(39)  ELT L 32, 4.2.2005, lk 1.

(40)  ELT L 22, 25.1.2003, lk 5.

(41)  ELT L 349, 31.12.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 809/2007 (ELT L 182, 12.7.2007, lk 1).

(42)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

(43)  EÜT L 121, 12.5.1994, lk 3.

(44)  Nautilise hämariku täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu Nautical Almanac tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva jaoks. Kõik kellaajad nii laevade kui ka vaatlejate tegevuse dokumenteerimisel esitatakse koos viitega Greenwichi ajale (GMT).