13.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 69/13

I.

A.

1.

2.

3.

4.

B.

C.

D.

E.

II.

A.

B.

C.

D.

E.

F.

III.

LISA:

1.

Hagiavaldus esitatakse Avaliku Teenistuse Kohtu kohtukantseleile. Hagiavaldus peab olema koostatud kodukorra artikli 34 nõuete kohaselt.

2.

Andmed, mis tuleb märkida hagiavalduses ja sellele lisatud dokumentides, on sätestatud kodukorra artikli 35 lõigetes 1, 2, 3 ja 5.

3.

Kodukorra artikli 35 lõige 5 ja artikli 39 lõike 1 kolmas lõik puudutavad tõendit, mille on kohtukantseleile kohustatud esitama advokaat, kes esindab hagejat ja advokaat, kes vajadusel abistab kostja teenistujat. Tähelepanu juhitakse sellele, et Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 19 on sätestatud kohustusliku esindatuse nõue. Välja arvatud liikmesriigid ja teised EMP lepingu osalisriigid (Norra, Island ja Liechtenstein) ning ühenduse institutsioonid, keda esindavad nende teenistujad, peab poolt esindama advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus. Lisaks ei kohaldata advokaadiga esindatuse nõuet tasuta õigusabi taotlemise menetluses (vt selle kohta I jaotis, peatükk E).

4.

Samuti tuleb täpsustada, et kuigi hagiavalduse esitamisel ei nõuta volikirja esitamist, mille hageja oleks teda esindavale advokaadile väljastanud, tuleb igast muudatusest advokaadi(-tide) arvus või isikus (nt advokaadi asendamine teisega, täiendava advokaadi kohalolek, hagiavalduse esitanud mõne advokaadi volituste lõpetamine) kohtukantseleile kirjalikult ja viivituseta teada anda.

5.

Hageja advokaat märgib hagiavalduse esilehel selgelt oma aadressi, telefoni- ja faksinumbri ning elektronposti aadressi. Kui kohtudokumentide kättetoimetamise aadressiks on vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3 valitud Luxembourg, ei ole lubatud kohtudokumentide kättetoimetamise aadressiks valida hageja enda elukohta.

6.

Hagiavalduse lõpus peab olema advokaadi omakäeline loetav allkiri. Allkirja puudumine ei ole kõrvaldatav puudus. Allkirja ei ole lubatud teha ärakirja kujul, sealhulgas templi, faksi, koopia vms kujul. Kui esindajaid on mitu, piisab ühe esindaja allkirjast. Ei ole lubatud, et allkirja annaks esindaja enda esindaja, isegi mitte siis, kui see isik töötab hageja esindajaga samas büroos.

7.

Vastavalt kodukorra artiklile 29, mis keelekasutuse korra osas viitab Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklile 35, on kohtumenetluse keel see keel, milles on koostatud hagiavaldus.

8.

Poolte ja ka hea õigusemõistmise põhimõtte huvides tuleb dokumendid koostada nii lühikesed kui võimalik, arvestades asjaolude olemust ja tõstatatud küsimuste keerukust. Hagiavaldus ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 10–30 lehekülge, olenevalt vaidluse eripärast.

9.

Hagi nõuded peavad olema väljendatud täpselt, asuma hagiavalduse alguses või lõpus ja olema nummerdatud.

10.

Kui hagejaid on 10 või enam, koostatakse nimekiri kõigi hagejate nimede ja aadressidega ning see saadetakse hagiavaldusega samal ajal kohtukantseleile elektronposti aadressil tfp.greffe@curia.europa.eu, viidates selgelt kohtuasjale, millega seoses see esitatakse.

11.

Et hõlbustada kohtukantselei koostatavate kodukorra artikli 37 lõikes 2 ette nähtud teatiste avaldamist, tuleb igale hagiavaldusele lisada vaidluse kokkuvõte. Kokkuvõte ei tohi ületada kahte lehekülge ja see saadetakse elektronposti aadressil tfp.greffe@curia.europa.eu, viidates selgelt kohtuasjale, millega seoses kokkuvõte esitatakse. Terve kokkuvõte on üldjuhul üleval Interneti-leheküljel www.curia.europa.eu spetsiaalsel lehel, et kõik huvitatud isikud saaksid otsinguid sooritada. Seetõttu peab ka kokkuvõtte koostamisel järgima teatud stiilinõudeid, mis on väljas eespool viidatud Interneti-lehekülje spetsiaalsel lehel.

12.

Kodukorra artikli 44 lõike 4 alusel esitatud taotlus jätta kohtuasjaga seotud väljaannetest välja hageja (anonüümsus) või teiste isikute nimed või muu teave peab olema põhjendatud ja selgelt esitatud hagiavaldusele lisatud eraldi dokumendis.

13.

Kui hagiavaldus esitatakse pärast tasuta õigusabi taotluse esitamist (vt I jaotis, peatükk E), mis on vastavalt kodukorra artikli 97 lõikele 4 hagiavalduse esitamise tähtaja peatumise aluseks, tuleb see teave ära märkida hagiavalduse alguses. Kui hagiavaldus on esitatud pärast tasuta õigusabi taotluse üle otsustava määruse kättetoimetamist, tuleb hagiavalduses märkida ka kuupäev, mil see määrus hagejale kätte toimetati.

14.

Hagiavaldus peab olema esitatud kujul, mis võimaldab elektroonilist dokumenditöötlust Avaliku Teenistuse Kohtus, eelkõige skaneerimist ja tähemärkide eristamist. Järgida tuleb järgmiseid nõudeid:

15.

Hagiavalduse ja selle lisade leheküljed nummerdatakse kasvavas järjestuses nii, et number on iga lehe ülemises paremas nurgas ning numeratsioon hõlmab nii lisasid kui vahelehti, kui neid on. Numeratsiooni eesmärk on võimaldada lehtede skaneerimisel Avaliku Teenistuse Kohtus kontrollida, kas kõik leheküljed on kätte saadud.

16.

Vastavalt kodukorra artikli 34 lõike 1 teisele lõigule esitatakse hagiavaldus ja kõik selles märgitud lisad, nagu ka muud menetlusdokumendid, koos viie paberkandjal oleva ärakirjaga Avaliku Teenistuse Kohtule ning lisaks üks ärakiri igale poolele (seega üldjuhul seitse paberkandjal ärakirja). Iga ärakirja komplekti esilehele teeb advokaat tema allkirja või initsiaale kandva märkuse, millega tõestatakse ärakirja vastavus originaalile. Ilma et see piiraks käesolevate juhiste punkti 34 kohaldamist, ei ole menetlusdokumente ja/või nende lisasid seega lubatud kohtukantseleile saata elektrooniliste failidena.

17.

Seoses lisadega palub Avaliku Teenistuse Kohus pooltel hoolikalt valida, millised asjassepuutuvad dokumendid on vaidluse lahendamiseks vajalikud. Arvestades vahendite ja keeleliste piirangutega, mida peavad järgima nii pooled kui Avaliku Teenistuse Kohus, on selline valik soovitatav. Täpsemalt, esitada ei tuleks informatsiooni, millele on Avaliku Teenistuse Kohtul endal juurdepääs (nt menetlusdokumendis viidatav ühenduse kohtute praktika). Järgida tuleb järgmisi vorminõudeid:

18.

Et pooltel oleks võimalik hagiavalduses tehtud vormivigu parandada, palutakse neil teatud juhtudel puudused kõrvaldada. Kodukorra artikli 36 ja kohtusekretäri ametijuhendi artikli 8 lõike 1 kohaselt palub kohtusekretär puuduste kõrvaldamist, kui tegemist on järgmiste puudustega, mis võivad kõrvaldamata jätmise korral tuua endaga kaasa hagiavalduse vastuvõetamatuse:

19.

Olenevalt kohtuasja asjaoludest võib kohtusekretäri ametijuhendi artikli 8 lõike 1 kohaselt puuduste kõrvaldamist paluda ka siis, kui hagiavaldus ei vasta käesolevate praktiliste juhiste nõuetele.

20.

Vastavalt kodukorra artiklile 36 määrab kohtusekretär hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

21.

Eespool punktis 18 sätestatud juhul ei ole hagiavaldust veel kostjale kätte toimetatud. Kui puudused kõrvaldatakse selleks antud tähtaja jooksul, siis menetlus jätkub. Kui puuduseid ei kõrvaldata, otsustab Avaliku Teenistuse Kohus, kas jätta hagiavaldus vastu võtmata.

22.

Eespool punktis 19 sätestatud juhul otsustab kohtusekretär, kas hagiavaldus toimetatakse kätte või sellega oodatakse. Kui puuduseid ei kõrvaldata või nende esinemine vaidlustatakse, esitab kohtusekretär vastavalt kohtusekretäri ametijuhendi artikli 8 lõikele 7 küsimuse lahendamiseks presidendile.

23.

Vaidlustatud õigusakti kohaldamise peatamise taotlus või muu ajutise meetme võtmise taotlus peab vastama kodukorra artiklis 102 sätestatud nõuetele.

24.

Käesoleva jaotise peatükis A esitatud selgitused ja nõuanded hagiavalduse kohta kehtivad analoogia alusel ka muude menetlusdokumentide ja tõendite kohta, mis Avaliku Teenistuse Kohtule kirjalikus menetluses esitatakse.

25.

Andmed, mis kostja vastuses tuleb esitada, on sätestatud kodukorra artikli 39 lõikes 1. Kostjaks oleva institutsiooni/teenistuse poolt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimese lõigu alusel selle teenistuja(te)le ja/või advokaadile väljastatud volikiri lisatakse kostja vastusele, kuid eraldi muudest lisadest, kui neid esitatakse.

26.

Kostja vastuse lehekülgede arvu osas tuleb järgida samu piire, mis on kehtestatud hagiavaldusele, st selle pikkus on 10–30 lehekülge, olenevalt vaidluse eripärast. Muud menetlusdokumendid peavad üldreeglina olema lühemad kui 15 lehekülge.

27.

Institutsioonidel ja teenistustel palutakse kostja vastusele alati lisada nende märkustes viidatav üldkohaldatav akt, kui see ei kuulu avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

28.

Lisaks märgitakse iga menetlusdokumendi esilehele järgmised andmed:

29.

Käesoleva jaotise peatüki A need sätted, mida kohaldatakse juhul, kui palutakse või võidakse paluda hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, kohalduvad analoogia alusel kostja vastusele ning muudele kirjaliku menetlusega seotud menetlusdokumentidele ja tõenditele.

30.

Iga menetlusdokument ja tõend ning üldiselt kogu Avaliku Teenistuse Kohtule suunatud kirjavahetus, sealhulgas tähtaegade pikendamise taotlused, esitatakse kohtukantseleile originaaldokumendina.

31.

Kui menetlustähtaja järgimiseks esitatakse dokumendi ärakiri Avaliku Teenistuse Kohtule elektrooniliste vahenditega enne seda, kui saabub dokumendi originaal (kodukorra artikli 34 lõikes 6 antud võimalus), võib selline elektrooniline saatmine toimuda kas:

Iga sellise menetlusdokumendi esilehele, mis edastati enne originaali saatmist elektrooniliste vahenditega, märgitakse „eelnevalt saadetud faksi/elektronposti teel (kuupäev) …”, et saadetud dokumente saaks kergesti identifitseerida.

32.

Vastavalt eespool nimetatud kodukorra sättele saab juhul, kui menetlusdokumendil on lisad, saata Avaliku Teenistuse Kohtule faksi või elektroonilise postiga vaid dokumendi enda ja lisade nimekirja.

33.

Elektronposti teel on lubatud edastada vaid allkirjastatud originaali skaneeritud ärakiri. Tavaline elektroonilises vormis esitatud fail, elektroonilise allkirjaga fail või elektroonilise allkirjaga faks ei vasta kodukorra artikli 34 lõikes 6 sätestatud tingimustele.

34.

Faksi või elektronposti teel kohtukantseleisse saadetud menetlusdokument loetakse tähtaegselt saabunuks vaid siis, kui selle allkirjastatud originaal jõuab kohtukantseleisse hiljemalt kodukorra artikli 34 lõikes 6 sätestatud tähtajal ehk kümne päeva jooksul pärast faksi või elektronposti teel esitamist. Tuletame meelde, et kodukorra artikli 100 lõikes 3 kehtestatud menetlustähtaja pikendamine seoses suurte vahemaadega selle tähtaja suhtes ei kohaldu. Seevastu juhul, kui kodukorra artikli 34 lõikes 6 sätestatud kümnepäevase tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või ametlikule puhkepäevale (viimaste loetelu on lisatud Euroopa Kohtu kodukorrale), pikeneb see tähtaeg kodukorra artikli 100 lõike 2 kohaselt kuni esimese järgneva tööpäeva lõpuni.

35.

Menetlusdokumendi allkirjastatud originaal tuleb ära saata hilinemiseta, viivitamatult pärast sellele eelnenud dokumendi elektroonilist edastamist ja ilma dokumenti vähimatki parandust või muudatust tegemata, v.a kirjavead, mille parandamisel tuleb need üles loetleda eraldi lehel, mis lisatakse originaalile. Välja arvatud viimati nimetatud erand, loetakse juhul, kui allkirjastatud originaal erineb varem esitatud ärakirjast, dokument esitatuks allkirjastatud originaali esitamisega.

36.

Ilma et see piiraks kodukorra artikli 44 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võtab Avaliku Teenistuse Kohus arvesse vaid neid dokumente, mis on tehtud kättesaadavaks poolte esindajatele ja mille kohta neile on antud võimalus avaldada oma arvamust (kodukorra artikli 44 lõige 1).

37.

Pool võib taotleda, et teatud toimikumaterjale või nende osasid käsitletaks salajase või konfidentsiaalsena ja et:

38.

Kodukorra artikli 46 lõike 3 või artikli 110 lõike 2 alusel esitatud andmete konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus esitatakse eraldi dokumendina.

39.

Taotlus peab olema täpne ja piirduma vaid hädavajalikuga. See ei saa mingil juhul puudutada kogu menetlusdokumenti ja ainult erandjuhul võib see puudutada menetlusdokumendi lisa tervikuna.

40.

Konfidentsiaalsena käsitlemise taotluses näidatakse täpselt ära asjassepuutuvad teksti osad või lõigud ning selles esitatakse lühike põhjendus selle kohta, miks iga märgitud teksti osa või lõik on salajane või konfidentsiaalne.

41.

Konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusele lisatakse asjassepuutuva menetlusdokumendi või tõendi mittekonfidentsiaalne versioon, millest on välja jäetud need osad või lõigud, mille konfidentsiaalsena käsitlemist taotletakse.

42.

Tasuta õigusabi taotluse esitamisel on kohustuslik kasutada käesolevatele praktilistele juhistele lisatud tasuta õigusabi taotluse vormi. Tasuta õigusabi taotlus, mis ei ole esitatud selleks ettenähtud vormis, jäetakse tähelepanuta; sellele vastatakse kohtukantselei kirjaga, milles tuletatakse meelde vormi kasutamise kohustuslikkust ning millele vorm lisatakse.

43.

Vorm on allalaaditav Euroopa Kohtu Interneti-leheküljelt www.curia.europa.eu. Seda võib küsida ka Avaliku Teenistuse Kohtu kohtukantseleist, saates vastava taotluse kas elektronposti, kirja või telefoni teel (vt allpool esitatud kontaktandmeid).

44.

Nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud taotlusvorm koos sellele lisatud tõenditega saadetakse järgmisele postiaadressile: Greffe du Tribunal de la fonction publique, L-2925 Luxembourg (telefon: + 352 4303-1; faks: + 352 4303-4453; elektronposti aadress: tfp.greffe@curia.europa.eu).

45.

Avaliku Teenistuse Kohtu avalikud kohtuistungid toimuvad:

46.

Kohtuistungi toimumise koht on alati märgitud kohtukutsel. Istungisaal „Dalsgaard” on varustatud tehnikaga, mis on vajalik sünkroontõlkeks kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse; istungisaalis „Allegro” selline tehnika puudub, mistõttu seal toimuvad ainult prantsuskeelsed kohtuistungid. Juhul kui viimati nimetatud saalis on tõlkide viibimine kas tervel istungil või teatud menetlustoimingute läbiviimiseks siiski erandkorras hädavajalik (näiteks kui Avaliku Teenistuse Kohus on palunud kohtusse ilmuda isikul, kes ei valda prantsuse keelt), tuleb Avaliku Teenistuse Kohtule esitada vastavasisuline motiveeritud taotlus viivitamatult pärast kohtukutse kättesaamist, et võimalikult kiiresti saaks hakata korraldama istungisaali muutmist või tõlkide kohalekutsumist.

47.

Hoonete asendiplaan on üleval Euroopa Ühenduste Kohtu Interneti-leheküljel www.curia.europa.eu. Mõlema hoone lähiümbruses leiab parkimiskoha kergesti, kuid parkimine on tasuline; hoones „Erasmus” on maa-alune parkla, millele on juurdepääs ka külalistel.

48.

Julgeolekukaalutlustel kontrollitakse Euroopa Kohtu hoonesse sisenemist. Pooltel ja nende esindajatel palutakse esitada oma isikutunnistus, pass, kutsetõend või muu isikut tõendav dokument.

49.

Kohtukantselei kutsub poolte esindajad kohtusse paar nädalat enne istungi toimumist. Kohus rahuldab kohtuistungi edasilükkamise taotluse vaid mõjuvatel põhjustel. Kohtuistungi edasilükkamise taotlus peab olema piisavalt põhjendatud; taotlusele lisatakse asjakohased tõendid ja see esitatakse Avaliku Teenistuse Kohtule võimalikult aegsasti.

50.

Pooltele saadetakse koos kohtukutsega kohtuistungi esialgne ettekanne, mille koostab ettekandja-kohtunik. Selles märgitakse üldjuhul hagi ese, poolte nõuded, küsimused, millele pooltel palutakse kohtukõnes tähelepanu pöörata, faktilised ja õiguslikud asjaolud, mida tuleks täpsustada jne; samuti märgitakse selles poolte esindajate esialgse sõnavõtu orienteeruv kestus; Avaliku Teenistuse Kohus võib märkida, et ta uurib kohtuistungil kompromissi võimalust.

51.

Juhul kui poole esindaja ei soovi kohtuistungist osa võtta, palutakse sellest Avaliku Teenistuse Kohtule aegsasti teada anda. Sel juhul toimub kohtuistung esindaja osavõtuta. Sama kehtib juhul, kui Avaliku Teenistuse Kohus leiab, et poole esindaja puudub kohtuistungilt sellest nõuetekohaselt ette teatamata.

52.

Juhul kui poole esindaja soovib, et teda esindaks isik, kes võib olla esindaja kohtus, kuid kellele klient esialgu vastavat volitust ei ole andnud, palutakse ka sellest Avaliku Teenistuse Kohut võimalikult aegsasti teavitada ja tagada, et enne kohtuistungit esitataks selle esindaja asjakohane volitus ning vajadusel ka tõend advokaadi või teda asendava esindaja advokatuuri kuulumise kohta.

53.

Poolte esindajad peavad kohtuistungil kandma talaari. Avaliku Teenistuse Kohtul on tagavaraks mõned talaarid, mida saab vajadusel kasutada; vastava palvega palutakse pöörduda kohtukordniku poole.

54.

Vahetult enne kohtuistungi algust kutsub kohtukordnik poolte esindajad lühikesele kohtumisele nõupidamiste tuppa istungisaali taga, kus koos kohtukoosseisu kuuluvate kohtunikega täpsustatakse istungi kulgu.

55.

Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike istungisaali sisenemisel tõusevad sealviibijad püsti. Kohtuistung algab sellega, et kohtusekretär teatab, milline asi tuleb arutusele.

56.

Kuna kohtunikel on asja materjalidest hea ülevaade, palutakse poolte esindajatel juba kirjalikult esitatut kohtukõnes mitte korrata, vaid keskenduda nendele küsimustele, millele juhiti tähelepanu kohtuistungi esialgses ettekandes, ning vastata kohtunike küsimustele. Sama kehtib ka poolte endi suhtes, kui kohus palub neil sõna võtta. Arvestades, et kohtuistungi eesmärk on kohtuasjas otsuse tegemiseks vajalike õiguslike ja faktiliste asjaolude väljaselgitamine, peaks kohtuistung kulgema kohtunike ning poolte ja nende esindajate vahelise dialoogi vormis.

57.

Poolte esindajatel on õigus esineda kohtukõnega, mille orienteeruv kestus märgitakse kohtuistungi esialgses ettekandes (igale poolele üldjuhul 15 minutit, kui asja arutab kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis või ainukohtunik, ja 30 minutit, kui asja arutab viiest kohtunikust koosnev kohtukoosseis või täiskogu). See ajaline piirang ei hõlma aega, mis kulub kohtunike küsimustele või repliigi korras vastaspoole kohtukõnele vastamiseks.

58.

Istungisaalid on varustatud automaatsete valjuhääldisüsteemidega; igal isikul palutakse enne rääkima hakkamist mikrofon vastavale nupule vajutades sisse lülitada. Poolte esindajatel palutakse kohtuotsuse tsiteerimisel viidata otsusele täpselt, märkides sealhulgas ära poolte nimed, ja täpsustada kohtulahendite kogumiku lehekülje number, kus tsiteeritav lõik asub.

59.

Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et dokumentide saatmine Avaliku Teenistuse Kohtule toimub kirjalikus menetluses. Seetõttu võtab kohus kohtuistungil dokumente vastu vaid erandjuhtudel. Sama kehtib igasuguste tõendite kohta, mida tahetakse esitada kohtuistungil.

60.

Poolte esindajate tähelepanu juhitakse sellele, et kui istungil tehakse sünkroontõlget, on üldiselt eelistatavam rääkida peast, juhindudes ülestähendatud märksõnadest, selle asemel, et teksti maha lugeda. Pikkadele ja keerulistele lausetele tuleks eelistada lühilauseid.

61.

Juhul kui kohtukõne koostatakse siiski kirjalikult, on selle ülesehituse seisukohast soovitatav silmas pidada asjaolu, et see tuleb ette kanda suuliselt ning see peaks olema võimalikult sarnane suuliselt esitatavaga. Sel juhul palutakse poolte esindajatel saata kohtukõne tekst või kohtukõne seisukohad tõlke hõlbustamiseks eelnevalt suulise tõlke teenistusse, et tõlgid saaksid need lisada oma enne istungit uuritavate asja materjalide juurde (suulise tõlke direktoraat, faks +352 4303 3697, elektronposti aadress: interpret@curia.europa.eu). Neid tekste ei edastata loomulikult teistele pooltele ega asja lahendava kohtukoosseisu kohtunikele.

62.

Poolte esindajate taotlusel või omal algatusel võib Avaliku Teenistuse Kohus kohtuistungi lühiajaliselt katkestada, kui poolte esindajad soovivad kompromissettepanekut arutada kliendi või vastaspoole esindajaga, vajadusel ühe või mitme kohtuniku juuresolekul. Kui arutelu soovitakse pidada konfidentsiaalsetes tingimustes, võidakse selleks anda eraldi ruum. Kõigi asjakohaste taotlustega palutakse pöörduda kohtusekretäri või kohtukordniku poole.

63.

Kohtuistungi kuulutab lõppenuks asja lahendava kohtukoosseisu esimees. Hiljem saadetakse pooltele lühike kohtuistungi protokoll. Samuti teavitatakse neid hiljem menetluse edasisest käigust, eriti kohtuotsuse kuulutamise kuupäevast.

64.

Käesolevate praktiliste juhiste jõustumisel muutuvad kehtetuks „Juhised pooltele ja nende esindajatele kohtuistungiks Avaliku Teenistuse Kohtus”. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Nad jõustuvad nende avaldamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

65.

Poolte abistamiseks koostab Avaliku Teenistuse Kohus erinevad „Kontrollnimekirjad” ja „Näidised”, mis on kättesaadaval Interneti-leheküljel www.curia.europa.eu