12.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/11

(1)

22. oktoobri 2003. aasta kirjas (D/56772) paluti komisjoni kogutud teabele tuginedes Kreekal esitada teavet mitme meetme kohta, mis olid sätestatud seaduseelnõus „Arengu- ja sotsiaalpoliitika meetmed – maksukontrollide objektiivsus ja muud sätted”, et teha kindlaks, kuivõrd on tegemist abiga EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses. Ühe eelnõus sätestatud meetme kohaselt on teatavatel äriühingutel lubatud luua maksuvaba reservfond, mille suurus on kuni 35 % nende kasumist, et teha samas suurusjärgus investeeringuid. Samuti meenutas komisjon Kreekale, et EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt on Kreeka kohustatud teavitama komisjoni mis tahes abimeetmetest enne nende rakendamist.

(2)

27. novembri 2003. aasta kirjas (A/38170) esitasid Kreeka ametiasutused osa nõutud teabest. Kuna teave ei olnud täielik, meenutas komisjon Kreeka ametiasutustele 3. detsembri 2003. aasta kirjas (D/57817) oma palvet ja õigust nõuda Kreekalt nõutud teabe esitamist vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (2) artikli 10 lõikele 3. Seejärel sai komisjon kaks kirja, millest esimene oli dateeritud 8. detsembril 2003. aastal (A/38600) ja teine 21. jaanuaril 2004. aastal (A/30440) ning milles Kreeka ametiasutused esitasid lisateavet. Teave oli siiski väga üldine ega olnud piisavalt üksikasjalik, et võimaldada komisjonil hinnata kõnealuseid meetmeid EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 alusel.

(3)

15. jaanuaril 2004. aastal võttis Kreeka vastu seaduse nr 3220/2004 „Arengu- ja sotsiaalpoliitika meetmed – maksukontrollide objektiivsus ja muud sätted”, mis jõustus 30. jaanuaril 2004, Kreeka ametlikus väljaandes (FEK A 15) avaldamise päeval.

(4)

Komisjon andis 13. mai 2004. aasta kirjas (KOM(2004) 1894) teabe esitamise korralduse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 10 lõikele 3. Komisjon teatas Kreeka ametiasutustele kõnealusest otsusest 14. mai 2004. aasta kirjas.

(5)

17. juuni 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 23. juunil 2004 (CAB(2004) 1647), esitasid Kreeka ametiasutused osa teabest, mis oli vajalik hindamaks, kas kõnealune meede on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3.

(6)

7. septembri 2004. aasta kirjas (D/56332), 21. septembri 2004. aasta kirjas (D/56733) ja 27. jaanuari 2005. aasta kirjas (D/50744) palus komisjon lisateavet. Kreeka esitas komisjonile lisateavet 6. detsembri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 13. detsembril 2004 (A/39659), 11. jaanuari 2005. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 17. jaanuaril 2005 (A/30523), ja 25. aprilli 2005. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 29. aprillil 2005 (A/33595).

(7)

13. juuli 2005. aasta kirjas teatas komisjon Kreeka ametiasutustele oma otsusest anda välja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 11 lõike 1 kohane abi maksmise peatamise korraldus. 25. juuli 2005. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 29. juulil 2005 (A/36189), tegid Kreeka ametiasutused ettepaneku meetme kehtetuks tunnistamise kohta, ent üksnes pärast 1. jaanuari 2005 saadud tulude ja kasumi suhtes, samal ajal kui meede kehtiks enne kõnealust kuupäeva saadud tulude ja kasumi suhtes.

(8)

20. oktoobri 2005. aasta kirjas (3) teatas komisjon Kreekale, et ta on otsustanud algatada abimeetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. Kõnealuses otsuses, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas, (4) kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama meetme kohta märkusi.

(9)

18. novembri 2005. aasta ja 21. detsembri 2005. aasta kirjades, mis registreeriti komisjonis vastavalt 22. novembril 2005 (A/39597) ja 23. detsembril 2005 (A/40796), taotles Kreeka 20. oktoobri 2005. aasta otsuse kohta märkuste esitamise tähtaja pikendamist.

(10)

Komisjoni pikendas tähtaega vastavalt 25. novembri 2005. aasta ja 12. jaanuari 2006. aasta kirjades.

(11)

30. jaanuari 2006. aasta kirjas, mis registreeriti komisjonis 31. jaanuaril 2006 (A/30817), esitas Kreeka lisateavet ja palus kolmandat korda tähtaega pikendada. Komisjon ei nõustunud seda tegema.

(12)

14. veebruari 2006. aasta faksis, mis registreeriti komisjonis samal päeval (A/31227), taotles kolmas isik, Kreeka Tööstusliit, 20. oktoobri 2005. aasta otsuse kohta märkuste esitamise tähtaja pikendamist. 20. veebruari 2006. aasta kirjas keeldus komisjon tähtaega pikendamast, sest arvas, et märkuste esitamise tähtaeg, mis ei tohiks 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 lõike 1 kohaselt ületada üht kuud, on piisav. Peale selle ei olnud tähtaja pikendamise taotlust üksikasjalikult põhjendatud.

(13)

28. veebruari 2006. aasta faksis, mis registreeriti komisjonis samal päeval (A/32693), esitas Kreeka Tööstusliit huvitatud kolmanda isikuna oma märkused.

(14)

Kreeka esitas lisateavet 6. aprilli 2006. aasta elektronkirjas, mis registreeriti komisjonis samal päeval (A/32693), ning 16. juuni 2006. aasta ja 26. oktoobri 2006. aasta kirjades, mis registreeriti komisjonis vastavalt 20. juunil 2006 (A/34774) ja 30. oktoobril 2006 (A/38658). 16. juuni 2006. aasta kirjas teatas Kreeka, et 6. aprilli 2006. aasta kirjas saadetud teavet tuleb käsitleda kõnealuse menetluse raames, mitte aga eraldi teatena.

(15)

Kreeka seaduse nr 3220/2004 (edaspidi „meede” või „kava”) artikli 2 eesmärk on edendada Kreeka eri piirkondade majanduse arengut, suurendades tööhõivet ja soodustades ettevõtlust ning parandades majanduse konkurentsivõimet.

(16)

Kava õiguslik alus on Kreeka seadus nr 3220/2004 „Arengu- ja sotsiaalpoliitika meetmed – maksukontrollide objektiivsus ja muud sätted” (5) (edaspidi „seadus nr 3220/2004”), mis jõustus 28. jaanuaril 2004, Kreeka valitsuse väljaandes (FEK A 15) avaldamise päeval. Kreeka ametiasutuste sõnul on asjaomased abikõlblikud kulud, abi osatähtsus, abikõlblikud ettevõtted ja projektid sätestatud piirkondliku arengu seaduses nr 2601/1998 (6) (edaspidi „seadus nr 2601/1998”).

(17)

Abi andmiseks luuakse maksuvaba reservfond, millesse abisaaja paigutab kuni 35 % oma 2004. aasta jaotamata kogukasumist. Lisaks sellele võib reservfondi paigutada kuni 50 % 2003. aasta kasumist, millest on maha arvatud 2002. aasta kasum, või juhul, kui ettevõtted tegid 2003. aastal abikõlblikke investeeringuid, siis võib reservfondi paigutada investeeringutega võrdse summa, kuid see ei tohi siiski ületada 35 % 2003. aasta jaotamata kogukasumist. Abi antakse alates hetkest, mil Kreeka maksuhaldurid kiidavad heaks abisaaja maksudeklaratsiooni. See toimus enamasti 2004. ja 2005. aasta esimesel poolel. Reservfondi võivad kasutada seaduse nr 2601/1998 artiklis 3 osutatud ettevõtted, olenemata sellest, millisesse maksukategooriasse nad kuuluvad või kus nad on asutatud. Reservfondi eesmärk on teha kolme aasta jooksul pärast selle loomist investeeringuid vähemalt sinna paigutatud vahendite ulatuses.

(18)

Kolm aastat pärast maksuvaba reservfondi loomist kasutatakse kogu abikõlblikeks investeeringuteks kasutatud reservfondi summat ettevõtte kapitali suurendamiseks ja see summa vabastatakse tulumaksust. Kolmeaastase ajavahemiku esimesel aastal peavad abisaajad investeerima vähemalt ühe kolmandiku reservfondi paigutatud rahast. Kolme aasta jooksul investeeringuteks kasutamata reservfondi osa käsitatakse edasilükkunud lisatuluna ja maksustatakse üldiste maksusätete kohaselt ning selle suhtes kohaldatakse ka seadusjärgset intressi. Seadusjärgse intressi määr on vähemalt 1 % kuus võlguolevast summast, s.o vähemalt 12 % aastas, mis on palju suurem kui 2004. aastal antud abi 4,43 % ja 2005. aastal antud abi 4,08 % suurune viitemäär. (7)

(19)

Kava raames abi saamiseks peab ettevõte tegutsema ühes 23 sektorist, mis on kindlaks määratud seaduse nr 2601/1998 artiklis 3. Esimene sektor, tootmissektor, (8) hõlmab tekstiili-, metalli- ja autotootmist. (9) Ülejäänud sektorid on energia säästev tootmine, (10) rakendusuuringud ja tehnoloogiaarendus, (11) kõrgtehnoloogilised teenused, (12) tarkvaraarendus, (13) kvaliteetteenused, (14) mäetööstus, (15) maavarade ja marmori kaevandamine ja töötlemine, (16) intensiivpõllundus ja -kalandus, (17) põllumajandus- ja agrotööstusühistud, (18) põllumajandustoodete ja kala pakendamine, (19) linnaarendus, (20) avalikud parklad, (21) vedelgaasi- ja kütuseettevõtted, (22) transport kõrvalistesse raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse, (23) suured ühisettevõtted, (24) suured rahvusvahelised kaubandusettevõtted, (25) kaubandusettevõtted, (26) ravi- ja taastusravikeskused ning puuetega inimeste kodud, (27) konkreetsed turismiettevõtted, (28) kloostritesse hostelite ja kultuurikeskuste loomine, (29) masinaehitus, (30) kaitsealustes hoonetes asuvad või traditsioonilisi või päritolunimetusega tooteid valmistavad ettevõtted. (31) Tootmissektoris ning intensiivpõllunduses ja -kalanduses tegutsevad äriühingud saavad kava kasutada ka väljaspool Kreekat toimuva tegevuse toetamiseks. (32) Rahvusvahelised kaubandusettevõtted saavad kava kasutada nii Kreekas kui ka väljaspool ühendust toimuva tegevuse toetamiseks. (33)

(20)

Seaduse nr 2601/1998 artiklis 3 on iga sektori kohta kindlaks määratud ka see, milliseid kulutusi tohib reservfondist teha. Kava raames võivad abi saada üksnes need äriühingud, kelle investeeringud kuuluvad seaduse nr 2601/1998 artiklis 3 nimetatud kategooriatesse. Kreeka ametiasutused kinnitasid, et meedet kohaldatakse kõigi äriühingute suhtes, kes on asutatud mis tahes Kreeka paigas, tegemata vahet kodu- ja välismaistel äriühingutel või uutel ja vanadel äriühingutel.

(21)

Abi hõlmab investeerimis- ja tegevuskulusid, mis on seotud seaduse nr 2601/1998 artiklis 3 määratletud majandustegevusega. Investeerimiskulude puhul ei tehta vahet alginvesteeringutel ja asendusinvesteeringutel. Investeerimisprojektide hulka võivad kuuluda peamiselt järgmised projektid:

(22)

Tegevuskulude hulka võivad kuuluda peamiselt järgmised kulud:

(23)

Maksuvabastuse suurus vastab reservfondi paigutatud kasumiosalt arvestatava äriühingu tulumaksu suurusele. Kohaldatav tulumaksumäär on 35 %. Vähemalt üks kolmandik reservist tuleb kulutada selle loomisele järgneva aasta jooksul ja ülejäänud hiljemalt kolme aasta jooksul. Abi suurima osatähtsuse arvutamiseks tuleb nii abi kui ka kulutused diskonteerida esimese aasta lõpule. Intressimäärana tuleb kasutada Kreeka suhtes abi andmise hetkel kohaldatavat ühenduse viite- ja diskontomäära, (72) mis oli 2004. aastal 4,43 % ja 2005. aastal 4,08 %. Abi suurim osatähtsus on seega vastavalt 37,05 % ja 36,89 %. (73)

(24)

Seadus nr 3220/2004 välistab sõnaselgelt kumuleerumise seaduse nr 2601/1998 alusel antava abiga. Kreeka ametiasutused kinnitasid, et ükski teine abikava ei toeta samu abikõlblikke kulutusi.

(25)

Seaduse nr 2601/1998 artiklis 3 osutatud äriühingud võivad luua seaduse nr 3220/2004 artikli 2 kohase maksuvaba reservfondi üksnes 2003. ja 2004. aastal saadud kasumist. Kava eelarvet ei mainita ja arvestades, et kava seisneb maksusoodustuse andmises, ei ole valitsuse saamata jäänud tulu piiratud ning sõltub minevikus saadud kasumist ja aastatel 2005–2007 tehtud abikõlblikest investeeringutest ning asjaomastest taotlustest.

(26)

Komisjon leidis, et abikava, millest talle ei teatatud, kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. See sisaldab riigi ressursse, pakub abisaajatele eeliseid, on valikuline ja mõjutab kaubandust. Kuna tegemist on uue meetmega, mis viidi ellu komisjoni eelnevalt teavitamata, kujutab see endast ebaseaduslikku abi.

(27)

Komisjon vaatas abikava EÜ asutamislepingu artikli 87 ja eelkõige asjaomaste riigiabieeskirjade seisukohast läbi. Komisjonil on tõsiseid kahtlusi, kas kõnealune meede vastab mis tahes kohaldatavatele eeskirjadele, teisisõnu kas meede on ühisturuga kokkusobiv.

(28)

Kreeka Tööstusliit (edaspidi „tööstusliit”) esitas huvitatud kolmanda isikuna oma märkused.

(29)

Tööstusliit väitis kõigepealt, et komisjon piiras märgatavalt tema õigusi, lükates tagasi tema taotluse pikendada märkuste esitamise tähtaega.

(30)

Seejärel väitis tööstusliit, et kõnealune meede on üldine ega ole valikuline. Isegi kui mõned meetme aspektid on valikulised, loodi maksuvaba reservfond selleks, et toetada mis tahes ettevõtte teatavat liiki investeerimiskulusid, nii et seda tuleks pidada üldiseks maksumeetmeks.

(31)

Tööstusliit väitis lisaks, et meede on olemasolev abi määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 lõike b tähenduses. Tööstusliidu arvates kohandatakse seadusega nr 3220/2004 üksnes reservfondi moodustamise meetodit, samal ajal kui reservfond on osa seadusega nr 2601/1998 kehtestatud riigiabi kavast, mille komisjon heaks kiitis.

(32)

Tööstusliit on seisukohal, et seadusega nr 3220/2004 sätestati tehniline kohandus, s.o võimalus luua maksuvaba reserv enne investeeringuid, kuid sellel ei ole konkreetset mõju abikava kohaldamisalale, summale ega mõjule.

(33)

Tööstusliit arvab ka, et nii abisaajate rühma, eelarve kui ka investeeringute suurenemine, millele komisjon viitab, ei ole reservi moodustamise meetodi muutmise otsene tagajärg.

(34)

Tööstusliit leiab, et isegi juhul, kui muid seadusega nr 3220/2004 kehtestatud muudatusi peetakse uueks abiks, tuleb seda pidada olemasoleva abikava eraldiseisvaks muudatuseks. Sellisel juhul tuleb teatada üksnes uutest asjaomastest sätetest ja muudetud kava liigitamist olemasolevaks abiks ei muudetaks. (74)

(35)

Tööstusliidu arvates on menetluse algatamise otsuses esitatud põhjendused ebaselged ja mitmemõttelised, ning kuna komisjoni otsus rajaneb muudel teguritel, ei ole ta täitnud oma põhjendamiskohustust vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 253.

(36)

Tööstusliit kritiseerib asjaolu, et menetluse algatamise otsuses ei ole selgitatud abi osatähtsuse arvutamist, et seda oleks võimalik võrrelda seaduse nr 2601/1998 alusel tekkinud abi osatähtsusega.

(37)

Lisaks sellele väidab tööstusliit, et isegi kui komisjon leiab, et eraldiseisvatest muudatustest oleks tulnud teatada nagu uuest abist, tuleb nende ühisturuga kokkusobivust hinnata iga abisaaja puhul eraldi. (75) Seda tehes peab komisjon eelkõige käsitama oma varasemat otsust (milles peeti seadust nr 2601/1998 ühisturuga kokkusobivaks abiks) kui raamistikku, mida ei saa kõnealuse menetluse käigus muuta.

(38)

Kreeka ametiasutuste arvates ei ole asjaolu et kõnealune abi kehtestati varasemast seadusest nr 2601/1998 erineva seadusega, Euroopa Kohtu praktika kohaselt piisav põhjus selle käsitamiseks uue abina. (76)

(39)

Kreeka väidab, et seaduse nr 3220/2004 artikli 2 lõikega 2 ei muudeta investeeringu tegemise aega.

(40)

Lisaks sellele väidab Kreeka, et ettevõtete reservi moodustamise aeg ei ole abisaajate rühma suurenemisega otseselt seotud.

(41)

Peale selle leiab Kreeka, et abisaajate ringi laienemine ja konkurentsi moonutamine ei ole otseselt seotud.

(42)

Samuti peavad Kreeka ametiasutused vajalikuks jagada seaduse nr 3220/2004 alusel abi saavad ettevõtted kaheks:

(43)

Viimasena väidab Kreeka, et komisjon põhjendas seadusega nr 3220/2004 kehtestatud meetme uue riigiabina käsitamist ebaselgelt ja ebapiisavalt ning see on vastuolus EÜ asutamislepingu artikliga 253.

(44)

Kreeka ametiasutused leiavad, et maksuvabast reservfondist tehtavad investeeringud saab lisada järgmistesse lubatud riigiabi raamistikesse:

(45)

Raskustes ettevõtetele antud abi ja ekspordiabi ei käsitleta ning Kreekas asutatud välisfirmad saavad kõnealust meedet kasutada.

(46)

Peale selle lisasid Kreeka ametiasutused oma vastusele õigusakti ettepaneku meetme lisamise kohta olemasolevatesse riigiabi raamistikesse. Kreeka ametiasutuste ettepanek seisneb selles, et maksuvaba reservfondi käsitletaks tagantjärele riigiabina ja et loodaks riiklik asutus, mis kontrolliks tagantjärele iga üksikjuhtumi kokkusobivust ühenduse riigiabieeskirjadega.

(47)

Kreeka ametiasutuste sõnul on 3 315 ettevõttele antud alla 100 000 euro suurune summa, nii et neid juhtumeid saab pidada vähese tähtsusega abi kava kohaldamisalasse kuuluvaks. Ülejäänud 320 ettevõtet hakati ükshaaval kontrollima.

(48)

Juba tehtud kontrollimiste põhjal hõlmavad investeeringud, mis võivad Kreeka ametiasutuste sõnul vastata piirkondliku riigiabi juhendile:

(49)

Kreeka ametiasutused usuvad, et negatiivsel otsusel ja sellele järgneval abi tagasinõudmisel oleksid riigi jaoks rasked tagajärjed. Kreeka ametiasutused avaldavad arvamust, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib kohus erandkorras arvestada oma otsuse talumatuid rahalisi tagajärgi ja neid piirata. (86)

(50)

Komisjon leiab, et kontrollitav meede vastab kõigile neljale kumulatiivsele tingimusele, mis näitavad, et tegemist on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase abiga, nagu on täpsemalt seletatud ka komisjoni teatises riigiabieeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes. (87)

(51)

Euroopa Kohus on olnud järjekindlalt seisukohal, et meede, mille abil ametiasutused annavad teatavatele ettevõtetele maksuvabastuse, mis ei hõlma küll riigi ressursside ülekandmist, kuid mis asetab isikud, kellele maksuvabastus laieneb, soodsamasse majanduslikku olukorda kui teised maksumaksjad, kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. (88)

(52)

Esiteks hõlmab meede riigi ressursse, sest Kreeka riik loobub talle kuuluvatest maksutuludest.

(53)

Teiseks annab meede abisaajatele eelise, sest neil on lubatud paigutada kuni 35 % oma 2004. aasta (2005. eelarveaasta) kasumist ning kuni 50 % oma 2003. aasta (2004. eelarveaasta) kasumist, millest on maha arvatud 2002. aasta (2003. eelarveaasta) kasum, maksuvabasse reservi. Kuna osa abisaajate kasumist jääb maksustamata, vabanevad nad kuludest, mida nende eelarvest tavaliselt kantakse. Kui reservfondi ei ole kasutatud ja maksu tasumise edasilükkumise eest ei tule tasuda intressi või tuleb tasuda ühenduse poolt Kreeka jaoks kindlaksmääratud viite- ja diskontomäärast väiksemat intressi, annab liitviiteintressi sisaldava maksuvõla ja tegelikult tasumisele kuuluva summa erinevus samuti eelise.

(54)

Kasutamata jäänud reservi tuleb Kreeka seaduste kohaselt maksustada seadusjärgse intressimääraga. Seadusjärgne intressimäär on vähemalt 1 % kuus võlguolevalt summalt ehk vähemalt 12 % aastas ja seega palju kõrgem kui 2004. aastal antud abi 4,43 % ja 2005. aastal antud abi 4,08 % suurune viitemäär. (89) Järelikult ei kujuta reservfondi paigutatud maksutulu, millest riik on loobunud ja mida maksustatakse seadusjärgse intressimääraga, endast eelist ega ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest selle tingimused ei ole soodsamad kui turutingimustel võetud laenul, mille suuruseks peetakse selliste ettevõtete puhul, mis ei ole raskustes, vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (90) viitemäära, millele võib tagamata kohustuse korral lisanduda 400 või enam baaspunkti.

(55)

Kolmandaks on meede valikuline, sest see soodustab üksnes neid äriühinguid, kelle majandustegevus on loetletud seaduse nr 2601/1998 artiklis 3. Meede laieneb üksnes loetletud sektoritesse ja mitte loetelust välja jäetud sektoritesse kuuluvatele äriühingutele. Lisaks sellele on seaduse nr 2601/1998 artikli 3 kohaselt vajalik, et mõne sektori puhul võetaks vastu teisesed õigusaktid, et soodustused laieneks ka neile. Kreeka ametiasutuste sõnul selliseid teiseseid õigusakte kehtestatud ei ole. Pealegi on abikõlblike tegevuste loetelu iga sektori puhul erinev, mis tähendab, et meede laieneb eri sektorites tegutsevatele äriühingutele eri määral. Seega on meede valikuline isegi seaduse nr 2601/1998 artiklis 3 loetletud sektorite puhul. Järelikult on alusetu Kreeka ametiasutuste ja kolmanda isiku väide, et kõnealune abikava on üldine maksumeede.

(56)

Neljandaks mõjutab meede konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuna meede annab abisaajatele eelise, võib see konkurentsi moonutada või ähvardada seda teha. Lisaks sellele on seaduse nr 2601/1998 artiklis 3 nimetatud tegevused ühendusesisese kaubanduse objektiks. Järelikult ei ole välistatud, et meetme raames abi saajate majandustegevus hõlmab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seetõttu võib abikava mõjutada kaubandust ja moonutada konkurentsi.

(57)

Eeltoodust järeldub, et kõnealune meede on abikava, mille raames antakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast riigiabi. Samuti on oluline meeles pidada, et komisjon on juba kinnitanud, et seadus nr 2601/1998, millele Kreeka ametiasutused viitavad, on riigiabi kava, mis hõlmab ühisturuga kokkusobivat riigiabi. (91)

(58)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f kohaselt on „ebaseaduslik abi” uus abi, mis on kehtestatud vastuolus asutamislepingu artikli 93 lõikega 3 (praegune artikli 88 lõige 3). Sama määruse artikli 1 punkti c kohaselt on „uus abi” kogu abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused.

(59)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb olemasoleva abi muudatusi pidada uueks abiks ja esialgne abikava kujundatakse uueks abikavaks ümber üksnes siis, kui muudatus mõjutab esialgse abikava tegelikku sisu. Juhul kui uus element on esialgsest kavast selgesti eraldatav, siis olulist muutust ei toimu. (92)

(60)

Kõnealune meede sisaldab siiski mitu olulist menetluslikku ja sisulist erinevust.

(61)

Esiteks ei hõlma kõnealune meede olemasolevate meetmete puhtakujulist asendamist, vaid tegu on uue eraldiseisva meetmega, sest sellega ei tühistata ega asendata ühtki varasemat meedet. Peale selle ei ole eri meetmete kohaldamisperioodid üksteisele järgnevad.

(62)

Nagu eespool märgitud, kinnitasid Kreeka ametiasutused, et seaduse nr 3220/2004 artikli 2 sätete tegelik eesmärk on täiendada seadust nr 2601/1998, mis pälvis 1999. aastal juhtumi NN 59/A/1998 raames komisjoni heakskiidu kui piirkondliku riigiabi juhendile (93) vastav siseriiklik piirkondliku arengu süsteem. Tuleb märkida, et seadus nr 2601/1998 tunnistati kehtetuks alates 2005. aasta veebruarist. Komisjon väidab sellegipoolest, et kõnealune meede on uus abi.

(63)

Esiteks kohaldatakse seadust nr 3220/2004 paljude eri sektorite projektide suhtes. Selles viidatakse seaduse nr 2601/1998 artiklis 3 esitatud abikõlblike sektorite ja projektide loetelule. Seaduses nr 3220/2004 ei ole siiski sõnaselgelt sätestatud, et sellega muudetakse seadust nr 2601/1998. Lisaks sellele kehtisid kaks kõnealust õigusnormi paralleelselt, sest seadus nr 3220/2004 jõustus 28. jaanuaril 2004 ja seaduses nr 2601/1998 sätestatud abimeede kaotas kehtivuse 23. detsembril 2004, samal ajal kui seadus nr 2601/1998 tunnistati kehtetuks alates 2005. aasta veebruarist. Ehkki ajavahemikud, mille jooksul kahe kõnealuse kava raames reservfondid moodustati, ei kattunud, kattus meetmete kohaldamisaeg, sest mõlemat seadust kohaldati 2003. ja 2004. aasta kasumi suhtes. See, et kaht meedet kohaldati paralleelselt, näitab, et üks ei muutnud ega asendanud teist. Seepärast ei ole kõnealune meede juhtumi NN 59/A/1998 (94) raames heakskiidetud meetme asendus ega jätk, vaid eraldi abikava.

(64)

Teiseks on abi andmise menetlust muudetud ning see mõjutab tingimusi, mida äriühingud peavad abi saamiseks täitma.

(65)

Seaduse nr 2601/1998 kohaselt tuli abitaotlus esitada Kreeka ametiasutustele, kes pidid taotluse enne abi andmist heaks kiitma. Kreeka ametiasutused kohustusid seadust nr 2601/1998 heakskiitva otsuse (95) kohaselt kontrollima abi kumuleerumise ja kombineerimise määra, 1996. aasta teadus- ja arendustegevuse raamistiku ja 1994. aasta keskkonnasuuniste järgimist ning seda, et transpordisektoris oleks välistatud abi andmine transpordivahendite soetamiseks ja ekspordiabi. Lisaks sellele oli ametiasutustel kohustus ja võimalus nimetatud küsimusi pärast taotluse saamist kontrollida.

(66)

Seadusega nr 3220/2004 võimaldati moodustada maksuvaba reservfond otse tulumaksusätete põhjal, ilma et abisaaja oleks olnud kohustatud deklareerima Kreeka ametiasutustele konkreetseid andmeid abikõlblike tegevuste kohta. Samuti puudus Kreeka ametiasutustel võimalus keelduda abi andmisest, tuginedes seaduse nr 2601/1998 alusel antud abi heakskiitmiseni viinud menetluse käigus võetud kohustustele.

(67)

Seadust nr 2601/1998 heakskiitva otsuse kohaselt pidid Kreeka ametiasutused enne maksuvaba reservi moodustamise loa andmist veenduma, et investeeringud on tehtud. Seega pidid abisaajad abi saamiseks kõigepealt kasutama omi rahalisi vahendeid. Seadus nr 3220/2004 sarnast kohustust ei sisalda.

(68)

Kreeka ametiasutuste väite kohta, et vähemalt osal juhtudest oleks võidud abi saada seaduse nr 2601/1998 alusel, tuleb märkida, et kõnealune väide ei ole asjakohane, sest uue meetme kohane menetlus oli teistsugune ja leebem ning abi saamise kriteeriumid laiemad ja abist tulenevad eelised kõigi potentsiaalsete abisaajate jaoks suuremad.

(69)

Esiteks olid vastavalt juhtumit NN 59/A/1998 käsitlevale komisjoni otsusele (96) seaduse nr 2601/1998 alusel abikõlblikud üksnes alginvesteeringud ja ainsa erandina tööstuspiirkondadesse teisaldamiseks antav tegevusabi, samal ajal kui seaduse nr 3220/2004 alusel võidakse anda ka asendusinvesteeringuid hõlmavat tegevusabi ja muud tegevusabi mis tahes abikõlbliku tegevuse jaoks. Seaduse nr 2601/1998 kohaselt tuli abi saanud investeeringuid säilitada viie aasta jooksul, samal ajal kui seaduse nr 3220/2004 artikli 2 lõikes 9 nõutakse üksnes kapitalikaupade ja artikli 2 lõikes 2 sätestatud põhivara säilitamist kolme kalendriaasta jooksul.

(70)

Lisaks sellele olid seaduse nr 2601/1998 alusel võimalikud neli abivormi:

(71)

Seaduses nr 3220/2004 ei ole lõike 70 punktides a, b ja c märgitud kolme abivormi ette nähtud. Lisaks selle võib maksuvaba reservi olenemata piirkonnast ja abikõlblike investeerimiskulude summast kasutada kuni 100 % ulatuses kõigi abikõlblike kulude katmiseks.

(72)

Teiseks oli muudetud maksuvaba reservi loomise aega võrreldes abikõlblikele tegevustele kulutuste tegemise ajaga. Seaduse nr 2601/1998 alusel sai maksuvaba reservfondi moodustada abikõlblikele tegevustele kulutuste tegemise aastal või kuni kümne aasta jooksul pärast seda. Seaduse nr 3220/2004 alusel sai reservi moodustada üks kuni kolm aastat enne abikõlblikele tegevustele kulutuste tegemist. Uus meede on rahavoogude seisukohast palju soodsam, sest see võimaldab ettevõtetel kasutada maksuvabastust enne investeeringute tegemist. Peale selle on abisaajatel kõnealuse meetme raames teistsugused võimalused osaleda abikõlblikes projektides. Uue kava alusel abi saajate arv võib olla nende äriühingute võrra suurem, kellel ei olnud eelmise meetme puhul piisavat likviidsust, et oma projekte eelnevalt rahastada, kuid kes said seda teha tänu maksuvabastusele. Seejuures ei ole oluline, kas abi kogueelarve või teatavatele ettevõtetele antav toetus suurenesid. Asjaolu, et uue meetme tingimused on tervikuna vähem piiravad, on piisav järeldamaks, et tegemist on uue abiga.

(73)

Kreeka ametiasutused toetusid oma kirjalikes märkustes Euroopa Kohtu 9. augusti 1994. aasta otsusele kohtuasjas C-44/93 Namur Les Assurances du credit. (97) Kõnealuse kohtuasja puhul ei tohi kohtu sõnul asjaolu, et meede võib tuua hüpoteetilistes olukordades kaasa abi eelarve suurenemise, käsitada tõendina selle kohta, et tegemist on uue abiga, kui abi antakse varasemate seadussätete järgi, mida ei ole muudetud. Komisjon leiab siiski, et eelnev analüüs näitab selgelt, et seaduse nr 3220/2004 sätted on seaduse nr 2601/1998 omadest väga erinevad. Seepärast ei pea ta kõnealust otsust käesoleval juhul asjakohaseks.

(74)

Kreeka ametiasutused väidavad ka seda, et abisaajate ringi laienemine ei moonuta konkurentsi. Euroopa Kohtu ja komisjoni praktikas on siiski korduvalt leidnud kinnitust asjaolu, et konkurentsimoonutus võib kaasneda konkurentsile allutatud sektorites antava mis tahes riigiabiga. Seepärast tuleb abist teatada, et komisjon saaks hinnata selle kokkusobivust ühisturuga.

(75)

Vastupidi Kreeka ametiasutuste väitele, et uurimismenetluse algatamise otsuses esitatud komisjoni argumendid on ebaselged ja ebapiisavad, tuleb täheldada, et komisjon esitas kõnealuses otsuses meetme uueks abiks pidamise kohta kaks põhjendust: 1) erinev õiguslik alus ja 2) erinev vahend, mis kasutab reservi loomiseks teistsugust ajahetke ja võib seepärast avaldada siseturule teistsugust mõju. Komisjon tõi ka ühe näite: ette oli nähtud abisaajate rühma ja eelarve suurenemise võimalus. Komisjon leiab, et nimetatud põhjendused oli asjaomase õigusakti puhul asjakohased, sest need näitasid selgelt ja ühemõtteliselt, millist mõttekäiku komisjon järgis, nii et asjassepuutuvatel isikutel oli võimalik otsuse põhjustes selgusele jõuda.

(76)

Komisjon leiab, et eespool esitatud analüüsi käigus on kindlaks tehtud mitu näitajat, mis viitavad sellele, et seadusega nr 3220/2004 kehtestatud kava tuleks õigustatult pidada uueks abikavaks. Eelkõige tuleb märkida, et kõnealuse seadusega loodud kava rakendati mõnda aega seadusega nr 2601/1998 loodud kavaga ühel ajal ning et selle tingimused ja abi andmise menetlus on teistsugused.

(77)

Ent isegi kui seadust nr 3220/2004 saaks pidada varasema kava muudatuseks, on selge, et nimetatud seadusega kehtestatud muudatused on sisulised, sest need mõjutavad abimeetme ühisturuga kokkusobivuse hindamist (98) ega ole puhtalt vormilised või halduslikud. Lisaks sellele kohaldati muudatusi kõigi abisaajate ja abikõlblike tegevuste suhtes. Uue kavaga muudeti järelikult abivahendit tervikuna ja seda saab olemasolevast abist selgelt eristada.

(78)

Seepärast on meede vastupidi Kreeka ametiasutuste väidetele tervikuna uus abi.

(79)

Kreeka ametiasutused ei teatanud meetmest enne selle rakendamist ja läksid selle elluviimisel vastuollu EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3. Sellest tulenevalt on meede ebaseaduslik abi nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti f tähenduses.

(80)

Olles kindlaks teinud, et kava hõlmab EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohast riigiabi, tuleb kaaluda, kas meedet saab pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(81)

Komisjon on vaadanud kava läbi, lähtudes EÜ asutamislepingu artiklist 87 ja järgmiste õigusaktidega kehtestatud asjaomastest sätetest:

Abi hindamisel lähtuti eeskirjadest, mis kehtisid abi andmise hetkel.

(82)

Kreeka ametiasutused tegid eeluurimise käigus mitu avaldust abi piiramise kohta, püüdes leevendada puudusi abi kokkusobivuses piirkondliku riigiabi andmise juhendiga. Sealhulgas võtsid nad kohustuse järgida ulatuslike investeerimisprojektide puhul mitut valdkonda hõlmavat raamprogrammi ja mitte anda abi raskustes äriühingutele. Abisaajatele annab eelise siiski otseselt seadus, olenemata mis tahes lisatingimusest või haldusasutuste kaalutlusõigusest. Ainult mõne üksiku toetatava sektori ja projekti puhul on abikava kehtimiseks nõutavad teisesed õigusaktid. Näib, et kui välja arvata olukorrad, mille puhul on vaja teiseseid õigusakte, puuduvad Kreeka ametiasutustel seaduslikud võimalused maksumaksjatele kohustuste seadmiseks. Sellest tulenevalt ei saa kõnealuseid kohustusi meetme hindamisel arvesse võtta.

(83)

Komisjon ei saa nõustuda Kreeka ametiasutuste ega Kreeka Tööstusliidu esitatud argumentidega. (108) Kreeka ametiasutuste väitele, et neile ettevõtetele antav abi, kellel oli juba eelmise kava kohaselt maksuvaba reservfondi moodustamise õigus, on olemasolev abi, vastab komisjon, et asjaolu, et ettevõte on olemasoleva kava alusel abikõlblik, ei õigusta abi andmist uue kava alusel. Oma vastuses komisjoni otsusele ametliku uurimismenetluse algatamise kohta esitasid Kreeka ametiasutused ettepaneku luua riiklik asutus, mis kontrolliks tagantjärele iga üksikjuhtumi vastavust ühenduse riigiabieeskirjadele. Komisjon märgib, et abi ühisturuga kokkusobivuse kontroll on tema eelisõigus ja seepärast ei saa ta seda ettepanekut heaks kiita.

(84)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrust (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (edaspidi „vähese tähtsusega abi määrus”), (109) ei saa kohaldada terve abikava suhtes. Kõnealuses seaduses ei ole ühtki sätet, mis seaks ühele abisaajale antava abisumma ülempiiriks 100 000 eurot. (110) Lisaks sellele ei järgita määruse (EÜ) nr 69/2001 artikli 3 sätteid, mis käsitlevad kumuleerumist ja järelevalvet.

(85)

Kalandus- ja põllumajandussektoris antava vähese tähtsusega abi käsitlevad sätted sisalduvad komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1860/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandus- ja kalandussektoris. (111) Kõnealune määrus jõustus 1. jaanuaril 2005 ja seda kohaldatakse enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui üksikabi vastab kõigile kõnealuse määruse artiklites 1 ja 3 sätestatud tingimustele.

(86)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1860/2004 on sätestatud, et põllumajandustoodete või kalandustoodete valdkonnas antud abi, mille suurus ühe abisaaja kohta on kolmeaastase ajavahemiku jooksul kuni 3 000 eurot ja mis ei ületa iga liikmesriigi jaoks kindlaksmääratud ülemmäära (mis on Kreeka põllumajanduse ja kalanduse puhul vastavalt 34 965 000 ja 2 036 370 eurot), ei ole asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohane riigiabi, kui seda ei ole kindlaks määratud turuleviidavate toodete hinna või koguse alusel ja kui see ei ole seotud ekspordiga (eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ega toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega) ega sõltu kodumaiste toodete kasutamisest importtoodete asemel. Seadusel nr 3220/2004 põhineva abikava raames ei peeta eespool nimetatud tingimustele vastavat abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaseks riigiabiks.

(87)

Asjaomases seaduses ei ole ühtki sätet, mis piiraks abisaajale antavat abisummat 3 000 euroni või millega kehtestatakse Kreeka vähese tähtsusega abi ülemmäär. Lisaks sellele ei järgita määruse (EÜ) nr 1860/2004 artikli 3 sätteid, mis käsitlevad kumuleerumist ja järelevalvet.

(88)

Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (112) võib kohaldada – vastavalt selle artikli 5 lõikele 1 – transpordisektoris ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise alal tegutsevate ettevõtete suhtes, kui abi vastab kõigile määruse artiklites 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Kõnealustes artiklites on nõutud, et ühele abisaajale antava abi summa ei ületaks artikli 2 lõikes 2 sätestatud abikõlbliku summa ülemmäära, s.o 200 000 eurot põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ettevõtete puhul ja 100 000 eurot transpordisektoris. Lisaks sellele nõutakse määruses, et põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted jäetaks määruse kohaldamisalast välja juhul,

Samuti tuleb määruse kohaldamisalast välja jätta abi, mida antakse tasulist autokaubavedu teostavatele ettevõtjatele mootorsõidukite soetamiseks.

(89)

Asjaomases seaduses ei ole ühtki sätet, mis piiraks abisaajale antava abi summat. Lisaks sellele ei järgita määruse (EÜ) nr 1998/2006 artiklite 1 ja 2 sätteid.

(90)

Siit järeldub, et kava ei vasta kõnealuste määruste tingimustele.

(91)

Meedet tuleb kõigepealt vaadelda piirkondliku riigiabi andmise juhendist lähtudes. Piirkondliku riigiabi andmise juhendi kohaldamisalast on välja jäetud asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete esmatootmine, kalandussektor ja söetööstus. Ent kõnealuse meetme alusel on põllumajanduslik tootmine kahe sektori, nimelt intensiivpõllumajanduse ja kalanduse ning põllumajandus- ja agrotööstusühistute raames abikõlblik. Peale selle saab söekaevandamist toetada selliste sektorite raames nagu mäetööstus ning maavarade ja marmori kaevandamine ja töötlemine. Sellest tulenevalt ei saa kõnealustes sektorites antavat abi mingil juhul õigustada piirkondliku riigiabi andmise juhendi sätetega.

(92)

Piirkondliku riigiabi andmise juhendi alusel võidakse abi anda nii alginvesteeringu kui ka suuremate tegevuskulude katmiseks, kui on täidetud teatavad tingimused. Kõnealuses seaduses ei ole täpsustatud, kumba neist kahest kohaldatakse.

(93)

Piirkondliku riigiabi andmise juhendi punkti 4.4 kohaselt tähendavad alginvesteeringud investeeringut põhikapitali seoses uue tootmisüksuse rajamisega, olemasoleva tootmisüksuse laiendamisega või uue tegevuse alustamisega või investeeringut, mis tehakse sellise tootmisüksuse ostmiseks, mis on suletud või mis oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud, kuid mis ei kuulu raskustes olevale äriühingule. Komisjoni arvates ei vasta kõnealuse meetme raames abikõlblikud investeerimiskulud esitatud määratlusele ega ole seega alginvesteering. Asendusinvesteeringuid ei ole abikõlblike investeerimisprojektide hulgast välja jäetud, näiteks kui need on seotud suurematel tööstusaladel liikumiseks ja töötajate veoks kasutatavate transpordivahendite, arvutite, mööbli ja seadmetega, pinnaseteisaldustöödega juurdepääsuks kaevandustele või kasutatud veoautodega. Töötajate majutamiseks ja nende sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks ettenähtud hoonetesse ja sisseseadesse investeerimine ei näi olevat tootlik investeering. Kõrvalistesse, raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse transportimise sektoris rakendatavad transpordivahenditega seotud projektid hõlmavad standardbaasi transpordivahendeid, mis on vastuolus piirkondliku riigiabi andmise juhendiga. (113) Lisaks standardbaasile ületab koguinvesteeringutest kuni 60 % ulatuses tarkvara ostmine ja selle arendamine immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute 25 % suurust ülempiiri. Muid tarkvara abikõlblike kulude hulka arvamise tingimusi ei ole kehtestatud. (114) Peale selle on tarkvaraarendus tarkvaraarenduse sektoris käimasolev tegevus ja seda peetakse nimetatud sektori tegevuskuluks. Seaduse nr 2601/1998 artikli 3 lõike 2 kohaselt võidakse investeerimisabi anda ka väljaspool Kreekat toimuva tegevuse toetamiseks. Piirkondliku riigiabi andmise juhendi kohaselt ei ole kõnealune tegevus aga abikõlblik.

(94)

Lisaks sellele ületab käesoleva meetme raames antava abi ülemmäär, mis ulatub kuni 37,05 %-ni 2004. aasta ja 36,89 %-ni 2005. aasta abikõlblikest kuludest, Kreeka piirkondliku abi kaardis sätestatud abi ülemmäärasid. (115) Eelkõige näib, et A ja B piirkondades võidakse Kreeka piirkondliku abi kaardi kohaseid abi ülemmäärasid ületada seaduse nr 2601/1998 artikli 5 kohaste projektide (piirmäär 35 %), ühenduse toetuse raamistiku (116) kohaselt kaasrahastatavate projektide (piirmäär 35 %) ja muude projektide puhul (A piirkondade jaoks ei ole piirkondlikku abi ette nähtud, B piirkondade abi ülemmäär on 18,4 %). C ja D piirkondades võidakse ületada turismiprojektide (piirmäär 33,2 %) ja muude projektide (piirmäär 35,1 %) abi ülemmäära.

(95)

Meetmega ei kohustata säilitama alginvesteeringut vähemalt viie aasta jooksul, nagu nõutakse piirkondliku riigiabi andmise juhendi punktis 4.10.

(96)

Tegevusabi võib pidada piirkondliku riigiabi andmise juhendi punkti 4.15 kohaselt erandkorras õigustatuks, kui see soodustab piirkondlikku arengut ja kui selle suurus on võrdeline ebasoodsate tingimustega, mille leevendamiseks seda antakse. Ent komisjon ei ole saanud sellekohast teavet ja kahtleb tõsiselt, kas kõnealune väga ulatuslik meede, mis hõlmab kogu Kreeka territooriumi ja paljusid laialt määratletud sektoreid, suudab kõrvaldada konkreetseid piirkondlikke puudusi.

(97)

Seetõttu märgib komisjon, et abikava on tervikuna piirkondliku riigiabi andmise juhendi alusel ühisturuga kokkusobimatu, sest selles ei võeta arvesse suuniste kohaldamisala, alginvesteeringu määratlust ega abi osatähtsust. Lisaks sellele ei ole kava alusel antud üksikabiga algusest peale kaasnenud seadusjärgset kohustust säilitada alginvesteering abi saanud piirkonnas vähemalt viie aasta jooksul. Ükski tegevusabi üksikjuhtum ei ole algusest peale olnud põhjendatud. Järelikult ei saa ühtegi kõnealuse kava alusel antud üksikabi pidada piirkondliku riigiabi andmise juhendi alusel ühisturuga kokkusobivaks.

(98)

Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammiga (2002) nähakse ette, et teatada tuleb igast piirkondlikust investeerimisabist, mille puhul kavandatud abi suurus ületab sellise abi lubatud ülemmäära, mida 100 miljoni suurune investeering võib mitut valdkonda hõlmavas raamprogrammis sätestatud piirkondliku abi vähendatud ülemmäärade kohaselt saada. Kõnealuse meetmega ei välistata ulatuslikku investeerimisabi ega kohustata sellistest juhtudest eraldi teatama. Samuti ei kohaldata sellistel juhtudel madalamaid abi ülemmäärasid.

(99)

Sellest tulenevalt märgib komisjon, et meede ei vasta eespool nimetatud mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi tingimustele ja on järelikult kõnealuse raamistiku alusel ühisturuga kokkusobimatu. Lisaks sellele peaks kava selleks, et olla mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi (2002) alusel ühisturuga kokkusobiv, vastama piirkondliku riigiabi andmise juhendile. Et see nii ei ole, selgus eelmisest osast. Eelkõige ei kaasnenud ühegi kava alusel antud üksikabiga algusest peale seadusjärgset kohustust säilitada alginvesteering abi saanud piirkonnas vähemalt viie aasta jooksul. Järelikult ei saa ühtegi kõnealuse kava alusel antud üksikabi pidada mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi (2002) alusel ühisturuga kokkusobivaks.

(100)

Kreeka ametiasutused selgitasid, et meedet ei kohaldatud raskustes olevate ettevõtete suhtes. Tegelikult said seda kasutada üksnes kasumit saavad äriühingud. Seepärast on välistatud, et kõnealune kava oleks ühisturuga kokkusobiv päästmise ja ümberkorraldamise suuniste alusel. Järelikult ei saa ühtegi kõnealuse kava alusel antud üksikabi pidada nimetatud suuniste alusel ühisturuga kokkusobivaks.

(101)

Komisjon hindas ka seda, kas mõnele projektile antud abi võiks olla keskkonnasuunistega kokkusobiv. Keskkonnasuuniste alusel saab hinnata järgmisi investeeringuid: investeeringud keskkonnatingimuste parandamiseks, (117) keskkonnatehnoloogiate kasutuselevõtt ja kohandamine, investeeringud taastuvasse energiasse, elektrienergia ja soojuse koostootmisse ning energia säästmisse, samuti ringlussevõturajatiste loomisse ja laiendamisse.

(102)

Keskkonnasuuniste punktis 28 võimaldatakse anda VKEdele investeerimisabi kolme aasta jooksul pärast uute kohustuslike ühenduse standardite vastuvõtmist. Kõnealuses kavas ei ole abi seotud uute ühenduse standardite kehtestamisega ning selles ei ole selgelt kindlaks määratud investeerimiskulusid.

(103)

Keskkonnasuuniste punktis 29 võimaldatakse anda investeerimisabi, mis aitab ettevõtetel saavutada ühenduse standarditest rangemad keskkonnastandardid. Kõnealuses kavas ei ole abi tingimuseks seatud ühenduse standarditest rangemate standardite saavutamist ning selles ei ole selgelt kindlaks määratud investeerimiskulusid.

(104)

Keskkonnasuuniste punktis 30 võimaldatakse anda investeerimisabi energia säästmiseks. Kõnealuses kavas ei ole investeerimiskulusid selgelt kindlaks määratud.

(105)

Keskkonnasuuniste punktis 31 võimaldatakse anda investeerimisabi elektrienergia ja soojuse koostootmiseks, kui energia muundamise kasutegur on eriti suur. Kõnealuses kavas ei ole eriti suurt energia muundamise kasutegurit abi tingimuseks seatud ja investeerimiskulusid selgelt kindlaks määratud ning kavas ei järgita ilmtingimata suunistes sätestatud asjaomaseid abi ülemmäärasid.

(106)

Keskkonnasuuniste punktis 32 võimaldatakse anda investeerimisabi taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, kui kohustuslikud ühenduse standardid puuduvad. Kõnealuses kavas ei ole taastuvaid energiaallikaid siiski selgelt määratletud ja seetõttu ei ole selge, mil määral saab suuniste punkti 32 kohaldada. Lisaks sellele ei ole kavas selgelt kindlaks määratud investeerimiskulusid ja samuti ei ole selge, kas asjaomaseid abi ülemmäärasid järgitakse.

(107)

Isegi kui investeeringud oleksid kõnealuse punkti alusel abikõlblikud, ei ole Kreeka tõendanud, et abikõlblikud kulud vastaksid keskkonnasuuniste punktide 36 ja 37 tingimustele, millega määratakse kindlaks abi aluseks olevad investeeringud ja abikõlblikud kulud.

(108)

Keskkonnasuuniste punktis 38 võimaldatakse anda abi saastatud tööstusalade puhastamiseks, kui saaste tekitajat ei suudeta kindlaks teha või kulusid kandma panna. Kõnealuses kavas ei ole abi andmise tingimuseks seatud suutmatust saaste tekitajat kindlaks teha või kulusid kandma panna.

(109)

Keskkonnasuuniste punktis 39 võimaldatakse anda investeerimisabi, kui linnapiirkonnas või Natura 2000 kaitsealadel asuvate ettevõtete seaduslik tegevus tekitab märkimisväärset saastet ja ettevõtted tuleb sobilikumasse piirkonda ümber paigutada. Asukoha muutmise põhjused peavad seejuures olema seotud keskkonnakaitsega ja asukoha muutmine peab toimuma haldus- või kohtuotsuse alusel ning ettevõtja peab järgima kõige rangemaid keskkonnastandardeid, mida tema uues asukohas kohaldatakse. Abi osatähtsus võib olla kuni 30 % ja VKEde puhul kuni 40 % abikõlblikest kuludest. Abikõlblikuks peetakse maa ostmise ja mahajäetud tehasega sama võimsusega uue tehase ehitamise või ostmisega seotud kulud, millest on maha arvatud teisaldamishüvitised. Esimese viie tegevusaasta jooksul tekkiv tootmisvõimsuse suurenemisest tulenev kulude kokkuhoid või kasum ning tehniliselt samaväärse, kuid erineva keskkonnakaitse tasemega investeeringu kulud tuleb investeerimisabikõlblikest kuludest maha arvata. Ent kõnealuses kavas ei ole sellist abikõlblikest kuludest mahaarvamist ette nähtud. Kõnealuses kavas ei ole abi saamisele seatud teisaldamisega ja abikõlblike kuludega seotud piiranguid, mida nimetati eespool. Kavas ei võeta arvesse suurettevõtete 30 % suurust abi ülemmäära. Lisaks sellele ei ole kohaldamisalast välja jäetud teisaldamisega seotud tegevusabi.

(110)

Pakenditest ja juba tarvitatud toodetest toorme ning muude materjalide tootmiseks ettenähtud rajatiste loomise ja laiendamise kulude puhul ei välistata kavas, et abi antakse muude kui abisaajalt pärit materjalide ringlussevõtuks. See ei ole kooskõlas põhimõttega „saaste tekitaja maksab”, mille kohaselt peab ettevõtja tegema investeeringuid oma keskkonnahoidlikkuse suurendamiseks ja enda tekitatud saaste vähendamiseks. (118) Sellest tulenevalt ei saa keskkonnasuuniseid kohaldada selliste ringlussevõturajatiste loomiseks ja laiendamiseks, mis kasutavad muid kui abisaajalt pärit materjale. Kuna kõnealust meedet ei saa hinnata keskkonnasuuniste alusel, hindas komisjon seda vahetult EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Komisjonil on tavaks hinnata selliseid juhtumeid kolme lisakriteeriumi alusel: 1) abi ei tohi vabastada algseid saaste tekitajaid kuludest, mida neil tuleks ühenduse õiguse kohaselt kanda, 2) töödeldud materjalid jääksid vastasel korral kokku kogumata või neid töödeldaks vähem keskkonnahoidlikult, 3) projektid peavad olema uuenduslikud, s.o tehnoloogiad peavad ületama tehnika hetketaseme. (119) Kavas ei tagata, et pakenditest ja juba tarvitatud toodetest toorme ja muude materjalide tootmiseks ettenähtud rajatiste loomise ja laiendamise kulutuste katmiseks antav abi vastab kolmele eespool nimetatud kriteeriumile.

(111)

Lisaks sellele ei ole välistatud, et tegevusabi antakse keskkonnatehnoloogiate kasutuselevõtmise ja kohandamise raames. Kõnealune abi oleks õigustatud üksnes juhul, kui seda antaks jäätmekäitluseks, energia säästmiseks, taastuva energia kasutamiseks või soojuse ja elektrienergia koostootmiseks. Abi peaks vastama keskkonnasuuniste punktides 43–67 sätestatud tingimustele. Ent meetmega ei tagata, et tegevusabi antakse nimetatud eesmärkidel ning meede ei vasta asjaomastele tingimustele.

(112)

Kahtlused, mida komisjon avaldas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamisel, püsivad endiselt ja seepärast ei saa kava tunnistada ühisturuga kokkusobivaks.

(113)

Sellest tulenevalt märgib komisjon, et kava ei vasta keskkonnasuuniste eespool kirjeldatud tingimustele ega komisjoni tava kohaselt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tingimustele ning on seega keskkonnasuuniste ja EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturuga kokkusobimatu. Lisaks sellele on komisjon üle vaadanud kõik keskkonnasuuniste punktid ja komisjoni tava seoses artikli 87 lõike 3 punktiga c ning jõudnud järeldusele, et Kreeka ametiasutused ei ole suutnud tõendada, et mis tahes üksikabi oleks andmise hetkest alates ühisturuga kokkusobiv nimetatud suuniste või EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c seotud komisjoni tava alusel. (120)

(114)

Vastavalt 30. detsembri 2006. aasta ühenduse raamistiku (teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta) (121) jaotise 10.3 viimasele taandele kohaldatakse ebaseadusliku riigiabi hindamisel abi andmise hetkel kehtinud raamistikku, s.o teadus- ja arendustegevuse raamistikku. (122)

(115)

Mõned projektid võivad olla seotud teadus- ja arendustegevusega ning seepärast vaatles komisjon neid ka teadus- ja arendustegevuse raamistikust lähtudes. Sellised projektid on rakendusuuringute laborite loomine, laiendamine või ajakohastamine, tarkvaraarendus, uuringud uue tehnoloogia kasutuselevõtmiseks, uuendused ja uuenduslikud prototüübid ning patentide registreerimine.

(116)

Komisjon märgib, et eelnimetatud projektidele antud abi võib kuuluda teadus- ja arendustegevuse raamistiku materiaalsesse kohaldamisalasse üksnes niivõrd, kuivõrd nimetatud projektid hõlmavad teadus- ja arendustegevuse raamistiku I lisas määratletud teadustegevust. Lisaks sellele leiab komisjon, et projektid ei hõlma üksnes teadus- ja arendustegevuse raamistikus määratletud teadus- ja arendustegevust. Seaduse sõnastuse järgi ei pea meetme abikõlblikud kulud tingimata vastama teadus- ja arendustegevuse raamistikus ette nähtud abikõlblikele kuludele.

(117)

Lisaks sellele ületatakse juhul, kui abi antakse konkurentsieelse arendustegevusega seotud uurimisprojektidele või patendiarendusele, Kreekas üldiselt kohaldatavat 35 % suurust abi ülemmäära (25 % abi põhiosatähtsus + 10 % artikli 87 lõikes 3 osutatud piirkondade puhul), kui ei kehti täiendavad soodustused, sest meetme puhul ulatub abi ülemmäär 2004. aastal kuni 37,05 protsendini ja 2005. aastal kuni 36,89 protsendini. Riigiabieeskirjade kohaselt ei ole patendi registreerimise kulud abikõlblikud, kui taotlejaks on suurettevõte. Kava kohaselt ei ole suurettevõtted aga patendi registreerimiseks antava abi saajate hulgast välja jäetud.

(118)

Suurettevõtete puhul tuleb enne abi andmist kindlaks teha ja tõendada, et abil on ergutav mõju. Seda teadus- ja arendustegevuse raamistiku tingimust tuleb kohaldada kogu suurettevõtetele antava abi, sealhulgas maksualase abi suhtes. Kavas ei ole aga ette nähtud, et enne abi andmist tuleks kindlaks teha selle ergutav mõju. Kuna abi saanud ettevõtetel ei olnud teadus- ja arendustegevuse laiendamise kohustust, ei saa asjaolu, et mõnes ettevõttes võis teadus- ja arendustegevus tänu abile laieneda, pidada abi ergutava mõju tõenduseks, sest laienemine võis olla tingitud muudest, abist sõltumatutest teguritest.

(119)

Lisaks sellele ei leitud põllumajandussektoris tõendeid selle kohta, et oleksid täidetud neli tingimust, mis on esitatud komisjoni 1998. aasta teatises, millega muudetakse ühenduse raamistikku teadus- ja arendustegevuseks antava abi kohta. (123)

(120)

Sellest tulenevalt märgib komisjon, et kava ei vasta eelnimetatud teadus- ja arendustegevuse raamistiku tingimustele ja on seega teadus- ja arendustegevuse raamistiku alusel ühisturuga kokkusobimatu. Lisaks sellele ei olnud kava alusel suurettevõtetele antud ühegi üksikabi puhul algusest peale tingimuseks seatud, et abil peab olema ergutav mõju. Kreeka ametiasutused ei ole tõendanud, et mis tahes üksikabi oleks andmise hetkest alates teadus- ja arendustegevuse raamistiku alusel ühisturuga kokkusobiv. Seega ei saa ühtki kava alusel antud üksikabi pidada teadus- ja arendustegevuse raamistiku alusel ühisturuga kokkusobivaks.

(121)

Komisjon hindas koolitusabi määruse alusel protsesside automatiseerimise süsteemide kasutuselevõtmise alaseks, (124) tarkvaraalaseks (125) ja muuks koolituseks (126) antud abi.

(122)

Asjaomase seaduse sõnastuse põhjal ei saa kindlaks teha, kas meetme abikõlblikud kulud vastavad koolitusabi määruses ette nähtud abikõlblikele kuludele. Kui abi antakse konkreetse äriühingu vajadusele vastava koolituse korraldamiseks, võidakse ületada suurettevõtete 35 % suurust abi ülemmäära (25 % abi põhiosatähtsus + 10 % artikli 87 lõikes 3 osutatud piirkondade puhul), sest meetme puhul on abi ülemmäär 2004. aastal kuni 37,05 % ja 2005. aastal 36,89 %.

(123)

Sellest tulenevalt märgib komisjon, et kava ei vasta eelnimetatud koolitusabi määruse tingimustele ja seega ei saa seda pidada koolitusabi määruse alusel ühisturuga kokkusobivaks.

(124)

Komisjon märgib, et meetme raames ei ole ette nähtud abisaaja suurusest sõltuvaid erinevusi abi suuruses, abikõlblikes sektorites ja projektides. Seepärast ei saa meedet tervikuna pidada VKEde määruse alusel ühisturuga kokkusobivaks. Ent kui meetme raames antakse abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, nagu need on määratletud VKEde määruse I lisas, saab kohaldada grupierandi määrust.

(125)

Kreekas, mille kogu territoorium on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt abikõlblik piirkondliku abi saamiseks, on VKEdele antava investeerimisabi osatähtsuse piirmäärad 15 % suuremad kui piirkondliku riigiabi andmise juhendis sätestatud piirmäärad. See kehtib kõigi investeerimisprojektide puhul, mis on loetletud käesoleva otsuse lõikes 21, välja arvatud põllumajandussektoris tehtavad investeeringud, transpordisektoris transpordivahendite soetamiseks tehtavad investeeringud (127) ja välisriikidesse suunatud investeeringud. (128) Muude kui turismiprojektide puhul ning A ja B piirkondade garaažidega seotud projektide puhul ületatakse Kreeka piirkondliku abi kaardi kohaseid abi ülemmäärasid (A piirkondadele ei ole piirkondlikku abi ette nähtud, B piirkondades on abi ülemmäär 18,4 % ja sellele lisandub VKEde puhul veel 15 %). Peale selle on kõnealuse suurema piirmäära kohaldamise tingimus, et abi saanud piirkonnas tehakse investeeringuid vähemalt viie aasta jooksul. Meetmega seda aga ei nõuta. Transpordisektoris ei peeta abikõlblikeks kuludeks transpordivahenditele ja -seadmetele tehtavaid kulutusi.

(126)

Kreekast väljapoole suunatud investeeringute korral on abi ülemmäär väikeettevõtete puhul 15 % ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 7,5 %. Kõnealuse meetme puhul on aga võimalik mõlemat nimetatud piirmäära ületada.

(127)

Uue tehnoloogia kasutuselevõtuga seotud uuringud, protsesside ja toodete sertifitseerimise kasutuselevõtuga seotud uuringud, organisatsiooni- ja turu-uuringud ning abikõlblikkuse uuringud võivad olla VKEdele antava abi puhul abikõlblikud. Ent meede ei taga, et kõnealuseid teenuseid osutavad väliskonsultandid. Ei ole välistatud, et sellised uuringud toimuvad pidevalt või korrapäraselt, mis viitab tavapärasele jooksvale tegevusele.

(128)

Sellest tulenevalt märgib komisjon, et kava ei vasta eelnimetatud VKEde määruse tingimustele ja on seega VKEde määruse alusel ühisturuga kokkusobimatu.

(129)

Põllumajandussektoris tuleb analüüsida kahte tasandit – ühelt poolt töötlemis- ja turustustegevus ja teiselt poolt esmatootmine – ning mõlemal juhul tuleb arvesse võtta abi andmise ajal kehtinud asjaomaseid ühenduse õigusakte, s.o ühenduse suuniseid põllumajandussektoris antava riigiabi kohta (edaspidi „põllumajandussuunised”) ja komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1860/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris. (129)

(130)

Esmatootmise puhul on asjaomased sätted, mida tuleb seaduses nr 3220/2004 sätestatud meetmete, abikõlblike kulude ja tegevuskulude põhjal arvesse võtta, põllumajandussuuniste punktid 4.1, 13 ja 14, mis käsitlevad vastavalt investeerimisabi, põllumajandustoodete tootmise ja turustamise soodustamiseks antavat abi ning tehnilise toe pakkumiseks antavat abi.

(131)

Põllumajandussuuniste punkti 4.1 kohaselt võivad abikõlblikud investeerimiskulud hõlmata kinnisvara ehitamise, soetamise või parandamise kulusid, uute masinate ja seadmete (sealhulgas arvutitarkvara) soetamise kulusid ning üldkulusid (nt arhitektide, inseneride ja konsulteerimistasude, teostatavusuuringute, patentide ja litsentside ostmisega seotud kulud) kuni 12 % ulatuses muudest kuludest. Lubatud on abi taimede, v.a üheaastaste taimede ostmiseks. Eelnimetatud punktis sätestatud abimäärad on 40 % abikõlblikest kuludest tavalistes ja 50 % vähem soodsates piirkondades. Sellele lisandub viis protsendipunkti noorte talupidajate puhul, kes teevad investeeringuid viie aasta jooksul alates tegevuse algusest.

(132)

Abi saamiseks peavad põllumajandusettevõtted täitma ka keskkonna-, loomapidamise ja hügieenialaseid miinimumnõudeid ning investeeringud peavad olema suunatud toodetele, millele leidub normaalseid turuväljundeid, kusjuures abikõlblike kulutuste kogusumma ei tohi ületada abikõlblike investeeringute ülemmäära, mille liikmesriigid kehtestavad vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta. (130)

(133)

Taluhoonete teisaldamise korral on mitu võimalust:

(134)

Seoses keskkonnakaitse eesmärkidel tehtavate investeeringutega on põllumajandussuuniste punktis 4.1.2.4 sätestatud, et 40 % ja vähem soodsates piirkondades 50 % suurust abimäära võib suurendada 20 või 25 protsendipunkti võrra, kui investeeringu tulemusel ületatakse ühenduses kehtivaid miinimumnõudeid. Sellisel juhul tuleb abimäära suurendamisel piirduda täiendavate abikõlblike kuludega, mis on vajalikud osutatud eesmärgi saavutamiseks, ja seda ei kohaldata selliste investeeringute puhul, millega kaasneb tootmisvõimsuse kasv.

(135)

Põllumajandussuuniste punkti 13 kohaselt ei tohi protsesside ja toodete sertifitseerimise kasutuselevõtmiseks antav abi ja sellega seotud uuringud olla mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul üle 100 000 euro ühe abisaaja kohta või VKEde puhul 50 % abikõlblikest kuludest, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(136)

Põllumajandussuuniste punkti 14 kohaselt ei tohi ühele abisaajale antav koolitusabi mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul olla üle 100 000 euro või VKEde puhul üle 50 % abikõlblikest kuludest, olenevalt sellest, kumb on suurem. Lisaks sellele peavad olema täidetud teatavad tingimused: abi peab olema kättesaadav kõigile asjaomase valdkonna abikõlblikele isikutele ja kui koolitusteenuse osutajaks on tootjarühmad või teised vastastikust toetust pakkuvad põllumajandusorganisatsioonid, ei tohi see piirduda kõnealuse rühma või organisatsiooni liikmetega ning rühma või organisatsiooni halduskulusid tohib katta üksnes teenuse osutamise kulude ulatuses.

(137)

Komisjonile kättesaadava teabe põhjal näib, et kava jaoks arvutatud abi osatähtsused (37,05 % 2004. aasta ja 36,89 % 2005. aasta puhul) ei ületa eelnimetatud põllumajandussuuniste eri punktides kehtestatud abi osatähtsust, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, kas kõik käesoleva otsuse punktides 131–136 loetletud tingimused on täidetud, välja arvatud seoses teisaldamismeetmetega, mille puhul kava sätted vastavad punktis 133 kirjeldatud eeskirjadele. Eelkõige:

(138)

Kahtlused, mida komisjon avaldas asutamislepingu artikli 88 lõikes sätestatud menetluse algatamisel, püsivad endiselt ja seepärast ei saa kava tunnistada ühisturuga kokkusobivaks.

(139)

Põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks antavat abi reguleeritakse põllumajandussuuniste punktiga 4.2, mis sisaldab kahesuguseid eeskirju:

(140)

Käesoleval juhul saab kohaldada üksnes esimesi eeskirju, sest komisjon ei ole heaks kiitnud, vaid hoopis vaidlustanud kava, mille alusel on ette nähtud abi andmine põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks.

(141)

Samamoodi nagu esmatootmise puhul, märgib komisjon, et kava jaoks arvutatud abi osatähtsus ei ületa põllumajandussuuniste punktis 4.2 kehtestatud abi osatähtsust, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, kas kõik eespool käesoleva otsuse punkti 139 esimeses taandes loetletud tingimused on täidetud. Eelkõige:

(142)

Kahtlused, mida komisjon avaldas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamisel, püsivad endiselt ja seepärast ei saa kava tunnistada ühisturuga kokkusobivaks.

(143)

Sellest tulenevalt märgib komisjon, et kui teisaldamismeetmed välja arvata, ei vasta kava eelnimetatud põllumajandussuuniste tingimustele ja on seega põllumajandussuuniste alusel ühisturuga kokkusobimatu. Lisaks sellele leidis komisjon, et Kreeka ametiasutused ei ole tõendanud, et mis tahes üksikabi oleks andmise hetkest alates ühisturuga kokkusobiv kõnealuste suuniste või EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktist c tuleneva komisjoni tava alusel.

(144)

Kõnealune meede laieneb ka kalandus- ja vesiviljelusettevõtetele. Kalanduse ja vesiviljelusega seotud riigiabi projekte käsitletakse kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniste kontekstis. Pärast seda, kui jõustus Kreeka seadus nr 3220/2004, millega kõnealune abikava loodi, muudeti nimetatud suuniseid alates 1. jaanuarist 2005. Siit järeldub, et enne 1. novembrit 2004 antud abi suhtes tuleb kohaldada 2001. aasta kalandus- ja vesiviljelussektori riigiabi kontrollimise suuniseid. (131) Praegu kehtivaid 2004. aasta suuniseid (132) kohaldatakse pärast 1. novembrit 2004 antud abi suhtes.

(145)

Üldiselt tuleb märkida, et komisjon ei saa riigiabi tunnistada ühisturuga kokkusobivaks, kui asjaomane liikmesriik ei ole teatanud abi kogusummat meetme kohta ning abi osatähtsust. Kava hindamisel tuleb arvesse võtta kõigi riigipoolsete toetuste kumulatiivset mõju nende saajale. Kõnealuses kavas ei ole selliseid üksikasju sätestatud ega selliseks hindamiseks võimalust loodud. Lisaks sellele ei tagata kavas seda, et liikmesriik kontrolliks, kas abisaaja järgib ühise kalanduspoliitika eeskirju.

(146)

Suuniste mõlemas versioonis on sätestatud sellise abi andmise keeld, mis ei sea abisaajale mingeid kohustusi. Suunistes rõhutatakse sellise abi kontrollimise vajalikkust, ning seda eriti maksusoodustuse kujul antava abi puhul. Kuna kõnealune liikmesriik ei ole kalandus- ja vesiviljelussektoris antud abi hindamiseks teavet esitanud, peab komisjon käsitama seda kui ühisturuga kokkusobimatut abi.

(147)

Komisjon peaks investeerimisabi kontrollima abisaajate liikide (kalurid, vesiviljelus, töötlemine ja turustamine) kaupa. Kõiki meetme raames abi saamiseks esitatud taotlusi tuleb hinnata eraldi suunistes loetletud üksikasjalike tingimuste põhjal. Kavas sisalduv teave ei võimalda sellist hindamist.

(148)

Eeltoodu põhjal leiab komisjon, et seaduse nr 3220/2004 artikkel 2 on selles osas, mis puudutab kalandust ja vesiviljelust, ühisturuga kokkusobimatu. Kahtlused, mida komisjon avaldas asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse algatamisel, püsivad endiselt ja seepärast ei saa kava tunnistada ühisturuga kokkusobivaks. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et Kreeka ametiasutused ei ole tõendanud, et mis tahes üksikabi oleks andmise hetkest alates kõnealuste suuniste alusel ühisturuga kokkusobiv. (133)

(149)

Kõnealusel juhul ei saa kohaldada ühtegi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandit, sest meetme eesmärk ei vasta kõnealustes sätetes loetletud eesmärkidele.

(150)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaselt peetakse abi ühisturuga kokkusobivaks, kui see on ette nähtud majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus. Kriteeriumid ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks nimetatud artikli alusel on sätestatud erinormides, mida on käsitletud eespool.

(151)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b silmas pidades ei ole kõnealune abi ette nähtud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks ega Kreeka majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks, samuti ei ole see mõeldud kultuuri edendamiseks ega kultuuripärandi säilitamiseks.

(152)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt d käsitleb kultuuri ja kultuuripärandi säilitamist, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. See võib hõlmata abi, mida antakse kloostritele hostelite ja kultuurikeskuste rajamiseks ning kaitsealustes hoonetes tegutsevatele või traditsioonilisi või päritolunimetusega tooteid valmistavatele ettevõtetele, investeeringuid traditsioonilistesse seadmetesse või kultuuripärandi osaks peetavate traditsiooniliste toodete või protsesside sertifitseerimiseks. Komisjonil puudub aga teave kõnealuste tegevuste kultuuripärandi hulka kuulumise, abi ulatuse ja kaubandustingimustele avaldatava mõju kohta. Seepärast ei saa komisjon teha järeldusi nimetatud meetmete ühisturuga kokkusobivuse kohta EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d alusel.

(153)

Lõpuks tuleb kontrollida, kas abi suhtes saab kohaldada erandit vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c, kus on sätestatud, et ühisturuga kokkusobivaks võib pidada sellist abi, mis antakse teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Kriteeriumid ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks nimetatud artikli alusel on sätestatud erinormides, mida on käsitletud eespool. Abi, mis ei vasta erinormides sätestatud tingimustele, tuleb üksikasjalikult põhjendada. Kreeka ametiasutused ei ole seda teinud. Seepärast ei saa komisjon pidada kõnealust meedet ühisturuga kokkusobivaks vahetult EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel.

(154)

Kuna abikava tervikuna ja kõiki selle osi, välja arvatud taluhoonete teisaldamine põllumajandussektoris, ei saa käsitada ühegi asutamislepingus sätestatud erandina, teeb komisjon järelduse, et abikava ei ole ühisturuga kokkusobiv, välja arvatud taluhoonete teisaldamine põllumajandussektoris, mille jaoks antud abi kohta ilmnes eespool esitatud analüüsist, et see:

(155)

Kõnealuse kava alusel antud üksikabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks:

(156)

Kava alusel antud mis tahes muud üksikabi tuleb pidada ühisturuga kokkusobimatuks.

(157)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 kohaselt nõuab komisjon juhul, kui tehakse kindlaks antud abi ebaseaduslikkus, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed abisaajalt abi tagasisaamiseks.

(158)

Tagasi saab nõuda üksnes ühisturuga kokkusobimatut abi. Ühisturuga kokkusobivus tehakse kindlaks abi saava projekti tasandil. Samuti tehakse kindlaks, kas abi oli selle andmise ajal ühisturuga kokkusobiv ühenduse mis tahes riigiabieeskirja või olemasoleva abikava alusel vastavalt kõnealusel ajal kehtinud eeskirjadele.

(159)

Kui komisjon kiidab teatatud abi heaks, tuleb tagada, et abimeetme puhul järgitakse kõiki kohaldavaid eeskirju. Mis tahes tingimuse täitmata jätmine tooks kaasa olukorra, kus abi on ühisturuga kokkusobimatu. Sellest tulenevalt ei kohelda ebaseaduslikku abimeedet ühisturuga kokkusobivuse hindamisel leebemalt. Ühisturuga kokkusobivust tunnistatakse juhul, kui kõik sisulised tingimused on algusest saadik täidetud. Sellest järeldub, et püüe kehtestada tagantjärele lisatingimusi ei tee olematuks asjaolu, et abimeede oli abi andmise ajal ühisturuga kokkusobimatu.

(160)

Abi andmise hetkest kõiki sisulisi tingimusi täitvaks abiks saab pidada üksnes vähese tähtsusega abi määruste (EÜ) nr 69/2001 ja (EÜ) nr 1860/2004, VKEde määruse mõne sätte ja põllumajandussuuniste mõne sätte alusel antud abi.

(161)

Kreeka väite kohta, et komisjon peab piirama abi tagasinõudmise ulatust, kuna sellel oleksid Kreeka jaoks talumatud rahalised tagajärjed, märgib komisjon, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (134) saab liikmesriik abi tagasinõudmise kaitseks kasutada üksnes täieliku võimatuse argumenti. Rahalised raskused ei kujuta endast niisugust täielikku võimatust.

(162)

Kreeka viidatud kohtuasjades (135) langetatud otsustes osutati võimalusele piirata Euroopa Kohtu otsuse tagasiulatuvat jõudu, piirates erandjuhtudel kohtuotsuse ajalist mõju, kui kohtuotsus põhjustaks tõsiseid majanduslikke tagasilööke, mis oleksid eelkõige tingitud arvukatest heas usus sõlmitud õiguslikest sidemetest, ja kui asjaomane toimimisviis oleks valitud ühenduse sätete ebamäärasuse tõttu.

(163)

Kreeka väited ei ole kõnealuse meetme puhul asjakohased, sest tegemist on teatamata ja seega heakskiitmata riigiabimeetmega. Kreeka viidatud kohtuotsuses (136) märgitud pehmendavad asjaolud – heas usus tegutsemine ja ühenduse normide ebamäärasus – ei pea seega paika.

(164)

Mis puutub võimalikku heausksusesse, ei saa abisaajad tugineda heausksuse väitele, sest neil ei olnud abi saamiseks õiguspärast ootust. Väljakujunenud kohtupraktika (137) kohaselt saavad abi seaduslikkuse suhtes õiguspäraseid ootusi tekitada üksnes ühenduse institutsioonid, kas otsuse heakskiitmise teel või hoidudes ühisturuga kokkusobimatu meetme suhtes samme astumast, ehkki nad oleksid pidanud seda tegema. Ent menetlusest nähtub, et komisjon teatas Kreeka ametiasutustele oma kahtlustest meetme ühisturuga kokkusobivuses kohe pärast meetmest teadasaamist paar kuud pärast selle jõustumist. Seejärel algatas komisjon uurimise. Sellest tulenevalt ei saa Kreeka abi võimaliku tagasinõudmise vältimiseks tugineda õiguspärasele ootusele. Lisaks sellele ei saa väita, et riigiabi käsitlevad ühenduse sätted oleksid ebamäärased.

(165)

Seepärast lükkab komisjon tagasi Kreeka võimaluse tugineda ebaseadusliku abi tagasinõudmisel piirangutele või eranditele,

a)

artikli 1 lõikes 1 nimetatud kava alusel abi saanute loetelu ja neist igaühele kava alusel antud abi kogusumma;

b)

igalt abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (sh põhisumma ja intressid);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus ning

d)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.