1.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 89/15

(1)

11. oktoobri 2004. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 15. oktoobril 2004, esitas Greenpeace komisjonile kaebuse, milles käsitletakse Prantsuse riigi ekspordilaenude kindlustaja Coface’i poolt Soome ettevõtte Teollisuuden Voima Oy (edaspidi „TVO”) kasuks antud tagatist teenustele, mida teostab ettevõtte Framatome ANP Prantsusmaalt eksporditavate teenustena. Sellest kuupäevast muudeti ettevõte Framatome ANP nimi ümber AREVA NP-ks. (2)

(2)

Komisjon registreeris kaebuse 29. oktoobril 2004 registreerimisnumbri all CP 201/2004.

(3)

4. novembri 2004. aasta kirjas (viitenumber D/57822) küsis komisjon Prantsusmaa pädevatelt asutustelt tagatise kohta teavet. Prantsusmaa pädevad asutused esitasid teabe 10. detsembri 2004. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 13. detsembril 2004.

(4)

14. detsembri 2004. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 16. detsembril 2004, edastas EREF (European Renewable Energies Federation asbl (mittetulundusühing Euroopa taastuvenergia ühendus)) komisjonile kaebuse, milles seadis kahtluse alla TVO uue tuumaelektrijaama ehitusviisi, rahastamise ja käitamise vastavuse ühenduse õigusele. EREF kinnitab, et lisaks Coface'i tagatisele kujutavad ka Bayerische Landesbanki ja AB Svensk Exportkrediti finantseeringud endast abi.

(5)

Komisjon registreeris nimetatud kaebuse riigiabi aspektid 21. detsembril 2004 numbri all CP 238/2004. Seejärel käsitles komisjon kahte kaebust ühiselt laiaulatuslikuma meetme raames, kuna kaebuse CP 238/2004 ese hõlmab ka kaebuse CP 201/2004 eset.

(6)

15. veebruari 2005. aasta kirjas (viitenumber D/51174) küsis komisjon Saksamaa pädevatelt asutustelt teavet kaebustes osutatud meetmete kohta. Saksamaa pädevad asutused esitasid teabe 16. märtsi 2005. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 17. märtsil 2005.

(7)

26. mai 2005. aasta kirjas (viitenumber D/54101) küsis komisjon Prantsusmaa pädevatelt asutustelt teavet kaebustes osutatud meetmete kohta. Prantsusmaa pädevad asutused esitasid teabe 26. juuli 2005. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 27. juulil 2005.

(8)

7. juuni 2005. aasta kirjas (viitenumber D/54366) küsis komisjon Soome pädevatelt asutustelt teavet kaebustes osutatud meetmete kohta. Soome pädevad asutused esitasid teabe 8. juuli 2005. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 11. juulil 2005.

(9)

8. juuni 2005. aasta kirjas (viitenumber D/54377) küsis komisjon Rootsi pädevatelt asutustelt teavet kaebustes osutatud meetmete kohta. Rootsi pädevad asutused esitasid teabe 7. juuli 2005. aasta kirjaga, mille komisjon registreeris 18. juulil 2005.

(10)

2. septembril 2005 toimus komisjoni ja EREFi kohtumine.

(11)

18. novembri 2005. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 22. novembril 2005, esitas EREF oma 14. detsembri 2004. aasta kaebuse kohta komisjonile lisaandmed, mis hõlmasid eelkõige kaebuse CP 238/2004 riigiabi aspekte.

(12)

9. detsembri 2005. aasta kirjas (viitenumber D/59668) küsis komisjon Rootsi pädevatelt asutustelt lisateavet kaebustes osutatud meetmete kohta. Rootsi pädevad asutused esitasid teabe 6. aprilli 2006. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 10. aprillil 2006.

(13)

13. jaanuari 2006. aasta kirjas (viitenumber D/50295) küsis komisjon Prantsusmaa pädevatelt asutustelt lisateavet kaebustes osutatud meetmete kohta. Prantsusmaa pädevad asutused esitasid teabe 20. veebruaril 2006 e-kirja teel, mille komisjon registreeris 21. veebruaril 2006. Teavet täiendati 10. märtsi 2006. aasta e-kirjas, mille komisjon registreeris 13. märtsil 2006.

(14)

Prantsusmaa pädevad asutused esitasid komisjonile kaebustes osutatud meetmete kohta täiendavat teavet 5. aprilli 2006. aasta e-kirjas, mille komisjon registreeris samal päeval.

(15)

4. mai 2006. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 12. mail 2006, esitas Greenpeace komisjonile lisateavet kaebuse CP 201/2004 kohta.

(16)

4. juulil 2006 toimus komisjoni, Prantsusmaa pädevate asutuste, ühe panga, AREVA NP ja TVO esindajate kohtumine. Kohtumise ajal esitasid Prantsusmaa pädevad asutused komisjonile dokumendid kaebustes osutatud meetmete kohta.

(17)

18. juuli 2006. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 25. juulil 2006, esitas EREF uut teavet kaebuse CP 238/2004 kohta ning nõudis komisjonilt kõnealuse juhtumi kohta otsuse vastuvõtmist.

(18)

Komisjon koondas kaks kaebust 7. septembril 2006 registreerimisnumbri NN 62/2006 alla. 20. septembril 2006 jagas komisjon juhtumi kaheks alljuhtumiks, (3) vastavalt NN 62/A/2006 ja NN 62/B/2006. Juhtum NN 62/A/2006 hõlmab kaebuste seda osa, milles osutatakse Coface'i tagatisele. Juhtum NN 62/B/2006 hõlmab kaebuse CP 238/2004 neid aspekte, milles käsitletakse Bayerische Landesbanki osalusega laenuvõimalust, ning AB Svensk Exportkrediti antud kahepoolset laenu (kaebus CP 201/2004 neid aspekte ei sisalda).

(19)

24. oktoobril 2006 võttis komisjon mõlema juhtumi kohta vastu otsuse. Esimeses otsuses (4) leidis komisjon, et juhtumiga NN 62/B/2006 hõlmatud meetmed ei kujuta endast abi. Teiseks teavitas komisjon Prantsusmaad oma otsusest algatada Coface'i antud tagatise kohta EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetlus, ning juhtum NN 62/A/2006 nimetati ümber juhtumiks C 45/2006. Nimetatud meedet käsitletaksegi käesolevas otsuses, millega lõpetatakse ametlik uurimismenetlus C 45/2006.

(20)

14. novembri 2006. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 16. novembril 2006, palusid Prantsusmaa pädevad asutused komisjonil pikendada märkuste esitamise tähtaega. 30. novembri kirjas pikendas komisjon tähtaega. Prantsusmaa pädevad asutused esitasid oma märkused 22. detsembri 2006. aasta kirjas, mille komisjon registreeris 4. jaanuaril 2007.

(21)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (5)1. veebruaril 2007. Komisjon kutsus huvitatuid isikuid esitama vaadeldava meetme kohta märkusi. Märkused laekusid 10 huvitatud kolmandalt isikult. Komisjon edastas need Prantsusmaale 23. märtsi 2007. aasta kirjas (viitenumber D/51341), andes Prantsusmaale võimaluse neid kommenteerida. Pärast tähtaja pikendamise taotlemist esitasid Prantsusmaa pädevad asutused oma märkused 11. mai 2007. aasta kirjas, mis registreeriti 14. mail 2007.

(22)

Soomel on praegu neli tuumareaktorit. Neist kaks kuuluvad ettevõttele Fortum ja asuvad Loviisas. Kaks ülejäänut paiknevad Olkiluotos ja kuuluvad ettevõttele TVO.

(23)

TVO on mittetulundusühing, mille eesmärk on pakkuda oma aktsionäridele elektrit omahinnaga. TVO kapital on jagatud mitmesse eri osasse, millest igaüks hõlmab ühte elektrijaama või elektrijaamade rühma. TVO kapitali ühe osa aktsia omamine annab õiguse osta sellele osale vastava elektrijaama toodangust aktsiale määratud väärtuse ulatuses elektrit omahinnaga.

(24)

TVO aktsionärid on peamiselt energiasektori ettevõtted ning tööstussektoris tegutsevad suure elektritarbimisega ettevõtted.

(25)

TVO, kellel juba on kaks tuumareaktorit ning osalus söe- ja tuuleelektrijaamas, ehitab Olkiluotosse praegu oma kolmandat tuumareaktorit. Reaktorit tuntakse nime all Olkiluoto 3.

(26)

Reaktori Olkiluoto 3 ehitamise eest vastutab konsortsium, mis koosneb ettevõtetest Siemens ja AREVA NP. AREVA NP on ise ettevõtete AREVA ning Siemens tütarettevõte, kus AREVAle kuulub 66 % ning Siemensile 34 % kapitalist. Projekti elluviimiseks valis TVO konsortsiumi välja 2002. aasta septembris väljakuulutatud pakkumismenetluse raames. 15. oktoobril 2003 teatas TVO konsortsiumile AREVA NP/Siemens, et see on valitud preferred bidder’iks, mis tähendab sõna-sõnalt „eelistatud pakkuja”. Ehitusleping allkirjastati 18. detsembril 2003. Komisjonile esitatud teabe kohaselt osalesid pakkumismenetluses lisaks valitud konsortsiumile veel ettevõtted […]. (6)

(27)

Olkiluoto 3 on reaktorite uue põlvkonna European Pressurised Water Reactor (veesurvereaktoriga Euroopa tuumaelektrijaam) esimene reaktor. Selle võimsus peaks olema 1 600 MW. Esialgse kava kohaselt oli ette nähtud, et reaktor käivitatakse 2009. aastal. Elektrijaama ehitamise hilinemise tõttu alustab reaktor tõenäoliselt tööd 2010. aasta lõpus või 2011. aasta alguses.

(28)

Rohkem kui kolme miljardi euro suuruse kogumaksumusega Olkiluoto 3 projekti rahastamiseks kasutab TVO mitut allikat.

(29)

Esmalt kohustusid TVO aktsionärid suurendama TVO omakapitali nii, et see moodustaks projekti maksumusest ligikaudu [15–30] %, luues uue reaktoriga seotud tegevuste jaoks konkreetse osa. Teiseks andsid aktsionärid allutatud laenu summas, mis moodustas projekti kogumaksumusest [0–15] %. Lisaks rahalistele vahenditele, mille aktsionärid andsid investeerimislepingu allkirjastamise kuupäeval 2003. aasta detsembris, sõlmis TVO sündikaatlaenulepingu rahvusvaheliste pankadega ning rea kahepoolse laenu lepinguid. Sellest ajast alates on enamikku laenudest refinantseeritud Coface'i tagatud laenu abil (leping sõlmiti 2004. aasta märtsis), uue laenuvõimaluse abil (leping sõlmiti 2005. aasta juunis) ning uute kahepoolsete laenude abil.

(30)

Tegemist on 1,35 miljardi euro suuruse laenuvõimalusega (edaspidi „laenuvõimalus”).

(31)

Laenuvõimaluse andis TVO-le pankade sündikaat, mille volitatud juhtivkorraldajad (Mandated Lead Arrangers) olid Bayerische Landesbank, BNP Paribas, JP Morgan, Nordea ja Svenska Handelsbanken. 11. novembri 2003. aasta kirjas võtsid kõik viis volitatud juhtivkorraldajat kohustuse eraldada vajaduse korral kuni 500 miljonit eurot ehk kokku 2,5 miljardit eurot. Sündikaadi moodustamise ajal osales laenuvõimaluses teisigi panku. 17. detsembril 2003 allkirjastas laenuvõimaluse 12 panka, kes kõik osalesid ühesugustel tingimustel.

(32)

17. detsembril 2003 sõlmitud laenuvõimalus koosneb kahest osast, kehtivusajaga vastavalt viis aastat ja seitse aastat. See hõlmab EURIBORil põhinevat muutuvat intressimäära. Viieaastase laenuvõimaluse puhul on esimesel kolmel aastal intressivahe (spread) […] baaspunkti üle EURIBORi. See tõuseb aastateks […] […] baaspunktini (step up). Seitsmeaastase laenuvõimaluse puhul on intressivahe esimesel kolmel aastal […] baaspunkti, ning seejärel tõuseb see aastateks […][…] baaspunktini ning aastateks […][…] baaspunktini. Laenul ei ole riiklikku tagatist.

(33)

TVO ja pankade vahel 17. detsembril 2003 allkirjastatud leping hõlmas esialgu 1,95 miljardi euro suurust kogusummat. 2004. aasta märtsis vähendati summat 1,35 miljardile eurole, kuna Coface andis TVO-le punktis 2.2.2. kirjeldatud laenutagatise.

(34)

Juunis 2005 sõlmis TVO muudele rahastamisvahenditele täiendavalt 1,6 miljardi euro suuruse uue laenuvõimaluse, kasutades sel viisil ära soodsamaid turutingimusi. Selle seitsmeaastase laenuvõimaluse puhul on TVO makstav intressivahe keskmiselt […] baaspunkti üle EURIBORI. Kuna TVO on katnud projektiga Olkiluoto 3 seotud esimesed kulud käesolevas punktis kirjeldatud rahastamisallikast ning eelkõige oma aktsionäride eraldatud vahenditest, ei ole ettevõte pidanud 2003. aasta detsembris sõlmitud laenuvõimalust kunagi kasutama ning on lepingu tühistanud.

(35)

11. juunil 2004 andis komisjon kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 43 positiivse arvamuse, milles märgiti kokkuvõtlikult, et vaatlusalune tööstusprojekt aitab parandada energia varustuskindlust ja mitmekesisust nii piirkondlikul kui Euroopa tasandil ning et investeeringud vastavad igati Euratomi asutamislepingu eesmärkidele.

(36)

Tegemist on 570 miljoni euro suuruse laenuvõimalusega (edaspidi „tagatud laen”, kus sõna „laen” kasutatakse selleks, et vältida segiajamist punktis 2.2.1 osutatud laenuvõimalusega), mille on andnud põhjenduses 31 osutatud samad volitatud juhtivkorraldajad, välja arvatud pank […].

(37)

TVO võtab laenu põhisumma järg-järgult välja 5 aasta jooksul, kusjuures järjestikku laenatud summad vastavad TVO maksekohustustele AREVA NP ees. Laenuvõtja tagastab laenu kaks korda aastas tehtavate kindlasummaliste põhiosa maksetena. Tagasimaksmine algab kuus kuud pärast laenuandja viimase väljamakse tegemist ning kestab 12 aastat. Laenu keskmine kestus on Prantsusmaa pädevate asutuste arvutuste kohaselt 8,92 aastat.

(38)

Pankadele makstav intressimäär on muutuv ja seotud EURIBORiga. Pankade laenult teenitav intressivahe on […] baaspunkti üle nimetatud näitaja.

(39)

Prantsuse riigi ekspordilaenude kindlustaja Coface on andnud laenule tagatise. Kindlustuslepingu on sõlminud pangad, kes on seega kindlustatud pooled. Sel viisil tagab Coface 95 % laenusummast. Kõnealuse kindlustuse eest nõuab Coface igalt väljamakselt [2,5–3,5] % suurust tasu, mis teeb Coface'ile makstavate tasude kogusummaks [14,25–19,95] miljonit eurot. Asjaomast tasu nõutakse pankadelt, kes nõuavad selle lisaks põhjenduses 38 osutatud intressimäärale omakorda sisse TVO-lt.

(40)

Käesoleva tagatise andmise otsuse eest vastutav väliskaubanduslike tagatiste ja krediidi komisjon esitas positiivse otsuse 17. novembril 2003. 1. detsembril 2003 andis Coface lubaduse võtta tagatiskohustus. Leping tagatud laenu kohta sõlmiti 25. märtsil 2004.

(41)

20. novembril 2003 teavitas Prantsusmaa tagatisest kokkuleppe (OECD kokkulepe riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste kohta, edaspidi „OECD kokkulepe”) osalisi. Tuleks märkida, et kõnealusele tehingule ei esitanud vastuväiteid ükski OECD kokkuleppe osaline.

(42)

Lisaks laenuvõimalusele sõlmis TVO investeerimisotsuse ajal mitmeid kahepoolse laenu lepinguid mitme finantsasutusega kokku summas […] miljonit eurot. Üks selline kahepoolse laenu leping sõlmiti AB Svensk Exportkreditiga summas 100 miljonit eurot (vt otsust juhtumi NN 62/B/2006 kohta).

(43)

Alljärgnevas tabelis on toodud välja projekti Olkiluoto 3 rahaliste vahendite jaotus seisuga 25. märts 2004.

Tabel 1

Projekti Olkiluoto 3 rahaliste vahendite jaotus (25.3.2004)

(44)

Alljärgnevas tabelis on toodud välja sündmuste ajaline järjestus.

Tabel 2

Ajakava (peamised etapid 2002–2004)

(45)

Oma 24. oktoobri 2006. aasta otsuses analüüsib komisjon kõigepealt, kas meede on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Otsuses uuritakse seepärast üksikasjalikult eelise olemasolu. Komisjon märgib, et Coface'i taotletud [2,5–3,5] % suurust kindlustusmakset ei saa otse võrrelda turukursiga, arvestades, et ükski kindlustaja ei paku sellist liiki finantstoodet. Võttes aga arvesse, et riiklik tagatis hõlmab laenu, näib olevat võimalik võrrelda tagatud laenu üldmaksumust (makstud intresside ja tagatistasu summana) sellega, mida laenuvõtja oleks pidanud kandma riikliku tagatise puudumisel. Võrreldes tagatud laenu üldmaksumust punktis 2.2.1 kirjeldatud krediidivõimaluse maksumusega, mida käsitletakse turukursina, teeb komisjon esialgse järelduse, et tagatud laenu finantskulud ei ole väiksemad kui kulud, mis laenuvõtja oleks kandnud taolise laenutagatise puudumisel. Seetõttu tundub, et TVO-l ei ole eelist. Komisjon märgib siiski, et esialgne järeldus põhineb teatavatel oletustel. Seega ei saa komisjon praeguses järgus välistada võimalust, et meede kujutab endast abi, mistõttu otsustas komisjon anda Prantsusmaale ja huvitatud pooltele võimaluse kommenteerida kasutatud meetodit ning oletusi, millel põhineb komisjoni analüüs eelise olemasolu kohta.

(46)

Võimaliku abi ühisturuga kokkusobivuse suhtes märgib komisjon, et teatavad üksikasjad räägivad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel kokkusobivuse poolt, teatavad üksikasjad aga selle vastu. Võimaliku abi kokkusobivust ühisturuga ei saa seega enne olukorraga põhjalikult tutvumist eeldada.

(47)

Kuna ei saa välistada, et meede kujutab endast abi, ning kuna juhul, kui meede on abi, ei ole kindel selle kokkusobivus ühisturuga, otsustas komisjon algatada avaliku uurimismenetluse.

(48)

2. jaanuari 2007. aasta kirjas edastas TVO komisjonile oma märkused. TVO väidab, et menetluse algatamise otsus sisaldas arvukalt faktilisi vigu ning tegi ettepaneku need parandada. Samuti väidab TVO, et osa komisjoni hinnangutest põhineb üksnes teataval hulgal hüpoteetilistel oletustel ja on spekulatiivsed. Eelise olemasolu suhtes ühineb TVO komisjoni esialgse analüüsiga, märkides, et Coface'i tagatud laen oli kallim kui laenuvõimalus ja muud tookord kättesaadavad rahastamisallikad. TVO valis siiski tagatud laenu, kuna see oli pikema tähtajaga ning vähendas pankadelt laenatud summat, tänu millele sai jätta laenamata summad varuks edaspidiseks rahastamisvajaduseks. (7) TVO hinnangul peaks komisjon seega järeldama, et tagatis ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(49)

1. märtsi 2007. aasta kirjas edastas oma märkused Greenpeace, kes oli käesoleva menetluse põhjustanud esimene kaebuse esitaja (vt käesoleva otsuse 1. jagu). Greenpeace tuletab meelde, et ekspordiabi on olnud ühenduse piires alati keelatud, ning on seepärast seisukohal, et ühendus peaks kõnealuse meetme suhtes tegema negatiivse otsuse ja abi tuleks tagasi nõuda. Greenpeace'i kiri ei sisalda ühtegi märkust eelise olemasolu käsitleva esialgse analüüsi kohta, mida sisaldab menetluse algatamise otsus.

(50)

Ka EREF, kes oli käesoleva menetluse põhjustanud teine kaebuse esitaja (vt käesoleva otsuse 1. jagu) esitas oma märkused 1. märtsil 2007 saadetud kirjas. EREFi arvates on ilmne, et ekspordigarantii andmine ühendusesisese kaubanduse raames on ebaseaduslik riigiabi. EREF viitab oma 18. novembri 2005. aasta kirjas esitatud põhjendustele ning palub lisada nimetatud kiri käesoleva menetluse toimikule.

(51)

EREFi arvates on Coface'i sekkumine projekti rahastamisse oluline tõuketegur erapankadele projekti rahastamises osalemiseks. Ühenduse hinnangul vähendab Coface'i tagatis projekti rahastamises osalenud pankade riske ning samuti kõnealuseks laenuks tagatud pankade omavahendeid. Kuna tagatis vähendas pankade riske, veenis see neid andma TVO-le madalama intressiga laenu. EREFi arvates suurendas see tagatisest tulenevat eelist veelgi. Ühenduse hinnangul võiks juhul, kui Coface oma tagatise tagasi võtaks, projekti rahastamisstruktuur kokku variseda. EREF palub komisjonil uurida kõiki pooltevahelisi lepingulisi suhteid ning läbirääkimisprotsessi, mille tulemusel vaadeldavad lepingud sõlmiti.

(52)

Välja arvatud põhjenduses 51 kokkuvõetud üldine mõttekäik, ei sisalda EREFi kiri ühtegi märkust eelise olemasolu käsitleva esialgse analüüsi kohta, mida sisaldab menetluse algatamise otsus.

(53)

Lisaks põhjendustes 48, 49 ja 50 osutatud kolmele märkuseid sisaldavale kirjale sai komisjon märkusi kuuelt liikmesriigilt (Madalmaad, Rootsi, Soome, Tšehhi Vabariik, Austria ja Saksamaa) ning nõukogu ekspordilaenu töörühma eesistujalt. (8) Nimetatud liikmesriigid ei esita märkusi juhtumi eripära kohta, vaid heidavad komisjonile ette EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetluse algatamist ekspordikrediidi kohta, ning seda, et komisjon ei välistanud, et selline meede on ühisturuga kokkusobimatu riigiabi. Kõnealuste liikmesriikide hinnangul reguleeritakse ekspordikrediiti OECD kokkuleppega, mis on ühenduse õigusesse inkorporeeritud. Algatades ekspordikrediidi suhtes EÜ asutamislepingu artikliga 88 ettenähtud riigiabi menetluse, loob komisjon suure õiguskindlusetuse ning ohustab nõrgestada Euroopa eksportijate positsiooni nende välismaiste konkurentidega võrreldes.

(54)

Prantsusmaa pädevad asutused tuletavad oma märkustes esmalt meelde projekti põhilisi omadusi ja etappe, eelkõige seoses selle rahastamise ja pakkumismenetluse korraldusega.

(55)

Kõnealuse meetme hindamise suhtes on Prantsusmaa pädevad asutused endiselt seisukohal, et meedet ei saa käsitleda abina. Eelkõige toetavad nad seisukohta, et meede ei anna eelist. Prantsuse pädevate asutuste kohaselt anti Coface'i tagatis turutingimustel. Prantsusmaa pädevad asutused kommenteerivad komisjoni valitud meetodit menetluse algatamise otsuse tegemisel. Nad on seisukohal, et tegemist on meetodiga, mida kasutavad sageli pangad, ning leiavad, et see võimaldab järeldada, et tagatistasu on turukursiga vastavuses. Prantsusmaa pädevad asutused märgivad, et kõnealust meetodit võib olla kasulik täiendada ja kontrollida terviklikuma, finantsvara väärtuse määramise meetodi kasutamisega, mida nad nimetavad krediidiväärtuse võrdlemise meetodiks. Oma väljapakutud teise meetodi põhjal järeldavad Prantsusmaa pädevad asutused, et pank oleks omistanud tagatud laenule kõrgema väärtuse kui laenuvõimalusele, see tähendab et nad oleks pidanud seda tulusamaks. Sellest tulenevalt ei anna Coface'i tagatud laen rahastamiskulude vähenemise näol eelist ühelegi projekti osalisele. Prantsusmaa pädevad asutused märgivad ka, et kõnealust meedet ei saa käsitleda riigiabina, kuna see ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ega kaubandust.

(56)

Ka on Prantsusmaa seisukohal, et kui meedet käsitletaksegi riigiabina, oleks see ühisturuga kokkusobiv. Esiteks oleks see ühisturuga kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, kuna abi puhul oleks järgitud õiguspärast eesmärki ning see ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Teiseks oleks see ühisturuga kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel.

(57)

Lõpetuseks osutab Prantsusmaa kõrvalise märkusena abi tagasinõudmist takistavatele mitmesugustele asjaoludele. Sellega seoses osutab ta õiguspärase ootuse põhimõttele. Prantsusmaa arvates on komisjon tavaliselt keskpika või pikaajalise ekspordikrediidi valdkonnas passiivne. Lisaks on kõnealune meede kokkusobiv OECD kokkuleppega. Sellega seoses on Prantsusmaa analüüs sarnane põhjenduses 53 osutatud teiste liikmesriikide esitatud märkustega.

(58)

Prantsusmaa poolt 2004. aasta märtsis rakendatud meetme hindamiseks peab komisjon esmalt selgitama, kas see on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Sel eesmärgil uurib komisjon, kas ekspordikrediit või sellise krediidiga seotud tagatis, eelkõige kui see on seotud liikmesriikide vahelise tehinguga, on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. OECD kokkulepe ei välista automaatselt, et selline meede on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. (9)

(59)

Komisjon märgib oma menetluse algatamise otsuses, et esialgse analüüsi põhjal ei tundu meede olevat abi, eelkõige kuna see ei tundu andvat eelist saajale. Seetõttu tuleks kontrollida, kas on uusi asjaolusid, mis seaksid esialgse analüüsi kahtluse alla.

(60)

Oma menetluse algatamise otsuses märgib komisjon, et asjaomane meede on pankade poolt TVO-le antud laenuga seotud tagatis. Nimetatud otsuses välistas komisjon oletuse, et käesolev juhtum sisaldab eelist pankade jaoks. Komisjonile käesoleva menetluse raames märkusi esitanud pooled ei ole seadnud nimetatud hinnangut kahtluse alla. Käesolevas otsuses piirdub komisjon seega kontrollimisega, kas on olemas eelis laenuvõtja TVO ja talle teenust osutava AREVA NP kasuks. Viimase ettevõtte suhtes märgiti menetluse algatamise otsuses, et selles etapis ei ole välistatud, et Prantsusmaa andis tagatise TVO-le tingimusel, et leping sõlmitakse AREVA NP-ga. Sellisel juhul andis Prantsusmaa eelise TVO-le tingimusel, et teenuse osutajaks valitakse AREVA NP. Sel juhul saaks abimeetmest kasu ka AREVA NP. Järelikult on AREVA NP jaoks eelise olemasolu eeltingimuseks TVO jaoks eelise olemasolu. Käesolevas otsuses kontrollib komisjon seepärast esmalt, kas TVO jaoks on eelis olemas.

(61)

Eelis, mida selline laenuvõtja nagu TVO võiks laenu riiklikust tagatisest saada, on rahastamiskulude vähenemine. Seetõttu tuleks määrata kindlaks, kas riiklik tagatis annab laenuvõtjale eelise või mitte ning määrata kindlaks, milliseid rahastamiskulusid oleks laenuvõtja pidanud kandma, kui ta oleks kasutanud pangalaenude turgu ilma riikliku sekkumiseta, ning võrrelda summat seejärel pärast riiklikku sekkumist kantud kuluga. Tuleks samuti märkida, et teatavatel ettevõtetel lihtsalt ei ole juurdepääsu kapitaliturule ning nad pääsevad kapitaliturule üksnes riikliku sekkumise abil. Sellisel juhul võib avalikust sekkumisest tulenev eelis olla veelgi suurem. Seetõttu ning arvestades, et EREF asetab kahtluse alla TVO juurdepääsu pangalaenude turule asjaolude toimumise ajal, kontrollis komisjon enne võimalike rahastamiskulude vähenemise analüüsimist seda, kas TVO-l oli juurdepääs kapitaliturule ning kas sellest oleks piisanud projekti Olkiluoto 3 täielikuks rahastamiseks.

(62)

Käesoleva otsuse 2. jaos on komisjon analüüsinud projekti Olkiluoto 3 eri etappe ning rahastamist. Nimetatud analüüsist selgub, et tagatud laen anti ametlikult 2004. aasta märtsis. Siiski tuleb märkida, et Coface andis tagatislubaduse 1. detsembril 2003. Seda kinnitati väliskaubanduse tagatiste ja krediidi komisjoni 17. novembri 2003. aasta otsusega. Aga juba 11. novembril 2003 oli võtnud viis panka ametliku kohustuse pakkuda TVO-le kuni 2,5 miljardit eurot, mis oli projekti rahastamiseks piisava suurusega laen. Prantsusmaa pädevate asutuste esitatud teabest selgub, et TVO juurdepääs finantsturule oli isegi enne Prantsusmaa valitsuse sekkumist kogu projekti rahastamiseks piisav.

(63)

Lisaks täheldab komisjon, et TVO sai Olkiluoto 3 projekti eri rahastamisvahendite kogumise ajal tunnustatud reitinguagentuurilt kõrge reitingu (investment grade). Sellise reitinguga on tavaliselt kerge saada pankadelt laenu ning võimaldab välistada, et TVO-d tuleks käsitleda raskustes oleva ettevõttena.

(64)

Komisjon täheldab, et tagatud laenu summa (570 miljonit eurot) on väike, võrreldes kaasatud kapitali kogusummaga (üle 3 miljardi euro). Seetõttu rahastati suurt osa projektist isegi pärast Coface'i sekkumist turult hangitud vahenditega. Veel täheldab komisjon tagatud laenu suuruse kohta, et 11. novembril 2003 võtsid viis panka kohustuse pakkuda laenu 2,5 miljardit eurot ehk kuni 500 miljonit eurot panga kohta. Prantsusmaa võetud risk on seega võrreldav riskiga, mida olid valmis võtma erapangad. Seega ei mitmekesistanud Prantsusmaa osalemine projekti rahastamises rahastamisallikaid kuidagi rohkem ega vähendanud pankade võetud riski suuremas ulatuses, kui oleks vähendanud täiendava panga osalemine rahastamises.

(65)

Komisjon järeldab tema käsutuses oleva teabe põhjal, et TVO-l oli piisav juurdepääs finantsturule enne igasugust riiklikku sekkumist. Vastupidiselt EREFi kinnitusele ei olnud Prantsusmaa valitsusel investorina nn eelteguri rolli ning ta andis tagatise hetkel, kui kogu projekti rahastamine oli juba tagatud. Isegi kui Prantsusmaal oleks olnud eelteguri roll, oli tema sekkumine võrreldes projekti rahastamiseks vajalike rahaliste vahenditega väike ning seetõttu erainvestorite mõjutamiseks ebapiisav. Ka sel põhjusel järeldab komisjon, et võib põhjendatult välistada EREF esitatud võimaluse, mille kohaselt oleks projekti rahastamine Coface'i tagatise äravõtmise korral kokku varisenud.

(66)

Olles määranud kindlaks, et vastupidiselt EREFi kinnitusele oli TVO-l piisav juurdepääs kapitaliturule, tuleks analüüsida, kas Prantsusmaa nõutud tagatistasu määr vähendab rahastamiskulusid, mida TVO oleks pidanud kandma riikliku sekkumise puudumisel.

(67)

Menetluse algatamise otsuses märgib komisjon, et ükski kindlustaja või finantsasutus ei paku praegu sellist konkreetset liiki kindlustust, mida Coface käesoleval juhul pakkus, see tähendab pikaajalist kindlustust juhuks, kui TVO ei täida oma kohustusi. Prantsusmaa pädevad asutused on kinnitanud, et turg ei paku praegusel hetkel sellist liiki kindlustust, ning kaebuse esitajad ei ole seda vaidlustanud. Vastupidist ei ole väidetud komisjoni teatises liikmesriikidele, millega muudetakse EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 1 kohast teatist asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes, (10) mille kohaselt on olemas lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse turg, kuid seda ei ole keskpika ja pikaajalise kindlustuse puhul. Seetõttu ei ole Prantsusmaa pädevate asutuste taotletud tasu võimalik võrrelda turuhinnaga.

(68)

Asjaolu, et sellise kindlustuse jaoks ei ole turgu, ei tähenda automaatset järelduse tegemist eelise kohta. Võttes arvesse, et kõnealune meede on laenutagatis, oleks TVO pidanud riikliku sekkumise puudumisel rahastama laenu ilma tagatiseta. Eelise olemasolu kindlakstegemiseks tuleks seega kontrollida, kas TVO rahastamiskulud vähenesid võrreldes tagatud laenu kogumaksumusega (pankade nõutud intressimäär, millele on lisatud tagatistasu summa) koos intressimääraga, mida nõuaksid erapangad samasuguse laenu puhul riikliku tagatise puudumisel.

(69)

Komisjon märgib, et lisaks tagatud laenule kasutas TVO vaadeldava projekti raames laenuvõimaluse vormis pangalaenu. Seetõttu tuleks analüüsida, kas pankade nõutud intressimäär laenuvõimaluse raames on usaldusväärne näitaja kajastamaks intressimäära, mida oleksid erapangad küsinud samasuguse laenu andmiseks tagatud laenu korral riikliku tagatise puudumisel.

(70)

EREF vaidlustab selle, et laenuvõimaluse intressimäär võimaldab hästi hinnata pankade küsitud turukurssi riikliku tagatise puudumise korral. Esiteks väidab EREF, et Bayerische Landesbanki sekkumine laenuvõimalusse kujutab endast abi ning tänu sellele sai TVO seda soodsatel tingimustel. Komisjon märgib, et oma otsuses juhtumi NN62/B/2006 (11) kohta välistas ta oletuse, et Bayerische Landesbank sekkumine võiks kujutada endast abi. Sellega lükkab komisjon tagasi kaebuse esimese väite. Teiseks väidab EREF, et Coface'i antud tagatis vähendas laenuvõimaluse riski ning seepärast pakkusid pangad seda soodsamatel tingimustel, kui nad oleksid pakkunud riikliku tagatiseta laenu puhul. Komisjon märgib selle kohta, et EREF ei osuta täpselt, kuidas Coface'i tagatis vähendab laenuvõimaluse riski. Komisjon on analüüsinud üksikasjalikult Olkiluoto 3 rahastamist. Isegi kui on ilmne, et Coface'i tagatis vähendab laenu andvate pankade jaoks tagatud laenu riski ning vähendab seega tagatud laenu kohta pankade nõutavat intressimäära, ei ole komisjon siiski tuvastanud ühtegi moodust või lepingut, millega Coface'i tagatis vähendaks vaadeldava laenuvõimalusega seotud riski. Seetõttu tuleks rõhutada, et Coface'i tagatis ei kata mingil viisil laenuvõimalust. Seetõttu lükkab komisjon tagasi kaebuse väite, mille kohaselt Coface'i tagatis vähendab laenuvõimaluse riski.

(71)

Komisjon ei ole tuvastanud midagi muud, mis võimaldaks järeldada, et laenuvõimaluse intressimäära ei saa võtta aluseks intressimäärale, mida erapangad küsiksid tagatud laenuga sarnase laenu eest riikliku tagatise puudumise korral. Seetõttu märgib komisjon, et tagatud laen ei ole allutatud laen, see tähendab laen, mille tagasimaksmine on allutatud laenuvõimaluse eelnevale tagasimaksele. Tagatud laen on laenuvõimalusega samaväärne. Komisjon rõhutab samuti, et laenuvõimaluse korral ei saada kasu eelistest või pandi seadmisest, mis eristaks seda tagatud laenust. (12)

(72)

Eelnevaid kaalutlusi arvesse võttes järeldab komisjon, et laenuvõimaluse intressimäära saab võtta aluseks intressimäärale, mida erapangad küsiksid tagatud laenuga sarnase laenu eest riikliku tagatise puudumise korral.

(73)

Menetluse algatamise otsuse punktides 59 ja 63 on komisjon juba võrrelnud tagatud laenu üldmaksumust laenuvõimaluse maksumusega. Nimetatud võrdlus põhineb tagatud laenu keskmisel kestusel. Selliseks perioodiks toimub intressimäära (13) arvestamine laenuvõimaluse määra lineaarse ekstrapoleerimise kaudu. Taolise võrdlemise tulemusel selgus, et tagatud laenu üldmaksumus (pankade nõutav intressimäär, millele on lisatud Coface'i nõutav tagatistasu) ei ole väiksem kui pankade poolt laenuvõimaluse jaoks nõutav intressimäär.

(74)

Komisjon märgib, et kui Prantsusmaa pädevate asutuste hinnangul on menetluse algatamise otsuse punktides 59 ja 63 esitatud võrdlusmeetod asjakohane, siis kaebuse esitajad ei ole selle kohta arvamust esitanud ega alternatiivset võrdlusmeetodit välja pakkunud. TVO ühineb komisjoni analüüsiga, et Coface'i tagatud laen oli kallim kui laenuvõimalus ning muud toona kättesaadavad rahastamisallikad.

(75)

Komisjon järeldab, et tagatise mõjul ei läinud rahastamiskulud väiksemaks kui kulud, mida TVO oleks pidanud kandma, kui ta oleks kasutanud pangalaenude turgu ilma riikliku sekkumiseta.

(76)

Komisjon rõhutab, et kaebuse esitajad ei ole oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta ega ka varasemates märkustes pakkunud välja arvutamismeetodit, mis võimaldaks kontrollida, kas Prantsusmaa nõutud tagatistasu määr vähendas TVO rahastamiskulusid või mitte.

(77)

Punktis 6.1 esitatud analüüsist lähtuvalt ei ole komisjon suutnud teha kindlaks TVO eelise olemasolu.

(78)

Otsuse algatamise punktides 69 ja 70 osutas komisjon võimalusele, et tuumaelektrijaama ehitusteenuse pakkujate pakkumuste puhul ei võetud arvesse üksnes elektrijaama ehitamiseks küsitud hinda, vaid ka TVO-le pakutud rahastamistingimusi. Komisjon rõhutas, et juhul kui konkurents oleks põhinenud rahastamist hõlmaval summaarhinnal, oleks tagatis võinud AREVA NP-l võimaldada pakkuda oma kliendile TVO-le soodsamate intressimääradega rahastamist, mis oleks teinud tema pakkumusest atraktiivsema summaarhinnaga pakkumuse, kui esitasid muud tuumaelektrijaama ehitusteenuse pakkujad. Sellisel juhul oleks tagatis andnud AREVA NP-le eelise ning see oleks ekspordiabi.

(79)

Prantsusmaa pädevate asutuste kirjeldatud sündmuste ajaline järjestus ja 2. tabelis esitatud kokkuvõte aitavad välistada võimaluse, et konkurents pakkujate vahel tekkis rahastamist hõlmava summaarhinna põhjal. Esiteks valis TVO konsortsiumi AREVA NP/Siemens „eelistatud pakkujaks” enne tagatise ametlikku andmist ning oluliselt enne tagatistasu suuruse kindlaksmääramist. Teiseks allkirjastati leping konsortsiumiga AREVA NP/Siemens elektrijaama ehitamiseks enne täpse tagatistasu kindlaksmääramist. See näitab, et TVO valis AREVA NP/Siemensi enne, kui selgus tagatise täpne hind ning seega projekti rahastamise maksumus.

(80)

Isegi kui eelnev järeldus peaks osutuma ebatäpseks ning konkurents pakkujate vahel põhines summaarhinnal, järeldas komisjon juba käesoleva otsuse põhjenduses 75, et tagatud laen ei olnud odavam muudest TVO käsutuses olnud rahastamisallikatest. Kuna tagatis ei vähendanud TVO kantavaid rahastamiskulusid võrreldes muude kättesaadavate rahastamisvahenditega, mida tagatis ei kata, ei vähendanud tagatis konsortsiumi AREVA NP/Siemens summaarhinda ning seega ei muutnud nende pakkumust atraktiivsemaks.

(81)

Kokkuvõttes tuleks välistada võimalus, et meede tekitas AREVA NP jaoks eelise.

(82)

Kuna ei TVO ega ARENA NP puhul ei olnud võimalik tuvastada eelise olemasolu, mis on riigiabiks liigitamise eeltingimus, järeldab komisjon, et Coface’i poolt TVO-le antud tagatis 570 miljoni euro suurusele laenule ei ole riigiabi.

(83)

Komisjon järeldab, et Prantsusmaa poolt 25. märtsil 2004 Coface'i kaudu antud tagatis ei ole riigiabi,