11.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 67/3

(1)

18. detsembril 2003 sai komisjon teatise ettevõtjate Agrobanka, Praha a.s. (edaspidi „AGB”) ja GE Capital Bank, a.s (edaspidi „GECB”) (1) kasuks võetud meetmete kohta. Meetmetest teatati 16. aprillil 2003 allakirjutatud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu aluslepingute muudatusi käsitleva akti (2) IV lisa 3. punktiga ettenähtud riigiabi meetmeid käsitleva menetluse (edaspidi „ajutise mehhanismi menetlus”) kohaselt.

(2)

30. aprillil 2004 sai komisjon kirja, millega Tšehhi Vabariik võttis oma teatise tagasi. Samal päeval esitas Tšehhi Vabariik uue samateemalise teatise.

(3)

14. juuli 2004. aasta otsusega teatas komisjon, et enamik teatatud meetmetest ei ole pärast ühinemist rakendatavad, kuid algatas ülejäänud, pärast ühinemist rakendatavate meetmete kohta EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse ja seadis nende kokkusobivuse ühisturuga tõsise kahtluse alla. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi.

(4)

Tšehhi Vabariik esitas oma märkused algatamisotsuse kohta 30. juulil ja 16. augustil 2004, 22. septembril 2005 ja 18. mail 2006 ning GECB esitas oma märkused 17. detsembril 2004. Täiendavad märkused esitas GECB 19. septembril ja 11. novembril 2005. Komisjon kinnitas oma 2. mai 2006. aasta kirjas ettevõtjale GECB, et ajavahemikku märkuste esitamiseks on vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, edaspidi „menetlusmäärus”) (4) artikli 6 lõike 1 viimasele lausele pikendatud 2005. aasta novembri lõpuni. 10. mai 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti 18. mail 2006, teatas Tšehhi Vabariik komisjonile, et ta on saanud ettevõtja GECB märkused. Tšehhi Vabariigi ja ettevõtja GECB esindajate kohtumised toimusid 24. juunil, 29. septembril ja 25. oktoobril 2005, samuti 11. jaanuaril ja 7. märtsil 2006. 13. märtsil 2007 esitas Tšehhi Vabariik täiendava teabe, mis registreeriti 14. märtsil 2007. 15. märtsil 2007 kinnitas komisjon Tšehhi Vabariigile, et vastavalt menetlusmääruse artikli 6 lõike 1 viimasele lausele on ajavahemikku märkuste esitamiseks pikendatud kuni 14. märtsini 2007.

(5)

Ettevõtja AGB, kes asutati 1990. aastal, on üldiselt tegutsenud Tšehhi Vabariigis universaalse kommertspangana. 1995. aastal oli ta suuruselt viies pank riigis ja suurim erapank. Seoses finantsprobleemidega võeti ettevõtjalt AGB septembris 1998 panganduslitsents ära ja praegu on ta likvideerimisel.

(6)

AGB asutajaaktsionärid olid ettevõtja Československá obchodní banka, a.s. (edaspidi „ČSOB”), Tšehhi Vabariigi Põllumajandusministeerium ning ettevõtjad Agropol, a.s., Agrodat, státní podnik ja Stavoinvest Banská Bystrica. 1995. aastal omandas ettevõtja AGB üle kontrolli eraettevõtja Motoinvest Group.

(7)

Pärast erirežiimi kehtestamist 17. septembril 1996 loodi AGB sees kaks eraldiseisvat organisatsioonilist üksust AGB1 ja AGB2. Üksusesse AGB1 koondati AGB põhiline pangandustegevus. Juunis 1998 müüdi AGB1 varade üleandmise teel ettevõtjale GECB. AGB ülejäänud osa on praegu likvideerimisel.

(8)

Ettevõtja GECB asutati 1998. aastal, et omandada AGB1. Praegu tegutseb ta Tšehhi Vabariigis universaalpangana. Alates 17. jaanuarist 2005 nimetati GECB ümber ettevõtjaks GE Money Bank, a.s. Kõnealune ettevõtja kuulub täilikult ettevõtjale GE Capital International Holdings Corporation, USA (edaspidi „GECIH”).

(9)

Ettevõtjal AGB tekkisid raskused juba aastatel 1993–1994. 1990ndate aastate keskel oli kogu Tšehhi pangandussektor tõsises majanduskriisis, mis mõjutas ka ettevõtjat AGB. Lisaks sellele põhjustas AGB laenuportfelli järkjärgulist halvenemist ka AGB kiire laienemine, puudulik riskijuhtimine ja sisekontrolli puudumine. 1993. aastal ulatus ettevõtja AGB kahjum 2 000 miljoni Tšehhi kroonini ja omakapital oli negatiivne 515 miljoni Tšehhi krooni ulatuses.

(10)

1993. aastal nõudis Tšehhi Riigipank ettevõtjalt AGB konsolideerimiskava ettevalmistamist ja selle rakendamist, et taastada nimetatud ettevõtja kapitali adekvaatsus. Tšehhi Vabariik selgitas, et konsolideerimiskava ei sisaldanud riigi poolt ettenähtud või võetud meetmeid. Sellega oleks pigem kehtestatud tugevam järelevalve AGB üle. 1996. aastal ei vastanud AGB enam konsolideerimiskava tingimustele, ta osales suure riskiga tehingutes, tal tekkisid likviidsusprobleemid ja tema varade seis halvenes. Likviidsusprobleemid ja aktsionäride soovimatus võtta asjakohaseid parandusmeetmeid tõi 17. septembril 1996 kaasa ettevõtja AGB suhtes erirežiimi kehtestamise.

(11)

Pärast erirežiimi kehtestamist tehtud AGB finantsauditi kohaselt (bilanss 16. septembri 1996 seisuga) ulatus AGB kahjum 8 487 miljoni Tšehhi kroonini ja omakapital oli negatiivne 5 476 miljoni Tšehhi krooni ulatuses. Korrapärane aastaaudit (bilanss 31. detsembri 1996. aasta seisuga) oleks tuvastanud kahjumi 10 097 miljoni Tšehhi krooni ulatuses ja negatiivse omakapitali 6 328 miljoni Tšehhi krooni ulatuses.

(12)

Selleks et vältida negatiivset mõju Tšehhi ülejäänud pangandussektorile, võttis Tšehhi Vabariik meetmeid, mille eesmärk oli tagada AGB päästmine ja ümberkorraldamine. Kuna eespool nimetatud, pärast erirežiimi kehtestamist tehtud AGB audititest selgus, et kahjum ületab panga kapitali, leiti, et parim viis AGB pikaajalise elujõulisuse tagamiseks on luua eraldiseisev organisatsiooniline üksus AGB1, kes tegeleks AGB põhilise pangandustegevusega. Üksusesse AGB2 koondati peamiselt halvad laenud, AGB teatavatele tütarettevõtjatele ja muudele sidusettevõtjatele antud laenud ning teatavad varad (kogu kinnisvara ja mõningane vallasvara). Seejärel müüdi AGB1 avatud, tingimusteta ja läbipaistva pakkumismenetluse kaudu strateegilisele investorile.

(13)

Ajutine haldur kuulutas avaliku pakkumise AGB1 müümiseks välja aprillis 1997. Sellele järgnenud pakkumismenetluses jäi ettevõtja GE Capital Corporation ainsaks, kes oli huvitatud AGB1 ostmisest. AGB1 müüdi koos tagatiste ja garantiide ning müügioptsiooniga ettevõtjale GECB 22. juunil 1998 umbes 304 miljoni Tšehhi krooni eest. Garantiisid ja tagatisi kirjeldatakse täpsemalt punktides 19–26 ja müügioptsiooni punktides 27–32.

(14)

Meede, millele on vaja täiendavat tähelepanu pöörata, on hoiustajate garantii, mille Tšehhi Vabariik andis AGB esimeste probleemide tekkimise ajal septembris 1996 kõikidele AGB võlausaldajatele. Garantii hõlmas kõiki AGB kohustusi, sealhulgas intresse, mis olid AGB kontodel kogunenud 17. septembriks 1996. Tähtajalised kohustused tagati vastava tähtajani. Tähtajatud kohustused tagati 12 kuu jooksul pärast AGB suhtes kehtestatud erirežiimi lõppu. Pärast 17. septembrit 1996 tekkinud AGB kohustused tagati nende tähtajani või maksimaalselt 12 kuu jooksul pärast AGB suhtes kehtestatud erirežiimi lõppu, olenevalt sellest, kumb kuupäev oli varasem. Ülempiiri AGB võlausaldajate tagatud kohustustele garantiiga ei määratud. 31. detsembriks 2003 oli jäänud vaid üks 867 882 Tšehhi kroonine hoius, mis oleks tõenäoliselt kuulunud kõnealuse hoiustajate garantii alla. (5)

(15)

Müügiprotsessis võttis GECB emaettevõtja GECIH endale vastugarantii kaudu kuni 22. juunini 2000 Tšehhi Riigipanga kohustuse tagada hoiustajate garantii. Lisati, et vastugarantii lõpeb, kui GECIH kasutab oma müügioptsiooni GECB aktsiate suhtes. Pärast AGB1 müümist ettevõtjale GECB hakati ülejäänud osa ettevõtjast AGB, sealhulgas üksust AGB2, likvideerima. Käimasolevas likvideerimisprotsessis on Tšehhi Riigipank ettevõtja AGB ainsaks võlausaldajaks.

(16)

AGB pangandustegevuse tulemused on alates sellest, kui GECB ta üle võttis, märkimisväärselt paranenud.

(17)

Tšehhi Vabariik ja GECB väidavad, et AGB, GECB ja GECIH võtsid meetmeid selleks, et vähendada AGB ümberkorraldamises riigi osalust. AGB kompenseeritavad meetmed kujutasid endast AGB varade likviidseks muutmist ja eelkõige teatavate AGB tütarettevõtjate müümist ettevõtjale Raiffeisen Bank. Selle kaudu vähendati AGB turuosa, mõõdetuna AGB osana kogu pangandussektori varadest või varade teatavatest liikidest. Lisaks vähendas AGB oma töötajate hulka 3 500 töötajalt 1996. aastal 2 500 töötajale 1998. aastal.

(18)

Väideti, et ettevõtjate GECB ja GECIH panuseks ümberkorraldamises oli ostuhinna maksmine, ostjapoolsete tagatiste andmine tagatiste aktiga ja vastugarantii kinnitamine kahjuvastaste garantiide kokkuleppega (mõlemale viidatakse punktis 20), millega GECIH võttis üle Tšehhi Riigipanga kohustused (hoiustajate garantii) AGB võlausaldajate ees. Lisaks usub GE kontsern, et ta on panustanud sellesse protsessi nii müügioptsiooni kui ka oma suurepärase maine kaudu.

(19)

Komisjon hindas talle teatatud meetmeid oma 14. juuli 2004. aasta otsuses ja jõudis järeldusele, et suur osa nendest meetmetest jäävad ühinemislepingu ajutise mehhanismi menetluse reguleerimisalast välja. Need meetmed ei toonud pärast ühinemiskuupäeva Tšehhi Vabariigile täiendavaid finantskohustusi ja seega ei ole need meetmed pärast ühinemist rakendatavad. Siiski leiti, et kahte liiki meetmed – tagatised ja hüvitised ning müügioptsioon – on pärast ühinemist rakendatavad ja need võivad kujutada endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi.

(20)

Ettevõtja AGB1 müümise ajal ettevõtjale GECB nõustus AGB1 müüja AGB mitmete selliste tagatismehhanismidega ettevõtja GECB kasuks, mis nähti ette 21. juunil 1998. aastal allakirjutatud tagatiste aktiga. Tšehhi Riigipank selle aktiga ei ühinenud. Siiski tagas Tšehhi Riigipank kõnealuse aktiga võetud AGB kohustuste täitmise kahjuvastaste garantiide kokkuleppega, mis kirjutati alla 22. juunil 1998 ja mida muudeti 25. aprillil 2004 kahjuvastaste garantiide kokkuleppe muudatusega nr 1 (edaspidi „kahjuvastaste garantiide kokkulepe”). (7)

(21)

Tšehhi ametiasutused esitasid tagatismehhanismide nimekirja osana päästmis- ja ümberkorraldamise kavast, mis moodustas omakorda osa teatisest.

(22)

Esitatud teatises märkis Tšehhi Vabariik, et tagatiste akti juurde kuuluv nimekiri ei ole ammendav. Hiljem oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse kohta täpsustas Tšehhi Vabariik, et kõnealune nimekiri sisaldab ammendavalt võimalikke nõudeid. Ammendatus tähendas selles kontekstis peamiselt seda, et nimekirjades ei korratud aluseks olevate kokkulepete täielikku teksti. GECB märkis, et tegelikult on asjakohane käsitleda ainult kahjuvastaste garantiide kokkuleppe juurde kuuluvat nn ammendavat nimekirja, kuna tagatiste akti juurde kuuluv nimekiri hõlmab eraettevõtjate vahel kokku lepitud nõudeid ja seega ei ole see riigiabi kontekstis asjakohane.

(23)

Paljud võimalikud nõuded kaotasid oma kehtivuse enne Tšehhi Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga. 14. juuli 2004. aasta otsuses kuulutas komisjon pärast ühinemist mitte rakendatavateks sellised meetmed, mis olid kaotanud oma kehtivuse enne ühinemist. Ülejäänud meetmete suhtes algatas komisjon ametliku uurimismenetluse.

(24)

Ametliku uurimismenetluse raames käsitletakse ka meetmeid, mida Tšehhi Vabariik ei palunud ajutise mehhanismi menetluse raames hinnata. Nimelt hõlmab see teatavaid tagatisi ja hüvitisi ning müügioptsiooni, mida kirjeldati teatises, kuid mis ei olnud nimetatud hindamistaotluses. Oma otsuses algatada ametlik uurimismenetlus selgitas komisjon, et ühinemisakti IV lisa punkti 3 kohase ajutise mehhanismi menetluse raames ei ole ühineval riigil kohustust teatada meetmetest ja seega on põhimõtteliselt võimalik piirata teatise reguleerimisala. Siiski on komisjon seisukohal, et tagatised ja hüvitised ning ostuoptsioon on teatatud meetmetega lahutamatult seotud ja neid ei saa teatatud meetmetest kunstlikult eraldada. Seega peab komisjon hindama meetmeid tervikuna.

(25)

Tagatismehhanismid, mille hindamiseks algatas komisjon menetluse, saab kokku võtta järgmiselt:

(26)

Tabel 1

Tagatised ja hüvitised, mis kaotavad oma kehtivuse 22. juunil 2008

Tabel 2

Tagatised ja hüvitised, mis kaotavad oma kehtivuse 22. juunil 2010

Tabel 3

Tagatised ja hüvitised, mis kaotavad oma kehtivuse 22. juunil 2013

Tabel 4

Tagatised ja hüvitised, mis kaotavad oma kehtivuse 15 aasta pärast alates lepingu sõlmimisest

(27)

22. juunil 1998 sõlmisid Tšehhi Riigipank ja GECIH müügioptsiooni akti, millega nähti ette teatavate tingimuste korral ettevõtja GECIH õigus nõuda, et Tšehhi Riigipank ostaks temalt ära kõik GECB aktsiad.

(28)

GECIH võib müügioptsiooni nõuda kahel juhul. Nimelt:

(29)

Pärast selgituste saamist Tšehhi Vabariigilt ja ettevõtjalt GECB on komisjon seisukohal, et punkti 28 alapunktis b nimetatud käivitav sündmus viitab ainult kahjuvastaste garantiide kokkuleppe artikli 4 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 3 nimetatud maksete tegemisest keeldumisele, mille kaudu nõutakse AGB1 müügi kehtetuks tunnistamist ettevõtjale GECB. (9)

(30)

Tšehhi Riigipangal on õigus heastada müügioptsiooni käivitavat tingimust, luues ettevõtjatele GECB ja GECIH olukorra, kus nad oleksid siis, kui selline tingimus ei oleks täitunud. On märgitud, et see võib hõlmata maksete tegemist või varade ülekandmist ettevõtjale GECB. Müügioptsioon kehtib kuni 22. juunini 2008.

(31)

Hind, millega Tšehhi Riigipank peab kõik GECB aktsiad välja ostma, sõltub kuupäevast, mil müügioptsiooni kasutatakse. Alates juunist 2003 kuni müügioptsiooni kehtivuse lõppemiseni on optsioonihind suurim järgmistest väärtustest:

Kui ostuhind määratakse punktis c viidatud õiglase turuväärtuse kaudu, ei võeta arvesse tingimusi, mis müügioptsiooni tingisid.

(32)

Tšehhi Vabariik teatas komisjonile, et Tšehhi Riigipanga ja GECB arvamuse kohaselt tuleb optsioonihinna kindlaksmääramisel küsida igal juhul sõltumatu kolmanda osalise hinnangut, mis on siduv optsioonis osalejatele.

(33)

Tšehhi Vabariik on seisukohal, et hinnatavad meetmed ei ole pärast ühinemist rakendatavad. Riigi võimalikud kohustused on ajaliselt ja maksimaalse summaga piiratud, sest Tšehhi riigi maksimaalsed kohustused on kindlaks määratud ja need ei saa tulevikus suureneda. Samuti on ammendav nimekiri, mis kuulub tagatiste akti juurde. Võimalike kohustuste täiendav üksikasjalik määratlemine ei ole vajalik. Nimelt ei pea Tšehhi Vabariik asjakohaseks näha ette seda, kes võib nõude esitada ja millisel alusel seda võidakse teha. Tšehhi Vabariik toob enda seisukoha toetamiseks näite riigi garantiist, mis on antud ettevõtja Komercni banka kasuks ja mille puhul komisjon pidas samalaadset määratlemist piisavaks, et hinnata meede pärast ühinemist mitte rakendatavaks. Samuti pidas komisjon ettevõtja Slovenska sporitelna puhul kohustuste määratlemist piisavaks, kuigi sel juhul oli võimalik määratleda ainult võimalike nõuete esitajate rühmad, mitte aga konkreetsed nõuded. Igal juhul on tagatiste akti artikli 4 lõikes 1 nimetatud nelja konkreetse nõude puhul täidetud komisjoni tingimused, et meedet saaks pärast ühinemist pidada mitte rakendatavaks. Lisaks esitas Tšehhi Vabariik mais 2006 kõigi AGB aktsionäride nimekirja 30. aprilli 2004. aasta seisuga. Tšehhi Vabariik on seisukohal, et kahjuvastaste garantiide kokkuleppe artikli 4 lõike 1 kohaste aktsionäride nõuete puhul on kohustuste määratlemist käsitlevad komisjoni nõuded täidetud.

(34)

Seoses müügioptsiooniga on Tšehhi Vabariik seisukohal, et optsiooni kirjeldatud olemuse tõttu ei ole seda vaja ajutise mehhanismi menetluse või praeguse menetluse raames hinnata, kuna nimetatud optsioon saab toimuda üksnes tulevikus. Tšehhi Vabariik märgib, et ta on valmis teatama müügioptsioonist siis, kui see on toimumas, et komisjon saaks seda hinnata. Igal juhul vastavad tagatiste akti artikli 4 lõikes 1 nimetatud neli konkreetset ostu-müügilepingu kehtivust vaidlustavat nõuet komisjoni tingimustele ja seega tuleb neid pidada pärast ühinemist mitte rakendatavateks. Optsioonihind kujuneb valemi alusel, mida kohaldab sõltumatu ekspert.

(35)

Lisaks sellele jääb Tšehhi Vabariik oma seisukoha juurde, et meetmed ei kujuta endast abi, sest riigi jaoks oleks olnud AGB likvideerimine kulukam kui meetmete võtmine selle ettevõtja müümise hõlbustamiseks. Samuti on kõnealuste meetmete puhul tegemist tavalise äritavaga ja seega ei hõlma need mingit ebatavalist kasu, samuti on nende mõju kaubandusele tühine. Lisaks märgiti, et kuna AGB1 müüdi tingimusteta avatud pakkumismenetluse raames, ei saanud GECB mingit kasu, kuna ta maksis AGB pangandustegevuse eest turuhinda. Ka võimalik kasu müüjale (AGB) oleks kadunud, sest AGB on likvideerimisel ja ei tegutse enam turul.

(36)

Tšehhi Vabariik väidab, et kui meetmed ka kujutaksid endast abi, siis oleks see kokkusobiv ühisturuga. Pidades silmas eriolukorda Tšehhi Vabariigis ja ühinemisprotsessi eripärasid, peab komisjon EÜ asutamislepingut ning ühenduse 1994. aasta suuniseid, milles käsitletakse raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi (edaspidi „1994. aasta suunised”), (10) tõlgendama vabamalt kui ta tegi seda oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses.

(37)

Tšehhi Vabariik on seisukohal, et kõnealuses kontekstis tuleb kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b ja lõike 3 punkti b ning nende kohaselt on meetmed ühisturuga kokkusobivad.

(38)

Seoses 1994. aasta suunistega märgib Tšehhi Vabariik, et üldine lähenemisviis AGB pangandustegevuse ümberkorraldamise kohta oli olemas ja ka muudel juhtudel ei ole komisjon rangelt nõudnud ümberkorraldamiskava koostamist. Seega on Tšehhi Vabariik seisukohal, et meetmeid võib käsitleda üksnes abina ettevõtjale AGB, kuid mitte abina ettevõtjatele GECB või GECIH, sest kõikide meetmete eesmärk oli tagada AGB pangandustegevuse pikaajaline elujõulisus. Lisaks ei ole 1994. aasta suunistes keelatud abi anda äsja asutatud äriühingutele. Kuna kõnealuse juhtumi puhul liigset struktuurilist võimsust ei olnud, puudus ka vajadus võimsuse vähendamiseks või peatamiseks. Ettevõtjale AGB/GECB ei oleks jäetud raha ülejääki, mis oleks 1994. aasta suuniste kohaselt olnud peamiseks argumendiks proportsionaalsuse seisukohast. Samuti on investorite osamaksed olnud piisavad. Kapitali adekvaatsuse suhteliselt kõrge määr oleks vaid kapitali sissemakse valitud meetodi tehniline tagajärg.

(39)

Tšehhi Vabariik on ka seisukohal, et käesolevas olukorras tuleb kohaldada Euroopa lepingu artikli 46 lõiget 2. Selle sättega ei piirata lubatavate meetmete liiki ega takistata riigiabimeetmete võtmist. Lisaks kohaldas komisjon sama sätet ettevõtja Komercni banka suhtes.

(40)

Kui komisjon peaks siiski jõudma järeldusele, et meetmed on pärast ühinemist rakendatavad ja kujutavad endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi, peaks komisjon lubama tagatised ja hüvitised ning müügioptsiooni järkjärguliselt lõpule viia. Seda toetab asjaolu, et Tšehhi Riigipangal ja kontsernil GE on õigustatud ootused, et kokku lepitud sätted on õiguslikult siduvad.

(41)

13. märtsil 2007 teatas Tšehhi Vabariik komisjonile, et 28. veebruaril 2007 loobusid ettevõtjad GECIH ja GECB ühepoolselt ja tingimusteta kõigist kahjuvastaste garantiide kokkuleppe artikli 3 lõikes 1 nimetatud kahjuhüvitistest, mille maksmise kohustus tekib ettevõtja AGB1 müüjale selliste kohustuste täitmata jätmisest, mida on kirjeldatud kahjuvastaste garantiide kokkuleppe artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, iii, v ja vi ning artikli 5 lõike 1 punktis b. Need kohustused vastavad tagatiste ja hüvitiste punktis 26 märgitule:

(42)

Kahjuhüvitistest loobumine kehtib tagasiulatuvalt alates kõnealuste tagatiste ja hüvitiste kokkuleppimise kuupäevast ning seega muudab see kõnealused tagatised ja hüvitised tagasiulatuvalt kehtetuks alates kokkuleppe sõlmimisest. Tšehhi Vabariik teatas komisjonile, et loobumise kuupäevaks ei olnud GECIH ja GECB vastavate sätete kohaselt esitanud mingeid kahjuhüvitusnõudeid.

(43)

GECB esitas samalaadseid põhjendusi nagu Tšehhi ametiasutused ja vaidlustas nii meetmete rakendatavuse pärast ühinemist kui ka hinnangu, et meetmed kujutavad endast abi. Ettevõtja väitis, et juhul kui meetmed ka kujutavad endast abi, on see kokkusobiv ühisturuga.

(44)

GECB juhib tähelepanu asjaolule, et kuus kuni kaheksa aastat enne ühinemist ei saanud osalised näha ette sellise ajutise mehhanismi menetluse kehtestamist, mille raames kontrollitakse riigiabi andmist enne ühinemist. Komisjon peaks seda meetmete rakendatavuse tõlgendamisel pärast ühinemist ja riigiabi eeskirjade rakendamisel arvestama.

(45)

GECB usub, et komisjoni tõlgendus tagatiste rakendatavusest pärast ühinemist, nagu seda on kohaldatud menetluse algatamise otsuses, on liialt kitsas. Kõnealusel juhul on kõik võimalikud nõuded piiratud nii maksimaalse summaga kui ka ajaliselt. Esitatud nimekirjades kirjeldatud nõuded on ammendavad selles mõttes, et loetletud on nõuete kõik võimalikud alused. Väljend „ei ole ammendav” tähendab ainult seda, et nad ei peegelda nende aluseks olevate kokkulepete teksti. Lisaks ei saa müügioptsioonihind ületada kahjuvastaste garantiide kokkuleppega täpsustatud maksimaalset summat, sest optsioon on seotud ainult nimetatud kokkuleppes esitatud konkreetsete nõuetega ja on seega omakorda piiratud.

(46)

14. juuli 2004. aasta komisjoni otsuses kasutatud tõlgendus meetmete kohta, mis on rakendatavad pärast ühinemist, näitab seda, et pärast ühinemist mitte rakendatavate meetmetena saab käsitleda ainult pooleliolevaid või võimalikke kohtuvaidlusi. Isegi sellise kitsa tõlgenduse kasutamise korral on GECB seisukohal, et kahjuvastaste garantiide kokkuleppe artikli 4 lõike 1 kohased neli konkreetset nõuet vastavad täielikult komisjoni esitatud tingimustele. Lisaks vastavad ka artikli 2 lõike 14 punktide c, d ja e kohased maksunõuded komisjoni tingimustele, sest kõnealuste nõuete olemuse tõttu on teada tulevane hageja (Tšehhi ametiasutused).

(47)

Pärast ühinemist ei ole samuti rakendatav müügioptsioon, sest käivitavad sündmused on selgelt määratletud ja optsioonihind selgelt kindlaks määratud. Käivitavate sündmuste tõttu on müügioptsioon piisavalt kindlaks määratud, vähemalt seoses nelja eraldi nimetatud ostu-müügilepingu kehtivust vaidlustava nõudega. Seoses optsioonihinnaga viitab GECB ettevõtja Ceska sporitelna juhtumile, kus komisjon oli seisukohal, et allutatud ja sotsiaalsed laenud ei ole pärast ühinemist rakendatavad.

(48)

Kui tagatised ja hüvitised ning müügioptsioon oleksid pärast ühinemist rakendatavad, ei kujutaks need endast riigiabi, sest AGB tegelikuks omanikuks tuleb pidada Tšehhi Riigipanka ja finantshuvi AGB müümisel oli just sellel pangal. Samuti olid tagatised ja hüvitised ning müügioptsioon osaliste vahel läbiräägitud ning see kajastus hinnas, mida GECB maksis. Lisaks sellele ei olnud meetmed valikulised, vaid olid kättesaadavad kõikidele pakkujatele. Konkurentsi ei ole moonutatud, sest GECIH maksis pärast tingimusteta ja läbipaistvat pakkumismenetlust turuhinda, samuti puudus mis tahes mõju kaubandusele, sest ükski teine pank ei olnud AGB turuosast Tšehhi jaemüügiturul huvitatud.

(49)

GECB väidab, et mis tahes abi oleks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b ja artikli 87 lõike 3 punkti b alusel ning päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste valguses kokkusobiv ühisturuga.

(50)

GECB on seisukohal, et kõnealusel juhul tuleb kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b, sest kogu pangandussektori stabiilsus oli tõsises ohus ja see oleks kaasa toonud väga suure hävingu. Samuti tuleb kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b, sest komisjon on pangandussektori süsteemikriisi käsitlenud varem kui võimalikku „tõsist häiret liikmesriigi majanduses”. Tingimus, et abi tuleb anda neutraalsel viisil kõikidele krediidiasutustele, on Tšehhi Vabariigi juhtumi puhul täidetud, sest kriisis oli kogu pangandussektor ja seega aitas riik kõiki panku.

(51)

Seoses 1994. aasta suunistega märgib GECB, et komisjon ei peaks abimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamisel käsitlema mitte ainult meetmeid, mis on rakendatavad pärast ühinemist, vaid kogu ümberkorraldamist. 1994. aasta suunistes ei ole abisaajad rangelt piiratud ainult äsja asutatud äriühingutega. Samuti ei ole komisjon kohaldanud ümberkorraldusabi andmise keeldu endise Ida-Saksamaa äsja asutatud äriühingute suhtes. 1999. aasta ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, edaspidi „1999. aasta suunised”) (11) joonealuses märkuses 10 on see selgelt nimetatud.

(52)

Lisaks märgib GECB, et komisjon ei saa kõnealusel juhul nõuda täielikku ümberkorraldamiskava, sest meetmete võtmise ajal ei saadud seda tingimust ette näha. Lisaks ei ole toimunud mingit põhjendamatut konkurentsimoonutust arvestades asjaolu, et 1999. aasta suunistes on selgelt nimetatud, et abistatavates piirkondades nagu Tšehhi Vabariik võivad abi andmise tingimused olla kompenseeritavate meetmete puhul leebemad, kui arvesse võetakse regionaalprobleemide tõsidust. Lõpuks märgib GECB, et tema kapitali adekvaatsuse määr viitab sellele, et abi oli proportsionaalne ümberkorraldamiskulude ja -tuludega. Kapitali adekvaatsuse kõrge määr peegeldaks pigem kontserni GE konservatiivset krediidipoliitikat.

(53)

Nagu eespool kirjeldatud, vaidlustavad Tšehhi Vabariik ja GECB komisjoni pädevust vaadata läbi enne ühinemist antud riigiabi. Eriti GECB väidab, et komisjon kohaldab õigusakte tagasiulatuvalt ning loob erandi varemtunnustatud reeglist, mille kohaselt kandidaatriigi ühinemiseelset abi käsitletakse olemasoleva abina.

(54)

Ühinemisakti IV lisa punkti 3 lõikes 1 määratletakse olemasoleva abina ainult kolm meetmekategooriat:

Kõiki veel pärast ühinemist rakendatavaid abimeetmeid, mida saab tõlgendada riigiabina ja mis ei kuulu kolme nimetatud kategooriasse, loetakse uueks ühinemisjärgseks riigiabiks. Komisjonil on seega täielik õigus keelata selliste meetmete rakendamine ning nõuda pärast ühinemist mis tahes alusetult makstud summade tagastamist. Kõnealune riigiabi eeskirjade rakendamine pärast ühinemist kehtivate meetmete suhtes ei kujuta mingil moel EÜ riigiabi eeskirjade tagasiulatuvat kohaldamist ning see vastab igal juhul ühinemisakti sätetele.

(55)

Ühinemisakti IV lisa punkti 3 lõikes 2 on sätestatud vahemehhanism. Sellega luuakse õiguslik raamistik uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva alustatud ja veel pärast ühinemist rakendatavate abikavade ja üksikute abimeetmete hindamiseks.

(56)

Et meedet loetaks rakendatavaks pärast ühinemist, peab see tõenäoliselt andma lisakasu, mis ei olnud abi andmise ajal teada või ei olnud täpselt teada. Teisest küljest ei saa komisjoni vahemehhanismi kohast läbivaatamisõigust rakendada abimeetmete suhtes, mis on juba lõplikult ja tingimusteta antud enne ühinemist kindla summana.

(57)

Garantiikokkulepped, mille puhul võimalikke makseid tehakse ka pärast ühinemist, jäävad väljapoole määratlust „rakendatavus pärast ühinemist”, kui on täidetud järgmised tingimused: (12)

(58)

Nagu komisjon on sätestanud oma 14. juuli 2004. aasta otsuses, loeb ta kõiki tagatisi ja hüvitisi, samuti müügioptsiooni, mille suhtes komisjon avas ametliku uurimismenetluse, rakendatavaks ka pärast ühinemist. Et komisjon on tunnistanud kõik nimetatud meetmed rakendatavaks ka pärast ühinemist, ei saa teatavate GECIH ja GECB poolt tehtud tagatiste ja hüvitistega seotud hilisem vabastus kaotada nimetatud tagatiste ja hüvitiste mõju, nagu on sätestatud komisjoni 14. juuli 2004. aasta otsuses, kuivõrd need jätkusid pärast ühinemist.

(59)

Sellegipoolest toonitab ja kinnitab komisjon veel kord otsuse „rakendatavus pärast ühinemist” kohaldamist kõigi põhjenduse tabelites loetletud meetmete suhtes (26). Vastuseks algatusotsuse vastu esitatud vastuväidetele teeb komisjon esmalt järgmised üldised märkused:

(60)

Tšehhi Vabariik ja GECB väidavad, et võimalike nõuete ammendav nimekiri on esitatud teatises ja seal on määratletud ka Tšehhi Vabariigi maksimaalne finantsrisk. Kuid ehkki kõnealune nimekiri võib sisaldada kõiki võimalikke nõuete aluseid, on neid aluseid – peale mõne allpool selgitatud erandi – kirjeldatud ebakonkreetselt. Lisaks arvab komisjon, et pelk ülemmäär ilma konkreetsete, hüvitisteks põhjust andvate sündmuste loeteluta, ei seosta hüvitise maksmist pärast ühinemist konkreetse, enne ühinemist lõplikult ja tingimusteta määratletud sündmusega. Riik on mõnes mõttes oma finantsriske teoreetiliselt piiranud, kuid ta ei ole selgesti määratlenud konkreetseid asjaolusid, mis otseselt annaksid aluse väljamaksete tegemiseks.

(61)

Vastupidiselt Tšehhi Vabariigi ja GECB väidetele on see sama seisukoht, mis võeti Komercni banka  (13) ja Ceska sporitelna  (14) juhtumites. Nende juhtumite garantiid, mis kuulutati pärast ühinemist mitterakendatavateks, vastasid eespool loetletud kriteeriumidele, sest need olid seotud ühinemise eel täpselt ja ammendavalt määratletud ja lõpliku arvu piiratud varadega, millele riik andis oma garantii. Ka Slovenska sporitelna  (15) juhtumi kohtukulude hüvitis oli seotud konkreetse poolelioleva või eelseisva kohtuasjaga, mis sisaldus ammendavas ja õiguslikult siduvas nimekirjas.

(62)

Lisaks, nagu allpool selgitatud, ei ole Tšehhi Vabariigi finantsriskid piisavalt piiristatud hüvitiste suhtes seoses hüvitiste kokkuleppe artikli 4 lõikes 1 nimetatud müügi ning müügioptsiooni kehtivusega.

(63)

Tšehhi Vabariik ja GECB väidavad, et hüvitised maksustamisvaldkonnas vastavad komisjoni nõudele lugeda meede ühinemise järel mitterakendatavaks, sest tulevane hageja (Tšehhi ametiasutused) oleks asjaomaste nõuete olemuse tõttu teada.

(64)

Komisjon on seisukohal, et kui kõnealune põhjendus kehtib, oleks see kohaldatav nii maksustamisvaldkonnas kui ka tolli- ja aktsiisikohustuste hüvitiste suhtes. Kuid nii maksustamisvaldkonna kui ka tolli- ja aktsiisikohustuste hüvitised, mida on nimetatud artikli 2 lõike 14 punktides c, d ja e, samuti artikli 5 lõike 1 punkti a taandes iv, ei ole piisavalt määratletud. Hüvitamistaotlus on piisavalt määratletud, kui võimalik hageja ja hagi aluseks olev sündmus on konkreetselt kirjeldatud. Käesoleva juhtumi puhul oleks võimalik esitada piiramatu arv hüvitamistaotlusi, mistõttu ei saa väita, et kõnealused sätted määraks kindlaks Tšehhi Vabariigi riskid. Seetõttu oli komisjon varem ja on ka praegu seisukohal, et maksustamisvaldkonna ning tolli- ja aktsiisikohustuste hüvitised on rakendatavad ka pärast ühinemist.

(65)

Tabeli 1 punktis 9 kirjeldatud nõuded hõlmavad hüvitisi, kui AGB1 müük GECBle tunnistatakse tühiseks või kehtetuks. Võimalikke sellise tulemuseni viivaid menetlusi on kirjeldatud üldsõnaliselt ja see ei piira Tšehhi Vabariigi finantsriske. Isegi kui mõned võimalike hagejate rühmi – näiteks need, kes olid kindlal ajahetkel AGB aktsionärid – on peetud piiratud isikuterühma esindajateks, vaatamata asjaolule, et kõnealused rühmad on äärmiselt suured ning hõlmavad ka üksikisikute õigusjärglasi, ei ole kõnealuste isikuterühmade esitatavaid hagisid täpsustatud, mistõttu oleks võimalik esitada piiramatu arv hagisid. Seetõttu ei saa Tšehhi Vabariigi riske pidada täpselt määratletuks.

(66)

Komisjon arvab hüvitiste kokkuleppe artikli 4 lõikes 1 loetletud nelja nõude (esitatud tabelis 1 punktide 5, 6, 7 ja 8 all) kohta, et kui need oleks piisavalt määratletud esimese eespool loetletud kriteeriumi tähenduses (sest asjaomased nõuded põhinevad konkreetsete hagejate üksikutel hagidel), ei ole täidetud riigi kohustuste üldise piirmäära tingimus. See on nii kõigi hüvitiste kokkuleppe artikli 4 lõikes 1 loetletud nelja nõude puhul (esitatud tabelis 1 punktide 5, 6, 7, 8 ja 9 all).

(67)

Tšehhi Riigipanga potentsiaalne finantsrisk tundub piirduvat iga hüvitiste kokkuleppe artikli 4 lõikes eraldi nimetatud hüvitise puhul 15 000 miljoni Tšehhi krooniga. Kuid selle piirangu tühistab asjaolu, et GECIH võib kasutada müügioptsiooni, kui Tšehhi Riigipank keeldub üle 2 000 miljoni Tšehhi krooni suuruste väljamaksete tegemisest. Kui Tšehhi Riigipank keeldub seda taset ületavate hüvitiste maksmisest, võib GECIH kasutada müügioptsiooni. See võiks sundida Tšehhi Riigipanka tegema müügioptsiooni vältimiseks hüvitiste kokkuleppe artikli 4 lõikes 1 ettenähtud eraldinimetatud hüvitise piirmäärast (15 000 miljonit Tšehhi krooni) suuremaid väljamakseid. Nagu allpool kirjeldatud, ei ole ka müügioptsioon ise piisavalt määratletud ja piiristatud.

(68)

Seetõttu loeb komisjon hüvitiste kokkuleppe artikli 4 lõiget 1 (kirjeldatud tabelis 1 punktide 5, 6, 7, 8 ja 9 all) rakendatavaks ka pärast ühinemist.

(69)

Nagu eespool selgitatud, saab müügioptsiooni kasutada põhimõtteliselt kahte liiki sündmuste puhul. Esimene on otsus või kohtulahend, millega kuulutataks AGB1 müük GECBle tühiseks või kehtetuks. Teine käivitav sündmus on Tšehhi Riigipanga keeldumine teha seoses hüvitiste kokkuleppe artikli 4 lõike 1 kehtivuse vaidlustamistega suuremaid väljamakseid kui 2 000 miljonit Tšehhi krooni.

(70)

Nimetatud võimalikke käivitavaid sündmusi ei ole mingil moel määratletud (arvestades piiratud isikuteringi, kes saaksid selliseid nõudeid esitada), et tuvastada ette kohtumenetlused, mis võiksid viia ettevõtja AGB1 müügi GECBle kehtetuks kuulutamiseni. Järelikult ei ole Tšehhi Vabariigi riskid piisavalt määratletud ega selgesti tuvastatud.

(71)

Lisaks on Tšehhi Vabariigi risk piiristamata. Ceska sporitelna juhtumi puhul pidas komisjon Tšehhi Vabariigi riske seoses sotsiaalsete laenude hüvitamisega piisavalt määratletuks, kui hüvitis oli määratud „sotsiaalse laenu lepingulise intressimäära” ning Praha pankadevahelise intressimäära, fikseeritud protsendimäära ja kontokohase fikseeritud aastamakse summa vahena. Sellegipoolest piirdusid muutujad sellisel juhul üheainsa turu võrdlusnäitaja indekseerimisega ja makse saaja ei saanud seda mõjutada.

(72)

Käesoleval juhtumil on müügioptsiooni hind suurim järgmistest:

(73)

Tšehhi Vabariik teatas komisjonile, et hinna määrab igal juhul sõltumatu ekspert, kelle otsus on osapooltele siduv.

(74)

Vaatamata sõltumatu eksperdi kasutamisele, mis võiks anda objektiivsema hinnangu, arvab komisjon, et selline hinnamääramismeetod ei piiristaks Tšehhi Vabariigi finantsriske. Hinnamääramismeetod sõltub parameetritest, mida mõjutab GECIHi ja GECB äriedu.

(75)

Peale selle määratakse müügioptsiooni puhul makstav hind keeruka arvutuse kaudu, milles osalevad muutujad, mis ei olnud meetmetes kokkuleppimise ajal kindlad, olid ebakindlad ühinemise ajal ning mis ajas muutuvad. Seetõttu sõltub müügioptsiooni puhul makstav hind tulevikusündmustest ja seda saaks kindlaks määrata vaid konkreetsel ühinemisjärgsel kuupäeval.

(76)

Kõike eelnevat arvestades ei ole Tšehhi Riigipanga võimalik risk valemiga piisavalt määratletud. Selle kõige tulemusena loetakse müügioptsioon pärast ühinemist rakendatavaks.

(77)

Sellega seoses kinnitab komisjon oma 14. juuli 2004. aasta otsuse rakendamist pärast ühinemist selliste meetmete suhtes, mille kohta ta algatas ametliku juurdlusmenetluse, ning on seisukohal, et kõik asjaomased meetmed on pärast ühinemist rakendatavad. Nendeks on tabelites 1, 2, 3 ja 4 loetletud tagatised ja hüvitised ning müügioptsioon.

(78)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatakse, et igasugune riigi vahenditest konkreetsetele ettevõtjatele antav abi ei ole kokkusobiv ühise turuga, kui selline abi moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, mõjutades liikmesriikide vahelist kaubandust.

(79)

Hüvitiste kokkuleppe kaudu tagab Tšehhi Riigipank kui avalik-õiguslik üksus kohustused, mille AGB on garantiilepinguga GECB ja GECIH kasuks võtnud. Seetõttu hõlmavad garantiikokkulepped riigi vahendeid. Riigi vahendid on seotud ka müügioptsiooniga, sest Tšehhi Riigipank on võtnud endale kohustuse omandada kõik GECB aktsiad juhul, kui GECIH kasutab müügioptsiooni.

(80)

Tšehhi Vabariik ja GECB väidavad, et meede ei kujuta abi, arvestades et riigil olnuks kulukam pank likvideerida kui see müüa. Tšehhi Riigipank oleks pidanud põhjenduses 14 viidatud hoiustajate garantii raames maksma AGB võlausaldajatele hüvitist. Kui AGBd ei oleks ümber korraldatud, oleks Tšehhi riik pidanud nimetatud garantii raames kandma suuri kulusid. GECB väidab ka, et Tšehhi Riigipank on AGB tegelik omanik, sest Tšehhi õigusaktide kohaselt peab Tšehhi Riigipank määrama oma töötajate hulgast sundhalduri. Peale selle kujutaksid garantiilepingud endast tavalist äripraktikat, mis peegeldus AGB1 eest makstud hinnas.

(81)

Komisjon on seisukohal, et sundhaldurina toimivat Tšehhi Riigipanka ei saa pidada panga tegelikuks omanikuks. Pigem jäi AGB sundhalduse all ise pangandusharu omanikuks. Sundhalduril võib olla võim pank müüa, kuid ta tegutseb panga nimel. Seetõttu aitas Tšehhi Riigipank kaasa erapanga müügile teisele erapangale.

(82)

Komisjon ei arva, et hoiustajate garantii ülevõtmine ostja poolt võiks olla ratsionaalsele turuoperaatorile piisav alus sekkuda tagatistesse ja hüvitistesse ning müügioptsiooni. Tšehhi Vabariik ise kinnitas teatisele lisatud hinnangus otse, et „Tšehhi Riigipank ei ole kunagi eeldanud garantii tasumist”. Meede oli mõeldud psühholoogilise meetmena avalikkuse rahustamiseks. Tšehhi Vabariik väitis, et Tšehhi Riigipanga 17. septembril 1996. aastal antud hoiustajate garantiid ei ole kunagi kasutatud ning selleks ajaks, kui AGB1 müüdi GECBle, tundus hagide esitamine hoiustajate garantii alusel väga ebatõenäoline.

(83)

Müügioptsiooni suhtes väidavad Tšehhi Vabariik ja GECB, et see ei kujutaks mingil juhul tegelikku kasu, vaid see võiks kasu tuua ainult selle kasutamisel. Sellegipoolest on komisjon seisukohal, et müügioptsiooniga sai GECB selle andmise päevast väärtusliku õiguse. Sarnaselt garantiiga tõuseb müügioptsioonist kasu mitte alles selle kasutamisel (garantii käivitamisel), vaid juba selle andmisel. (16)

(84)

Hüvitiste kokkuleppe osapooled olid Tšehhi Riigipank, GECB ja GECIH. Müügioptsiooni osapooled olid Tšehhi Riigipank ja GECIH. GECB, GECIH, samuti AGB kui AGB1 müüja ja AGB1 pangandusharu omanik enne 22. juunit 1988 (pärast seda GECB) on seetõttu meetmetest potentsiaalsed kasusaajad.

(85)

Ehkki AGB kui AGB1 müüja ei olnud kahe kokkuleppe osapool, sai ta neist kasu, sest need võimaldasid tal maha müüa oma pangandusharu – müüa üleüldse või vähemalt ostuhinnaga, mis oli kõrgem kui oleks olnud võimalik ilma Tšehhi Riigipanga garantiide ja müügioptsioonita. AGB ei maksnud mingit tasu ja Tšehhi Riigipangal ei olnud teiste osapoolte ees mingit kohustust ühineda hüvitiste kokkuleppe ega müügioptsiooni kokkuleppega. Pigem oli Tšehhi Riigipanga meetmete eesmärk, arvestades panganduskriisi Tšehhi Vabariigis, korraldada AGB pangandusharu ümber, et vältida negatiivseid tagajärgi kogu Tšehhi majandusele.

(86)

Asjaolu, et teatavad tagatised ja hüvitised võivad olla ostu-müügilepingute tavapärane osa, ei muuda kõnealuste meetmete kasutoovat olemust. AGB ja ostja GECB/GECIH vahel sõlmitud garantiileping võib olla tavapärane. Hüvitiste kokkulepe, mis on laiaulatuslik riiklik vastugarantii, ja eraettevõtte müügiks antud müügioptsioon ei ole aga tavapraktika ning toovad finantskasu müüjale ja müüdavale ettevõttele.

(87)

Tšehhi Vabariik ja GECB väidavad müügioptsiooni kohta, et selle konkreetne olemus ei võimalda riigiabi iseloomu praegu hinnata, sest hind, millega GECB võidakse müüa Tšehhi Riigipangale, määratakse kindlaks alles tulevikus. See on aga vaid summa küsimus ega muuda asjaolu, et müügioptsioon kujutas endast AGB jaoks vahetut finantskasu. Selle kasu suurust ei ole vaja täpselt määrata. Sisuliselt on see GECB makstud ostuhinna ja hinna vahe, mille AGB oleks AGB1 pangandusharu müügist saanud ilma Tšehhi Riigipanga antud müügioptsioonita.

(88)

AGB pangandusharu AGB1 suhtes, mis müüdi GECBle varade müügi käigus, on komisjon seisukohal, et garantiikokkulepped ja müügioptsioon olid kasulikud, sest võimaldasid AGB1 majandustegevusel jätkuda. Asjaolu, et AGB1 pangandusharu müüdi avatud ja tingimusteta pakkumismenetluse käigus GECBle, ei välistanud kasu, sest AGB1 ostuhind oli negatiivne selles mõttes, et AGB pangandusharule antud abimeetmed ületasid selle müügist saadud summa.

(89)

304 miljoni Tšehhi krooni suurune ostuhind ei hüvitanud Tšehhi Riigipangale ümberkorralduse käigus võetud meedet, sest Tšehhi Riigipank ei ole AGB1 omanik ning ostuhinda ei makstud temale vaid müüjale (AGBle).

(90)

Ka vastugarantii, millega GECIH võttis endale Tšehhi Riigipanga hoiustajate garantii kohased kohustused, ei kompenseerinud meetmeid, mida Tšehhi Riigipank AGB suhtes võttis. Hüvitiste kokkuleppes nõustus GECB võtma endale Tšehhi Riigipanga hoiustajate garantii kohased kohustused. Hoiustajate garantii on garantii, mille Tšehhi Riigipank andis AGB võlausaldajatele ja hoiustajatele AGBle sundhalduse määramisel 17. septembril 1996, et vältida raha massilist väljavoolu pangast. Tšehhi Vabariik teavitas meetmest vahemehhanismi raames ning komisjon kuulutas selle oma 14. juuli 2004. aasta otsuses mitterakendatavaks. Komisjon on seisukohal, et Tšehhi Riigipanga hoiustajate garantii kohaste kohustuste ülevõtmine ei hüvita Tšehhi Riigipangale tagatiste ja hüvitiste ning müügioptsiooni andmist, sest hoiustajate garantii kohased kohustused lähevad Tšehhi Riigipangale tagasi, kui GECIH peaks müügioptsiooni kasutama. Seetõttu on komisjon seisukohal, et GECIH kohustust ei saa pidada Tšehhi Riigipanga hoiustajate garantii kohaste kohustuste täielukuks ülevõtmiseks. Pealegi AGB1 müümise ajaks 1998. aasta juunis olid Tšehhi Riigipanga (17. septembril 1996. aastal antud) hoiustajate garantiist tulenevad finantsriskid tähtsusetud, sest raha massilise pangast väljavõtmise tõenäosus oli kaks aastat pärast AGBle sundhalduse määramist minimaalne. Tšehhi Vabariik ise kinnitas oma teatises, et Tšehhi Riigipank ei prognoosinud väljamaksete tegemist hoiustajate garantii alusel. Kuni päevani, mil GECB ostis AGB1 ei olnudki hoiustajate garantii alusel tehtud ühtki väljamakset. Et Tšehhi Riigipangal oli vaid teoreetiline risk, ei ole GECBl alust väita, et nad andsid Tšehhi Riigipanga kulud, võttes üle hoiustajate garantii kohased kohustused vastutasuks tagatiste ja hüvitiste ning müügioptsiooni eest.

(91)

Juba ainuüksi nende tagatiste ja hüvitiste, mille suhtes komisjon algatas menetluse, maksimumsummad moodustavad kuni 126 000 miljonit Tšehhi krooni ning ületasid seega igasuguse hoiustajate garantii kohase teoreetilise finantsriski ja ka 304 miljoni Tšehhi krooni suuruse ostuhinna. Euroopa Kohus selgitas Saksamaa ja komisjoni kohtuvaidluse  (17) puhul, et avatud läbipaistev ja tingimusteta pakkumismenetlus ei ole erainvestori testi seisukohast piisavad ja seetõttu kujutab endast riigiabi, kui ettevõte müüakse negatiivse hinnaga ning kui selle ettevõtte likvideerimise kulud oleks olnud väiksemad. Seetõttu on komisjon seisukohal, et käesoleval juhtumil ei välistanud AGB1 pangandusharu müük selle omanike poolt majanduskasu, vaid andis otsese majanduskasu üle GECBle. GECB ja GECIH said kasu hüvitiste kokkuleppest ja müügioptsiooni kokkuleppest, sest nad omandasid nende alusel õigused. Nad said need õigused AGB1 ümberkorraldamiseks.

(92)

Järelikult kaasneb tagatiste ja hüvitiste ning müügioptsiooniga müüjale (AGB) ning GECBle ja tema emaettevõttele GECIHle AGB1 pangandusharu käigushoidmisest majanduslik kasu.

(93)

GECB väidab, et tagatised ja hüvitised ning müügioptsioon ei olnud selektiivsed EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest need olid kättesaadavad kõigile AGB1 müügipakkumisel osalejatele. Selle väitega ei saa nõustuda, sest kõnealused meetmed olid konkreetselt piiratud AGB1 ostjaga ning on seega selektiivsed juba olemuselt. Lisaks toimusid läbirääkimised hüvitiste kokkuleppe ja müügioptsiooni kokkuleppe asjus pärast seda, kui GECB oli saanud ainsaks pakkujaks AGB1 müügil, kusjuures pakkumiskutses ei olnud ainsatki vihjet riigi garantiide kohta, veel vähem olid sellised garantiid kättesaadavad igale pakkujale. Seega on meetmed selektiivsed.

(94)

AGB oli enne sundhalduse alla sattumist üks Tšehhi Vabariigi suurimatest pankadest. Arvestades asjaolu, et käimas on AGB likvideerimisprotsess, ei ole enam konkurentsimoonutust müüja (AGB) suhtes. Kuid on konkurentsimoonutus GECBle müüdud AGB1 pangandusharu suhtes. AGB1/GECB tegutseb kogu Tšehhi Vabariigis ning kuulub kontserni GE, mis tegutseb üleilmselt. Tšehhi ametiasutused ise väidavad, et EÜ pangad jälgisid asjaomasel ajal investeerimise eesmärgil pingsalt Tšehhi turgu. Kui AGB1 pangandusharu oleks läinud likvideerimisele, oleksid muud Euroopa ja muu maailma pangad saanud omandada äritegevuse, mis praegusel juhul jäi GECBle. Seda arvesse võttes on komisjon seisukohal, et garantiikokkulepped ja müügioptsioon võivad moonutada konkurentsi ning mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust. (18)

(95)

Kokkuvõttes, kui kõik EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimused on täidetud, on tagatiste ja hüvitiste ning müügioptsiooni pärast ühinemist rakendatavad osad käsitletavad asutamislepingu tähenduses GECBle antava riigiabina AGB1 pangandusharu ülevõtmiseks.

(96)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud tingimused, mille puhul abi on kokkusobiv või seda võidakse pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(97)

Vastupidiselt GECB väidetele, ei ole käesoleva juhtumi puhul võimalik kinnitada, et toimusid erakorralised sündmused või midagi „väga sarnast loodusõnnetusele” EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses. Pangandussüsteemi võimalikku avalikkuse usalduse kaotamist ei saa pidada „loodusõnnetuseks” kõnealuse sätte tähenduses. Samuti ei hõlma erakorraliste sündmuste mõiste rahalist kahju ettevõtjate äriotsuste tagajärjel. Ei saa väita, et sündmused, mis viisid abi andmiseni, olnuksid ettenägematud ja erakorralised.

(98)

Samuti ei saa vabastada abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel maksudest. See ei olnud osa majandusharu abikavast, mida kohaldati horisontaalselt ja ühtmoodi kõigi Tšehhi pankade suhtes. (19)

(99)

Et abi peamine eesmärk on raskustes äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastamine, on vaid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c erandi alusel võimalik anda riigiabi teatavate majandusharude arendamiseks, kui selline abi ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(100)

1994. aasta suunistes on sätestatud tingimused enne 9. oktoobrit 1999 võetud meetmete jaoks, mille kohaselt sellist abi loetakse kokkusobivaks ühisturuga. (20) Tagatisi ja hüvitisi ning müügioptsiooni käsitlevad kokkulepped allkirjastati 21. ja 22. juunil 1998. (21) Nagu eespool täheldati, on need meetmed rakendatavad ka pärast ühinemist ja Tšehhi Vabariik võib seeläbi anda abi, mille olemus ja summa on suures osas määratlemata, tehes seda siiski vastavalt meetmetele, mis võeti 1994. aasta suuniste kehtivuse ajal, ning seetõttu on kohane hinnata neid 1994. aasta suuniste alusel. (22)

(101)

Komisjon väljendas oma 14. juuli 2004. aasta otsuses tõsiseid kahtlusi 1994. aasta suuniste täitmise suhtes. Neid kahtlusi, eriti suuniste ametlike tingimuste täitmisega seonduvaid kahtlusi, ei ole kummutatud.

(102)

Komisjon on pädev läbi vaatama ainult neid abimeetmeid, mis on kohaldatavad pärast ühinemist. Kuid ümberkorraldusabi kokkusobivuse hindamiseks on vaja vaadelda kõiki ümberkorraldusmeetmeid tervikuna. Käesoleval juhul oli tegu rea sekkumistega, mille otsustasid Tšehhi ametiasutused. Pärast ühinemist rakendatavate meetmete kokkusobivuse hindamisel 1994. aasta suunistes sätestatud tingimuste (nagu elujõulisuse taastamine, abi proportsionaalsus ja konkurentsi ebakohase moonutamise vältimine) alusel tuleb arvesse võtta kõiki neid ümberkorraldusmeetmeid.

(103)

1994. aasta suunistes loetakse äriühing raskustes olevaks, kui ta ei suuda taastuda omavahendite abil ega hankida vajalikke vahendeid osanikelt või laenu võttes.

(104)

1996. aasta septembris oli AGB kahjum 8 487 miljonit Tšehhi krooni ning omakapital oli negatiivne 5 476 miljoni Tšehhi krooni ulatuses. Saadud teabe kohaselt ei suutnud AGB (sealhulgas pangandusharu, millest hiljem sai AGB1) ilma riigi sekkumiseta taastuda ja oli seega 1994. aasta suuniste punkti 2.1 tähenduses raskustes. Samas GECB ja GECIH ei olnud rahalistes raskustes; selles osas ei ole 1994. aasta suuniste nõuded täidetud.

(105)

1994. aasta suunistes kirjeldatakse päästmisabi kui meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt halvenenud finantsseisundiga äriühingu seisundit ajutiselt säilitada. Meetmeid ei tohiks üldjuhul kohaldada üle kuue kuu. Et tagatised ja hüvitised ning müügioptsioon ei ole ajutised ja ületavad kestuselt kuus kuud, ei saa kõnealust abi lugeda päästmisabiks 1994. aasta suuniste punkti 2.1 tähenduses.

(106)

1994. aasta suuniste kohaselt peab ümberkorraldusabi olema seotud komisjonile esitatud toimiva ümberkorraldus-/taastamisprogrammiga.

(107)

Tšehhi Vabariik ja GECB väidavad, et komisjon ei saa nõuda täielikku ja igakülgset taastamiskava, sest meetmete võtmise ajal ei saanud ette näha EÜ riigiabi eeskirjade kohaldamist nende suhtes. Lisaks ei rakendatud seda nõuet eriti rangelt muudel juhtudel, eriti endisel Ida-Saksamaal.

(108)

Teatise osana esitatud ümberkorralduskava pärineb 2003. aasta detsembrist. 1996. aastal, kui Tšehhi ametiasutused sekkusid esmakordselt AGB tegevusse, ei olnud kõikehõlmavat AGB ümberkorraldamise kontseptsiooni olemaski. Seetõttu järeldab komisjon, et 1994. aasta suuniste kõnealune nõue ei olnud täidetud.

(109)

Samal ajal tuleks rõhutada, et abi, mille kohta menetlus algatati, on seotud AGB1 müümisega GECBle. Sellega seoses tuleks meenutada, et traditsiooniliselt peab komisjon raskustes äriühingu üleviimist erainvestori kontrolli alla minevikuraskuste lahendamise ja selle äriühingu (või tema majandustegevuse) positiivse arengu võimaldamise keskseks osaks. Tõepoolest võib eeldada, et äriühing muutub tõenäolisemalt püsivalt elujõuliseks, sattudes uue eraomaniku kätte, kellel on piisavad vahendid, et teha selle ümberkorraldamisse märkimisväärne panus. Ehkki müügi ajal 1998. aasta juunis (ja a fortiori 1996. aastal) ei olnud mingit ümberkorralduskava selle otseses tähenduses olemaski, on siiski selge, et prognoosid, mida GE enda tarbeks tegi, ja sellega seoses kavandatud ümberkorraldusmeetmed olid piisavad, et tagada AGB pikaajaline elujõulisus. Ehkki GECB/GECIH kui AGB1 pangandusharu lõplik omanik ei olnud ise raskustes äriühing, ei olnud GECB ettevõtja AGB1 omanik sel ajal, kui viimane raskustesse sattus ega vastutanud seega AGB1 olukorra halvenemise pärast. Pigem aitas äriühingu ostmine GECB poolt seda ümber korraldada, kuid seda ei oleks pruukinud juhtuda, kui GECB/GECIH ei oleks oma ümberkorraldusmeetmeid toetanud selliste meetmetega nagu hüvitiste kokkulepe ja müügioptsioon.

(110)

1994. aasta suunised seavad täiendava tingimuse, et meetmeid tuleb võtta nii, et nende mõju konkurentidele oleks võimalikult väike. Need meetmed seisnevad tavaliselt tootmisvõimsuse vähendamises või sulgemises. Samas sätestatakse 1994. aasta suunistes, et kui turul, kus abisaaja tegutseb, ei ole mingit struktuurilist ülejääki, ei nõua komisjon abi andmisel tavaliselt tootmisvõimsuse vähendamist.

(111)

Komisjon usub, et Tšehhi pangandusturul ei olnud abi andmise ajal struktuurilist ülejääki. Komisjon nõustub ka, et AGB-l ei olnud sularaha ülejääki, mis oleks võimaldanud tal tootmisvõimsust suurendada, v.a niivõrd kui see oli vajalik elujõulisuse taastamiseks. Komisjon märgib, et Tšehhi Vabariik oleks abi andmise ajal täitnud täielikult toetatava piirkonna tingimused, mis õigustab ebakohaste konkurentsimoonutuste vältimise nõude lõdvendamist. Lõpuks märgib komisjon, et ükski konkurent ei ole menetluse algatamise järel ühtegi märkust esitanud. Seetõttu teeb komisjon järelduse, et käesoleva juhtumi puhul ei olnud abi põhjustatud konkurentsimoonutuste leevendamiseks vaja mingeid tingimusi ega kohustusi.

(112)

Abi suurus ja osatähtsus peab piirduma äriühingu ümberkorraldamiseks vajaliku range miinimumiga. Seetõttu eeldatakse abisaajatelt olulist panust ümberkorraldamisse nende omavahenditest või välisest kommertsrahastusest.

(113)

Tšehhi Vabariik teatas, et GECB on teinud mitmeid investeeringud ning astunud mitmeid praktilisi samme ümberkorralduste läbiviimiseks. Näiteks maksis GECB 206 miljonit Tšehhi krooni peamiselt koondamistasudeks. Lisaks investeeris GECB aastatel 1998 kuni 2002 otse kokku 2 040 miljonit Tšehhi krooni. Need investeeringud olid seotud GECB teabe- ja pangandustarkvara uuendamise ja asjaomaste riistvarakuludega, samuti pangaautomaatide ja filiaalide võrgu arendamisega. Samuti investeeris GECB oma filiaalidevõrgu optimeerimisse, personali väljaõppesse, juhtimistoetusse ja oskusteabe edastamisse.

(114)

Komisjon tunnistab GECB esitatud teabe põhjal, et need kulutused on seotud AGB1 ümberkorraldamisega.

(115)

Äärmiselt raske on määrata garantiilepingus ja hüvitiste kokkuleppes ning müügioptsioonis sisalduva abi suurust (eriti arvestades käivitavaid sündmusi). Hagide esitamise tõenäosus tundub mõnel juhul (näiteks keskkonnaküsimustes) äärmiselt väike, isegi olematu, teistel suurem (vt näiteks tabel 1 punkt 9).

(116)

Sellegipoolest tuleks meenutada, et AGB1 müüdi avatud, tingimusteta ja läbipaistva pakkumismenetluse käigus, mis praegusel juhul ei välista abi olemasolu, kuid mis tavaliselt tagab, et antud abi oli minimaalne vajalik, et võimaldada müüki ja seega majandustegevuse jätkumist. GECIH oli ainus, kes tegi pakkumise AGB1 ostmiseks. Seetõttu paistis müümine GECB/GECIH-le kavandavaid meetmeid arvestades kõige mõistlikum viis AGB1 ümber korraldada.

(117)

Komisjon võtab ka omaks, et GECB saavutatud kõrged kapitali adekvaatsuse näitajad ei olnud tingitud tagatistest ja hüvitistest ega müügioptsioonist, sest nendel meetmetel ei ole mingit mõju panga omakapitalile.

(118)

Komisjon järeldab selles etapis, et ehkki 1994. aasta suuniste tingimused ei ole täidetud, järgiti käesoleval juhul märkimisväärselt 1994. aasta suuniste põhimõtteid: müümine uuele eraomanikule oli selgesti suunatud panga pikaajalise elujõulisuse taastamisele, ei olnud mingit vajaduste kehtestada eritingimusi ja -kohustusi, müügi ajal antud abi oli tõepoolest ümberkorraldamiseks minimaalne vajalik, arvestades, et müük toimus avatud, läbipaistval ja tingimusteta pakkumismenetluse kaudu.

(119)

Sellegipoolest ei ole täidetud mõned 1994. aasta suuniste tingimused, mis kajastuvad ka 1999. aasta suunistes. Seetõttu tuleb abi kokkusobivust hinnata muude ühenduse õigusaktide sätete põhjal.

(120)

Abi andmise ajal kehtinud Euroopa lepingu artikli 46 lõikes 2 on sätestatud:

„XVIa lisas kirjeldatud finantsteenuste osas ei piira käesolev leping lepinguosaliste õigust võtta meetmeid oma riigi rahapoliitika teostamiseks või usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalveks, et tagada investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitse, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või tagada finantssüsteemi puutumatus ja stabiilsus. Need meetmed ei või põhjustada teise lepinguosalise äriühingute ja kodanike diskrimineerimist kodakondsuse alusel võrreldes lepinguosalise enda äriühingute ja kodanikega.”.

(121)

See säte ei paku iseenesest õiguslikku alust pidada ühtki riigiabi meedet, mida Tšehhi Vabariik selles kontekstis võttis, ühisturuga kokkusobivaks. Sellegipoolest on see raamistik, mis on koos juhtumi muude õiguslike ja faktiliste elementidega vajalik abi ühisturuga kokkusobivuse hindamiseks.

(122)

Sellega seoses tuleks rõhutada, et käesolevat juhtumit ei tohi vaadelda eraldiseisvana. Abi andmise ajal oli Tšehhi pangandus tervikuna suurtes raskustes ja enamik panku olid pankroti äärel. Käesolev juhtum on vaid üks kuueteistkümnest, millest teatati vahemehhanismi menetluse raames, (23) millesse Tšehhi Vabariik oli sunnitud sekkuma, et vältida riigi kogu pangandussektori kokkuvarisemist. Need juhtumid hõlmavad Tšehhi kõiki suuremaid panku.

(123)

Seda arvestades olid asjaomased meetmed ilmselgelt suunatud Tšehhi Vabariigi finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamisele. Ilma nende meetmeteta oleksid kõnealused Tšehhi pangad kadunud. Tšehhi Riigipank võttis need meetmed, olles finantssektori järelevalveasutus. Kõnealused meetmed hõlmavad enamikku Euroopa lepingu XVIa lisas nimetatud finantsteenuseid. Meetmed ei põhjustanud diskrimineerimist rahvuse pinnal.

(124)

Eeltoodust järeldub, et AGB1 müümise käigus antud abi on osa Tšehhi Vabariigi laiaulatuslikest süstemaatilistest meetmetest riigi panganduse kokkuvarisemise vältimiseks. Seda tehes järgisid Tšehhi ametiasutused, ehkki mitte kooskõlas kõigi 1994. aasta suuniste tingimustega, täielikult kõnealuste suuniste vaimu ja põhimõtteid. Võttes arvesse äärmuslikke asjaolusid, mis Tšehhi Vabariigil tuli sel ajal lahendada, ja Euroopa lepingu artikli 46 lõiget 2, on komisjon otsustanud, et kõnealune abi on kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c, sest seda anti teatava majandustegevuse arengu hõlbustamiseks.

(125)

Eelöeldu põhjal järeldab komisjon, et põhjenduses 26 sätestatud hüvitised tabelites 1 kuni 4 loetletud nõuete puhul, samuti müügioptsioon, on pärast ühinemist rakendatav riigiabi ja kokkusobiv ühisturuga,