Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008D0212

    2008/212/EÜ: Nõukogu otsus, 18. veebruar 2008 , millega sätestatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/57/EÜ

    ELT L 80, 19.3.2008, p. 32–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/212/oj

    19.3.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 80/32


    NÕUKOGU OTSUS,

    18. veebruar 2008,

    millega sätestatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/57/EÜ

    (2008/212/EÜ)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames (1) (koos muudatustega), eriti selle artiklit 2,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    19. ja 20. juunil 2003 Thessaloníkis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Euroopa partnerluste kasutuselevõtmise vahendina, millega realiseerida Lääne-Balkani riikide Euroopa-suunalisi tulevikuväljavaateid.

    (2)

    Määruses (EÜ) nr 533/2004 on sätestatud, et partnerluste põhimõtteid, prioriteete ja tingimusi ning mis tahes hilisemaid muudatusi käsitlevaid otsuseid teeb nõukogu. Kõnealuses määruses on ka märgitud, et partnerluste järelmeetmed tagatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide abil, eelkõige iga-aastaste eduaruannetega.

    (3)

    17. detsembril 2005 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu andis endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile kandidaatriigi staatuse. Seepärast on tehtud ettepanek muuta määrust (EÜ) nr 533/2004, et nimetada kõnealuse riigiga loodud Euroopa partnerlus ümber ühinemispartnerluseks.

    (4)

    Komisjoni novembris 2005 esitatud ettepaneku põhjal võttis nõukogu 30. jaanuaril 2006 vastu endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga loodud teise ühinemispartnerluse (2).

    (5)

    Komisjoni dokumendis „Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2006–2007” osutati, et partnerlusi ajakohastatakse 2007. aasta lõpus.

    (6)

    Nõukogu võttis 17. juulil 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1085/2006 (3) (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend), millega uuendatakse ühinemiseks valmistuvatele riikidele finantsabi andmise raamistikku.

    (7)

    Seepärast on asjakohane võtta vastu ühinemispartnerlus, millega ajakohastatakse praegust partnerlust, et määrata edasiseks tööks kindlaks uued prioriteedid, tehes seda 2007. aasta eduaruande järelduste põhjal, milles käsitletakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ettevalmistusi edasiseks integreerumiseks Euroopa Liiduga.

    (8)

    Et edasist integreerumist Euroopa Liiduga ette valmistada, peaksid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi pädevad ametiasutused välja töötama tegevuskava koos ajakava ja konkreetsete meetmetega käesoleva ühinemispartnerluse prioriteetide saavutamiseks.

    (9)

    Otsus 2006/57/EÜ tuleks seepärast kehtetuks tunnistada,

    ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

    Artikkel 1

    Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

    Artikkel 2

    Ühinemispartnerluse rakendamist kontrollitakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide, eelkõige komisjoni esitatavate iga-aastaste eduaruannete abil.

    Artikkel 3

    Otsus 2006/57/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

    Artikkel 4

    Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Brüssel, 18. veebruar 2008

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    D. RUPEL


    (1)  ELT L 86, 24.3.2004, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 269/2006 (ELT L 47, 17.2.2006, lk 7).

    (2)  Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/57/EÜ, millega sätestatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga loodud Euroopa partnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/518/EÜ (ELT L 35, 7.2.2006, lk 57).

    (3)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.


    LISA

    ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGIGA LOODUD 2007. AASTA ÜHINEMISPARTNERLUS

    1.   SISSEJUHATUS

    Euroopa Ülemkogu kiitis heaks partnerluste kasutuselevõtmise vahendina, millega realiseerida Lääne-Balkani riikide Euroopa-suunalisi tulevikuväljavaateid. Kavandatud ühinemispartnerlusega ajakohastatakse 2006. aasta jaanuari Euroopa partnerlust komisjoni endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki käsitleva 2007. aasta eduaruande järelduste põhjal. Selles määratakse kindlaks uued ja veel täitmata tegevusprioriteedid. Uusi prioriteete kohandatakse vastavalt riigi konkreetsetele vajadustele ja ettevalmistustasemele ning neid ajakohastatakse vajaduse korral. Ühinemispartnerluse prioriteetide saavutamiseks tuleb endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil töötada välja tegevuskava koos ajakava ja konkreetsete meetmetega. Partnerlusega antakse ka riigile juhised finantsabi andmise kohta.

    2.   PÕHIMÕTTED

    Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess jääb Lääne-Balkani riikide Euroopale lähenemise raamistikuks kuni nende tulevase ühinemiseni ELiga. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi suhtes kindlaks määratud prioriteedid on seotud riigi suutlikkusega täita 1993. aastal Kopenhaagenis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kehtestatud kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiks seatud tingimusi, eriti nõukogu 29. aprilli 1997. aasta ning 21. ja 22. juuni 1999. aasta järeldustes, Zagrebi 24. novembri 2000. aasta tippkohtumise lõppdeklaratsioonis ja Thessaloníki arengukavas seatud tingimusi.

    3.   PRIORITEEDID

    Käesolevas ühinemispartnerluses loetletud prioriteedid on valitud põhimõttel, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik suudaks need lähiaastatel reaalselt saavutada või märgatavalt nende suunas liikuda. Eristatakse lühiajalisi prioriteete, mis tuleks täita ühe kuni kahe aasta jooksul, ja keskmise tähtajaga prioriteete, mis tuleks täita kolme kuni nelja aasta jooksul. Prioriteedid käsitlevad nii õigusakte kui ka nende rakendamist.

    Prioriteete seades tuleb silmas pidada, et endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil on ka muid ülesandeid, mida ta peab täitma ja mis võivad saada mõne järgmise partnerluse prioriteetideks, võttes arvesse ka endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi edaspidi tehtavaid edusamme.

    Peamised lühiajalised prioriteedid on kindlaks määratud ja rühmitatud loetelu alguses. Peamised prioriteedid ei ole esitatud tähtsuse järjekorras.

    3.1.   LÜHIAJALISED PRIORITEEDID

    Peamised prioriteedid

    Tagada kõigi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga võetud kohustuste nõuetekohane rakendamine.

    Edendada demokraatlike institutsioonide raames konstruktiivset ja kaasavat dialoogi, eelkõige valdkondades, mis eeldavad konsensust kõigi parteide vahel.

    Tagada politseiseaduse tõhus rakendamine.

    Anda aru kohtureformide rakendamisel saavutatud jätkusuutlikust arengust ning tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust ja üldist suutlikkust. Rakendada prokuratuuri reformi ning nimetada ametisse kõik justiitsnõukogu liikmed.

    Anda aru korruptsioonivastast võitlust käsitlevate õigusaktide rakendamisel saavutatud jätkusuutlikust arengust.

    Tagada, et avalike teenistujate värbamist ja karjääri ei mõjuta poliitiline surve, arendada edasi tulemuspõhist karjäärisüsteemi ning rakendada täielikult avaliku teenistuse seadust.

    Vähendada takistusi töökohtade loomisele ning osutada erilist tähelepanu noorte ja pikaajalisele töötusele.

    Edendada üldist ettevõtluskeskkonda, tugevdades selleks õigusriigi põhimõtteid ning reguleerivate ja järelevalveasutuste sõltumatust, kiirendades õigusmenetlusi ja jätkates omandiõiguste registreerimist.

    Poliitilised kriteeriumid

    Demokraatia ja õigusriik

    Jätkata Ohridi raamlepingu rakendamist, muu hulgas selleks, et edendada rahvusrühmade vahelist usaldust.

    Parlament/valimised

    Tagada, et kõik tulevased valimised korraldatakse vastavalt valimisseadustikule.

    Võtta kiiresti vastu otsused mis tahes eeskirjade eiramiste kohta valimistel ning määrata karistused, mis hoiavad ära edasised samalaadsed juhtumid.

    Edendada parlamendi suutlikkust, suurendades selleks eelkõige tema vahendeid.

    Valitsus

    Tugevdada kohaliku tasandi haldusasutuste läbipaistvust ja vastutust. Tugevdada eelkõige sisekontrolli ja auditeerimist.

    Kehtestada kogu riigis rahuldav kohalike maksude kogumise standard.

    Arendada välja kohalike omavalitsuste suutlikkus hallata riigi omandis olevat maad.

    Tagada, et kohalike omavalitsuste personali hulk ja pädevus on piisav.

    Avalik haldus

    Kehtestada tulemuspõhine karjäärisüsteem, et arendada riiklikul ja kohalikul tasandil välja vastutustundlik, tõhus ja professionaalne avalik haldus.

    Tagada avalike teenistujate eetikakoodeksi tõhus rakendamine.

    Tugevdada haldussuutlikkust, arendades selleks eelkõige välja strateegilise planeerimise ja poliitika kujundamise suutlikkus ja tõhustades koolitusi, ning töötada välja üldstrateegia avalike teenistujate koolitamiseks.

    Rakendada tõhusalt meetmeid, mis on vastu võetud halduse, eelkõige otsuste tegemise protsessi läbipaistvuse tagamiseks, ning edendada veelgi kodanikuühiskonna aktiivset osalemist halduses.

    Jätkata õiguskaitseasutuste reformide rakendamist.

    Tagada piisav haldussuutlikkus ühinemiseelse abi rahastamisvahendi fondide tõhusaks kavandamiseks ja juhtimiseks.

    Kohtusüsteem

    Arendada kohtunikke ja prokuröre koolitavas akadeemias edasi alg- ja täiendusõpe.

    Viia lõpule uue kohtustruktuuri loomine ning anda sellele piisavad vahendid, et tagada selle täielik toimimine ja tõhustada seda.

    Tagada kohtuotsuste nõuetekohane ja täielik täitmine.

    Korruptsioonivastane poliitika

    Tagada järelmeetmete võtmine riikliku korruptsioonivastase komisjoni ja riigikontrolli soovituste põhjal.

    Rakendada täielikult korruptsioonivastase riikide ühenduse (GRECO) soovitusi.

    Tugevdada haldussuutlikkust, mida on vaja parteide rahastamist ja valimiskampaaniaid käsitlevate eeskirjade rakendamiseks. Rikkumiste korral määrata tõhusad karistused.

    Võtta teatavate avalike teenistujate diskretsiooniõiguse läbivaatamise põhjal järelmeetmeid.

    Tagada üldsuse juurdepääsu teabele käsitleva seaduse täielik rakendamine.

    Tugevdada täiendavalt institutsioonidevahelist koostööd.

    Inimõigused ja vähemuste kaitse

    Täita täiel määral Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee soovitusi ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni.

    Rakendada täielikult eeskirju, mida kohaldatakse eetika, sisekontrolli, ametialaste ja inimõiguste standardite suhtes õiguskaitseasutustes, kohtus ja vanglate administratsioonis, sealhulgas korrapäraste koolituste kaudu.

    Tagada piisavad vahendid, et viia vanglatingimused vastavusse kõrgemate standarditega.

    Kehtestada tõhusad mehhanismid, et tuvastada riiklike ja mitteriiklike asutuste poolne isikute ja rühmade mis tahes vormis diskrimineerimine, teha selles küsimuses järelevalvet ja karistada diskrimineerimise eest.

    Suurendada veelgi naiste ja laste õiguste kaitset.

    Ajakohastada ja rakendada rahvusvähemuste tasakaalustatud esindatust käsitlevat strateegiat, tagades selleks eelkõige piisavad vahendid ja kehtestades ettenähtud esindatuse saavutamata jätmise puhul tõhusad karistused.

    Edendada rahvusvähemuste liikmete juurdepääsu haridusele, õigusemõistmisele ja sotsiaalhoolekandele.

    Piirkondlikud küsimused ja rahvusvahelised kohustused

    Jätkata täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning selleks, et saada nimetatud kohtust tagasi toimikuid, täita kõik vajalikud eeltingimused, mis tagaksid nõuetekohase menetluse.

    Jätkata stabiilsuspaktilt piirkondliku tasandi koostööraamistikule ülemineku protsessi ning Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu tõhusa rakendamise edendamist.

    Tagada heanaaberlikud suhted, suurendades selleks eelkõige konstruktiivse lähenemise raames tehtavaid jõupingutusi, et leida nimeprobleemile Kreekaga peetavate läbirääkimiste tulemusel kooskõlas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidega 817/93 ja 845/93 vastastikku vastuvõetav lahendus, ning vältida meetmeid, mis võiksid nimetatud suhteid negatiivselt mõjutada.

    Edendada koostööd naaberriikidega ning tagada selle tõhus elluviimine, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriülene koostöö, organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku kaubanduse ja salakaubaveo vastane võitlus, õigusalane koostöö, piirihaldus, isikute tagasivõtmine ning keskkond.

    Majanduslikud kriteeriumid

    Jätkata maaomandi ja kinnisvara registreerimist ning tugevdada katastrit, et suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja parandada turumajandusmehhanismide toimimist.

    Tõhustada avalikke teenuseid, eraldades selleks eelkõige täiendavaid vahendeid, et korraldada koolitusi ja ajakohastada praegust infrastruktuuri.

    Võime võtta liikmesusest tulenevaid kohustusi

    1. peatükk. Kaupade vaba liikumine

    Võtta vastu horisontaalse raamistiku õigusaktid ja rakendada neid, et viia lõpule vajaliku infrastruktuuri väljatöötamine, ning tagada vastavushindamismenetlustes erinevate tegevustega (reguleerimine, standardimine, akrediteerimine, metroloogia, vastavushindamine ja turujärelevalve) seotud ülesannete lahusus.

    Koostada laiaulatuslik strateegia, mis sisaldab asjaomaste horisontaalsete organisatsioonide (standardimine, akrediteerimine, metroloogia ja turujärelevalve) eesmärke seoses acquis’ rakendamisega ning millega nähakse ette tähtajad ja selged ülesanded seadusandlike meetmete kehtestamiseks ja tõhusaks rakendamiseks ning haldussuutlikkuse tugevdamiseks erinevates sektorites.

    Koostada EÜ asutamislepingu artiklitele 28–30 vastav tegevuskava, millega nähakse ette riiklike õigusaktide ja haldustavade riigisisese läbivaatamise, vastastikuse tunnustamise klauslite ning edasiste vajalike muudatustega seotud eesmärgid.

    Kiirendada Euroopa standardite kasutuselevõtmist ning teha jõupingutusi, et saada Euroopa standardiorganisatsioonide täisliikmeks.

    3. peatükk. Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus

    Kaotada ELi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kehtivad tõkked, mis piiravad asutamisõigust ja piiriüleste teenuste osutamist.

    Teha õigusaktides vahet püsivas tegevuskohas teenuste osutamisel ja ajutisel teenuste osutamisel.

    4. peatükk. Kapitali vaba liikumine

    Tugevdada veelgi rahapesuvastase võitluse raamistikku, suurendades selleks eelkõige aruandvate asutuste teadlikkust ja saavutades asjaomastes asutustes usaldusväärse õigusaktide jõustamise. Tugevdada suutlikkust ning jagada asutuste vahel jälitusteavet.

    Teha edusamme kapitali liikumise suhtes kehtivate piirangute kõrvaldamisel.

    5. peatükk. Riigihanked

    Tugevdada kaebuste komisjoni, et näha ette tõhus parandusmeetmete süsteem.

    6. peatükk. Äriühinguõigus

    Töötada audiitorite ja auditeerimisettevõtjate jaoks välja tõhus ja sõltumatu kvaliteedi tagamise ja riikliku järelevalve süsteem. Tugevdada vastavat haldussuutlikkust.

    7. peatükk. Intellektuaalomandiõigus

    Valmistada ette riiklik strateegia ja tegevuskava käesolevas peatükis hõlmatud valdkondi käsitleva acquis’ rakendamiseks ja jõustamiseks vajaliku suutlikkuse saavutamiseks, osutades erilist tähelepanu vajadusele pakkuda õiguskaitseasutustele, kohtunikele, prokuröridele ja tolliametnikele erikoolitust.

    Töötada välja teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning parandada õiguskaitseasutuste vahelist ja kõigi asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd.

    8. peatükk. Konkurentsipoliitika

    Anda aru monopolivastase võitluse valdkonda käsitlevate õigusaktide jõustamisel saavutatud usaldusväärsest arengust ning keskenduda konkurentsiõiguse kõige olulisematele rikkumistele.

    Kehtestada tõhus riigiabi eelkontroll.

    Tugevdada konkurentsi kaitsmise komisjoni haldussuutlikkust ning tagada talle küllaldased rahalised vahendid ja piisav personal.

    Tagada täielikult konkurentsiõiguse läbipaistev ja mittediskrimineeriv rakendamine.

    9. peatükk. Finantsteenused

    Tugevdada rahandussektorit, eelkõige kindlustussektorit ja väärtpaberiturge käsitlevaid õigusakte ja järelevalveraamistikku, sealhulgas nende jõustamist.

    Tagada, et kindlustussektori sõltumatu järelevalveasutus hakkab tööle ning et tal on nõuetekohane personal.

    10. peatükk. Infoühiskond ja meedia

    Lõpetada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rikkumine, võttes elektroonilise side sektori liberaliseerimise kohustuse täitmiseks kõik vajalikud meetmed, sealhulgas võtta vastu kõik vajalikud teisesed õigusaktid ja tugevdada veelgi reguleerivaid asutusi.

    Jõustada olulise turujõuga ettevõtjate konkurentsi soodustavad meetmed.

    Tugevdada elektroonilise side ja meedia valdkonda reguleerivate asutuste sõltumatust ja haldussuutlikkust.

    Tagada avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ja ringhäälingunõukogu stabiilne ja jätkusuutlik rahastamine.

    11. peatükk. Põllumajandus ja maaelu areng

    Kiirendada põllumajandusliku maa kinnistusraamatusse registreerimist.

    Tagada veatute ja usaldusväärsete põllumajanduslike andmete kogumine ja töötlemine.

    Jätkata ettevalmistusi, et luua kooskõlas ELi nõuete ja rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega tõhusad ja finantsiliselt usaldusväärsed makseasutused põllumajandusfondide juhtimiseks ja kontrollimiseks.

    12. peatükk. Toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika

    Jätkata õigusaktide vastavusseviimist veterinaar- ja fütosanitaaralase acquis’ga, keskendudes acquis’ga kooskõlas olevatele raamõigusaktidele.

    Jätkata veterinaarteenistuse suutlikkuse tugevdamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et luua ELi nõuetega kokkusobiv kontrollisüsteem, eelkõige impordi kontrollimiseks.

    Tagada veiste identifitseerimise ja nende liikumise registreerimise süsteemi toimimine ning võtta kasutusele sigade, lammaste ja kitsede identifitseerimise süsteem.

    Jätkata loomahaiguste ja loomade tervisekontrolli süsteemide vastavusseviimist ELi õigusaktide ja institutsiooniliste nõuetega ning teatamiskohustuslike loomataudide situatsioonplaanidega.

    Hinnata põllumajanduslike toidutööstuste vastavust ELi nõuetele ning koostada selle alusel hiljem nimetatud tööstuste ajakohastamiskava.

    14. peatükk. Transpordipoliitika

    Jätkata Kagu-Euroopa transpordi piirkondliku tuumikvõrgu väljaarendamist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamist ning tugevdada koostööd Kagu-Euroopa transpordi vaatluskeskusega.

    Jätkata õigusaktide vastavusseviimist maanteetranspordi acquis’ga, eelkõige sellistes valdkondades nagu ohtlike kaupade vedu, turulepääs, sotsiaalsed tingimused, digitaalse sõidumeeriku rakendamine ja liiklusohutuse parandamine.

    Luua raudteesektoris reguleeriv asutus, kes on sõltumatu infrastruktuuri haldajast ja raudtee-ettevõtjatest, ning ohutusamet, kes vastutab ohutustunnistuste andmise eest. Viia ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevad õigusaktid vastavusse ELi eeskirjadega. Tagada finantsiline stabiilsus, kompenseerides sellise reisijateveoteenuse osutamist, mis hõlmab avaliku teenindamise kohustust, ja vähendades võlga.

    Täita Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu esimese üleminekuetapi raames võetud kohustused, sealhulgas rakendada asjakohaseid lennundust käsitlevaid õigusakte.

    Tugevdada tsiviillennundusameti haldussuutlikkust.

    15. peatükk. Energeetika

    Jätkata elektri ja gaasi siseturgu, energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid käsitlevate õigusaktide vastavusseviimist acquis’ga, et avada energiaturg järk-järgult konkurentsile.

    Jätkata energia regulatiivkomisjoni sõltumatuse tugevdamist.

    Täita energiaühenduse lepingust tulenevad kohustused, mis on seotud gaasi ja elektri siseturu ning piiriülese elektrikaubanduse valdkonnas kohaldatava acquis’ täieliku rakendamisega.

    Tugevdada haldussuutlikkust kõigis energiasektorites, sealhulgas energiaagentuuris energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas.

    Rajada radioaktiivsetele materjalidele asjakohane hoidla.

    Tagada kiirgusohutusdirektoraadi nõuetekohane ja sõltumatu töö.

    16. peatükk. Maksustamine

    Tugevdada haldussuutlikkust maksualaste õigusaktide rakendamisel ja maksudest hoidumise vastu võitlemisel.

    Võtta struktuurimeetmeid, et kiiresti reformida kontrollimise põhimõtteid ja parandada kontrollimise suutlikkust.

    Töötada välja auditeerimise strateegia ja asjakohased IT-süsteemid.

    Järgida äriühingute maksustamise juhendi põhimõtteid ja tagada, et uued maksumeetmed vastavad neile põhimõtetele.

    18. peatükk. Statistika

    Tugevdada riigi statistikaameti suutlikkust, et tagada järgmise rahvaloenduse õigeaegne korraldamine ning võimaldada jätkuvalt arendada rahvamajanduse arvepidamist ja selle aluseks olevat statistikat, osutades erilist tähelepanu puudustele põllumajandus- ja ettevõtlusstatistika kogumisel ja töötlemisel kooskõlas ELi standardite ja metoodikaga ning suurendades statistika esitamist Eurostatile.

    Viia lõpule statistilise ettevõtlusregistri ja põllumajandusettevõtete registri loomine, sealhulgas töötada välja korraldus, millega tagatakse ajakohastatud teave registrites.

    19. peatükk. Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika

    Jätkata acquis’ ülevõtmist ning tugevdada asjaomaseid haldus- ja jõustamisstruktuure, sealhulgas tööinspektsiooni.

    Tagada haldussuutlikkus sotsiaalse kaasamise ja sotsiaalse kaitse poliitika rakendamiseks.

    Tagada toimiv ja esinduslik sotsiaalne dialoog.

    Teha täiendavaid edusamme puudega inimeste olukorra parandamiseks.

    20. peatükk. Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika

    Koostada tööstusstrateegia, mis soodustab majanduskasvu ja innovatsiooni, ning rakendada seda.

    Hakata süstemaatiliselt hindama uute õigusaktide mõju ettevõtetele.

    Tugevdada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate talituse ja ameti vahendeid ning tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate strateegia, tegevuskava ja Euroopa väikeettevõtete harta rakendamine.

    Jätkata õiguskeskkonna lihtsustamist, tunnistada kiirendatud korras kehtetuks tarbetud õigusaktid, vähendada äritegevust takistavaid bürokraatlikke tõkkeid ja hakata hindama õiguslikku mõju.

    22. peatükk. Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

    Tugevdada eelkõige ministeeriumides institutsiooniliste struktuuride loomist ja haldussuutlikkust sellistes valdkondades nagu programmitöö, projektide ettevalmistamine, järelevalve, hindamine ning finantsjuhtimine ja -kontroll, et rakendada ELi ühinemiseelseid programme ühenduse ühtekuuluvuspoliitika rakendamise ettevalmistamiseks.

    Viia lõpule riikliku regionaalarengu strateegia koostamine.

    23. peatükk. Kohtusüsteem ja põhiõigused

    Rakendada isikuandmete kaitse riiklikku seadust. Kirjutada alla Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni lisaprotokollile seoses järelevalveasutuste ja piiriülese andmevooga ning ratifitseerida see.

    Muud prioriteedid on nimetatud poliitiliste kriteeriumide peatükis.

    24. peatükk. Õigus, vabadus ja turvalisus

    Jätkata integreeritud piirihalduse tegevuskava rakendamist, töötada välja piirihalduse peamised andmebaasid ja tagada nende ühendatus, ajakohastada dokumentide analüüsi ja piiride valvamise seadmeid, tagada kvaliteetsete reisi- ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmisele esitatavate nõuete tõhus rakendamine ning pakkuda personalile täiendavat koolitust.

    Tagada piisav rahastamine ja koolitus politseireformi rakendamiseks, tugevdada politseiasutuste vahelist ning politsei ja teiste õiguskaitseasutuste vahelist kooskõlastamist ja koostööd ning tugevdada kriminaalpolitsei ja prokuröride vahelist koostööd.

    Töötada politseis välja laiaulatuslik inimressursse ja väljaõpet käsitlev strateegia ja rakendada seda ning ajakohastada politseis kasutusel olevaid seadmeid.

    Tugevdada veelgi organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust, kasutades selleks paremini uurimise erimeetmeid ning andes õigeaegselt rahvusvahelisi vahistamismäärusi (sealhulgas arvutikuritegevuse valdkonnas, osutades erilist tähelepanu lapspornole) ja tehes nende üle järelevalvet, ning luua asutustevaheline integreeritud jälitussüsteem, et võidelda organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse, relvade ja narkootikumidega kauplemise vastu.

    Suurendada jõupingutusi inimkaubanduse vastu võitlemist käsitleva riikliku tegevuskava rakendamiseks ning tugevdada arvutikuritegevuse uurimise suutlikkust.

    Rakendada EÜ ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tagasivõtmislepingut ning pidada endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki läbivate rändajate päritoluriikidega läbirääkimisi tagasivõtmislepingute üle.

    Hoogustada selliste õigusaktide kehtestamise protsessi, millega tagatakse (rahvusvahelist) kaitset vajavate isikute õigused.

    Tagada varjupaiga- ja välismaalaste seaduse vastavus asjakohasele acquis’le.

    25. peatükk. Teadus- ja uurimistegevus

    Tugevdada uurimisalast ja tehnoloogia arendamise suutlikkust, et tagada edukas osalus ühenduse raamprogrammides.

    Alustada sidusa teaduspoliitika väljatöötamist ja võtta meetmeid integreerumiseks Euroopa teadusruumi.

    26. peatükk. Haridus ja kultuur

    Viia lõpule elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” rakendamiseks vajalik õigus- ja haldusraamistik ning tugevdada rakendusasutusi.

    27. peatükk. Keskkond

    Jätkata õigusaktide vastavusseviimist acquis’ga, eelkõige õhu kvaliteedi, jäätmekäitluse ning vee kvaliteedi valdkonnas, ning parandada märkimisväärselt õigusaktide rakendamist ja keskkonnaseiret.

    Tugevdada keskkonnainspektsiooni ja teisi täitevasutusi, anda aru õigusaktide jõustamisel saavutatud usaldusväärsest arengust ning tagada, et trahve ja muid karistusi kohaldatakse tõhusalt ning neil on hoiatav mõju.

    Tugevdada haldussuutlikkust riiklikul ja kohalikul tasandil ning parandada keskkonnaga seotud küsimuste eest vastutavate haldusasutuste vahelist kooskõlastamist.

    Valmistada ette strateegilised tegevuskavad, sealhulgas finantsstrateegiad, ning töötada välja riiklik jäätmekäitlusstrateegia ja vastav tegevuskava.

    Töötada prognoositavate vastavusseviimise kulude põhjal välja keskkonnainvesteeringuid käsitlev strateegia.

    Integreerida keskkonnakaitsenõuded muude valdkondade põhimõtetesse, arendades selleks eelkõige keskkonnamõju hindamist.

    Suurendada investeeringuid keskkonnainfrastruktuuri, osutades erilist tähelepanu reoveekogumisele ja -käitlusele, joogiveega varustamisele, õhu saastatuse vastu võitlemisele ja jäätmekäitlusele.

    29. peatükk. Tolliliit

    Tugevdada haldussuutlikkust tollialaste õigusaktide rakendamisel ja piiriüleste kuritegude vastu võitlemisel.

    Jätkata õigusaktide ja menetluste vastavusseviimist acquis’ga, eelkõige transiidi ja tariifikvootide jagamise valdkonnas.

    Viia tehnoloogia ja tööstuse arendamise piirkondade seadus vastavusse acquis’ga.

    31. peatükk. Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika

    Rakendada õigusakte ühise seisukoha jõustamiseks rahvusvaheliste piiravate meetmete valdkonnas.

    32. peatükk. Finantskontroll

    Vaadata läbi avaliku sektori sisefinantskontrolli strateegiat käsitlev dokument ning esitada avaliku sektori sisefinantskontrolli ja -auditit käsitlevad seadused, et muuta selline kontroll ja praegused õigusaktid laiaulatuslikuks ja sidusaks, ning ajakohastada nimetatud kontrolliga seotud keskmise tähtajaga prioriteetide rakendamise tegevuskava.

    Viia lõpule siseauditiüksuste loomine riigiasutustes, luua samalaadsed üksused vajaduse korral kohaliku omavalitsuse tasandil ning tagada neile piisav personal, koolitus ja seadmed.

    Töötada välja tõhusad juhtimis-, järelevalve-, kontrolli- ja auditisüsteemid, mida on vaja programmide detsentraliseeritud rakendamiseks ELi ühinemiseelsete mehhanismide raames.

    3.2.   KESKMISE TÄHTAJAGA PRIORITEEDID

    Poliitilised kriteeriumid

    Demokraatia ja õigusriik

    Valitsus

    Viia lõpule detsentraliseerimisprotsess.

    Avalik haldus

    Tugevdada veelgi haldussuutlikkust, et rakendada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut.

    Korruptsioonivastane poliitika

    Viia lõpule korruptsioonivastast võitlust käsitleva strateegia rakendamine.

    Jõustada huvide konflikti vältimisega seotud määrused kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.

    Inimõigused ja vähemuste kaitse

    Edendada veelgi inimõiguste austamist õiguskaitseasutustes, kinnipidamisasutustes ja vanglates.

    Jätkata rahvusvähemuste tasakaalustatud esindatuse strateegia rakendamist.

    Piirkondlikud küsimused ja rahvusvahelised kohustused

    Edendada piirkondlikku dialoogi, stabiilsust, heanaaberlikkust ja koostööd.

    Majanduslikud kriteeriumid

    Tõhustada jõupingutusi elektrituru jätkusuutlikkuse tagamiseks, et täita riigi võetud liberaliseerimise kohustust, kõrvaldades selleks praegused moonutused, mis on tekkinud kulupõhisest hinnast madalama hinna tõttu, ning tugevdades reguleerivaid asutusi ja füüsilist infrastruktuuri.

    Tõhustada riiklikke kulutusi, parandades selleks avaliku sektori keskmise tähtajaga kavade väljatöötamise suutlikkust ning parandades eelarve täitmist. Jätkata hariduse kvaliteedi parandamist, rahastades haridusvaldkonna hiljutiste reformide täielikuks rakendamiseks vajaliku infrastruktuuri ja personaliga seotud järelmeetmeid.

    Jätkata tööturu olukorra parandamist ning vähendada töötust, võttes selleks eelkõige täiendavaid, noorte ja pikaajalisele töötusele suunatud meetmeid ning ajakohastades sotsiaalkindlustus- ja haridussüsteemi.

    Jätkata jõupingutusi, et integreerida mitteametlik sektor ametlikku majandusse.

    Ajakohastada riigi infrastruktuuri, eelkõige energeetika ja transpordi valdkonnas, et tugevdada majanduse konkurentsivõimet tervikuna.

    Võime võtta liikmesusest tulenevaid kohustusi

    1. peatükk. Kaupade vaba liikumine

    Arendada kooskõlas acquis’ga välja turu järelevalvestruktuur.

    3. peatükk. Asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus

    Viia kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise vallas õigusaktid, sealhulgas koolitust käsitlevad sätted, vastavusse ELi acquis’ga ning arendada välja nõutavad haldusstruktuurid.

    Viia õigusaktid vastavusse postiteenuseid käsitlev acquis’ga, sealhulgas luua sõltumatu riiklik reguleeriv asutus.

    5. peatükk. Riigihanked

    Saavutada täielikult toimivad riigihankestruktuurid, mis tagavad, et riigihankemenetlused viiakse ellu täielikus kooskõlas EÜ standarditega. Arendada välja e-riigihanked.

    7. peatükk. Intellektuaalomandiõigus

    Arendada välja suutlikkus, mida on vaja acquis’ rakendamiseks ja jõustamiseks igas käesolevas peatükis nimetatud valdkonnas, ning anda rahuldavalt aru saavutatud edust piraatluse ja võltsimise uurimises, nende eest süüdistuste esitamises ning nende kohtus menetlemises.

    8. peatükk. Konkurentsipoliitika

    Jätkata õigusaktide vastavusseviimist ELi monopolivastase ja riigiabialase acquis’ga.

    Parandada õigusaktide jõustamist monopolivastase võitluse ja riigiabi kontrolli valdkonnas.

    Suurendada valitsusasutuste, ettevõtjate ja avalikkuse teadlikkust.

    9. peatükk. Finantsteenused

    Anda usaldusväärselt aru saavutatud edust liikluskindlustuseta liiklemise vastases võitluses.

    Jätkata finantsteenuste valdkonna õigusaktide vastavusseviimist ELi õigusaktidega.

    11. peatükk. Põllumajandus ja maaelu areng

    Suurendada põllumajandushalduse suutlikkust, viia lõpule ühise põllumajanduspoliitika juhtimismehhanismide, eelkõige ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi jõustamise ja praktilise kohaldamise ettevalmistused ning tagada toimiv maatükkide identifitseerimise süsteem.

    12. peatükk. Toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika

    Jätkata transmissiivseid spongioosseid entsefalopaatiaid ja loomseid kõrvalsaaduseid käsitlevate õigusaktide vastavusseviimist acquis’ga, rakendada ja kontrollida selliste õigusaktide täitmist ning luua vajalik kogumis- ja töötlemissüsteem.

    Luua nõuetekohase personaliga taimekaitseasutus. Jätkata fütosanitaarvaldkonna õigusaktide vastavusseviimist acquis’ga.

    Võtta vastu tegevuskava põllumajanduslike toidutööstuste ajakohastamiseks ning alustada selle rakendamist.

    Tugevdada laborite suutlikkust toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonnas.

    14. peatükk. Transpordipoliitika

    Viia lõpule maanteetranspordi valdkonna õigusaktide täielik vastavusseviimine acquis’ga (sealhulgas rakendada digitaalset sõidumeerikut), jätkata õigusaktide vastavusseviimist raudteealase acquis’ga (esimene ja teine raudteepakett ning koostalitlusvõime), saavutada õigusaktide täielik vastavus lennundusalase acquis’ga ning tagada vastavate õigusaktide jõuline täitmine.

    Täita Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu teise üleminekuetapi raames võetud kohustused.

    15. peatükk. Energeetika

    Jätkata jõupingutusi selleks, et tagada piisav energiavarustus ning töötada välja energiaühenduse lepingust tulenevaid kohustusi täitev energiapoliitika ja rakendada seda.

    17. peatükk. Majandus- ja rahanduspoliitika

    Viia õiguslik raamistik acquis’ga vastavusse, et tagada keskpanga täielik sõltumatus.

    18. peatükk. Statistika

    Jätkata kõikide statistikavaldkondade arendamist, saavutada olulistes valdkondades täielik ühtlustamine seoses andmesageduse, ulatuse, liigituse, õigeaegsuse ja kvaliteediga ning kehtestada ühtne haldus- ja kogumissüsteem.

    Luua hästi koordineeritud riiklik statistikasüsteem.

    19. peatükk. Tööhõive ja sotsiaalpoliitika

    Töötada välja sotsiaalse dialoogi alaline mehhanism.

    Töötada välja pikaaegne sotsiaalse kaasamise poliitika ning edendada ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu tööturule.

    Edendada sotsiaalkaitsepoliitikat.

    Töötada välja mehhanismid puudega inimeste olukorra jälgimiseks.

    20. peatükk. Ettevõtlus- ja tööstuspoliitika

    Jätkata väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tugimehhanismide väljaarendamist ning parandada selliste ettevõtjate juurdepääsu finantsteenustele. Koostada tööstusstrateegia, mis soodustab majanduskasvu ja innovatsiooni, ning rakendada seda.

    Viia lõpule ettevõtlusalase hariduse süvalaiendamist käsitleva strateegia väljatöötamine edukate katseprojektide alusel, mille elluviimist toetavad rahastajad, ning rakendada seda.

    22. peatükk. Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

    Tugevdada riiklikul tasandil haldussuutlikkust ning arendada see välja piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Tagada selge vastutusalade jaotus ning tugevdada määratud rakendusasutuste ja -struktuuride, sealhulgas kohalike asutuste omavahelist kooskõlastamist.

    24. peatükk. Õigus, vabadus ja turvalisus

    Tagada varjupaiga- ja sisserändevaldkonna õigusaktide vastavusseviimine acquis’ga.

    25. peatükk. Teadus- ja uurimistegevus

    Kohaldada ühtset teaduspoliitikat.

    26. peatükk. Haridus ja kultuur

    Jätkata jõupingutusi, et parandada hariduse, sealhulgas alghariduse kvaliteeti, luua ajakohane kutsehariduse ja täiendõppe süsteem, siduda kõrgharidusvaldkond tööturu- ja majandusvajadustega ning edendada kõrgharidussüsteemis piirkondlikku koostööd.

    27. peatükk. Keskkond

    Jätkata keskkonnakaitsenõuete integreerimist muude valdkondade põhimõtetesse, eelkõige keskkonnamõju hindamise arendamise kaudu.

    Suurendada veelgi investeeringuid keskkonnainfrastruktuuri, osutades erilist tähelepanu reoveekogumisele ja -käitlusele, joogiveega varustamisele, õhu saastatuse vastu võitlemisele ja jäätmekäitlusele.

    28. peatükk. Tarbijakaitse ja tervishoid

    Viia lõpule tarbijakaitse valdkonna õigusaktide vastavusseviimine ELi acquis’ga ning tugevdada tõhusaks turujärelevalveks vajalikku haldussuutlikkust.

    Jätkata õigusaktide vastavusseviimist ELi rahvatervisepoliitika alase acquis’ga, eelkõige valdkondades, mis on seotud tubaka, vere, kudede ja rakkude ning nakkushaigustega. Tugevdada rahvatervise valdkonnas institutsionaalset, haldus- ja finantssuutlikkust.

    Töötada vaimse tervise valdkonnas välja kohalikud teenused kui alternatiiv institutsionaliseeritusele ning tagada piisavate finantsvahendite eraldamine vaimsele tervishoiule.

    31. peatükk. Välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika

    Viia Ameerika Ühendriikidega sõlmitud leping, milles käsitletakse isikute Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üleandmise tingimusi, vastavusse 2002. aasta septembri Euroopa Ülemkogul vastu võetud ELi põhimõtetega.

    32. peatükk. Finantskontroll

    Jätkata ELi avaliku sektori sisefinantskontrolli mudeli (juhtide detsentraliseeritud vastutus ja sõltumatu siseaudit) väljatöötamist ja rakendada seda sidusate õigusaktide ja piisava institutsionaalse suutlikkuse kaudu rahandusministeeriumi juhtimisel.

    Jätkata riigikontrolli tegevusvõime ning tema tegevuse ja eelarve sõltumatuse tugevdamist.

    Rakendada menetlusi ja haldussuutlikkust, et tagada EÜ finantshuvide tõhus kaitse.

    4.   PROGRAMMID

    Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel antakse Lääne-Balkani riikidele ühenduse abi olemasolevate rahastamisvahendite raames, eelkõige vastavalt määrusele (EÜ) nr 1085/2006 (ühinemiseelse abi rahastamisvahend) ning enne 2007. aastat vastu võetud programmide puhul vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2666/2000 (CARDS-määrus) (1). Rahastamislepingud on õiguslikuks aluseks konkreetsete programmide rakendamisele. Sellest tulenevalt puudub käesoleval otsusel finantsmõju. Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik võib taotleda rahastamist mitut riiki hõlmavatest ja horisontaalprogrammidest.

    5.   TINGIMUSLIKKUS

    Lääne-Balkani riikidele antava abi tingimuseks on Kopenhaageni kriteeriumide, stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõuete ning käesoleva ühinemispartnerluse konkreetsete prioriteetide täitmisel tehtavad edusammud. Nende tingimuste mittetäitmise korral võib nõukogu võtta asjakohaseid meetmeid määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 21 alusel ning enne 2007. aastat vastu võetud programmide puhul määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikli 5 alusel. Abi suhtes kohaldatakse ka nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järeldustes kindlaks määratud tingimusi, milles käsitletakse eelkõige abisaaja kohustust korraldada demokraatlikke, majanduslikke ja institutsionaalseid reforme. Iga-aastased programmid sisaldavad ka eritingimusi. Rahastamisotsustele järgneb endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitav rahastamisleping.

    6.   JÄRELEVALVE

    Ühinemispartnerluse rakendamist kontrollitakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel kehtestatud mehhanismide abil, eelkõige komisjoni esitatavate iga-aastaste aruannete alusel.


    (1)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 23).


    Top