1.

2.

Käesolevat rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (edaspidi „IFRS”) kohaldatakse:

3.

Kui ettevõte, mis ei ole kohustatud käesolevat IFRSi kohaldama, soovib avaldada segmentide kohta teavet, mis ei ole käesoleva IFRSi nõuetega vastavuses, ei kirjelda ta seda teavet segmenditeabena.

4.

Kui finantsaruanne sisaldab nii käesoleva IFRSi reguleerimisalasse kuuluva emaettevõtte konsolideeritud finantsaruandeid kui ka emaettevõtte konsolideerimata finantsaruandeid, on segmenditeabe esitamine kohustuslik ainult konsolideeritud finantsaruannetes.

5.

Tegevussegment on ettevõtte osa:

Tegevussegment võib tegelda ka majandustegevusega, mille eest veel tulusid ei teenita, näiteks alustavad tegevusalad võivad olla tegevussegmendid ka enne tulude teenimist.

6.

Ettevõtte iga osa ei pruugi olla tegevussegment ega moodustada osa tegevussegmendist. Tegevussegmendid ei ole näiteks ettevõtte peakontor või mõned teatava funktsiooniga osakonnad, mis ei teeni tulu või teenivad tulu, mis ei tulene otseselt ettevõtte tegevusest. Tegevussegmentidena ei käsitleta käesolevas IFRSis ka ettevõtte töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste programme.

7.

Terminiga „ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht” peetakse silmas funktsiooni, mitte tingimata konkreetse ametikohaga juhti. See funktsioon seisneb vahendite eraldamises ja ettevõtte tegevussegmentide tulemuste hindamises. Ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht on sageli ettevõtte tegevdirektor või tootmisjuht, kuid see võib näiteks olla ka tegevdirektorite või muude juhtide rühm.

8.

Paljude ettevõtete puhul võib paragrahvis 5 kirjeldatud tegevussegmentide kolme omaduse põhjal ettevõtte tegevussegmente selgesti määratleda. Ettevõte võib aga koostada ka aruandeid, milles ettevõtte majandustegevust on erineval viisil esitatud. Kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht kasutab mitut segmenditeabe kogumit, võib komponentide kogumi määratleda ettevõtte tegevussegmendina teistest teguritest lähtudes, sealhulgas iga komponendi majandustegevuse iseloomu, nende eest vastutavate juhtide olemasolu ja juhatusele esitatava teabe järgi.

9.

Tegevussegmendil on üldjuhul segmendi juht, kes allub otseselt ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile ja suhtleb temaga regulaarselt, et arutada segmendi tegevust, finantstulemusi, prognoose või kavasid. Terminiga „segmendi juht” peetakse silmas funktsiooni, mitte tingimata konkreetse ametikohaga juhti. Ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht võib mõne tegevussegmendi puhul olla ka segmendi juht. Üks juht võib olla mitme tegevussegmendi juht. Kui organisatsiooni mitmel komponentide kogumil on paragrahvis 5 nimetatud omadused, kuid segmendi juht vastutab ainult ühe sellise kogumi eest, on tegevussegment ainult see komponentide kogum, mille eest vastutab segmendi juht.

10.

Paragrahvis 5 nimetatud omadusi võib olla ka kahel või rohkemal osaliselt kattuval komponentide kogumil, millel on oma juhid. Sellist struktuuri nimetatakse maatriksorganisatsiooniks. Näiteks teatavates ettevõtetes vastutavad teatavad juhid erinevate toodete ja teenuste eest kogu maailma ulatuses, kuid teised juhid vastutavad teatavate geograafiliste piirkondade eest. Ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht vaatab mõlema komponentide kogumi tegevuse tulemused regulaarselt läbi ja mõlema kohta on kättesaadav eraldi finantsteave. Sellisel juhul määrab ettevõte aluspõhimõttest lähtudes, millist komponentide kogumit tuleb käsitada tegevussegmendina.

11.

Ettevõte esitab eraldi teabe iga tegevussegmendi kohta, mis:

Paragrahvidega 14–19 on ette nähtud ka muud olukorrad, mille puhul esitatakse tegevussegmendi kohta eraldi teave.

12.

Sarnaste majandusnäitajatega tegevussegmentidel on sageli pikemas perspektiivis samasugused finantstulemused. Näiteks kui kahe tegevussegmendi majandusnäitajad on samasugused, on ka nende keskmine brutokasum pikemas perspektiivis samasugune. Kaks või rohkem tegevussegmenti võib koondada üheks tegevussegmendiks, kui nende summeerimine on kooskõlas käesoleva IFRSi aluspõhimõttega, kui segmentidel on samasugused majanduslikud näitajad ja kui need on sarnased ka kõikide järgmiste omaduste poolest:

13.

Ettevõte esitab eraldi teavet iga tegevussegmendi kohta, mis ületab mõnda järgmist kvantitatiivset künnist:

Tegevussegmenti, mis ühtki nimetatud kvantitatiivset künnist ei ületa, võib käsitada avalikustatavana ja esitada selle kohta eraldi teavet, kui juhtkond leiab, et segmendi kohta teabe avaldamine on finantsaruannete kasutajatele kasulik.

14.

Ettevõte võib summeerida teiste, kvantitatiivset künnist mitteületavate tegevussegmentide teavet avalikustatava segmendina vaid sel juhul, kui neil tegevussegmentidel on ühesugune majanduslik eripära ja enamik paragrahvis 12 loetletud summeerimiskriteeriume on ühised.

15.

Kui tegevussegmendi ettevõttevälistelt klientidelt teenitud kogutulu moodustab vähem kui 75 % ettevõtte tulust, tuleb määratleda täiendavad avalikustatavad segmendid (isegi kui need ei vasta paragrahvis 13 esitatud kriteeriumidele), kuni avalikustatavad segmendid hõlmavad vähemalt 75 % ettevõtte tulust.

16.

Teave muude majandustegevuste ja tegevussegmentide kohta, mis ei ole avalikustatavad, summeeritakse ja avaldatakse „kõikide ülejäänud segmentide” kategoorias eraldi paragrahvis 28 nõutavatest artiklitest, mida on vaja võrdlevalt esitada. Kirjeldatakse „kõikide ülejäänud segmentide” kategooriasse kuuluvate segmentide tuluallikaid.

17.

Kui juhtkond peab eelmisel perioodil avalikustatavana käsitatud tegevussegmenti jätkuvalt oluliseks, esitatakse selle segmendi teave jooksval perioodil eraldi, isegi kui see ei vasta enam paragrahvis 13 esitatud avalikustamiskriteeriumidele.

18.

Kui tegevussegmenti käsitatakse kvantitatiivsete künniste põhjal jooksval perioodil avalikustatava segmendina, esitatakse võrdlemiseks uuesti segmendi eelmise perioodi teave, et kajastada uut avalikustatavat segmenti eraldi segmendina, isegi kui see ei vastanud eelmisel perioodil paragrahvis 13 esitatud avalikustamiskriteeriumidele, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja seda oleks liiga kulukas välja töötada.

19.

Ettevõtte eraldi avalikustatavate segmentide arvu võib praktilistel kaalutlustel piirata, et segmenditeave ei oleks liiga üksikasjalik. Kuigi sellist täpset piiri ei ole kindlaks määratud, peaks ettevõte otsustama, kas on saavutatud praktilistel kaalutlustel piir, kui paragrahvide 13–18 kohaselt avalikustatavate segmentide arv ületab kümmet.

20.

21.

Paragrahvis 20 esitatud põhimõtte rakendamiseks avalikustab ettevõte iga kasumiaruande perioodi kohta:

Avalikustatavate segmentide bilansisummad tuleb esitada võrdlevalt ettevõtte bilansi summadega kõikidel bilansi kuupäevadel. Eelmiste perioodide teave esitatakse uuesti, nagu on kirjeldatud paragrahvides 29 ja 30.

22.

Ettevõte avaldab järgmise üldteabe:

23.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohta kasumi või kahjumi ja varade kogusumma näitajad. Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohustuste näitajad, kui seda summat esitatakse regulaarselt ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile. Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohta ka järgmise teabe, kui määratud summad sisalduvad ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtva juhi poolt läbi vaadatavas segmendi kasumi või kahjumi näitajas või kui need esitatakse ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt muul viisil, isegi kui neid ei kajastata kõnealuses segmendi kasumi või kahjumi näitajas:

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi intressitulu eraldi intressikulust, välja arvatud juhul, kui intressitulu moodustab enamiku segmendi tulust ja kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht hindab segmendi tegevuse tulemusi ja võtab vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta eelkõige puhta intressitulu põhjal. Sellisel juhul võib ettevõte esitada kõnealuse segmendi intressitulu pärast intressikulu mahaarvamist ja avalikustada selle asjaolu.

24.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohta ka järgmise teabe, kui määratud summad sisalduvad ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtva juhi poolt läbi vaadatavas segmendi varade näitajas või kui need esitatakse ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt muul viisil, isegi kui neid ei kajastata kõnealuses segmendi varade näitajas:

25.

Segmendi iga avalikustatava artikli summaks on näitaja, mis esitatakse ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile otsuste vastuvõtmiseks vahendite eraldamiseks segmendile ja segmendi tegevuse tulemuste hindamiseks. Ettevõtte finantsaruannete koostamisel tehtud korrigeerimised ja väljajätmised ning tulude, kulude ja kasude või kahjude eraldamised võetakse avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi kindlaksmääramisel arvesse vaid sel juhul, kui need sisalduvad segmendi kasumi või kahjumi näitajas, mida kasutab ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht. Samuti esitatakse selle segmendi kohta ainult need varad ja kohustised, mis sisalduvad segmendi varade ja segmendi kohustuste näitajas, mida kasutab ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht. Kui avalikustatava segmendi kasumisse või kahjumisse või varadesse või kohustistesse eraldatakse summasid, eraldatakse need summad mõistlikul alusel.

26.

Kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht kasutab segmendi tegevuse tulemuste hindamiseks ja vahendite jaotuse üle otsustamiseks ainult ühte tegevussegmendi kasumi või kahjumi või segmendi varade või segmendi kohustiste näitajat, esitatakse segmendi kasum või kahjum või varad ja kohustised nende näitajatega. Kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht kasutab mitut tegevussegmendi kasumi või kahjumi või segmendi varade või segmendi kohustuste näitajat, esitatakse näitajad, mis määratakse juhtkonna arvates kooskõlas mõõtmispõhimõtetega, mis on kõige lähedasemad vastavate summade mõõtmisele ettevõtte finantsaruannetes.

27.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi või varade või kohustiste näitajate kohta selgituse. Ettevõte esitab vähemalt järgmise teabe:

28.

Ettevõte esitab võrdlevalt kogu järgmise teabe:

Kõik olulised võrdlevalt esitatavad summad määratletakse ja kirjeldatakse eraldi. Näiteks määratletakse ja kirjeldatakse eraldi iga arvestuspõhimõtete erinevustest tulenev olulise korrigeerimise summa, mis on vajalik avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi võrdlevaks esitamiseks ettevõtte kasumi või kahjumiga.

29.

Kui ettevõte muudab oma sisemist organisatsioonilist struktuuri selliselt, et ettevõtte avalikustatavate segmentide koosseis selle tagajärjel muutub, esitatakse vastav teave ka varasemate, sealhulgas vahepealsete perioodide kohta, välja arvatud juhul, kui see teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada. Iga avalikustatava artikli puhul määratakse eraldi kindlaks, kas see teave on kättesaadav ja kas selle väljatöötamine ei oleks liiga kulukas. Pärast muudatuse tegemist avalikustatavate segmentide koosseisus avaldab ettevõte, kas ta on esitanud segmendi vastavad teabeartiklid ka varasemate perioodide kohta.

30.

Kui ettevõte muudab oma sisemist organisatsioonilist struktuuri selliselt, et ettevõtte avalikustatavate segmentide koosseis selle tagajärjel muutub, ja kui selle muudatuse tulemusena segmenditeavet varasemate, sealhulgas vahepealsete perioodide kohta uuesti ei esitata, esitab ettevõte muudatuse aastal segmenditeabe jooksva perioodi kohta nii vana kui ka uue segmentide süsteemi kohaselt, välja arvatud juhul, kui see teave ei ole kättesaadav ja seda oleks liiga kulukas välja töötada.

31.

Paragrahve 32–34 kohaldatakse kõikide ettevõtete suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat IFRSi, sealhulgas ettevõtete kohta, millel on üks avalikustatav segment. Mõne ettevõtte majandustegevus ei ole korraldatud asjakohaste toodete ja teenuste või geograafiliste tegevuspiirkondade vaheliste erinevuste alusel. Sellise ettevõtte avalikustatavad segmendid võivad esitada tulusid, mida on saadud mitmesuguste sisuliselt erinevate toodete ja teenuste pakkumisest või siis võivad selle ettevõtte mitu avalikustatavat segmenti pakkuda sisuliselt samu tooteid ja teenuseid. Samuti võivad ettevõtte avalikustatavad segmendid omada varasid erinevates geograafilistes piirkondades ja esitada tulusid, mida on teenitud eri geograafilistes piirkondades asuvatelt klientidelt, või siis võivad selle ettevõtte mitu avalikustatavat segmenti tegutseda samas geograafilises piirkonnas. Paragrahvides 32–34 nõutavat teavet esitatakse ainult juhul, kui seda ei esitata avalikustatava segmendi kohta käesolevas IFRSis nõutava teabega.

32.

Ettevõte esitab iga toote ja teenuse või iga sarnaste toodete ja teenuste rühma kohta ettevõttevälistelt klientidelt teenitud tulud, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada, ning see asjaolu ka avalikustatakse. Esitatavad tulusummad põhinevad finantsteabel, mida kasutatakse ettevõtte finantsaruannete koostamiseks.

33.

Ettevõte esitab järgmise geograafilise teabe, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja seda oleks liiga kulukas välja töötada:

Esitatavad summad põhinevad finantsteabel, mida kasutatakse ettevõtte finantsaruannete koostamiseks. Kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada, avalikustatakse see asjaolu. Ettevõte võib esitada lisaks käesolevas paragrahvis nõutavale teabele geograafilise teabe vahesummad riikide rühmade kohta.

34.

Ettevõte esitab teabe oma tähtsamatest klientidest sõltumise määra kohta. Kui ühe ettevõttevälise kliendiga sõlmitud tehingutelt teenitav tulu moodustab 10 % või rohkem ettevõtte tuludest, avalikustab ettevõte selle asjaolu, igalt selliselt kliendilt teenitud kogutulu ning neid tulusid avaldava segmendi või avaldatavate segmentide nimed. Ettevõte ei pea avalikustama olulise kliendi nime ega igas segmendis sellelt kliendilt teenitud tulude summasid. Käesoleva IFRSi tähenduses käsitatakse ühe kliendina ettevõtete rühma, mis on aruandvale ettevõttele teadaolevalt ühtse juhtimise all, samuti (riigi, osariigi, provintsi, territooriumi, kohalikke või välisriigi) valitsusasutusi ja ettevõtteid, kes on aruandvale ettevõttele teadaolevalt selle valitsusasutuse juhtimise all.

35.

Ettevõte kohaldab käesolevat IFRSi oma majandusaasta aruannetes ajavahemike suhtes, mis algavad 1. jaanuarist 2009. Lubatud on ka varasem kohaldamine. Kui ettevõte kohaldab käesolevat IFRSi oma finantsaruannetes ajavahemike suhtes, mis algavad enne 1. jaanuari 2009, avalikustab ta selle asjaolu.

36.

Segmenditeave eelmiste aastate kohta, mis esitatakse võrdlevalt esimese kohaldamisaasta suhtes, esitatakse uuesti käesoleva IFRSi nõuete kohaselt, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada.

37.

Käesoleva IFRSiga asendatakse standard IAS 14 „Segmendiaruandlus”.