a)

asjaomase laeva nimi;

b)

laevatüüp;

c)

pikkus;

d)

laeva IMO number (kui see on olemas);

e)

ehitamise koht ja aeg;

f)

eelmine lipuriik (kui see on olemas);

g)

rahvusvaheline raadiokutsung;

h)

laevaomaniku (omanike) nimi ja aadress ning tulusaava omaniku (tulusaavate omanike) nimi ja aadress (kui need on teada);

i)

järgmised värvifotod laevast:

j)

ajavahemik, milleks on väljastatud kalapüügiluba konventsioonialal, koos kalapüügi algus- ja lõpukuupäevaga;

k)

püügipiirkond või -piirkonnad;

l)

sihtliigid;

m)

kasutatavad püügivahendid;

n)

meetmed, millega tagatakse laevale paigaldatud satelliitseireseadme võltsimiskindel töö.

a)

reederi nimi ja aadress (kui reeder ja omanik ei ole üks ja sama isik);

b)

kapteni nimi ja kodakondsus, vajadusel püügimeistri nimi ja kodakondsus;

c)

püügiviis või -viisid;

d)

laius (m);

e)

brutoregistertonnaaž;

f)

laeva sideliigid ja -numbrid (INMARSAT A, B ja C numbrid);

g)

tavapärane laevapere liikmete arv;

h)

peamasina või -masinate võimsus (kW);

i)

kandevõime (tonnides), kalatrümmide arv ja mahutavus (m3);

j)

muud andmed, mida peetakse vajalikuks (nt laeva jääklass).

a)

kavandatud püügipiirkonna iseloomustus, sealhulgas sihtliigid, kalapüügiviisid, kavandatud piirkond ja kalasaagi miinimumtase, mis on vajalik elujõulise püügipiirkonna väljaarendamiseks;

b)

põhjalikel uurimis-/vaatlusreisidel kogutud bioloogiline teave, nagu levik, arvukus, andmed liikide ning kalavarude iseloomulike tunnuste kohta;

c)

üksikasjalikud andmed sõltuvate ja seotud liikide kohta ning tõenäosus, et püük kavandatud piirkonnas võiks selliseid liike mingil moel mõjutada;

d)

sama piirkonna teistest püügipiirkondadest või mujal asuvatest sarnastest püügipiirkondadest saadav teave, mis võib aidata hinnata võimalikku saagikust;

e)

juhul, kui kavandatud püügipiirkonda tuleb hakata kasutama põhjatraalimise eesmärgil, teave sellise traalimise tuntud ja eeldatavate mõjude kohta tundlikele mereökosüsteemidele, sealhulgas põhjaelustikule ja põhjakalade kooslusele.”

a)

laevadel on keelatud vette heita:

b)

alapiirkondadesse 88.1 ja 88.2 ei tohi sisse tuua eluskodulinde ega muid eluslinde ning alapiirkondadest 88.1 ja 88.2 tuleb kõrvaldada tarbimata jäänud töödeldud linnuliha;

c)

Dissostichus spp. püük alapiirkondades 88.1 ja 88.2 on keelatud 10 meremiili ulatuses Balleny saarte rannikust.

a)

uurimusliku kalapüügi käigus märgistatakse Dissostichus spp. isendid ja lastakse nad vabadusse vastavalt CCAMLRi Dissostichus spp. märgistamiskavale ja protokollile. Laevad lõpetavad märgistamise alles pärast 500 isendi märgistamist või lahkuvad püügipiirkonnast, kui on märgistatud kindlaksmääratud arv Dissostichus spp. isendeid;

b)

märgistamisnõude täitmiseks hõlmab programm igas suuruses isendeid ning märgistatakse üksnes heas seisundis patagoonia kihvkala. Kõik merre tagasi lastavad isendid tuleb märgistada kahe märgisega ja vabastada võimalikult suurel geograafilisel alal; piirkondades, kus esinevad mõlemad Dissostichuse liigid, on märgistamise vahekord võimalikult proportsionaalne saagi hulgas oleva Dissostichus spp. liigi ja suurusega;

c)

kõikidele märgistele trükitakse selgelt kordumatu seerianumber ja tagastamisaadress, et märgiste päritolu oleks võimalik kindlaks teha, kui märgistatud isend uuesti kinni püütakse; alates 1. septembrist 2007 saadakse kõik uurimuslikus kalapüügis kasutatavad märgised sekretariaadist;

d)

uuesti kinni püütud märgistatud isendeid (st püütud kalad, kellel on varem kinnitatud märgis) ei lasta merre tagasi, isegi kui isend on olnud vabaduses vaid lühikest aega;

e)

kõikide uuesti kinni püütud märgistatud isendite kohta kogutakse bioloogilised andmed (pikkus, kaal, sugu, gonaadide küpsusaste), kaladest tehakse ajatemplit kandev elektrooniline foto, kogutakse otoliidid ja eemaldatakse märgis;

f)

kõik asjakohased märgistusandmed ja kõik märgiste taasleiuandmed edastatakse CCAMLRile CCAMLRi poolt ette nähtud vormingus elektrooniliselt kolme kuu jooksul pärast laeva lahkumist kõnealusest püügipiirkonnast;

g)

kõik asjakohased märgistusandmed, kõik märgiste taasleiuandmed ja andmed uuesti kinni püütud isendite kohta edastatakse elektrooniliselt CCAMLRi poolt ette nähtud formaadis asjaomasele piirkondlikule märgistusandmete registrile, nagu on osutatud CCAMLRi märgistamisprotokollis.

a)

laeva nimi ja kirjeldus;

b)

laeva kutsung;

c)

laeva registreerimisnumber ja Lloydsi/IMO number;

d)

laeva lipuriik;

e)

fotod laevast ettekande tõendamiseks;

f)

kõik muu oluline teave nähtud laeva täheldatud tegevuste kohta.

a)

tegelenud kalapüügiga konventsioonialal, ilma et tal oleks artiklis 3 nimetatud eriluba, või kolmandate riikide kalalaeva puhul luba, mis on välja antud kooskõlas asjakohaste CCAMRLi kaitsemeetmetega, või rikkudes kõnealuste lubade tingimusi;

b)

jätnud koostamata või esitamata aruande konventsioonialal toimunud püügi kohta vastavalt aruandlussüsteemile, mida kohaldatakse asjaomase püügipiirkonna suhtes, või esitanud valeandmeid;

c)

püüdnud kala väljaspool püügihooaega või suletud piirkondades, eirates CCAMLRi kaitsemeetmeid;

d)

kasutanud keelatud püügivahendeid, eirates kohaldatavaid CCAMLRi kaitsemeetmeid;

e)

ümber laadinud, abistanud või varustanud laevu, mis on kantud CCAMRLi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, või osalenud koos kõnealuste laevadega ühises kalastustegevuses;

f)

jätnud esitamata kehtiva Dissostichus spp. püügidokumendi, kui see on nõutav määruse (EÜ) nr 1035/2001 kohaselt;

g)

püüdnud kala, eirates mis tahes muid CCAMLRi kaitsemeetmeid viisil, mis kahjustab konventsiooni artiklis XXII sätestatud konventsiooni eesmärkide saavutamist, või

h)

tegelenud kalapüügiga konventsioonialaga piirnevate saarte vetes, mille suhtes kõik osalisriigid tunnistavad riigi suveräänsust, ja viisil, mis kahjustab CCAMRLi kaitsemeetmete eesmärkide saavutamist.”

a)

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud ühenduse laevadele ei antaks välja ühtegi artiklis 3 nimetatud kalapüügi eriluba konventsioonialal kalastamiseks;

b)

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevadele ei antaks välja ühtegi kalapüügilitsentsi või eriluba kalastamiseks vetes, mille suhtes kehtivad nende liikmesriikide suveräänsed õigused või jurisdiktsioon;

c)

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevadele ei anta õigust sõita nende lipu all;

d)

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetellu kantud laevadele tuleks keelata juurdepääs sadamatele, välja arvatud täitemeetmete kohaldamise eesmärgil või vääramatu jõuga seotud põhjustel või selleks, et osutada abi hädaolukorda või õnnetusse sattunud laevadele või nende pardal viibivatele isikutele. Laevad, kellel lubatakse sadamasse siseneda, tuleb artikli 27 kohaselt inspekteerida;

e)

kui sellistele laevadele antakse luba siseneda sadamasse, siis:

f)

importijaid, veoettevõtjaid ja teisi asjaomaseid sektoreid õhutatakse hoiduma tehingutest laevadega, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetellu, ning nende püütud kala ümberlaadimisest.”

a)

erandina määruse (EMÜ) 2847/93 artiklist 11 ühenduse kalalaevade, abilaevade, tankerite, emalaevade ja kaubalaevade osalemine mis tahes viisil ümberlaadimises või ühises kalastustegevuses koos ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetellu kantud laevadega, kõnealuste laevade abistamine või varustamine;

b)

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade prahtimine;

c)

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetellu kantud laevadelt pärit Dissostichus spp. import, eksport või reeksport.”

a)

kindlaks teha, kas mõni nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatest füüsilistest või juriidilistest isikutest tegeleb artiklis 28 kirjeldatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata tegevusega;

b)

võtta asjakohased meetmed vastuseks punktis a osutatud mis tahes kindlakstehtud tegevustele ja

c)

teha koostööd punktis a nimetatud meetmete ja tegevuste rakendamiseks. Sel eesmärgil võivad liikmesriikide asjaomased asutused teha koostööd CCAMLRi kaitsemeetmete rakendamiseks ning soodustama koostööd oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate majandusharude vahel.