EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007L0004

Komisjoni direktiiv 2007/4/EÜ, 2. veebruar 2007 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/73/EÜ (kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta) II lisa, et kohandada seda tehnika arenguga (EMPs kohaldatav tekst )

ELT L 28, 3.2.2007, p. 14–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT L 56M, 29.2.2008, p. 17–21 (MT)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 07/05/2012; kehtetuks tunnistatud 32011R1007

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2007/4/oj

3.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/14


KOMISJONI DIREKTIIV 2007/4/EÜ,

2. veebruar 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/73/EÜ (kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta) II lisa, et kohandada seda tehnika arenguga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/73/EÜ kahekomponentsete tekstiilkiusegude teatavate kvantitatiivsete analüüsimeetodite kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/74/EÜ (tekstiilinimetuste kohta) (2) on ette nähtud, et tekstiiltoodete kiukoostis tuleb märkida etiketile ning nende toodete ja etiketil esitatud kiukoostise vastavust tuleb kontrollida analüüsi teel.

(2)

Direktiivis 96/73/EÜ on sätestatud kahekomponentsete tekstiilkiusegude ühtsed kvantitatiivse analüüsi meetodid.

(3)

Tehnilise töörühma hiljuti vastu võetud seisukohtade alusel kohandati direktiivi 96/74/EÜ tehnika arengut silmas pidades ja lisati käesoleva direktiivi I ja II lisas esitatud kiudude loendisse kiunimetus “elastolefiin”.

(4)

Seetõttu on vaja kindlaks määrata ühtsed katsemeetodid elastolefiini jaoks.

(5)

Direktiivi 96/73/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivides tekstiilinimetusi ja märgistamist käsitleva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 96/73/EÜ II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2. veebruaril 2008. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad neisse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. veebruar 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN


(1)  EÜT L 32, 3.2.1997, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/2/EÜ (ELT L 5, 10.1.2006, lk 10).

(2)  EÜT L 32, 3.2.1997, lk 38. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/3/EÜ (ELT L 5, 10.1.2006, lk 14).


LISA

Direktiivi 96/73/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt:

1.

1. peatüki I jagu muudetakse järgmiselt:

a)

Punkti I.3 “Materjalid ja seadmed” lisatakse järgmised kanded:

“I.3.2.4.

Atsetoon.

I.3.2.5.

Ortofosforhape.

I.3.2.6.

Karbamiid.

I.3.2.7.

Naatriumbikarbonaat.”.

b)

Punkt I.6 “Laboriproovi eeltöötlemine” asendatakse järgmisega:

“Kui kiusegus on ainet, mida ei võeta protsentuaalse koostise arvutamisel arvesse (vt artikli 12 lõiget 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/74/EÜ tekstiilinimetuste kohta), tuleks see esmalt eemaldada kohase meetodiga, mis ei mõjuta ühtegi kiusegus olevat kiudu.

Petrooleetri ja veega ekstraheeruvad mittekiulised ained eemaldatakse õhukuiva laboriproovi töötlemisel petrooleetriga Soxhleti ekstraktoris tunni aja kestel, vähemalt kuus tsüklit tunnis. Petrooleetril lastakse laboriproovist aurustuda, seejärel leotatakse laboriproovi tund aega toatemperatuuril olevas vees ja järgmine tund vees temperatuuril 65 ± 5 °C, aeg-ajalt segades. Vee ja proovi suhe on 100 : 1. Liigne vesi eemaldatakse väänamise, vaakumfiltreerimise või tsentrifuugimise teel ning laboriproov kuivatatakse õhukuivaks.

Elastolefiini või kiusegude puhul, mis sisaldavad elastolefiini koos teiste kiududega (lambavill, teiste loomade vill ja loomakarvad, siid, puuvill, lina, harilik kanep, džuut, manillakanep, halfa, kookoskiud, genista, ramjee, sisal, vaskammoniaak, modaal, valkkiud, viskoos, akrüül, polüamiid või nailon, polüester, elastomultiester), on vaja eespool kirjeldatud menetlust veidi muuta ning asendada petrooleeter atsetooniga.

Elastolefiini ja atsetaati sisaldavate kiusegude puhul kohaldatakse järgmist eeltöötlusmenetlust. Proovi leotatakse 10 minutit 80 °C juures lahuses, mis sisaldab 50-protsendilist ortofosforhapet 25 g/l ja karbamiidi 50 g/l. Vee ja proovi suhe on 100 : 1. Proov pestakse veega, siis eemaldatakse liigne vesi ja pestakse 0,1 % naatriumbikarbonaadi lahuses ning lõpuks pestakse rohke veega hoolikalt.

Kui mittekiulisi aineid petrooleetri ja veega ekstraheerida ei saa, tuleb nende ainete eemaldamiseks kasutada eespool kirjeldatud meetodi asemel muud kohast meetodit, mis ei mõjuta oluliselt ühtegi kiusegus olevat kiudu. Mõnede pleegitamata looduslike taimsete kiudude puhul (nt džuut, kookoskiud) on siiski täheldatud, et tavaline töötlemine petrooleetri ja veega ei eemalda kõiki looduslikke mittekiulisi aineid; sellest hoolimata proovi täiendavalt ei töödelda, kui proov ei sisalda petrooleetris ja vees lahustumatuid viimistlusaineid.

Kasutatud eeltöötlusmenetlused peaksid üksikasjaliselt sisalduma katseprotokollis.”.

2.

2. peatükki muudetakse järgmiselt:

a)

“Erimeetodid – kokkuvõtlik tabel” asendatakse järgmisega:

“2.   ERIMEETODID – KOKKUVÕTLIK TABEL

Meetod

Rakendusala

Reagent

Lahustuv aine

Lahustumatu aine

Nr 1

Atsetaat

Teatavad muud kiud

Atsetoon

Nr 2

Teatavad valkkiud

Teatavad muud kiud

Hüpoklorit

Nr 3

Viskoos, vaskammoniaak või teatavad modaalkiu liigid

Puuvill või elastolefiin

Sipelghape ja tsinkkloriid

Nr 4

Polüamiid või nailon

Teatavad muud kiud

80-massiprotsendiline sipelghape

Nr 5

Atsetaat

Triatsetaat või elastolefiin

Bensüülalkohol

Nr 6

Triatsetaat või polülaktiid

Teatavad muud kiud

Diklorometaan

Nr 7

Teatavad tsellulooskiud

Polüester, elastomultiester või elastolefiin

75-massiprotsendiline väävelhape

Nr 8

Akrüülid, teatavad modakrüülid või teatavad kloorkiud

Teatavad muud kiud

Dimetüülformamiid

Nr 9

Teatavad kloorkiud

Teatavad muud kiud

55,5/44,5-mahuprotsendiline süsinikdisulfiid/atsetoon

Nr 10

Atsetaat

Teatavad kloorkiud või elastolefiin

Jää-äädikhape

Nr 11

Siid

Vill, loomakarvad või elastolefiin

75-massiprotsendiline väävelhape

Nr 12

Džuut

Teatavad loomsed kiud

Lämmastikusisalduse meetod

Nr 13

Polüpropüleen

Teatavad muud kiud

Ksüleen

Nr 14

Teatavad muud kiud

Kloorkiud (vinüülkloriidi homopolümeerid) või elastolefiin

Kontsentreeritud väävelhappe meetod

Nr 15

Kloorkiud, teatavad modakrüülid, teatavad elastaanid, atsetaadid ja triatsetaadid

Teatavad muud kiud

Tsükloheksanoon”

b)

Meetodi nr 1 punkti 1 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), lina (7), harilik kanep (8), džuut (9), manillakanep (10), halfa (11), kookoskiud (12), genista (13), ramjee (14), sisal (15), vaskammoniaak (21), modaal (22), valkkiud (23), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (34), elastomultiester (45) ja elastolefiin (46).

Käesolev meetod ei ole mitte mingil juhul kohaldatav pinnalt deatsetüülitud atsetaadi suhtes.”.

c)

Meetodi nr 2 punkti 1 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

puuvill (5), vaskammoniaak (21), viskoos (25), akrüül (26), kloorkiud (27), polüamiid või nailon (30), polüester (34), polüpropüleen (36), elastaan (42), klaaskiud (43), elastomultiester (45) ja elastolefiin (46).

Kui kiusegu sisaldab eri proteiinkiude, saadakse käesoleva meetodi kohaldamisel üksnes nende summaarne kogus, mitte aga iga üksiku kiu kogused.”.

d)

Meetodi nr 3 punkti 1 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

puuvill (5) ja elastolefiin (46).”.

e)

Meetodi nr 3 punkt 5 asendatakse järgmisega:

“5.   TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,02 puuvilla puhul ja 1,00 elastolefiini puhul.”.

f)

Meetodi nr 4 punkti 1 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), kloorkiud (27), polüester (34), polüpropüleen (36), klaaskiud (43), elastomultiester (45) ja elastolefiin (46).

Nagu eespool nimetatud, on käesolev meetod kohaldatav ka villasegude suhtes, kuid kui villasisaldus ületab 25 %, tuleks kasutada meetodit nr 2 (villa lahustamine leeliselise naatriumhüpokloriti lahusega).”.

g)

Meetodi nr 5 punkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.   RAKENDUSALA

Käesolev meetod on pärast mittekiuliste ainete eemaldamist kasutatav kahekomponentsete segude puhul, mille koostisse kuuluvad:

atsetaat (19)

ning

triatsetaat (24) ja elastolefiin (46).”.

h)

Meetodit nr 6 muudetakse järgmiselt:

i)

Punkti 1 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), akrüül (26), polüamiid või nailon (30), polüester (34), klaaskiud (43), elastomultiester (45) ja elastolefiin (46).

Märkus

Teatavate viimistlusmenetluste toimel osaliselt hüdrolüüsunud triatsetaatkiud ei lahustu enam täielikult reagendis. Sellisel juhul ei ole meetod kohaldatav.”.

ii)

Punkt 5 asendatakse järgmisega:

“5.   TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 1,00, välja arvatud polüester- ja elastomultiester- ja elastolefiinkiu puhul, mille puhul d väärtus on 1,01.”.

i)

Meetodi nr 7 punkti 1 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

polüester (34), elastomultiester (45) ja elastolefiin (46).”.

j)

Meetodi nr 8 punkti 1 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3), siid (4), puuvill (5), vaskammoniaak (21), modaal (22), viskoos (25), polüamiid või nailon (30), polüester (34), elastomultiester (45) ja elastolefiin (46).

Meetod on kohaldatav ka metallkompleksvärvidega värvitud akrüülkiudude ja teatavate modakrüülkiudude suhtes, kuid ei ole kohaldatav peitskroomvärvidega värvitud kiudude suhtes.”.

k)

Meetodi nr 10 punkti 1 alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.

teatavad kloorkiud (27), nimelt teatavad järelklooritud või järelkloorimata polüvinüülkloriidkiud ja elastolefiin (46).”.

l)

Meetodit nr 11 muudetakse järgmiselt:

i)

Punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

“2.

lambavill (1), teiste loomade vill ja loomakarvad (2 ja 3) ja elastolefiin (46).”.

ii)

Punkt 5 asendatakse järgmisega:

“5.   TULEMUSTE ARVUTAMINE JA ESITAMINE

Tulemused arvutatakse üldosas kirjeldatud viisil. d väärtus on 0,985 lambavilla puhul ja 1,00 elastolefiini puhul.”.

m)

Meetodit nr 14 muudetakse järgmiselt:

i)

Punkti 1 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

“1.

(järelklooritud või järelkloorimata) vinüülkloriidi homopolümeeridel põhinevad kloorkiud (27), elastolefiin (46)

ja”.

ii)

Punkt 2 asendatakse järgmisega:

“2.   PÕHIMÕTE

Teada oleva kuivmassiga kiusegust lahustatakse muud kiud kui kloorkiud või elastolefiin ehk punkti 1 alapunktis 2 nimetatud kiud kontsentreeritud väävelhappega (suhteline tihedus 20 °C juures 1,84). Kloorkiududest või elastolefiinist koosnev jääk kogutakse kokku, pestakse, kuivatatakse ja kaalutakse; vajaduse korral korrigeeritud jäägi mass esitatakse massiprotsendina segu kuivmassist. Teise komponendi massiprotsent leitakse kaalutiste erinevuse kaudu.”.


Top