12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/25

(1)

1999. aasta augustis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) muu hulgas Lõuna-Aafrikast pärit terastrosside impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Pärast algmääruse artikli 11 lõikele 2 kohast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu 2005. aasta novembris määrusega (EÜ) nr 1858/2005 (3) säilitada dumpinguvastased meetmed, mida kohaldatakse muu hulgas Lõuna-Aafrikast pärit toodete impordi suhtes.

(3)

Komisjon kiitis 13. augusti 1999. aasta otsusega 1999/572/EÜ (4) heaks Lõuna-Aafrika äriühingu Scaw Metals Group Haggie Steel Wire Rope (edaspidi „Haggie” või „äriühing”) pakutud hinnakohustuse.

(4)

Otsusega 1999/572/EÜ kiitis komisjon heaks ka hinnakohustused, mida pakkusid järgmised äriühingud: Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd. (India), Aceros Camesa SA de CV (Mehhiko) ja Joint Stock Company Silur (Ukraina). Komisjon tühistas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1678/2003. (5) Ukraina äriühingu Joint Stock Company Silur pakutud kohustuse heakskiidu. Mehhiko päritolu terastrosside suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed kaotasid kehtivuse 12. augustil 2004. (6) Komisjon tühistas 22. detsembri 2005. aasta otsusega 2006/38/EÜ äriühingu Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd. pakutud kohustuste heakskiidu.

(5)

Selle tulemusena vabastati lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust vaatlusaluse Lõuna-Aafrikast pärit toote import ühendusse, kui selle on tootnud eespool nimetatud äriühing ja kui see kuulub kohustuse kohaldamisalasse („kohustuse kohaldamisalasse kuuluv toode”).

(6)

Sellega seoses tuleks märkida, et teatavat tüüpi terastrossid, mida praegu toodab Haggie, ei kuulu nimetatud kohustuse kohaldamisalasse. Vastavalt sellele maksustati sellised terastrossid dumpinguvastase tollimaksuga, kui need lubati ühenduses vabasse ringlusesse.

(7)

Äriühingu pakutud kohustus kohustab teda muu hulgas eksportima kohustuse kohaldamisalasse kuuluvat toodet Euroopa ühendusse kohustuses sätestatud konkreetsetest miinimumhindadest kõrgema hinnaga.

(8)

Samuti kiitis äriühing kohustuse raame heaks, et kohustusest tulenev vabastus dumpinguvastasest tollimaksust kehtib ainult siis, kui ühenduse tolliteenistustele esitatakse „kinnitusarve”. Lisaks sellele võttis äriühing endale kohustuse mitte väljastada selliseid arveid tootetüüpide kohta, mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada. Äriühing kiitis ka heaks, et väljastatud kinnitusarved peavad sisaldama määruse (EÜ) nr 1796/1999 lisas ja hiljem määruse (EÜ) nr 1858/2005 lisas sätestatud teavet.

(9)

Samuti peab äriühing kohustuse tingimuste kohaselt saatma komisjonile kvartaliaruannete vormis korrapäraselt üksikasjalikku teavet vaatlusaluse toote müügi kohta Euroopa Ühendusse. Sellised aruanded peaksid sisaldama teavet kohustuse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kohta, mis olid dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud, ning nende terastrossitüüpide kohta, mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse ja mis tuleb seetõttu Euroopa Ühendusse importimisel dumpinguvastase tollimaksuga maksustada.

(10)

On ilmne, et eelnevalt nimetatud müügiaruanded peavad esitamisel olema täielikud, ammendavad ja õiged kõigis üksikasjades ning tehingud peavad vastama täielikult kohustustele.

(11)

Kohustusest kinnipidamise tagamiseks kohustus äriühing lubama ka kohapealseid kontrollkäike oma valdustesse, et kontrollida kvartaliaruannetes esitatud andmete täpsust ja õigsust, ning edastama komisjonile kogu vajamineva teabe.

(12)

Tuleb märkida, et äriühing sai juba komisjonilt 28. oktoobril 2003 hoiatuskirja kohustuse rikkumise kohta, kuna ta väljastas kinnitusarveid toodete eest, mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse, kuid mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid. Hoiatuskirjas väideti, et lähtuvalt toimunud rikkumiste konkreetsetest asjaoludest ei kavatseta kohustuse heakskiitu tühistada, kuid kirjas märgiti siiski, et mis tahes järgmine äriühingu poolt toime pandud, isegi tühine rikkumine muudaks komisjoni jaoks raskeks äriühingu suhtes kehtiva hinnakohustuse heakskiitu säilitada.

(13)

Eelnevaga seoses tehti äriühingu Lõuna-Aafrikas asuvatesse valdustesse kontrollkäik, mis kestis 5. veebruarist 2007 kuni 6. veebruarini 2007. Kontrollimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006.

(14)

Kontrollkäigu tulemusena tehti kindlaks, et äriühing on kahel juhul väljastanud kinnitusarveid (kinnitusarved nr 935515 ja nr 935516) toodete kohta, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, kuid mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse. Seega on tehingute puhul saadud ebaseaduslikku kasu vabastusest importimisel makstava dumpinguvastase tollimaksu tasumisest.

(15)

Kontrollkäigu tulemusena tuvastati, et ühel juhul ei kohandanud äriühing ühiku müügihinda vastavalt maksetingimustele. Nimetatud finantskulus makse tegeliku tegemise ajaga seotud kohanduse tegemata jätmine on viinud ühiku müügihinna alla kohaldatava minimaalse impordihinna.

(16)

Lisaks määrati kontrollkäigu tulemusena kindlaks, et mitmel juhul on äriühing väljastanud kinnitusarveid, mis ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1858/2005 lisaga, lisades lause „Müügiks maksuvabalt, ei tohi müüa Euroopa Liidus”.

(17)

Kohustust kinnitava kontrollkäigu jooksul vaadeldaval perioodil väljastatud arvete uurimine paljastas, et üks tehing ei olnud kajastatud komisjonile esitatud kvartali müügiaruannetes. Lisaks tehti kindlaks, et äriühing teatas tehingutest, mis ei olnud mõeldud ühenduses vabasse ringlusesse lubamiseks, justkui oleksid need tehingud, mis on mõeldud ühenduses vabasse ringlusesse lubamiseks. Kontrollkäigu tulemusena tehti kindlaks ka mitmed tehingud, millest anti aru transiitkaubandusena, kuid mille puhul kaup lubati tegelikult vabasse ringlusesse ühenduses. Veel leiti lahknevusi äriühingu kvartali müügiaruannete ja vastavate arvete vahel.

(18)

Asjaolu, et äriühing väljastas kinnitusarveid toote kohta, mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse, ja et tegelikult saadi nende tehingute puhul kasu dumpinguvastasest tollimaksust vabastamisest, mis on lubatud ainult kohustuse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul, kujutab endast kohustuse rikkumist.

(19)

Täitmata jäeti äriühingu kohustus pidada kõigi kohustuse kohaldamisalasse kuuluvate toodete müügi puhul kinni minimaalsest impordihinnast.

(20)

Kui kohustuse kohaldamisalasse kuuluva toote müügi puhul väljastatakse kinnitusarved, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1858/2005 kohased, võib see tolliameti jaoks segadust tekitada ja takistada tal kohustust tõhusalt kontrollida ning muudab kohustuse ebapraktiliseks.

(21)

Põhjenduses 17 esitatud faktide põhjal on jõutud järeldusele, et äriühingu esitatud kvartali müügiaruanded ei olnud täielikud, ammendavad ega õiged kõigis üksikasjades ning seetõttu ei olnud nimetatud aruanded piisavalt usaldusväärsed, et neid kasutada kohustuse uurimisel. Aruandlusnõuete täitmata jätmist peetakse samuti kohustuse rikkumiseks.

(22)

Äriühing tunnistas kirjalikult, et vead kinnitusarvete väljastamisel ja vajakajäämised aruannete koostamisel esinesid kohustuste tehniliste sätete mittemõistmise tõttu või teksti vale tõlgendamise tõttu põhjusel, et äriühing ei olnud seda lugenud. Samuti väideti kirjalikult ja 26. aprillil 2007. aastal toimunud ärakuulamisel, et muudatused kõrgemas juhtkonnas ja äriühingu ümberstruktureerimine aitasid kaasa kohustuse keeruliste nõuete mittemõistmisele.

(23)

Äriühing tunnistas ka komisjoni talituste hoiatuskirja saamist 28. oktoobril 2003. Siiski on äriühing vaidlustanud kontrollkäigu aruande saamise, milles oleks tehtud viga selgitatud. Äriühing väidab, et asjaolu, et teda ei teavitatud tegelikest vigadest, aitas kaasa tema suutmatusele muuta oma kohustuste aruannete koostamise tavasid ja parandada oma mõistmisvõimet.

(24)

Vastuseks nimetatud väidetele tuleb märkida, et äriühing sai 18. septembril 2003. aastal komisjonilt kirja, milles kirjeldati üksikasjalikult tuvastatud rikkumisi. 28. oktoobri 2003. aasta hoiatuskirjas neid rikkumisi üksikasjalikult uuesti ei kirjeldatud, kuid viidati komisjoni ja äriühingu vahelisele varasemale kirjavahetusele.

(25)

Tuleb märkida, et ilmselt oli äriühing segaduses, kui viitas kontrollkäigu aruandele. Komisjon ei korraldanud enne 28. oktoobri 2003 aasta hoiatuskirja saatmist kontrollkäiku, kuna rikkumised, mis viisid hoiatuskirja väljastamiseni, määrati kindlaks ainult kohustuste aruannete analüüsi põhjal. Komisjon korraldas 2004. aasta mais tõepoolest kontrollkäigu, kuid kuna sellel ei olnud täiendavaid tagajärgi, ei olnud ka vaja äriühingule sellega seoses kirja saata.

(26)

Lisaks väitis äriühing ärakuulamisel, et pärast kontrollkäiku vaatas ta kohapeal tehtud märkustele vastavalt läbi terve oma süsteemi, et teha vajalikud muudatused kohustuste nõuetele vastamiseks.

(27)

Väited, mida äriühing seoses kohustuste mittemõistmisega enda kaitseks esitas, ei muuda komisjoni arvamust, et äriühing ei pidanud kinni kohustustest. Tuleb ka märkida, et äriühing on juba saanud hoiatuskirja eelneva kohustuste rikkumise kohta, kuid ei ole suutnud võtta vajalikke meetmeid, et vältida uusi kohustuste rikkumisi. Kohustuste nõuete mittemõistmine kujutab endast suurt ohtu, et kohustuse järelevalve ei ole piisav ega usaldusväärne.

(28)

Hindadega seotud rikkumiste kohta tunnistas äriühing, et rikkumine toimus ühel juhul, kuna ta ei suutnud hilinenud makse tõttu teha vajalikke müügihinna kohandusi. Siiski kinnitas äriühing, et kõikide teiste tehingute hinnad järgisid rangelt minimaalset impordihinda. Lisaks väideti, et viimane makse tehti ettenägematutel asjaoludel, kuna asjaomane klient maksab enne lasti teelesaatmist tavaliselt kauba eest ette.

(29)

Vastuseks neile väidetele tuleks rõhutada, et kohustuse kohaselt kohustus äriühing tagama, et kogu selle raames toimuva müügi netomüügihinnad oleksid kohustuses kehtestatud minimaalsete impordihindadega võrdsed või nendest kõrgemad.

(30)

Pealegi ei ole algmääruses seoses proportsionaalsusega ei otseselt ega ka kaudselt nõutud, et kohustuse rikkumine peab olema seotud müügi või minimaalse impordihinna miinimumprotsendiga.

(31)

Seda seisukohta kinnitavad ka esimese astme kohtu lahendid, milles on otsustatud, et kohustuse mis tahes rikkumisest piisab kohustuse heakskiidu tühistamise põhjenduseks. (7)

(32)

Seetõttu ei mõjuta äriühingu esitatud väited proportsionaalsuse kohta komisjoni arvamust, et kohustuse rikkumine leidis aset ja et kohustuse heakskiit tuleks tühistada.

(33)

Äriühing väitis, et ajal, mil nad komisjonile oma korrapäraseid aruandeid esitasid, arvasid nad, et need on täielikud, ammendavad ja õiged kõigis üksikasjades.

(34)

Äriühing ei püüdnud ühelgi juhul esitada ebaõiget teavet ega teinud katset varjata nõutud teavet.

(35)

Äriühing rõhutas nii oma kirjalikus vastuses kui ka ärakuulamisel, et ta ei saanud rikkumistest mingit kasu, välja arvatud kahel juhul, ja et vigu ei tehtud kohustustest kõrvalehoidmiseks.

(36)

Viidates eelnevatele põhjendustele, tuleb märkida, et ei leitudki, et äriühing on püüdnud teadlikult kohustuste rikkumisest või järelevalve takistamisest kasu saada. Siiski muudab vigade pidev esinemine nõuetekohase kohustuste järelevalve ebapraktiliseks.

(37)

Eelöeldut arvestades tuleks kohustuse heakskiit tühistada ja komisjoni otsus 1999/572/EÜ kehtetuks tunnistada. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1858/2005 artikli 1 lõikega 2,