24.2.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/1

---

NÕUKOGU OTSUS,

12. veebruar 2007,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007-2013 üldprogrammi “Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm “Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine”

(2007/124/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 308,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine on oluline aspekt inimeste ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.

(2)	Euroopa Ülemkogu 17.–18. juunil 2004 vastu võetud muudetud Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse tegevuskavas määrati prioriteetsete küsimustena muu hulgas kindlaks terrorismirünnakute ennetamine ja nende tagajärgede likvideerimine ning esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmine.

(3)

Nõukogu võttis 2. detsembril 2004 vastu muudetud Euroopa Liidu solidaarsusprogrammi terrorismiohu ja -rünnakute tagajärgede kohta, milles rõhutatakse riski- ja ohuanalüüside, esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmise, terrorismiohu tuvastamise ja kindlaksmääramise mehhanismide, poliitilise ja operatiivse valmisoleku ning tagajärgede likvideerimise tähtsust.

(4)

Nõukogu otsustas 2005. aasta detsembris, et esmatähtsa infrastruktuuri kaitse Euroopa programm (EPCIP) põhineb kõiki ohte arvestaval lähenemisviisil, kusjuures terrorismiohu ärahoidmist käsitletakse prioriteedina. Uus terrorismivastane strateegia, mis tugineb neljale põhisambale – vältimine, kaitse, tegevuse takistamine ja reageerimine – võeti samuti vastu 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

(5)

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega 2001/792/EÜ, Euratom (2) kehtestatud ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel on mõeldud kiirreageerimiseks kõigi suurõnnetuste puhul, aga see ei ole konkreetselt ette nähtud terrorismirünnakute ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ega nende tagajärgede likvideerimiseks.

(6)	Euroopa Ülemkogu poolt 2004. aasta novembris koostatud Haagi programmis (3) kutsuti üles ohjama ELis piiriülese mõjuga kriise integreeritult ja kooskõlastatult.

(7)	Ühendus aitab oma pädevuse piires kaasa vajalike meetmete võtmisele, et terroristid ei saaks rünnata demokraatlikke väärtusi, õigusriiki, avatud ühiskonda ega meie kodanike ja ühiskonna vabadusi ning et piirata, kui see on võimalik, mis tahes rünnaku tagajärgi.

(8)	Mõjususe, kulutõhususe ja läbipaistvuse huvides tuleks konkreetsed meetmed terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede likvideerimise osas koondada ja neid tuleks rahastada ühest ühtsest programmist.

(9)	Seoses õiguskindluse ja sidususe ning vastastikuse täiendavusega teiste rahastamisprogrammidega tuleks määratleda mõisted “ennetus ja valmisolek”, “tagajärgede likvideerimine” ning “esmatähtis infrastruktuur”.

(10)

Esmatähtsa infrastruktuuri kaitse peamine vastutus lasub liikmesriikidel, omanikel, valdajatel ja kasutajatel (kasutajaid määratletakse kui organisatsioone, mis infrastruktuuri ärilistel ja teenuste pakkumise eesmärgil kasutavad). Liikmesriikide ametiasutused juhivad ja kooskõlastavad järjekindla riikliku lähenemisviisi väljatöötamist ja rakendamist nende jurisdiktsioonis oleva esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks, võttes arvesse kehtivaid ühenduse pädevusi. Riski- ja ohuanalüüside läbiviimise ülesanne lasub seega peamiselt liikmesriikidel.

(11)

Euroopa Ühenduse integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi saavutamiseks on oluline tähtsus komisjoni meetmetel koos riikidevaheliste projektidega, kui see on asjakohane. Peale selle on kasulik ja asjakohane toetada liikmesriikide neid projekte, mis annavad kasulikke kogemusi ja teadmisi edasiste meetmete jaoks ühenduse tasandil, eelkõige riski- ja ohuanalüüside projekte. Seoses sellega on asjakohane võtta vastu kõiki ohte arvestav lähenemisviis, samas pidades terrorismiohtu prioriteediks.

(12)	Samuti on asjakohane ette näha kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine riikidevahelistes projektides.

(13)

Tuleb tagada vastastikune täiendavus teiste ühenduse ja liidu programmidega, näiteks Euroopa Liidu solidaarsusfondi ning kodanikukaitse rahastamisvahendiga, ühenduse mehhanismiga tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga ning struktuurifondidega.

(14)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seega on neid programmi ulatuse või mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Programmi kulud peaksid olema kooskõlas finantsraamistiku alajaotise 3 ülemmääraga. Programmi määratlemisel on vaja ette näha paindlikkus, et oleks võimalik kohandada mis tahes kavandatud meetmeid, et reageerida vajaduste arengule ajavahemikul 2007–2013. Seetõttu tuleks otsuses piirduda kavandatud meetmete ning vastavate haldus- ja finantskorralduste üldise määratlemisega.

(16)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/1995 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta), (4) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (6).

(17)

Kohaldatakse ühenduse finantshuve tagavaid määrusi, nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad), (8) võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(18)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused), (9) eristades meetmed, mille suhtes kohaldatakse korralduskomitee menetlust meetmetest, mille suhtes kohaldatakse nõuandekomitee menetlust, arvestades, et nõuandekomitee menetlus on teatavatel juhtudel tõhususe suurendamiseks kõige sobivam.

(19)	Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid erivolitusi peale vastavalt artiklites 308 ja 203 sätestatute.

(20)	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud oma arvamuse (10).

(21)	Programmi tõhusaks ja õigeaegseks rakendamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse üldprogrammi “Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm “Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine” (edaspidi “programm”), et aidata kaasa liikmesriikide jõupingutuste toetamisele terrorismirünnakute ning muude julgeolekuriskide ennetamisel ja nendeks valmisolekul ning inimeste ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel nende eest.

2.   Programm kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

3.   Käesolevat otsust ei kohaldata küsimuste suhtes, mida hõlmab kodanikukaitse rahastamisvahend.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	ennetamine ja valmisolek – meetmed, mille eesmärk on ennetada ja/või vähendada terrorismiga seotud riske ning muid julgeolekuriske;

b)	tagajärgede likvideerimine – julgeolekuga seotud, eelkõige terrorismirünnakutest tulenevale intsidendile reageerimiseks ja selle mõjude vähendamiseks võetud meetmete kooskõlastamine, et tagada kriisiohjamise ja julgeolekumeetmete sujuv kooskõlastamine;

c)

esmatähtsad infrastruktuurid - eelkõige füüsilised ressursid, teenused, infotehnoloogiaseadmed, võrgustikud ja infrastruktuuri varad, mille häirimine või hävitamine avaldaks kriitilise tähtsusega ühiskondlikele funktsioonidele, sealhulgas turustusahelale, tervisele, turvalisusele, julgeolekule, inimeste majanduslikule või sotsiaalsele heaolule või ühenduse või selle liikmesriikide toimimisele, olulist mõju.

Artikkel 3

Üldised eesmärgid

1.   Programm aitab kaasa liikmesriikide jõupingutuste toetamisele terrorismirünnakute ning muude julgeolekuriskide ennetamisel ja nendeks valmisolekul ning inimeste ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmisel nende eest.

2.   Programmi eesmärk on aidata kaasa kaitse tagamisele sellistes valdkondades nagu kriisiohjamine, keskkonnakaitse, rahvatervis, transport, teadusuuringud ja tehnoloogiline arendustegevus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus seoses terrorismi ning muude julgeolekuriskidega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.

Artikkel 4

Konkreetsed eesmärgid

1.   Programmi üldeesmärkide raames ja tingimusel, et seda ei hõlma muud rahastamisvahendid, soodustatakse, edendatakse ja arendatakse ennetus-, valmisoleku- ja tagajärgede likvideerimise meetmeid, mis põhinevad muu hulgas laiaulatuslikul riski- ja ohuanalüüsil ning alluvad liikmesriikide järelevalvele ja mille raames võetakse nõuetekohaselt arvesse kehtivat ühenduse pädevust selles küsimuses ning mis on suunatud terrorismiga seotud riskide ning muude julgeolekuriskide ennetamisele või vähendamisele.

2.   Seoses terrorismiga seotud riskide ning muude julgeolekuriskide ennetamise ja nendeks valmisolekuga on programmi eesmärk kaitsta inimesi ja esmatähtsat infrastruktuuri eelkõige järgmiselt:

a)	esmatähtsa infrastruktuuri riskianalüüside soodustamine, edendamine ja toetamine, et tugevdada julgeolekut;

b)	esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmise metoodika, eelkõige riskianalüüside metoodika soodustamine, edendamine ja toetamine;

c)	jagatud operatiivsete meetmete edendamine ja toetamine, et parandada piiriüleste tarneahelate turvalisust, tingimusel et ei rikuta konkurentsieeskirju siseturul;

d)	julgeolekustandardite väljatöötamise edendamine ja toetamine ning oskusteabe ja kogemuste vahetamine inimeste ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta;

e)	esmatähtsa infrastruktuuri kaitse osas kogu ühendust hõlmava kooskõlastamise ja koostöö edendamine ja toetamine.

3.   Seoses terrorismirünnakute tagajärgede likvideerimisega on programmi eesmärk

a)	oskusteabe ja kogemuste vahetamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine, et määratleda parimad tavad eesmärgiga koordineerida kiirreageerimismeetmeid ning soodustada koostööd kriisiohjamise ja julgeolekumeetmetega seotud erinevate tegutsejate vahel;

b)	edendada julgeoleku- ja turvakomponente sisaldavaid ühisõppusi ja praktilisi stsenaariume, et tõhustada koordineeritust ja koostööd erinevate tegutsejate vahel Euroopa tasandil.

Artikkel 5

Abikõlblikud meetmed

1.   Artiklites 3 ja 4 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks toetatakse vastavalt aasta tööprogrammis kehtestatud tingimustele käesoleva programmi raames rahaliselt järgmisi meetmeid:

a)	komisjoni algatatud ja juhitavad Euroopa mõõtmega projektid;

b)	riikidevahelised projektid, milles osaleb vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks muu riik, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik;

c)

riigisisesed projektid liikmesriikides, millega i) valmistatakse ette riikidevahelisi projekte ja/või ühenduse meetmeid (“käivitusmeetmed”); ii) täiendatakse riikidevahelisi projekte ja/või ühenduse meetmeid (“täiendavad meetmed”); iii) aidatakse kaasa uuenduslike meetodite ja/või tehnoloogiate väljaarendamisele, mida on võimalik üle kanda ühenduse tasandi meetmetele, või arendatakse selliseid meetodeid või tehnoloogiaid, mille eesmärgiks on need üle kanda teistesse liikmesriikidesse ja/või teise riiki, mis võib olla kas ühinev või kandidaatriik.

2.   Eelkõige võib rahalist toetust anda

a)	operatiivkoostöö ja kooskõlastamise meetmetele (võrkude loomine, vastastikuse usalduse ja mõistmise tugevdamine, kriisikavade koostamine, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine ja levitamine);

b)	analüüsivatele, järelevalve-, hindamis- ja auditeerimistegevustele;

c)	tehnoloogia ja metoodika väljaarendamisele ja ülekandele, eelkõige seoses teabe jagamise ja koostalitlusvõimega;

d)	koolitusele, töötajate ja ekspertide vahetusele ning

e)	teadlikkuse parandamise ja levitamise tegevustele.

Artikkel 6

Juurdepääs programmile

1.   Programmis võivad osaleda liikmesriikides asutatud juriidilistest isikutest asutused ja organisatsioonid. Tulunduslikud asutused ja organisatsioonid saavad toetusi üksnes koos mittetulunduslike või riiklike organisatsioonidega. Valitsusvälised organisatsioonid võivad taotleda rahalist toetust artikli 5 lõikes 2 nimetatud projektidele, tingimusel et nad tagavad piisaval tasemel konfidentsiaalsuse.

2.   Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda riikidevahelistes projektides, kuid neil ei ole luba projekte esitada.

Artikkel 7

Toetuste liigid

1.   Ühendusepoolse rahalise toetuse liigid võivad olla järgmised:

a)

toetused;

b)	riigihankelepingud.

2.   Ühenduse toetusi antakse tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel erijuhtudel või juhul, kui abisaaja omaduste tõttu ei ole teatava meetme puhul muud valikut.

Aastases tööprogrammis täpsustatakse aastasteks toetusteks kasutatavate kulude miinimummäär. Miinimummäär on vähemalt 65 %.

Maksimaalne kaasrahastamise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.

3.   On ette nähtud kulutused kaasmeetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

1.   Komisjon rakendab ühenduse rahalist toetust vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, edaspidi “finantsmäärus”.

2.   Programmi rakendamiseks võtab komisjon artiklis 3 määratletud üldeesmärkide piires septembri lõpuks vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artikli 7 lõikes 3 ette nähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude tegevuste loetelu.

Tööprogramm aastaks 2007 võetakse vastu kolm kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist.

3.   Aasta tööprogramm võetakse vastu artikli 9 lõikes 3 osutatud korras.

4.   Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 3 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 4 ja 5 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;

b)	kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;

c)	taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes;

d)	eeldatavate tulemuste mõju artiklis 3 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 4 ja 5 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele.

5.   Komisjon teeb artikli 5 lõike 1 punkti a alusel esitatud meetmetega seotud otsused vastavalt artikli 9 lõikes 3 sätestatud korralduskomitee menetlusele. Artikli 5 lõike 1 punktide b ja c alusel esitatud meetmetega seotud otsused tehakse artikli 9 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetluse kohaselt.

Komisjon võtab vastu otsused tulunduslikke asutusi või organisatsioone kaasavate toetuste taotluste kohta kooskõlas artikli 9 lõikes 3 osutatud korralduskomitee menetlusega.

Artikkel 9

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee (edaspidi “komitee”).

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Vastastikune täiendavus

1.   Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude liidu ja ühenduse rahastamisvahenditega, muu hulgas eriprogrammidega “Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine” ja “Õigusemõistmine kriminaalasjades” ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammiga, Euroopa Liidu solidaarsusfondiga ning kodanikukaitse rahastamisvahendiga.

2.   Programm võib jagada ressursse muude ühenduse ja liidu rahastamisvahenditega, eelkõige programmiga “Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine”, et rakendada meetmeid, mis vastavad mõlema programmi ja muude ühenduse või liidu rahastamisvahendite eesmärkidele.

3.   Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei või saada teistest liidu või ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil rahalist toetust. Tagatakse, et programmi alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe Euroopa Liidu üldeelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.

Artikkel 11

Eelarvevahendid

Programmis ette nähtud meetmetele eraldatud eelarvevahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määravad eelarvepädevad institutsioonid finantsraamistiku piires.

Artikkel 12

Järelevalve

1.   Komisjon tagab, et iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta ning et lõpparuanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast meetme lõppemist. Aruannete vormi ja ülesehituse määrab komisjon.

2.   Komisjon tagab, et programmi elluviimisest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav järelevalve ja finantskontroll, mis vajaduse korral toimub kohapeal, kaasa arvatud kontrollikoja läbi viidav pisteline kontroll ja audiitorkontroll.

3.   Komisjon tagab, et ühenduse rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.

4.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja kohapealse kontrolli põhjal tagab komisjon, et vajaduse korral kohandatakse algselt heaks kiidetud rahalise toetuse määra või tingimusi ning maksegraafikut.

5.   Komisjon tagab, et võetakse kõik muud vajalikud meetmed, et kontrollida, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 13

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise puhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning (EÜ) nr 1073/1999.

2.   Käesoleva otsuse raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrusi (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ühenduse õiguse mis tahes rikkumise, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegevusetusest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmise korral, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

3.   Komisjon tagab meetme rahalise toetuse summa vähendamise, selle väljamaksmise peatamise või selle tagasinõudmise, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4.   Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, tagab komisjon, et abisaajalt nõutakse selgituse esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, tagab komisjon, et ülejäänud rahalise toetuse võib tühistada ja võib nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5.   Komisjon tagab iga põhjendamatu väljamakse tagasimaksmise komisjonile. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 14

Hindamine

1.   Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle alusel läbi viidavate tegevuste rakendamist.

2.   Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule

a)	iga-aastase ülevaate programmi rakendamisest;

b)	hiljemalt 31. märtsiks 2010 vahehindamise aruande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

c)	hiljemalt 31. detsembriks 2010 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;

d)	hiljemalt 31. märtsiks 2015 järelhindamise aruande.

Artikkel 15

Projektide avaldamine

Komisjon avaldab igal aastal nimekirja programmi raames rahastatud meetmetest koos iga projekti lühikirjeldusega.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

---

(1)  14. detsembril 2006. aastal esitatud arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

(3)  ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(4)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(5)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(6)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(7)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

(8)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1248/2006 (ELT L 227, 19.8.2006, lk 3).

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(10)  ELT C 65, 17.3.2006, lk 63.

---