4.8.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 182/1

(1)

Nõukogu vaatas 10. juulil 2007 läbi Austria ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010. Pärast 2006. aasta oktoobris toimunud üldvalimisi moodustati Austrias 2007. aasta jaanuaris uus valitsus, mis esitas 2007. ja 2008. aasta eelarve parlamendile 29. märtsil 2007. Ajakohastatud stabiilsusprogramm esitati samal päeval, mis on kolm ja pool kuud hiljem kui tegevusjuhendis Austriale määratud tähtaeg 15. detsember.

(2)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse, et SKP reaalkasv aeglustub tsükliliselt maksimumilt 3,1 % 2006. aastal keskmiselt 2,5 % tasemele ülejäänud programmiperioodil. Praegu kättesaadava teabe põhjal hinnates näib, et kõnealune stsenaarium põhineb 2008. aastani mõnevõrra ettevaatlikel kasvuprognoosidel, samas kui hiljutised andmed viitavad pisut kiiremale kasvule. Programmiperioodi lõpuaastate puhul tunduvad need prognoosid usutavad, isegi kui prognoositakse komisjoni talituste poolt välja arvutatud potentsiaalsest kasvust pisut kiiremat kasvu. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(3)

Valitsemissektori eelarvepuudujääk moodustas 2006. aastal 1,1 % SKPst, samas kui eelmises ajakohastatud stabiilsusprogrammis oli eesmärgiks seatud 1,7 % SKPst. Selline eesmärgist parem tulemus on tingitud oodatust paremast tsüklilisest arengust. Kuigi tulude suhe SKPsse eelmise aastaga võrreldes pisut vähenes, osutus see rohkem kui ühe protsendipunkti võrra eesmärgist kõrgemaks. Oodatust kiirem SKP kasv aitas vähendada kulutuste suhet SKPsse võrreldes eelmise aastaga. Sellegipoolest suurenes kulutuste suhe SKPsse enam kui pool protsendipunkti üle eesmärgi, mis viitab sellele, et eelarve täitmine ei olnud nii range kui kavandatud.

(4)

Eelarvestrateegia peamine eesmärk on saavutada tsükli jooksul tasakaalus eelarve, kasutades ära haldusreformist tulenevat kasu ning samal ajal tõhustades kulutusi mitmes kategoorias. Eelmise ajakohastatud programmiga võrreldes kajastab kulutuste tõhustamist asjaolu, et eelarve konsolideerimine on jäetud programmiperioodi lõpuaastateks. Ajakohastatud programmis nähakse ette, et valitsemissektori eelarveseisund, mis 2006. aastal näitas puudujääki 1,1 % SKPst, paraneb 2010. aastal ülejäägiks 0,4 %. Programmiperioodi kaheks viimaseks aastaks kavandatud konsolideerimine on kulupõhine — eelkõige kavatsetakse piirata sotsiaalkulutusi ning järk-järgult kaotada mõned erikulutused. Eelmise ajakohastatud programmiga võrreldes on eelarve kavandatava korrigeerimise periood veelgi pikenenud üldiselt soodsama makromajandusliku stsenaariumi tingimustes.

(5)

Eelarve korrigeerimise edasilükkamist peegeldab ka ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed), mis paraneb väga aeglaselt puudujäägist umbes 1 % SKPst 2006. aastal väikeseks ülejäägiks alles programmiperioodi lõpuks. Programmi kohaselt mõjutab eelarve korrigeerimise kava sõjavarustuse hankimine aastatel 2007–2009, mida erinevalt komisjoni talituste kevadprognoosis märgitust käsitatakse ühekordse puudujääki suurendava meetmena. Nagu eelmises ajakohastatud stabiilsusprogrammis, on käesolevas programmis eelarveseisundi kohta seatud keskpika perioodi eesmärk struktuurselt tasakaalus eelarve. Erinevalt eelmisest ajakohastatud programmist, milles oli ette nähtud saavutada keskpika perioodi eesmärk juba 2008. aastaks, nähakse kõnealuses programmis ette, et keskpika perioodi eesmärk saavutatakse peaaegu 2009. aastaks ning seda ületatakse pisut 2010. aastal. Kuna keskpika perioodi eesmärk on alammäärast (eelarvepuudujääk hinnanguliselt ligikaudu 1,5 % SKPst) ambitsioonikam, peaks selle saavutamine võimaldama saavutada ka kindlusvaru ülemäärase puudujäägi tekkimise puhuks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM2 liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning kajastab piisavalt võlasuhet ja toodangu potentsiaalset keskmist kasvu pikas perspektiivis.

(6)

Programmi 2007. ja 2008. aasta eelarveprognooside riskid tunduvad olevat enam-vähem tasakaalustatud, kuid 2009. ja 2010. aasta eelarvetulemused võivad vaatamata usutavatele makromajanduslikele eeldustele osutuda prognoositust halvemaks. Kulutuste suhe SKPsse peaks kavakohaselt programmiperioodi kahel viimasel aastal oluliselt vähenema. Erikulutuste, eelkõige sõjavarustusele tehtavate kulutuste järkjärguline kaotamine ning 2004. aasta pensionireformi tulemusel töötushüvitiste ja pensionide arvelt saavutatav kulude kokkuhoid peaksid kulude suhtarvu vähenemist programmiperioodi lõpuaastatel toetama. Teiselt poolt tehakse programmiperioodil täiendavaid kulutusi haridusele, uurimis- ja arendustegevusele ning infrastruktuurile, samas kui avaliku halduse tõhustamisest oodatav kasu on veel ebaselge. Programmis on vihjatud ka täiendavate maksukärbete võimalikkusele, mida kavatsetakse finantseerida kulude kavandatud kokkuhoiust.

(7)

Kõnealust riskihinnangut arvestades tundub, et programmi eelarveseisund ei ole piisav, et tagada keskpika perioodi eesmärgi saavutamine programmis ette nähtud 2010. aastaks. Komisjoni talituste kevadprognoosi kohaselt on tõenäoline, et Austria struktuurne eelarvepuudujääk suureneb 2007. ja 2008. aastal. Kogu programmiperioodi jooksul säilitatakse siiski piisav kindlusvaru, et vältida tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral maksimaalse lubatud puudujäägi 3 % SKPst ületamist. Programmis kirjeldatud keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud eelarve kohandamise tempo on liiga aeglane ja seda tuleks eriti 2007. ja 2008. aastal tõsta, et see oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, milles on sätestatud, et euroala ja ERM2 riikide eelarve struktuurne tasakaal peab paranema vähemalt 0,5 % SKPst aastas ning et majanduse tõusuaegadel peab kohandamine olema suurem ja võib langusaegadel olla väiksem. Aastatel 2007–2009, kui Austria majandus peaks olema tõusuteel, on ette nähtud üksnes väike struktuurse eelarvetasakaalu paranemine. See järeldus leiab kinnitust ka siis kui käsitada sõjavarustuse hankimist eelarvepuudujääki suurendava ühekordse meetmena, nagu on märgitud programmis.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt olema 2006. aastal vähenenud 62,2 %-le SKPst, mis on jätkuvalt asutamislepingus sätestatud 60 % kontrollväärtusest kõrgemal. Programmis on ette nähtud, et võlasuhe peaks 2008. aastal vähenema kontrollväärtusest madalamale ning programmiperioodi viimasel aastal 56,8 %-le SKPst. Riskihinnangut arvestades tundub, et võlasuhe väheneb programmiperioodi alguses kontrollväärtuse suunas piisava kiirusega ning jõuab selleni kavakohaselt 2007. aastal.

(9)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on Austrias seoses 2004. aasta pensionireformist oodatava suure kulude kokkuhoiuga ELi keskmisest palju madalam, kusjuures pensionideks tehtavate kulutuste suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt pikas perspektiivis vähenema. Algne struktuurse esmase ülejäägiga eelarveseisund aitab elanikkonna vananemise pikaajalist mõju eelarvele vähendada. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse riske aitaks veel vähendada esmase ülejäägi suurendamine keskpika perioodi jooksul, nagu programmis ette nähtud, ning eakamate töötajate tööhõive suurendamine. Üldiselt tunduvad Austria riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid olevat väikesed.

(10)

Stabiilsusprogramm sisaldab riikliku reformiprogrammi 2006. aasta septembri rakendusaruande üldmõju kvalitatiivset hinnangut keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks sellele esitatakse selles teavet riiklikus reformiprogrammis sisalduvate peamiste reformidega seotud otseste eelarvekulude või -säästude kohta ja riiklikus reformiprogrammis sisalduvate meetmete mõju riigi rahandusele vastab üldjoontes eelarveprognoosidele. Stabiilsusprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtutega. Eelkõige on mõlemas programmis kirjeldatud haldusreformist ning uurimis- ja arendustegevusele tehtavate kulude tõhustamisest oodatavat kokkuhoidu.

(11)

Programmi eelarvestrateegia on osaliselt kooskõlas 2005.–2008. aasta koondsuunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega.

(12)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik kohustuslikud andmed ja enamik vabatahtlikest andmetest. (2)