(1)

Komisjoni teatises “Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride integreeritud haldamise suunas” rõhutati vajadust töötada välispiire käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku konsolideerimise eesmärgil välja kohalikku piiriliiklust käsitlevad eeskirjad. Seda vajadust kinnitas 13. juunil 2002 nõukogu, võttes vastu Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride haldamise kava, mille seejärel kinnitas 21. ja 22. juunil 2002. aastal Sevillas kogunenud Euroopa Ülemkogu.

(2)

Laienenud ühendus on huvitatud sellest, et naaberriikide vahelised piirid ei tõkestaks kaubandust, sotsiaalset ja kultuurilist läbikäimist ega piirkondlikku koostööd. Selleks tuleks luua tõhus kohalik piiriliiklussüsteem.

(3)

Kohaliku piiriliikluse kord kujutab endast erandit Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate isikute piirikontrolli reguleerivatest üldeeskirjadest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (2).

(4)

Ühendus peaks sätestama kriteeriumid ja tingimused, millest peetakse kinni, kui hõlbustatakse piirialade elanikel kohaliku piiriliikluse korra alusel välispiiri ületamist maismaal. Kõnealused eeskirjad peaksid tagama, et oleksid tasakaalus ühelt poolt seaduslik põhjus ületada tihti liikmesriigi välispiiri maismaal omavate bona fide piirialade elanike abistamine ning teiselt poolt vajadus hoida ära ebaseaduslikku sisserännet ning kuritegevusest tulenevat potentsiaalset ohtu julgeolekule.

(5)

Üldjuhul tuleks rikkumiste ärahoidmiseks kohaliku piiriliikluse luba väljastada vaid nendele isikutele, kes on seaduslikult elanud piirialas vähemalt ühe aasta. Kahepoolsetes lepingutes, mis on sõlmitud liikmesriikide ja kolmandate naaberriikidega, võib näha ette pikema elamisperioodi sätestamise. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, nagu näiteks alaealiste puhul, perekonnaseisu muutumise või maa pärimise korral, võivad kõnealused kahepoolsed lepingud ette näha ka lühema elamisperioodi.

(6)

Kohaliku piiriliikluse luba tuleks piiriala elanikele välja anda sõltumata sellest, kas nende suhtes kohaldatakse viisanõuet vastavalt nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (3). Selle tulemusena tuleks seda määrust tõlgendada koostoimes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1932/2006, (4) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, mille eesmärk on nende piirialade elanike viisakohustusest vabastamine, kellele on suunatud käesoleva määrusega kehtestatav kohaliku piiriliikluse kord. Sellest tulenevalt võib käesolev määrus jõustuda ainult koostoimes nimetatud muutmise määrusega.

(7)

Ühendus peaks sätestama piirialade elanikele kohaliku piiriliikluse lubade väljaandmise konkreetsed kriteeriumid ja tingimused. Need kriteeriumid ja tingimused peaksid olema kooskõlas kohaliku piiriliikluse korra alusel piiri ületavatele piiriala elanikele kehtestatud sissesõidunõuetega.

(8)

Kohalikku piiriliiklust käsitlevate eeskirjade kehtestamine ühenduse tasandil ei tohiks mõjutada õigust vabale liikumisele, mida kasutavad liidu kodanikud ja nende pereliikmed ning kolmandate riikide kodanikud ja nende pereliikmed, kes ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute kohaselt kasutavad õigust vabaks liikumiseks, mis on samaväärne liidu kodanike vastava õigusega. Kui piiriala elanike piiriliikluse hõlbustamine kohaliku piiriliikluse korra alusel tähendab vähem süstemaatilist kontrolli, tuleks seda laiendada kõikidele piirialas elavatele ühenduse vaba liikumise õigust kasutavatele isikutele.

(9)

Kohaliku piiriliikluse korra rakendamiseks peaksid liikmesriigid säilitama või vajaduse korral sõlmima kahepoolseid lepinguid kolmandate naaberriikidega, tingimusel et lepingud on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega.

(10)

Käesolev määrus ei mõjuta Ceutas ja Melillas rakendatavat erikorda, millele viidatakse Hispaania Kuningriigi deklaratsioonis Ceuta ja Melilla linna kohta, mis on lisatud lepingu lõppaktile, millega Hispaania Kuningriik ühines 19. juunil 1990. aastal Schengenis alla kirjutatud konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (5).

(11)

Liikmesriigid peaksid rakendama siseriiklikus õiguses ette nähtud karistusi piirialade elanike suhtes, kes rikuvad käesoleva määrusega kehtestatud kohaliku piiriliikluse korda.

(12)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamist käsitleva aruande. Vajaduse korral tuleks aruanne esitada koos seadusandlike ettepanekutega.

(13)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja -vabadusi ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(14)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt maismaa välispiiril toimuva kohaliku piiriliikluse korra kehtestamise kriteeriumite ja tingimuste piiritlemist, mis mõjutab otseselt välispiire käsitlevat ühenduse acquis'd, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades asjaolu, et käesolev määrus arendab Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel edasi Schengeni acquis'd, peaks Taani nimetatud protokolli artikli 5 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(16)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (6) mis on seotud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7) (mis käsitleb teatavaid kõnealuse lepingu rakenduseeskirju) artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga.

(17)

Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (8). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmises ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(18)

Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (9). Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmises, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(19)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis on seotud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonnaga, koostoimes otsuse 2004/849/EÜ (10) artikli 4 lõikega 1 ja otsuse 2004/860/EÜ (11) artikli 4 lõikega 1.

(20)

Käesoleva määruse artikli 4 lõige b ja artikli 9 lõige c on sätted, mis põhinevad Schengeni acquis'l või on sellega muul viisil seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses,

a)

pikaajalise riigis viibimisega;

b)

juurdepääsuga majandustegevusele ja sellega tegelemisega;

c)

tolli- ja maksuküsimustega.

1)

“välispiir maismaal” – ühine maismaapiir liikmesriigi ja kolmanda naaberriigi vahel;

2)

“piiriala” – ala, mis ei ulatu kaugemale kui 30 kilomeetrit piirist. Asjaomased riigid määratlevad artiklis 13 nimetatud omavahelistes kahepoolsetes lepingutes piirialadeks loetavad kohalikud haldusüksused. Kui osa sellisest haldusüksusest asub kaugemal kui 30 kilomeetrit piirist, kuid mitte kaugemal kui 50 kilomeetrit, loetakse seda piiriala osaks;

3)

“kohalik piiriliiklus” – maismaal välispiiri regulaarne ületamine piiriala elanike poolt, et viibida piirialas näiteks sotsiaalsetel, kultuurilistel või põhjendatud majanduslikel põhjustel või peresidemete tõttu ja aja jooksul, mis ei ületa käesolevas määruses sätestatud tähtaegu;

4)

“isikud, kes kasutavad ühenduse vaba liikumise õigust” –

5)

“kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses ja keda ei ole loetletud punktis 4;

6)

“piiriala elanik” – kolmanda riigi kodanik, kes on ametlikult elanud liikmesriigi naaberriigi piirialas artiklis 13 osutatud kahepoolsetes lepingutes sätestatud vähemalt üheaastase perioodi vältel. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib vastavalt nimetatud kahepoolsetele lepingutele lugeda sobivaks vähem kui ühe aasta pikkuse perioodi;

7)

“kohaliku piiriliikluse luba” – III peatükis osutatud konkreetne dokument, mis annab seda omavale isikule kohaliku piiriliikluse korra alusel õiguse ületada välispiiri maismaal;

8)

“Schengeni konventsioon” – konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (13).

a)

neil on kohaliku piiriliikluse luba ja kui seda nõuavad artiklis 13 osutatud asjakohased kahepoolsed lepingud, kehtiv reisidokument või kehtivad reisidokumendid;

b)

tegemist ei ole isikutega, kellele on Schengeni infosüsteemis (SIS) kehtestatud sissesõidukeeld;

c)

tegemist ei ole isikutega, kes ohustaks mis tahes liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid, ja eriti siis, kui liikmesriikide andmebaaside vahendusel ei ole samadel alustel kehtestatud sissesõidukeeldu.

a)

loa omaniku eesnimi, perekonnanimi, sünnikuupäev, rahvus ja elukoht;

b)

loa väljastaja, väljastamise kuupäev ja kehtivus;

c)

piiriala, mille piires loa omanikul on õigus liikuda;

d)

kehtiva reisidokumendi või -dokumentide number (numbrid), mis vastavalt artikli 9 punktile a annavad loa omanikule õiguse ületada välispiire.

a)

omavad kehtivat reisidokumenti või -dokumente, mis annavad õiguse ületada välispiire vastavalt Schengeni konventsiooni artikli 17 lõike 3 punktile a;

b)

esitavad dokumendid, mis tõendavad, et neil on piiriala elaniku staatus ja seaduslik alus ületada kohaliku piiriliikluse korra alusel sageli maismaal välispiiri;

c)

ei ole isikud, kellele on SISis kehtestatud sissesõidukeeld;

d)

tegemist ei ole isikutega, kes ohustaks mis tahes liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid, eriti kui liikmesriikide andmebaaside vahendusel ei ole samadel alustel kehtestatud sissesõidukeeldu.

a)

luua piiräärsete alade elanike tarvis spetsiaalsed piiriületuspunktid;

b)

reserveerida tavalistes piiripunktides piirialade elanikele spetsiaalsed teed või

c)

võttes arvesse kohalikke tingimusi ja kui erandkorras on selleks erivajadus, lubada piiriala elanikel ületada maismaal välispiiri kindlates kohtades väljaspool piiriületuspunkte ja selleks ette nähtud aega.

a)

lisaks artikli 7 lõikes 3 nõutud teabele sisaldab kohaliku piiriliikluse luba üksikasju maismaal välispiiri ületamise koha ja asjaolude kohta;

b)

asjaosaline liikmesriik teostab pistelist kontrolli ja korrapärast vaatlus- ja patrulltegevust eesmärgiga hoida ära loata piiriületused.