8.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/15

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (edaspidi “PET-kile”) impordi suhtes (edaspidi “lõplikud tasakaalustavad meetmed”). Meetmetena kehtestati väärtuseline tollimaks vahemikus 3,8 % kuni 19,1 % üksikult nimetatud eksportijate suhtes, kusjuures kõigi teiste äriühingute impordi suhtes kohaldati jääktollimaksu määra 19,1 %.

(2)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (3) Indiast ja Korea Vabariigist pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Meetmed kehtestati Indiast pärit PET-kile impordi suhtes väärtuselise tollimaksu kujul, mis jääb 0 % ja 62,6 % vahele (edaspidi “lõplikud dumpinguvastased meetmed”), erandiks viie India äriühingu import; need äriühingud on Ester Industries Limited (edaspidi “Ester”), Flex Industries Limited (edaspidi “Flex”), Garware Polyester Limited (edaspidi “Garware”), MTZ Polyesters Limited (edaspidi “MTZ”) ja Polyplex Corporation Limited (edaspidi “Polyplex”), kelle poolt võetud kohustused on heaks kiidetud komisjoni otsusega 2001/645/EÜ (4).

(3)

Tuleb märkida, et varem nime MTZ Polyesters Limited all tuntud äriühing on nime muutnud. Selle uus nimi on MTZ Polyfilms Limited. Kõnealune nimevahetus ei mõjutanud mingil viisil määruse (EÜ) nr 2597/1999 järeldusi ega äriühingu õigust saada soodustusi individuaalse tollimaksumäära alusel, mida kohaldati tema suhtes eelmise nime all. Komisjon teatas MTZ nimevahetusest 17. veebruaril 2005 teadaandega Euroopa Liidu Teatajas. (5) Samuti märgitakse, et MTZ aadress on alates 2005. aasta juulist muutunud; muid muutusi äriühingu omandisuhetes, struktuuris ja tegevuses pole toimunud. Seetõttu tuleks äriühingu aadressi muuta.

(4)

Nõukogu laiendas määrustega (EÜ) nr 1975/2004 (6) ja (EÜ) nr 1976/2004 (7) Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kehtivaid tasakaalustavaid ja dumpinguvastaseid meetmeid Brasiiliast ja Iisraelist saadetud samasuguse toote impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Brasiilia või Iisrael või mitte.

(5)

28. juunil 2002 (8) algatas komisjon vastavalt algmääruse artiklile 19 osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus lõplike tasakaalustavate meetmete vormiga ja eelkõige ühe India eksportiva tootja pakutud kohustuse vastuvõetavuse uurimisega. Kõnealune uurimine on lõpetatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 365/2006. (9)

(6)

22. novembril 2003 algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise, (10) mis piirdus lõplike dumpinguvastaste meetmete vormiga. Kõnealune uurimine on lõpetatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 365/2006.

(7)

4. jaanuaril 2005 (11) algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus lõplike dumpinguvastaste meetmete tasemega. Nimetatud uurimine on lõpetatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 365/2006, millega muudeti lõplike dumpinguvastaste meetmete taset.

(8)

23. augustil 2005 (12) algatas komisjon määruste (EÜ) nr 1975/2004 ja (EÜ) nr 1976/2004 läbivaatamise seoses ühe Iisraeli tootja taotlusega laiendatud meetmetest vabastuse saamiseks. Kõnealune uurimine on lõpetatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 101/2006.

(9)

Pärast lõplike tasakaalustavate meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise teadaande (13) avaldamist laekus komisjonile ühenduse samasuguse toote tootjatelt, st äriühingutelt DuPont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH, Nuroll SpA ja Toray Plastics Europe (edaspidi “taotluse esitajad”) taotlus nõukogu määruse (EÜ) nr 2597/1999 meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 18 alusel. Taotluse esitajate toodang moodustab suure osa, antud juhul üle 50 % ühenduse PET-kile toodangust.

(10)

Taotluse aluseks oli väide, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise ja ühenduse tootmisharule osaks saava kahju jätkumise või kordumise.

(11)

Enne meetmete aegumise läbivaatamise algatamist ning kooskõlas algmääruse artikli 10 lõikega 9 ja artikli 22 lõikega 1 teatas komisjon India valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse, ning kutsus India valitsust konsultatsioonidele eesmärgiga tuua kaebuse sisu asjus olukorda selgust ja jõuda vastastikuse lahenduseni. Komisjon ei saanud India valitsuselt oma konsultatsioonipakkumisele mingit vastust.

(12)

Komisjon tutvus taotlejate esitatud tõenditega ning tunnistas need piisavaks, et algatada läbivaatamine kooskõlas algmääruse artikli 18 sätetega. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 2597/1999 aegumise läbivaatamise Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega. (14)

(13)

Uurimine kestis ajavahemikul 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahjutrendide uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune ajavahemik”).

(14)

Komisjon teatas uurimise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, varustavatele tarnijatele, kasutajatele ja India valitsusele. Huvitatud isikutel oli võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha. Kõigile huvitatud isikutele, kes taotlesid ärakuulamist ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus. Huvitatud isikute esitatud kirjalikke ja suulisi märkusi vaagiti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(15)

Arvestades taotluses nimetatud, PET-kilet eksportivate tootjate suurt arvu Indias, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine subsideerimise uurimises kooskõlas algmääruse artikliga 27. Selleks, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti kõigil eksportivatel tootjatel endast teada anda ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma asjaomase tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil. Pärast esitatud andmete uurimist ja arvestades oma koostöövalmidusest teatanud eksportivate tootjate suurt arvu, otsustati, et väljavõtteline uuring on vajalik.

(16)

Komisjon saatis küsimustiku kõigile teadaolevalt huvitatud isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid. Vastused saadi neljalt ühenduse tootjalt, kaheksalt eksportivalt tootjalt, ühelt importijalt/kasutajalt, ühelt varustavalt tarnijalt ja India valitsuselt.

(17)

Kaheksast India eksportivast tootjast valiti valimisse neli äriühingut (Ester, Flex, Garware ja Jindal Poly Films Limited (edaspidi “Jindal”)). Selgus, et nende äriühingute PET-kile toodang, müük ja ühendusse suunatud eksport moodustab kooskõlas algmääruse artikli 27 lõikega 1 suurima representatiivse mahu, mille uurimine on ettenähtud aja jooksul mõeldav.

(18)

Komisjon teatas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega, (15) et varem nime Jindal Polyester Limited all tuntud äriühing on aadressi muutnud. Seetõttu tuleks äriühingu aadressi muuta.

(19)

Komisjon teatas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega, (16) et varem nime Jindal Polyester Limited all tuntud äriühing kannab nüüd nime Jindal Poly Films Limited. Seetõttu tuleks äriühingu nime muuta.

(20)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks subsideerimine ja kahju suurus ning nende jätkumise või kordumise tõenäosus ja see, kas meetmete säilitamine oleks ühenduse huvides, ning veendus nende andmete õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(21)

India valitsust ja teisi huvitatud isikuid teavitati kooskõlas algmääruse artikliga 30 põhifaktidest ja kaalutlustest, mille alusel otsustati soovitada meetmete jätkamist. Neile anti ka piisavalt aega kommentaaride esitamiseks. Teatavad isikud esitasid oma kirjalikud kommentaarid. Lisaks pakuti India valitsusele algmääruse artikli 10 lõike 11 alusel konsultatsioone, mille India valitsus vastu võttis. Kõiki esildisi ja märkusi on nõuetekohaselt arvesse võetud.

(22)

Käesolevas uurimises käsitletav toode on sama kui see, mida käsitletakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2597/1999, nimelt CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluv Indiast pärit PET-kile (edaspidi “vaatlusalune toode”).

(23)

Uurimine (nagu esialgne uuriminegi) kinnitas, et vaatlusalune toode ja India siseturul toodetud ja müüdud PET-kile ning ühenduse tootjate toodetud ja ühenduses müüdud PET-kile on samade põhiliste füüsikaliste omadustega ja kasutusaladega, ning seega loetakse neid algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(24)

Läbivaatamistaotluses ja komisjoni küsimustiku vastustes sisalduva teabe alusel uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt on seotud subsiidiumide andmisega:

(25)

Punktides a–e nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi “väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseaduses lubatakse India valitsusel anda välja teadaandeid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud “Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Antud juhtumi uurimisperioodiga on seotud üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument: viieaastane plaan ajavahemikuks 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007 (edaspidi “EXIM-poliitika 2002–2007”). Lisaks kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2002–2007 reguleerivat korda ka väljaandes “Menetlusjuhend – 1. aprill 2002 kuni 31. märts 2007, I köide” (edaspidi “HOP I 2002–2007”). (17) Menetlusjuhendit ajakohastatakse regulaarselt.

(26)

Punktis f nimetatud kava põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(27)

Punktis g nimetatud kava põhineb 1949. aasta pangandusseaduse punktidel 21 ja 35A, mis lubavad India reservpangal (edaspidi “RBI”) kommertspankasid ekspordikrediidi osas instrueerida.

(28)

Punktis h nimetatud kava on ad hoc subsiidium, millele ei leitud India õigusest juriidilist alust.

(29)

Läbivaatamistaotluses ja komisjoni küsimustiku vastustes sisalduva teabe alusel uuris komisjon ka mitmeid kavasid, mida väidetavalt pakuvad piirkondlikud valitsused või ametiasutused teatavates India osariikides.

(30)

Kava üksikasjalik kirjeldus sisaldub EXIM-poliitika 2002–2007 punktides 4.1.1 kuni 4.1.14 ja HOP I 2002–2007 peatükkides 4.1 kuni 4.30.

(31)

ALS koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud 32. põhjenduses. Need allkavad erinevad muu hulgas tingimuste ulatuse poolest. Toetavate tootjatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad vastavad tegeliku ekspordi eellubade kava ja aastanõuete eellubade kava tingimustele. Lõppeksportijat varustavad tootjad-eksportijad vastavad vahetarnete eellubade kava tingimustele. Peatööettevõtjad, kelle tarned kuuluvad “ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on mainitud EXIM-poliitika 2002–2007 punktis 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele, saavad taotleda soodustusi ekspordi samaväärsete toimingute eest. Soodustusi “ekspordiga samaväärsete toimingute” eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(32)

Eellube väljastatakse järgmistel juhtudel.

(33)

Neljast valimisse arvatud eksportivast tootjast kasutas uurimisperioodi jooksul eellubade kava ainult üks. Täpsemalt kasutas see eksportiv tootja kaht allkava, nimelt eespool toodud kavasid i ja ii. See koostööd tegev eksportija selgitas, et ehkki ta kasutas 1999. aastal lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtimise ajal imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook scheme – edaspidi “DEPB”), otsustas ta pärast seda DEPB kasutamise lõpetada ja hakata kasutama ALSi.

(34)

Et India ametiasutused saaksid kontrolli läbi viia, on litsentsiomanikul seadusjärgne kohustus pidada ettenähtud vormis “tegelikkusele vastavat ja nõuetekohast arvestust loaga hõlmatud importkaupade tarbimise ja kasutamise kohta” (HOP I 2002–2007, peatükk 4.30) (edaspidi “tarbimisregister”). Kontroll andis tunnistust sellest, et äriühing peab tarbimisregistrit nõuetekohaselt.

(35)

Seoses eespool toodud allkavaga i fikseerib India valitsus nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse (sealhulgas ekspordiga samaväärsed toimingud) mahu ja väärtuse, mis dokumenteeritakse loal. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loal dokumenteerima. Selle kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend-väljundnormide (standard input-output norms – edaspidi “SION”) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete puhul, vaatlusalune toode kaasa arvatud, ja need on avaldatud väljaandes HOP I 2002–2007.

(36)

32. põhjenduse punktis ii toodud allkava puhul (ALS iga-aastaste vajaduste osas) on loal dokumenteeritud ainult imporditoetus. Loa valdaja on kohustatud “dokumenteerima seosed imporditavate sisendite ja tulemuseks oleva toote vahel” (HOP I 2002–2007, punkt 4.24A, alapunkt c).

(37)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada saadava eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (18 kuud pikendamise võimalusega kahel korral – kummalgi korral kuue kuu võrra).

(38)

Kontrolli käigus selgus, et tarbimisregistris näidatud äriühingu põhitooraine tarbimismäär ühe kilogrammi PET-kile tootmiseks oli vastavast SIONist madalam. Teisisõnu lubati koostööd teinud eksportijal SIONi alusel tollimaksuvabalt importida rohkem nimetatud toorainet kui tootmisprotsessis tegelikult tarvis. Äriühing väitis, et India valitsus kohandab ülemäärast soodustust, kui litsents on aegunud, st 30 kuud pärast litsentsi väljastamist (vt 37. põhjendust), kuna üldlevinud tava kohaselt kasutatakse kaht võimalikku ajapikendust, kumbki kuus kuud. Arvestades aga, et esimene litsents väljastati äriühingule 31.1.2003, ei suutnud äriühing põhjendada oma väidet komisjoni talituste kohapealse kontrollkäigu ajal, mis leidis aset 2005. aasta mais. Äriühingu 2005. aasta detsembris esitatud märkustest ei ilmnenud samuti mingeid tõendeid kohandamise kohta. On selge, et need SIONid viivad tollimaksude ülemäärase tühistamiseni. India valitsus ei esitanud mingeid tõendeid, mis näitaks, et ta on pärast lubade aegumist tollimaksude ülemäärast tühistamist süstemaatiliselt korrigeerinud või et selleks on olemas mõistlik süsteem.

(39)

Pärast teavitamist teatas India valitsus, et on ALSi 2005. aastal kolm korda muutnud, muu hulgas selleks, et paremini kontrollida, kuidas eksportivad tootjad ALSi kasutavad, ning et need muudatused ja tõhusamad kontrollimeetodid aitavad ülemäärast tühistamist ära hoida. Seetõttu väideti, et ALSi alusel saadud ja arvesse võetud subsiidiume ei tuleks tasakaalustada.

(40)

Tuleks märkida, et kõnealused ALSi muudatused jõustusid pärast uurimisperioodi ja komisjoni talituste kontrollkäiku ning seetõttu ei saanud nende rakendamist kontrollida. 10. oktoobril 2005 avaldatud teadaandega täiendati HOP I 2002–2007 punkti 4.26 järgmiselt: “nõuetekohaselt täidetud lisa 23 (tarbimisregistri teine nimetus) esitamata jätmise korral võtab loa välja andev asutus loa saaja suhtes meetmeid”. Meetmete laadi ei ole siiski täpsustatud.

(41)

Seetõttu leitakse, et India ametiasutuste tehtud muudatuste rakendamist ei ole kontrollitud. Eelkõige ei ole sätestatud tarbimisregistri esitamata jätmise tagajärgi. Allpool esitatud järeldused põhinevad seega uurimisperioodi jooksul täheldatud faktidel.

(42)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, st India valitsuse finantstoetus uuritud eksportijatele.

(43)

Lisaks sõltuvad ALS tegeliku ekspordi osas ja ALS iga-aastaste vajaduste osas juriidiliselt eksporditegevusest ning seepärast peetakse neid eristavateks ja tasakaalustatavateks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(44)

Ühtegi praegusel juhul kasutatud allkavadest ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa lõige 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastamise skeemide korral III lisa II osa lõige 2). SIONid vaatlusaluse toote jaoks ei olnud piisavalt täpsed. Sellega on tõestatud, et SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende liigagi leebete standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära eksporttoodangus. Lisaks sellele ei korralda India valitsus tarbimisregistril põhinevat tõhusat kontrolli.

(45)

Seepärast on need allkavad tasakaalustatavad.

(46)

ALSi kasutava eksportija subsiidiumisumma on arvutatud järgmiselt. Lugeja on vaatlusaluse toote puhul uurimisperioodil kasutatud eellubade kava kahe allkava raames imporditud materjali pealt saamata imporditollimaksud (baastollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks). Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a arvati subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud põhjendatud nõuete esitamisel subsiidiumisummadest maha. Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 on nimetajaks vaatlusaluse toote ekspordikäive uurimisperioodil.

(47)

Uurimisperioodi ajal seda kava kasutanud äriühingu subsiidiumimäär oli 6,0 %.

(48)

DEPB detailne kirjeldus sisaldub dokumendi EXIM-poliitika 2002–2007 punktis 4.3 ja dokumendi HOP I 2002–2007 peatükis 4. Esialgse uurimise ajal oli kaks DEPB vormi – ekspordieelne ja ekspordijärgne. Ekspordieelne DEPB lõpetati 2000. aasta aprillis ja uurimises käsitleti üksnes väidetava subsiidiumi ekspordijärgset vormi.

(49)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad. Selgus, et uurimisperioodi ajal kasutas seda kava kolm äriühingut.

(50)

Tingimustele vastav eksportija võib taotleda DEPB-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on sellised DEPB-määrad määranud enamikule toodetele, sealhulgas vaatlusalusele tootele. Need määratakse kindlaks SIONide alusel, võttes arvesse eksporttoote sisendmaterjalide eeldatavat importsisu ja tollimaksu kohaldamist kõnealuse eeldatava impordi puhul, hoolimata sellest, kas imporditollimakse on tegelikult makstud või mitte.

(51)

Et selle kava raames soodustusi saada, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu ajahetkel peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, milles on näidatud, et eksport toimub DEPB raames. Kaupade eksportimiseks väljastab India toll ekspedeerimismenetluse ajal ekspordi lastimisloa. See dokument näitab muu hulgas DEPB-krediidi summat, mis peaks selle eksporditehingu eest antama. Sellel ajahetkel saab eksportija teada talle antava toetuse suuruse. Kui toll on väljastanud ekspordi lastimisloa, ei ole India valitsusel DEPB-krediidi andmise asjus enam sõnaõigust. Soodustuse arvutamiseks on asjakohane kasutada seda DEPB määra, mida kohaldati ekspordideklaratsiooni koostamise ajal. Seetõttu puudub võimalus soodustuse taseme tagasiulatuvaks muutmiseks.

(52)

Samuti leiti, et India raamatupidamisstandardite kohaselt saab DEPB-krediiti kirjendada ettevõtte raamatupidamises pärast ekspordikohustuse täitmist tekkepõhiselt sissetulekuna. Niisugust krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks piiramatult imporditavate toodete, välja arvatud kapitalikaupade edasise impordi puhul. Kõnealuse krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil. DEPB-krediit on vabalt edasiantav ja kehtib 12 kuud alates väljastamise kuupäevast.

(53)

DEPB-krediidi taotlus võib hõlmata kuni 25 eksporditehingut ja elektroonilisel esitamisel piiramatut arvu eksporditehinguid. De facto ei ole taotlemisel rangeid tähtaegu, kuna HOP I 2002–2007 peatükis 4.47 nimetatud ajavahemikke arvestatakse alati kõige hilisemast DEPB-taotlusesse lisatud eksporditehingust.

(54)

India valitsus ja üks eksportija juhtisid komisjoni talituste tähelepanu asjaolule, et see kava kuulub peagi lõpetamisele ja asendamisele väidetavalt “WTOga kokkusobiva” kavaga. Esialgse kava kohaselt pidanuks DEPB aeguma 1. aprillil 2005. Kuna asenduskava ei olnud aga veel rakendamisvalmis, pikendati DEPB kehtivusaega 1. aprillini 2006. Kui uus kava ei ole ka selleks kuupäevaks jõustumisvalmis, kehtib DEPB edasi nii kaua, kui on vaja.

(55)

Teavitamise järel esitasid India valitsus ja kaks eksportijat, kes said kasu nimetatud kava alusel, oma kommentaarid mainitud DEPB analüüsi kohta. Nad (i) tõid esile, et DEPB-krediiti saab väidetavasti ainult juhul, kui eksporditavatelt kaupade sisendmaterjalidelt on tasutud imporditollimaks, (ii) seadsid kahtluse alla komisjoni “tekkepõhise” arvutusmeetodi, võrreldes seda 1999. aasta esialgses menetluses kasutatud meetodiga, mis viis lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamiseni ja mis oli “kassapõhine”, (iii) nõudsid DEPBga seotud menetluse kohest lõpetamist, kuna India valitsus teatas selle lõpetamisest 1. aprillil 2006, ning (iv) väitsid, et kui seda arvutusest välja ei jäeta, oleks tegemist ASCM-lepingu artikli 27 arengumaid toetavate sätete rikkumisega.

(56)

Väide (i) ei ole leidnud edasist kinnitust ei India valitsuselt ega eksportijatelt. Uurimise tulemused, mida kirjeldatakse 50.–53. põhjenduses, räägivad sellele vastu. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(57)

Väite (ii) suhtes on käesoleva uurimise eesmärgiks täpsemalt selgitada subsiidiumi mõju koostööd tegevate eksportijate finantsolukorrale uurimisperioodi jooksul. Võeti arvesse, et soodustus antakse ajahetkel, mil selle kava raames toimub eksporditehing. Seda kinnitab muu hulgas ka DEPB-krediidi tekkepõhine kajastamine raamatupidamisarvestuses, mis on kooskõlas India raamatupidamisstandarditega. Märgitakse ka, et komisjoni talitused on seda meetodit juba mitu korda kasutanud, näiteks grafiitelektroodide süsteemide juhtumi (18) puhul, ja et selle tulemuseks ei ole kava täielik ümberhindamine; kava on tegelikult alati olnud tasakaalustatav. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(58)

Seoses väitega (iii) leiti, et India valitsus on varem tõepoolest teatanud DEPB-krediidi tühistamisest. DEPB pidi lõpetatama 31. märtsil 2005, kuid India valitsus pikendas seda kuni 30. septembrini 2005. Seejärel pikendas India valitsus kava kehtivust 1. aprillini 2006. Neid asjaolusid arvestades ei ole selge, kas DEPB 1. aprillil 2006 tegelikult tühistatakse (vt 123. põhjendust).

(59)

Väitele (iv) võib vastata, et ASCM-lepingu artikli 27 arengumaid toetavaid sätteid ei ole rikutud. See artikkel ei takista tegelikult WTO liikmel võtta tasakaalustavaid meetmeid teise liikme antud subsiidiumide kahjuliku mõju ärahoidmiseks. Kuna on kindlaks tehtud, et DEPB on tasakaalustatav, lükatakse see väide tagasi.

(60)

DEPB pakub subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. DEPB-krediit on India valitsuse rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks, mistõttu vähenevad India valitsuse tollimaksulaekumised. Lisaks toob DEPB-krediit eksportijale kasu, kuna see parandab äriühingu likviidsust.

(61)

Lisaks sõltub DEPB juriidiliselt eksporditegevusest ning seepärast loetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt eristavaks ja tasakaalustatavaks.

(62)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendmaterjalid. Lisaks puudub süsteem või menetluskord, mis võimaldaks kindlaks teha, milliseid sisendmaterjale eksporditud kaupade tootmisprotsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Lõpuks on eksportijal õigus saada DEPB-kava alusel abi sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Soodustuste saamiseks piisab sellest, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, tõendamata sisendmaterjalide importimist. Seega on isegi DEPB kava alusel õigus abi saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik oma sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu.

(63)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt lähtuti tasakaalustatavate subsiidiumide summa arvutamisel uurimisperioodi jooksul saadud soodustustest. Võeti arvesse, et soodustus antakse ajahetkel, mil selle kava raames toimub eksporditehing. Sel hetkel loobub India valitsus tollimaksudest, mis kujutab endast rahalist toetust algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

(64)

Ülaltoodu valguses peetakse õigeks hinnata DEPB-kava alusel saadud kasu kui uurimisperioodi jooksul selle kava raames kõigi eksporditehingute käigus saadud krediidi summat.

(65)

Põhjendatud nõuete esitamisel arvati subsiidiumisummast (lugeja) maha subsiidiumi saamiseks makstud lõivud vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(66)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Uurimisperioodi jooksul kasutas seda kava kolm äriühingut, saades subsiidiume vahemikus 9,0 % – 11,0 %.

(67)

Neid kavasid kirjeldatakse vastavalt EXIM-poliitika 2002–2007 peatükis 6 (ekspordile orienteeritud üksus) ja HOP I 2002–2007 peatükis 7 (erimajandustsoon).

(68)

Kui ainult kaubandusega tegelevad äriühingud välja arvata, siis võivad kõik äriühingud, kes põhimõtteliselt on võtnud kohustuse oma kaupade kogutoodangu või kõigi teenuste eksportimiseks, kasutada erimajandustsooni või ekspordile orienteeritud üksuse kavasid. Selgus, et uurimisperioodi jooksul kasutas EOU-kava üks äriühing.

(69)

Erimajandustsoonid on spetsiaalselt loodud tollimaksuvabad enklaavid, mida EXIM–poliitika 2002–2007 loeb kaubandustehingute, tolli- ja riigimaksude kohaldamisel võõrterritooriumiks.

(70)

Ekspordile orienteeritud üksused seevastu on geograafiliselt paindlikumad ning neid saab Indias igal pool asutada. See kava täiendab erimajandustsoonide kava.

(71)

Taotlus EOU või erimajandustsooni staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad äriühingu taotluse heaks, teatatakse viimasele heakskiiduga kaasnevatest tingimustest. Erimajandustsooni/ekspordile orienteeritud üksuse staatus kehtib viis aastat. Lepingut võib täiendavateks perioodideks pikendada.

(72)

Ekspordile orienteeritud üksuse või erimajandustsooni EXIM-poliitikas 2002–2007 sätestatud oluline kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, st vaatlusperioodil (viis aastat) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtuse.

(73)

Ekspordile orienteeritud/erimajandustsooni üksustel on õigus järgmistele kontsessioonidele:

(74)

Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliseaduse lõike 65 kohaselt tolli järelevalve all. Nad on seadusega kohustatud pidama kindlaksmääratud vormis arvestust kogu impordi üle, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise kohta ning ekspordi kohta. Need dokumendid tuleb esitada regulaarselt pädevatele asutustele (edaspidi “kvartali- ja aastaaruanded”). Siiski ei pea ekspordile orienteeritud või erimajandustsooni üksus “seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise, kodumaise müügi või valmistoodanguga” (HOP I 2002–2007 lisa 14-I lõige 10.2 ja lisa 14-II lõige 13.2).

(75)

Müük kodumaal toimub ja registreeritakse äriüksuse enda kinnituse alusel. Ekspordile orienteeritud üksuste ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik, kes töötab pidevalt üksuse juures.

(76)

Käesoleval juhul kasutas EOU-kava üks koostööd tegevatest eksportijatest ja mitte kogu uurimisperioodi jooksul. Kuna erimajandustsooni kava ei kasutatud, ei ole selle kava tasakaalustatavust tarvis analüüsida. Koostööd tegev eksportija, kes kasutas ekspordile orienteeritud üksuse kava, importis selle alusel imporditollimaksuta kapitalikaupu ning taotles kohalikult turult hangitud kaupade riikliku müügimaksu tagastust. See eksportija ei kasutanud tooraine imporditollimaksudest vabastamist, kuna ekspordile orienteeritud üksus kasutab PET-kile tootmiseks toorainena PET-laaste. PET-laaste toodetakse äriühingu teises üksuses ALS-kava alusel ostetud toormaterjalist. Seega sai äriühing kasu 73. põhjenduse punktides i ja iii kirjeldatud soodustustest.

(77)

Üks EOU-kava raames hüvesid saanud äriühing on esitanud märkusi subsiidiumimarginaalide arvutamise teatavate üksikasjade kohta. Sedavõrd, kui need märkused leiti olevat õigustatud, on arvutusi muudetud.

(78)

Ekspordile orienteeritud üksuse vabastamine kaht tüüpi imporditollimaksudest (edaspidi “baastollimaks” ja “spetsiaalne lisatollimaks”) ning müügimaksu tagastamine on India valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks saadud selle kava puudumisel, jääb saamata, millest EOU saab kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes, kuna muul juhul nõutavate tollimaksude maksmatajätmisega säästab see oma likviidsust.

(79)

Seega on baastollimaksust ja spetsiaalsest lisatollimaksust vabastamise ning müügimaksu tagastamise näol tegemist subsiidiumiga algmääruse artikli 2 tähenduses. Juriidiliselt sõltuvad need eksporditegevusest ning seepärast loetakse neid algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks. EOU ekspordieesmärk, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 2002–2007 lõikes 6.1, on soodustuste saamise oluline eeltingimus.

(80)

Lisaks leidis kinnitust, et India valitsusel ei ole tõhusat kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa lõige 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastamise skeemide korral III lisa II osa lõige 2). Lisaks on selge, et kapitalikaupade vabastamine tollimaksudest ei ole lubatav tollimaksutagastuse süsteem.

(81)

India valitsus ei korraldanud täiendavat uurimist tegelike sisendmaterjalide alusel, ehkki seda tuleks tõhusa kontrollisüsteemi puudumisel üldjuhul teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3), samuti ei tõendanud ta, et ülemäärast tagastamist ei toimunud.

(82)

Vastavalt sellele on tasakaalustatavaks soodustuseks kõigi importimisel üldjuhul makstavate imporditollimaksudega (baastollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) seotud soodustus, samuti müügimaksu tagastus uurimisperioodil.

(83)

Lugeja määrati kindlaks järgmiselt. Kava kasutanud eksportija subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul tootmissektoris tehtud ostude (muu hulgas osade ja pakkematerjalide) tagastatud müügimaksu alusel. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha.

(84)

Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 0,02 %.

(85)

Algmääruse artikli 7 lõike 3 kohaselt arvutatakse kava kasutava äriühingu kasu imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu ja kapitalikaupade ostudelt makstud tagastatud müügimaksu põhjal, jagades mõlemad summad vaatlusalust toodet tootvas tööstuses kasutatavate vastavate kapitalikaupade tavalisele amortiseerumisajale. Niiviisi arvutatud summale lisatakse uuritaval perioodil lisandunud intress, et summa kajastaks soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul ja kogu mainitud kava raames saadud kasu saajale. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati sellest summast algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha, nii saadi lugeja. Algmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma sektori ekspordikäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Sel viisil saadud subsiidiumimarginaal oli 5,0 %.

(86)

Seega on asjaomase äriühingu kogu subsiidiumimarginaal ekspordile orienteeritud üksuste kava raames 5,0 %.

(87)

EPCG detailne kirjeldus sisaldub dokumendi EXIM-poliitika 2002–2007 peatükis 5 ja menetlusjuhendi peatükis 5.

(88)

Selle kava tingimustele vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad. Selgus, et uurimisperioodi jooksul kasutas seda kava neli valimisse kuuluvat äriühingut.

(89)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uued ja 2003. aasta aprillist alates ka kuni kümne aasta vanused kasutatud kapitalikaubad) vähendatud tollimaksumääraga. Selleks annab India valitsus taotluse esitamisel ja lõivu tasumisel välja EPCG litsentsi. 2000. aasta aprillist näeb kava ette vähendatud tollimaksumäära 5 %, mida kohaldatakse kõigi selle kava raames imporditavate kapitalikaupade suhtes. Kuni 31. märtsini 2000 kohaldati tollimaksumäära 11 % (sealhulgas 10 % lisamaks) ja suure väärtusega impordi puhul nullprotsendilist tollimaksumäära. Ekspordikohustuse täitmiseks tuleb imporditud kapitalikaupu kasutada teatava hulga eksportkaupade tootmiseks kindla ajavahemiku jooksul.

(90)

Teavitamise järel väitis India valitsus, et kasusumma arvutamisel intressi lisamisel ei ole põhjust oletada, et äriühing on rahastanud kogu lisatollimaksude summa laenudest ning et seetõttu tuleks arvesse võtta iga äriühingu laenu- ja omakapitali suhet uurimisperioodil ja arvutustes kasutada ainult võrdelist summat.

(91)

Äriühing kannab kulu igal juhul, olenemata sellest, kas tollimaksu maksmiseks on võetud laenu või kasutatakse omavahendeid. Laenu puhul seisneb see kulu makstavas intressis. Omavahendite puhul kannab äriühing kulu saamata jäänud investeeringuintresside näol. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(92)

Üks EPCG raames hüvesid saanud äriühing on esitanud vähem olulisi märkusi subsiidiumimarginaalide arvutamise teatavate üksikasjade kohta. Sedavõrd, kui need märkused leiti olevat õigustatud, on arvutusi muudetud.

(93)

EPCG pakub subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksuvähendus kujutab endast India valitsuse rahalist toetust, kuna kõnealune soodustus vähendab India valitsusele muidu tollimaksudena laekuma pidavat tulu. Lisaks toob tollimaksuvähendus eksportijale kasu, kuna säästetud imporditollimaks parandab äriühingu likviidsust.

(94)

Peale selle sõltub EPCG juriidiliselt eksporditegevusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seepärast loetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(95)

Seda kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmisel ära.

(96)

Lugeja määrati kindlaks järgmiselt. Subsiidiumisumma arvutati kooskõlas algmääruse artikli 7 punktiga 3 imporditud kapitalikaupade tasumata tollimaksu alusel, mis jaotati PET-kile tootmisharus kõnealuste kapitalikaupade tavalisele amortisatsiooniperioodile. Sellele summale lisati intress, et kajastada saadava kasu väärtuse muutumist aja jooksul. Subsiidiumi saamiseks vajalikud tasud arvati algmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a kohaselt maha.

(97)

Algmääruse artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma sektori ekspordikäibele uurimisperioodil (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest. Neljale valimisse kuuluvale äriühingule antud subsiidiumid olid vahemikus 1,3 % kuni 2,7 %.

(98)

Selle kava õiguslik alus sisaldub EXIM-poliitika 2002–2007 lõigetes 4.2.1 kuni 4.2.7 ja HOP I 2002–2007 lõigetes 4.31 kuni 4.36.

(99)

Kuna ükski neljast valimisse kuulunud äriühingust ei saanud DFRC raames soodustusi, ei ole DFRC tasakaalustatavuse täiendav analüüs vajalik.

(100)

Selle kava õiguslik alus sisaldub 1961. aasta tulumaksuseaduses, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega. Viimases sätestatakse igal aastal maksude kogumise alus ning mitmesugused võimalikud vabastused ja mahaarvamised. Eksportivad äriühingud võivad taotleda tulumaksuvabastust tulumaksuseaduse lõigete 10A, 10B ja 80HHC alusel.

(101)

Kuna ükski neljast valimisse kuulunud äriühingust ei saanud soodustusi tulumaksuseaduse lõigete 10A ja 10B alusel, ei ole tulumaksuseaduse lõigete 10A ja 10B tasakaalustatavuse täiendav analüüs vajalik.

(102)

Kaks uuritud eksportijat märkisid, et said tulumaksuseaduse lõike 80HHC alusel uurimisperioodil eksportmüügist saadud tulu pealt osalise tulumaksuvabastuse soodustust. Arvestades aga, et see tulumaksuseaduse säte tühistati alates 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 kestnud majandusaastast, ei anna see taotlejale pärast 31. märtsi 2004 mingeid soodustusi. Seega kooskõlas algmääruse artikli 15 lõikega 1 ei tasakaalustata tulumaksuseaduse lõikest 80HHC tulenevaid soodustusi.

(103)

Kava üksikasjad on sätestatud India reservpanga (edaspidi “RBI”) üldistes ringkirjades IECD nr 5/04.02.01/2002-03 (ekspordikrediit välisvaluutas) ja IECD nr 10/04.02.01/2003-04 (ekspordikrediit ruupiates), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

(104)

Selle kava tingimustele vastavad tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad. Selgus, et uurimisperioodi ajal kasutas seda kava kolm äriühingut.

(105)

Selle kava raames sätestab RBI kohustuslikus korras ekspordikrediidi suhtes kohaldatava intressimäära maksimaalse ülempiiri India ruupiates või välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijalt võtta, “et teha krediit eksportijatele kättesaadavaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise määraga”. ECS koosneb kahest allkavast, lähetamiseelse ekspordikrediidi kavast (“pakenduskrediit”), mis hõlmab eksportijale ostu, töötlemise, tootmise, pakendamise ja/või ekspordieelse veo rahastamiseks antud krediiti, ja lähetamisjärgse ekspordikrediidi kavast, mis näeb ette käibekapitali laenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(106)

Nende RBI üldiste ringkirjade tulemusena saavad eksportijad ekspordikrediiti soodusintressimääraga, võrreldes tavalise kommertskrediidi (“sularahakrediidi”) intressimääradega, mis määratakse kindlaks turul valitsevate tingimuste alusel.

(107)

Kaks ECS-kava raames hüvesid saanud äriühingut on esitanud vähem olulisi märkusi subsiidiumimarginaalide arvutamise teatavate üksikasjade kohta. Sedavõrd, kui need märkused leiti olevat õigustatud, on arvutusi muudetud.

(108)

Kuna eespool nimetatud soodusintressid langetavad rahastamiskulusid (võrreldes turuintressimääradega), annavad need kõnealusele eksportijale soodustuse algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Hoolimata asjaolust, et ECS-kava raames annavad sooduslaenu kommertspangad, on selle soodustuse näol tegemist valitsuse toetusega algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti iv tähenduses. RBI, mis on avalik-õiguslik asutus ja kuulub seetõttu algmääruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud “valitsuse” mõiste alla, annab kommertspankadele korralduse eksportivatele äriühingutele soodustingimuste võimaldamiseks. Niisugune soodustingimustel rahastamine on samaväärne subsiidiumiga, mida loetakse algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks, kuna soodusintressimäärad sõltuvad eksporditegevusest.

(109)

Subsiidiumisumma on arvutatud uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordikrediidilt makstud intresside ja selle summa vahe alusel, mis oleks kuulunud tasumisele, kui kohaldatud oleks tavalise kommertskrediidi puhul kehtinud intressimäärasid. See subsiidiumisumma (lugeja) on jaotatud kogu uurimisperioodi ekspordikäibele (nimetaja) kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2, kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. ECS raames said hüvesid kõik neli valimisse kuulunud äriühingut. Nad said subsiidiume 0,01 % kuni 1,3 % ulatuses.

(110)

Kuna ükski neljast valimisse kuulunud äriühingust ei saanud selle ad hoc kava raames soodustusi, ei ole selle tasakaalustatavuse täiendav analüüs vajalik.

(111)

Selgus, et ükski eksportivatest tootjatest ei kasutanud Uttar Pradeshi osariigi valitsuse ergutussüsteemi.

(112)

Et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele stiimuleid kava raames, mida üldiselt tuntakse “ergutussüsteemi” nimetuse all. Kava on alates selle kehtestamisest mitmel korral muudetud: “1993. aasta kava” kehtis 1993. aasta 1. oktoobrist kuni 2001. aasta 31. märtsini, uusim versioon “2001. aasta kava” kehtestati 2001. aasta 31. märtsil ja see kehtib kuni 2006. aasta 31. märtsini. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem koosneb mitmest allkavast, millest peamised on (i) vabastus kohalikust müügimaksust ja (ii) kohaliku maksu octroi hüvitamine.

(113)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud investeerima vähearenenud piirkondadesse, rajades selleks uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamisse või mitmekesistamisse. Need piirkonnad liigitatakse vastavalt majandusarengule eri kategooriatesse (nt vähearenenud piirkond, vähem arenenud piirkond, kõige vähem arenenud piirkond). Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

(114)

Vabastus kohalikust müügimaksust – kaupade suhtes kohaldatakse üldjuhul riiklikku müügimaksu (osariikidevahelise müügi puhul) või osariigi müügimaksu (osariigi piires toimuva müügi puhul), mille tase sõltub osariigist/osariikidest, kus tehinguid sooritatakse. Kaupade impordi või ekspordi puhul müügimaksu ei võeta, samas kehtib omamaise müügi puhul kohaldatava maksumääraga müügimaks. Vabastuskava raames ei pea määratud üksused oma müügitehingute pealt müügimaksu arvestama. Samamoodi vabastatakse määratud üksused kohaliku müügimaksu tasumisest kaupade ostmisel tarnijalt, kes vastab ka ise kava tingimustele. Ehkki müügitehing ei too määratud müügiüksusele mingit kasu, toob ostutehing kasu määratud ostuüksusele. Valimisse kuulunud neljast äriühingust kahel oli uurimisperioodil üks üksus, mis vastas Maharashtra osariigi valitsuse PSI tingimustele. Kava raames vabastati need kaks üksust oma teatavate sisemaiste ostude puhul müügimaksust, kui müüjaks olid vabastuskava tingimustele vastavad tarnijad.

(115)

Kohaliku maksu octroi tagasimakse kava – kohaliku maksuga maksustavad India kohalikud omavalitsused, sealhulgas Maharashtra osariigi valitsus, linna või piirkonna territoriaalpiiridesse toodavaid kaupu. Tööstusettevõtetel on õigus kohaliku maksu tagastamisele Maharashtra valitsuse poolt, kui nende tootmisrajatis paikneb osariigi territooriumil teatud kindlates linnades ja piirkondades. Tagastatav kogusumma piirdub 100 %ga põhikapitali tehtud investeeringust. Nagu selgus, tagastati kohalik maks ainult ühele kahest eespool nimetatud äriühingust, kelle üksus vastas uurimisperioodil Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteemi tingimustele.

(116)

Üks PSI raames hüvesid saanud äriühing on esitanud vähem olulisi märkusi subsiidiumimarginaalide arvutamise teatavate üksikasjade kohta. Sedavõrd, kui need märkused leiti olevat õigustatud, on arvutusi muudetud.

(117)

Maharashtra osariigi valitsuse kava PSI raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Kaks eespool käsitletud allkava kujutavad endast Maharashtra osariigi valitsuse rahalist toetust, kuna kõnealune soodustus vähendab Maharashtra osariigi valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. Lisaks toob see vabastus/tagastamine äriühingule kasu, parandades äriühingu likviidsust.

(118)

Ergutussüsteemis võivad osaleda üksnes äriühingud, mis on investeerinud teatavatesse Maharashtra osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse geograafilistesse piirkondadesse. Süsteemis ei saa osaleda väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Soodustuse määr erineb piirkonniti. See süsteem on algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 3 lõike 3 kohaselt konkreetne ja seega tasakaalustatav.

(119)

Müügimaksu vabastuse osas arvutati subsiidiumisumma selle müügimaksusumma alusel, mis oleks pidanud uurimisperioodil laekuma, kuid jäi kava raames maksmata. Sarnaselt arvutati ka kohaliku maksuga octroi seotud soodustus uurimisperioodil tagastatud kohaliku maksu summana. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati need subsiidiumisummad (lugeja) uurimisperioodi kogumüügile (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja seda ei antud toodetud, eksporditud või transporditud koguste alusel. Selle perioodi jooksul kasutas nende kavade eeliseid kaks äriühingut. Mõlemad said subsiidiume määraga 1,6 %.

(120)

Vastavalt algmääruse sätetele määratud tasakaalustatavate subsiidiumide summa jääb uuritud eksportivate tootjate puhul vahemikku 11,7 % kuni 15,2 % (ad valorem). Need subsideerimissummad ületavad algmääruse artikli 14 lõike 5 punktides a ja b nimetatud miinimumkünnise.

(121)

Seepärast leitakse algmääruse artiklist 18 lähtudes, et subsideerimine jätkus uurimisperioodil.

(122)

Algmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

(123)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil said valimisse kaasatud India vaatlusaluse toote eksportijad jätkuvalt kasu India ametiasutuste tasakaalustatavast subsideerimisest. Kui välja arvata üks äriühing, on kordusuurimise käigus avastatud subsiidiumimarginaalid kõrgemad kui need, mis avastati esialgse uurimise käigus. Samal ajal kui teatavad 1999. aastal tasakaalustatud programmid (näiteks ekspordieelne DEPB) lõpetati, on teised programmid, mida 1999. aastal ei eksisteerinud (näiteks eellubade kava), osutunud käesoleva uurimise käigus tasakaalustatavaks. Eespool analüüsitud subsideerimiskavad annavad korduvaid soodustusi. Kui DEPB välja arvata (vt 54. põhjendust), puuduvad märgid selle kohta, et need programmid lähemas tulevikus järk-järgult kasutuselt kõrvaldatakse. India valitsuse väitel peaks DEPB asenduskava jõustuma kõige varem 1. aprillil 2006. Olukorda, mis tuleneb DEPB asendamisest väidetavalt “WTOga kokkusobiva” kavaga, mille kohta komisjonil puudub teave, tuleb hinnata sobival ajal. Samuti märgitakse, et üks koostööd tegevatest eksportijatest, kes varem sai DEPB-kava raames soodustusi, neid uurimisperioodi jooksul enam ei saanud (vt 33. põhjendust). Uurimisperioodi jooksul on see eksportija siiski saanud soodustusi ALS-kava raames, mis on samuti tollimaksu tagastamise kava. Juhul, kui DEPB 1. aprillil 2006 tühistatakse ja pärast seda eksportijatele enam soodustusi ei võimaldata, annab alternatiivne tasakaalustatavate subsiidiumide kava (ALS) siiski põhjust oletada, et subsideerimine jätkub tõenäoliselt DEPB-krediidiga sarnasel tasemel. Vahepeal saavad vaatlusaluse toote eksportijad jätkuvalt tasakaalustatavaid subsiidiume. Peale selle tuleb meelde tuletada, et kõik vaatlusaluse toote eksportijad vastavad mitme uuritud programmi tingimustele. Nendel asjaoludel peeti mõistlikuks järeldada, et subsideerimine tulevikus tõenäoliselt jätkub.

(124)

Kuna on tõestatud, et subsideerimine jätkus uurimisperioodil ja jätkub tõenäoliselt ka edaspidi, ei ole subsideerimise kordumise tõenäosuse küsimus tähtis.

(125)

Ühenduses toodab samasugust toodet kümme tootjat, mis moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(126)

Tuleb märkida, et esialgses uurimises koosnes ühenduse tootmisharu kaheksast tootjast. Kaks uut tootjat asuvad uutes liikmesriikides. Kuus äriühingut ei toetanud taotlust ega teinud kordusuurimises koostööd. Kaebust toetasid ja koostööd tegema nõustusid järgmised neli tootjat:

(127)

Need äriühingud tegid uurimisel täielikult koostööd. Nende toodang moodustas 86 % ühenduse kogutoodangust uurimisperioodil.

(128)

Seepärast leiti, et eespool nimetatud neli ühenduse tootjat annavad suurema osa ühenduse samasuguse toote kogutoodangust. Seega leitakse, et eespool nimetatud neli ühenduse tootjat moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses ning edaspidi kasutatakse nende puhul mõistet “ühenduse tootmisharu”.

(129)

Järgmised hinnasuundumused põhinevad Eurostati impordihindadel ja sisaldavad nii konventsionaalseid tolli- ja dumpinguvastaseid makse kui ka hinnangulisi impordijärgseid kulusid.

(130)

Ühenduse tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdud toodangu maht, Eurostati andmed kogu ELi impordi kohta ja muude ühenduse tootjate poolt ühenduse turul müüdud toodangu maht.

(131)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahel langes ühenduse tarbimine 7 %. Täpsemalt püsis see 2001. ja 2002. aasta vahel üldjoontes stabiilsena, langes 2002. ja 2003. aasta vahel kuue protsendipunkti võrra ja lõpuks uurimisperioodil veel ühe protsendipunkti võrra.

(132)

Vaatlusalusest riigist pärineva impordi maht kasvas vaatlusperioodil 107 % ja jõudis uurimisperioodil 12 679 tonni tasemele, mis vastab 5,0 % turuosale. Esialgses uurimises käsitletud uurimisperioodi jooksul oli vaatlusaluse riigi turuosa 9,6 %, kuid langes 2001. aastal pärast meetmete kehtestamist 2,3 %le.

(133)

Vaatlusalusest riigist pärit impordi hinnad kerkisid veidi 2001. ja 2003. aasta vahel, st pärast lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamist (kahe protsendipunkti võrra), kuid seejärel langesid uurimisperioodil viie protsendipunkti võrra.

(134)

Võrdlus näitas, et import vaatlusalusest riigist lõi uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindu alla 2–21 % võrra, sõltuvalt koostööd tegevast eksportijast. Võrdluse aluseks võeti koostööd tegevate eksportijate tegelikud ekspordihinnad ühendusse eksportimisel. 5., 6. ja 7. põhjenduses mainitud uurimise käigus täheldati, et suur osa ekspordihindadest ühendusse eksportimisel olid veidi kõrgemad lõplike dumpinguvastaste meetmete raames vastu võetud kohustustega kehtestatud minimaalsetest impordihindadest (vt 2. põhjendus) ja et India ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse eksportimisel olid oluliselt madalamad ühenduse suhtes kehtivatest hindadest. Kui hinna allalöömise arvutamisel oleks aluseks võetud ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse, oleks allalöömismarginaalid olnud seetõttu eespool nimetatust suuremad.

(135)

Põhjenduses 6 viidatud uurimise käigus jõuti järeldusele, et kohustused on vaatlusaluse toote puhul sobimatud ja need tuleks tühistada. Need elemendid seletavad suurel määral Indiast pärit impordiga seoses täheldatud suundumusi, samuti põhjust, miks ühenduse tootmisharu ei ole varasemast subsideerimisest täielikult toibunud (vt 161. põhjendus).

(136)

Nagu on mainitud 4. põhjenduses, selgus ka see, et kõrvalehoidmine algsetest Indiast pärit importi puudutavatest meetmetest toimus Brasiilia ja Iisraeli kaudu. Sellest tulenevalt laiendati 2004. aasta novembris Indiast pärineva impordi suhtes kehtestatud meetmeid Brasiiliast ja Iisraelist saadetud samasuguse PET-kile impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte, välja arvatud tegeliku Brasiilia tootja ja tegeliku Iisraeli tootja toodetud PET-kile. Nagu on viidatud 8. põhjenduses, vabastati ka üks teine Iisraeli tootja laiendatud meetmetest. Kaks eespool nimetatud menetlust andsid tunnistust sellest, et 2003. aastal importisid tegelikud Brasiilia ja Iisraeli tootjad oma tooteid ühendusse väga piiratud mahus (umbes 10 tonni Brasiiliast ja umbes 180 tonni Iisraelist). Tuleb meelde tuletada, et dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete eespool nimetatud laiendamise kuupäev on 137. ja 138. põhjenduses kirjeldatud suundumustest hilisem.

(137)

Brasiiliast pärit impordi maht kahekordistus 2001. ja 2002. aasta vahel, langes 2003. aastal veidi ning uurimisperioodil veel lisaks, jõudes 2001. aasta taseme lähedale, mis võib olla seotud eespool nimetatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlenud uurimise algatamisega 2004. aastal. Samamoodi kasvas Brasiiliast pärit impordi turuosa 2001. aasta 0,5 % tasemelt 2002. aastal 0,9 %ni, langedes seejärel uurimisperioodil 0,5 %le. Import Brasiiliast toimus 2001. aastal väga madalate hindadega. Kõnealused impordihinnad kasvasid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, jõudes umbes 1 800 euro tasemele tonni kohta, mis on mõnevõrra madalam kui Indiast pärit impordi hinnad.

(138)

Iisraelist pärit impordi maht kasvas 2001. aasta tasemelt, mis oli umbes 3 600 tonni, uurimisperioodil jõudsalt umbes 4 800 tonnini. Iisraelist pärit impordi turuosa kasvas 2001. aasta 1,3 % tasemelt uurimisperioodil 1,9 %ni. Iisraeli impordihinnad langesid 2001. aasta tasemelt, mis oli umbes 2 000 eurot tonni kohta, uurimisperioodil umbes 1 800 euroni tonni kohta. Ka Iisraeli ekspordi hind oli uurimisperioodil veidi madalam kui India impordi hind.

(139)

Nagu viidatud 2. põhjenduses, kehtestas nõukogu 2001. aastal lõplikud dumpinguvastased meetmed Korea Vabariigist pärineva PET-kile impordi suhtes väärtuselise tollimaksumäärana vahemikus 0–13,4 %. Korea Vabariigist ühendusse imporditud PET-kile kogused vähenesid pärast eespool nimetatud meetmete kehtestamist umbes 34 000 tonni tasemelt 2001. aastal umbes 23 200 tonnini uurimisperioodil. Korea toodete turuosa langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahele jäänud ajal samuti umbes kolme protsendipunkti võrra. Korea toodete hinnad langesid 2001. ja 2002. aasta vahel 7 % võrra, kasvasid 2003. aastal kolme protsendipunkti võrra ja uurimisperioodil veel ühe protsendipunkti võrra. Eurostati statistika kohaselt olid Korea ekspordihinnad India ekspordihindadest püsivalt kõrgemad, kuid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad.

(140)

Teistest, eespool nimetamata kolmandatest riikidest pärineva impordi maht langes 2001. aasta tasemelt, mis oli umbes 41 000 tonni ja vastas 15 % turuosale, uurimisperioodil umbes 40 000 tonnini, mis vastab 16 % turuosale. Turuosa kasvas, kuna tarbimine (nimetaja) kahanes rohkem kui eespool nimetatud import (lugeja). Teistest, eespool nimetamata kolmandatest riikidest pärineva impordi keskmised hinnad kasvasid 2001. aasta 5 300 euro tasemelt tonni kohta 2002. aastal umbes 6 000 euroni tonni kohta ja seejärel langesid uurimisperioodil umbes 4 800 euroni tonni kohta. Sellised hinnad on nii India kui ka ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt kõrgemad. Nende kolmandate riikide seas oli tähtsaim ühendusse eksportiv riik USA, kes eksportis uurimisperioodil umbes 17 500 tonni. USAst pärit impordi hinnad (uurimisperioodil umbes 6 700 eurot tonni kohta) olid oluliselt kõrgemad, võrreldes impordiga vaatlusalusest riigist, samuti olid need kõrgemad ühenduse hindadest uurimisperioodil.

(141)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 5 uuris komisjon kõiki asjaomaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis avaldavad mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(142)

Ühenduse tootmisharu tootmine kasvas 2002. aastal 10 %, langedes järgnenud aastatel aga 2001. aasta tasemele ja jäädes sinna püsima.

(143)

Tootmisvõimsus langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel vähesel määral (3 % võrra). Tootmine püsis stabiilsena, kuid tootmisvõimsus vähenes veidi, mis suurendas mõnevõrra tootmisvõimsuse rakendusastet.

(144)

Ühenduse tootmisharu lõppvarude tase on pärast 2002. aasta märkimisväärset tõusu stabiilselt langenud. Uurimisperioodil oli varude tase 28 % võrra madalam kui aastal 2001. Et samasugust toodet toodetakse üldjuhul tellimuse alusel, ei ole varude tase eriti tähtis.

(145)

Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele tarbijatele ühenduse turul suurenes 2002. aastal pärast meetmete rakendamist, kuid langes seejärel 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 12 protsendipunkti võrra.

(146)

Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal umbes kahe protsendipunkti võrra. Täpsemalt võitis ühenduse tootmisharu pärast tasakaalustavate ja dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2002. aastal juurde peaaegu neli protsendipunkti, kaotas 2003. aastal ligi viisprotsendipunkti ja uurimisperioodil veel ühe protsendipunkti. See suundumus ja saavutatud tase on ilmutanud paranemise märke, võrreldes sellega, mida täheldati enne tasakaalustavate meetmete kehtestamist, kui ühenduse tootmisharu turuosa oli langenud umbes 57 %lt umbes 50 % le.

(147)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahel langes ühenduse tarbimine 7 %. Ühenduse tootmisharu turuosa langes umbes kaks protsendipunkti, samal ajal kui asjaomase impordi turuosa kasvas 2,7 protsendipunkti.

(148)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase vähenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 8 %.

(149)

Ühenduse tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, suurenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 8 %.

(150)

Ühenduse tootmisharu ühiku müügihind kasvas 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel 4 %. Hinna selline areng on üldiselt kooskõlas tootmiskulu ja põhitoorainekulu arenguga, mis ilmutas vaatlusalusel perioodil samuti tõusutendentsi.

(151)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas keskmine palk töötaja kohta 12 %, see näitaja ületab samal perioodil ühenduse majanduses üldiselt täheldatud keskmise tööjõuühiku nominaalkulu kasvumäära (6 %).

(152)

Ühenduse tootmisharu poolt aastas vaatlusalusesse tootesse tehtud investeeringute voog on 2002. aastast saadik pidevalt kahanenud. 2002. aastal toimunud tõusu saab seletada ühe tootja investeeringutega tootmisvahenditesse ja teise tootja investeeringuga teatavate tootmisliinide sulgemise hõlbustamiseks.

(153)

Ühenduse tootmisharu kasumlikkus, mille puhul ilmnes vaatlusalusel perioodil järkjärguline paranemistendents, püsis 2001. aasta (–5,2 %) ja uurimisperioodi (–2,5 %) vahel siiski negatiivsena. Investeeringute tasuvus, mida väljendatakse kasumi protsentuaalse suurusena investeeringute raamatupidamislikust puhasväärtusest, järgis kogu vaatlusalusel perioodil sama suundumust.

(154)

Rahakäibe osas halvenes olukord 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel, seda peamiselt teiste mitterahaliste artiklite, näiteks põhivara kulumi ja varude muutuste tõttu.

(155)

Uurimine on näidanud, et ühenduse tootjate raske finantsolukord on nende kapitalivajadusele kahjulikult mõjunud. Ehkki mitmed neist äriühingutest kuuluvad suurte äriühingute koosseisu, ei ole kapitalivajadused alati soovitud tasemel kaetud, kuna rahalisi vahendeid eraldatakse neis kontsernides üldjuhul kõige tasuvamatele üksustele. Seda suhtelist võimetust kapitali kaasata saab seostada 152. põhjenduses mainitud vähenevate investeeringutega.

(156)

Võttes arvesse asjaomasest riigist pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegelike subsiidiumimarginaalide mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks, eriti läbipaistvatel ja seega ülimalt hinnatundlikel turgudel, nagu vaatlusaluse toote turg.

(157)

Ehkki eespool käsitletud indikaatorid näitavad ühenduse tootmisharu majandusliku ja rahalise olukorra mõningast paranemist pärast lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamist 1999. aastal ja pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal, annavad need ühtlasi tunnistust sellest, et ühenduse tootmisharu on endiselt habras ja haavatav.

(158)

Nagu on näidatud põhjendustes 132–135, on vaatlusalusest riigist pärit impordi maht 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel kahekordistunud. Arvestades, et tarbimine langes sama perioodi jooksul 7 %, tõi see kaasa India eksportijate turuosa järsu tõusu 2001. aasta 2,3 % tasemelt 5,0 %ni uurimisperioodil. Samal ajal püsisid India ekspordi hinnad suhteliselt stabiilselt umbes 2 000 euro juures tonni kohta, lüües seega oluliselt alla ühenduse tootmisharu hindu.

(159)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahel toimus positiivne areng järgmiste indikaatorite osas: ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine ja tootlikkus kasvasid ning lõppvarud vähenesid. Ühiku müügihinnad kasvasid 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel koos tooraine maksumusega. Kasumlikkus paranes, kuid jäi uurimisperioodil negatiivseks, sama toimus ka investeeringutasuvuse osas. Palkade osas toimus positiivne areng.

(160)

Järgmised indikaatorid seevastu arenesid negatiivses suunas: ühenduse tootmisharu turuosa langes marginaalselt, toodang ja tootmismaht langesid, müügimaht langes ning tööhõive, summaarne rahakäive ja investeeringud vähenesid. Seepärast ilmutab ühenduse tootmisharu 2001. aastast saadik segaseid suundumusi – ehkki mõned indikaatorid on näidanud positiivset arengutendentsi, iseloomustab mitmeid teisi negatiivne tendents.

(161)

Kui võrrelda eespool toodud suundumusi nendega, mida kirjeldatakse määrustes, millega kehtestatakse ajutised ja lõplikud tasakaalustavad meetmed, on üldhinnang taas segane. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel ainult kahe protsendipunkti võrra, samal ajal kui lõplike tasakaalustavate meetmete vastuvõtmisele eelnenud neljal aastal oli langus peaaegu seitse protsendipunkti. Seepärast võib tunnistada, et meetmed on täitnud ühe oma eesmärgi, nimelt aeglustanud turuosa vähenemist. Teisalt on ühenduse tootmisharu kasumlikkus uurimisperioodil madalam kui enne lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamist. Kui meetmetest poleks Brasiiliast ja Iisraelist importimisega kõrvale hoitud, oleks olukord võinud olla soodsam. Lisaks tuleb meenutada, et meetmete tõhusust ja seega nende parandavat toimet ühenduse tootmisharu kahjustavale olukorrale õõnestas rängalt asjaolu, et kohustused ei toiminud nõuetekohaselt, nagu on viidatud 135. põhjenduses.

(162)

Seepärast tuleb järeldada, et ühenduse tootmisharu olukord ei ole paranenud niisugusel määral, mida pärast lõplike tasakaalustavate ja dumpinguvastaste meetmete kehtestamist oodata võiks. Ühenduse tootmisharu olukord on seega endiselt habras.

(163)

Lisaks esialgsetest meetmetest kõrvalehoidmisele ja asjaolule, et kohustus ei andnud soovitud tulemust, analüüsiti ka seda, kas ühenduse tootmisharu püsivalt viletsat rahalist olukorda võiksid seletada muud tegurid, näiteks import teistest riikidest või ühenduse tootmisharu hüpoteetiline ebaefektiivsus. Selles suhtes leiti, et ei saa välistada võimalust, et Korea Vabariigist pärinev import ja kahanev tarbimine on olukorda teataval määral mõjutanud. Ent need kaks tegurit eraldi võetuna ei seleta ühenduse tootmisharu praegust olukorda. Lõppkokkuvõttes on tähtis see, kuidas ühenduse tootmisharu areneks tasakaalustavate meetmete puudumisel ja kas kahju kordumine on tõenäoline. Seda küsimust käsitletakse järgmises lõikes.

(164)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et ühenduse tootmisharu olukorda mõjutavad oluliselt import USAst, palkade tõus ühenduse tootmisharus ja ühenduse tarbimise vähenemine. Seoses USAst pärineva impordiga meenutatakse (vt 140. põhjendus), et USA impordi hinnad olid keskmiselt märkimisväärselt kõrgemad, võrreldes impordiga vaatlusalusest riigist, ning kõrgemad ka ühenduse hindadest uurimisperioodil. Samuti tehti kindlaks, et sellest riigist pärineva impordi hinnad jäid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul eespool mainitud hindadest oluliselt kõrgemaks. Sellest saab põhjendatult järeldada, et nimetatud tegur ei avaldanud ühenduse tootmisharu olukorrale negatiivset mõju. Seoses palgatõusuga töötaja kohta vaatlusalusel perioodil (12 %) tuleb märkida, et selle teguri negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale tasakaalustab suurel määral samaaegne tööhõive vähenemine, millest tulenevalt palgakulud suurenesid ainult 3,3 %. Seepärast tuli tagasi lükata väide, nagu oleks see tegur ühenduse tootmisharu oluliselt mõjutanud. Seoses tarbimise vähenemisega on eespool tunnistatud, et see tegur võib ühenduse tootmisharu olukorda teataval määral mõjutada. Sellist mõju ei saa siiski pidada märkimisväärseks, arvestades, et ühenduse tootmisharu sõltumatutele klientidele suunatud müük vähenes kõigest 2 % võrra, samal ajal kui tarbimine vähenes 7 % võrra. Lõigetes F ja G toodud tulemusi silmas pidades ja eespool kirjeldatut arvesse võttes leitakse, et import USAst ei ole ühenduse tootmisharu olukorrale negatiivset mõju avaldanud ja et kui kaks ülejäänud tegurit on ka teatavat mõju avaldanud, ei saa seda oluliseks pidada.

(165)

Nagu juba näidatud, on tasakaalustavate meetmete kehtestamine võimaldanud ühenduse tootmisharul kahjust vaid teataval määral üle saada. Mitme eespool nimetatud elemendi tõttu on ühenduse tootmisharu olukord endiselt habras ja haavatav. Seepärast uuriti erinevaid tegureid, et teha kindlaks, kas ühenduse tootmisharu olukord püsiks muutumatuna, paraneks või halveneks, kui meetmed kehtetuks muutuksid.

(166)

Uurides, kas meetmete tühistamisel oleks kahju jätkumine ja/või kordumine tõenäoline, tugineti eelkõige koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud teabele. Samuti uuriti Eurostati andmete alusel muude eksportijate kui koostööd teinud eksportija impordihindu. Uuriti koostööd tegevate eksportivate tootjate hinnakäitumist teiste turgude suhtes, ekspordihindu ühendusse eksportimisel, tootmisvõimsust ja varusid. Samuti hinnati meetmete tühistamise tõenäolist mõju muu impordi hindadele.

(167)

Leiti, et ühendusevälistesse riikidesse müüdud toodete keskmine ekspordihind oli tunduvalt madalam kui ühendusse müüdud toodete keskmine ekspordihind ja madalam ka siseturul kehtivatest hindadest. Eksportija müüs ELi mittekuuluvatele riikidele olulisi koguseid, mis moodustasid 73 % kogu eksportmüügist. Seepärast leiti, et meetmete aegumisel oleks eksportijatel ajend tuua olulised ekspordikogused teistest kolmandatest riikidest üle atraktiivsemale ühenduse turule hinnatasemega, mis isegi tõustes oleks allpool praegust hinnataset ühendusse eksportimisel.

(168)

Keskmiselt oli koostööd teinud India tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis ületas uurimisperioodil ühendusse eksporditud koguse peaaegu kolmekordselt. Samamoodi on märkimisväärsed valmistoodete keskmised varud, mis moodustasid uurimisperioodi lõpus 16 % ühendusse eksporditud mahust. Seepärast on võimalus suurendada oluliselt EÜsse eksporditavaid koguseid, eriti seetõttu, et puuduvad märgid selle kohta, et kolmandate riikide turud või siseturg suudaksid vastu võtta rohkem toodangut. Seoses sellega tuleb märkida, et vähemalt veel nelja konkureeriva tootja olemasolu tõttu on väga ebatõenäoline, et India siseturg suudaks absorbeerida kõigi nelja koostööd teinud eksportiva tootja vaba tootmisvõimsuse.

(169)

Seepärast on tõenäoline, et asjaomase riigi tootjad suurendavad ekspordimahtu ja/või suunavad ekspordi ümber ühenduse turule. Võrreldavate tooteliikide uurimine näitas, et koostööd tegevad eksportivad tootjad müüsid vaatlusalust toodet madalama hinnaga kui ühenduse tootmisharu (hinna allalöömise marginaal vahemikus 2–21 %). Kõnealused madalad hinnad kehtivad tõenäoliselt edasi või isegi vähenevad kooskõlas muude riikide jaoks kehtivate madalamate hindadega, nagu on mainitud 134. põhjenduses, ning selleks, et võita tagasi meetmete kehtestamisele eelnenud turuosa. Selline hinnakujundus koos asjaomase riigi eksportijate suutlikkusega tarnida vaatlusalust toodet suurtes kogustes ühenduse turule tugevdaks tõenäoliselt hindu allasuruva arengutendentsi mõju turul ning avaldaks eeldatavalt negatiivset toimet ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(170)

Nagu eespool näidatud, on ühenduse tootmisharu olukord jätkuvalt haavatav ja habras. Kui ühenduse tootmisharul tuleks seista silmitsi suurema subsideeritud hindadega impordiga vaatlusalusest riigist, tooks see tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu müügi, turuosa ja müügihindade vähenemise ning rahalise olukorra halvenemise esialgses uurimises täheldatud tasemeni. Sellele tuginedes järeldatakse, et meetmete tühistamine tooks tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu juba niigi ebasoodsa olukorra halvenemise ja veelgi suurema kahju.

(171)

Vastavalt algmääruse artiklile 31 uuriti, kas tasakaalustavate meetmete jätkuv kohaldamine oleks vastuolus ühenduse kui terviku huvidega. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel.

(172)

Tuleks meenutada, et esialgse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus tasakaalustavad meetmed on juba kehtinud, hinnata praeguste tasakaalustavate meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(173)

Selle põhjal uuriti, kas kahjustava subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele vaatamata on kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järelduseni, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

(174)

Ühenduse tootmisharu on tõestanud oma struktuurilist elujõulisust. Seda kinnitas tema eksportmüük, mis on 2001. aastast püsinud stabiilselt kõrgel tasemel, ja majandusliku olukorra positiivne areng, mida täheldati pärast tasakaalustavate meetmete kehtestamist 1999. aastal. Eriti asjaolu, et ühenduse tootmisharu turuosa vähenemine peaaegu peatus paaril aastal enne uurimisperioodi, on teravas vastuolus meetmete kehtestamisele eelnenud olukorraga. Samuti vähenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel ühenduse tootmisharu kahjum. Veel tuleb meenutada, et on avastatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmine, milleks kasutatakse importi Brasiiliast ja Iisraelist, ning et kohustusel ei olnud soovitud mõju. Kui sellist arengut poleks toimunud, oleks ühenduse tootmisharu olukord olnud veelgi soodsam.

(175)

Võib õigustatult eeldada, et ühenduse tootmisharu saab jätkuvalt kasu praegu kehtestatud meetmetest ja toibub veelgi, tõenäoliselt turuosa tagasi võites ja kasumlikkust parandades. Kui meetmeid ei kohaldata jätkuvalt, on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu kannatab suuremat kahju seoses kasvava subsideeritud hindadega impordiga vaatlusalusest riigist ning tema hetkel ebasoodne rahaline olukord halveneb veelgi.

(176)

Nagu on märgitud 20. põhjenduses, tegi käesolevas uurimises täiel määral koostööd ainult üks importiv äriühing, kes on ühtlasi vaatlusaluse toote kasutaja. Konfidentsiaalsuse tõttu ei saa täpseid andmeid selle importija/kasutaja kohta avaldada. Seda importijat/kasutajat loetakse oma võrdlemisi suure käibe tõttu teiste ühenduse importijate/kasutajate olukorra representatiivseks esindajaks. See importija ostab PET-kilet mitmetest allikatest, kaasa arvatud India ja ühenduse tootmisharu. Indiast pärineva vaatlusaluse toote edasimüümine selle äriühingu poolt moodustas alla 20 % tema käibest uurimisperioodil. Koostööd teinud importija/kasutaja kasum oli uurimisperioodil 5–10 % suurem kui käive.

(177)

Peale selle meenutatakse, et esialgses uurimises leiti, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks oluliselt importijaid ega kasutajaid. Hoolimata meetmete viieaastasest kehtivusest, tarnisid ühenduse importijad/kasutajad tooteid jätkuvalt muu hulgas Indiast. Samuti ei toodud välja mingeid märke selle kohta, nagu oleks esinenud raskusi teiste allikate leidmisega. Lisaks tuleb meenutada, et seoses meetmete kehtestamise mõjuga kasutajatele järeldati esialgses uurimises, et PET-kile kulu vähese esinemise tõttu töötlevas tööstuses on ebatõenäoline, et kõnealuste kulude kasvul oleks töötlevale tööstusele märkimisväärne mõju. Pärast meetmete kehtestamist ei leitud viiteid vastupidisele. Seetõttu järeldatakse, et tasakaalustavate meetmete säilitamine ei avalda ühenduse importijatele/kasutajatele tõenäoliselt tõsist mõju.

(178)

Esialgses uurimises järeldati, et ühenduse tootmisharu tarnijad saaksid meetmete kehtestamisest kasu. Nagu eespool märgitud, tegi uurimises koostööd ainult üks tarnija, kes seda fakti kinnitab, sest ta varustab sama hästi kui ainult ühenduse tootjaid ja teda mõjutaks ühenduse tootmisharu rahalise seisukorra halvenemine. Seetõttu leitakse, et meetmete edasi kehtimine avaldaks tarnijatele jätkuvalt positiivset mõju.

(179)

Eeltoodut arvesse võttes järeldatakse, et ühenduse huvidele tuginedes puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste tasakaalustavate meetmete säilitamist.

(180)

Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtivad meetmed säilitada. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(181)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2 tuleks jätkuvalt kohaldada tasakaalustavaid meetmeid Indiast pärit PET-kile impordi suhtes. Need meetmed seisnevad väärtuselistes tollimaksudes.

(182)

Nagu on kirjas 4. põhjenduses, laiendati kehtivat tasakaalustavat tollimaksu lisaks ka Brasiiliast ja Iisraelist saadetud PET-kile impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Brasiilia või Iisrael või mitte. Vaatlusaluse toote suhtes kohaldatavad meetmed, mis tuleks säilitada, nagu on sätestatud eespool põhjenduses 181, peaksid olema laiendatud Brasiiliast ja Iisraelist saadetud PET-kile impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte. Brasiilia ja Iisraeli eksportivad tootjad, kes olid vabastatud määrusega (EÜ) nr 1976/2004 kehtestatud ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 101/2006 muudetud meetmetest, peaksid saama vabastuse ka kõnesoleva määrusega kehtestatud meetmetest.

(183)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustava tollimaksu määrad kajastavad läbivaatamise käigus koostööd tegevate eksportijate osas avastatud olukorda. Niisiis kohaldatakse neid üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjaks on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi pole käesoleva määruse regulatiivosas spetsiaalselt nimetatud, sealhulgas spetsiaalselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(184)

Kõik taotlused individuaalsete tasakaalustavate tollimaksumäärade rakendamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (19) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta ettevõtte tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksustega. Vajaduse korral ja pärast nõuandekomiteega konsulteerimist muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(185)

Et tagada tasakaalustava tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tuleks jääktollimaksu kohaldada mitte üksnes nende eksportijate suhtes, kes koostööd ei teinud, vaid ka nende äriühingute puhul, kellel puudus uurimisperioodi jooksul igasugune eksport. Kui nad vastavad algmääruse artikli 20 nõuetele, kutsutakse viimati mainitud äriühinguid üles esitama selle artikli alusel läbivaatamistaotlus, et lasta oma olukorda individuaalselt uurida,