Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32006O0016

    Euroopa Keskpanga suunis, 10. november 2006 , raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2006/16)

    ELT L 348, 11.12.2006, p. 1–37 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/12/2010; kehtetuks tunnistatud 32010O0020

    ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2006/887/oj

    11.12.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 348/1

    EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

    10. november 2006,

    raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis

    (EKP/2006/16)

    (2006/887/EÜ)

    EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

    võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas põhikirja artikli 47.2 teise ja kolmanda taandega,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) kehtib aruandluskohustus põhikirja artikli 15 alusel.

    (2)

    Vastavalt põhikirja artiklile 26.3 koostab EKP juhatus analüüsi ja tegevuse eesmärgil EKPS konsolideeritud bilansi.

    (3)

    Vastavalt põhikirja artiklile 26.4 kehtestab EKP nõukogu põhikirja artikli 26 kohaldamiseks reeglid, mis on vajalikud riikide keskpankade (RKPd) tegevuse raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimiseks.

    (4)

    RKPde poolt igal aastal avaldatavates finantsaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste tasustamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

    (5)

    5. detsembri 2002 suunist EKP/2002/10 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta (1) tuleb oluliselt muuta. Alates 1. jaanuarist 2007 kasutab EKPS välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitlaekumiste kirjendamisel tekkepõhist arvestust. Selguse huvides on soovitatav kõnealune suunis uuesti sõnastada.

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

    I PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 1

    Mõisted

    1.   Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    riikide keskpangad (RKPd) – euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad;

    b)

    eurosüsteem – EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad;

    c)

    eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgid – eesmärgid, mille tarbeks EKP koostab I lisas loetletud raamatupidamisaruandeid kooskõlas põhikirja artiklitega 15 ja 26;

    d)

    aruandeüksus – EKP või RKP;

    e)

    kvartaalne ümberhindluspäev – kvartali viimane kalendripäev;

    f)

    konsolideerimine – raamatupidamismenetlus, millega koondatakse erinevate iseseisvate juriidiliste isikute finantsnäitajad nii, nagu oleks tegu ühe majandusüksusega;

    g)

    sularahavahetuse aasta – 12 kuud alates päevast, mil euro pangatähed ja mündid saavad euro kasutuselevõtnud liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks;

    h)

    pangatähtede jaotamise alus – protsentuaalsed väärtused, mis tulenevad EKP osa arvessevõtmisest euro pangatähtede koguemissioonis, mille suhtes kohaldatakse RKP osa kapitali märkimise aluses vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta. (2)

    2.   Muud käesolevas suunises kasutatud tehnilised mõisted on määratletud II lisas.

    Artikkel 2

    Kohaldamise ulatus

    1.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKP ja RKPde suhtes eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgil.

    2.   Käesolevat suunist kohaldatakse põhikirjaga kehtestatud eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse korra ulatuses. Seega ei kohaldata seda RKPde riigisisestele aruannetele ega finantsaruannetele. Et saavutada kooskõla ja võrreldavus eurosüsteemi ja riikide normide vahel, soovitatakse RKPdel järgida oma riigisiseses aruandluses ja finantsaruannetes võimalikult suurel määral käesolevas suunises sätestatud eeskirju.

    Artikkel 3

    Raamatupidamise põhimõtted

    Raamatupidamises kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

    a)

    tegelik majanduslik olukord ja läbipaistvus: raamatupidamismeetodid ja finantsaruandlus kajastavad tegelikku majanduslikku olukorda, on läbipaistvad ja juhinduvad järgmistest kvaliteedinõuetest: arusaadavus, asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus. Tehingute arvestusel ja esitamisel on lisaks õiguslikule vormile aluseks ka nende olemus ja tegelik majanduslik sisu;

    b)

    usaldatavus: varade ja kohustuste väärtuse hindamist ja tuluarvestust teostatakse usaldatavuse põhimõttest lähtudes. Käesoleva suunise mõistes tähendab see seda, et realiseerimata kasumit ei kajastata kasumiaruandes tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole, ja et realiseerimata kahjum kajastatakse aasta lõpul kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol. Usaldatavuse põhimõttega ei ole kooskõlas varjatud reservid ja kirjete tahtlik vääritimärkimine bilansis ja kasumiaruandes;

    c)

    bilansipäevajärgsed sündmused: varasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja finantsaruannete asjaomaste organite poolt heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need mõjutavad varade ja kohustuste olemust bilansipäeval.

    d)

    Kui pärast bilansipäeva toimuvad sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olemust bilansipäeval, kuid mille mitteavaldamine mõjutaks raamatupidamisaruannete kasutajate võimet teha õigeid hinnanguid ja otsuseid, ei korrigeerita varasid ja kohustusi, kuid need sündmused avalikustatakse.

    e)

    olulisus: kõrvalekalded raamatupidamiseeskirjadest, sealhulgas nendest, mis mõjutavad RKPde ja EKP kasumi ja kahjumi arvestust, on lubatud ainult siis, kui on võimalik põhjendatult otsustada, et need on aruandeüksuse finantsaruannete üldises kontekstis ja esitusviisis ebaolulised;

    f)

    jätkuvuse põhimõte: aruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse põhimõttel;

    g)

    tekkepõhine arvestuspõhimõte: tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, kui nad teenitakse või tekivad, mitte aga perioodil, kui nad laekuvad või makstakse;

    h)

    järjepidevus ja võrreldavus: bilansilise väärtuse hindamisel ja tulude kajastamisel kohaldatakse eurosüsteemis kriteeriumeid järjepidevalt ühetaolise ja pideva lähenemisviisiga, et tagada raamatupidamisaruannetes esitatud andmete võrreldavus.

    Artikkel 4

    Varade ja kohustuste kajastamine

    Rahaline või muu vara/kohustus kajastatakse aruandeüksuse bilansis üksnes juhul, kui:

    a)

    on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub aruandeüksusesse või aruandeüksusest välja;

    ja

    b)

    kõik vara või kohustusega seotud riskid ja kasu on suures osas tulnud üle aruandeüksusele;

    ja

    c)

    vara maksumust või väärtust aruandeüksuse jaoks või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

    Artikkel 5

    Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus

    1.   Välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitsummade kirjendamisel tuleb kasutada tekkepõhist arvestust. Tekkepõhise arvestuse kohaldamisel kasutatakse kahte erinevat meetodit:

    a)

    “tavaline meetod” nagu see on määratletud III ja IV peatükis ning III lisas;

    ja

    b)

    “alternatiivne meetod” nagu see on määratletud III lisas.

    2.   Välisvaluutas väärtpaberitehingute kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa-/arvelduspõhist arvestust. Seonduvad laekunud intressid sealhulgas üle- või alakurss kirjendatakse igapäevaselt alates hetketehingu arvelduspäevast.

    3.   RKPd võivad kasutada kas tekkepõhist või kassa-/arvelduspõhist arvestust, et kirjendada mistahes konkreetseid eurodes vääringustatud tehinguid, finantsinstrumente ja seonduvaid viitlaekumisi.

    4.   Välja arvatud kvartali- ja aastalõpu korrigeerimised ning kirjete “Muud varad” ja “Muud kohustused” all näidatavad andmed, peavad eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatavad arvud kajastama ainult sularaha voogu bilansikirjetes.

    II PEATÜKK

    BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

    Artikkel 6

    Bilansi ülesehitus

    Eurosüsteemi finantsaruandluse raames on EKP ja RKPde bilansi ülesehituse aluseks IV lisas esitatud bilansiskeem.

    Artikkel 7

    Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

    1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui IV lisas ei ole märgitud teisiti.

    2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite ja finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub kvartaalsel ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista aruandeüksustel portfellide sagedasemat ümberhindamist sisevajaduse korral; tingimuseks on bilansikirjete aruandlus ainult kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

    3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud EUR/USD vahetuskursist kvartaalsel ümberhindluspäeval. Ümberhindamine toimub valuutavahetuse puhul valuutapõhiselt hõlmates bilansi- ja bilansiväliseid tehinguid ja väärtpaberite puhul koodipõhiselt, s.t sama ISIN-koodi/liigi alusel, välja arvatud nende väärtpaberite puhul, mis on kajastatud “Muude finantsvarade” all ja mida käsitletakse eraldi positsioonidena.

    4.   Ümberhindluskanded storneeritakse järgmise kvartali lõpus, välja arvatud aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjum; kvartali jooksul kajastatakse tehingud tehinguhindade ja -kurssidega.

    Artikkel 8

    Pöördtehingud

    1.   Repolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena bilansi kohustuste poolel, kusjuures tagatist kajastav kirje jääb bilansi varade poolele. Müüdud väärtpabereid, mis kuuluvad tagasiostmisele repolepingute alusel, käsitleb aruandeüksus, kes peab need tagasi ostma, nagu oleksid kõnealused varad endiselt osa portfellist, millest need müüdi.

    2.   Pöördrepolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse bilansi varade poolel laenusumma ulatuses tagatud väljamineva laenuna. Pöördrepolepingute alusel soetatud väärtpaberite väärtust ei hinnata ümber ning neist tulenevat kasumit või kahjumit ei kajastata kasumiaruandes rahalisi vahendeid välja laenanud aruandeüksuse poolt.

    3.   Väärtpaberilaenu tehingute korral jäävad väärtpaberid üleandja bilanssi. Nende tehingute kajastamine raamatupidamises toimub samal viisil nagu repotehingute puhul. Kui vastuvõtjana tegutseva aruandeüksuse poolt laenuks võetud väärtpabereid ei hoita aasta lõpu seisuga tema hoiukontol, moodustab vastuvõtja eraldise kahjumi katmiseks, kui tehingu aluseks olnud väärtpaberite turuväärtus on pärast laenutehingu lepingukuupäeva tõusnud. Kui väärtpaberid on vahepeal ära müüdud, näitab vastuvõtja väärtpaberite tagasikandmise kohustust.

    4.   Tagatisega kullatehinguid käsitletakse repolepingutena. Kõnealuste tagatud tehingutega seotud kullavooge ei kajastata raamatupidamisaruannetes ning tehingu hetke- ja tähtpäevahinna vahet käsitletakse tekkepõhiselt.

    5.   Pöördtehinguid, sealhulgas väärtpaberilaenutehinguid, mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuprogrammi raames, kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on esitatud sularahatagatis kogu tehingu tähtajaks.

    Artikkel 9

    Kaubeldavad aktsiainstrumendid

    1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kaubeldavate aktsiainstrumentide (aktsiad või aktsiafondid) suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja, välja arvatud pensionifondide tehingud, tehingud kapitaliosaluste, investeeringutega tütarettevõtetesse, oluliste huvide ja finantspõhivaradega.

    2.   Välisvaluutas vääringustatud aktsiainstrumendid ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat välisvaluutakasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

    3.   Aktsiaid tuleks käsitleda kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

    a)

    aktsiaportfelle hinnatakse ümber kooskõlas artikli 7 lõikega 2. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul teostatakse netoümberhindamine, mitte üksikute aktsiate alusel. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata;

    b)

    tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga;

    c)

    maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes;

    d)

    omandatud dividendinõude summa kajastatakse aktsiainstrumendi maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist kuni dividendimakse laekumiseni võib dividendinõude summat käsitleda eraldi kirjena;

    e)

    dividenditulu, välja arvatud noteerimised pärast dividendimakset, perioodi lõpu seisuga ei kirjendata, kuna see kajastub juba aktsiainstrumentide turuhinnas;

    f)

    märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute aktsiainstrumentide vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni.

    Artikkel 10

    Pangatähed

    1.   Põhikirja artikli 52 rakendamiseks ei kirjendata RKP valduses olevaid teiste osalevate liikmesriikide pangatähti ringluses olevateks pangatähtedena vaid eurosüsteemisiseste saldodena. Teiste osalevate liikmesriikide pangatähtede käsitlemise kord on järgmine:

    a)

    RKP, kes võtab vastu teise RKP poolt emiteeritud euroala riigi vääringus pangatähti, teatab iga päev pangatähed emiteerinud RKP-le vahetamiseks esitatud pangatähtede väärtuse, välja arvatud juhul, kui vastava päeva käive on väike. Pangatähed emiteerinud RKP algatab TARGETi süsteemi kaudu piiriülese makse pangatähed vastu võtnud RKP-le;

    ja

    b)

    pangatähed emiteerinud RKP raamatupidamises korrigeeritakse eespool osutatud teate saamisel “ringluses olevate pangatähtede” andmeid.

    2.   “Ringluses olevad pangatähed” RKPde bilanssides koosneb kolmest komponendist:

    a)

    ringluses olevate euro pangatähtede korrigeerimata väärtus, sealhulgas euroala riigi vääringus pangatähtede väärtus eurole ülemineva RKP puhul sularahavahetuse aastal, mis arvutatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

    Meetod A:

    B = P – D – N – S

    Meetod B:

    B = I – R – N

    kus:

    B on “Ringluses olevate pangatähtede” korrigeerimata väärtus

    P on toodetud või trükikojast tulnud või teistelt RKPdelt saadud pangatähtede väärtus

    D on hävitatud pangatähtede väärtus

    N on RKP poolt emiteeritud riigi pangatähtede väärtus, mis on teiste RKPde valduses (millest on teatatud, kuid mida ei ole veel päritoluriiki tagasi saadetud)

    I on ringlusse lastud pangatähtede väärtus

    R on vastuvõetud pangatähtede väärtus

    S on pangatähtede väärtus varudes/varahoidlas;

    b)

    miinus väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (Extended Custodial Inventory, ECI) programmiga seotud tasustamata nõuete summa ECI panga vastu, juhul kui antakse üle ECI programmiga seotud pangatähtede omand;

    c)

    pluss või miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisest tulenevate kohandamiste summa.

    III PEATÜKK

    KASUMI KAJASTAMINE

    Artikkel 11

    Kasumi kajastamine

    1.   Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

    a)

    realiseeritud kasum ja realiseeritud kahjum kajastatakse kasumiaruandes;

    b)

    realiseerimata kasumit ei kajastata kasumina, vaid kirjendatakse vahetult ümberhindluskontol;

    c)

    aasta lõpul realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

    d)

    kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel tagasi uue realiseerimata kasumi arvel;

    e)

    ühe väärtpaberi, valuuta või kulla positsioonide realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või valuutade või kulla realiseerimata kasumiga.

    2.   Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud eluea jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullkupongiga väärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamise hetkel üle ühe aasta.

    3.   Finantsvarade ja kohustuste välisvaluutas vääringustatud viitlaekumisi ja –võlgu, nt intressivõlgu ja amortiseeritud üle/alakursse, arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises igapäevaselt vastavalt viimaste suhtes kehtivatele kurssidele. Finantsvarade ja kohustuste eurodes vääringustatud viitsummasid arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises vähemalt kord kvartalis. Muud viitsummad arvutatakse ja kajastatakse raamatupidamises vähemalt kord aastas.

    4.   Sõltumata viitsummade arvutamise sagedusest, kuid arvestades artikli 5 lõikes 4 viidatud eranditega, esitavad aruandeüksused andmeid kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

    5.   Välisvaluutades vääringustatud viitsummad arvutatakse ümber kande tegemise päeva vahetuskursiga ning võetakse arvesse valuutapositsioonis.

    6.   Üldiselt võib viitsummade arvutamiseks aasta jooksul kasutada kohalikku tava, nt võib neid arvutada kvartali viimase pangapäevani või viimase kalendripäevani. Samas on aasta lõpul kohustuslikuks arvestuskuupäevaks 31. detsember.

    7.   Valuuta väljavool, mis toob kaasa selle valuuta positsiooni muutuse, võib põhjustada realiseeritud valuutakasum või -kahjumi.

    Artikkel 12

    Tehingukulud

    1.   Tehingukulude suhtes kohaldatakse järgmisi üldeeskirju:

    a)

    kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite puhul kasutatakse müüdud instrumentide soetusmaksumuse arvutamiseks igapäevaselt keskmise kulu meetodit, arvestades vahetuskursi- ja/või hinnakõikumiste mõju;

    b)

    vara/kohustuse keskmist soetusmaksumust/kurssi vähendatakse/suurendatakse realiseerimata kahjumi võrra, mis on aasta lõpus kasumiaruandesse kantud;

    c)

    kupongväärtpaberite soetamise korral käsitletakse ostetud kupongitulu nõuet eraldi. Välisvaluutas vääringustatud väärtpaberid on kõnealuse valuuta positsiooni osa, kuid ei mõjuta keskmise hinna määramisel vara maksumust või hinda ega kõnealuse valuuta maksumust.

    2.   Väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

    a)

    tehingud kajastatakse tehinguhinnaga ja esitatakse raamatupidamisaruannetes puhashinnas;

    b)

    depoo- ja haldustasusid, arvelduskonto tasusid ja muid kaudseid kulusid ei loeta tehingukuludeks ning kantakse kasumiaruandesse. Neid ei käsitleta konkreetse vara keskmise kulu osana;

    c)

    tulu kajastatakse brutosummas, kusjuures kinnipeetavaid ja muid makse, mis kuuluvad tagastamisele, arvestatakse eraldi;

    d)

    väärtpaberi keskmise soetusmaksumuse arvutamiseks i) liidetakse kõik päeva jooksul toimunud ostutehingud soetusmaksumuses eelmise päeva seisule, et arvutada välja uus kaalutud keskmine hind enne sama päeva müügitehingute arvesse võtmist või ii) kajastatakse väärtpaberite üksikud ostu- ja müügitehingud jooksvalt tehingute toimumise järjekorras, et arvutada välja korrigeeritud keskmine hind.

    3.   Kulla ja välisvaluuta suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

    a)

    välisvaluutatehingud, millega ei kaasne vastava valuutapositsiooni muutust, arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga ning need ei mõjuta kõnealuse valuutapositsiooni soetusmaksumust;

    b)

    välisvaluutatehingud, millega kaasneb vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingupäeva vahetuskursiga;

    c)

    välisvaluutas või kullas vääringustatud väärtpaberite pöördtehingute põhisummade arveldamine ei ole aluseks muudatuste tegemisele vastavas valuuta- või kullapositsioonis;

    d)

    tegelikud sularahalaekumised ja -maksed arvutatakse ümber arvelduse toimumise päeva vahetuskursiga;

    e)

    kui tegemist on pika positsiooniga, lisatakse päeva jooksul toimunud valuutade ja kulla netosissevoog päeva keskmise maksumuse alusel eelmise päeva seisule iga valuuta ja kulla kohta, saades uue kaalutud keskmise kursi/kulla hinna. Netoväljavoo puhul on realiseeritud kasumi või kahjumi arvutamise aluseks vastava valuuta- või kullapositsiooni keskmine maksumus eelmisel päeval, nii et keskmine maksumus püsib muutumatuna. Keskmise kursi/kulla hinna erinevused päeva jooksul toimunud sisse- ja väljavoo vahel annavad samuti tulemuseks realiseeritud kasumi või kahjumi. Kui valuuta- või kullapositsioon on negatiivne, kohaldatakse eespool kirjeldatud lähenemist vastupidiselt. Seega mõjutab netoväljavoog kohustuse positsiooni keskmist maksumust, samas kui netosissevoog vähendab positsiooni suurust vastavalt kehtivale kaalutud keskmisele valuutakursile/kulla hinnale, mille tulemuseks on realiseeritud kasum või kahjum;

    f)

    valuutatehingute kulud ja muud üldkulud kantakse kasumi ja kahjumi kontole.

    IV PEATÜKK

    BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISE EESKIRJAD

    Artikkel 13

    Üldeeskirjad

    1.   Välisvaluuta tähtpäevatehingud, vääringute vahetustehingute tähtpäevaosad ja muud valuutainstrumendid, mis hõlmavad ühe vääringu vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse keskmise soetusmaksumuse ning kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsioonide hulka.

    2.   Intressimäära vahetustehingute, futuuride, tähtpäevalepingute, muude intressitoodete ja optsioonide arvestamine ja ümberhindamine toimub ükshaaval. Neid instrumente käsitletakse bilansikirjetest eraldi.

    3.   Bilansivälistest instrumentidest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse ja käsitletakse bilansiinstrumentidega sarnasel viisil.

    Artikkel 14

    Välisvaluuta tähtpäevatehingud

    1.   Tähtpäeva ostu- ja müügitehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga. Müügitehingu realiseeritud kasumit ja kahjumit arvutatakse valuutapositsiooni keskmise maksumuse alusel tehingupäeval vastavalt ostu ja müügi igapäevase tasaarveldamise meetodile.

    2.   Hetkekursi ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

    3.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

    4.   Tähtpäevatehingute tehingupäeva hetkekurss mõjutab valuutapositsiooni.

    5.   Tähtpäevapositsioonide väärtust hinnatakse koos sama valuuta hetkepositsiooniga, tasaarvestades võimalikud erinevused, mis võivad ilmneda ühe valuutapositsiooni piires. Netokahjumi saldo debiteeritakse tulude ja kulude kontole, kui see ületab ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit. Puhaskasumi saldo krediteeritakse ümberhindluskontole.

    Artikkel 15

    Valuutavahetustehingud

    1.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansikontodel vastaval arvelduspäeval.

    2.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tehingu hetkekursiga.

    3.   Müügitehingud kajastatakse tehingu hetkekursiga. Seega ei teki kasumit ega kahjumit.

    4.   Hetke- ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

    5.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

    6.   Välisvaluutapositsioon muutub ainult seoses välisvaluutas vääringustatud viitsummadega.

    7.   Tähtpäevapositsiooni väärtust hinnatakse koos hetkepositsiooniga.

    Artikkel 16

    Intressimäära futuurid

    1.   Intressimäära futuurid kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

    2.   Esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Kui deponeeritakse väärtpaberina, jääb see bilansis muutumatuks.

    3.   Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole ning need mõjutavad valuutapositsiooni. Sama menetlust kohaldatakse ka avatud positsiooni sulgemispäeval, sõltumata sellest, kas üleandmine toimub või mitte. Kui üleandmine toimub, tehakse ostu- või müügikanne turuhinnaga.

    4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

    Artikkel 17

    Intressimäära vahetustehingud

    1.   Intressimäära vahetustehingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

    2.   Nii laekunud kui ka väljamakstud jooksvad intressimaksed kajastatakse tekkepõhiselt. Ühe intressimäära vahetustehingu maksed võib arveldada netos, kuid arvestatud intressitulu ja -kulu aruandlus toimub brutosummas.

    3.   Intressimäära vahetustehingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. On soovitatav, et aasta lõpus kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjum amortiseeritakse järgnevatel aastatel ja et amortiseerimine toimuks lineaarselt. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

    4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

    Artikkel 18

    Intressimäära tähtpäevalepingud

    1.   Intressimäära tähtpäevalepingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

    2.   Hüvitus, mida üks pool peab arvelduspäeval teisele maksma, kantakse arvelduspäeval tulude ja kulude kontole. Makseid ei kajastata tekkepõhiselt.

    3.   Kui intressimäära tähtpäevalepingud on välisvaluutas, mõjutavad hüvitusmaksed valuutapositsiooni. Hüvitusmaksed arvutatakse arvelduspäeva hetkekursiga ümber eurodesse.

    4.   Kõik intressimäära tähtpäevalepingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

    5.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

    Artikkel 19

    Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

    Tähtpäevatehinguid väärtpaberitega kajastatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

    1.

    Meetod A:

    a)

    tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga;

    b)

    kaubeldud väärtpaberite positsiooni keskmine maksumus ei muutu arveldamiseni; müügi tähtpäevatehingute kasum ja kahjum arvutatakse arvelduspäeval;

    c)

    arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja ümberhindluskonto saldo, kui on, krediteeritakse tulude ja kulude kontole. Ostetud väärtpaber kajastatakse tähtpäeval hetkehinna alusel (tegelik turuhind), kusjuures erinevus algsest tähtpäevahinnast kajastatakse realiseeritud kasumi või kahjumina;

    d)

    välisvaluutas vääringustatud väärtpaberite puhul ei muutu valuuta netopositsiooni keskmine maksumus, kui aruandeüksusel juba on kõnealuse valuuta positsioon. Kui tähtpäevatehinguga ostetud võlakiri on vääringus, mille positsiooni aruandeüksusel ei ole ja ta peab seda vääringut ostma, kohaldatakse artikli 12 lõike 3 punktis d sätestatud valuutaostueeskirju;

    e)

    tähtpäevapositsioone hinnatakse ükshaaval vastavalt tehingu järelejäänud kestusele turu tähtpäevakursi alusel. Ümberhindluskahjum debiteeritakse aasta lõpus kasumiaruandesse ning ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud.

    2.

    Meetod B:

    a)

    tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse;

    b)

    kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ümber netopositsiooni alusel, mis tuleneb bilansist ja bilansivälistel kontodel kajastatud sama väärtpaberi müügist. Ümberhindlussumma on võrdne erinevusega kõnealuse netopositsiooni ümberhindamisel saadud hinna ja sama positsiooni keskmise bilansilise maksumusele vahel. Kvartali lõpus kohaldatakse tähtpäevaostude suhtes artiklis 7 kirjeldatud ümberhindlusmenetlust. Ümberhindlustulem on võrdne hetkehinna ja ostukohustuste keskmise maksumuse vahega;

    c)

    tähtpäevamüügi tulem kajastatakse aruandeaastal, mille jooksul kohustus võeti. Kõnealune tulem on võrdne algse tähtpäevahinna ja bilansipositsiooni keskmise maksumuse või bilansiväliste ostukohustuste keskmise maksumuse vahega, kui bilansipositsioon on müügihetkel ebapiisav.

    Artikkel 20

    Optsioonid

    1.   Optsioone kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast kasutamis- või aegumispäevani alusinstrumendi tehinguhinnaga.

    2.   Välisvaluutas vääringustatud optsiooniõiguse tasu arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga. Makstud tasu kajastatakse eraldi varana, saadud tasu kajastatakse eraldi kohustusena.

    3.   Optsiooni kasutamise korral kajastatakse selle alusinstrument bilansis optsiooni tehinguhinnaga pluss/miinus optsiooniõiguse tasu. Optsiooniõiguse tasu korrigeeritakse vastavalt aasta lõpul kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumile.

    4.   Kui optsiooni ei kasutata, kantakse optsiooniõiguse tasu, mida on korrigeeritud vastavalt eelmise aastalõpu realiseerimata kahjumile, optsiooni tähtpäeva vahetuskursi alusel tulude ja kulude kontole.

    5.   Valuutapositsiooni mõjutavad futuurilaadsete optsioonide igapäevaste kõikumiste marginaal, optsiooniõiguse tasu võimalik vähendamine aasta lõpul, alusinstrumendiga kauplemine optsiooniõiguse kasutamise päeval või optsiooniõiguse tasu optsioonitähtaja lõppemisel. Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole.

    6.   Iga optsioonileping hinnatakse ümber eraldi. Kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgmiste aastate realiseerimata kasumiga. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Mis tahes optsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata mistahes teise optsiooni realiseerimata kasumiga.

    7.   Lõike 6 kohaldamisel on turuväärtuseks noteeritud hind, kui see noteeritakse börsil, väärtpaberivahendaja, maakleri või muult sarnase üksuse poolt. Kui noteeritud hind ei ole kättesaadav, määratakse turuväärtus hindamismeetodi abil. Sellist hindamismeetodit tuleb kasutada järjepidevalt ning peab olema võimalik tõendada, et meetod võimaldab leida usaldusväärse hinna, mis oleks saadud reaalse turutehingu puhul.

    8.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

    V PEATÜKK

    ARUANDLUSKOHUSTUS

    Artikkel 21

    Aruandluse vorm

    1.   RKPd esitavad aruandeid eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil EKP-le vastavalt käesolevale suunisele.

    2.   Eurosüsteemi aruandlus peavad hõlmama kõiki IV lisas nimetatud kirjeid. IV lisas on kirjeldatud ka erinevate bilansiskeemide puhul nõutavate kirjete sisu.

    3.   Erinevate avaldatud raamatupidamisaruannete vorm peab vastama järgmistele lisadele:

    a)

    eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne pärast kvartali lõppu V lisas;

    b)

    eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne kvartali jooksul VI lisas;

    c)

    eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss VII lisas.

    VI PEATÜKK

    AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED

    Artikkel 22

    Avaldatud bilansid ja kasumiaruanded

    RKPdel soovitatakse kohandada oma avaldatud aastabilansid ja kasumiaruanded vastavalt VIII ja IX lisale.

    VII PEATÜKK

    KONSOLIDEERIMISREEGLID

    Artikkel 23

    Üldised konsolideerimisreeglid

    1.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid hõlmavad EKP ja RKPde bilansside kõiki kirjeid.

    2.   Konsolideerimisel koostatakse aruanded ühtsetel alustel. Kõik eurosüsteemi raamatupidamisaruanded koostatakse sarnastel põhimõtetel, kohaldades samu konsolideerimisvõtteid ja -menetlusi.

    3.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid koostab EKP. Nimetatud bilansid lähtuvad järgmisest: vajadus ühtsete raamatupidamispõhimõtete ja -võtete järele; samaaegsete aruandeperioodide vajadus eurosüsteemis; eurosüsteemisisestest tehingutest ja positsioonidest tulenevate konsolideerimise korrigeerimise vajadus; muudatuste arvestamine eurosüsteemi koosseisus.

    4.   Mis tahes iseseisvad bilansikirjed, välja arvatud RKPde ja EKP eurosüsteemisisesed saldod, agregeeritakse konsolideerimisel.

    5.   RKPde ja EKP saldod kolmandate isikutega kajastatakse konsolideerimisel brutosummadena.

    6.   Eurosüsteemisisesed saldod esitatakse EKP ja RKPde bilanssides vastavalt IV lisale.

    V PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 24

    Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

    1.   EKPSi raamatupidamise ja emissioonitulu komitee (Accounting and Monetary Income Committee, AMICO) annab juhatuse kaudu nõukogule aru EKPS raamatupidamis- ja aruandluseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise kohta.

    2.   Käesoleva suunise tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, ühenduse õigusaktidega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

    Artikkel 25

    Üleminekueeskirjad

    1.   RKPd hindavad kogu oma vara ja kõik kohustused ümber selle kuupäeva seisuga, mil neist saavad eurosüsteemi liikmed. Realiseerimata kasum, mis tekkis sellel päeval või enne seda, tuleb eraldada realiseerimata ümberhindluskasumist, mis võib olla tekkinud pärast seda päeva, ja jääb RKP-le. RKPde poolt kohaldatavad turuhinnad ja kursid eurosüsteemiga liitumisel koostatud algbilansis tuleb lugeda RKPde varade ja kohustuste keskmiseks maksumuseks.

    2.   On soovitatav, et enne RKP liitumist eurosüsteemiga või liitumispäeval tekkinud realiseerimata kasumit ei loeta üleminekuajal jaotatavaks ning et seda tuleks käsitleda realiseeritavana/jaotatavana üksnes seoses selliste tehingutega, mis toimuvad pärast eurosüsteemiga liitumist.

    3.   Välisvaluuta- ja kullatehingute ning hinnavahe kasum ja kahjum, mis tekkis RKP vara üleminekust EKP-le, loetakse realiseerituks.

    4.   Käesolev artikkel ei piira põhikirja artikli 30 alusel tehtava otsuse kehtivust.

    Artikkel 26

    Kehtetuks tunnistamine

    Suunis EKP/2002/10 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitleda viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist X lisas.

    Artikkel 27

    Lõppsätted

    1.   Käesolev suunis jõustub 1. jaanuaril 2007.

    2.   Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

    Frankfurt Maini ääres, 10. november 2006

    EKP nõukogu nimel

    EKP president

    Jean-Claude TRICHET

    (1)  ELT L 58, 3.3.2003, lk 1.

    (2)  . Otsust on viimati muudetud otsusega EKP/2004/9 (ELT L 205, 9.6.2004, lk 17).

    I LISA

    EUROSÜSTEEMI FINANTSARUANDED

    Aruande liik

    Sisemine avaldatud

    Õigusliku kohustuse alus

    Aruande eesmärk

    1

    Eurosüsteemi päevaaruanne

    Sisemine

    Puudub

    Peamiselt likviidsuse juhtimise eesmärgil põhikirja artikli 12.1 rakendamiseks

    Osa päevaaruande andmetest kasutatakse emissioonitulu arvutamiseks

    2

    Disagregeeritud nädalaaruanne

    Sisemine

    Puudub

    Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruande koostamise alus

    3

    Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne

    Avaldatud

    Põhikirja artikkel 15.2

    Rahandus- ja majandusanalüüsi konsolideeritud aruanne. Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne tuletatakse aruandepäeva päevaaruandest

    4

    Eurosüsteemi kuu ja kvartali finantsteave

    Avaldatud ja sisemine (1)

    Määrused statistiliste andmete esitamise kohta, millele vastavalt RAd andmeid esitavad

    Statistiline analüüs

    5

    Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss

    Avaldatud

    Põhikirja artikkel 26.3

    Analüüsi ja tegevuse eesmärgil konsolideeritud aastabilanss

    (1)  Kuuandmed sisalduvad avaldatud statistika koondandmetes, mida nõutakse Euroopa Liidu rahaloomeasutustelt (RA). Lisaks sellele peavad nii RAd kui keskpangad esitama kvartaalsed andmed, mis on detailsemad kui kuuandmed.

    II LISA

    SÕNASTIK

    Alakurss – väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest madalam.

    Amortisatsioon - ülekursi/alakursi kontode või vara väärtuse süstemaatiline vähendamine ajaperioodi jooksul.Arveldus – toiming, millega lõpevad kohustused seoses rahaliste vahendite või varade ülekandmisega kahe või enama poole vahel. Eurosüsteemisiseste tehingute mõistes tähistab mõiste arveldus eurosüsteemisisestest tehingutest tulenevate netosaldode lõppemist, millega kaasneb varade ülekandmine.

    Arvelduspäev – väärtuse lõpliku ja pöördumatu üleandmise kajastamise kuupäev asjaomase arveldusasutuse raamatupidamises. Arvelduse ajastus võib olla vahetu (reaalajaline), toimuda samal päeval (päevalõpu-) või kokkulepitud kuupäeval pärast tehingu tegemise kuupäeva.

    Automatiseeritud väärtpaberilaenude programm (ASLP) – finantstehing, mis ühendab repo- ja pöördrepotehinguid, kus üldtagatise vastu laenatakse konkreetne tagatis. Kõnealuste laenuandmise ja laenuvõtmise tehingute tulemusena tekib tänu kahe tehingu tagasiostukursside erinevusele tulu st saadud marginaal. Tehingu võib teha enda nimel, st kõnealust programmi pakkuvat panka käsitletakse lõpliku osapoolena, või agendipõhise programmi alusel, st kõnealust programmi pakkuv pank tegutseb üksnes agendina ning lõplikuks osapooleks on asutus, kellega väärtpaberilaenutehing tehakse.

    Eraldised – summad, mis on eraldatud enne kasumit või kahjumit mis tahes teadaoleva või oodatava kohustuse või riski katmiseks, mille maksumust ei saa täpselt kindlaks määrata (vt “Reservid”). Eraldisi tulevaste kohustuste ja kulude tarbeks ei või kasutada varade väärtuse korrigeerimiseks.

    Finantskohustused – mis tahes õiguslik kohustus anda teisele ettevõttele üle sularaha või mõni muu finantsinstrument või vahetada teise ettevõttega finantsinstrumente, mis eelduste kohaselt on ebasoodne.

    Finantspõhivara – finantsvarad või väärtpaberiportfellid, mida hoitakse püsiva investeeringuna; see hõlmab muu hulgas intressi kandvaid väärtpabereid, millel on fikseeritud või üheselt tuletatav intressimäär ja fikseeritud tähtaeg ning mida RKP-l on kindel tahe ja võime hoida kuni tähtajani.

    Finantsvara – mis tahes vara, mis on: i) sularaha või ii) lepinguline õigus saada teiselt ettevõttelt sularaha või mõnda muud finan+tsinstrumenti või iii) lepinguline õigus vahetada finantsinstrumente teise ettevõttega, mis eelduste kohaselt on soodne, või iv) teise ettevõtte aktsiainstrument.

    Futuurilaadne optsioon – noteeritud optsioonid, mille puhul kõikumise marginaal makstakse või saadakse igapäevaselt.

    Hetkekurss – arvelduspäeval kehtiv tehingu arveldamise kurss. Välisvaluuta tähtpäevatehingute hetkekurss on kurss, mille suhtes kohaldatakse tähtpäevatehingu punkte, et tuletada tähtpäevakurssi.

    Hetketehingu arvelduspäev – päev, mil finantsinstrumendi hetketehing arveldatakse vastavalt selle finantsinstrumendi suhtes kehtivatele turutavadele.

    Hinnavahe – väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest madalam.

    Intressimäära futuur – börsil kaubeldav tähtpäevaleping. Selles lepingus lepitakse lepingukuupäeval kokku intressitoote, näiteks võlakirja, ostus või müügis, kusjuures üleandmine kokkulepitud hinnaga toimub teataval tulevasel kuupäeval. Tegelikku üleandmist tavaliselt ei toimu; leping lõpetatakse üldjuhul enne kokkulepitud tähtpäeva.

    Intressimäära tähtpäevaleping – leping, milles kaks poolt lepivad kokku intressimääras, mis kuulub teataval tulevasel kuupäeval tasumisele määratletud tähtajaga tinglikult hoiuselt. Arvelduspäeval peab üks pool hüvitama teisele lepingulise intressimäära ja turuhinna vahe arvelduspäeval.

    Intressimäära vahetustehing – leping, mille kohaselt vahetatakse vastaspoolega perioodiliste intressimaksete laekumisi esindavaid rahavooge kas ühes valuutas või erinevates valuutades tehingute puhul kahes valuutas.

    Kassa-/arvelduspõhine arvestus – raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt raamatupidamissündmused kajastatakse arvelduspäeval.

    Keskmine maksumus – jätkuva või kaalutud keskmise meetod, millega iga ostu maksumus lisatakse senisele bilansilisele väärtusele, saades uue kaalutud keskmise maksumuse.

    Keskmine turuhind – väärtpaberi pakkumishinna ja pakutud hinna vaheline keskpunkt, mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses ning mille aluseks on normaalse suurusega tehingute noteeringud tunnustatud turutegijate või tunnustatud kauplemisbörside poolt.

    Keskmised turukursid – euro viitekursid, mis põhinevad üldiselt regulaarsel kooskõlastusel EKPS keskpankade ja muude keskpankade vahel, mis toimub tavaliselt 14.15 Kesk-Euroopa aja järgi, ning mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses.

    Kohustus – ettevõtte minevikus toimunud sündmustest tulenev praegusel hetkel kehtiv võlg, mille täitmine põhjustab eeldatavalt majanduslikku kasu tekitavate ressursside väljavoolu ettevõttest.

    Kulumi/amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetod – kulum/amortisatsioon kindlal ajavahemikul määratakse kindlaks, jagades vara maksumuse, millest on maha arvatud selle hinnanguline jääkväärtus, vara hinnangulise kasuliku tööeaga pro rata temporis põhimõttel.

    Müügi ja tagasiostu pöördleping (pöördrepo) – leping, mille alusel sularaha valdaja nõustub ostma vara ja samaaegselt nõustub vara nõudmisel, pärast kindlaksmääratud tähtaega või teatava ettenägematu asjaolu korral, kokkulepitud hinnaga tagasi müüma. Mõnikord lepitakse repotehingus kokku kolmanda isiku kaudu (kolmepoolne repotehing).

    Nullkupongiga väärtpaber – vara, millelt ei maksta kupongiintressi ja millelt saadakse tulu kapitali väärtuse kasvu kaudu, kuna vara lastakse välja või ostetakse alakursiga.

    Optsioon – leping, mis annab isikule õiguse, kuid ei loo kohustust, müüa või osta kindlaksmääratud hulk antud aktsiaid, kaupa, valuutat, indeksit või võlga kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud perioodi jooksul või optsiooni tähtpäeval.

    Optsiooni tehinguhind – optsioonilepingus kindlaksmääratud hind, mille kohaselt leping täidetakse.

    Puhashind – tehinguhind, mis ei sisalda allahinnatud/arvestatud intressi, kuid sisaldab tehingukulusid, mis moodustavad osa hinnast.

    Pöördtehing – keskpanga tehing vara ostmiseks (pöördrepotehing) või müümiseks (repotehing) tagasiostulepingu alusel või teostab krediiditehinguid tagatise vastu.

    Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood) – number, mille on välja andnud asjaomane pädev asutus.

    Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS), rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS) ja seonduvad tõlgendused (SIC-IFRIC), nende standardite ja seonduvate tõlgenduste hilisemad muudatused ning tulevased standardid ja Euroopa Liidu poolt vastu võetud seonduvad tõlgendused.

    Realiseerimata kasum/kahjum – kasum/kahjum, mis tuleneb varade ümberhindamisest, võrreldes nende korrigeeritud soetusmaksumusega.

    Realiseeritud kasum/kahjum – kasum/kahjum, mis tuleneb bilansikirje müügihinna ja selle korrigeeritud maksumuse vahelisest erinevusest.

    Reservid – jaotatavast kasumist kõrvale pandud summa, mis ei ole mõeldud bilansipäeval teadaoleva kindla kohustuse, potentsiaalse kulu või vara väärtuse oodatava vähenemise katmiseks.

    Sidussüsteem – tehniline infrastruktuur, konfiguratsioonid ja toimingud, mis rakendatakse iga riigi reaalajalises brutoarveldussüsteemis ja EKP maksesüsteemis või mis kujutavad nende süsteemide kohandusi ning mille eesmärk on piiriüleste maksete töötlemine TARGET 1 süsteemis.

    Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid – märgistatud investeeringud, mida hoitakse vastaskirje fondidena, mis koosnevad väärtpaberitest, aktsiainstrumentidest, kapitaliosalustest ja/või investeeringutest tütarettevõtjatesse ja millele vastab tuvastatav kirje bilansi kohustuste poolel, sõltumata sellest, kas tegemist on õigusaktist tuleneva, põhikirjalise või muu piiranguga nt pensionifondid, töötuskindlustusskeemid, eraldised, kapital, reservid.

    Sisemine tasuvuslävi – hinnaaland, mille juures väärtpaberi arvestuslik väärtus on võrdne tulevase rahavoo hetkeväärtusega.

    TARGET – üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem;

    Tehinguhind – poolte vahel lepingu sõlmimisel kokkulepitud hind.

    Tehingukulud – kulud, mille seotust konkreetse tehinguga on võimalik tuvastada.

    Tekkepõhine arvestus – raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt kajastatakse tehingud tehingupäeval.

    Turuhind – kulla, välisvaluuta või väärtpaberiinstrumendi noteeritud hind, mis tavaliselt ei hõlma arvestatud ega allahinnatud intressi, ametlikul börsil, näiteks väärtpaberibörsil, või mitteametlikul turul, näiteks vabavahetusturul.

    Tähtpäev – nominaal-/põhiväärtuse täies ulatuses valdajale tasumise tähtaja kuupäev.

    Tähtpäevatehingud väärtpaberitega – börsivälised lepingud, milles lepitakse kokku intressitoote, tavaliselt võlakirja või veksli, teatud hinnaga ostus või müügis osas tulevasel kuupäeval.

    Vahetuskurss – ühe valuuta väärtus teiseks valuutaks konverteerimisel.

    Valuutavahetustehing – samaaegne ühe valuuta ost/müük hetketehinguna teise valuuta eest (short leg) ja selle valuuta samas summas ost/müük tähtpäevatehinguna teise valuuta eest (long leg).

    Vara – ettevõtte käsutatav varasematest sündmustest tulenev ressurss, millest oodatakse ettevõttele tulevikus majanduslikku kasu.

    Välisvaluuta tähtpäevaleping – leping, mille alusel lepitakse kokku teatavas koguses välisvaluuta ost või müük teise (tavaliselt riigisisese) vääringu eest, kusjuures kokkulepitud hinnaga kogus kuulub üleandmisele konkreetsel tulevasel kuupäeval, mis on vähemalt kaks pangapäeva pärast lepingukuupäeva. Kõnealune tähtpäevakurss koosneb kehtivast hetkekursist pluss/miinus kokkulepitud üle-/alakurss.

    Välisvaluutapositsioon – vastava valuuta netopositsioon. Käesoleva mõiste tähenduses käsitletakse laenueriõigusi (SDR) eraldi valuutana.

    Väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (ECI) programm – programm, mis hõlmab väljaspool euroala olevat kommertspanga depood, milles säilitatakse eurosüsteemi huvides euro pangatähti nende väljastamise ja vastuvõtmise eesmärgil.

    Väärtuse langus – realiseerimisväärtuse langemine alla bilansilise jääkväärtuse.

    Ümberhindluskontod – bilansikontod vara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi lõpu turuhinnaga ümberhindamise vahelise väärtuse erinevuse kajastamiseks, kui viimane on varade puhul esimesest kõrgem, ja kui viimane on kohustuste puhul esimesest madalam. Need hõlmavad erinevusi hinnanoteeringutes ja/või vabades vahetuskurssides.

    III LISA

    TEKKEPÕHISE ARVESTUSE KIRJELDUS

    (sealhulgas artiklis 5 nimetatud “tavaline meetod” ja “alternatiivne meetod”)

    1.   Arvestus tehingupäeval

    1.1   Arvestus tehingupäeval võib toimuda “tavalisel meetodil” või “alternatiivsel meetodil”.

    Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatakse “tavalisele meetodile”.

    1.2.1   Tehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäeval. Bilansivälised raamatupidamiskanded storneeritakse arvelduspäeval ja tehingud kajastatakse bilansikontodel.

    1.2.2   Välisvaluutapositsioonid võivad muutuda tehingupäeval. Seetõttu arvutatakse netomüügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum samuti tehingupäeval. Välisvaluuta ostu netosumma mõjutab valuutapositsiooni keskmist maksumust tehingupäeval.

    Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatakse “alternatiivsele meetodile”.

    1.3.1   Vastupidiselt “tavalisele meetodile” ei toimu hilisemal kuupäeval arveldamisele kuuluvate tehingute igapäevast bilansivälist kirjendamist. Realiseeritud kasum kajastatakse ja uued keskmised kulud (välisvaluuta ostu korral) ja keskmised hinnad (väärtpaberite ostu korral) arvutatakse arvelduspäeval. (1)

    1.3.2   Tehingute puhul, milles on kokku lepitud ühel aastal, kuid mille tähtaeg on järgneval aastal, toimub kasumi kajastamine vastavalt “tavalisele meetodile”. See tähendab, et realiseeritud müügilaekumised mõjutavad selle aasta kasumiaruannet, mille jooksul tehingu osas kokku lepiti ja ost muudab hoiuse keskmist kurssi sellel aastal, millal tehingus kokku lepiti.

    1.4   Alljärgnev tabel kirjeldab eraldiseisvate välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite tarvis välja töötatud kahe meetodi põhilisi tunnuseid.

    ARVESTUS TEHINGUPÄEVAL

    “Tavaline meetod”

    “Alternatiivne meetod”

    VV (2)hetketehingud – käsitlemine aasta jooksul

    VV ost kirjendatakse bilansiväliselt tehingupäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast.

    Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks tehingu/kauplemispäeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded

    VV ost kirjendatakse bilansiväliselt arvelduspäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast.

    Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks arvelduspäeval. Tehingupäeval bilansis raamatupidamiskandeid ei tehta.

    VV tähtpäevatehingud – käsitlemine aasta jooksul

    Käsitletakse samamoodi nagu ülalkirjeldatud hetketehinguid, kirjendatakse tehingu hetkekursiga

    VV ost kirjendatakse bilansiväliselt hetketehingu arvelduspäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast tehingu hetkekursiga

    VV müük kirjendatakse bilansiväliselt hetketehingu arvelduspäeval Kasum ja kahjum loetakse realiseerituks hetketehingu arvelduspäeval

    Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded

    Perioodilõpu käsitluse kohta vt allpool.

    VV hetke- ja tähtpäevatehingud, mis on alustatud aastal 1 ning tehingute arvelduspäev on aastal 2

    Erikorda ei ole vaja, kuna tehingud kirjendatakse tehingupäeval ning kasum ja kahjum loetakse realiseerituks samal päeval

    Käsitletakse samamoodi nagu “tavaline meetod” ette näeb (3)

    —

    VV müük kirjendatakse bilansiväliselt aastal 1, et tuua välja VV realiseeritud kasum/kahjum majandusaasta kohta, mil tehingus kokku lepiti

    —

    VV ost kirjendatakse bilansiväliselt aastal 1 ja mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast.

    —

    Valuutapositsiooni ümberhindlusel aasta lõpul tuleb arvesse võtta neto ostu/müügi hetketehinguid, mille arvelduspäev on järgmisel majandusaastal.

    Väärtpaberitehingud – käsitlemine aasta jooksul

    Ost ja müük kajastatakse bilansiväliselt tehingupäeval. Kasum ja kahjum kajastatakse samuti sellel päeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded (s.t sama mis VV hetketehingute puhul)

    Kõik tehingud kirjendatakse arvelduspäeval (kuid vt allpool käsitlus perioodi lõpul) Seega kajastatakse mõju keskmisele soetusmaksumusele (ostu korral) ja kasumile/kahjumile (müügi korral) arvelduspäeval

    Väärtpaberitehingud, mis on alustatud aastal 1 ning tehingute arvelduspäev on aastal 2

    Eraldi käsitlemist vaja ei ole, kuna tehingud ja nende tagajärjed on juba tehingupäeval kirjendatud

    Realiseeritud kasum ja kahjum kajastatakse aastal 1 perioodi lõpul (st sama käsitlus mis VV hetketehingutel) ning aastalõpu ümberhindlusmenetlus hõlmab oste (4)

    2.   Kogunenud intressi, sealhulgas üle- või alakursi igapäevane kirjendamine

    2.1.   Välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide kogunenud intressi ja üle- või alakurssi arvutatakse ja kirjendatakse iga päev, tegelikust rahavoost sõltumatult. See tähendab, et kõnealuse kogunenud intressi kirjendamine mõjutab välisvaluutapositsiooni, vastupidiselt sellele, kui intress üksnes laekub või tasutakse (5)

    2.2.   Arvestatud kupongiintress ja üle-/alakursi amortisatsioon arvutatakse ja kirjendatakse alates väärtpaberi ostu arvelduspäevast kuni müügi arvelduspäevani või kuni tähtpäevani.

    2.3.   Alljärgnev tabel kirjeldab viitsummade, st maksmisele kuuluvate intresside ja amortiseeritud üle/alakursi, igapäevase kirjendamise mõju välisvaluutapositsioonile:

    KOGUNENUD INTRESSIDE IGAPÄEVANE KIRJENDAMINE TEKKEPÕHISE ARVESTUSE OSANA

    Välisvaluutas instrumentide kogunenud intress arvutatakse ja kirjendatakse iga päev kirje tegemise päeva kursiga.

    Mõju VV positsioonile

    Kogunenud summad mõjutavad välisvaluutapositsiooni kirjendamise ajal ja neid hiljem ei storneerita. Viitsummad on realiseeritud, kui toimub tegelik sularaha laekumine või maksmine. Arvelduspäeval puudub seega mõju välisvaluutapositsioonile, sest kogunenud summa on juba arvestatud positsioonis, mida hinnatakse ümber perioodilisel ümberhindamisel

    (1)  Välisvaluuta tähtpäevatehingute puhul muudetakse valuutapositsiooni hetketehingu arvelduspäeval (st tavaliselt kauplemispäev pluss kaks päeva).

    (2)  “VV” märgib välisvaluutat.

    (3)  Nagu tavaliselt võib kohaldada olulisuspõhimõtet, kui tehing ei avalda olulist mõju välisvaluutapositsioonile ja/või kasumiaruandele.

    (4)  Võib kohaldada olulisuspõhimõtet, kui tehing ei avalda olulist mõju välisvaluutapositsioonile ja/või kasumiaruandele.

    (5)  Viitsummade arvestamiseks on kaks erinevat meetodit. Esimene meetod on “kalendripäeva meetod”, mille puhul kajastatakse viitsummad igal kalendripäeval, olenemata sellest, kas tegu on nädalavahetuse, riigipüha või pangapäevaga. Teine meetod on “pangapäeva meetod”, mille puhul viitsummad kajastatakse üksnes pangapäevadel. Meetodi valiku osas ei ole eelistusi. Kui aasta viimane päev ei ole pangapäev, tuleb see kummagi põhimõtte rakendamisel viitsummade arvutamisse kaasata.

    IV LISA

    BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD (1)

    VARAD

    Bilansikirje (3)

    Bilansikirjete sisu liigitus

    Hindamispõhimõte

    Reguleerimisala (4)

    1

    1

    Kuld ja kulla nõuded

    Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või “teel”. Mittefüüsiline kulud näiteks saldod kulla jooksevkontodel (kollektiivkontodel) pangas, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: kullasisalduse muutmine ja kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva

    Turuväärtus

    Kohustuslik

    2

    2

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ja keskpangad väljaspool euroala

     

     

    2.1

    2.1

    Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF)

    a)

    		 Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

    Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata sellesse positsiooni või kirje “Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele” alla

    a)

    		 Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    b)

    		 Laenueriõigused

    IMFi laenueriõiguste (SDR) positsioonid (bruto)

    b)

    		 Laenueriõigused

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    c)

    		 Muud nõuded

    Üldised laenuvõtmise kokkulepped (GAB), erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused subsideeritud pikaajalise krediidiliini (PRGF) raames

    c)

    		 Muud nõuded

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    2.2

    2.2

    Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

    a)

    		 Saldod pankades väljaspool euroala

    Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

    a)

    		 Saldod pankades väljaspool euroala

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    b)

    		 Väärtpaberiinvesteeringud välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad väljaspool euroala”

    Mitte-euroala residentide emiteeritud kaubeldavad vekslid ja võlakirjad, nullkupongvõlakirjad, rahaturuväärtpaberid

    b)

    		 Kaubeldavad väärtpaberid

    Turuhind ja valuuta turukurss

    Kohustuslik

    c)

    		 Võõrlaenud (hoiused)

    Laenud mitte-euroala residentidele ning mitte-euroala residentide emiteeritud mittekaubeldavad väärtpaberid välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad”

    c)

    		 Võõrlaenud

    Hoiused nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses; mõlemad ümberarvestatuna valuuta turukursiga

    Kohustuslik

    d)

    		 Muud võõrvarad

    Euroalavälised pangatähed ja mündid

    d)

    		 Muud võõrvarad

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    3

    3

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

    a)

    		 Väärtpaberid

    Kaubeldavad vekslid ja võlakirjad, nullvõlakirjad, rahaturuväärtpaberid välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad”

    a)

    		 Kaubeldavad väärtpaberid

    Turuhind ja valuuta turukurss

    Kohustuslik

    b)

    		 Muud nõuded

    Mittekaubeldavad väärtpaberid välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad”, laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugused laenud

    b)

    		 Muud nõuded

    Hoiused nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses; mõlemad ümberarvestatuna valuuta turukursiga

    Kohustuslik

    4

    4

    Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

     

     

     

    4.1

    4.1

    Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

    a)

    		 Saldod pankades väljaspool euroala

    Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud. Pöördrepotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

    a)

    		 Saldod pankades väljaspool euroala

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    b)

    		 Väärtpaberiinvesteeringud välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad väljaspool euroala”

    Mitte-euroala residentide emiteeritud kaubeldavad vekslid ja võlakirjad, nullvõlakirjad, rahaturuväärtpaberid

    b)

    		 Kaubeldavad väärtpaberid

    Turuväärtus

    Kohustuslik

    c)

    		 Laenud väljaspool euroala

    Laenud mitte-euroala residentidele ning mitte-euroala residentide emiteeritud kaubeldavad väärtpaberid

    c)

    		 Laenud väljaspool euroala

    Hoiused nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

    Kohustuslik

    d)

    		 Väljaspool euroala asuvate isikute emiteeritud väärtpaberid

    Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast

    d)

    		 Väljaspool euroala asuvate isikute emiteeritud väärtpaberid

    Turuhind

    Kohustuslik

    4.2

    4.2

    ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

    Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    5

    5

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

    Punktid 5.1 kuni 5.5: tehingud vastavate rajapoliitika instrumentide kohaselt, mis on kirjeldatud 31.08.2000 suunise EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta lisas I (5)

     

     

    5.1

    5.1

    Põhilised refinantseerimistehingud

    Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

    Nominaalväärtus või repo maksumus

    Kohustuslik

    5.2

    5.2

    Pikemaajalised refinantseerimistehingud

    Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

    Nominaalväärtus või repo maksumus

    Kohustuslik

    5.3

    5.3

    Tasanduse pöördtehingud

    Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

    Nominaalväärtus või repo maksumus

    Kohustuslik

    5.4

    5.4

    Struktuursed pöördtehingud

    Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

    Nominaalväärtus või repo maksumus

    Kohustuslik

    5.5

    5.5

    Laenamise püsivõimalus

    Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud heakskiidetud tagatise vastu (püsivõimalus)

    Nominaalväärtus või repo maksumus

    Kohustuslik

    5.6

    5.6

    Lisatagatise nõuetega seotud laenud

    Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga

    Nominaalväärtus või maksumus

    Kohustuslik

    6

    6

    Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

    Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on varade kirjel “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid” sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika toimingutest enne eurosüsteemiga ühinemist

    Nominaalväärtus või maksumus

    Kohustuslik

    7

    7

    Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

    Kaubeldavad väärtpaberid välja arvatud kapitaliaktsiad, osalused ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muu finantsvara” tehingutega soetatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast; tasandustoimingute eesmärgil ostetud EKP võlakirjad

    Turuhind

    Kohustuslik

    8

    8

    Eurodes nõuded valitsussektori vastu

    EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

    Hoiused/laenud nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

    Kohustuslik

    -

    9

    Eurosüsteemisisesed nõuded+)

     

     

     

    -

    9.1

    Kapitaliosalus EKPs+)

    Üksnes RKP bilansikirje

    Igas RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja tema osale kapitali märkimise aluses põhikirja artikli 49.2 kohaselt

    Maksumus

    Kohustuslik

    -

    9.2

    Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+)

    Üksnes RKP bilansikirje

    Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega asutamislepingu sätete alusel

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    -

    9.3

    EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded+)

    Üksnes EKP bilansikirje.

    EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt RKPde poolt emiteeritud lihtvekslid

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    -

    9.4

    Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis +  (2)

    RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2001/16 osalevate liikmesriikide RKPde majandusaasta 2002 emissioonitulu jaotamise kohta.

    EKP jaoks: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2001/15

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    -

    9.5

    Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)+)

    Järgmiste allkirjete netopositsioonid:

     

     

    a)

    netonõuded, mis tulenevad TARGET-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka kohustuste kirjet “Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”

    a)

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    b)

    ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev nõue. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni sellega arvel

    b)

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    c)

    muud tekkida võivad eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP euro pangatähtedelt laekunud kasumi vahepealne jaotamine RKPdele (2)

    c)

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    9

    10

    Lõpetamata arveldused

    Arvelduskontode saldod (nõuded), sealhulgas teel olevad kogumisel tšekid

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    9

    11

    Muud varad

     

     

     

    9

    11.1

    Euroala mündid

    Euro mündid, kui RKP ei ole juriidiliselt emitent

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    9

    11.2

    Materiaalne ja immateriaalne põhivara

    Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

    Maksumus miinus kulum

    Kuluminormid:

    —

    arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid:

    4 aastat

    —

    hoone sisseseade, mööbel ja seadmestik:

    10 aastat

    —

    hoone ja kapitaliseeritud (kapital)remondikulud:

    25 aastat

    Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10 000 EUR: ei kapitaliseerita)

    Soovituslik

    9

    11.3

    Muud finantsvarad

    —

    Aktsiad, kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse

    —

    Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid

    —

    Finantspõhivara

    —

    Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

    a)

    		 Kaubeldavad aktsiainstrumendid

    Turuväärtus

    Soovituslik

    b)

    		 Kapitaliosalused ja mittekaubeldavad aktsiad

    Väärtuse langusest tulenev kulu

    Soovituslik

    c)

    		 Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused

    Puhasväärtus

    Soovituslik

    d)

    		 Kaubeldavad väärtpaberid

    Turuväärtus

    Soovituslik

    e)

    		 Mittekaubeldavad väärtpaberid

    Maksumus

    Soovituslik

    f)

    		 Finantspõhivara

    Väärtuse langusest tulenev kulu

    Soovituslik

    Üle-/alakurss amortiseeritakse.

    Üksikasjalikud eeskirjad aktsiate kohta on sätestatud käesoleva suunise artiklis 9

     

    9

    11.4

    Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

    Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevalepingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

    Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

    Kohustuslik

    9

    11.5

    Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

    Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei kuulu laekumisele aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja väljamakstud kogunenud intress (5)

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    9

    11.6

    Mitmesugused muud varad

    Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud vastavate ümberhindluskontodega kohustuste kirjel “Ümberhindluskontod”). Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud. Riigi rahaühikutes (euroala) vääringustatud mündid Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist. Netovara (pensionid)

    Nominaalväärtus/maksumus

    Soovituslik

    Ümberhindluse vahekontod

    Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Ümberhindluse vahekontod

    Kohustuslik

    Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

    Turuväärtus

    Klientide kullaga seotud investeeringud

    Kohustuslik

    -

    12

    Aruandeaasta kahjum

     

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik


    KOHUSTUSED

    Bilansikirje (8)

    Bilansikirjete sisu liigitus

    Hindamispõhimõte

    Reguleerimisala (9)

    1

    1

    Ringluses olevad pangatähed  (7)

    a)

    Euro pangatähed pluss/miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud kohandamiste summa vastavalt suunisele EKP/2001/15 ja otsusele EKP/2001/16

    a)

    Nominaalväärtus

    a)

    Kohustuslik

    b)

    Euroala siseriiklikus vääringus vääringustatud pangatähed sularahavahetuse aastal

    b)

    Nominaalväärtus

    b)

    Kohustuslik

    2

    2

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    Punktid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2000/7 I lisas

     

     

    2.1

    2.1

    Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

    Vastavalt põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    2.2

    2.2

    Hoiustamise püsivoimalus

    Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    2.3

    2.3

    Tähtajalised hoiused

    Tasandustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    2.4

    2.4

    Tasanduse pöördtehingud

    Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

    Nominaalväärtus või repo maksumus

    Kohustuslik

    2.5

    2.5

    Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

    Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega.

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    3

    3

    Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid

    Nominaalväärtus või repo maksumus

    Kohustuslik

    4

    4

    Emiteeritud võlakirjad

    Üksnes EKP bilansikirje - RKPde puhul ülemineku bilansikirje.

    Võlakirjad vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2000/7 I lisas. Nullkupongiga väärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    5

    5

    Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

     

     

     

    5.1

    5.1

    Valitsussektor

    Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    5.2

    5.2

    Muud kohustused

    Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved - vt kohustuste kirje 2.1 jne, arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    6

    6

    Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

    Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused sealhulgas makse eesmärgiga kontod ja reservihalduskontod, mis kuuluvad teistele pankadele, keskpankadele, rahvusvahelistele/riigiülestele asutustele, sealhulgas Euroopa Ühenduste Komisjonile; samuti teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks.

    Mitteosalevate RKPde TARGETi kontode saldod

    Nominaalväärtus või repo maksumus

    Kohustuslik

    7

    7

    Välisvääringus vääringustatud võlad euroala residentidele

    Arvelduskontod, repotehingute võlad; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    8

    8

    Välisvääringus vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

     

     

     

    8.1

    8.1

    Hoiused, saldod ja muud kohustused

    Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, võlad

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    8.2

    8.2

    ERM II laenudest tulenevad kohustused

    Laenamine vastavalt ERM II tingimustele

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    9

    9

    Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud laenueriõiguste vastaskirje

    SDRides vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDRide summat

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud turukursi alusel

    Kohustuslik

    -

    10

    Eurosüsteemisisesed kohustused+)

     

     

     

    -

    10.1

    Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused+)

    Üksnes EKP bilansikirje, vääringustatud eurodes

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    -

    10.2

    EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud kohustused+)

    Üksnes RKP bilansikirje

    EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt EKP-le emiteeritud lihtvekslid

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    -

    10.3

    Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis +  (7)

    Üksnes RKP bilansikirje.

    RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netokohustus, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2001/16

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    -

    10.4

    Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)+)

    Järgmiste allkirjete netopositsioonid:

     

     

    a)

    netokohustused, mis tulenevad TARGET-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka varade kirjet “Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)”

    a)

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    b)

    ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev kohustus. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni selle arveldamiseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

    b)

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    c)

    muud tekkida võivad eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas euro pangatähtedelt laekunud EKP kasumi vahepealne jaotamine riikide RKPdele (7)

    c)

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    10

    11

    Arveldused teel

    Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    10

    12

    Muud kohustused

     

     

     

    10

    12.1

    Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

    Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevalepingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

    Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

    Kohustuslik

    10

    12.2

    Viitvõlad ja ettemakstud tulud

    Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

    Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    10

    12.3

    Mitmesugused muud varad

    Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel “Muud finantsvarad”. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähemtähtsad kirjed. Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum enne jaotamist. Usalduskohustused. Klientide kullahoiused. Ringluses olevad mündid, juhul kui RKP on seaduslik emitent. Ringluses olevad pangatähed, mis on vääringustatud euroala riigi rahaühikutes, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui need ei kajastu kohustuste kirjel “Eraldised”.

    “Pensionikohustuste netoväärtus”

    Nominaalväärtus või (tagasiostu) maksumus

    Soovituslik

    Klientide kullahoiused

    Turuväärtus

    Klientide kullahoiused

    Kohustuslik

    10

    13

    Eraldised

    Pensionide, valuutakursi, intressimäära ja kullahinna riski ja ning muude kulude katteks nt oodatud tulevased kulutused, eraldised euroala riigi rahaühikute katteks, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui kõnealused pangatähed ei kajastu kohustuste kirjel “Muud kohustused/Mitmesugused muud kohustused”.

    RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1+)

    Maksumus/nominaalväärtus

    Soovituslik

    11

    14

    Ümberhindluskontod

    Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; iga valuuta netopositsiooni, sealhulgas vääringute vahetus-/tähtpäevatehingute ja SDRide valuutakursi kõikumistega seotud ümberhindluskontod

    RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1+)

    Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

    Kohustuslik

    12

    15

    Kapital ja reservid

     

     

     

    12

    15.1

    Kapital

    Sissemakstud kapital - EKP kapital konsolideeritakse osalevate RKPde kapitaliosadega

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    12

    15.2

    Reservid

    Kohustuslikud reservid ja muud reservid. Jaotamata kasum

    RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1+)

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    10

    16

    Aruandeaasta kasum

     

    Nominaalväärtus

    Kohustuslik

    (1)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

    (2)  Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.

    (3)  Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega “+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetesse.

    (4)  Käesolevas lisas loetletud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.

    (5)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

    (6)  s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress.

    (7)  Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.

    (8)  Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega “+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetesse.

    (9)  Käesolevas lisas loetletud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.

    V LISA

    Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne pärast kvartali lõppu avaldamiseks kasutatav skeem

    (miljonit eurot)

    Varad

    Bilanss seisuga …

    Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on

    Kohustused

    Bilanss seisuga …

    Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on

    tehingud

    kvartalilõpu ümberhindlused

    tehingud

    kvartalilõpu ümberhindlused

    1

    Kuld ja kulla nõuded

    2

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

    2.1

    Nõuded IMF vastu

    2.2

    Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

    3

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

    4

    Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

    4.1

    Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

    4.2

    ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

    5

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

    5.1

    Põhilised refinantseerimistehingud

    5.2

    Pikemaajalised refinantseerimistehingud

    5.3

    Tasanduse pöördtehingud

    5.4

    Struktuursed pöördtehingud

    5.5

    Laenamise püsivõimalus

    5.6

    Lisatagatise nõuetega seotud laenud

    6

    Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

    7

    Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

    8

    Eurodes nõuded valitsussektori vastu

    9

    Muud varad

     

     

     

    1

    Ringluses olevad pangatähed

    2

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    2.1

    Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

    2.2

    Hoiustamise püsivoimalus

    2.3

    Tähtajalised hoiused

    2.4

    Tasanduse pöördtehingud

    2.5

    Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

    3

    Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    4

    Emiteeritud võlakirjad

    5

    Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

    5.1

    Valitsussektor

    5.2

    Muud kohustused

    6

    Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

    7

    Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

    8

    Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

    8.1

    Hoiused, saldod ja muud kohustused

    8.2

    ERM II laenuvõimalusest tulenevad kohustused

    9

    Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

    10

    Muud kohustused

    11

    Ümberhindluskontod

    12

    Kapital ja reservid

     

     

     

    Koguvarad

     

     

     

    Kohustused kokku

     

     

     

    Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.

    VI LISA

    Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne kvartali jooksul avaldamiseks kasutatav skeem

    (miljonit eurot)

    Varad

    Bilanss seisuga …

    Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud

    Kohustused

    Bilanss seisuga …

    Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud

    1

    Kuld ja kulla nõuded

    2

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

    2.1

    Nõuded IMF vastu

    2.2

    Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

    3

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

    4

    Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

    4.1

    Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

    4.2

    ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

    5

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

    5.1

    Põhilised refinantseerimistehingud

    5.2

    Pikemaajalised refinantseerimistehingud

    5.3

    Tasanduse pöördtehingud

    5.4

    Struktuursed pöördtehingud

    5.5

    Laenamise püsivõimalus

    5.6

    Lisatagatise nõuetega seotud laenud

    6

    Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

    7

    Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

    8

    Eurodes nõuded valitsussektori vastu

    9

    Muud varad

     

     

    1

    Ringluses olevad pangatähed

    2

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    2.1

    Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

    2.2

    Hoiustamise püsivoimalus

    2.3

    Tähtajalised hoiused

    2.4

    Tasanduse pöördtehingud

    2.5

    Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

    3

    Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    4

    Emiteeritud võlakirjad

    5

    Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

    5.1

    Valitsussektor

    5.2

    Muud kohustused

    6

    Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

    7

    Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

    8

    Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

    8.1

    Hoiused, saldod ja muud kohustused

    8.2

    ERM II laenuvõimaöusesest tulenevad kohustused

    9

    Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje

    10

    Muud kohustused

    11

    Ümberhindluskontod

    12

    Kapital ja reservid

     

     

    Koguvarad

     

     

    Kohustused kokku

     

     

    Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.

    VII LISA

    Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss

    (miljonit eurot)

    Varad

    Aruandeaasta

    Eelmine aasta

    Kohustused

    Aruandeaasta

    Eelmine aasta

    1

    Kuld ja kulla nõuded

    2

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

    2.1

    Nõuded IMF vastu

    2.2

    Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

    3

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

    4

    Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

    4.1

    Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

    4.2

    ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

    5

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

    5.1

    Põhilised refinantseerimistehingud

    5.2

    Pikemaajalised refinantseerimistehingud

    5.3

    Tasanduse pöördtehingud

    5.4

    Struktuursed pöördtehingud

    5.5

    Laenamise püsivõimalus

    5.6

    Lisatagatise nõuetega seotud laenud

    6

    Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

    7

    Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

    8

    Eurodes nõuded valitsussektori vastu

    9

    Muud varad

     

     

    1

    Ringluses olevad pangatähed

    2

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    2.1

    Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

    2.2

    Hoiustamise püsivoimalus

    2.3

    Tähtajalised hoiused

    2.4

    Tasanduse pöördtehingud

    2.5

    Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

    3

    Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    4

    Emiteeritud võlakirjad

    5

    Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

    5.1

    Valitsussektor

    5.2

    Muud kohustused

    6

    Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

    7

    Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

    8

    Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

    8.1

    Hoiused, saldod ja muud kohustused

    8.2

    ERM II laenuvõimalusest tulenevad kohustused

    9

    Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje

    10

    Muud kohustused

    11

    Ümberhindluskontod

    12

    Kapital ja reservid

     

     

    Koguvarad

     

     

    Kohustused kokku

     

     

    Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.

    VIII LISA

    Keskpanga aastabilanss (2)

    (miljonit eurot)

    Varad

    Aruandeaasta

    Eelmine aasta

    Kohustused

    Aruandeaasta

    Eelmine aasta

    1

    Kuld ja kulla nõuded

    2

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

    2.1

    Nõuded IMF vastu

    2.2

    Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

    3

    Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

    4

    Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

    4.1

    Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

    4.2

    ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

    5

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

    5.1

    Põhilised refinantseerimistehingud

    5.2

    Pikemaajalised refinantseerimistehingud

    5.3

    Tasanduse pöördtehingud

    5.4

    Struktuursed pöördtehingud

    5.5

    Laenamise püsivõimalus

    5.6

    Lisatagatise nõuetega seotud laenud

    6

    Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

    7

    Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

    8

    Eurodes nõuded valitsussektori vastu

    9

    Eurosüsteemisisesed nõuded

    9.1

    Kapitaliosalus EKP-s

    9.2

    Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded

    9.3

    EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded

    9.4

    Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (1)

    9.5

    Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) (1)

    10

    Arveldused teel

    11

    Muud varad

    11.1

    Euroala mündid

    11.2

    Materiaalne ja immateriaalne põhivara

    11.3

    Muud finantsvarad

    11.4

    Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

    11.5

    Viitlaekumised ja ettemakstud kulud (1)

    11.6

    Mitmesugused muud varad

    12

    Aruandeaasta kahjum

     

     

    1

    Ringluses olevad pangatähed (1)

    2

    Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    2.1

    Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

    2.2

    Hoiustamise püsivoimalus

    2.3

    Tähtajalised hoiused

    2.4

    Tasanduse pöördtehingud

    2.5

    Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

    3

    Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

    4

    Emiteeritud võlakirjad

    5

    Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

    5.1

    Valitsussektor

    5.2

    Muud kohustused

    6

    Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

    7

    Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

    8

    Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

    8.1

    Hoiused, saldod ja muud kohustused

    8.2

    ERM II laenudest tulenevad kohustused

    9

    Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje

    10

    Eurosüsteemisisesed kohustused

    10.1

    Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused

    10.2

    EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud kohustused

    10.3

    Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (1)

    10.4

    Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto) (1)

    11

    Arveldused teel

    12

    Muud kohustused

    12.1

    Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

    12.2

    Viitvõlad ja ettemakstud tulud (1)

    12.3

    Mitmesugused muud varad

    13

    Eraldised

    14

    Ümberhindluskontod

    15

    Kapital ja reservid

    15.1

    Kapital

    15.2

    Reservid

    16

    Aruandeaasta kasum

     

     

    Koguvarad

     

     

    Kohustused kokku

     

     

    (1)  Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.

    (2)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

    (3)  Teise võimalusena võivad keskpangad avaldada täpseid summasid eurodes või muul viisil ümardatud summasid.

    IX LISA

    Keskpanga avaldatud kasumiaruanne (2)  (3)

    (miljonit eurot)

    31. detsembril ...lõppenud aasta kasumiaruanne

    Aruandlus aasta

    Eelmine aasta

    1.1

    Intressitulu  (1)

     

     

    1.2

    Intressikulu  (1)

     

     

    1

    Puhas intressitulu

     

     

    2.1

    Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest

     

     

    2.2

    Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine

     

     

    2.3

    Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse

     

     

    2

    Finantstehingute, vähendamiste ja riskieraldiste puhastulem

     

     

    3.1

    Tulu tasudelt ja eraldistelt

     

     

    3.2

    Kulu seoses tasude ja eraldistega

     

     

    3

    Puhastulu/kulu tasudelt ja eraldistelt

     

     

    4

    Tulu aktsiatelt ja osalustest (4)

     

     

    5

    Ühendatud emissioonitulu netotulem (4)

     

     

    6

    Muu tulu

     

     

    Puhastulu kokku

     

     

    7

    Personalikulu (5)

     

     

    8

    Halduskulud (5)

     

     

    9

    Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum

     

     

    10

    Pangatähtede valmistamisteenused (6)

     

     

    11

    Muud kulud

     

     

    12

    Tulumaks ja muud valitsuse kehtestatud maksud tulult

     

     

    Aruandeaasta (kahjum)/kasum

     

     

    (1)  Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.

    (2)  EKP kasumiaruanne on veidi erinevas vormis. Vt 10. novembri 2006. aasta otsuse EKP/2006/17 IV lisa.

    (3)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

    (4)  Keskpangad võivad selle asemel avaldada täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.

    (5)  Sealhulgas arvestatud reservid.

    (6)  Seda kirjet kasutatakse juhul, kui pangatähtede tootmise teenus ostetakse sisse (keskpankadele pangatähti valmistavate väliste äriühingute teenuste maksumus). Soovitav on kanda nii siseriiklike kui ka euro pangatähtede emiteerimise kulu kulude ja tulude kontole siis, kui selle eest esitatakse arve või see kulu on muul viisil tekkinud.

    X LISA

    VASTAVUSTABEL

    Suunis EKP/2002/10

    Käesolev suunis

    Artikli 5 lõige 1

    —

    Artikli 5 lõige 2

    Artikli 5 lõige 1

    —

    Artikli 5 lõige 2

    Artikli 5 lõige 3

    —

    —

    Artikli 5 lõige 3

    Artikli 8 lõige 3

    —

    Artikli 8 lõige 4

    Artikli 8 lõige 3

    Artikli 8 lõige 5

    Artikli 8 lõige 4

    Artikli 8 lõige 6

    Artikli 8 lõige 5

    —

    Artikli 10 lõige 1

    Artikli 10 punkt a

    Artikli 10 lõike 2 punkt a

    —

    Artikli 10 lõike 2 punkt b

    Artikli 10 punkt b

    Artikli 10 lõike 2 punkt c

    —

    Artikli 12 lõike 3 punkt c

    Artikli 12 lõike 3 punkt c

    Artikli 12 lõike 3 punkt d

    Artikli 12 lõike 3 punkt d

    Artikli 12 lõike 3 punkt e

    Artikli 12 lõike 3 punkt e

    Artikli 12 lõike 3 punkt f

    Artikli 16 lõige 5

    —

    Artikli 16 lõige 6

    —

    Artikli 16 lõige 7

    —

    Artikli 17 lõige 3

    —

    Artikli 17 lõige 4

    Artikli 17 lõige 3

    Artikli 17 lõige 5

    Artikli 17 lõige 4

    —

    Artikkel 20

    Artikkel 20

    Artikkel 21

    Artikkel 21

    Artikkel 22

    Artikli 22 lõige 1

    Artikli 23 lõige 1

    Artikli 22 lõige 2

    Artikli 23 lõige 3

    Artikli 22 lõige 3

    Artikli 23 lõige 4

    Artikli 22 lõige 4

    Artikli 23 lõige 5

    Artikli 22 lõige 5

    Artikli 23 lõige 6

    Artikli 22 lõige 6

    Artikli 23 lõige 2

    Artikkel 23

    Artikkel 24

    —

    Artikkel 25

    Artikkel 24

    Artikkel 26

    Artikli 25 lõige 2

    —

    Artikli 25 lõige 3

    Artikli 27 lõige 2
    Top