24.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/45

(1)

Nõukogu otsusega 1999/382/EÜ (4) kehtestati ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi Leonardo da Vinci teine etapp.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 253/2000/EÜ (5) kehtestati ühenduse haridusalase tegevusprogrammi Socrates teine etapp.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2318/2003/EÜ (6) kehtestati mitmeaastane programm info- ja sidetehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm).

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 791/2004/EÜ (7) kehtestati ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2241/2004/EÜ (8) kehtestati kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtne raamistik (Europass).

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2317/2003/EÜ (9) kehtestati programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008).

(7)

29 Euroopa haridusministri poolt 19. juunil 1999 allkirjastatud Bologna deklaratsiooniga kehtestati valitsustevaheline protsess, mille eesmärgiks on luua 2010. aastaks “Euroopa kõrgharidusruum”, mis eeldab ühenduse tasandi toetust.

(8)

23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu seadis Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, uute ja paremate töökohtade loomine ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus, ja kutsuti haridusnõukogu üles üldiselt läbi arutama haridussüsteemide konkreetseid tulevikueesmärke, keskendudes ühishuvidele ja -prioriteetidele, austades samas rahvuslikku eripära.

(9)

Arenenud teadmistepõhine ühiskond on majanduskasvu ja tööhõivemäära suurenemise võtmeks. Lissaboni eesmärkide saavutamiseks kuuluvad haridus ja koolitus Euroopa Liidu oluliste prioriteetide hulka.

(10)

12. veebruaril 2001 võttis nõukogu vastu aruande haridus- ja koolitussüsteemide konkreetsete tulevikueesmärkide kohta. 14. juunil 2002 võttis nõukogu nende eesmärkide järelmeetmena vastu üksikasjaliku tööprogrammi, mis eeldab ühenduse tasandi toetust.

(11)

15. ja 16. juuni 2001. aasta Göteborgi Euroopa Ülemkogu leppis kokku säästva arengu strateegias ja lisas tööhõivet, majandusreformi ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlevale Lissaboni protsessile keskkonnaalane dimensioon.

(12)

15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogu pani paika eesmärgi muuta Euroopa Liidu haridus- ja koolitussüsteemid 2010. aastaks kvaliteedi mõõdupuuks kogu maailmas ja kutsuti üles parandama põhioskusi, eriti juba väga varasest east alates vähemalt kaht võõrkeelt õpetades.

(13)

Komisjoni teatise ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsiooniga (10) elukestva õppe kohta kinnitatakse, et elukestvat õpet tuleks soodustada selle valdkonna ühenduse programmide raamistikku kuuluvate tegevuste ja poliitikate abil.

(14)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsiooniga (11) kehtestati täiustatud Euroopa koostöö protsess kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, eeldades ühenduse tasandi toetust. 31 Euroopa haridusministri poolt 30. novembril 2002 vastu võetud Kopenhaageni deklaratsiooniga seoti nimetatud protsessiga tööturu osapooled ja kandidaatriigid.

(15)

Komisjoni teatises oskuste ja liikuvuse tegevuskava kohta märgiti jätkuvat vajadust tegutseda Euroopa tasandil, et täiustada haridus- ja koolituskvalifikatsioonide tunnustamist.

(16)

Komisjoni teatisega keeleõpet ja keelelist mitmekesisust edendava tegevuskava kohta määrati kindlaks Euroopa tasandil toimuv tegevus ajavahemikus 2004–2006 ja eeldati järelmeetmete rakendamist.

(17)

Keelte õpetamise ja õppimise ning keelelise mitmekesisuse edendamine peaks olema ühenduse tegevuse prioriteet hariduse ja koolituse valdkonnas. Keelte õpetamine ja õppimine on erilise tähtsusega naaberliikmesriikidele.

(18)

Olemasolevate Socratese ja Leonardo da Vinci programmide vahehindamise aruanded ning avalik arutelu seoses ühenduse tulevase tegevusega hariduse ja koolituse alal näitavad, et Euroopa tasandil on tugev ja mõnes suhtes kasvav vajadus jätkuva koostöö ja liikuvuse järele nendes valdkondades. Aruannetes rõhutati tihedamate sidemete loomise tähtsust ühenduse programmide ning hariduse ja koolituse valdkonna poliitiliste arengute vahel, väljendati soovi struktureerida ühenduse tegevust nõnda, et see vastaks paremini elukestva õppe paradigmale, ja rõhutati, et sellise tegevuse rakendamiseks on vaja lihtsamat, kasutajasõbralikumat ja paindlikumat lähenemisviisi.

(19)

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt võib programmi rakendamist lihtsustada, kasutades kindlasummalist rahastamist, mida võib võimaldada kas toetustena programmides osalejatele või ühenduse toetusena programmi haldamiseks riigi tasandil loodud struktuuridele.

(20)

Hariduse ja koolituse valdkonnas riikidevaheliseks koostööks ja liikuvuseks antava ühenduse toetuse kaasamine ühte integreeritud programmi annaks märkimisväärseid eeliseid, sest selline programm tagaks erinevate tegevusvaldkondade parema koostoime ja võimaldaks rohkem toetada elukestva õppe arengut ning tagaks programmi kooskõlastatuma, sujuvama ja tõhusama haldamise. Integreeritud programm ergutaks samuti tegema suuremat koostööd hariduse ja koolituse erinevate tasemete vahel.

(21)

Seega tuleks luua elukestva õppe programm, et elukestva õppe abil kaasa aidata Euroopa Liidu arenemisele arenenud teadmistepõhise ühiskonnana, mida iseloomustab säästev majanduslik areng, uute ja paremate töökohtade loomine ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus.

(22)

Arvestades koolide, kõrghariduse, kutseõppe ja täiskasvanute koolituse eripära ning sellest tulenevat vajadust ühenduse tegevuse järele, mis põhineks neile kohaldatud eesmärkidel, tegevusviisidel ja organisatsioonilistel struktuuridel, on asjakohane säilitada individuaalprogrammid kõigile nimetatud neljale sektorile suunatud elukestva õppe programmi raames, samas suurendades nendevahelist ühtsust ja kokkusobivust.

(23)

Oma teatisega “Rajades meie ühist tulevikku: laienenud liidu poliitilised väljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013”, määras komisjon rea kvantifitseeritud eesmärke, mis tuleb saavutada uue põlvkonna ühenduse haridus- ja koolitusprogrammide abil, mis nõuavad liikuvuse ja partnerlustegevuste märkimisväärset suurendamist.

(24)

Arvestades näidatud riikidevahelise liikuvuse kasulikke mõjusid üksikisikutele ja haridus- ja koolitussüsteemidele, suurt hulka rahuldamata nõudmisi liikuvuse osas kõigis sektorites ja selle tähtsust Lissaboni eesmärgi kontekstis, on vaja oluliselt suurendada toetust riikidevahelisele liikuvusele nelja valdkonna allprogrammides.

(25)

Selleks, et välisriikides õppijate tegelikke täiendavaid kulusid paremini katta, peaks neile antava liikuvustoetuse reaalne väärtus olema kogu programmi ajal 200 EUR kuus.

(26)

Siiani ühenduse programmidega hõlmamata üksikute keskkooliõpilaste ja üksikute täiskasvanud õppijate liikuvusvajadusi tuleks paremini arvesse võtta, luues Comeniuse ja Grundtvigi programmide raames uut liiki liikuvusmeetmeid. Veelgi tõhusamalt peaks samuti ära kasutada võimalusi, mida pakub üksikute õpetajate vahetus naaberpiirkondade koolide vahelise pikaajalise koostöö arendamisel.

(27)

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on Euroopa majanduses tähtis roll. Siiani aga on selliste ettevõtjate osalemine Leonardo da Vinci programmis olnud piiratud. Tuleks võtta meetmeid, mis suurendaksid selliste ettevõtjate huvi ühenduse sellealase tegevuse vastu, eelkõige tagades, et praktikantidele avaneb rohkem liikuvusvõimalusi. Sellise liikuvuse tulemuste tunnustamiseks tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, mis on analoogsed Erasmuse programmis kasutatavatele.

(28)

Arvestades Euroopas töö tõttu sageli elukohta vahetavate ja liikuvate töötajate laste ees seisvate haridusväljakutsete eripära, tuleks täielikult ära kasutada Comeniuse programmi pakutavad võimalused, et toetada selliste laste vajaduste täitmisele suunatud riikidevahelist tegevust.

(29)

Liikuvuse suurenemisega kogu Euroopas peaks kaasnema hariduse kvaliteedi jätkuv parandamine.

(30)

Selleks et rahuldada suurenenud vajadust toetada Euroopa tasandil nende poliitikaeesmärkide saavutamiseks mõeldud tegevusi, tagada vahendid valdkondadevahelise tegevuse toetamiseks keelte ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ning tugevdada programmi tulemuste levitamist ja kasutamist, on asjakohane täiendada nelja valdkondlikku allprogrammi horisontaalse programmiga.

(31)

Selleks et rahuldada suurenevat vajadust Euroopa integratsiooniprotsessi ja selle arengu alaste teadmiste ja dialoogi järele, on tähtis edendada õpetamise, uurimistöö ja selles valdkonnas peetava mõttevahetuse kvaliteeti, toetades Euroopa integratsiooniprotsessi alasele uurimistööle spetsialiseerunud kõrgkoole, hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsevaid Euroopa ühendusi ning Jean Monnet’ tegevuskava.

(32)

Käesoleva otsuse sõnastamisel on vaja olla piisavalt paindlik, et võimaldada elukestva õppe programmi tegevusi asjakohaselt kohandada, et need vastaks muutuvatele vajadustele ajavahemikus 2007-2013, ning et vältida Socratese ja Leonardo da Vinci programmide eelmiste etappide põhjendamatult üksikasjalikke sätteid.

(33)

Kogu oma tegevuses seab ühendus eesmärgiks kaotada meeste ja naiste vaheline ebavõrdsus ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust vastavalt asutamislepingu artikli 3 lõikele 2.

(34)

Asutamislepingu artikli 151 kohaselt võtab ühendus asutamislepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse kultuuriaspekte eelkõige selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kultuuri, hariduse ja koolituse koostoimele. Ergutada tuleks kultuuridevahelist dialoogi.

(35)

On vaja edendada kodanikuaktiivsust ning inimõiguste ja demokraatia austamist, samuti tõhustada võitlust mis tahes kujul tõrjutuse, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu.

(36)

On vaja võimaldada ulatuslikumat juurdepääsu isikutele, kes kuuluvad ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse, ja tegeleda aktiivselt puudega isikute spetsiifiliste õpivajadustega programmi kõikide osade rakendamisel, sealhulgas kasutades suuremaid toetusi, mis vastavad puudega isikute osalemisest tulenevatele suurematele kulutustele, ning toetada viipekeele ja Braille kirja õppimist ja kasutamist.

(37)

Tuleks arvesse võtta Euroopa aasta haridus spordi kaudu (2004) saavutusi ning haridusasutuste ja spordiorganisatsioonide vahelisest koostööst tulenevat võimalikku haridusalast kasu, mida sellel aastal rõhutati.

(38)

Euroopa Liidu kandidaatriigid ja EFTA riigid, mis on EMP liikmed, võivad osaleda ühenduse programmides kooskõlas ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate lepingutega.

(39)

19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki Euroopa Ülemkogu kiitis heaks nõukogu 16. juuni 2003. aasta järeldused Lääne-Balkani riikide kohta, sealhulgas selle lisa “Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloniki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole”, millega nähakse ette, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamlepingute alusel.

(40)

Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon on teatanud oma kavatsusest korraldada läbirääkimised, et sõlmida lepingud ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu ühenduse haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammid.

(41)

Elukestva õppe programmi tuleks regulaarselt jälgida ja hinnata ühenduse ja liikmesriikide vahelise koostöö raames, et võimaldada ümberkohandamisi, eriti meetmete rakendamise prioriteetide osas. Hinnang peaks sisaldama iseseisvate ja erapooletute asutuste antud välishinnangut.

(42)

Euroopa Parlament juhtis oma 28. veebruari 2002. aasta resolutsioonis Socratese programmi rakendamise kohta (12) tähelepanu toetuse taotlejatele tulenevale ebaproportsionaalselt raskele haldusmenetlusele programmi teises etapis.

(43)

Tuleb kohaldada ühenduse finantshuvide kaitsmiseks vastuvõetud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (13) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (14) võttes eelarvevahendite valikul arvesse lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtet, nende juhtude piiramist, kui komisjon vastutab otseselt rakendamise ja juhtimise eest, ning vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahelist nõutavat proportsionaalsust.

(44)

Programmi edukaks rakendamiseks on vaja oluliselt lihtsustada halduskorda. Haldus- ja aruandenõuded peavad olema proportsionaalsed toetuse suurusega.

(45)

Samuti tuleks võtta kohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning tuleks astuda vajalikke samme, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid.

(46)

Otstarbekas on tagada elukestva õppe programmi korrektne lõpetamine eelkõige seoses programmi juhtimise mitmeaastase korra jätkamisega näiteks tehnilise ja haldusabi rahastamise puhul. Alates 1. jaanuarist 2014 peaksid tehniline- ja haldusabi tagama vajaduse korral selliste meetmete juhtimise, mis on 2013. aasta lõpuks veel pooleli, sealhulgas nende jälgimise ja auditi.

(47)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt kvaliteetse hariduse ja koolituse alal Euroopa tasandil tehtava koostöö toetamist, ei suuda liikmesriigid mitmepoolse partnerluse, riikidevahelise liikuvuse ja kogu ühendust hõlmava teabevahetuse tõttu piisavalt saavutada ning vajaliku tegevuse ja vajalike meetmete tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

Käesolev otsus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (15) punkti 37 tähenduses.

(49)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega nr 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (16)

3.

1)

alusharidus – organiseeritud haridusalane tegevus enne kohustuslikku algkooli;

2)

õpilane – isik, kes on õppimise eesmärgil kantud kooli nimekirja;

3)

kool – asutus, mis annab üld- (lasteaed, algkool, põhikool), kutse- või tehnilist haridust, ja keeleõpet edendavate meetmete puhul erandkorras töö käigus toimuvat väljaõpet pakkuv kooliväline asutus;

4)

õpetaja/haridustöötaja – isik, kes osaleb oma tööülesannete kaudu otseselt hariduse andmise protsessis liikmesriigis;

5)

koolitaja – isik, kes oma tööülesannete kaudu osaleb liikmesriigis otseselt kutsehariduse ja -koolituse protsessis;

6)

üliõpilane – kõrgkoolis õppiv isik, kes õpib mis tahes eriala eesmärgiga omandada kõrgharidus saades pärast lõpetamist tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni, sealhulgas doktoriõpe;

7)

praktikant – koolitusasutuses, koolitusorganisatsioonis või töökohas kutsekoolitust saav isik;

8)

täiskasvanud õppija – täiskasvanuhariduses osalev õppija;

9)

tööturul olevad inimesed – töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad või inimesed, keda saab tööle rakendada;

10)

11)

12)

kutsekoolitus – mis tahes kutsekoolituse algõpe, sealhulgas tehniline ja tööalane koolitus ning väljaõpe, mis aitab saada kutsekvalifikatsiooni, mida tunnustavad pädevad asutused selles liikmesriigis, kus kvalifikatsioon saadi, samuti kutsekoolituse jätkuõpe või töötamise jooksul isiku poolt saadav koolitus;

13)

täiskasvanuharidus – mis tahes kujul formaalne, mitteformaalne või informaalne täiskasvanute õpe, mis ei ole kutseõpe;

14)

õppelähetus – lühiajaline lähetus elukestva õppe mõne külje uurimiseks mõnes teises liikmesriigis;

15)

liikuvus – viibimine teataval ajavahemikul teises liikmesriigis õppimise, töökogemuse, muu õppimis- või õpetamistegevuse või sellega seotud haldustegevuse eesmärgil, mida vajadusel toetab vastuvõtva riigi keele või töökeele alane ettevalmistuskursus või täiendkoolitus;

16)

praktika – teise liikmesriigi ettevõtjas või organisatsioonis teataval ajavahemikul viibimine, mille eesmärk on aidata üksikisikutel kohaneda ühenduse tööjõuturu nõuetega, omandada erioskusi ja parandada kõnealuse riigi majandus- ja sotsiaalsest kultuurist arusaamist seoses omandatava töökogemusega, ning mida vajadusel toetab vastuvõtva riigi keele või töökeele alane ettevalmistuskursus või täiendkoolitus;

17)

ühepoolne – üheainsa asutuse kaasamine;

18)

kahepoolne – partnerite kaasamine kahest liikmesriigist;

19)

mitmepoolne – partnerite kaasamine vähemalt kolmest liikmesriigist. Komisjon võib mitmepoolsetena käsitada ühendusi või teisi asutusi, kui nende liikmed on pärit vähemalt kolmest liikmesriigist;

20)

partnerlus – kahe- või mitmepoolne leping eri liikmesriikides asuvate asutuste või organisatsioonide rühmituste vahel eesmärgiga viia täide ühiseid Euroopa tegevusi elukestva õppe valdkonnas;

21)

võrgustik – konkreetses elukestva õppe valdkonnas, teadusharus või sektoris tegevate asutuste ametlik või mitteametlik rühmitus;

22)

projekt – organisatsioonide või asutuste ametlike või mitteametlike rühmituste poolt ühiselt välja töötatud koostöötegevus, millel on määratletud tulemus;

23)

projekti koordinaator – organisatsioon või asutus, kes vastutab mitmepoolse rühmituse poolt projekti rakendamise eest;

24)

projekti partnerid – mitmepoolsesse rühmitusse kuuluvad organisatsioonid või asutused, välja arvatud koordinaator;

25)

ettevõtja – kõik ettevõtjad, kes osalevad majandustegevuses riigi- või erasektoris, olenemata nende suurusest, õiguslikust seisundist või tegevusvaldkonnast, sealhulgas sotsiaalmajanduses tegevad ettevõtjad;

26)

tööturu osapooled – liikmesriigi tasandil siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele vastavad tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning ühenduse tasandil tööandjate ja töötajate organisatsioonid, kes osalevad sotsiaalses dialoogis ühenduse tasandil;

27)

juhendamine ja nõustamine – mitmesugune tegevus, nagu teavitamine, hindamine, suunamine ja nõu andmine, mille eesmärk on aidata õppijatel, koolitajatel ja muul personalil teha haridus- ja koolitusprogrammide või töövõimalustega seotud valikuid;

28)

tulemuste levitamine ja kasutamine – tegevused, mille eesmärk on tagada elukestva õppe programmi ja sellele eelnenud programmide tulemuste asjakohane tunnustamine, demonstreerimine ja laiaulatuslik rakendamine;

29)

elukestev õpe – kogu üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne haridus ja informaalne õpe, milles elu jooksul osaletakse ning mille tulemuseks on paremad teadmised, oskused ja pädevused isiklikus, ühiskondlikus, sotsiaalses ja/või tööelus. Siia kuulub ka juhendamis- ja nõustamisteenuste osutamine.

1.

2.

3.

a)

õpilased, üliõpilased, praktikandid ja täiskasvanud õppijad;

b)

elukestva õppe mis tahes küljega seotud õpetajad, koolitajad ja muu personal;

c)

inimesed tööturul;

d)

asutused või organisatsioonid, mis pakuvad õppimisvõimalust elukestva õppe programmi või selle allprogrammide raames;

e)

kohalikul, piirkondlikul või siseriiklikul tasandil elukestva õppe mis tahes külgipuudutavate süsteemide ja põhimõtete eest vastutavad isikud ja asutused;

f)

ettevõtjad, tööturu osapooled ja nende organisatsioonid kõikidel tasanditel, sealhulgas tootmisharusisesed organisatsioonid ning kaubandus- ja tööstuskojad;

g)

elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused;

h)

elukestva õppe valdkonnas tegutsevad ühendused, sealhulgas üliõpilaste, praktikantide, õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja täiskasvanud õppijate ühendused;

i)

elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja asutused;

j)

mittetulundusorganisatsioonid, vabatahtlikud ühendused, valitsusvälised organisatsioonid.

1.

2.

3.

1.

1.

a)

tõstes teadlikkust Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning kultuuride paljususe tähtsusest ning vajadusest võidelda rassismi, eelarvamuste ja ksenofoobia vastu;

b)

tagades võimalused erivajadustega õppijatele, eelkõige aidates edendada nende integreerumist tavaõppesse ja -koolitusse;

c)

edendades meeste ja naiste vahelist võrdsust ning aidates kaasa võitluses diskrimineerimise vastu soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

5.

a)

õpilased, kes omandavad kuni teise taseme ülemise astme haridust;

b)

liikmesriikide poolt nimetatud koolid;

c)

nimetatud koolide õpetajad ja teised töötajad;

d)

ühendused, mittetulundusorganisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid ja nende kooliharidusega seotud esindajad;

e)

kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil hariduse organiseerimise ja andmise eest vastutavad isikud ja asutused;

f)

elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja asutused;

g)

kõrgkoolid;

h)

elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused.

1.

2.

1.

a)

mis tahes vormis kolmanda taseme haridust omandavad ja kolmanda taseme koolituses osalevad üliõpilased;

b)

liikmesriikide täpsustatud kõrgkoolid;

c)

nimetatud haridusasutuste õpetajad, koolitajad ja muu personal;

d)

ühendused ja nende kõrgharidusega seotud esindajad, sealhulgas vastavad üliõpilaste, ülikoolide ja õpetajate/koolitajate ühendused;

e)

ettevõtjad, tööturu osapooled ja teised tööelu esindajad;

f)

kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil hariduse ja koolituse organiseerimise ja andmise eest vastutavad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid;

g)

elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja asutused;

h)

elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused.

1.

2.

1.

a)

vähemalt teise õppeaasta üliõpilased, kes õpivad Erasmuse programmi liikuvusmeetme raames ühe õppeperioodi vältel teises liikmesriigis, olenemata sellest, kas neile on antud programmi alusel rahalist toetust. Selliseid perioode tunnustatakse täielikult saatja- ja võõrustajainstitutsiooni vaheliste kokkulepete alusel. Võõrustavad institutsioonid ei nõua vastavatelt üliõpilastelt õppemaksu;

b)

ühistes magistri programmides osalevad ja liikuvusega hõlmatud üliõpilased;

c)

praktikal olevad üliõpilased.

a)

mis tahes vormis kutsehariduses ja -koolituses osalevad isikud, välja arvatud kolmandal tasemel õppijad;

b)

inimesed tööturul;

c)

asutused või organisatsioonid, kes pakuvad õppimisvõimalusi Leonardo da Vinci programmiga hõlmatud valdkondades;

d)

nimetatud asutuste või organisatsioonide õpetajad, koolitajad ja muu personal;

e)

ühendused ja nende kutsehariduses ja -koolitusega seotud esindajad, sealhulgas praktikandid ning lapsevanemate ja õpetajate ühendused;

f)

ettevõtjad, tööturu osapooled ja teised tööelu esindajad, sealhulgas kaubanduskojad ja muud tootmisharusisesed organisatsioonid;

g)

elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused;

h)

kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil kutsehariduses ja -koolitusega seotud süsteemide ja põhimõtete eest vastutavad isikud ja asutused;

i)

elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskused ja asutused;

j)

kõrgkoolid;

k)

mittetulundusorganisatsioonid, vabaühendused, valitsusvälised organisatsioonid.

1.

2.

1.

a)

täiskasvanuhariduse raames õppijad;

b)

täiskasvanuhariduses õppimisvõimalusi pakkuvad asutused või organisatsioonid;

c)

nimetatud asutuste või organisatsioonide koolitajad ja muu personal;

d)

täiskasvanuhariduses tegevate töötajate esma- või täienduskoolitusega seotud asutused;

e)

ühendused ja nende täiskasvanuharidusega seotud esindajad, sealhulgas õppijate ja koolitajate ühendused;

f)

elukestva õppe mis tahes küljega seotud juhendamis-, nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvad asutused;

g)

kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil täiskasvanuhariduse mis tahes küljega seotud süsteemide ja põhimõtete eest vastutavad isikud ja asutused;

h)

elukestva õppe küsimustega tegelevad uurimiskeskused ja asutused;

i)

ettevõtjad;

j)

mittetulundusorganisatsioonid, vabaühendused, valitsusvälised organisatsioonid;

k)

kõrgkoolid.

1.

2.

1.

2.

1.

2.

3.

4.

a)

Euroopa integratsiooniga tegelevad üliõpilased ja teadlased mis tahes kõrghariduse vormis nii ühenduses kui väljaspool ühendust;

b)

oma kodumaal tunnustatud kõrgkoolid nii ühenduses kui väljaspool ühendust;

c)

selliste asutuste õpetajad ja muud töötajad;

d)

ühendused ja nende hariduse ja koolitusega seotud esindajad nii ühenduses kui väljaspool ühendust;

e)

kohalikul, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil hariduse ja koolituse organiseerimise ja pakkumise eest vastutavad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused;

f)

Euroopa integratsiooni küsimustega tegelevad uurimiskeskused ja asutused nii ühenduses kui väljaspool ühendust.

1.

2.

1.

2.