21.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 366/1

(1)

4. augustil 2003. aastal saadetud kirjas küsis komisjon teavet riigiabi kontrollimise kohta Poolas, sealhulgas vajaduse korral meetmete kohta, mida rakendatakse abisaaja ümberkorraldamiseks. Seejärel arutasid komisjon ja Poola ametivõimud seda teemat mitmel töökohtumisel ning komisjoni ja Poola vahelises tihedas kirjavahetuses.

(2)

23. jaanuaril 2004. aastal esitas konsultant, kes protokolli nr 8 kohaselt vastutas Poola ümberkorraldusprogrammi sõltumatu hindamise eest, komisjonile juhtumi kohta oma hinnangu.

(3)

19. mail 2004. aastal saadetud kirjas teavitas komisjon Poolat oma otsusest algatada meetmete suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus ja palus esitada teavet mitme küsimuse kohta.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused.

(5)

Poola vastas esitatud küsimustele 26. juuni 2004. aasta kirjas. Poola taotles ka protokolli nr 8 punkti 10 kohast komisjoni otsust, et jõuda kokkuleppele Poola riikliku raua ja terase ümberkorraldusprogrammi muutmises.

(6)

Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi ja edastas need 27. septembri 2004. aasta kirjas Poolale.

(7)

Poola esitas oma arvamuse huvitatud isikute märkuste kohta 22. novembri 2004. aasta kirjas. Seejärel kohtus komisjon mitu korda Poola ametivõimudega. Lisateave esitati lõpuks 8. juuni 2005. aasta kirjas.

(8)

Abisaaja on raskustes äriühing, nimelt terasetootja Huta Częstochowa S.A (edaspidi “HCz”; vt punkt 2 a). 2002. aasta oktoobris rentis HCz oma tootmisvarad uuele äriühingule, Huta Stali Częstochowa Sp z o.o-le (edaspidi “HSCz”; vt punkt 2 b).

(9)

Tegemist on kahte liiki meetmetega: HCz finantsilise ümberkorraldamisega (vt punkt 3) ja mitmete teiste otsemeetmetega (vt punkt 4).

(10)

Ümberkorraldamine toimus kolmes etapis, millest ainult viimane on riigiabi kontrolli seisukohast huvipakkuv: 2001. aasta novembris kohtu juhitud lepitusmenetluse alusel toimunud esimene ümberkorralduskatse ebaõnnestus. 2002. aasta oktoobris oli HCz sunnitud selle tulemusena kuulutama välja pankroti. 2003. aasta veebruaris kiideti heaks HCz ümberkorraldamine uue õigusakti kohaselt, mille tulemusena peatati pankrotimenetlus. Selle ümberkorralduskava kohaselt tuleb varad jagada mitme äriühingu vahel ja äriühingud või nende varad müüakse. Ühele äriühingule antakse terasetootmisvarad, et tasuda võlad kommertsvõlausaldajatele (pangad ja avaliku teenuse osutajad), ja teine äriühing saab peamiselt maa, et tasuda võlad avalik-õiguslikele võlausaldajatele (võlgnevused riigiasutustele, näiteks maksuvõlgnevus). Lisaks müüakse HCz teised tütarettevõtted, et teenindada HCz mitteümberkorraldatavaid võlgu riigiasutustele ja äripartneritele.

(11)

HCz on Poola suuruselt teine terasetootja. Ta toodab peamiselt kvartovaltslehte, (3) s.o teatud tüüpi viimistletud terast, mis annab üle 60 % tema müügikäibest. Kõnealust toodet kasutatakse laeva- ja üldehituses.

(12)

Esimene HCz tehas rajati aastatel 1896 kuni 1902. Praegu koosneb HCz suhteliselt kaasaegsest terasetsehhist ja valtsimistsehhist, kus asuvad elektrikaarahi, pidevvaluseade ja kuumvaltsimisseade ning viimistlusseadmed. Terasetootmistsehhi (kus toodetakse pooltooteid, st slääbe) nominaalvõimsus on 700 000 tonni ja valtsimistsehhi (kus pooltooted töödeldakse valmistoodeteks) nominaalvõimsus on ligikaudu 780 000 tonni.

(13)

HCz-le kuulub 14 tütarettevõtet, mis osutavad talle lisateenuseid. Nende hulgas on torutootja Rurexpol Sp. z o.o (4), koksitehas Koksownia Sp. z o.o. ja elektriettevõte Elsen Sp. z o.o. HCz-s ja tema tütarettevõtetes töötas 2002. aastal ligikaudu 5 000 töölist.

(14)

HCz on 100 % Poola riigivaraministeeriumi omanduses. Tema aktsiakapital on 370 miljonit Poola zlotti (ligikaudu 70 miljonit eurot) (5). 2003. aasta 31. detsembri seisuga oli äriühingu varade bilansiline väärtus 768,5 miljonit Poola zlotti (ligikaudu 160 miljonit eurot).

(15)

Alates 2001. aasta suvest on HCz olnud tõsistes rahalistes raskustes. Võimetuse tõttu oma võlgu (mis oli 2003. aasta lõpus ligikaudu 1,4 miljardit Poola zlotti ehk umbes 310 miljonit eurot) teenindada, on enamik varadest, sealhulgas kogu teras, panditud suurematele võlausaldajatele.

(16)

11. novembril 2001. aastal esitas HCz avalduse kohtu juhitud lepitusmenetluse algatamiseks, mille järel tema võlgade tasumine peatati. Lepitusprotsess on mõeldud selleks, et võimaldada äriühingul end võlausaldajatepoolse võlgade osalise kustutamise kaudu ümberkorraldada. 2002. aasta oktoobris lõpetas kohus lepitusprotsessi, kuna võlausaldajad ei olnud ümberkorraldusprogrammiga nõus. Poola ametivõimud väitsid, et lepitusprotsess ebaõnnestus seetõttu, et võlausaldajad nõudsid HCz-lt, et viimane kasutaks riigilt saadud abi võlgade täielikuks tasumiseks.

(17)

28. oktoobril 2002. aastal esitas HCz pankrotiavalduse. Poola õiguse kohaselt oli HCz kohustatud pärast lepitusmenetluse lõpetamist esitama pankrotiavalduse, kuna ta ei olnud suuteline tasuma oma võlgu, mis kuulusid pärast lepitusmenetlusest loobumist kohe tasumisele. Sellel kuupäeval rentis HCz oma tootmisvarad ja lõpetas terasetootmise ning alates sellest päevast on ta tegutsenud vaid oma tütarettevõtete valdusühinguna; praegu koosneb ta üksnes juhtkonnast, mille koosseisu kuulub ligikaudu 40 isikut.

(18)

HCz-i pankrotimenetlust arvestades ja selleks, et tagada tootmise järjepidevus ilma ohuta, et abisaaja seiskab menetluse käigus oma tegevuse, loodi Towarzystwo Finansowe Silesia Sp. z o.o. (edaspidi “TFS”, terasetööstuses tegutsev aktsiaselts, mille enamusaktsionär on riigivaraministeerium) alluvusse uus äriühing, HSCz.

(19)

28. oktoobril 2002. aastal rentis HSCz HCz-lt terasetootmisrajatised (sealhulgas terasetsehhi, valtsimistsehhi, koksitehase ja mõned peamised teenused). Rendilepingus on sätestatud, et HSCz peab vara kasutamise eest tasuma [...] (6)miljonit Poola zlotti kuus ja võtma HCz-lt üle 2 057 töötajat (praegu 1 950).

(20)

Rendilepinguga võimaldati HSCz-l rendi tasumine ajatada 14 kuu võrra. Kuigi lepingus ei ole viivist makse hilinemise eest sõnaselgelt sätestatud, arvutati 30. novembril 2004. aastal ajatatud maksetelt seadusega sätestatud intressi summas [...] Poola zlotti, mille HSCz maksis HCz-le.

(21)

TFS andis HSCz käsutusse vaid 50 000 Poola zloti suuruse miinimumkapitali. Selleks, et turul ilma käibekapitalita tegutseda, lühendas HSCz debitoorsete võlgnevuste maksetähtaega kuni 15 päevale, pikendades samas kreditoorsete võlgnevuste maksetähtaega 50 päevani ja rohkem. Seda oli võimalik teha, kuna kõik peamised tarnijad, välja arvatud üks, olid valmis nende krediiditingimustega nõustuma, et hoida HSCz-d oma põhikliendina. Tegelikult sõlmisid mitmed tarnijad nn barterlepingud, mille kohaselt maksti tooraine, peamiselt vanametalli eest lõpptoodetega, nagu terasplaatidega, mis olid mõeldud edasimüügiks teatud lõpptarbijatele. Ettevõttjad jälgisid teraselt HSCz tootmist ja raamatupidamist ning nõudsid võetud riski eest märkimisväärset kasumit.

(22)

Lisatagatist nõuti vaid kohustuste eest, mis tulenesid Poola elektriettevõtja Polskie Sieci Energetyczne S.A. (edaspidi “PSE”) poolt tarnitud energiast. TFSil paluti kirjutada alla kolmele garantiilepingule, igaüks summas [...] Poola zlotti. Need sisaldasid ühest küljest tagatist, mis koosnes kolmest võlakohustusest, igaüks summas [...] miljonit Poola zlotti ja teisalt kolmest avaldusest, milles nõustuti nõuete kohese sundtäitmisega Poola tsiviilmenetlusseadustiku (artikkel 777) alusel, andes sellega PSEle [...] miljoni Poola zloti suuruse garantii. 28. novembril 2002. aastal väljastati kaks võlakohustust/garantiid, mõlemad olid summas [...] miljonit Poola zlotti ja kehtisid 2003. aasta 30. juunini, ent 30. detsembril 2002. aastal väljastati veel üks garantii summas [...] miljonit Poola zlotti, mis kehtis 2005. aasta 31. märtsini. HSCz maksis kõigi võlakirjade ja garantii eest [...] Poola zloti suuruse fikseeritud garantiipreemia ning [...] miljoni Poola zloti suuruse garantii eest ligikaudu 0,8 % vastava summa. Tasumata elektriarved ei ületanud siiski kunagi [...] miljonit Poola zlotti, kuna garantiilepingus oli sõnastatud tingimus, et HSCz on kohustatud maksma kõik tasumata summad viie nädala jooksul.

(23)

1998. aasta juunis võttis Poola Ministrite Nõukogu vastu Poola raua- ja terasetööstuse esimese ümberkorraldusprogrammi. Seda ajakohastati 2001. aastal ja sellele lisati 24. augusti 2001. aasta (raua- ja terasetööstuse) ümberkorraldusseadus (7), mis oli Poola terasetööstuse ümberkorraldamise õiguslik alus.

(24)

5. novembril 2002. aastal kinnitas Poola Ministrite Nõukogu esimese ümberkorraldusprogrammi muudatuse, mis nimetati lõpuks “Poola raua- ja terasetööstuse ümberkoraldamis- ja arenguprogrammiks 2006. aastani” (edaspidi: “riiklik ümberkorraldamisprogramm” või “NRP”). Kõnealuse programmi alusel võib ajavahemikul 1997–2006 anda Poola terasetööstuse ümberkorraldamiseks riigiabi kuni 3,387 miljardi Poola zloti (713 miljoni euro) ulatuses.

(25)

NRP järgi on Poolas 17 terasetootjat, mis on jagatud kolme rühma. Esimesse rühma kuulub kaheksa äriühingut, mis saavad NRP alusel riigiabi. Suurem osa abist anti Poola nelja peamise terasetootmisettevõtte ühendamiseks ja need on liidetud Poola suurimaks terasetootjaks, Polskie Huty Stali S.A-ks (edaspidi “PHS”), mille praegune nimi on Mittal Steel Poland (edaspidi “MSP”), pärast selle müümist LNM holdings'ile (8), mis muudeti hiljuti Mittal Steel'iks (9). Teise rühma kuulub kuus äriühingut, mille suhtes ümberkorraldusprogrammi ei kohaldatud, kuna nende põhitegevus ei olnud seotud terasetootmisega või kuna nad ei olnud abi saanud. Kolmandasse rühma kuulub kolm äriühingut, millele anti abi, kuid mille suhtes olid vahepeal algatatud pankrotimenetlused.

(26)

HCz oli pandud kolmandasse rühma. Arvestades HCz pankrotimenetluse algatamise avaldust, otsustasid NRP elluviijad HCz suhtes, et “[t]ehase edasine ümberkorraldamine toimub likvideerimise teel” (osa 3.1.2 ja punkt 5.1). Tegelikult on punktis 3.1.3.3 nimetatud HCz-d üheks neist tehastest, “mille pankrotimenetlus oli alanud” ja märgitud, et tehast haldab praegu “ametlik pankrotihaldur”. NRP punktis 5.4.2 on selgitatud, et “ümberkorraldamiseks tuleks anda riigiabi 1 miljard Poola zlotti. Tulemused ei vastaks siiski ootustele. Sellises olukorras tuleb äriühing ümber korraldada likvideerimise teel ja tema tootmisvara peab haldama HSCz, [mis] jätkab HCz tootmistegevust ilma riikliku ümberkorraldusabita. HCz varasid ei tohi üle võtta ükski riigiabi saaja (osa 3.1.3.1)”.

(27)

NRP esitati ELile. Programmi koostamine lõpetati 25. märtsil 2003. aastal pärast intensiivset dialoogi komisjoniga. Komisjon tegi programmi hindamise järel nõukogu otsuse ettepaneku, et pikendada Euroopa lepingu alusel Poola terasesektorile riigiabi andmiseks lubatud üleminekuaega (mis esialgu kestis vaid 1997. aastani) 2003. aasta lõpuni, tingimusel et elujõulisus saavutatakse 2006. aastaks, mille nõukogu kiitis heaks 2003. aasta juulis (10).

(28)

EL lubas seega Poolal erandina riigiabi eeskirjadest anda terasetööstusele ümberkorraldusabi. (11) NRP peamisi leide kajastati ühinemislepingu protokollis nr 8 “Poola terasetööstuse ümberkorraldamisest”. Protokoll nr 8 toetab riigiabi andmist nimetatud kaheksale ettevõttele (mitte HCz-le) kuni 3,387 miljardi Poola zloti ulatuses. Teisalt rõhutatakse protokollis nr 8, et lisaümberkorraldusabi andmine Poola terasetööstusele on keelatud.

(29)

30. oktoobril 2002. aastal, üsna varsti pärast seda, kui HCz oli esitanud pankrotiavalduse, võeti vastu tööturu jaoks eriti olulistele ettevõtetele antava riigiabi seadus (mida muudeti 2003. aasta novembris (12); edaspidi “30.10.2002. aasta seadus”) (13). Kõnealune seadus võimaldab ettevõtetel kasutada likvideerimise vältimiseks ümberkorraldusmenetlust. Seadus kehtestab sel eesmärgil uue ümberkorralduskäsitluse, kuna näeb ette riigile võlgnetavate summade ümberkorraldamise (st osalise kustutamise), kusjuures senini oli võimalik vaid maksegraafikut muuta või makseid ajatada.

(30)

Vastavalt 30.10.2002. aasta seaduse artikli 7 lõikele 1 on ümberkorraldataval äriühingul ümberkorraldamise alustamisest kuni selle lõpetamise või katkestamiseni õigus pankrotikaitsele. Ümberkoraldamine tuleb lõpetada 24 kuu jooksul pärast ümberkorradusotsuse vastuvõtmist (30.10.2002. aasta seaduse artikli 19 lõige 2).

(31)

Kõnealuses 30.10.2002. aasta seaduses on ette nähtud enne 2002. aasta juulit tekkinud äriliste kohustuste ja enne 2002. aasta juunit tekkinud riigi ees võetud kohustuste finantsiline ümberkorraldamine (30.10.2002. aasta seaduse artikkel 3, millega pikendati viimati mainitud perioodi aasta võrra). Kui äriliste kohustuste eraõiguslik ümberkorraldamine põhineb ümberkorralduslepingul, mille peab heaks kiitma vähemalt 50 % võlausaldajatest (vastavalt 30.10.2002. aasta seaduse 4. peatükile), võib riigi ees võetud kohustusi osaliselt kustutada Poola Tööstusarengu agentuuri (Agencja Rozwoju Przemysłu S.A., edaspidi “ARP”), s.o 30.10.2002. aasta seaduse kohaselt (vastavalt 5. peatükile) ettevõtete ümberkorraldamise järelevalve eest vastutava asutuse juhatuse esimehe otsuse alusel.

(32)

Lisaks anti 30.10.2002. aasta seaduse peatüki 5a muutmisega 14. novembril 2003. aastal võimalus kustutada osa riigi ees võetud kohustusi eraldi ümberkorralduskava alusel, kus abisaaja annab tagatistega koormamata vara omandiõiguse vähemalt 25 % ulatuses võla kogusummast üle ARP tütarettevõttele (“Operator”). Seejärel need varad müüakse, et tasuda täielikult võlg avalik-õiguslikele võlausaldajatele (30.10.2002. aasta seaduse artikkel 32d). Avalik-õiguslikud võlausaldajad peavad siiski eraldi ümberkorralduskava heaks kiitma (30.10.2002. aasta seaduse artikkel 32h).

(33)

Peatükis 5a ja eraldi ümberkorralduskavas laiendati ka ümberkorraldatavate nõuete ajalist ja sisulist ulatust. Nõudeid saab ümber korraldada veel ühe aasta jooksul (kuni 30. juunini 2003) ja 30.10.2002. aasta seaduse artikli 32a lõike 1 kohaselt võivad need hõlmata riigile võlgnetavate maksete mitmeid eri liike (14).

(34)

21. jaanuaril 2003. aastal esitas HCz ARP-le 31.10.2002. seaduse kohase ümberkorraldustaotluse. 21. veebruaril 2003. aastal kiitis ARP juhatuse esimehe taotluse heaks ja andis korralduse ümberkorraldamise alustamiseks vastavalt 30.10.2002. aasta seaduse artikli 10 lõikele 1, mis kaitses HCz-d pankroti eest.

(35)

18. aprillil 2003. aastal esitas HCz ARP-le ümberkorralduskava. Kava põhiidee oli jagada HCz varad tootlikeks ja muudeks varadeks ning müüa tootmisvahendid erainvestorile tingimusel, et ettevõtte tegevust jätkatakse. ARP kiitis ümberkorralduskava heaks 2003. aasta 2. juulil. Seejärel esitati kava konkurentsi- ja tarbijakaitseametile (edaspidi “OCCP”), kes kiitis selle 25. juulil 2003. aastal heaks tingimusel, et riigiabi ei anta (15).

(36)

7. augustil 2003. aastal võttis ARP juhatuse esimees 30.10.2002. aasta seaduse artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu ümberkorraldusotsuse. 2003. aasta oktoobris muudeti ümberkorralduskava, et kajastada OCCP esitatud nõudeid. 1. detsembril 2003. aastal kiitis ARP selle heaks ja muutis oma esialgset ümberkorraldusotsust.

(37)

30. aprillil 2004. aastal tegi ARP juhatuse esimehe uue ümberkorraldusotsuse muutmise otsuse. See põhines 26. aprilli 2004. aastal esitatud ajakohastatud äriplaanil. Kava tuli muuta, et arvestada 30.10.2002. aasta seaduse muudatusi; uues versioonis kirjeldati üksikasjalikumalt ka varade jaotust (16).

(38)

Ümberkorralduskavas määrati kohustuste õigusliku laadi alusel kindlaks mitu võlausaldajate rühma:

(39)

Esimesse rühma kuuluvad võlad avalikele asutustele (summad 2003. aasta 30. juuni seisuga):

sotsiaalkindlustusmaksed (Zakład Ubezpieczeń Społecznych'ile (edaspidi “ZUS”)) ligikaudu [...] miljonit Poola zlotti ([...] miljonit ümberkorraldatavad ja [...] miljonit mitteümberkorraldatavad);

Seetõttu on avalikest asutustest võlausaldajad: ZUS, FGSP ja PFRON, kes on aruandekohustuslikud majandus- ja tööministeeriumi, Częstochowa linnavalitsuse, sealhulgas selle maksuameti ja linnanõukogu ning Sileesia vojevoodkonna ees. Lisaks on mitmel teisel omavalitsusel, näiteks Poraj'l, väiksemad nõuded.

(40)

Teise rühma kuuluvad lepingulised nõuded (summad 2003. aasta 30. septembri seisuga), mis võib omakorda jagada avalik-õiguslike ja eraõiguslike võlausaldajate nõueteks. Esimesse alarühma (edaspidi “avalik-õiguslikud kommertsvõlausaldajad”) kuuluvad:

(41)

Teise alarühma ja kolmandasse rühma kuuluvad järgmised eraõiguslikud võlausaldajad (summad 2003. aasta 30. septembri seisuga):

(42)

Ümberkorralduskavas on ette nähtud nende kohustuste finantsiline ümberkorraldamine, kusjuures varad jagatakse kolme äriühingu vahel.

(43)

Ümberkorralduskavas on märgitud, et lepingulisi nõudeid omavatele võlausaldajatele tuleb vastutasuks nende nõuete eest pakkuda terasetootmisvarasid. Nad peavad vahetama võla vastasutatud tütarettevõtte, MH aktsiate vastu, kelle valduses on kõik terasetsehhi seadmed, valtsimistsehh ja haldushoone.

(44)

Varade väärtus määrati kindlaks kooskõlas riigiosalusega äriühinguid reguleeriva Poola õigusaktiga, milles nõutakse varade hindamist enne nende müümist. Niisiis toimus 2003. aasta augustis kõrgahju (valutsehhi) hindamine, mille teostas ATEST (17), kes hindas selle [...] miljoni Poola zlotile. Lisaks hindas Częstochowas asuva PROFCEN valtspingi [...] miljoni Poola zlotile. Kuna kommertsvõlausaldajad vaidlustasid need tulemused ja väitsid, et need on kasutatud meetodeid arvestades liiga optimistlikud, teostas ATEST 2003. aasta detsembris uue hindamise, mis põhines valtspingi ja valutsehhi diskonteeritud rahavool, saades hinnaks [...] miljonit Poola zlotti. Lisaks teostati hindamine Šveitsi mudeli järgi (2/3 diskonteeritud rahavoogude hindamine ja 1/3 varade hindamine), mis andis tulemuseks [...] miljonit. See summa oli enam-vähem sarnane 2003. aasta detsembris tehtud LMNi pakkumisele, kes hindas need varad [...] miljonile Poola zlotile, mis 2003. aasta lõpus korrigeeriti [...] miljonile Poola zlotile (2005. aasta märtsiks oli väärtus siiski terasehindade olulise kasvu tõttu peaaegu kahekordistunud, jäädes [vahemikku 600 ja 650] miljonit Poola zlotti).

(45)

13. oktoobril 2003. aastal sõlmisid kommertsvõlausaldajad lepingu enne 2002. aasta juunit tekkinud võlgade ümberkorraldamise kohta (edaspidi “ümberkorraldusleping”), mis jõustus 9. detsembril 2003. MH varade bilansilise väärtuse alusel, mis oli 320 miljonit Poola zlotti, nähti selles lepingus esiteks ette, et kommertsvõlausaldajate nõuded 30. juuni 2002. aasta seisuga rahuldatakse osalise vahetamisega 80,44 % MH aktsiate vastu. Neist 72,47 % maksti proportsionaalselt kommertsvõlausaldajate olemasolevate nõuetega ja 7,97 % eraldati proportsionaalselt võlausaldajate olemasolevate tagatiste jaoks. Selle tulemusena kustutati 2003. aastal ligikaudu 60 % võlast ja 2005. aastal ligikaudu 30 % võlast.

(46)

Teiseks nähti võlausaldajate lepingus ette, et RFG kasutab ülejäänud 19,56 % MH aktsiatest, et tasuda – täielikult – kogu intress enne 2002. aasta juunit tekkinud kohustuste eest kuni lepingu jõustumiskuupäevani, st 9. detsembrini 2003, (seejärel asendas selle võlausaldajate leping) ja pärast 2002. aasta juunit tekkinud kohustused ning vastav intress.

(47)

Võlausaldajate lepingut muudeti seejärel mitu korda, et muuta tähtaega, millal lepingus osalevad võlausaldajad peaksid saama MH aktsiaid, ja nende pakkumiste ajakava, mida strateegilised investorid teevad MH eest.

(48)

Võlausaldajate lepingu sõlmisid algselt võlausaldajad, kes esindasid 54 % nõutavast võlasummast, ja need olid järgmised avalik-õiguslikud kommertsvõlausaldajad: PSE, Zakład Energetyczny, ARP, PKP ja PGNiG ning järgmised eraõiguslikud võlausaldajad: BPH Bank ja BPK Logo. Kredyt Bank, ING BSK, Citibank Handlowy, Bank Millenium, CZW Węglozbyt ja Kompania Węglowa ei andnud algselt oma nõusolekut. Kõnealune leping on siiski 30.10.2002. aasta seaduse artikli 23 lõike 2 kohaselt siduv kõigi ärilisi nõudeid omavate võlausaldajate suhtes.

(49)

2004. aasta märtsis nõustusid Bank Millenium, CZW Węglozbyt ja Kompania Węglowa võlausaldajate lepinguga. Seejärel olid ka Kredyt Bank, ING ja Citibank Handlowy nõus ümberkorralduskava majandusliku põhjendusega.

(50)

Komisjon mõistab, et MH müüakse koos äriühingu olemasolevate panditud varadega, kuna müügitulemit kasutatakse ülejäänud lepinguliste ja mitteümberkorraldatavate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste täies ulatuses täitmiseks; alles seejärel vabastatakse varad pandi alt.

(51)

Ümberkorraldusotsusega kinnitatud ümberkorralduskava kohaselt võtab Operator vastutuse kõigi avalike asutuste nõuete eest 30. juuni 2003. aasta seisuga, mis kuuluvad ümberkorraldamisele.

(52)

Vastutasuks annab HCz 30.12.2002 seaduse artikli 32d alusel Operator'ile üle varad – tagatistega koormamata – mis moodustavad vähemalt 25 % Operator'ile üleantud nõuete väärtusest. Need varad on ümberkorralduskavas kindlaks määratud ja nendeks on maa, mille üks osa on tööstuspark, elektrienergiaettevõte Elsen ning 10 miljoni Poola zloti suurune debitoorne võlgnevus. Operator püüab nende varade eest saada võimalikult palju raha. Enamiku nende varade müük ei lõppe enne 2005. aasta detsembrit.

(53)

Sõltumatu audiitor hindas selle maa väärtuseks, mille Operator saab, 120,6 miljonit Poola zlotti. Operator'i varad peaksid koos Elseni aktsiatega, mille väärtus on ligikaudu 25,4 miljonit Poola zlotti, ja 10 miljoni Poola zloti suuruse debitoorse võlgnevusega olema kokku 156 miljonit Poola zlotti (18). Nii hindas varade väärtust ARPi ülesandel BRE Corporate Finance, Commerzbank'i investeerimispangandusega tegelev haru Poolas (19).

(54)

Debitoorse võlgnevuse üleandmisega Operator'ile kaotavad automaatselt kehtivuse nende kohustustega seoses antud tagatised. Mitteümberkorraldatava debitoorse võlgnevuse tõttu jäävad mõnele avalik-õiguslikule võlausaldajale tagatised siiski alles, kuni HCz/RFG on pärast MH müüki suuteline oma võlad tasuma.

(55)

ZUS, Częstochowa omavalitsus, PFRON ja Sileesia vojevoodkond on selle spetsiaalse ümberkorralduskavaga nõustunud. Poola on väitnud, et Częstochowa maksuamet, FGŚP ja Poraj omavalitsused olid 2005. aasta juuni alguses spetsiaalse ümberkorralduskava vastu, kuna nende arvates oleks pankroti teel võimalik saavutada paremaid tulemusi. Nende võlga käsitatakse seetõttu mitteümberkorraldatavana ja HCz/RFG peab selle tasuma. Poola ametivõimud on kinnitanud, et need nõuded rahuldatakse täielikult.

(56)

HCz nimetatakse lõpuks ümber RFGks. RFG omab mitmeid järelejäänud varasid, eelkõige enamikku HCz tütarettevõtetest, nagu Rurexpoli ja koksitehast, millest enamik müüakse strateegilisele investorile. Lisaks antakse mitmed HSCz renditud varad üle teisele HCz tütarettevõttele, mille nimi on Majątek Hutniczy Plus (edaspidi “MH Plus”), et see müüks need RFG kasuks edasi strateegilisele investorile.

(57)

RFG varasid hindasid esimest korda 2003. aasta lõpus konsultandid, kes töötasid Częstochowas asuva ettevõtte PROFCEN heaks ning kes kaasati järgmisse ATESTi teostatud tütarettevõtete hindamisse. MH ja MH Plus'i väärtust kinnitasid ka strateegiliste investorite tehtud pakkumised. Teise hindamise alus fikseeriti 2005. aasta alguses pärast seda, kui saadi mitme tütarettevõtte aktsiate ostupakkumised (vt punkt 62) ja see näitab teraseturu olulist elavnemist. Tütarettevõtete väärtus on järgmine:

Tabel 1.

RFG poolt müüdavate tütarettevõtete hinnanguline väärtus

(58)

RFG peab tasuma kogu mitteümberkorraldatava riigivõla (ligikaudu [...] miljonit Poola zlotti) (21). Ta peab tasuma ka intressi ärilistelt kohustustelt, mis korraldati ümber nende vahetamisega MH aktsiate vastu, ajavahemiku eest 1. juulist 2002 kuni 9. detsembrini 2003 ([...] miljonit Poola zlotti), ja kõik uued, pärast 2002. aasta juunit tekkinud ärilised kohustused koos intressiga (hinnanguliselt [...] miljonit Poola zlotti) (22). RFGle tütarettevõtete müügist laekuvast [...] miljonist Poola zlotist kasutatakse seetõttu [...] miljonit Poola zlotti kogu maksmata võla tasumiseks, samas kui [...] miljonit Poola zlotti kasutatakse ümberkorrraldamiskulude katmiseks ja ligikaudu [...] miljonit Poola zlotti jääb RFGle.

(59)

HCz ja TFS kavatsevad koos HCz võlausaldajatega ja riigivaraministeeriumi järelevalve all müüa enda osaluse äriühingutes MH, MH Plus, koksitehases, Rurexpol'is ja mõnes teises tütarettevõttes koos HSCz aktsiatega strateegilisele investorile. Müügiprotsessi üle teostab järelevalvet läbirääkimiste komitee, kuhu kuuluvad HCz-i, TFSi ja üheksa HCz võlausaldaja (BPH, Citibank Bank Handlowy, Bank Millennium, Kredyt Bank, ING BSK, PSE, PKP, PGNiG ja ARP) esindajad.

(60)

Pärast esialgselt pakkumismenetlust valisid TFS ja HCz välja LNM holdings N.V (praeguseks ühinenud Mittal Steel'iga, kuid siin edaspidi siiski “LNM”) ja Industrial Union of Donbass'i (edaspidi “Donbass”), kellega eelistati alustada ainuläbirääkimisi. Eelleping parafeeriti 31. märtsil 2004, kuid hiljem see tühistati. 2004. aasta sügisel avati uuesti eelistatud pakkujate vaheline pakkumismenetlus.

(61)

2005. aasta veebruaris anti LNMile pakutud hinna alusel ostu ainuõigus. Hind oli kivisöe- ja teraseturu elavnemist arvestades oluliselt tõusnud. 15. aprillil 2005. aastal parafeeriti leping LNMiga. Pärast seda, kui LNMi läbirääkimised ametiühingutega ebaõnnestusid, alustati 16. mail 2005. aastal siiski läbirääkimisi Donbass'iga. Poola ametivõimude sõnul oli Donbass nüüd samuti valmis maksma LNMi pakutud hinda ja nii parafeeriti 16. juunil 2005. aastal leping, mis on aluseks lõplikule lepingule äriühingute müümise kohta Donbass'ile.

(62)

Ligikaudu [...] miljoni Poola zloti suurune hind makstakse kokku MH (umbes […(vahemikus 600 kuni 650)] miljonit Poola zlotti), MH Plus'i (umbes [...] miljonit Poola zlotti), Koksownia (umbes [...] miljonit Poola zlotti), Rurexpol'i ja kaheksa teise HCz tütarettevõtte (kokku umbes [...] miljonit Poola zlotti) ning HSCz (umbes [...] miljonit Poola zlotti, mille saab TFS) eest.

(63)

2004. aasta oktoobris esitas TFS ajakohastatud individuaalse äriplaani (edaspidi “IBP”) HSCz-i jaoks aastateks 2004–2006, eeldusel, et HSCz tegevus ja varad koondatakse taas ühte äriühingusse (hõlmates MH, MH Plus'i ja HSCz). Kõnealune IBP näeb ette ka 252,6 miljoni Poola zloti väärtuses investeeringuid olemasolevasse tehasesse. Kavandatud on rakendada ka mitmeid teisi ümberkorraldamismeetmeid, näiteks kulude vähendamist ja keskkonnakava koostamist ja täitmist. Nende meetmete põhjal eeldatakse IBPs, et aastatel 2004–2006 on investeeringutasuvus 10 % ja kapitali tasuvus üle 5 %.

(64)

Pakkumistingimuseks oli, et investor täidab investeerimiskava 24 kuu jooksul, et saavutada kontroll HSCz, MH ja MH Plus'i üle. Lisaks kohustab müügileping investorit mitte suurendama valmistoodete tootmismahtu 31. detsembrini 2006 ja eelkõige mitte investeerima uutesse kuumvaltsitud teraslehtede tootmisliinidesse.

(65)

Et hinnata ümberkorraldamise mõju, tegi PriceWaterhouseCoopers Poola riigi ülesandel üksikasjaliku majandusanalüüsi (edaspidi “PWC analüüs”), milles võrreldi võlgade tasumise määra kahe stsenaariumi, nimelt ümberkorraldusmenetluse ja pankroti korral. Ümberkorraldusstsenaariumi aluseks võeti 2003. aasta oktoobri võlausaldajate leping ja 2003. aasta augusti/detsembri ümberkorraldusotsus. Pankrotistsenaariumis sõlmitavad kokkulepped põhinevad pankrotiseaduse (23) hüpoteetilisel kohaldamisel ja riigiasutustest võlausaldajate jaoks parimal lahendusel.

(66)

Analüüsis eeldatakse, et pankrot ja ümberkorraldamine toimuvad esimesel juhul 31. detsembril 2003. aastal (vt tabel 2) ja teisel juhul 31. märtsil 2005. aastal (vt tabel 3). Debitoorse võlgnevuse suurus ja varade väärtus on arvutatud tolle hetkega ajaldatud väärtuse alusel (nt 2003. aastal on MH väärtus […(vahemikus 325 kuni 375)] miljonit Poola zlotti, samas kui 2005. aastal on see […(vahemikus 600 kuni 650)] miljonit Poola zlotti). Analüüs tehti kahe erineva perioodi kohta seetõttu, et kommertsvõlausaldajad olid juba nõustunud ümberkorraldamisega tabeli 2 alusel, ent riigiasutustest võlausaldajad ei andnud 2003. aastal oma lõplikku nõusolekut, vaid andsid selle alles hiljem 2005. aasta märtsi stsenaariumit arvestades. Selle aja jooksul olid näitajad siiski oluliselt muutunud, kuna ühest küljest suurenes kogunenud intressisumma tõttu võlausaldajate debitoorne võlgnevus ja teisalt kasvasid kõnealuste varade väärtuse suurenemise tõttu nii pankroti- kui ümberkorraldusstsenaariumi järgi saadaolevad tulud.

Tabel 2

Tulude võrdlus (detsember 2003)

Tabel 3

Tulude võrdlus (märts 2005)

(67)

Ajavahemikul 1997. aastast kuni 2002. aasta maini sai HCz riigilt 25 161 072,08 Poola zlotti (5,3 miljoni eurot) finantsabi.

(68)

Tegevusabi ja tööhõive ümberkorraldusabi anti 19 699 452 Poola zlotti (4,15 miljonit eurot):

(69)

Lisaks andis Komitet Badań Naukowych (teadusuuringute komitee, edaspidi “KBN”) HCz-le 5 461 620 Poola zlotti (1,15 miljonit eurot). Need subsiidiumid põhinesid HCz ja KBNi ning Gliwice metallurgiainstituudi vahelistel lepingutel, mis olid kavandatud uurimis- ja arendustegevuse edendamiseks. Toetused olid järgmised:

(70)

HSCz sai ajavahemikul 2002. aasta novembrist kuni 2004. aasta jaanuarini kasu mitme finantsmeetme rakendamisest.

(71)

HCz lükkas oma võlgade tasumise ZUSile ja FGSPle edasi, kuid praeguseks on need tagasi makstud. Neid makseid, mille tasumisega viivitati (ületasid maksetähtaja enam kui kahe nädala võrra) oli kokku 18 155 302 Poola zlotti. HSCz tasus nende maksete hilinemise eest, mis tavaliselt ületasid maksetähtaja maksimaalselt kuue kuu võrra, 560 383 Poola zlotti viivist seadusega sätestatud määras.

(72)

Tingimusel, et võlgnevuselt tasutakse intressi seadusega sätestatud määras (mis ka tähtaegselt tasuti), nõustus Częstochowa maksuamet kokku 7 miljoni Poola zloti suuruse maksuvõla ajatamisega. Maksuamet loobus siiski osaliselt seadusega sätestatud intressist, mis võlgneti hilinenud maksete eest. Makstud intressi ja seaduse järgi maksmisele kuuluva intressi kogusumma erinevus on 31 145 Poola zlotti.

(73)

PFRONi esimees loobus 22 821 Poola zloti suurusest intressinõudest HSCz vastu ja nõustus, et põhinõuded rahuldatakse ligikaudu 350 000 Poola zloti suuruste osamaksetega, st et abi anti 8 150 Poola zlotti. Kui arvestada ka maksusoodustusi 31 145 Poola zloti ulatuses, siis vabastati HSCz nõuetest kokku 62 116 Poola zloti (umbes 13 077 euro) ulatuses.

(74)

27. novembril 2002. aastal ja 20. novembril 2003. aastal andis KBN 1 100 000 Poola zloti ja 280 000 Poola zloti ulatuses toetusi (1 380 000 Poola zlotti), et osaliselt (30,4 %) katta 4 370 000 Poola zloti suurust kulu tööstusuuringule ja konkurentsieelsele arendustegevusele, et ellu viia projekt, mis oli kavandatud selleks, et aidata analüüsida valukojas rakendatava tehnoloogilise protsessi moderniseerimise viise, muutes kvaliteedi tõstmiseks ja tõhususe suurendamiseks terasetootmises kasutatavate toorainete jaotust (45).

(75)

Komisjon avaldas oma menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas Poola rakendatud meetmete puhul oli tegemist abiga, peamiselt kolmel põhjusel:

(76)

Komisjon väljendas ka muret, kas LNMil oleks protokolli nr 8 punkti 4a arvestades õigus omandada HCz aktsiaid, kuna MSP, s.o kõnealuse protokolli alusel riigiabi saaja, kuulus juba LNMile.

(77)

9. septembri 2004. aasta kirjas väidab UK Steel, tegutsedes HCz Ühendkuningriigis asuvate konkurentide nimel, et võla kustutamine ja ajatamine on riigiabi kuni selle täieliku tagasimaksmiseni. Ta toetab komisjoni muret, et HCz terasetootmisega seotud varad oleksid normaalsetes turutingimustes likvideeritud ja mitte HSCz-le renditud. UK Steel soovitab komisjonil tungivalt kohaldada protokolli nr 8 punkti 4b, mis tema arvates välistab täielikult HCz varade omandamise LNMi poolt .

(78)

10. septembri 2004. aasta kirjas väljendas Tšehhi Vabariik kui teise plaate tootva terasetehase, Vítkovice Steel'i omanik oma huvi komisjoni menetluse vastu.

(79)

10. septembri 2004. aasta kirjaga sekkub LNM komisjoni menetlusse kui üks võimalik pakkuja. LNM kinnitab, et tema eesmärk on aidata demonstreerida, et HCz teraseettevõtete erastamine ja teiste LNMi gruppi kuuluvate äriühingute vaheline suhe vastab täielikult ühinemislepingule ja riigiabi eeskirjadele. Ta kinnitab eelkõige, et tema tütarettevõte MSP ei omanda HCz äriühinguid. Ta kordab oma sõnaselget kinnitust, et, juhul kui tal õnnestub HCz äriühingud omandada, siis ta juhiks neid MSPst täielikult eraldi oleva sõltumatu üksusena ja tagaks, et nende ja MSP vahel ei toimu mingisugust riigiabi ega tootmismahtude ülekandmist. Ainus äriühingutevaheline suhe oleks äriline suhe, mis tähendaks seda, et MSP tarniks HCz-le slääbe; see suhe oleks läbipaistev ja toimiks turuhindade alusel, mis ei erineks äriühingu konkurentide küsitud hindadest.

(80)

Donbass astus komisjoni menetlusse ühe võimalikku pakkujana 13. septembril 2004. aastal saadetud kirjaga. Donbass'i arvates toimub ümberkorraldamine turul valitsevate tingimuste alusel. Pankrotimenetluse koormavat iseloomu ja pikkust arvestades kahtleb ta oma huvis HCz varade ostmise vastu, kui nimetatud menetlus algatatakse.

(81)

Poola ametivõimud esitasid täiendavat teavet. Nad püüavad selgitada, et ei HCz ümberkorraldamine ega HSCz tegevus ei olnud kuidagi seotud ümberkorraldusabiga. Nad tunnistavad vaid, et HCz-le anti enne 2002. aasta lõppu mingil määral abi. Lõpuks selgitab Poola, miks komisjon peaks olema NRP muutmisega nõus.

(82)

Poola ametivõimud esitavad esiteks uusi argumente selle kohta, miks HCz ümberkorraldamise puhul ei ole tegemist riigiabiga. Seoses sellega esitavad nad eespool nimetatud PWC teostatud pankrotistsenaariumi analüüsi. Nad soovivad tõestada, et ümberkorraldamise korral rahuldatakse avalik-õiguslike võlausaldajate nõuded suuremal määral, kui neid oleks rahuldatud pankroti korral.

(83)

Kõnealune analüüs põhineb tagatiste väärtuse nõuetekohasel analüüsil, mida ei ole varem tehtud. PWC analüüsis rõhutatakse tegelikult, et avalik-õiguslike võlausaldajate nõuded on ülekaalukalt tagatud mittetootlike varadega ja vaid väike osa nõuetest on tagatud tootlike varadega, samas kui eraõiguslike võlausaldajate nõuded on peamiselt tagatud (kõige väärtuslikumate) tootlike varadega. Isegi juhul, kui avalik-õiguslike võlausaldajate nõuded on tagatud HCz tootlike varadega, registreeriti nende nõuded hiljem kui eraõiguslike võlausaldajate nõuded. Poola pankrotiseaduse kohaselt ei saa selliseid nõuded rahuldada enne, kui on rahuldatud varem registreeritud nõuded (st eraõiguslike võlausaldajate nõuded).

(84)

Poola väidab kõnealuse analüüsi põhjal, et ümberkorraldamine vastab erainvestori testile. Ümberkorraldamise korral saaksid vaid mõned üksikud avalik-õiguslikud võlausaldajad vähem kui pankroti korral (need, kelle puhul on tabelite 2 ja 3 viimases veerus miinusmärk), kuid igal juhul oleks tulemus siiski realistliku pankrotistsenaariumi omast parem.

(85)

Poola põhjendab oma väidet sellega, et PWC analüüs 2003. aasta kohta on avalikest asutustest võlausaldajate jaoks väga optimistlik stsenaarium. Tegelikkuses väheneb pankrotimenetluses saadav tulu peamiselt kohtu järelevalve all toimuva pankrotimenetluse eripära tõttu Poolas, kuna see hõlmab pankrotihalduri kulusid, mis tavaliselt on kuni 5 % ja HCz puhul ilmselt isegi 10 % müügitulemist. Pealegi kestab pankrotimenetlus kaua, mis võib väärtust veelgi vähendada.

(86)

Poola ametivõimud põhjendavad oma väidet ka sellega, et pankrot võib tähendada seda, et varade müük ei toimu ühetaolise protsessina, kuna mõne võlausaldaja omandiõigused on seotud konkreetsete varadega ja seega võivad nad neid eraldi müüa. Seetõttu ei saa investorid olla kindlad, et nad võtavad üle tootmise tervikuna, mis võib hinda alandada. Poola on toonud mitu näidet pankrotimenetluse korral toimunud müügi kohta, sealhulgas Huta Andrzej juhtumi, mille puhul tootmisvarade omandiõiguse jaotus muutis müügi väga keerukaks ja alandas hinda. Seetõttu võib pankrotimenetluse korral toimuv müük anda palju madalama hinna kui ümberkorraldamise käigus korraldatud müük.

(87)

Samuti põhjendavad Poola ametivõimud oma väidet sellega, et kahjukannatavad avalik-õiguslikud võlausaldajad on ikkagi paremas olukorras kui eraõiguslikud võlausaldajad, kes igal juhul valisid ümberkorraldamise (täpsemalt vt tabeleid 2 ja 3) (46).

(88)

Poola ametivõimud selgitasid, et võlausaldajad olid võlausaldajate lepingu sõlmimise vastu peamiselt seetõttu, et ei uskunud, et ümberkorralduskava võiks anda positiivseid tulemusi. Poola ametivõimud märgivad, et eraõiguslikud võlausaldajad on uute ettepanekute suhtes üldiselt tagasihoidlikud, sest pangad ei soovi vahetada varadele antud tagatisi ja hüpoteeke aktsiate vastu, kuna selle tulemusena hindavad audiitorid või pangajärelevalve nende debitoorse võlgnevuse väiksemaks ning nad on kohustatud näitama oma raamatupidamises kahju. Status quo säilitamine võimaldab neil teisalt näidata oma raamatupidamises suuremat väärtust, isegi kui see ei ole realistlik.

(89)

Kui ümberkorraldamine tundub olevat realistlik stsenaarium ning tulemuste saavutamiseks vajalik aeg ei ole eriti pikk ja debitoorse võlgnevuse laekumine on üsna tõenäoline, kaldutakse sellise tehinguga siiski nõustuma. Tegelikult on Poola esitanud Kredyt Bank'i ja ING BSK kirjad, millest ilmneb, et isegi ümberkorraldamisest kõige rohkem kahju saavad pangad suhtuvad nüüd ümberkorralduskavasse kui pankrotiga võrreldes paremasse lahendusse. Eraõiguslikud lepingulised võlausaldajad on vahepeal märkinud, et nad on valmis intressi sissenõudmist veelgi vähendama, tagamaks, et HCz-le jääb kõigi oma mitteümberkorraldatavate kohustuste ja seotud kulude tasumiseks piisavalt vahendeid.

(90)

Poola põhjendab oma väidet sellega, et avalik-õiguslikel lepingulistel võlausaldajatel, kes PWC analüüsi kohaselt saaksid ümberkorraldusstsenaariumi korral vähem kui pankroti puhul, ei oleks igal juhul piisavalt jõudu, et takistada kompromisslepingu sõlmimist Poola õiguse alusel. Seetõttu ei oleks rahulolematutest võlausaldajatest koosneval vähemusel jõudu likvideerimise läbisurumiseks.

(91)

Mis puudutab riigiasutustest võlausaldajaid, siis Poola ametivõimud on kinnitanud, et avalik-õiguslike võlausaldajate kõrvalnõuete kustutamine ja põhinõuete üleandmine uuele üksusele, Operator'ile, ei toimu automaatselt. See toiming nõuab vastupidi iga üksiku riigiasutusest võlausaldaja nõusolekut, kes – Poola ametivõimude väitel – on oma valikus vabad. Selle kõige paremaks näiteks on kolm riigiasutusest võlausaldajat (Częstochowa maksuamet, FGSP ja Poraj omavalitsused), kes olid spetsiaalse ümberkorralduskava vastu põhjusel, et pankrot annaks neile parema tulemuse.

(92)

Poola on esitanud lisateavet ka HSCz tegevuse kohta. Ta väidab, et HCz-poolne terasetootmisega seotud varade rentimine HSCz-le on tehing, millega oleks tavaliselt nõus iga eraõiguslik võlausaldaja. Kuna kohtu pankrotihaldurite tava kohaselt tuleks tootmistegevus lõpetada, on lahendus, mis seisneb selliste varade rentimises väljaspool pankrotihaldurite kontrolli seisvale sõltumatule äriühingule enne pankrotti, võimalus säilitada varade jätkuvuseelduslikku väärtust. Sel eesmärgil oleks eraõiguslik võlausaldaja nõustunud ka rendilepingu maksete ajatamisega.

(93)

Pealegi ei ole Poola ametivõimud nõus, et nende tegevus tähendab riigiabi andmist, sest rahastati tarnijate poolt kommertsalustel antud laenude kaudu ja terasetoodete tarbijate ettemaksete arvel, kuna tarnijad ja tarbijad ei soovinud HCz-d/HSCz-d kui klienti kaotada.

(94)

Mis puudutab elektriarvete tasumist PSEle, siis Poola väidab, et garantiide puhul ei olnud tegemist riigiabiga, kuna HSCz maksis TFSile tagatiste eest turutariifi alusel, mis oli 2 % nende tegelikust väärtusest. Selle väärtuse arvutamise aluseks võeti tingimus, et garanteeritud summa ei ületa kunagi 6 miljonit Poola zlotti ja seega peaks 120 000 Poola zloti suurune garantiipreemia olema tegelikult võrdne 2 %. Poola ametivõimud tsiteerivad võrdluseks riiklikku krediidigarantiide fondi, mis pakub rohkem kui 25 kommertspanga klientidele “laenugarantiisid” tariifide eest, mis praegu on 1 % ühe aasta eest, 1,2 % kahe aasta eest ja 1,4 % kolme aasta eest. Seetõttu kajastavad garantiidega seotud kulumäärad ja vastavad summad Poola ametivõimude arvates tollel ajahetkel turul valitsenud tingimusi.

(95)

Esiteks on Poola nõus, et ajavahemikul 1997. aastast kuni 2002. aasta maini HCz-le 19 699 452 Poola zloti (4 147 332 euro) ulatuses antud abi oli ümberkorraldusabi.

(96)

Teiseks on Poola ametivõimud KBNile antud abi suhtes seisukohal, et kõnealused toetused vastavad kriteeriumidele, mis olid ette nähtud asjaomastes ühenduse õigusaktides uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi puhul (edaspidi “R&D raamistik”) (47) ja mida tuleks käsitada sellise abina.

(97)

Poola ametivõimud kinnitavad, et see abi on osaliselt sätestatud KBNi esimehe poolt 30. novembril 2001. aastal heaks kiidetud programmis, milles käsitleti teadusele riigipoolse finantsabi andmise kriteeriume ja selle teostamise meetodit ning mis oli kantud ühinemislepingu olemasoleva abi nimekirja. See väide kehtib vähemalt HSCz-le antud 1 380 000 Poola zloti suuruse abi kohta, mis anti pärast kõnealuse programmi vastuvõtmist.

(98)

Poola on seisukohal, et KBNi antud 5 461 620 Poola zloti suurust toetust HCz-le tuleks käsitada kui nõuetega kokkusobivat, kuigi seda ei antud programmi raames, kuna see vastab samasugustele tingimustele, nagu oli esitatud R&D raamistikus. Kuigi kõnealust abi anti enne programmi jõustumist, hinnati seda siiski samade kriteeriumide alusel nagu programmi kriteeriumeid ja seega on see R&D raamistikuga kooskõlas. Poola märgib, et eespool II osas esitatud täpsem teave selle abi kohta ei ole kättesaadav, kuna KBN saadeti vahepeal laiali.

(99)

Kolmandaks väidab Poola, et mitmesugused HSCz kasuks võetud finantsmeetmed on vahepeal tagasi makstud. Ajatatud rendimaksed HCz-le, samuti ZUSile ja FGSPle võlgnetav intress maksti ajavahemikul 2002. aasta juulist kuni 2003. aasta 31. jaanuarini seadusega sätestatud intressimääraga 16 %, 24. septembrini 2003. aastal intressimääraga 13 % ja 25. novembrini 2004. aastal intressimääraga 12,25 %.

(100)

Maksusoodustusena PFRONilt ja maksuametilt saadud 62 116 Poola zloti (ligikaudu 13 077 euro) suurust abi ei ole tagasi makstud, kuna maksuhaldurid ei olnud nõus tagasimaksmisega ilma riigiabi tagastamise otsuseta. Poola väitel on see väikese tähtsusega abi.

(101)

Poola taotleb komisjonilt protokolli nr 8 punkti 10 alusel nõusolekut muudatuste tegemiseks NRPs. Poola ametivõimud on kinnitanud, et HCz jätkab tegutsemist ilma abita ja et seda ei likvideerita. Vastu kohustub Poola tagama, et HCz ei saa aastatel 1997–2006 mingisugust täiendavat riigiabi ja ei suurenda eespool kirjeldatud tootmismahte enne 2006. aasta lõppu, st enne protokollis nr 8 ette nähtud ümberkorraldamisperioodi lõppu.

(102)

Poola ametivõimud on selgitanud, et NRP koostamise ajal 2002. aasta sügisel ei peetud HCz ümberkorraldamist ilma riigiabita võimalikuks. Kuni püsis võimalus, et riigiabi abil tasutakse võlad täielikult, ei olnud ükski võlausaldaja nõus oma osast loobuma. Äriühingu võlausaldajad nõustusid oma debitoorset võlgnevust vähendama alles siis, kui NRPs ei nõustutud HCz-le abi andma. Pealegi andis alles 30.10.2002. aasta seaduse jõustumine Poola õiguses tõhusa vahendi, mis võimaldas kustutada avalikke nõudeid ja maksta võlausaldajatele nende kontrollitava menetluse käigus.

(103)

Poola on komisjonile kinnitanud, et MH, HSCz ja teiste äriühingute müümisel strateegilisele investorile sõlmitavas müügilepingus välistatakse võimalus, et mõni protokolli nr 8 kohaselt abi saav äriühing annaks riigiabi edasi HCz-le. Sel eesmärgil lisatakse investoriga sõlmitud müügilepingusse eraldi säte vajaliku järelevalvekorra kohta.

(104)

Protokolli nr 8 punktis 1 on sätestatud, et “hoolimata EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88, tuleb Poola riigi poolt ümberkorraldamise eesmärgil Poola terasetööstuse teatud osadele antud riigiabi pidada ühisturuga kokkusobivaks”, kui muu hulgas on järgitud protokollis esitatud tingimusi.

(105)

Protokolli nr 8 punkti 3 kohaselt võib ümberkorraldusabi anda vaid esimeses lisas loetletud ettevõtetele. Poola on sellesse nimekirja kandnud kaheksa ettevõtet. Sinna ei kuulu ei HCz, HSCz ega ükski HCz tütarettevõtetest.

(106)

Protokolli nr 8 punkti 6 kolmandas lõigus keelatakse igasuguse täiendava abi andmine Poola terasetööstuse ümberkorraldamiseks. Sel eesmärgil annab protokolli nr 8 punkt 18 komisjonile õiguse võtta “vajalikke meetmeid, et nõuda asjaomastelt ettevõtetelt igasuguse antud abi tagasimaksmist”, kui ümberkorraldamise kontrollimisel ilmneb, et seda nõuet ei ole “terasetööstusele ühisturuga kokkusobimatu täiendava riigiabi andmisega” järgitud.

(107)

Nõukogu pikendas Euroopa lepinguga Poola terasetööstusele ümberkorraldusabi andmiseks antud üleminekuaega 31. detsembrini 2006. Protokollis nr 8 tunnustati seda korraldust osana Poola ühinemisest Euroopa Liiduga. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peab see hõlmama nii ühinemiseelset kui ka -järgset aega. Täpsemalt öeldes võimaldatakse sellega anda aastatel 1997–2003 piiratud hulgal ümberkorraldusabi ja keelatakse anda Poola terasetööstusele ajavahemikul 1997–2006 ümberkorraldamiseks igasugust täiendavat riigiabi. Seega erineb see selgelt ühinemislepingu teistest sätetest, nagu IV lisas esitatud ajutine mehhanism (olemasoleva abi menetlus), mis on seotud vaid enne ühinemist antud riigiabiga, kuivõrd see on “ikka veel kohaldatav pärast” ühinemiskuupäeva. Protokolli nr 8 võib seetõttu käsitada kui lex specialis't, mis nende teemade puhul, mida selles käsitletakse, asendab igasuguse muu ühinemisakti sätte (48).

(108)

Seega, kui EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 ei kohaldata tavaliselt enne ühinemist antud abi suhtes ning mis ei ole kohaldatavad pärast ühinemist, siis protokolli nr 8 sätted laiendavad riigiabi järelevalvet EÜ asutamislepingu alusel igasugusele abile, mis anti ajavahemikul 1997–2006 Poola terasetööstuse ümberkorraldamiseks.

(109)

Otsuse võib teha pärast Poola ühinemist EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, kuna erisätete puudumise tõttu protokollis nr 8 tuleks kohaldada tavapäraseid eeskirju ja põhimõtteid. Seega on kohaldatav ka nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (edaspidi “menetlusmäärus”) (49).

(110)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid, olles ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. EÜ asutamislepingu artikli 86 lõige 1 täpsustab, et EÜ asutamislepingu artiklit 87 kohaldatakse ka riigi osalusega äriühingute suhtes, st riigi kontrollitavate ettevõtjate suhtes.

(111)

Võlgade kustutamine riigiasutuste poolt annab majandusliku eelise, kuna kujutab endast riigituludest loobumise kokkulepet ja on seetõttu riigi ressurssidest antav abi. Kohtupraktika kohaselt on riigi meetme puhul tegu EÜ asutamislepingu artikli 87 kohase abiga vaid juhul, kui abisaaja saab konkurentsieelise, mida ta normaalsetes turutingimustes ei oleks saanud. Tegelikult on kohtupraktikas kinnitust leidnud, et turumajanduse tingimustes tegutsev investor võib juhinduda struktuuripoliitikast, kus tema tegevust suunab pikemaajaline kasumit tootva investeeritud kapitali perspektiiv. Kohtupraktika kohaselt toimib turumajanduse tingimustes tegutsev võlausaldaja sellegipoolest eesmärgiga saada rahalistes raskustes olevalt võlgnikult võlgnetavad summad mõistliku aja jooksul kätte (50).

(112)

Esimese Astme Kohus on seetõttu seisukohal, et kui rahalistes raskustes võlgnik pakub likvideerimise ärahoidmiseks välja võla tagasimaksegraafiku muutmise, peab iga võlausaldaja vähemalt hoolikalt kaaluma kasu, mida ta saab ümberkorralduskava alusel pakutud summa vastuvõtmisel, võrreldes kasuga, mida ta saab ettevõtte likvideerimise korral tõenäoliselt saadavast summast (seda hindamist nimetatakse edaspidi “eraõigusliku võlausaldaja testiks”) (51). Esimese astme kohus on korduvalt leidnud, et eraõigusliku võlausaldaja testi mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas võlausaldaja seisund tagatud, eelis- või eelisõiguseta nõude omanikuna, igasuguse tema valduses oleva tagatise laad ja ulatus, tema hinnang ettevõtte elujõulisuse taastamise võimaluste kohta ning summa kohta, mida ta saaks likvideerimise korral.

(113)

Mis puutub HCz ümberkorraldamisse, siis komisjon on hinnanud Poola esitatud dokumente ja teavet ning järeldanud, et menetluse alustamisel avaldatud kahtlused on kõrvaldatud. Selle asemel leiab komisjon, et ümberkorraldamine vastab erainvestori testi nõuetele.

(114)

Tuginedes PWC analüüsile, ei ole komisjon enam seisukohal, et riigiasutustest võlausaldajate valduses olevaid garantiisid arvestades annaks likvideerimine suurema tulu kui ümberkorraldamine. PWC analüüsis esitatud selgituste põhjal mõistab ta, et avalik-õiguslike võlausaldajate garantiid põhinesid nii nagu eraõiguslike võlausaldajate garantiid samadel tootmisvaradel; nende tagatised olid siiski registreeritud hiljem kui eraõiguslike võlausaldajate tagatised. Seetõttu rahuldatakse esmajärjekorras eraõiguslike võlausaldajate nõuded, vähendades nii riigiasutustest võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust.

(115)

Lisaks saab komisjon nüüd teha järelduse, et praegune ümberkorraldusettepanek võimaldab kõigil avalik-õiguslikel võlausaldajatel saada kasu HCz ümberkorraldamisest. Komisjon märgib seetõttu, et lepinguliste võlausaldajate hindamisel tuleks arvestada 2003. aasta detsembris valitsenud olukorda. Kuigi võlausaldajate lepingut on hiljem muudetud, on selle peamised elemendid sellest ajast alates kehtivad ja siduvad. Avalikest asutustest võlausaldajate puhul on oluliseks kuupäevaks siiski 2005. aasta juuni, sest nimetatud võlausaldajad peavad veel ümberkorraldusotsuse tingimustega tingimusteta nõustuma.

(116)

Analüüs, mille kohaselt ümberkorraldamine on võlausaldajate jaoks kasulikum kui pankrot, kehtib avalik-õiguslike võlausaldajate jaoks isegi parima pankrotistsenaariumi korral. Avalik-õiguslike võlausaldajate jaoks parima pankrotistsenaariumi korral oleks vaid kolm riigiasutusest võlausaldajat 2005. aastal ja üks avalik-õiguslik lepinguline võlausaldaja 2003. aastal (52) saanud ümberkorraldamise puhul vähem tulu kui pankroti korral. Kõik kolm riigiasutusest võlausaldajat on siiski hääletanud ümberkorraldamise vastu ja Poola ametivõimud on garanteerinud, et nende nõuded rahuldatakse täielikult RFG varadest. Seetõttu ei ole need avalik-õiguslikud võlausaldajad andnud võlgnikule mingisugust eelist ega ole üle andnud riigi ressursse, st nende tegevusega ei saa kaasneda riigiabi (53).

(117)

Mis puutub avalik-õiguslikku lepingulisse võlausaldajasse, Zakład Energetyczny'sse, kes on elektrienergiateenuse pakkuja Częstochowa piirkonnas, siis tuleks esiteks märkida, et erinevus tema nõuete rahuldamise tasemes on ümberkorraldus- ja pankrotistsenaariumeid võrreldes minimaalne. Teiseks mõistab komisjon, et HCz-le teenuseid osutav eraõiguslik võlausaldaja oleks enamikul juhtudel pankroti vastu, sest ta kaotaks HCz tootmise katkemisel pikaks ajaks või selle lakkamisel olulise kliendi. See kehtib eriti Zakład Energetyczny puhul, kuna ta oleks kaotanud oma peamise kliendi. Seetõttu tegutses see võlausaldaja oma ärihuvides, mitte ei andnud HCz-le põhjendamatut eelist.

(118)

Pealegi mõistab komisjon, et erainvestori test eeldab pankroti ja ümberkorraldamise realistlikku võrdlevat hindamist, arvestades eespool nimetatud kohtupraktikat (54), mille kohaselt tuleb “summat, mida ta saaks likvideerimise korral” võrrelda “hinnanguga ettevõtte elujõulisuse taastamise võimaluse kohta.”

(119)

Käesoleval juhul on ettevõtte elujõulisuse taastamine ilmselgelt väga tõenäoline. Ärilised kohustused müüakse strateegilisele investorile ja tõendeid tõsiste pakkumiste tegemise kohta saab esitada nii varasemast (2003. aastal) kui ka praegusest (2005. aasta) ajast. Lisaks tundub nõuete üleandmisel Operator'ile olevat samuti kindel majanduslik alus. Varade väärtuse on kinnitanud usaldusväärne hindamisfirma.

(120)

Komisjon mõistab ka, et pankroti korral saadav summa, mis on PWC analüüsis näitena toodud, ei ole mingil moel garanteeritud. Analüüs tehti avalik-õiguslike võlausaldajate jaoks parima stsenaariumi alusel ja see põhineb ümberkorraldamisega sarnastel varade müügi eeldustel. Siiski puudub garantii, et pankrotihaldur müüb kõik varad korraga ühetaolises protsessis. Mõned võlausaldajad võivad müügist eemaldada neile panditud varad ja nii saadakse müügi korral tõenäoliselt väiksem hind kui ümberkorraldamisel. Poola on selle hüpoteesi kinnituseks esitanud empiirilisi tõendeid.

(121)

Eraõiguslike võlausaldajate käitumine vihjab selgelt sellele, et nemad rakendaksid turupõhist käsitlusviisi. Tegelikult hääletasid eraõiguslikud võlausaldajad samuti ümberkorraldamise poolt, hoolimata sellest, et tabelite 2 ja 3 kohaselt on pankrot neile kasulikum. Näiteks 2003. aastal seisis BPH erapank silmitsi 75 miljoni Poola zloti suuruse nõude mittelaekumisega, millest ta pankroti korral oleks kaotanud 19 % (14 miljonit Poola zlotti), samas kui ümberkorraldamise korral oleks ta eeldatavasti kaotanud ligikaudu 49 % (37 miljonit Poola zlotti). Võrreldes parima pankrotistsenaariumiga sel ajal, oli ümberkorraldamise korral võimalik tagasi saada vaid 62 %. Siiski hääletas BPH võlausaldajate lepingu poolt.

(122)

Kui sama mõõdupuud oleks tulnud rakendada avalik-õiguslike võlausaldajate suhtes, oleks peaaegu kõik pooldanud ümberkorraldamist, st kõik avalik-õiguslikud lepingulised võlausaldajad ja enamik riigiasutustest võlausaldajaid.

(123)

Komisjon on ka loobunud oma kahtlustest, et HCz tootmise andmise puhul allhanke korras HSCz-le oli tegemist abiga. Komisjon tõdeb, et terasetootmisega seotud varade rentimine enne pankrotti väljaspool pankrotihalduri kontrolli olevale eraldiseisvale äriühingule oli viis säilitada varade jätkuvuseelduslik väärtus.

(124)

Lisaks järeldab komisjon, et HSCz sai oma käibekapitali ja garantii TFSilt erainvestori testi tingimustele vastavatel kommertsalustel. Ta mõistab, et HSCz-d rahastati tarnijate poolt kommertsalustel antud laenudega ja nende terasetoodete tarbijate ettemaksetega, kes olid huvitatud terasetootmise jätkumisest Huta Częstochowa's.

(125)

TFSi antud garantii puhul, leiab komisjon, tuginedes komisjoni üksikute garantiide hindamise tavale, et see ei ole riigiabi (55).

(126)

Esiteks ei olnud HSCz rahalistes raskustes selles tähenduses nagu on määratletud ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (56). Tegu on hoopis ilma võlgadeta uue äriühinguga, kes oli juba saanud hulgaliselt tellimusi. Teiseks suutis ta laene hankida finantsturgudelt ilma riigipoolse sekkumiseta. Kolmandaks on tagatis seotud fikseeritud maksimumsummaga ning ei ole tähtajatu.

(127)

Mis puudutab garantii eest makstud hinda, siis komisjonil puuduvad tõendid, et makstud garantiipreemia ei vasta turuhinnale. Kui arvestada Poola ametivõimude argumente, on ilmne, et sõlmitud lepingu tõttu ei ületanud garanteeritud summa 6 miljonit Poola zlotti ja garantiipreemia oli seetõttu 2 %. Isegi kui garantiipreemia oli 0,8 %, tõendavad sarnased näited, mille puhul garantiipreemia oli 1 %, et garantiipreemia vastas turuhinnale, eriti kui pidada silmas, et TFSil on HSCz kohta ammendav informatsioon ning ta oli seega võimeline rakendama järelevalvesüsteemi, mis võimaldas piirata garanteeritud summat. Lisaks meenutab komisjon, et teiste terasetööstusega seotud juhtumite korral oli ta teinud otsused, mille kohaselt õiguspärane garantiipreemia oli isegi madalam kui käesoleval juhul (57).

(128)

Finantsmeetmed, mida HCz suhtes rakendati ajavahemikul 1997. aasta juunist kuni 2002. aasta maini ja mille kogumaksumus oli 25 161 072,08 Poola zlotti (ligikaudu 5,3 miljonit eurot), anti äriühingule riigi ressurssidest. Kuna terasplekk on Euroopas laialdaselt müüdav toode, võib selline Poola riigi antud abi kahjustada konkurentsi, kui eelistatakse HCz-d, ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on kõnealuse meetme puhul EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt tegemist riigiabiga.

(129)

KBNi 1 328 000 Poola zloti suurune toetus andis HSCz-le majandusliku eelise ja on seega riigiabi, sest see mõjutab kaubandust ja ähvardab kahjustada konkurentsi samamoodi nagu teised HCz-le antud toetused.

(130)

Komisjon ei näe siiski mingisugust eelist seoses sellega, et HCz hilines avalik-õiguslike kohustuste täitmisega. Kuna HSCz ei olnud raskustes, ei ole komisjonil mingisugust alust arvata, et eraõiguslik võlausaldaja oleks otsustanud erinevalt riigiasutustest võlad kiirelt sisse nõuda (58).

(131)

Pealegi tasus HSCz hilinenud maksete eest seadusjärgset intressi vastavalt Poola õigusele; seadusega kehtestatud intressimäär on komisjoni pakutud viitemäärast kõrgem. Komisjon meenutab, et menetlusmääruse artikli 14 kohaselt on ebaseadusliku abiga seotud menetluse eesmärk on selgitada välja tagastatav summa ja taastada olukord sellisel kujul, nagu abi ei oleks antud. Kui abisaaja on maksnud abi tagasi ning tasunud intressi, mis on võrdne abi andmise kuupäevast selle tagasimaksmise kuupäevani arvutatud liitintressiga või sellest suurem, ei ole komisjoni praktika kohaselt see meede enam EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi.

(132)

Intressimäär, mis aastatel 2002–2004 oli vahemikus 16–12,25 % (vt punkt 99), on kõrgem kui viitemäär, mida komisjon kohaldab tagasimakstavate abisummade suhtes. Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (edaspidi “rakendusmäärus”), (59) artikli 9 kohaselt on see pankadevaheliste viie aasta valuutatehingute vahetuskursside viimase kolme kuu keskmine, millele on lisatud 75 baaspunkti. Poola viitemäär oli 1. mail 2004. aastal 7,62 % (60). Enne 2004. aastat puudusid Poolas pankadevahelised viie aasta valuutatehingute vahetuskursid. Igal juhul olid ka teised näitajad, nagu üheaastaste riigi võlakirjade keskmine tulu, selgelt madalamad (2002. aastal 8,24 % 2003. aastal 5,34 % ja 2004. aastal 6,63 %).

(133)

Riigiabina võib käsitada vaid võla tasumise ajatamist Częstochowa maksuametile ja PFRONile kogusummas 62 116,09 Poola zlotti, mida ei ole veel tagasi makstud.

(134)

Ajavahemikul 1997. aasta juunist kuni 2002. aasta maini HCz-le kokku 25 161 072,08 Poola zloti suuruse abi eraldamisel arvestati asjaolu, et see kiidetakse hiljem NRP ja protokolli nr 8 alusel riigiabina heaks, kuid pärast jäi see seoses HCz pankrotiga tähelepanuta. Kuna protokolli nr 8 alusel seda abi ei lubatud, on see käsitatav keelatud ümberkorraldusabina, kui see ei ole ühisturuga kokkusobiv mõne teise riigiabi eeskirja alusel.

(135)

Komisjon märgib, et 23. juulini 2002. aastal sisaldusid terasesektori riigiabi eeskirjad komisjoni 18. detsembri 1996. aasta otsuses nr 2496/96/ESTÜ, millega kehtestatakse ühenduse eeskirjad terasetööstuse riigiabi kohta (61) (edaspidi “teraseabikoodeks”) (62).

(136)

Teraseabikoodeksi artiklis 2 on sätestatud abi, mis on kokkusobiv R&D raamistikuga. Komisjon leiab, et KBNi antud viis meedet kogusummas 5 461 620 Poola zlotti ei tekita tõsiseid kahtlusi seoses nende kokkusobivusega R&D raamistikuga vastavalt ühinemislepingu IV lisa punkti 3 alapunktile 2 (63).

(137)

Esiteks tundub, et kuigi KBNi poolt HCz-le antud subsiidiume ei käsitleta otseselt KBNi esimehe 30. novembri 2001. aasta kavas, milles sätestatakse teadusele rahalise toetuse andmise kriteeriumid (mille komisjon kiitis ühinemislepingu IV lisa meetme PL 6 alusel olemasoleva abina heaks), ei hinnanud Poola oma abi enne programmi heakskiitmist teisiti. Tegelikult olid Poola ametivõimud NRPs juba määratlenud “KBNi ressursid” kui “lubatud riigiabi vahendid uurimis- ja arendustegevuse jaoks mõeldud subsiidiumide kujul” (64). Komisjon on kõnealust NRPd sellisena juba hinnanud ja see on heaks kiidetud nõukogu 2003. aasta juuli otsusega (vt punkt 25).

(138)

Teiseks on abimeetmed R&D raamistikuga kooskõlas. Abi anti selgelt uurimis- ja arendustegevuseks. Pealegi jääb abi summa allapoole R&D raamistikus näidatud ühisturuga kokkusobiva abi ülemmäära, kui arvestada 10 % lisaboonust, kuna abisaaja asus artikli 87 lõike 3 punktis a nimetatud piirkonnas (65). See on kas abi tööstusuuringu korraldamiseks ja jääb allapoole 60 % ülemmäära (punkti 69 lõigud 1, 2 ja 4) või abi, mida kasutatakse kas tööstusuuringu korraldamiseks või konkurentsieelseks arendustegevuseks ja mis jääb allapoole konkurentsieelse arendustegevuse 35 % ülemmäära (punkti 69 lõigud 3, 4 ja 5). Abi oli innustava mõjuga, kuna Poola ametivõimud on veenvalt tõendanud, et HCz ei oleks ilma selleta uurimis- ja arendustegevust tellinud.

(139)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et ta ei oleks ühinemislepingu IV lisa alusel ajavahemikul 1997–2001 rakendatud KBNi abimeetmeid vaidlustanud ja seega on see abi ühisturuga kokkusobiv uurimis- ja arendustegevusabi, mitte ümberkorraldusabi protokolli nr 8 tähenduses.

(140)

Seoses ülejäänud 19 699 452 Poola zloti suuruse tegevusabi ja tööhõive ümberkorraldusabiga ei näe komisjon siiski, millise teraseabikoodeksi sätte alusel võiks see abi olla ühisturuga kokkusobiv. Ilmselgelt ei ole selle puhul tegu uurimis- ja arendustegevusabiga ega sulgemisabiga (artikkel 4). See abi ei ole ka lubatud tegevusabi selles tähenduses, nagu on määratletud ühenduse suunistes keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (66). Igal juhul ei saanud Poola ametivõimud toetuda ühelegi teraseabikoodeksis või EÜ eeskirjades sätestatud erandile.

(141)

Arvestades seda, et need meetmed ei kuulu ühegi teise ESTÜ teraseabikoodeksis sätestatud erandi alla, leiab komisjon, et nende puhul on tegemist teraseabikoodeksi artikli 1 kohase ümberkorraldusabiga, mis loetakse protokolli nr 8 alusel ühisturuga kokkusobimatuks.

(142)

KBN andis aastatel 2002 ja 2003 HSCz-le 1 380 000 Poola zlotti. Seda abi saab käsitada ühinemislepingu IV lisa meetme PL 6 kohase olemasoleva abina. Poola kinnitas, et abi anti meetme PL 6 alusel heakskiidetud kava alusel. Seega ei anna need meetmed põhjust tõsiselt kahelda nende kokkusobivuses R&D raamistikuga ühinemislepingu IV lisa punkti 3 alapunkti 2 alusel.

(143)

Arvestades KBNi poolt HCz-le antud abi kokkusobivust, sai HSCz potentsiaalset kokkusobimatut abi kokku 62 116,09 Poola zlotti (ligikaudu 13 077 eurot). See summa vastab siiski komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse nr 69/2001 tingimustele, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (67) ja võimaldab seega komisjonil järeldada, et kõnealune meede ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(144)

Komisjon järeldab eespool nimetatud põhjustel, et meetmed, mida Poola on rakendanud HCz ümberkorraldamiseks osana 7. augusti 2003. aasta ümberkorralduskavast, mida muudeti 1. detsembril 2003. aastal ja 30. aprillil 2004. aastal, ei ole abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Meetmed, mida Poola on rakendanud HSCz tegevuse toetuseks, ei ole samuti abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Subsiidiumid, mida KBN andis HCz-le ja HSCz-le uurimis- ja arendustegevuseks, on ühisturuga kokkusobivad.

(145)

Ümberkorraldusabi, mida HCz sai ajavahemikul 1997–2002 kokku 19 699 452 Poola zlotti (4,1 miljonit eurot), on ühisturuga kokkusobimatu ja tuleb protokolli nr 8 punkti 18 kohaselt tagasi maksta.

(146)

Abist kasu saanud äriühingul, palutakse see tagasi maksta. Abi eraldamise ajal oli majanduslik üksus, kes selle sai, HCz juriidilise isiku osa. Kuna algse HCz varad ja kohustused jagatakse kolmele õigusjärglasele: RFG-le, MH-le ja Operator'ile, ei ole abi saanud majanduslik üksus enam piiratud juriidilise isikuga – HCz-ga, vaid sellega tuleks hõlmata ka HCz varad ja kohustused saanud isikud. Seega nõutakse abi tagasimaksmist HCz-lt, RFG-lt, MH-lt ja Operator'ilt, kes vastutavad solidaarselt.

(147)

Tagasinõutavate summade pealt tuleb maksta intressi, mis arvutatakse rakendusmääruse kohaselt. Rakendusmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt võib komisjon, kui pankadevahelised viie aasta valuutatehingute vahetuskursid ei ole kättesaadavad ja tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga, fikseerida tagasinõutava riigiabi summadele kohaldatava intressimäära, kasutades teistsugust meetodit ja talle kättesaadavat teavet. Kuna Poola kohta ei ole pankadevahelised viie aasta valuutatehingute vahetuskursid selle perioodi kohta, millal kokkusobimatu abi anti, kättesaadavad, peaks tagasinõutud summade suhtes kohaldatav intressimäär põhinema kättesaadaval intressimääral, mida peetakse selle perioodi puhul asjakohaseks.

(148)

Poola on teatanud NRP muudatusest, mille eesmärk on kinnitada, et HCz-d ei likvideerita, vaid et seda võib ilma riigiabita ümber korraldada. Komisjonil ei ole protokolli nr 8 punkti 10 kohaselt mingeid vastuväiteid selle muudatuse kohta.

(149)

Protokolli nr 8 punkti 10 kohaselt: “peab komisjon ja vajaduse korral nõukogu kõik hilisemad üldise ümberkorralduskava ja üksikute kavade muudatused heaks kiitma.” Kuna komisjoni otsus käsitleb riigiabi, on asjakohane viidata EÜ asutamislepingu artikli 88 menetlussätetele ja määrusele nr 659/1999. Sellekohased otsused teeb komisjon, välja arvatud juhul, kui otsust abi kokkusobivuse kohta põhjendatakse erandlike asjaoludega artikli 88 lõike 2 kolmanda lõigu tähenduses.

(150)

Seetõttu on komisjonil õigus kiita muudatusettepanek heaks, kuna peamised protokollis esitatud näitajad riigiabi, tootmisvõimsus, aja ning proportsionaalsuse kohta püsivad muutumatuna (68). NRP muudatus ei mõjuta protokolli nr 8. HCz-st ei saa abisaaja protokolli nr 8 alusel ja samuti ei muutu üleüldine Poola terasetööstusele punktis 7 kehtestatud tootmisvõimsuse vähendamine.

(151)

Pealegi on Poola muudatust piisavalt põhjendanud. HCz-i ümberkorraldamine tundub olevat turupõhine valik ja eespool nimetatud hindamine on näidanud, et HCz-d on, vastupidi 2003. aastal valitsenud olukorrale, võimalik ilma riigiabita ümber korraldada.

(152)

Komisjon teeb siiski otsuse, et ta ei saa HCz-le ajavahemikul 1997–2002 antud abi heaks kiita. Kõnealuse abi heakskiitmine tooks kaasa HCz lisamise abisaajate nimekirja, suurendades nii seda riigiabi summat, mida võib Poola terasetööstusele anda, mis rikuks riigiabi kohustuste ja konkurentsi kahjustamise vahelist tasakaalu. Komisjon ei saa sellist muudatust ilma nõukogu nõusolekuta heaks kiita.

(153)

Komisjon ei pea HCz ja HSCz tütarettevõtete müüki protokolli nr 8 punkti 4 rikkumiseks.

(154)

Protokolli nr 8 punktis 4 on sätestatud: “Abisaav ettevõte ei või:

NRPs (vt punkt 26) korrati, et selle sätte eesmärk oli ära hoida seda, et HCz varad või aktsiad omandab protokolli nr 8 alusel abi saav ettevõtja.

(155)

Komisjon on seisukohal, et käesoleval juhul tuleks arvesse võtta protokolli nr 8 punkti 4 alapunkti a ja mitte punkti 4 alapunkti b, kuna tegu ei ole varade müügi, vaid aktsiate müügiga, mida käsitatakse ühinemisena (69). Tegelikult omandab strateegiline investor vaid äriühingute aktsiad ja mitte üksikud varad. Pealegi piisab HCz pankroti puhul punkti 4 alapunkti b kohaldamisest, kuid pankrotti ei ole välja kuulutatud.

(156)

Komisjon ei leia, et rikutud oleks protokolli nr 8 punkti 4 alapunkti a, kuna säte on selgelt adresseeritud protokolli nr 8 alusel abisaajatele, kuid Donbass ega LNM ei ole nimetatud protokolli alusel abisaajad.

(157)

See on tõsi, et LNM on omandanud abisaaja, nimelt MSP. Komisjonil ei ole siiski tõendeid selle kohta, et LNM tegutseb MSP nimel või tema agendina. Selle asemel tegutsevad LNM ja MSP iseseisvate äriühingutena. Isegi kui komisjon mõistaks, et eespool nimetatud sätte põhimõte on igasuguse abisaajate (võimalik, et MSP) ja mitteabisaajate (käesoleval juhul HCz) vahelise ristsubsideerimise ärahoidmine, on komisjonile piisavalt kinnitatud, et ostja hoidub HCz ristsubsideerimisest NRP alusel saadud abi arvel. Lisaks Poola riigile on antud kinnituste osas asjaomase kohustuse võtnud ka LNM (vt punktid 77 ja 104).