16.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 253/20

(1)

Käesolev juhtum käsitleb olukorda, kus ettevõtja E.ON (Saksamaa) omandab Ungari integreeritud nafta- ja gaasiettevõtja MOL kaks tütarettevõtjat, kes tegelevad gaasi hulgimüügi, turustamise ja ladustamisega ning gaasiga kauplemisega. Lisaks saab ettevõtja MOL seoses oma gaasi edastava tütarettevõtjaga kaheks aastaks müügioptsiooni ettevõtja E.ON suhtes.

(2)

Ettevõtjal MOL on Ungaris juba enne tehingu toimumist peaaegu ainukontroll gaasivarudele ja gaasi infrastruktuurile juurdepääsu üle. Ettevõtjale MOL kuuluvad gaasi ülekandevõrk, kõik Ungari gaasi ladustamisrajatised ja tal on peaaegu monopoolne seisund gaasi hulgimüügiturgudel. Ettevõtjal MOL on juba praegu kontrollpositsioon juurdepääsul gaasivarudele (nii impordiks kui ka omamaiseks toodanguks) ja gaasi infrastruktuurile. Selle eelispositsiooni saab nüüd E.ON.

(3)

Kavandatav tehing muudaks ettevõtja E.ON seisundit, kellel on praegu erinevalt ettevõtjast MOL tugev positsioon Ungari gaasi ja elektrienergia jaemüügiturul. Kõnealune tehing looks Ungaris mööda gaasi ja elektrienergia tarneketti vertikaalselt integreeritud üksuse, välja jääksid vaid gaasi edastamise ja tootmisega seotud ettevõtjad, kes kuuluvad ettevõtjale MOL.

(4)

Komisjoni korraldatud turu-uuring näitas, et uue üksuse peaaegu monopoolse kontrolli tõttu Ungari gaasivarude (peamiselt Vene päritolu) üle ja tema vertikaalse integreerituse tõttu gaasi- ja elektriturul võib tehing kaasa tuua tõsise ohu, et konkurentidele suletakse järgnevad gaasi- ja elektriturud. Nagu mainitud, siis erinevalt ettevõtjast MOL on E.ON tegev järgneval gaasi hulgimüügiturul, gaasi ja elektrienergia jaemüügis ning jaotamises (kontrollides kuuest piirkondlikust gaasi jaotusettevõtjast kahte ja kuuest piirkondlikust elektrienergia jaotusettevõtjast kolme) ja elektrienergia tootmises. Seega muudaks see tehing uue üksuse stiimuleid järgnevatel turgudel olevate konkurentide suhtes. Uuel üksusel oleks nii võime kui ka stiimul diskrimineerida oma konkurente nii gaasi- kui ka elektrisektori järgnevatel turgudel.

(5)

20. oktoobril 2005 esitas E.ON võetud kohustused, et kõrvaldada käesolevas menetluses tuvastatud konkurentsiprobleemid. 16. novembril 2005 esitas E.ON muudetud kohustused. 8. detsembril 2005 esitati lõplikud kohustused. Komisjon tunnistab, et need esitatud kohustused, mida on pärast turu-uuringu läbiviimist märkimisväärselt täiustatud võrreldes esialgse pakkumisega, lükkavad ümber kolmandate poolte kahtluse, mis puudutab vajadust kindlustada gaasi piisav likviidsus Ungari gaasi hulgimüügiturul sellise hinnaga ja niisugustel tingimustel, mis lubaksid kolmandatel pooltel tulemuslikult konkureerida uue üksusega Ungari järgnevatel gaasi- ja elektriturgudel.

(6)

Seepärast tehakse ettepanek võtta vastu heakskiitmisotsus, mis sisaldab ühinemismääruse artikli 8 lõikest 2 tulenevaid tingimusi ja kohustusi.

(7)

E.ON Ruhrgas International AG (edaspidi “E.ON”) kuulub eraomandis olevasse energiakontserni, kes tegeleb eelkõige elektrienergia ja gaasi tarnimisega.

(8)

MOL Hungarian Oil and Gas (edaspidi “MOL”, Ungari) on integreeritud nafta- ja gaasikontsern, kes tegutseb peamiselt Ungari maagaasi, nafta-, kütuste ja kemikaalide turgudel. Ta on Budapesti väärtpaberibörsil noteeritud riigiettevõte. Ungari riik omab 12 % aktsiakapitalist, millele lisandub nn kuldne aktsia.

(9)

Käesolev juhtum käsitleb koondumist, mille käigus omandab E.ON kontrolli MOL Földgázellátó Rt. (edaspidi “MOL WMT”) ja MOL Földgáztároló Rt. (edaspidi “MOL Storage”) üle. E.ON omandab ka ettevõtja MOL osaluse ettevõttes Panrusgáz Magyar-Orosz Gázipari Rt. (edaspidi “Panrusgáz”), kes on ettevõtjate MOL ja OAO Gazprom (Venemaa) ühisettevõte.

(10)

Kõnealuse tehinguga ei omandata ettevõtjat Mol Földgázszállító Rt. (edaspidi “MOL Transmission”), kes on veel üks ettevõtja MOL ainuomanduses olev tütarettevõtja. Selle asemel on ettevõtjale MOL antud müügioptsioon, mille alusel saab ta nõuda, et ettevõtja E.ON ostaks järgmise kahe aasta jooksul 25 % ja ühe aktsia või ühe aktsia vähem kui 75 % ettevõttest MOL Transmission.

(11)

MOL säilitab kontrolli oma gaasiuuringute ja tootmise üle (ettevõtja MOL gaasiuuringute ja tootmise osakond (edaspidi “MOL E & P”)). Siiski on MOL ja MOL WMT sõlminud selle tehingu raames uue pikaajalise gaasi tarnimise kokkuleppe MOL E & P toodetud gaasi kohta (edaspidi “tarneleping”).

(12)

Võttes arvesse Ungari gaasiturgude eripära, on komisjon teinud gaasisektoris kindlaks järgmised asjaomased kaubaturud:

(13)

Alates 1. juulist 2004 muutusid kõik mitte-kodutarbijad vabatarbijateks, kes saavad vabalt valida omale tarnija Ungari seaduste alusel. Kodutarbijad muutuvad vabatarbijateks hiljemalt 1. juulil 2007.

(14)

Ungari maagaasisektorit iseloomustab hübriidsus, mille puhul eksisteerivad koos nii reguleeritud turuosa (ehk “avalike teenuste turuosa”), mis tuleneb Ungari endisest gaasikorraldusest, kui ka liberaliseeritud turuosa (ehk “avatud turuosa”). Turu reguleeritud osas on avalikke teenuseid osutav hulgimüügiettevõtja (MOL WMT) kohustatud seaduse alusel rahuldama piirkondlike jaotusettevõtjate kogu maagaasinõudluse avalike teenuste pakkumise raames ja piirkondlikud jaotusettevõtjad on kohustatud hankima oma avalike teenuste tarbijatele maagaasi ainult avalikke teenuseid osutavalt hulgimüügiettevõtjalt (kindlaksmääratud hinna alusel). Piirkondlikel jaotusettevõtjatel, st avalike teenuste tarnijatel, on samas ainuõigus ja kohustus teenindada nende tegevuspiirkonnas asuvaid tarbijaid kindlaksmääratud hinna alusel. Vabatarbijad saavad jätkata endise gaasitarnijaga (vastav piirkondlik jaotusettevõtja või avalikke teenuseid osutav hulgimüügiettevõtja ehk MOL WMT, kui tarbijat teenindas otse MOL WMT) sõlmitud avalike teenuste lepingut või lepingu lõpetada ja osta gaasi oma gaasivajaduste rahuldamiseks edasimüüjalt või ise maagaasi importida. Selline hübriidsus lõpeb eeldatavasti juulis 2007.

(15)

Turu-uuring on kinnitanud, et gaasi tarnimisel Ungari edasimüüjatele saab eristada veel ühte eraldiseisvat kaubaturgu, kus importijad/tootjad müüvad gaasi edasimüüjatele, kes müüvad selle edasi teistele, et seejärel gaas tarnida avatud turuosale. Turu reguleeritud osas on piirkondlikel jaotusettevõtjatel kohustus osta avalike teenuste osutamiseks gaasi avalikke teenuseid osutavalt hulgimüügiettevõtjalt (MOL WMT).

(16)

Käesoleva juhtumi uurimine on näidanud, et kõik mõjutatavad turud on oma ulatuselt riigisisesed, erandiks on vaid gaasi jaotamine ja tarnimine kodutarbijatele, mis on praegu oma ulatuselt piirkondlikud (st piirduvad teatud jaotuspiirkondadega Ungaris).

(17)

Võttes arvesse Ungari turgude eripära, on komisjon teinud elektrienergiasektoris kindlaks järgmised asjaomased kaubaturud:

(18)

Ka Ungari elektrienergiasektorit kirjeldab hübriidsus, kus kõrvuti reguleeritud turuosaga eksisteerib ka avatud turuosa. 1. juulil 2004 muutusid kõik mitte-kodutarbijad vabatarbijateks. Kodutarbijad saavad vabatarbijateks 1. juulil 2007. Sarnaselt gaasisektoris toimuvaga saavad ka elektrienergiasektori vabatarbijad vabalt valida omale sobiva pakkuja, kuid võivad säilitada oma avalike teenuste lepingu vastava piirkondliku pakkujaga. Elektrienergiasektoris on vabaturu osale üleläinud tarbijaid rohkem kui gaasisektoris. Juunis 2005 moodustas vabaturu osa 32 % Ungari elektrienergia kogutarbimisest.

(19)

Käesoleva juhtumi uurimine on näidanud, et enamik mõjutatavatest turgudest on oma ulatuselt riigisisesed, erandiks on vaid elektrienergia jaotamine ja jaemüük kodutarbijatele, mis on praegu oma ulatuselt piirkondlikud (st piirduvad teatud jaotuspiirkondadega Ungaris).

(20)

Oma varasema seadusliku monopoolse seisundi tõttu on ettevõtjal MOL WMT ka praegu valitsev seisund Ungari piirkondlikele jaotusettevõtjatele ja edasimüüjatele mõeldud gaasi hulgimüügiturul. Kuigi MOL WMT säilitab oma endised monopoolsed õigused reguleeritud turuosas, on komisjoni uurimine näidanud Ungari gaasi vabaturu osas olulisi turuletuleku takistusi. Uustulnukate jaoks on peamisteks takistuseks keeruline juurdepääs konkurentsivõimelistele gaasivarudele ja likviidsuse puudumine Ungari gaasi hulgiturul.

(21)

MOL WMT kontrollib ja jääb kontrollima juurdepääsu riigisisestele gaasivarudele ja konkurentsivõimelisele importgaasile.

(22)

Ungari riigisisene gaasitootmine ei ole tähtsusetu, sest 2004. aastal ulatus see umbes 3 miljardi kuupmeetrini, mis moodustas umbes 20 % riigisisesest gaasi kogutarbimisest. Uurimine on ka näidanud, et Ungari gaas on importgaasiga konkurentsivõimeline.

(23)

Kuigi kavandatava tehinguga ei omanda E.ON ettevõtjat MOL E & P, on MOL E & P ja MOL WMT siiski sõlminud selle tehingu raames 10-aastase tarnelepingu MOL E & P toodetud riigisisese gaasi kohta. Selle tarnelepingu tingimuste kohaselt määratakse MOL E & P toodanguprognoosi alusel gaasi mahud, mida ta müüb ettevõtjale MOL WMT. Komisjon on leidnud, et riigisisene gaas ei ole seega kättesaadav ühelegi kolmandale poolele […], sest lepingus olevad mahud vastavad MOL E & P toodanguprognoosile, ja et kogused, mis jääksid kolmandatele pooltele lepingu ülejäänud kehtivusaja jooksul, on kõige enam [27–37 %] ettevõtja MOL E & P toodanguprognoosist.

(24)

Imporditud gaas moodustab 80 % gaasi kogutarbimisest Ungaris ja eeldatakse, et see kasvab veelgi, sest riigisisene tootmine väheneb. Gaasi imporditakse kahest sisenemispunktist – idapoolsest (Beregovo, Ukraina piiril) ja läänepoolsest (HAG, Austria piiril).

(25)

Uurimine näitas, et kogu Ungarisse imporditud gaas tuleb Venemaalt (st hangitud ettevõtjalt Gazprom) või mõnest Sõltumatute Riikide Ühenduse riigist (eelkõige Türkmenistanist) Venemaa ja Ukraina kaudu (st transiittorujuhtmete kaudu, mis on ettevõtja Gazprom kontrolli all). Need riigid on ka ainsad konkurentsivõimelised gaasitarne allikad. Muud gaasitarneallikad ei ole Ungaris kättesaadavad enne 2012. aastat, kui avatakse NABUCCO torujuhe (toimetab gaasi Lähis-Idast ja Kaspia piirkonnast).

(26)

Enne turu avamist oli ettevõtjal MOL monopoolne seisund Ungarisse imporditava gaasi turul. Oma gaasitarnete kindlustamiseks sõlmis MOL WMT pikaajalised tarnelepingud kuni […] (kuni […]) ettevõtjatega Panrusgáz, Gaz de France (edaspidi “GdF”), E.ON ja Bothli-Trade (Bothli-Trade andis selle lepingu üle ettevõtjale EMFESZ, kes on seni ainus uustulnuk Ungari gaasiturul). MOL WMT ettevõtjatelt E.ON ja GdF ostetud gaas, mis on imporditud läänepoolsest sisenemispunktist, on tegelikult Venemaa päritolu ja on umbes [27–37 %] kallim kui gaas, mida ostetakse nii ettevõtjalt Gazprom ettevõtja Panrusgáz kaudu kui ka ettevõttelt EMFESZ.

(27)

Turu-uuring on näidanud, et praegu, mil kehtimas on MOL WMT lepingud, on uustulnukatel keeruline saada juurdepääsu Venemaa gaasile. On selgunud, et ettevõtjal Gazprom on stiimul importida Ungarisse gaasi vaid nii palju, et katta gaasinappus, mis jääb Ungari nõudluse edaspidise kasvu ja praeguse nõudluse vahele, mis on juba kaetud ettevõtjaga MOL WMT sõlmitud pika-ajaliste impordilepingutega.

(28)

Gazprom juba tarnib ettevõtja Panrusgáz kaudu, mis on tema ühisettevõte ettevõtjaga MOL, sellist gaasi hulka, mis katab enamiku Ungari vajaduse. Komisjon on seisukohal, et ettevõtjalt Gazprom pole võimalik gaasi osta, et konkureerida ettevõtjaga MOL WMT. Esiteks pole ettevõtjal Gazprom stiimulit müüa gaasi mõnele teisele edasimüüjale odavamalt, sest sel juhul odavneks kogu tema Ungari turule müüdava koguse hind. Teiseks, kui Gazprom müüks kolmandatele pooltele gaasi kallimalt, siis ei oleks see gaas Ungari turul konkurentsivõimeline.

(29)

Lisaks on ettevõtjal MOL WMT turgu valitseva ettevõtjana märkimisväärne eelisseisund potentsiaalsete uustulnukate ees tarne kindluses, edastamise hinnas ja gaasi ladustamises, mis on tingitud tema suurest kliendibaasist ja märkimisväärsest müügimahust.

(30)

Nende põhjuste tõttu on juba enne tehingut MOL WMT valitsev Ungari mitmel gaasi hulgiturul (gaasi tarnimine piirkondlikele jaotusettevõtjatele, gaasi tarnimine edasimüüjatele, gaasi tarnimine elektrijaamadele).

(31)

Erinevalt ettevõtjast MOL tegutseb E.ON gaasi jaemüügiturul, kus ta müüb gaasi väikestele tööstus- ja äritarbijatele oma piirkondlike jaotusettevõtjate kaudu. Seega tekitab ühinemine vertikaalselt integreeritud ettevõtja, kes tegutseb nii gaasi hulgi- kui ka jaemüügiturul. Kohe pärast tehingut on uuel üksusel tõenäoliselt võime ja stiimul sulgeda oma praegustele ja potentsiaalsetele konkurentidele järgnev turg, kus gaasi tarnitakse väikestele tööstus- ja äritarbijatele, sest konkurendid jäävad gaasi hulgimüügiturul gaasi hankimisel sõltuvusse uuest üksusest.

(32)

Pärast ühinemist on uuel üksusel võime sulgeda oma konkurentide juurdepääs gaasile ja suurendada nende kulusid mitmel muul viisil. Turu selles osas, kus hinnad on reguleeritud, saab uus üksus kasutada hinnavälist diskrimineerimist (nagu tarnete viivitused, teenuste kvaliteedi halvenemine, paindlikkuse puudumine, soovimatus uuesti läbirääkimisi pidada jms). Vabaturu osas võib ta kohe tõsta edasimüüjatele müüdava gaasi hulgimüügihinda ja/või kasutada hinnavälist diskrimineerimist.

(33)

Ettevõtjal E.ON on oma piirkondlike jaotusettevõtjate kaudu umbes [15–25 %] turuosa väikestele tööstus- ja äritarbijatele tehtavates gaasitarnetes. Komisjoni analüüs näitab, et uue üksuse stiimul suurendada konkurentide kulusid ja kasutada optimaalset ressurssidele juurdepääsu sulgemise strateegiat sõltub tõenäoliselt õiguskeskkonnast.

(34)

Selle tulemusena jäävad uue üksuse konkurendid tõenäoliselt turult kõrvale ja seega suurendab uus üksus oma turuvõimu väikestele tööstus- ja äritarbijatele mõeldud järgneval gaasitarnete turul. Selline ressurssidele juurdepääsu sulgemise strateegia tõenäoliselt heidutab ka uusi tulijaid, sest potentsiaalsed uustulnukad ei saa uue üksusega sõlmida gaasitarnete üle lepinguid samalaadsetel tingimustel, nagu seda on teinud ettevõtja E.ON tütarettevõtjad. Seega leiab komisjon, et ühinemine takistab oluliselt selle gaasitarnete turu konkurentsi, kus gaasi müüakse väikestele tööstus- ja äritarbijatele.

(35)

Ettevõtjal E.ON on umbes [15–25 %] turuosa Ungari kodutarbijatele mõeldud gaasitarnete turul. Nagu väikestele tööstus- ja äritarbijatele mõeldud gaasitarnete turul, nii on ka kodutarbijatele mõeldud gaasitarnete turul uuel üksusel võime ja stiimul sulgeda järgnevate turgude konkurentidele juurdepääs gaasitarnetele, takistades niimoodi märkimisväärselt konkurentsi sellel turul.

(36)

Kuna kodutarbijad muutuvad vabatarbijateks juulis 2007, st ainult 18 kuud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, siis on komisjon seisukohal, et peamised ühinemisest tingitud konkurentsivastased mõjud ilmnevad alates sellest ajast.

(37)

Lisaks sellistele tulevastele konkurentsivastastele mõjudele toob ühinemine tõenäoliselt kaasa ka vahetu mõju, i) nõrgestades konkureerivaid jaemüüjaid naaber- ja lähedalt seotud turgudel, kus gaasi tarnitakse väikestele tööstus- ja äritarbijatele (kes on tõenäolised sisenejad kodutarbijate turule), ja ii) heidutades potentsiaalseid uustulnukaid, kes valmistuvad turuletulekuks (sest turuletulek tuleb eelnevalt hästi ette valmistada).

(38)

MOL WMT ja piirkondlikud jaotusettevõtjad on olnud vaid kaudselt üksteise konkurendid suurtele tööstustarbijatele mõeldud gaasitarnete turul, sest MOL WMT saab turu reguleeritud osas gaasi tarnida vaid neile tarbijatele, kes on otse ühendatud gaasi ülekandevõrku. Lisaks on piirkondlikud jaotusettevõtjad kohustatud gaasi hankima vaid ettevõtjalt MOL WMT. Siiani on vaid üksikud tarbijad saanud sellistelt edasimüüjatelt nagu EMFESZ vabaturu osas paremaid hinnapakkumisi, sest reguleeritud hinnad on jäänud suhteliselt madalaks.

(39)

Juulist 2007 kaob hübriidsus, mistõttu muutuvad ka hinnad suurtele tööstustarbijatele vabaks. Kuigi MOL WMT kui gaasi edasimüüja oleks olnud võimeline ühendama gaasi jaotusvõrku rohkem suuri tööstustarbijaid, siis ühinemine toob kaasa ettevõtjate MOL WMT ja E.ON oluliste kliendibaaside liitmise (ettevõtja E.ON kontrolli all olevate piirkondlike jaotusettevõtjate (KÖGÁZ, DDGÁZ) ja väidetavalt ettevõtja FŐGÁZ kliendibaasi, mille kohta on teave salastatud) ja seega saab uus üksus kohe juurdepääsu olulisele kliendibaasile (ühine turuosa moodustab umbes [40–50 %], erinevalt tema praegusest konkurendist EMFESZ ja potentsiaalsetest uustulnukatest).

(40)

Nendel põhjustel on komisjon seisukohal, et valitseva seisundi tekke tõttu takistab ühinemine märkimisväärselt konkurentsi suurtele tööstustarbijatele mõeldud gaasitarnete turul.

(41)

MOL Storage on ainus ettevõtja, kes pakub gaasi ladustamise teenuseid Ungaris. Juurdepääs gaasi ladustamisele on oluline kõigile gaasitarnijatele, kes tegutsevad gaasi hulgi- ja jaemüügiturul, sest see võimaldab hallata tarbijate nõudluse hooajalist kõikumist. Komisjon arvab, et ühinemise tulemusel on uuel üksusel võime ja stiimul tugevdada oma diskrimineeriva käitumise kaudu ressurssidele juurdepääsu sulgemise strateegiat isegi siis, kui ladustamisteenuste hinnad on reguleeritud (nagu nõutakse Ungari energeetikaameti resolutsioonis, millega kiidetakse tehing heaks).

(42)

Uus üksus võib kontrollida ka uute ladustamisvõimaluste arendamist Ungaris, arvestades, et i) ettevõtjal MOL Storage on optsioon osta ettevõtjalt MOL E & P ammendunud piirkonnad ja ii) ettevõtjal MOL on ammendunud piirkondade müümisel stiimul eelistada oma 25 % osaluse tõttu ettevõtja MOL Storage aktsiakapitalis ettevõtjat MOL Storage ettevõtjale MOL E & P.

(43)

MOL Transmission omab ja juhib Ungari kõrgsurvevõrku. 25 % ja ühe aktsiaga vähemusosalus, mille MOL säilitaks ettevõtjas MOL WMT, annab ettevõtjale MOL Transmission stiimuli tugevdada oma ressurssidele juurdepääsu sulgemise strateegiat, kahjustades ülekandevõrgule juurdepääsu andmisel diskrimineeriva käitumise tõttu ettevõtja E.ON järgnevate turgude konkurente.

(44)

Komisjoni turu-uuring on näidanud ka konkurentsiga seotud probleeme mitmel elektriturul, mis tulenevad sellest, et MOL WMT tegevused eelneval, st suurtele elektrijaamadele mõeldud gaasitarnete turul, ja ettevõtja E.ON tegevused järgnevatel, st elektrienergia tootmise, hulgi- ja jaemüügiturul, on vertikaalselt integreeritud.

(45)

Kuna MOL ei tegutse elektriturgudel, siis on E.ON alates 1995. aastast teinud olulisi investeeringuid Ungari elektrienergiasektorisse. Kontsern on praegu tegev elektrienergia tootmises Debrecenis asuva väikese gaasiküttel toimiva elektrijaama kaudu (95 MW) ning hulgi- ja jaemüügis kuuest elektrienergia piirkondlikust jaotusettevõtjast kolme ja elektrienergia müügiga tegeleva E.ON EK omamise kaudu. Lisaks kontrollib E.ON mitmeid ettevõtteid, mis on seotud elektrienergia jaemüügiga naaberriikides.

(46)

Juba enne tehingu toimumist on ettevõtjal MOL WMT valitsev seisund suurtele elektrijaamadele mõeldud gaasitarnete turul. Tehing tooks kaasa olulise muudatuse, mille tulemusel uuel üksusel oleks võime ja tõenäoliselt ka stiimul kasutada ära oma kontrollpositsiooni Ungari gaasivarudele juurdepääsul, et sulgeda see oma praegustele ja potentsiaalsetele konkurentidele järgnevatel elektrienergia turgudel, nagu edasimüüjatele mõeldud hulgimüügiturul ning keskmistele ja suurtele tööstus- ja äritarbijatele, väikestele tööstus- ja äritarbijatele ning kodutarbijatele mõeldud jaemüügiturul.

(47)

2005. aastal oli Ungari elektrienergia tootmise koguvõimsus umbes 8 000 MW, kui 2004. aastal oli riigi tippkoormus 6 350 MW. Ungari elektrienergia tootmine on jagatud tuumaenergia (tootmisvõimsus 1 800 MW) ning pruunsöe-, gaasi- ja kivisöeelektrijaamade (tootmisvõimsus 5 700 MW) vahel. Peaaegu 40 % Ungaris tarbitud elektrienergiast toodetakse Paksi tuumaelektrijaamas, ülejäänud 60 % saadakse peamiselt süsivesinikke (pruunsütt, gaasi ja kivisütt) kasutavatest elektrijaamadest ja ka imporditud elektrienergiast. Valdav osa suurte elektrijaamade tootmisvõimsusest kulub Ungari elektriturgu valitseva ja avalikke teenuseid osutava hulgimüügiettevõtjaga MVM sõlmitud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute täitmiseks. Turu-uuring leidis, et elektrienergia ostulepingute kohane tootmisvõimsus moodustas 2005. aastal 4 000–5 000 MW.

(48)

Hinnatakse, et Ungaris on vaja 2020. aastaks elektrienergia tootmisvõimsust uuendada (5 000 MW ehk 60 % praegusest koguvõimsusest), et asendada vanu elektrijaamu (3 500 MW) ja rahuldada suurenenud nõudlust. Seega peaks Ungari elektrienergia tootmisvõimsus suurenema 8 000 MW-lt umbes 10 500 MW-le.

(49)

Komisjoni läbiviidud uute elektrijaamade projektide turu-uuring näitas, et uutes elektrijaamades hakkab peamiseks kasutatavaks kütuseks olema gaas. Ungari energeetikaamet on seisukohal, et gaasiküttega elektrijaamad peaksid suutma anda 60 % uuest tootmisvõimsusest.

(50)

Elektrienergia edasimüüjad impordivad elektrienergiat Ungarisse peamiselt transiidiks või tarneteks keskmistele ja suurtele tarbijatele. Avalikke teenuseid osutav hulgimüügiettevõtja MVM importis 2003. aastal [30–40 %] imporditud elektrienergiast. E.ON oli [10–20 %] imporditud elektrienergiaga suuruselt teine importija, eespool teistest elektrienergia edasimüüjatest. Vastavalt 2005. aastal elektrienergia edastamise ettevõtja MAVIR tehtud uuringule peaks elektrienergia import Ungarisse järgneva 10 aasta jooksul vähenema, samas kui Ungari elektrienergia kogunõudlus jätkab pidevalt kasvamist. Seega peaks imporditud elektrienergia osa elektrienergia kogunõudluses vähenema ja riigisiseselt toodetud elektrienergia osa suurenema.

(51)

Juba enne tehingu toimumist on ettevõtjal MOL WMT valitsev seisund suurtele elektrijaamadele mõeldud gaasitarnete turul. Seega on uuel üksusel pärast tehingu toimumist võime määrata oma konkurentide elektrijaamadele gaasitarnete tingimusi (hinnad, heakskiitmiseeskirjad, võta-või-maksa trahvid, katkestamisõigus, jms) ja diskrimineerida konkureerivaid elektrienergiatootjaid mitmel muul viisil.

(52)

Komisjoni uurimine näitas, et kohe pärast tehingu toimumist hakkab E.ON tõenäoliselt kahte strateegiat kasutama, et oma seisundit tugevdada nii Ungari elektrienergia tootmises/tarnete hulgimüügiturul kui ka elektrienergia jaemüügiturul.

(53)

Esiteks tõstab E.ON tõenäoliselt oma konkurentide uutele gaasiküttega elektrijaamadele müüdava gaasi hinda, eesmärgiga vältida, et konkurendid ehitaksid uusi gaasiküttega elektrijaamu, ja seeläbi soosida oma samalaadseid projekte. Selline strateegia oleks ettevõtjale E.ON ahvatlev, arvestades, et tal on huvi märkimisväärselt laiendada oma energiatootmisvõimsust Ungaris. E.ON võib diskrimineerida ka neid uusi gaasiküttega elektrijaamu, mis ei varusta tema järgnevatel elektrienergia jaemüügiturgudel tegutsevaid tütarettevõtjaid. Selline strateegia oleks majanduslikult mõistlik, sest see annaks ettevõtjale E.ON teatud määral kontrolli elektrienergia tootmise/hulgimüügituru üle ja täiendava konkurentsieelise elektrienergia jaemüügiturul.

(54)

Teiseks hakkab uus üksus olemasolevate elektrijaamade suhtes tõenäoliselt ellu viima sama ressurssidele juurdepääsu sulgemise strateegiat, eesmärgiga piirata nende konkurentsivõimet elektrienergia tootmise/hulgimüügituru vabaturu osas, millega kaasneks lõpuks nende lahkumine turult. Mitmed turuosalised on väljendanud muret, et E.ON püüaks sel juhul nende varasid omandada.

(55)

Edaspidises liberaliseeritud õiguslikus raamistikus, kus vabaturu osas on praegusest suurem energiatootmisvõimsus (ja ettevõtjal E.ON suurem osa energiatootmises), on eespool kirjeldatud ressurssidele juurdepääsu sulgemise strateegiad veelgi tõhusamad ja seega ka kahjulikumad. Nende strateegiate kasutamine vähendaks konkureeriva gaasiküttega elektrijaama võimet turul võistelda ja piiraks konkurentsile rajatud elektrienergia jaemüügituru arengu ulatust.

(56)

Ettevõtja E.ON strateegia muudaks kohe pärast tehingu toimumist Ungari uue tootmisvõimsuse arengu aeglasemaks ja vähem konkurentsivõimeliseks (võrreldes olukorraga, kus erinevad turuosalised ehitaksid uusi elektrijaamu) ning lõpuks tõstaks see elektrienergia hulgimüügihindu. Seega takistaks selline käitumine tõhusat konkurentsi edasimüüjatele mõeldud elektrienergia tootmise/hulgimüügitarnete turul.

(57)

E.ON on selgelt Ungari elektrienergia jaemüügituru juhtiv jõud. Ta on ainus kontsern, kellel on tugev positsioon nii turu reguleeritud osas (kuuest piirkondlikust jaotusettevõtjast kolme kaudu) kui ka vabaturu osas (E.ON EK on üks Ungari kolmest suurimast elektrienergia edasimüüjast) umbes [40–50 %] turuosaga.

(58)

E.ON strateegia elektrienergia tootmise/hulgimüügiturul takistaks oluliselt konkurentsi kõikidel elektrienergia jaemüügiturgudel. See mõju avalduks esmalt uue tootmisvõimsuse konkurentsivõimetus arengus ja kõrgemates hulgimüügihindades. Teiseks vähendaks uue üksuse tõenäoline strateegia ühendada gaasitarned ja elektrienergia ostmine gaasiküttega elektrijaamadest konkurentidest elektrienergia jaemüügiettevõtjate võimet hankida konkurentsivõimelist elektrienergiat ning tugevdaks veelgi uue üksuse juba praegu tugevat positsiooni elektrienergia jaemüügiturul. Samuti näitas komisjoni turu-uuring, et Ungaris on (gaasi ja elektrienergia) topeltpakkumised olulisel kohal. Komisjon on seisukohal, et ettevõtjal E.ON on nii võime kui ka stiimul kohe pärast tehingu toimumist takistada elektrienergia jaemüügiturgudel tegutsevaid ettevõtteid tegemast topeltpakkumisi, sulgedes sellist turundusstrateegiat järgivate konkurentide juurdepääsu gaasivarudele ning seega takistades märkimisväärselt konkurentsi väikestele tööstus- ja äritarbijatele ning kodutarbijatele mõeldud elektrienergiatarnete turul.

(59)

20. oktoobril 2005 esitas E.ON võetud kohustused, et kõrvaldada eespool kirjeldatud gaasi- ja elektrituru konkurentsi puudutavaid probleeme. 16. novembril 2005 esitas E.ON muudetud kohustused ja 8. detsembril kohustuste lõppversiooni. Komisjon on seisukohal, et kõnealuste ettevõtjate võetud kohustused, mis on pärast turu-uuringut oluliselt paranenud võrreldes esialgse pakkumisega, lükkavad ümber kolmandate poolte mure gaasi piisava likviidsuse kindlustamise vajaduse üle gaasi hulgimüügiturul Ungaris sellise hinna ja tingimustega, mis lubavad kolmandatel pooltel tulemuslikult konkureerida uue üksusega Ungari järgnevatel gaasi- ja elektriturgudel.

(60)

Esiteks loobub MOL vastavalt võetud kohustustele kuue kuu jooksul pärast tehingu toimumist oma 25 % ja ühe aktsiaga osalusest ettevõtetes MOL Storage ja MOL WMT. Lisaks ei omanda MOL otsest ega kaudset vähemusosalust ettevõtetes MOL WMT ja MOL Storage 10-aastase perioodi jooksul seni, kuni E.ON on nende ettevõtete peamine enamusaktsionär.

(61)

Vastavalt võetud kohustustele lükkab ettevõtja MOL 25 % osaluse loovutamine ettevõtetes MOL Storage ja MOL WMT ümber kahtlused, mis tulenevad struktuurilistest sidemetest ettevõtete MOL ja E.ON vahel. Turu-uuringus küsitletud ettevõtjad tervitasid üldiselt nimetatud pooltevaheliste struktuuriliste sidemete katkestamist.

(62)

Teiseks ei kasuta MOL vastavalt võetud kohustustele oma ostuoptsiooni 25 % ja 1 aktsia üle ettevõttes MOL Transmission. Lisaks ei müü MOL oma osalust ettevõttes MOL Transmission ettevõttele E.ON ega ühelegi tema tütarettevõtjale 10-aastase perioodi jooksul seni, kuni E.ON on ettevõtete MOL WMT ja MOL Storage enamusaktsionär, mis välistaks ettevõtte E.ON ainu- või ühiskontrolli ettevõtte MOL Transmission üle.

(63)

See võimaldab pädevatel konkurentsiasutustel üle vaadata igasuguse struktuurilise sideme tekkimise uue üksuse ja ettevõtte MOL Transmission vahel (eriti ostuoptsiooni kasutamisel) sellel ajal valitsevate turutingimuste raames.

(64)

E.ON kohustub rakendama Ungaris gaasisektori vabakslaskmise programmi ettevõtete kaupa Internetis toimuva enampakkumise teel. Gaasisektori vabakslaskmise programm näeb ette, et igal aastal korraldatakse ühe miljardi kuupmeetri gaasi kohta enampakkumine (kokku 8 enampakkumist aastatel 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012 ja 2013). Programm kestab kokku 9 aastat kuni juulini 2015. Järelevalvet enampakkumiste ja gaasisektori vabakslaskmise programmi rakendamise üle teostavad Ungari energeetikaamet ja seirehaldur.

(65)

Lisaks kohustub E.ON kolmandale poolele üle andma poole MOL WMT ja MOL E & P kodumaise gaasitarnete lepingumahust (edaspidi “tarneleping”) 6 kuu jooksul tehingu toimumisest. Osalise lepingumahu loovutamisega võtab kolmas pool üle kõik talle määratud ettevõtja MOL WMT tarnelepingust tulenevad õigused ja kohustused. Loovutamine jõustub 2007. gaasiaasta alguses (juulis 2007) ja kehtib kogu tarnelepingu kehtivuse jooksul 2015. aasta juulini. Tarnelepingu loovutatav osa puudutab umbes 7,6–10 miljardit kuupmeetrit gaasi, millest esimesel aastal suunatakse turule 1,2 miljardit kuupmeetrit.

(66)

Et nõuetekohaselt hinnata, kas poolte võetud kohustused gaasisektori ja gaasitarnete teatud lepingumahu vabakslaskmise kohta on asjakohased, et lükata ümber menetluse käigus tekkinud konkurentsi puudutavaid kahtluseid, on komisjon teostanud järelevalvet samalaadsete programmide üle erinevates Euroopa riikides ja teinud Ungari gaasi- ja elektriettevõtetega turu-uuringu.

(67)

Komisjon on seisukohal, et poolte pakutud gaasisektori ja gaasitarnete teatud lepingumahu vabakslaskmine koos turu-uuringu kolmandatest pooltest vastajate ettepandud muudatuste ja täiendustega on piisav, et ümber lükata tehingust põhjustatud konkurentsi puudutavaid kahtluseid. Gaasisektori ja gaasitarnete teatud lepingumahu vabakslaskmise kombinatsioon kindlustab, et kõigil turuosalistel (nii gaasi tarbijatel kui ka edasimüüjatel) on võimalik hankida oma vajaduste rahuldamiseks gaasi konkurentsivõimeliste ja mittediskrimineerivate tingimuste alusel ning vähemalt suurel määral ühinemisel tekkinud üksusest sõltumatult.

(68)

Komisjon on seisukohal, et vabakslastava gaasi kogumaht on piisav, et luua Ungari gaasi hulgimüügiturul gaasi piisav likviidusus selleks, et kindlustada järgnevatel gaasi ja elektriturgudel tõhusa konkurentsi areng ja jätkusuutlikkus. Mõlema meetme kaudu saavutatud gaasi vabastamise kogumaht on märkimisväärne, võrreldes teiste olemasolevate gaasi vabastamise programmidega (igal aastal 2 miljardit kuupmeetrit ehk kuni 14 % kogu Ungari sisetarbimisest).

(69)

Gaasisektori ja gaasitarnete teatud lepingumahu vabakslaskmise programmi kestus (kuni juulini 2015) kindlustab, et enne turustruktuuride ja konkurentsitingimuste muutumist on piisav likviidsus olnud kättesaadav piisavalt kaua aega. Lisaks kindlustab gaasisektori ja gaasitarnete teatud lepingumahu vabakslaskmise programmi hinnamehhanism selle, et edukad pakkujad saavad gaasi samadel (või gaasisektori vabakslaskmise korral isegi parematel) konkurentsitingimustel kui uus üksus. Komisjon leiab, et see hinnamehhanism on ahvatlev kolmandatele pooltele ja see pakub stiimuleid osalemaks aktiivselt gaasisektori vabakslaskmise programmi enampakkumistel.

(70)

Komisjon on arvamusel, et gaasisektori vabakslaskmise programm on oma põhijoontelt (maht, kestus, hinnamehhanism) ja oma tehnilistelt joontelt (partiide suurus, lepingute kestus, paindlikkust võimaldavad eeskirjad) suurel määral kooskõlas kriteeriumiga, mida peetakse gaasisektori vabastamise programmi edukaks rakendamiseks kõige tähtsamaks. Üksikasjalikud eeskirjad enampakkumise ja gaasitarnelepingute tõhusaks rakendamiseks töötavad välja pooled Ungari energeetikaameti kontrolli all ning need esitatakse komisjonile heakskiitmiseks.

(71)

Komisjon on seisukohal, et kolmas pool, kellele on vabakslastud lepingumaht üle antud, muutub Ungari gaasiturgudel suureks ja konkurentsivõimeliseks jõuks. Tal on piisavalt pikaks ajaks gaasivarud, et arendada välja oma turupositsioon Ungari gaasiturgudel ja tuua nendele turgudele likviidsust.

(72)

E.ON kohustub tagama reguleeritud hindade ja tingimuste alusel juurdepääsu ladustamisvõimsusele neile gaasitarbijatele ja gaasi edasimüüjatele, kes ostavad gaasi otse gaasisektori või gaasitarnete teatud lepinguosa vabakslaskmise kaudu. E.ON kohustub pakkuma juurdepääsu piisavale ladustamisvõimsusele ka neile lõppkasutajatele ja hulgimüüjatele, kes ostavad gaasi esimest korda (uued tarbijad) või kelle ladustamise vajadus on suurenenud (praegune õiguslik raamistik tagab ainult, et uuele tarnijale antakse ladustamisvõimsus olemasolevate klientide tarbimise alusel).

(73)

Komisjon on seisukohal, et see kohustus on piisav tagamaks seoses asjakohaste gaasikogustega tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs ladustamisvõimsusele ning võimaldamaks edasimüüjatel ja tarbijatel struktureerida saadud gaasi vastavalt nende enda või tarbijate vajadustele. Selline ladustamist käsitlev kohustus aitab kaasa sellele, et gaasisektori ja gaasitarnete teatud lepingumahu vabakslaskmine muutub kolmandatele pooltele ahvatlevaks.

(74)

Eespool nimetatud põhjuste või nende ühismõju tõttu on komisjon jõudnud järeldusele, et ettevõtte E.ON esitatud kohustused on piisavad, et vastata kõnealuse koondumise käigus tekkinud küsimustele.

(75)

Seega kuulutab komisjoni otsus kõnealuse tehingu ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 kohaselt ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu täitmisega kokkusobivaks.