17.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/31

(1)

Nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiivis 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (1) on sätestatud nõuded, millele väetised peavad vastama, et neid saaks turule viia märkega “EÜ väetised”.

(2)

Direktiivi 76/116/EMÜ I lisas on sätestatud väetiseliigi nimetus ja vastavad nõuded, nt nõuded koostisele, millele peavad vastama kõik EÜ-märkega väetised. Kõnealuses nimekirjas olevad EÜ-märkega väetised on jagatud kategooriatesse väetises sisalduvate peamiste toitainete, st lämmastiku, fosfori ja kaaliumi järgi.

(3)

Direktiivi 76/116/EMÜ artikliga 7 keelati liikmesriikidel väetiste koostise, identifitseerimise, märgistamise või pakendamisega seotud põhjustel keelata, piirata ja takistada käesoleva direktiivi sätetele vastavate EÜ-märkega väetiste turuleviimist.

(4)

Komisjon tegi oma 15. mai 2002. aasta otsusega 2002/366/EÜ (väetiste maksimaalset lubatud kaadmiumisisaldust reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohta, millest Austria Vabariik on teatanud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4) (2) erandi direktiivist 76/116/EMÜ, kiites heaks Austria siseriiklikud õigusnormid, mis keelavad Austria Vabariigi territooriumil turustada fosformineraalväetisi (mille P2O5-sisaldus on 5 % või rohkem), mille kaadmiumisisaldus ületab 75 mg ühe kg P2O5 kohta. Kõnealune erand kehtib 31. detsembrini 2005.

(5)

Muudetud direktiiv 76/116/EMÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta. (3)

(6)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 35 lõikes 2 on sätestatud, et erandeid direktiivi 76/116/EMÜ artiklist 7, mida komisjon teeb asutamislepingu artikli 95 lõike 6 alusel, käsitatakse eranditena määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklist 5, kusjuures mainitud erandid säilitavad ka edaspidi oma mõju, olenemata kõnealuse määruse jõustumisest.

(7)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 põhjenduse 15 kohaselt kavatseb komisjon uurida juhuslike kaadmiumilisandite sisaldust mineraalväetistes, teha vajaduse korral ettepaneku vastava määruse vastuvõtmiseks ning esitada selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(8)

Praegu valmistatakse ette komisjoni ettepanekut väetiste kaadmiumisisalduse kohta.

(9)

Austria ühines Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995. Ühinemisaktis (4) on kehtestatud üleminekusätted kaadmiumi kasutamise ja turuleviimise kohta kõnealuses riigis. Ühinemisakti artikli 69 lõikes 1 sätestatakse, et vastavalt VIII lisale ja selles sätestatud tingimusi arvestades ei kohaldata kõnealuses lisas osutatud sätteid Austria suhtes nelja aasta jooksul alates ühinemise kuupäevast. Artiklis 69 ja VIII lisa punktis 4 sätestatakse, et direktiivi 76/116/EMÜ artiklit 7 ei kohaldata väetiste kaadmiumisisalduse osas Austria suhtes enne 1. jaanuari 1999 ja direktiivi 76/116/EMÜ sätted vaadatakse vastavalt ühenduse menetlustele uuesti läbi 31. detsembriks 1998.

(10)

Ühinemisakti artiklis 2 on sätestatud, et “alates ühinemise kuupäevast on asutamislepingute sätted ja institutsioonide poolt enne ühinemist vastu võetud aktid uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nende riikide suhtes vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele”. Ühinemisakti artiklis 168 on sätestatud, et “uued liikmesriigid jõustavad meetmed, mida on vaja, et nad võiksid alates ühinemise kuupäevast järgida EÜ asutamislepingu artikli 189 (nüüd artikkel 249) (…) tähenduses direktiive ja otsuseid (…), kui XIX lisa loetelus ega käesoleva akti muudes sätetes ei ole ette nähtud muud tähtaega”.

(11)

Järgnevalt muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/97/EÜ (5) direktiivi 76/116/EMÜ seoses kaadmiumi sisaldavate väetiste turustamisega Austrias, Soomes ja Rootsis. Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et Austria Vabariik võib muu hulgas keelata oma territooriumil selliste väetiste turustamise, mille kaadmiumisisaldus ületab liitumise kuupäeval riigis kehtestatut, ning et kõnealune erand kehtib alates 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2001.

(12)

16. novembril 2001 teatas Austria Vabariik kehtivatest siseriiklikest õigusaktidest, mis kalduvad kõrvale direktiivist 76/116/EMÜ väetisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Pärast hoolikat kaalutlemist pikendati otsusega 2002/366/EÜ erandit direktiivist 76/116/EMÜ kuni 31. detsembrini 2005.

(13)

Austria 2004. aasta määrus väetiste kohta (6) kehtestab muu hulgas kaadmiumisisalduse piirtaseme väetistes, sealhulgas EÜ-märkega väetistes. Vastavalt artikli 2 lõikele 4 koostoimes 2. lisa 2. jaoga on Austria Vabariigi territooriumil keelatud turustada fosformineraalväetisi (mille P2O5-sisaldus on 5 % või rohkem), mille kaadmiumisisaldus ületab 75 mg ühe kg P2O5 kohta.

(14)

Väetiste maksimaalse lubatava kaadmiumisisaldusega seonduvad õigusnormid on olnud jõus alates 1985. aastast, kui kehtestati piirtase 120 mg ühe kg P2O5 kohta. Austria sätestas praeguse piirtaseme (75 mg ühe kg P2O5 kohta) 1994. aasta määruses väetiste kohta, (7) mis tühistati 2004. aastal vastu võetud määrusega väetiste kohta, mille eesmärk oli viia seadusandlus vastavusse määrusega (EÜ) nr 2003/2003. Väetiste kaadmiumisisaldust puudutavaid sätteid ei muudetud.

(15)

14. juunil 2005 teatas Austria Vabariik oma kirjas komisjonile, et plaanib vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 alates 1. jaanuarist 2006 jätkata väetiste kaadmiumisisaldust puudutavate siseriiklike õigusnormide kohaldamist. Austria ametivõimud taotlevad pikendust erandile, mis kehtestati otsusega 2002/366/EÜ.

(16)

30. juunil 2005 teatas komisjon oma kirjas Austria ametivõimudele, et on nende artikli 95 lõike 4 alusel tehtud taotluse kätte saanud ning et taotluse kuuekuuline läbivaatamise periood vastavalt artikli 95 lõikele 6 algas 15. juunil 2005, taotluse kättesaamisele järgneval päeval.

(17)

10. augustil 2005 teatas komisjon oma kirjas teistele liikmesriikidele Austrialt saadud taotlusest. Samuti avaldas komisjon teatise taotluse kohta Euroopa Liidu Teatajas, (8) et teavitada teisi huvitatud osapooli siseriiklikest meetmetest, mida Austria plaanib säilitada.

(18)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikes 4 on sätestatud, et kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 mainitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke õigusnorme, teavitab ta komisjoni kõnealustest õigusnormidest ja nende säilitamise põhjustest.

(19)

7. juunil 2005 Austria ametivõimude esitatud taotluse eesmärk on saada luba pikendada otsusega 2002/366/EÜ tehtud praegu kehtivat erandit ka perioodiks pärast 31. detsembrit 2005. Kõnealune otsus võimaldab Austrial jätkata nende siseriiklike õigusnormide rakendamist, mis ei ole vastavuses määruses (EÜ) nr 2003/2003 sisalduvate sätetega EÜ-märkega väetiste koostise kohta.

(20)

Nagu juba eespool märgitud, keelustatakse määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikliga 5 liikmesriikide piirangud EÜ-märkega väetiste turustamisele nende koostise tõttu, ent koostist reguleerivates sätetes ei seata kaadmiumisisaldusele mingit piirtaset. See tähendab, et vastavalt määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklile 5 võib kõnealuse määruse nõuetele vastavaid EÜ-märkega väetisi turustada sõltumata nende kaadmiumisisaldusest.

(21)

Eelnevale toetudes on selge, et siseriiklikud õigusnormid, millest Austria on teatanud, seavad selliste EÜ-märkega fosformineraalväetiste turule lubamisele, mille kaadmiumisisaldus ületab 75 mg ühe kg P2O5 kohta, suuremaid kitsendusi kui määruse (EÜ) nr 2003/2003 sätted.

(22)

Siseriiklikud õigusnormid, millest Austria ametivõimud on teatanud, on vastu võetud enne Austria ühinemist Euroopa Liiduga. Nagu eespool juba märgitud, sätestati ühinemisaktis üleminekumeetmed, mis võimaldasid Austrial nelja aasta jooksul jätkata oma väetiste kaadmiumisisaldust sätestavate siseriiklike õigusnormide rakendamist direktiivi 76/116/EMÜ reguleerimisalas olevate toodete suhtes. Direktiivi 98/97/EÜ kohaselt tekkis Austrial õigus eespool mainitud siseriiklike normide rakendamist jätkata kuni 31. detsembrini 2001. Otsusega 2002/366/EÜ pikendati kõnealust erandit detsembrini 2005.

(23)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõike 4 nõuete kohaselt, mida tõlgendatakse ühinemisakti artiklitele 2 ja 168 toetudes, teavitas Austria komisjoni nende enne Euroopa Liiduga ühinemist vastu võetud õigusnormide täpsest sõnastusest, mida Austria kavatseb säilitada, lisades taotlusele põhjendused, mis Austria arvates õigustavad kõnealuste sätete säilitamist.

(24)

Austria ametivõimud esitasid samad põhjendused, mida nad on juba varem esitanud ning mille põhjal tegi komisjon oma otsuses 2002/366/EÜ Austriale erandi 31. detsembrini 2005. See tähtaeg anti eeldusel, et ühtlustatud õigusaktid on 2005. aasta lõpuks jõustunud. Kuigi sellealane töö käib, ei võeta ühenduse tasemel õigusakte vastu enne aasta lõppu.

(25)

14. juunil 2005 Austria esitatud taotluse eesmärk on saada luba määrusest (EÜ) nr 2003/2003 kõrvale kalduvate siseriiklike õigusnormide säilitamiseks ning seetõttu on taotlus vastuvõetav artikli 95 lõike 4 alusel, mida tõlgendatakse ühinemisakti artiklitele 2 ja 168 toetudes.

(26)

EÜ asutamislepingu artikli 95 kohaselt peab komisjon tagama, et kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse taotleda kõnealuses artiklis sätestatud erandit, on täidetud.

(27)

Komisjon peab eelkõige hindama, kas õigusnormid, millest liikmesriigid on teatanud, on õigustatud EÜ asutamislepingu artiklis 30 mainitud oluliste vajaduste tõttu või on need seotud keskkonna või töökeskkonna kaitsega.

(28)

Kui komisjon leiab, et siseriiklikud õigusnormid on õigustatud, peab ta vastavalt artikli 95 lõikele 6 lisaks veel kontrollima, kas kõnealused siseriiklikud õigusnormid on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need on või ei ole takistuseks siseturu toimimisele.

(29)

Austria on oma taotlust põhjendanud inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise vajadusega. Väetistes sisalduvat kaadmiumi peetakse ohuks keskkonnale ja inimeste tervisele. Austria viitab oma taotluse põhjendamiseks Austrias 2000. aasta oktoobris avaldatud kaadmiumi sisaldavate väetiste riskide hindamist sisaldava uuringu järeldustele. (9)

(30)

Mis puudutab üldist teavet kaadmiumi kohta, siis võib praegu olemas olevate teadusuuringute andmete põhjal järeldada, et üldiselt võivad kaadmiummetall ja -oksiid tekitada tervisele tõsiseid kahjustusi. Eelkõige kaadmiumoksiidi on liigitatud 2. kategooria kantserogeeniks, mutageeniks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks. Samuti on üldtuntud tõde, et väetistes sisalduv kaadmium on ülekaalukalt kõige olulisem allikas, kust kaadmium satub edasi pinnasesse ja toiduahelasse.

(31)

Mis puudutab väetistes sisalduvat kaadmiumi, siis võib Austrias läbi viidud riskianalüüsi tulemusena saadud kõige olulisema teabe võtta kokku järgmiselt:

(32)

On selge, et kõnealused järeldused kehtivad Austria pinnase ning samuti Austrias valitsevate kliimatingimuste erilise olukorra suhtes.

(33)

Kokkuvõtlikult näitab Austrias läbi viidud riskianalüüs, et olemasoleva teabe põhjal ületab Austrias mineraalväetiste kaadmiumi PEC-väärtus (arvutussisaldus keskkonnas) vee PNEC-väärtuse (11) (arvutuslik mittetoimiv sisaldus) enamikus kontrollitud piirkondades. Sama kehtib bioloogiliselt saadavaid väärtusi kasutades ka 5 % osas pinnasest Austria viiekümne kahes põllumajanduslikus piirkonnas. Austria ametivõimude arvates tähendab see, et ELi riskianalüüsi metoodika kohaselt on kõnealune aine muret tekitav ning lisameetmete võtmine on kohustuslik.

(34)

Austria ametivõimude esitatud riskianalüüs on läbi viidud ühenduse tasandil kehtestatud menetluste ja metoodika alusel, mis peaks tagama saadud teabe usaldusväärsuse kõrge taseme.

(35)

Komisjon vaatas riskianalüüsis oleva teabe läbi juba otsuse 2002/366/EÜ väljatöötamise raames, mis võimaldas Austrial säilitada oma siseriiklikke sätteid 31. detsembrini 2005.

(36)

2005. aastal ei esitanud Austria muid teaduslikke või tehnilisi andmeid. Akumulatsiooniprotsess on aeglane ja kolmeaastase perioodi jooksul ei jõua see märkimisväärselt muutuda. Seetõttu võib arvestada, et olukord on sarnane sellega, mis oli 2002. aastal.

(37)

Austria esitatud andmete paikapidavust kinnitab järgmine teaduslik baasmaterjal, mida kasutati väetiste kaadmiumisisaldust käsitlevat komisjoni ettepanekut ette valmistades:

Kaadmiumi ja kaadmiumoksiidi üldise riskianalüüsi lõpliku vormistamise viibimise tõttu ning samuti võimaliku järeltöö tõttu riski vähendamise meetmete osas on komisjoni ettepanek kaadmiumi kohta väetistes mõneti hilinenud.

(38)

Seetõttu leiab komisjon pärast teaduslike tõendusmaterjalide läbivaatamist Austria taotluse põhjal, et Austria ametivõimud on näidanud, et kaadmiumi sisaldavad väetised on ohtlikud keskkonnale ja inimeste tervisele, ning Austria ametivõimude poolt teatavaks tehtud siseriiklikud õigusnormid, mille eesmärk on viia Austria keskkonna kokkupuuted kaadmiumi sisaldavate väetistega miinimumini, on õigustatud.

(39)

Artikli 95 lõige 6 kohustab komisjoni kindlaks tegema, et kavandatud meetmeid ei kasutata meelevaldse diskrimineerimise vahendina. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt tähendab diskrimineerimise puudumine, et siseriiklikke kaubanduspiiranguid ei või kasutada nii, et see tekitaks teistest liikmesriikidest pärit kaupade diskrimineerimise.

(40)

Kavandatavad siseriiklikud õigusnormid on üldised ja kehtivad samaväärselt siseriiklike ja imporditud fosforipõhiste EÜ-märkega väetiste suhtes. Eeltoodu tulemusena puudub tõendusmaterjal, et kõnealuseid õigusnorme võib kasutada ühenduses tegutsevate ettevõtjate vahelise meelevaldse diskrimineerimise vahendina.

(41)

Siseriiklikud meetmed, millega reguleeritakse EÜ-märkega väetiste koostist ja mis on piiravamad ühenduse direktiivi sätetest, kujutavad endast tavaliselt kaubanduspiirangut. Tooteid, mida võib ülejäänud ühenduses seaduslikult turule viia, ei tohi asjaomases liikmesriigis turule viia. Artikli 95 lõikes 6 sisalduva põhimõtte eesmärk on ära hoida lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate siseriiklike õigusnormide rakendamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid, mis võetakse kasutusele selleks, et tõkestada teistest liikmesriikidest pärit toodete importi eesmärgiga kaudselt kaitsta kodumaist toodangut.

(42)

Nagu juba eespool tõestatud, on kaadmiumi sisaldavate väetiste kasutamine keskkonna ja inimeste tervise kaitsmise seisukohast muret tekitav. Seetõttu tundub, et siseriiklike õigusaktide säilitamise eesmärk on keskkonna ja inimeste tervise kaitse, mitte varjatud kaubanduspiirangute tekitamine.

(43)

Kõnealust tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see heaks kiita mis tahes siseriiklikku meedet, mis võib mõjutada siseturu rajamist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastuvõetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Järelikult leiab komisjon, et EÜ asutamislepingu artiklis 95 sätestatud erandimenetluse kasuliku olemuse säilitamiseks peab siseturu toimimise takistamist artikli 95 lõike 6 raames mõistma kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(44)

Arvestades riske, mida kaadmiumi sisaldavate väetiste kasutamine Austria pinnases nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele tekitab, ja võttes arvesse järgmist:

Komisjon leiab, et kõnealuses läbivaatusetapis puudub tõendusmaterjal selle kohta, et siseriiklikud õigusaktid oleksid siseturu toimimisele ebaproportsionaalseks takistuseks, võrreldes taotletavate eesmärkidega.

(45)

Periood, milleks erand tehakse, peab jätma komisjonile piisavalt aega selleks, et teha ettepanek ühenduse tasandil väetiste kaadmiumisisaldust käsitleva eelnõu vastuvõtmiseks, ning nõukogule ja Euroopa Parlamendile kõnealuse eelnõu vastuvõtmiseks. Vältimaks institutsioonidevahelise arutelu käigus tekkida võivate viivituste kaasmõju peaksid käesoleva otsuse sätted kehtima seni, kuni ühtlustatud meede on Euroopa Liidu tasandil kohaldatav.

(46)

Eelnevale toetudes võib teha järelduse, et Austria Vabariigi 14. juunil 2005 esitatud taotlus selliste siseriiklike õigusnormide säilitamiseks, mis seavad suuremaid piiranguid kui direktiivi 76/116/EMÜ sätted väetiste kaadmiumisisalduse kohta, on vastuvõetav.

(47)

Lisaks leiab komisjon, et kõnealused siseriiklikud õigusnormid

Seetõttu leiab komisjon, et kõnealuseid õigusnormid võib heaks kiita,