18.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/25

(1)

27. mai 2002. aasta kirjas (registreeritud 31. mail 2002, A/14263), esitati komisjonile kaebus Piemonte maakonna kohaliku omavalitsuse 25. veebruari 2002. aasta otsuse nr 57-5400 kohta.

(2)

13. septembri 2002. aasta kirjas D/55115 esitati Itaalia ametiasutusele teabenõue. Sellest kaebusejärgselt võetud meetmest teatati kaebuse esitajale komisjoni 16. septembri 2002. aasta kirjas D/55127; seejärel saatis kaebuse esitaja lisateabe kirjaga A/38090, 5.11.2002.

(3)

Itaalia ametiasutused esitasid oma vastuse 24. oktoobri 2002. aasta kirjas nr 12998 (registreeritud 8. novembril 2002, A/38204).

(4)

Komisjoni 21. märtsi 2003. aasta kirjas SG(2003)D/229057 teatati Itaaliale, et komisjon otsustas algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse seoses kõnesoleva toetuskavaga, mida ei ole rakendatud ainult Piemonte maakonnas, vaid peaaegu kogu Itaalias.

(5)

Komisjoni otsus kõnesoleva menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus üles huvitatud isikuid esitama oma märkusi.

(6)

Huvitatud isikute märkused esitati komisjonile kirjaga A/3395, 6.6.2003. Need märkused edastati Itaaliale kirjaga D/55630, 4.9.2003. Kirjas A/37007, 10.10.2003, taotles Itaalia vastamise tähtaja pikendamist. Itaalia esitas oma märkused kirjas A/37736, 11.11.2003.

(7)

Pärast Itaalia ametiisikute ja komisjoni talituste 16. aprilli 2003. aasta kohtumist esitas Itaalia kirjas A/34148, 13.6.2003, oma märkused menetluse algatamise kohta.

(8)

Oma kirjas D/58151, 18.12.2003, nõudis komisjon Itaalialt lisateabe esitamist.

(9)

Kirjas A/31204, 19.2.2004, taotlesid Itaalia ametiasutused vastamise tähtaja pikendamist; komisjon rahuldas selle taotluse (D/51435, 26.2.2004). Seejärel esitas Itaalia nõutud andmed kirjadega A/32487, 7.4.2004, ja A/32628, 14.4.2004.

(10)

Kaebuses väideti, et teatavatele Piemonte maakonna territooriumil tegutsevatele koolitusasutustele on antud ebaseaduslikku toetust Piemonte maakonna kohaliku omavalitsuse 25. veebruari 2002. aasta otsuse nr 57-5400 kohaselt, kusjuures selle otsuse jõustamisel rikuti asutamislepingu artikli 88 lõiget 3.

(11)

Komisjonipoolsele lisateabe nõudele saadetud Itaalia ametiasutuste vastusele (A/38204) lisatud dokumentidest selgus, et otsus 57-5400/2002, mis põhjustas kaebuse, kujutab endast siiski üksnes riigi ministri määruse (decreto ministeriale) nr 173/2001 (edaspidi määrus 173/2001), eriti selle ühe alaprogrammi (“Toetused varasemate maksekohustuste tasumiseks”) Piemonte maakonda käsitlevat rakenduseeskirja.

(12)

Kõnesolevas alaprogrammis ettenähtud toetus on peamiselt suunatud koolituasasutuste finantskohustustega ja varem tehtud palgakulutustega seotud võlgade tasumisele. Seda toetust antakse tagastamatu abina. Kõnesolevat toetust saavad erineva struktuuriga koolitusasutused, mis võivad olla nii tulunduslikud kui mittetulunduslikud, ei välistata ka suuri koolitusasutusi.

(13)

Lisaks nähakse määruses 173/2001 ette ka järgmised alaprogrammid:

(14)

Kirjas A/38204, 8.11.2002, kinnitasid Itaalia ametiasutused, et riiklikust fondist anti ja jagati Itaalia maakondadele määruse 173/2001 alusel kokku 180 miljardit Itaalia liiri (ligikaudu 93 miljonit eurot). Määrus 173/2001 on 23.detsembri 2000. aasta siseriikliku seaduse nr 388 “Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriannaule dello Stato (legge finanziaria 2001)” (edaspidi “seadus 388/2000”) artikli 118 lõike 9 rakenduseeskiri, milles sätestatakse Itaalia koolitusasutuste reformimine seoses nende sertifitseerimisega.

(15)

Samas kirjas kinnitati, et Itaalia ametiasutused ei pea eespool mainitud meedet riigiabiks, kuna nende arvates oli see abi mõeldud üldist huvi pakkuva turuvälise tegevuse toetamiseks.

(16)

Itaalia märkis ka, et rakendatav sertifitseerimiskava oli vähemalt de facto seotud koolitusasutuste reformimisega kokkuleppe teel, mis sõlmiti keskvalitsuse ja Itaalia maakondade vahel 24. juuni 1997. aasta määruse nr 196 (edaspidi määrus 196/97) artikli 17 sätte kohaselt 2000. aasta mais. Seda formuleeringut kinnitati seaduse 388/2000 artikli 118 paragrahvis 9 ja rakendati määrusega 173/2001.

(17)

Itaalia väite kohaselt oli koolitusasutuste finantseerimine mõeldud toetusesaajate organisatsiooniliste puudujääkide kõrvaldamiseks, mis võiksid kahjustada sertifitseerimismenetluse edukust. Alates 2003. aasta juulist võib riiklikest vahenditest finantseeritav õppetöö tegelikult toimuda ainult sertifitseeritud koolitusasutustes.

(18)

Teisest küljest, nagu nähtub asjakohase siseriikliku õigusraamistiku arengust (“pacchetto Treu”; siseriiklik määrus 144/99 ja 2000. aasta märtsis sõlmitud riigi maakondi käsitlev kokkulepe), võisid koolitusasutused alates 1997. aastast osutada erafinantseeritavaid õppeteenuseid, st konkurentsi alusel turul pakutavaid õppeteenuseid, kusjuures real juhtudel kasutasid koolitusasutused seda võimalust.

(19)

Itaalia väite kohaselt ei andnud kõnesolev meede siiski konkurentsieeliseid, kuna see oli mõeldud traditsiooniliste koolitusagentuuride kogemuste ja oskusteabe säilitamiseks (nt vähemalt 3–5 aastane leping riikliku fondeerimisasutusega oli abikõlblik) ning meede oli sellel etapil vajalik selleks, et panna koolitusasutusi täitma liberaliseeritud turul õpetamise jätkamiseks nõutavaid sertifitseerimistingimusi. Peale selle ei suuda need koolitusasutused Itaalia arvates mõjutada kauplemist, kuna nad tegutsevad enamasti kohalikul (subregionaalsel) tasandil.

(20)

Mis puutub hinnatava meetme rakendamisse Itaalia territooriumil, siis Itaalia poolt esitatud teabe kohaselt ei rakendatud Friuli Venezia Giulia piirkonnas, Sitsiilias ja Campanias kõnesolevat kava üldse. Sardiinias ja Trento autonoomses provintsis rakendati meedet komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaselt EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisel vähese tähtsusega abi suhtes (3), kuna Toscanas ja Umbrias tehti sama pärast seda, kui käesoleva juhtumi kohta oli menetlus juba algatatud. Määruse 173/2001 alusel ei eraldatud üldse toetusi ainult Bolzano autonoomsele provintsile, ja seal seda meedet ei rakendatud. Teatavates muudes maakondades rakendati alaprogrammide meetmeid ainult osaliselt.

(21)

Esiteks märkis komisjon, et fondist antavat abi said ainult need koolitusagentuurid, kes vastasid selgesti siseriiklikele eeskirjadele. Peale selle valiti toetusesaajaid regioonide poolt kindlaksmääratud erikriteeriumide alusel, sellepärast peeti meedet valikuliseks ja riiklikke kulutusi nõudvaks.

(22)

Teiseks väljendas komisjon tõsist kahtlust, kas kutseõpetust tervikuna saab pidada üldist huvi pakkuvaks mitteturunduslikuks tegevuseks, nagu märkisid alguses Itaalia ametiasutused. Seoses sellega asus komisjon seisukohale, et kõnesolev abi võib parandada toetusesaaja finantsolukorda, kuna see vähendab toetusesaaja poolt tavaliselt kantavaid kulusid.

(23)

Lõpuks, kuigi koolitus kujutab endast tõenäoliselt ühendusesiseste vahetuste piiratud valdkonda, ei saa välistada, et mõned koolitusfirmad tegutsevad ühenduse tasandil. Need firmad võivad olla huvitatud pääsemisest Itaalia koolitusturule.

(24)

Sellepärast on komisjon seisukohal, et kõnesolev meede võis endast kujutada riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(25)

Juhul kui seda meedet kvalifitseeritakse riigiabiks, tuleks seda hinnata asutamislepingu ja muude ühenduse õigusaktide sätete alusel.

(26)

Seoses sellega asus komisjon seisukohale, et osa abi puhul, mis oli mõeldud ruumide ja seadmete kohandamiseks, võiks teha erandeid, kui see abi on suunatud puudega tööliste palkamisega seotud lisakulude katmisele. Samuti võiks teha erandeid alaprogrammi “Koolitajate koolitus” puhul, kui see vastab komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 68/2001 sätestatud kriteeriumidele, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (4).

(27)

Olemasolevas toimikus kajastatud asjaoludel tuleks komisjoni arvates kõiki muid meetmeid pidada tegevusabiks, mille puhul ei saa teha erandeid asutamislepingu sätete alusel.

(28)

Huvitatud isiku märkused esitas komisjonile ainult üks Itaalia koolitusagentuur, kes väidetavalt tegutseb vähemalt siseriiklikul tasemel ja saab toetust käsitletava meetme kaudu.

(29)

See koolitusagentuur on seisukohal, et Itaalia koolitusturule ligipääsu käsitlevad eeskirjad on siseriiklike ja ühenduse ettevõtete puhul samad, ning märgib, et kui koolitusasutuse tegevüksus tahab täita koolitusülesannet, mida toetatakse riiklikest vahenditest, peab tema varasema tegevuse tase küündima tõhususläveni ning tal peab olema tihe side tootmis- ja sotsiaalkeskkonnaga vastavalt maakondade poolt kehtestatud kriteeriumidele. Sellepärast ei ole ükski välismaine koolitusagentuur suutnud täita kehtestatud tingimusi.

(30)

Itaalia arvates ei mõjuta kõnesolev meede liikmesriikide vahelist kauplemist, kuna sertifitseerimiskavas (sistema di accreditamento), mis põhineb regionaalsete rakenduseeskirjadega sätestatud objektiivsetel kriteeriumidel, ei nähta ette asutamisõiguse tõkkeid või piiranguid muudest maakondadest või liikmesriikidest pärinevatele koolitusagentuuridele.

(31)

Peale selle arvavad Itaalia ametiasutused, et Itaalia koolitusagentuuridele lubatud abi ei kahjusta uute koolitajate huvisid juhul, kui neid koolitusagentuure peetakse raskustes olevateks seoses oma maakondade teenindamisega, mida kinnitavad varasemad kahjumid, mille hüvitamiseks uuritav meede oli mõeldud. Itaalia käsitluse kohaselt ei kujuta toetus endast abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses eriti sellisel juhul, kui seda anti hüvitisena kutseõpetuse rakendamisega seotud varasemate kahjude eest tingimusel, et see kutseõpetus tehti koolitusasutusele ülesandeks riikliku hariduskava raames.

(32)

Pealegi ei tohiks Itaalia arvates välismaised äriühingud olla huvitatud pääsemisest Itaalia avalikule koolitusturule, kuna see ei anna kasumit. Seda tõendab muu hulgas uuritava abi andmise vajadus.

(33)

Lõpuks, Itaalia ametiasutuste arvates ei tuleks riikliku hariduskava raames antavat avalikku mittetulunduslikku kutseõpetust, mida toetatakse riigi vahenditest ja mille eest toetusesaajad otseselt ei maksa, käsitleda turundusliku tegevusena, eriti silmas pidades kohtuasju “Humbel” (5) ja “Wirth” (6).

(34)

Piemonte maakond nõustus, et kõnesolev meede on valikuline ja on seotud riiklike vahenditega, kuid ei nõustunud, et see on seotud eelistega ja mõjuga ühendusesisesele kaubandusele. Seoses eespool mainitud eelistega oli ta seisukohal, et makstud toetused olid mõeldud ainult koolitusagentuuride teenuste hüvitamiseks tingimusel, et koolitus toimus asjakohase riikliku hariduskava raames; mis puutub mõjusse ühendusesisesele kaubandusele, siis Piemonte maakond oli seisukohal, et liikmesriikide vahel ei kaubelda koolitusteenustega; sellist kauplemist takistab peamiselt keel ja sideme puudumine territooriumiga. Sellest erinevalt võib tema arvates tegelikult olemas olla ühenduse erakoolituse turg (konkureerivate koolitusteenuste turg).

(35)

Igal juhul ei tohi nende meetmetega piirata uute ettevõtjate turulepääsu, kes võisid mitte kanda kulusid, mida toetusesaajad pidid eelnevalt kandma. Isegi juhul, kui selle eelise olemasolu tõestatakse, oleks see Piemonte piirkonna arvates ainult kohaliku turu moonutamise küsimus, järelikult ei ole Piemonte piirkonna arvates kõnesoleval juhul artikli 87 lõige 1 kohaldatav.

(36)

Komisjoni analüüsis ei käsitleta abi andmist üksikutele toetusesaajatele, vaid tervet toetuskava, mille moodustavad kõnesolevad üldised meetmed. Alates menetluse algatamisest on Itaalia ametiasutused olnud täielikult teadlikud komisjoni kahtlustest seoses kõnesoleva kavaga. Kui nad olid seisukohal, et teatavaid erijuhtumeid oli vaja hinnata eraldi, oleksid nad pidanud teatama komisjonile nende juhtumite eripärast ja esitama kogu individuaalseks hindamiseks vajaliku teabe.

(37)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et “igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(38)

Nagu on selgesti sõnastatud siseriiklikus eeskirjas, anti kõnesolevat abi riiklike vahendite arvel 180 miljoni Itaalia liiri (ligikaudu 93 miljoni euro) suurusest fondist, kusjuures määrusest 173/2001 ilmneb, et abi jaotati peaaegu kõikide Itaalia maakondade vahel. Järelikult on tegemist riiklikest vahenditest tehtud kulutustega.

(39)

Seoses kõnesoleva toetuskavaga said abi ainult koolitusagentuurid. Pealegi valiti toetusesaajad regionaalsel alusel, silmas pidades olemasolevat eelarvet ja iga Itaalia piirkonnaga seotud võimalikke lisakriteeriume; järelikult on kõnesoleva meetodi valikulisus kaheastmeline.

(40)

Valikulisust ja seotust riiklike ressurssidega on oma järeldustes kinnitanud ka Itaalia.

(41)

Esiteks tuleb rõhutada, et üldiselt hõlmab “ettevõtte mõiste konkurentsiõiguse tähenduses mis tahes majandustegevusega tegelevat üksust, olenemata tema õiguslikust staatusest (nt mittetulunduslik), kuuluvusest teatavasse majandusüksusesse või finantseerimisviisist” ning et “mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises teataval turul, on majandustegevus” (7).

(42)

Seda seisukohta väljendati ka üldhuviteenuseid Euroopas käsitlevates komisjoni 1996 (8) ja 2000 (9) aasta teatistes ning komisjoni aruandes Euroopa Ülemkogu Laekeni kohtumisel (10).

(43)

Mis puutub eriti majandusliku ja mittemajandusliku iseloomuga teenuste eristamisse, siis komisjon on hiljuti rõhutanud (vt eeskätt roheline raamat üldhuviteenuste kohta (11), punkt 44, millele on teiste hulgas viidatud valges raamatus üldhuviteenuste kohta (12)), et mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises teataval turul, on majandustegevus. Järelikult võivad majandusteenused ja mittemajanduslikud teenused esineda ühes ja samas sektoris samaaegselt ning mõnikord võib neid osutada isegi üks ja seesama organisatsioon. üksnes Majandusteenuste suhtes on kohaldatavad siseturu-, konkurentsi- ja riigiabieeskirjad.

(44)

Mittemajandusliku tegevuse puhul, vastupidi, ei ole siseturu- ja konkurentsieeskirjad kohaldatavad ja järelikult ei mõjuta need eeskirjad üldhuviteenuseid niivõrd, kuivõrd need teenused kujutavad endast tegelikult mittemajanduslikku tegevust. Seoses siseriiklike hariduskavadega on Euroopa Kohus teinud otsuse, et liikmesriigid ei peaks selliste kavade kehtestamisel ja toetamisel üritama tegelda kasuliku tegevusega, vaid peavad täitma oma kohustusi rahva ees sotsiaal-, kultuuri- ja haridussfääris (13).

(45)

Kohtuotsuses Humbel'i kohtuasjas on kindlaks määratud eriti, et tehnilises koolitusasutuses siseriikliku hariduskava alusel läbiviidavat kursusõpet ei saa käsitleda teenusena EÜ asutamislepingu artikli 50 tähenduses. Tegelikult on kõnesoleva artikli esimeses lõikes sätestatud, et asutamislepingu tähenduses käsitletakse teenustena ainult “tavaliselt tasu eest tehtavat tegevust”.

(46)

Kohtuotsuses Wirth'i kohtuasjas (14) kinnitatakse Humbel'i kohtuasja puhul tehtud kohtu järeldust, mille kohaselt tasu oluline tunnus seisneb selles, et tasu kujutab endast hüvitist asjakohase teenuse eest ning teenuse osutaja ja teenuse saaja lepivad tavaliselt tasu suhtes kokku. Samas kohtuotsuses leidis kohus, et siseriikliku hariduskava alusel läbiviidava kursuseõppe korral see tunnus puudus.

(47)

Üldiselt, Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt jäetakse ühenduse konkurentsi- ja siseturueeskirjade kohaldamisalast tavaliselt välja paljud toimingud, mida teevad suurel määral sotsiaalseid ülesandeid täitvad organisatsioonid, kelle eesmärk ei ole tulu saamine ning ei ole mõeldud tootmis- või majandustegevuseks. (15).

(48)

Käesoleval juhtumil tulenes Itaalia poolt esitatud teabest, et asjaomaste koolitusasutuste tegevus oli kahetine. Ühest küljest tagasid need koolitusasutused neile usaldatud institutsionaalse kutseõppe, millel oli sotsiaalne eesmärk, mis oli mõeldud üksikisikutele ja viidi ellu riikliku hariduskava raames ning mille kulud kaeti riigi või selle maakondade poolt üksnes teatavate abikõlblike kulutuste hüvitamise teel. Teisest küljest oli nendel koolitusasutustel õigus tegelda turundusliku koolitustegevusega, mis oli mõeldud ettevõtetele, ettevõtete töötajatele ja üksikisikutele, kes maksid turuhinda, kusjuures real juhtudel koolitusasutused ka kasutasid seda õigust. Itaalia pani nende kahe tegevusvaldkonnaga seotud eraldi aruandluse kohustuse toetusesaajatele.

(49)

Seega võiks esimest liiki õppetegevust käsitleda majandustegevusega mitteseotuna. Sellest tuleneks, et uuritava tegevuse suhtes ei ole kohaldatavad konkurentsi- ja siseturueeskirjad ning see tegevus ei kuulu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.

(50)

Komisjon märgib siiski, et viimati osutatud pretsedendiõigus näitab ka seda, et majandustegevuse mõiste areneb ja on osaliselt seotud iga liikmesriigi poliitiliste valikutega. Liikmesriik võib otsustada delegeerida ettevõttele teatavaid ülesandeid, mida tavaliselt käsitletakse kuuluvatena liikmesriigi valitsusasutuste võimkonda. Liikmesriik võib ka luua tingimusi, mis on vajalikud teatava toote või teenuse turu olemasoluks, mida ilma nende tingimusteta ei eksisteeriks. Sellise riikliku sekkumise tulemusena muutub asjakohane tegevus majandustegevuseks ja selle suhtes on kohaldatavad konkurentsieeskirjad.

(51)

Kohtuotsuses Ambulanz Glockner'i kohtuasjas (16) märkis Euroopa Kohus, et patsientide vedu on tegevus, mida hädaabiveo turul ja patsiendiveo turul pakutakse tasu eest mitme operaatori poolt. Kõnesoleval juhtumil osutasid neid teenuseid mittetulunduslikud asutused. Kohus tuletas siiski meelde, et see eripära ei välista asutuste liigitamist ettevõteteks EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses juhtudel, kui nad tegelevad majandustegevusega.

(52)

Kohtuotsuses Henning Veedfald'i kohtuasjas (17) otsustas Euroopa Kohus, et haiglas osutatava meditsiiniteenuse puhul kasutatava aine valmistamine haiglas kujutab endast majandustegevust. Tõsiasi, et teenuse eest ei tasunud patsient otse, vaid seda finantseeriti riiklikest vahenditest, ei mõjuta selle tegevuse liigitamist majandustegevuseks.

(53)

Seda käsitlusviisi kinnitati kahes teises kohtuotsuses (18) juhtumil, mille puhul teatavad liikmesriigid väitsid, et meditsiiniteenused ei kujutanud endast majandustegevust, kuna haiglaravil olnud patsient ei pidanud tingimata osutatud teenuse eest maksma. Euroopa Kohus otsustas, et meditsiinitegevus on majandustegevus ka juhul, kui teenuse eest ei pea otse maksma patsient, vaid selle eest makstavad ametiasutused või haigekassa.

(54)

Pealegi ei välista solidaarsuselemendi olemasolu tingimata võimalust tegelda asjakohase tegevusega tulunduslikus mahus. Mõned operaatorid võivad nõustuda neid solidaarsuse aspekte arvestama, silmas pidades muid soodustusi, mida nad võivad saada kõnesolevasse sektorisse sekkumisel. Mittetulundusüksused võivad tegutseda koos tulundusettevõtetega ja järelikult kujutada endast ettevõtteid EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(55)

Sellepärast ei saa komisjon välistada, et teatavad koolitusasutuste tegevused tuleks kvalifitseerida majandustegevuseks isegi juhul, kui tegemist oli kutseõpetusega riikliku hariduskava raames.

(56)

Juhul kui need tegevused selliselt kvalifitseeritakse, tuleks kohaldada asutamislepingu artikli 86 lõiget 2 (käsitleb ettevõtteid, kellel on üldmajandushuviteenuste osutamise ülesanne). Osutatud lõikes sätestatakse, et asjaomaste ettevõtete kohta kehtivad asutamislepingus ettenähtud eeskirjad, eriti konkurentsieeskirjad niivõrd, kuivõrd nende eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele ettevõtetele määratud eriülesannete täitmist. Lisaks sätestatakse selles lõikes, et kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(57)

Vastavalt eespool esitatule, on võimalik teha artikli 86 lõige 2 kohane erand, kuna kõnesolevatele koolitusasutustele oli siduvate aktidega, s.o Itaalia maakondade ja koolitusasutuste vaheliste lepingutega, määratud avaliku teenuse osutamise eriülesanne asjakohaste riiklike ja regionaalsete eeskirjade raames ning puudus ülemäärase hüvitamise oht, st vastavalt kehtestatud eraldi aruandlusele, ei saanud abi ületada asjakohaste kulutuste summat.

(58)

Komisjon on siiski jõudnud vastupidisele järeldusele, mille kohaselt majandustegevuse olemasolu on seoses eespool punktis 48 märgitud teist liiki tegevusega küllaldaselt tõendatud, kusjuures tõendid põhinevad Itaalia ametiasutuste endi poolt esitatud andmetel.

(59)

Selleks, et abi kuuluks artikli 87 kohaldamisalasse, peab abi kahjustama või ohustama konkurentsi niivõrd, kuivõrd mõjutatakse liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi puhul on need kaks tingimust sageli seotud.

(60)

Eriti ühendusesisese kaubandusega seoses tuletas esimese astme kohus meelde (19), et kui finantsabi tugevdab teatava ettevõtte seisundit võrreldes teiste ühendusesiseses kaubanduses osalevate ettevõtetega, tuleb viimati mainitud ettevõtteid pidada sellest abist mõjutatuks. See kehtib, kui abi saanud ettevõte osaleb aktiivselt liikmesriikidevahelises kaubanduses või osaleb lepingutes, mis on sõlmitud pärast mitmes liikmesriigis läbiviidud pakkumismenetlust.

(61)

Pealegi võib abi laad olla ka selline, et see mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust ja kahjustab konkurentsi isegi juhul, kui abi saanud ettevõte, kes konkureerib teise liikmesriigi ettevõttega, piiriüleses tegevuses ei osale. Kui teatav liikmesriik annab ettevõttele abi, võivad siseriiklikud tarned püsida samal tasemel või suureneda, mille tulemusena vähenevad teises liikmesriigis asuva ettevõtte võimalused pakkuda oma teenuseid esimesena mainitud liikmesriigi turul.

(62)

Järelikult ei ole kaubanduse mõjutamise tõendamiseks vaja tõendada toetusesaaja otsest osalemist eksporditegevuses (20) ega samas turuosas tegelikult toimunud liikmesriikide vahelist vahetust. Lisaks järeldub, et ei suhteliselt väike abisumma ega abi saanud ettevõtte suhteline väiksus võimalda teha a priori järeldust, et kaubandust ei ole mõjutatud.

(63)

Sellega seoses märgib komisjon, et uuritaval juhtumil tegutsevad mõned toetusesaajad vähemalt regionaalsel või regiooniülesel (mõnikord ka üleriigilisel) tasemel ning nende majanduskäive on oluline; seda peetakse asjaoluks, mis võimaldab neil ületada takistusi koolitusteenuste pakkumise laiendamisel kogu ühenduse turule. Lisaks märgib komisjon, et mõned toetusesaajad juba tegutsevad riigiülesel tasemel.

(64)

Näiteks üks teatav toetusesaaja tegutseb reas liikmesriikides nagu Belgia (4 aadressil), Prantsusmaa (7 aadressil), Saksamaa (4 aadressil) ja Ühendkuningriik (1 aadressil), ühes ühendusse mittekuuluvas riigis (Šveitsis) ning ühes Euroopa-välises riigis (Argentiinas). Ta on ka rahvusvahelise võrgustiku “Exemplo” partner, millesse kuulub 14 Euroopa koolitusagentuuri, mis on mõeldud teatavateks eesmärkideks nagu teadmiste vahetamine, võrdlusuuringud, koostöö Euroopa projektide raamistikus, e-kaubanduseks mõeldud eraldi turuosa arendamine ja võrguõpe.

(65)

Silmas pidades eespool esitatut ja seda, et kaalul on mõju kauplemisele, teeb komisjon järelduse, et seoses kõnesolevate meetmetega tuleb kinnitada riigiabiks kvalifitseeritava abi olemasolu asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuna ühendusesisene kaubandus on mõjutamise suhtes eriti tundlik.

(66)

Komisjon märgib, et käesoleval juhtumil ei ole järgitud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohast teatamiskohustust.

(67)

Kuna komisjonile ei ole eelnevalt teatatud toetuskava vastavusest riigiabieeskirjadele, on see toetuskava ellu viidud vastuolus asutamislepingu artikli 88 lõikega 3. Järelikult on see toetuskava ebaseaduslik.

(68)

Kuigi põhimõtteliselt võiks alaprogrammi “Toetused varasemate maksekohustuste tasumiseks” kvalifitseerida vähese tähtsusega abiks (21), sest kõnesolevas toetuskavas ei arvestatud sektoreid, mida vähese tähtsusega abi käsitlev määrus ei hõlma, abi ekspordiga seotud tegevusteks ega kohalikke kaupu kasutavat kontingenti, tuleb siiski rõhutada, et abi summa ületas sageli 100 000 euro suurust ülemmäära.

(69)

Sellepärast on komisjon seisukohal, et kõnesolevat meedet ei tuleks pidada vastavaks vähese tähtsusega abi käsitlevale määrusele. Pealegi ei ole Itaalia ametiasutused kunagi kvalifitseerinud seda toetuskava vähese tähtsusega abiks.

(70)

Kuna kõnesolevas alaprogrammis ei arvestata koolitustoetust käsitleva määruse (22) artikli 4 punkti 7 alapunktides a–f sätestatud abikõlblikke kulutusi, ei saa selle alaprogrammi puhul teha erandit kõnesoleva määruse alusel. Pealegi ei ole Itaalia ametiasutused kvalifitseerinud seda toetuskava koolitusabiks.

(71)

Juhul kui abi hinnatakse komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (23) kohaselt, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, märgib komisjon, et kõnesolevas alaprogrammis ei ole ette nähtud abi materiaalsesse või mittemateriaalsesse varasse investeerimiseks. Vastupidiselt sellele on kõnesoleva alaprogrammi eesmärk jooksvate kulude vähendamine selle abil, et abi antakse seoses varasemate maksekohustustega, mis tuleks kvalifitseerida tegevusabiks ja mida komisjon tavaliselt ei soodusta.

(72)

Tegevusabi, mis ei ole seotud avalike teenuste ülesannetest tingitud erikulutustega, on tundlik selles mõttes, et selle andmine võib vähendada tavaliselt ettevõtte enda poolt kantavaid üldisi kulutusi.

(73)

Tegelikult võib anda tegevusabi erandina ainult nende piirkondade puhul, mis on kõlblikud erandi tegemiseks artikli 87 lõike 2 punktist a, tingimusel et on järgitud regionaalabi juhiste (24) punktis 4.15 sätestatud nõudeid. Tuleb rõhutada, et kõnesoleval juhul on kohaldatav asjakohane siseriiklik reegel muutmata kujul kogu liikmesriigi territooriumil ilma piirkondlike erinevuste ületamiseks mõeldud vahetegemisteta.

(74)

Komisjon on seisukohal, et kõnesolev kava ei vasta ühelegi eespool mainitud nõudele. Pealegi ei osutanud Itaalia ametiasutused seoses selle kava võimaliku kokkusobivusega väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitlevale määrusele ega regionaalabi juhistele.

(75)

Pealegi ei aita kõnesolev abi nähtavasti kaasa ka mõnele muule ühenduse horisontaaleesmärgile asutamisalepingu artikli 87 lõike 3 punktile c vastavas valdkonnas nagu teadus- ja arendustegevus, tööhõive, keskkond, pääste või ümberkorraldamine asjakohaste juhiste, raamdokumentide ja määruste tähenduses.

(76)

On selge, et käesoleva toimiku puhul ei ole kohaldatavad asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktides a–c (25) sätestatud erandid. Sama võib järeldada artikli 87 lõike 3 punktides b ja d (26) ettenähtud erandite suhtes.

(77)

Nende alaprogrammide korral on rakendatavad samad põhjendused, mida rakendati seoses alaprogrammiga “Toetused varasemate maksekohustuste tasumiseks”.

(78)

Tegelikult on komisjon seisukohal, et enamikul juhtudel tuleb kõnesolev abi kvalifitseerida tegevusabiks, kuna nende puhul ei saa teha erandeid.

(79)

Niivõrd, kuivõrd personali vabatahtliku töölt lahkumise ergutamine võimaldab abi saavatel koolitusagentuuridel kunstlikult vähendada oma personalikulusid võrreldes konkurentidega, annab see nähtavasti lubamatuid konkurentsieeliseid, ning sellepärast ei kvalifitseerita eelkõige seda abi komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määruse nr 2204/2002 (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes) (27) või mõne muu asjakohase eeskirja alusel erandikõlblikuks.

(80)

Samuti ei ole erandikõlblikud infoseadmete täiustamiseks tehtud kulutused, kuna need ei kujuta endast alginvesteeringuid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva määruse tähenduses (28) ega regionaalarengu abinõusid piirkondliku riigiabi andmise juhendi (29) tähenduses.

(81)

Eespool punktides 68–76 esitatud põhjustel ei saa ehitiste ja seadmete kohandamiseks kohustuslike ohutusnormidega antava abi puhul teha erandeid ühegi käesoleval ajal jõus oleva riigiabi reegli alusel.

(82)

Sellest erinevalt võib ruumide ja seadmete kohandamiseks mõeldud abi selle osa puhul, mis on suunatud puudega tööliste palkamisega seotud lisakulude katmisele, teha erandeid tööhõivealast riigiabi käsitleva määruse (30), eriti selle artikli 6, lõike 2 punktide a ja c alusel.

(83)

Samuti võib teha erandeid alaprogrammi “Koolitajate koolitus” puhul, silmas pidades koolitusabi käsitlevat määrust (31).

(84)

Niivõrd, kuivõrd üksikisikute kutseõpetust, mis kujutab endast riikliku hariduskava osa, ei käsitleta majandustegevusena, nagu on kindlaks määratud eespool punktides 44–49 ja kooskõlas eraldi aruandlusega, ei kuulu selle tegevusega seotud kuludele vastavalt antud abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 sätte mõjualasse ning ei ole seega kvalifitseeritav riigiabina.

(85)

Teisest küljest, kui seoses eespool punktides 50–55 rõhutatud majandustegevuse mõiste arenguga peetakse teatavat riikliku hariduskava raames tehtavat toimingut majandustegevuseks, võib selle toimingu puhul teha erandi asutamislepingu artikli 86 lõike 2 alusel.

(86)

Sellest erinevalt vastab turundustegevusega seotud kulude katmiseks mõeldud abi kõikidele riigiabiks kvalifitseerimise tingimustele ning kuulub seega asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõjualasse.

(87)

Komisjon taunib asjaolu, et koolitusasutuste ümberkorraldamiseks mõeldud toetuskava rakendati sellisel määral, et see kujutab endast riigiabi artikli 87 lõike 1 tähenduses, mille tõttu see toetuskava on õigusvastane.

(88)

Seoses alaprogrammidega “Ehitiste ja seadmete kohandamine kohustuslike ohutusnormidega ja selleks, et hõlbustada puuetega inimeste ligipääsu” (alaprogrammi osa, mis on suunatud puudega tööliste palkamisega seotud lisakulude katmisele) ja “Koolitajate koolitus”, võib teha erandeid vastavalt komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusele nr 2204/2002 (32) (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes) ja komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 68/2001 (33) (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes).

(89)

Abi, mis on antud seoses alaprogrammidega “Toetused varasemate maksekohustuste tasumiseks”, “Personali vabatahtliku töölt lahkumise stimuleerimine”, “Infoseadmete täiustamine”, “Ehitiste ja seadmete kohandamine kohustuslike ohutusnormidega ja selleks, et hõlbustada puuetega inimeste ligipääsu” (alaprogrammi osa, mis on suunatud kohandamisele kohustuslike ohutusnormidega) ei sobi kokku ühisturuga.

(90)

Komisjon märgib, et kõikide kõnesolevate meetmete suhtes võib põhimõtteliselt kohaldada vähese tähtsusega abi käsitlevat määrust 69/2001 (34), kuna need meetmed ei hõlma selle määruse reguleerimisalasse mittekuuluvaid sektoreid, ekspordiga seotud toimingute puhul antavat abi ega omamaiste kaupade kasutamisega seotud kontingenti. Järelikult, juhul kui kõik määruse 69/2001 tingimused on täidetud, kusjuures igal asjakohasel kolmeaastasel perioodil on üksikute toetuse saajate puhul eriti järgitud 100 000 euro suurust piirmäära, võib kõnesolevate meetmete kohase abi kvalifitseerida vähese tähtsusega abiks, mille suhtes ei kohaldata asutamislepingu artikli 87 lõike 1 sätteid.

(91)

Käesolev toetuskava käsitlev otsus tuleb rakendada viivitamata. Komisjoni pikaajalise tava kohaselt ja kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 87 nõuab komisjon toetusesaajalt sisse abi, mis on EÜ asutamislepingu artikli 88 alusel antud ebaseaduslikult ja ei sobi kokku ühisturuga. Seda tava on kinnitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 659/99 (35) artiklis 14.

(92)

Komisjon märgib, et toetuskava käsitlev otsus ei piira võimalust, et teatavad individuaalsed meetmed võivad endast mitte kujutada abi (kuna üksikule toetusesaajale antud abi puhul on kohaldatav vähese tähtsuse reegel) või neid meetmeid võib nende heade külgede tõttu käsitleda täielikult või osaliselt ühisturuga kokkusobivatena (nt grupierandi määruse alusel).

(93)

Silmas pidades nõukogu määruse (EÜ) nr 659/99 artikli 14 lõiget 2, kuuluvad tagastamisotsuse kohaselt tagastatava abi summadesse intressid, mille määra kinnitab komisjon. Intressi makstakse ajavahemiku eest, millal ebaseaduslik abi oli toetusesaaja käsutuses, kuni selle tagastamise kuupäevani.

(94)

Intressid arvutatakse komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 (36) (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) V peatüki sätete kohaselt.

(95)

Selleks kohustab Itaalia kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatamisest võimalikke kõnesoleva toetuskavaga seotud toetusesaajaid tagastama abi koos intressidega järgnevalt kindlaksmääratud korras. Kogu tagastamine tuleb lõpule viia käesolevast otsusest teatamise kuupäevale järgneva esimese majandusaasta lõpuks.

(96)

Itaalia esitab käesoleva otsuse I lisa küsimustikus nõutud teabe, koostades asjaomaste toetusesaajate nimekirja ning märkides selgelt ebaseadusliku riigiabi viivitamatuks ja tõhusaks tagastamiseks kavandatud ja võetud meetmed. Komisjon palub Itaalial esitada kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest kõik dokumendid (ringkirjad, sissenõudekorraldused jne), mis tõendavad, et ebaseadusliku abi saajate suhtes on algatatud abi sissenõudmise menetlused,