26.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 311/22

(1)

Vastavalt pressiaruannetele selle kohta, et uus äriühing Siderúrgica Añón SA (edaspidi “Siderúrgica Añón”) oli Galicia piirkondliku valitsuse toel saanud laenu summas 9,62 miljonit eurot valtspingi installeerimiseks, taotles komisjon oma 14. mai 2001. aasta kirjaga selle meetme kohta teavet. 2. juuli 2001. aasta kirjaga saatis komisjon nimetatud taotluse kohta meeldetuletuse.

(2)

10. juuli 2001. aasta kirjaga teavitasid Hispaania ametivõimud komisjoni laenu olemasolust ja Galicia majandusarenguinstituudi (edaspidi “IGAPE”) antud garantiist.

(3)

27. juuli 2001. aasta kirjaga taotles komisjon lisateavet laenutingimuste ja garantii kohta.

(4)

Kahe meeldetuletuse järel 19. septembrist ja 12. oktoobrist 2001 esitasid Hispaania ametivõimud nõutavad andmed 25. oktoobri 2001. aasta kirjaga (täiendatud 12. novembri 2001. aasta kirjaga).

(5)

20. detsembri 2001. aasta kirjaga teatas komisjon Hispaaniale oma otsusest algatada nimetatud meetmete suhtes menetlus vastavalt komisjoni 18. detsembri 1996. aasta otsuse 2496/96/ESTÜ artikli 6 lõikele 5, mis sätestab ühenduse eeskirjad riigiabi kohta terasetööstusele (2) (edaspidi “teraseabikoodeks”).

(6)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud osapooli üles esitama oma seisukohad nende meetmete kohta. Samal ajal väljastas komisjon teabe esitamise korralduse teatud informatsiooni omandamiseks.

(7)

1. märtsi 2002. aasta kirjaga esitasid Hispaania ametivõimud oma seisukohad ja osa nõutud teabest. Puuduv teave esitati 19. aprilli 2002. aasta kirjaga ning seda täiendati 7. mai 2002. aasta kirjaga.

(8)

Komisjon sai huvitatud osapooltelt nende seisukohad. Ta saatis need Hispaaniale, kes sai võimaluse reageerida; Hispaania märkused saabusid 26. märtsi 2002 kirjaga.

(9)

Vastavalt Hispaania esitatud andmetele otsustas komisjon 2. juulil 2002 laiendada ka teistele meetmetele menetlust, mis oli juba algatatud laenu ja garantii suhtes (vt põhjendus 2).

(10)

9. augusti 2002. aasta kirjaga esitasid Hispaania ametivõimud oma seisukohad.

(11)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (4) Komisjon kutsus huvitatud osapooli üles esitama oma seisukohad nende meetmete kohta.

(12)

Komisjon sai huvitatud osapooltelt nende seisukohad. Ta edastas need Hispaaniale, kellele anti võimalus reageerida.

(13)

Siderúrgica Añón on jaanuaris 2000 terasetoodete tootmiseks ja müügiks rajatud äriühing. Ta alustas katsetootmist märtsis 2002. Asutamise ajal oli ühingu aktsiakapital 3 004 800 eurot, aktsiad olid märgitud Hierros Añón SA (edaspidi “Hierros Añón”) (66,66 %) ja Rodonita SL (edaspidi “Rodonita”) (33,33 %) poolt.

(14)

Hierros Añón tegeleb terasetoodete müügiga. Oma tütarettevõtja Gallega de Mallas SL (edaspidi “Gallega de Mallas”) kaudu toodab ta ka keevitatud terasvõrku.

(15)

Järgmises tabelis on esitatud asjakohased arvnäitajad kontserni kohta:

(16)

Rodonita SL on Epifanio Campo kontsernile (edaspidi “Epifanio Campo”) kuuluv äriühing, mis tegutseb peamiselt tööstuslike materjalide sektoris.

(17)

Järgmises tabelis on asjakohased arvnäitajaid ettevõtete kohta, mille aktsiatest Rodonita omab rohkem kui 25 %:

(18)

Hispaania ametivõimude poolt esitatud teabe kohaselt on Hierros Añón’i ja Rodonita peamised eesmärgid selle investeeringuga: a) katta oma vajadused terasetoodete järele, et mitte sõltuda välistest allikatest nagu seni; b) saavutada oma toodete ühtlane kvaliteet; c) suurendada kontsernisiseselt lisandväärtust. Planeeritud on 70 % Siderúrgica Añón’i toodangu suunamine kontserni ettevõtetesse, ülejäänu eksporditakse ühendusest välja (peamiselt Põhja-Aafrikasse ja Ladina-Ameerikasse, võimalik, et ka Aasiasse). See protsent väheneb projekti teise osa lõpuleviimisega.

(19)

Projekti investeerimiskulud kokku on esialgsete arvestuste kohaselt 29 992 589 eurot. Projekti finantseerimine oli planeeritud omaressurssidest, riigiabist ja laenudest.

(20)

Äriühing teeb oma valmistooted (betooni sarrusvardaid varraste või torude kujul) avaturult ostetud terastoorikutest. Betooni sarrusvardad on ehitussektoris kasutatav madala lisandväärtusega toode.

(21)

Ehkki aastatel 1995–1997 vähenesid tootmismahud oluliselt (näiteks tootmismahu vähenemine Itaalias kuni 3,4 miljonit tonni aastas), kannatab sektor, milles tegutseb Siderúrgica Añón, liigse tootmisvõimsuse all, nagu näitavad ka järgmised tabelid:

(22)

1999. aastal eksportis Hispaania ülejäänud Euroopa Liitu umbes 480 000 tonni nimetatud tooteid. Ülejäänud ühendusest imporditi umbes 290 000 tonni.

(23)

Betooni sarrusvardaid toodetakse kõigis ühenduse riikides, välja arvatud Iirimaa, Rootsi ja Soome.

(24)

10. novembril 2000 määras Galicia piirkondlik valitsus IGAPE kaudu Siderúrgica Añón’ile toetuse summas 2 399 407 eurot, mis moodustab 8 % toetuse saamise tingimustele vastavatest kuludest (millest 285 681 eurot maksti enne 31. juulit 2002). IGAPE (Instituto Gallego de Promoción económica) loodi 1993. aastal ja see suunab Galicia piirkondliku valitsuse tegevust Galicia majanduse stimuleerimiseks.

(25)

29. detsembril 2000 andis Hispaania teadus- ja tehnoloogiaministeerium välja intressivaba laenu summas 1 803 036 eurot 15aastase tagasimaksetähtajaga ja 5aastase maksevaba perioodiga.

(26)

2. aprillil 2001 sõlmis Siderúrgica Añón sündikaatlaenulepingu seitsme pangaga summale 9 616 193 eurot, mis on osa Galicia piirkondliku valitsuse ja nende pankade vahelisest suuremast lepingust, niinimetatud Inversiones Estratégicas de Galicia (INESGA) krediidist. (5) Intressimäär on kolme kuu Euribor + 25 baaspunkti ja ühekordne vormistamistasu 0,5 %. 30 % laenusumma tagastamine on täiendavalt garanteeritud IGAPE poolt. Selle garantii pealt tasub äriühing 0,2 % garantiisummale vastavat garantiipreemiat. Samuti oli IGAPE 1. veebruaril 2001 nõustunud tasuma intressimäära 25 baaspunkti ning laenu vormistamistasu.

(27)

19. aprillil 2001 suurendati Siderúrgica Añón’i aktsiakapitali 10 217 220 euroni. Avalik-õiguslik äriühing SODIGA Galicia SCR, SA (edaspidi “SODIGA”) maksis 1 803 060 eurot (tegelik sissemakse on siiski vaid aktsiad väärtuses 1 202 040 eurot, kuna aktsia eest makstavat hinda 60 eurot aktsia kohta suurendati 30 eurose ülekursi võrra), Hierros Añón 4 006 860 eurot ja Rodonita 2 003 520 eurot. Eraisikutest osanikud maksid 60 eurot aktsia kohta, millest pool maksti kohe ja teine pool 2001. aasta septembri lõpuks. Pärast kapitali suurendamist jaotus Siderúrgica Añón’i kapital järgmiselt: Hierros Añón 58,82 %; Rodonita 29,41 %; SODIGA 11,76 %. Samuti sõlmisid osapooled lepingu, mille kohaselt Hierros Añón ja Rodonita (või Siderúrgica Añón ise) võtsid endale kohustuse SODIGA ees osta SODIGA osalus hiljemalt 19. aprillil 2007 kõrgema summa eest kahest järgmisest: a) ettevõtte teoreetiline arvestuslik väärtus, mille vajaduse korral määrab kindlaks sõltumatu ekspertiis; või b) 141,85 % esimesest sissemaksest, s.o 2 557 640,61 eurot. Alates 30. detsembrist 2002 saab SODIGA Siderúrgica Añón’ilt lõppsumma ettemaksena viis aastast osamakset summas 150 916 eurot.

(28)

SODIGA on Galicia piirkondliku valitsuse poolt kontrollitav riskikapitalifirma, kes tegeleb ajutise osalemisega Galicia majanduse ja tööstuse arendamisega seotud ettevõtetes. SODIGA aktsionärid on Galicia piirkondlik valitsus (20,6 % otseselt ja 46,6 % IGAPE kaudu) ja finantsasutused (32,8 %). SODIGA saab IGAPE toetusi, mis aastaks 2000 moodustasid 6 861 574,89 eurot. Neid toetusi peab kasutama eriinvesteeringute rahastamiseks, s.o investeeringuid, mis on riskantsemad kui tavaliselt või mille tagasimaksetähtaeg või amortisatsiooniperiood on pikem, või investeeringuid teatud geograafilistes piirkondades.

(29)

1. märtsil 2002 suurendati Siderúrgica Añón’i aktsiakapitali täiendavalt 4 207 140 euro võrra. Kolm aktsionäri märkisid aktsiaid vastavalt endi osalusele (SODIGA maksis 495 180 eurot) ja ühesugustel tingimustel kõigi kolme aktsionäri jaoks, mis puudutab aktsia hinda ja makseid. Samuti sõlmisid osapooled lepingu, mille kohaselt Hierros Añón ja Rodonita (või Siderúrgica Añón ise) võtsid endale kohustuse SODIGA ees osta SODIGA osalus hiljemalt 19. aprillil 2007 kõrgema summa eest kahest järgmisest: a) ettevõtte teoreetiline arvestuslik väärtus, mille vajaduse korral määrab kindlaks sõltumatu ekspertiis; või b) 133,82 % esimesest sissemaksest, s.o 662 650 eurot. Alates 30. detsembrist 2003 saab SODIGA Siderúrgica Añón'ilt lõppsumma ettemaksena neli aastast osamakset summas 41 867 eurot.

(30)

Oma otsuses menetluse algatamise kohta väljendas komisjon kahtlusi selle kohta, kas SODIGA poolset osaluse omandamist Siderúrgica Añón’i aktsiakapitalis saab käsitleda riskikapitali andmisena vastavalt turumajanduse tavapärastele investeerimistavadele ning kas garantii eest makstud hind vastab turuhinnale. Lisaks sellele väljendas komisjon kahtlust nimetatud meetmete, nii nagu ka teiste Hispaania ametivõimude poolt rakendatud, eelmises jaotises kirjeldatud investeeringu rahastamismeetmete ühisturuga kokkusobivuse suhtes.

(31)

Oma 2002. aasta 22. veebruari kirjas märkis Euroopa sõltumatute terasetootjate assotsiatsioon (EISA), et abi oli ühisturuga kokkusobimatu, kuna: a) terasvarraste turg kannatas liigse tootmisvõimsuse all, b) investeering ei hakkaks kunagi kasumit tootma ja viiks vaid konkurentsi kahjustamisele, ning c) mitte ükski eraettevõtja ei riskiks oma kapitaliga nende toodete tootmiseks praegustes turutingimustes.

(32)

Oma 5. märtsi 2002. aasta kirjas leidis Unión de Empresas Siderúrgicas (UNESID), et on ebaloogiline, kui riiklikke vahendeid kasutataks uue tootmisvõimsuse rajamiseks sektoris, kus märkimisväärne hulk riiklikke vahendeid oli kulutatud tööjõu ja tootmisvõimsuse vähendamisele.

(33)

Oma 8. märtsi 2002. aasta kirjas väitis Federacciai, Itaalia terasefirmade föderatsioon, et terasvarraste turg kannatas liigse tootmisvõimsuse all ja seetõttu kaasnes investeeringuga selles sektoris kõrge riskitase ning kasumlikkus oli ebatõenäoline. Lisaks sellele märgiti kirjas, et SODIGA ja INESGA kaasamise põhjustasid poliitilised kaalutlused. Lõpetuseks, INESGA kaudu antud laenu intressimäär ja garanteerimise eest makstud tasu ei vastanud turutingimustele.

(34)

Oma 2002. aasta 17. oktoobri kirjas märkis UK Steel Enterprise Ltd. (edaspidi “UK Steel”), et sektorit iseloomustasid liigne tootmisvõimsus, ülemäärane kolmanda riigi konkurents ja madalad hinnad ning see kõik viitas sellele, et normaalne eraettevõtja ei oleks paigutanud kapitali uue tootmisvõimsuse loomisesse. On küsitav, kas Hierros Añón ja Rodonita ise oleksid sellesse projekti investeerinud, kui ebaseaduslik riigiabi ei oleks olnud saadaval. Peale selle oleks tõsiasi, et Hierros Añón ja Rodonita kasutasid 70 % toodangust endi sisemisteks vajadusteks, muutnud küsitavaks Siderúrgica Añón’i võimaliku kasumi. Toote siirdehinna arvutus oleks olnud läbipaistmatu ning arvatavasti suunatud pigem Hierros Añón’i ja Rodonita kui Siderúrgica Añón’i kasumlikkuse suurendamisele.

(35)

Oma 31. juuli 2002. aasta kirjaga tegi Siderúrgica Añón järgmised avaldused:

(36)

Äriühingu väitel kehtis 23. juulist 2002 terasesektori kohta komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (6) (edaspidi “VKE määrus”). Tõsiasi, et abi anti enne ESTÜ lepingu lõppemist, ei omanud tähtsust, kuna vastavalt väljakujunenud pretsedendiõigusele pidid komisjoni otsused abi kokkusobivuse kohta põhinema otsuse tegemise, mitte abi andmise ajal olemasolevatel faktidel ja seadustel. Lisaks, komisjoni teatises kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks, (7) millele viitas komisjoni teatis ESTÜ lepingu (8) lõppemisest tulenevate konkurentsijuhtude käsitlemise teatud aspektide kohta, oli nimetatud vaid raamistikku, juhiseid, teadaandeid ja teatisi, mitte aga määrusi.

(37)

Nimetatud asjaoludel, kuna Siderúrgica Añón oli VKE ning antud abi osatähtsus (9) oli madalam kui VKE määruse artiklis 4 nimetatud osatähtsus, oli abi kokkusobiv ühisturuga (ning vabastatud teatamiskohustusest).

(38)

Lisaks sellele, mis puudutab IGAPE poolt määratud toetust ja teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi poolt antud intressivaba laenu, väitis äriühing, et need anti kavade kohaselt, mis komisjon kiitis heaks vastavalt 5. juulil 1995 (riigiabi N 21/95) ja 18. mail 2001 (riigiabi N 182/01) ning olid seega kokkusobivad ühisturuga.

(39)

SODIGA poolse osaluse omandamise kohta Siderúrgica Añón’i kapitalis kinnitas äriühing, et tõsiasi, et era- ja riikliku aktsionäri huvid võivad erineda, ei omanud tähtsust, kuna peamine oli era- ja riiklike investorite osalemine ühesugustel tingimustel. Selle seisukoha kaitseks väitis äriühing, et komisjoni arvates ei olnud riigiabi Bavaria poolses osaluse omandamises NMH kapitalis koos veel kolme terasetootjaga (komisjoni 31. oktoobri 1995. aasta otsuses nimetatud 26. juuli 1988. aasta otsus), ning et kui komisjon algatas menetluse Vallooni piirkonna poolse osaluse omandamise vastu Carsidis, ei võtnud ta arvesse era- ja riiklike aktsionäride erihuve.

(40)

Oma 2002. aasta 30. septembri kirjas väitis äriühing, et kuna teraseabikoodeksi artikli 6 lõikes 5 kehtestatud kolmekuuline tähtaeg otsuse vastuvõtmiseks oli möödunud, ei olnud komisjonil enam õigust vastu võtta otsust oma 2001. aasta 20. detsembri kirjas viidatud meetmete kohta.

(41)

23. juuni 2003. aasta kirjaga esitas Siderúrgica Añón täiendavaid seisukohti. Esiteks kinnitas ta, et abi ei saanud analüüsida ESTÜ lepingu või teraseabikoodeksi kontekstis. Teiseks väitis ta, et abi reguleeris VKE määrus. Kolmandaks väitis ta, et abi oli olemasolev abi nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (10) edaspidi “menetlusmäärus”) artikli 1 punkti b tähenduses, kuna see anti enne EÜ asutamislepingu riigiabireeglite jõustumist terasesektori suhtes.

(42)

Mis puudutab SODIGA poolset osaluse omandamist Siderúrgica Añón’i aktsiakapitalis, siis väitsid Hispaania ametivõimud, et see on teostatud turumajanduse tavade kohaselt. Investeerimisotsused olid tehtud ainult projektide elujõulisust ja eeldatavat kasumlikkust arvestades. Antud juhul omandas SODIGA osaluse Siderúrgica Añón’is kapitali suurendamise ajal ning üheaegselt olemasolevate aktsionäridega, kes kokku märkisid 83,4 % uutest aktsiatest. Neil asjaoludel väitsid Hispaania ametivõimud, et pretsedendiõiguse kohaselt vastas see erainvestori kriteeriumidele. Lisaks sellele kinnitasid Hispaania ametivõimud, et tagasiostulepingu abil kindlustas SODIGA enda investeeringu minimaalse tasuvuse 7,2 % aastas, mis on kõrgem riigi võlakirjade intressimäärast (kümneks aastaks) lepingu sõlmimise hetkel (5,3 %). Igal juhul, kui tegemist oli riigiabiga, olnuks see ühisturuga kokkusobiv lähtuvalt komisjoni teatisest riigiabi ja riskikapitali kohta, (11) sest tegemist oli keskmise suurusega ettevõttega, mis oli asutamisetapis ning asub toetatavas piirkonnas (punkt VIII.3 ii).

(43)

Mis puudutab fakti, et SODIGA tasus aktsia eest kõrgemat hinda ja maksis selle kohe välja, siis kinnitasid Hispaania ametivõimud, et see kompenseeris SODIGA investeeringule garanteeritud miinimumkasumi, millest teised aktsionärid tulu ei saanud. Igal juhul, kinnitasid nad, on see vaid normaalne tava, et uus aktsionär peaks maksma värskelt emiteeritud aktsiate eest kõrgemat hinda, peegeldades projektile esialgsete aktsionäride poolt antud olulist tõuget (näiteks lepingud seadmete tarnijatega ja maa soetamine).

(44)

Mis puudutab SODIGA osalemist teises Siderúrgica Añón’i kapitali suurendamises, siis väitsid Hispaania ametivõimud, et SODIGA osales proportsionaalses vastavuses oma osalusega ning samadel tingimustel teiste aktsionäridega. Sellistel asjaoludel ei olnud tegemist riigiabiga.

(45)

Mis puudutab riigiorganite vastutust SODIGA tegevuse eest, siis väitsid Hispaania ametivõimud, et pretsedendiõiguse kohaselt pidanuks komisjon esitama tõendeid, et riigiorganid sekkusid otsusesse investeerida Siderúrgica Añón’i.

(46)

Mis puudutab INESGA abil saadud laenu, siis kinnitasid Hispaania ametivõimud, et rahalised vahendid tulid eranditult eraallikatest (osalevatelt pankadelt), et need pangad võisid vabalt osaleda mis tahes operatsioonide rahastamises ning et INESGA osalemine seisnes vaid täitmistähtaja kontrollimises. Seega oli nende lõppjäreldus, et riigi vahendeid ei kaasatud. Lisaks sellele kinnitasid nad, et võrdlus komisjoni poolt kasutatud viitemääraga ei olnud asjakohane, kuna see viitemäär vastas pankadevaheliste vahetuskursside kuu keskmisele viieaastase perioodi jooksul septembris, oktoobris ja novembris 2000, mida on suurendatud 75 protsendipunkti võrra. Kuna pankadevaheliste vahetuskursside viie aasta keskmine laenu andmise ajal oli 4,769 %, siis parandatud viitemäär peaks olema 5,519 %. Lõpetuseks väitsid nad, et teistele Añón’i kontserni kuuluvatele äriühingutele antud laenude intressid olid samad või koguni kõrgemad.

(47)

IGAPE poolt laenule antud garantii kohta kinnitasid Hispaania ametivõimud, et see oli kooskõlas turutingimustega. Nad väitsid, et erapankade poolt seda tüüpi projektidele kohaldatav vahendustasu oli kuni 0,15 % kvartalis. Käesoleva projekti puhul kohaldatav teistsugune vahendustasu tulenes järgmistest teguritest: a) garantii realiseerimise tingimused olid palju rangemad kui pangagarantiide omad, kuna need tuli pöörata täitmisele esimesel nõudmisel ning IGAPE garantii rakendati vaid lisavõimalusena (kui abisaaja on kuulutatud maksevõimetuks); b) IGAPE poolt võetud risk oli suhteliselt madal, kuna see kattis vaid 30 % laenusummast ja laen rahastas vaid 40 % investeeringust; ja c) projekti toetavad kontsernid olid teadaolevalt maksevõimelised.

(48)

Hispaania ametivõimud esitasid seletuskirjad kahelt pangalt (Caixa Galicia ja Banco Pastor) selle kohta, et laenutingimusi ja aktsionäride identiteeti silmas pidades oleksid nad sellise garantii puhul kohaldanud vahendustasu 0,20 % aastas.

(49)

Mis puudutab IGAPE 0,25 protsendilist subsiidiumi ja vormistamistasu, siis kinnitasid Hispaania ametivõimud, et see abi anti komisjoni poolt heakskiidetud kavade raames, ning et see, välja arvatud 14 299,44 eurot, vastas komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, (12) mis kehtis ka ESTÜ sektori kohta. Samuti väitsid nad, et see ei oleks mõjutanud nende toodete turgu, kuna enamik toodangust läinuks kasutusse kontsernisiseselt ja peaaegu kogu ülejäänud toodang oleks suunatud EMPst välja.

(50)

Mis puudutab IGAPE antud toetust, siis väitsid Hispaania ametivõimud, et see määrati vastavalt komisjoni poolt heakskiidetud kavale ning oli seega kokkusobiv ühisturuga.

(51)

Hispaania ametivõimud, kinnitasid, et abi oli igal juhul kokkusobiv ühisturuga, kuna selle suhtes oli kohaldatav VKE määrus, mis reguleeris ka ESTÜ terasesektorit.

(52)

Lisaks sellele kinnitasid nad, et abi oli vastavuses ühenduse suunistega keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta. (13) Nad väitsid, et vee töötlemiseks valitud süsteem oli keskkonnakaitse seisukohalt traditsioonilisest süsteemist parem ning see kujutas endast täiendavat kulu summas 661 113 eurot. Samuti vähendaks maagaasi kasutamine kuumutusahjus kütteõliga võrreldes tunduvalt saasteainete looduskeskkonda viimist, ning see kujutas endast täiendavat kulu summas 1 502 530 eurot. Kolmandaks, tõsiasi, et hüdrauliliste ja määrdeseadmete paigaldused, kaabeldamine ja torujuhtmete ühendustööd on tehtud maa peal, mitte maa all, parandab töötingimusi ja hoiab ära maa-aluseid lekkeid ning on lisanud kuludele 6 911 639 eurot.

(53)

Mis puudutab kolmandate osapoolte väljendatud seisukohti (vt põhjendused 31–34), siis kinnitasid Hispaania ametivõimud, et need ei tuginenud faktilistele tõenditele ning kõnealused ühendused püüdsid vaid takistada uue äriühingu turuletulekut. Sellega seoses meenutasid Hispaania ametivõimud, et raskused traditsiooniliste tootjate tarnetes (peamiselt viivitused kauba kättetoimetamisel) olid need, mis ajendasid uue äriühingu rajajaid investeeringut tegema. Samuti juhtisid nad komisjoni tähelepanu komisjoni 2. augusti 1989. aasta otsusele 89/515/EMÜ, milles käsitletakse EMÜ asutamislepingu artikli 85 kohast menetlust, (14) ning ühenduse kohtute asjaomastele otsustele, mille kohaselt leiti, et mõned EISA liikmed olid osalenud konkurentsivastases tegevuses.

(54)

Siderúrgica Añón toodab terasvardaid ja -latte, mis on ESTÜ lepingu I lisas nimetatud tooted. Seega on tegemist ettevõttega nimetatud lepingu artikli 80 tähenduses.

(55)

Käesoleval juhul on ilmne, et Hispaania on rakendanud meetmeid õigusvastaselt, kuna ta ei järginud teraseabikoodeksi artiklis 6 sätestatud menetlust. Seetõttu ei saa komisjon aktsepteerida äriühingu esitatud väidet (vt põhjendus 41), et tegemist oli olemasoleva abiga.

(56)

Ehkki menetlus algatati ESTÜ lepingu alusel, ei saanud komisjon lõplikku otsust langetada enne 23. juulit 2002, kuna otsus menetluse pikendamise kohta võeti vastu 2. juulil 2002 ja saadeti Hispaania ametivõimudele 4. juulil 2002. Kutse ettepaneku kohta seisukohtade esitamiseks avaldati 9. septembril 2002. Oma ESTÜ lepingu lõppemisest tulenevate teatud konkurentsijuhtude käsitlemise kindlaid aspekte käsitleva teatise punktis 43 sedastas komisjon, et sellistel juhtudel jätkaks ta uurimist menetlusmääruse sätete kohaselt ning langetaks lõpliku otsuse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt.

(57)

Komisjon ei saa aktsepteerida äriühingu väidet, et kolmekuulise perioodi lõppemine alates esialgsest otsusest menetluse algatamise kohta takistaks teda otsust vastu võtmast (vt põhjendus 40). Nagu Euroopa Kohus otsustas 12. detsembril 2002 kohtuasjas C-5/01 Belgia Kuningriik v. Euroopa Ühenduste Komisjon, (15)“kuuenda teraseabikoodeksi artikli 6 lõikes 5 sätestatud kolmekuulist perioodi ei loeta aegumistähtajaks, mis on seotud pädevuse kaotamisega”. Praegu kuulub menetlusmäärus täiel määral kohaldamisele ja järgitud on selle artikli 7 lõiget 6.

(58)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(59)

Mis puudutab SODIGA poolset osaluse omandamist Siderúrgica Añón'i aktsiakapitalis (vt põhjendused 27 ja 29), siis märgib komisjon esiteks, et SODIGAt kontrollib Galicia piirkondlik valitsus. Komisjon märgib samuti, et Galicia piirkondlik valitsus peab seda osaks ettevõtete toetamist käsitlevatest IGAPE programmidest. (16) Neil asjaoludel leiab komisjon, et SODIGA tegevus on samastatav riigi tegevusega.

(60)

Otsustamaks, kas meetme raames abi saajale on antud eelis, kohaldab komisjon turumajandusliku investeerimise põhimõtet. Seda põhimõtet on komisjon kohaldanud paljudel juhtudel ning Euroopa Kohus on seda mitmete otsuste puhul aktsepteerinud ja arendanud. (17) See põhimõte seisneb selles, et kui riigiasutus investeerib äriühingusse tingimustel, mis oleksid aktsepteeritavad normaalsetes turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori jaoks, siis ei ole selline investeering riigiabi.

(61)

Kui vaadeldavas äritehingus osalevad nii era- kui riigiinvestor, ei ole põhimõtteliselt tegemist riigiabiga, kui era- ja riigiinvestor osalevad samadel tingimustel.

(62)

Siiski ei ole see nii SODIGA poolse osaluse omandamise puhul Siderúrgica Añón’i kapitalis järgmistel põhjustel:

(63)

Esiteks, kapitali esimesel suurendamisel maksis SODIGA oma osaluse eest kohe, samas kui eraosanikud maksid oma osaluse eest hiljem, ning SODIGA maksis iga omandatud aktsia eest 90 eurot, samas kui eraosanikud maksid 60 eurot aktsia kohta.

(64)

Teiseks, peamised tulusaajad Siderúrgica Añón’i toodangust on eraosanikud, kellel on võimalus nendest investeeringutest kasumit teenida, samas kui SODIGA võib oma investeeringust kasumi saamisel arvestada vaid Siderúrgica Añón’i kasumlikkusega.

(65)

Komisjon ei saa aktsepteerida väidet, et SODIGA poolt makstud lisatasu vastab normaalsele tavale (vt põhjendus 43), kuna äriühing ei olnud veel tootmist alustanud ning ei olnud seega võimeline näitama erilist tulemuslikkust, mis võiks õigustada lisatasunõuet. Lisaks, kui väitega oleks nõustutud, oleks tulnud seda kohaldada kõigi investorite poolt samal ajal tehtud kapitalisüstidele.

(66)

Komisjon märgib siiski, et aktsiate tagasiostulepinguga kindlustas SODIGA endale investeeringu tasuvuse 7,2 %, mida eraaktsionäridel ei olnud. (18)

(67)

Komisjon leiab, et võttes arvesse asjaolu, et makstakse iga-aastaseid osamakseid, et SODIGA osalus on vähemusosalus, mis ei luba tal äriühingu juhtimisest kuidagi mõjutada ning et Siderúrgica Añón toodab kasumit peamiselt oma aktsionäridele, siis majanduslikust seisukohast võib seda osalust käsitada allutatud osaluslaenuna. Kaasneva riski vaatekohast tuleb seda investeeringut aga kohelda tavalise aktsiakapitalina, sest ehkki teisejärgulised lisaõigusteta laenusid hinnatakse muudest võlakohustustest madalamalt, on nad aktsiakapitalist prioriteetsemad.

(68)

Seega jääb küsimus, kas eespool nimetatud investeeringu tasuvus 7,2 % kataks kaasneva riski ja oleks aktsepteeritav allutatud osaluslaenu andva erainvestori poolt. Komisjon, järgides oma 11. detsembri 2002. aasta otsuses 2003/284/EÜ (milles käsitletakse Hispaania poolt Sniace SA-le antud riigiabi) (19) rakendatud meetodit, leiab, et riski katmiseks vajalik tavapärane intressimäär olnuks esimesel kapitali suurendamisel 12,33 % ja teisel kapitali suurendamisel 11,06 %. See vastab pankadevahelisele intressimäärale, mida komisjon kasutas oma turu viiteintressimäära arvutamiseks, pluss tavalised 75 baaspunkti, mille ta lisab laenudele Hispaanias (19. aprillil 2001 6,33 % ja 1. märtsil 2002 5,06 %), pluss 600 baaspunkti. Neid 600 baaspunkti õigustavad igasuguse tagatise puudumine, risk, mis kaasneb uue ettevõtte tulekuga struktuurilise liigse tootmisvõimsuse käes kannatavasse terasesektorisse, ja asjaolu, et nagu juba varem selgitatud, kaasneb sellega tavalisest palju suurem laenurisk (maksejõuetuse korral on kõigil muudel kreeditoridel eesõigus). (20) See on kooskõlas näitudega, mis sisalduvad komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta, (21) mis teatab, et viitemäära võib suurendada 400 või enama baaspunkti võrra olukordades, millega kaasneb eriline risk (näiteks, kui ei pakuta tagatist, mida pangad üldjuhul nõuavad).

(69)

Seega leiab komisjon, et käsitletava osaluse omandamine annab eelise riigivahenditest rahastatud Siderúrgica Añón’ile.

(70)

Kahe osaluse abielement võrdub esimese osaluse puhul intressimäärade 12,33 % ja 7,2 % vahega, s.o 5,13 %, ning teise osaluse puhul intressimäärade 11,06 % ja 7,2 % vahega, s.o 3,86 %. Pidades silmas Siderúrgica Añón’i poolt SODIGAle makstud osamakseid, vastab abi erinevusele tegelikult sooritatavate tagasimaksete ja aastaste intressimaksete ning tagasimakstava põhisumma vahel, mis kuuluks maksmisele, kui vastavalt rakendada eespool nimetatud tavapäraseid intressimäärasid 12,33 % ja 11,06 %. Viimase tulemuseks on aastased intressimaksed summades 222 317,3 eurot esimese osaluse eest ja 54 766,9 eurot teise osaluse eest. Erinevust küllaldaste intressimaksete ja tegeliku tagasimaksegraafiku vahel kahe osaluse kohta võib näidata järgmiselt: (22)

(71)

Mis puudutab INESGA kaudu antud laenu (vt põhjendus 26), siis peab komisjon võimalikuks leida riigiabi elemente, kuna intressimäär paistab olevat üpris madal. Komisjon märgib siiski, et vahendid tulid erapankadelt, kellel on vabadus otsustada, kas laenus osaleda või mitte. Neil asjaoludel teeb komisjon järelduse, et paremad rahalised tingimused on tingitud IGAPE sekkumisest (garantii, otse pankadele makstud intressisubsiidium) ja tõsiasjast, et tegemist on sündikaatlaenuga. Seega laenu enese puhul riigiabiga tegu ei ole.

(72)

Mis puudutab IGAPE poolt antud garantiid (vt põhjendus 26), siis sisaldab komisjoni menetlus (23) üksikute garantiide hindamiseks mitmeid tingimusi selle kohta, et garantii ei kujutaks endast riigiabi. Käesoleval juhul märgib komisjon, et Siderúrgica Añón ei olnud rahalistes raskustes, nagu on defineeritud ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (24) ning on saanud laene finantsturgudelt ilma igasuguse riigipoolse sekkumiseta. Samuti märgib komisjon, et garantii on seotud kindla laenuga, on fikseeritud maksimumsummale, katab 30 % tasumata laenust ning ei ole tähtajatu. Mis puudutab garantii eest makstud hinda, siis on komisjonil kahtlusi, kas makstud lisatasu (0,2 % aastas garanteeritud tasumata laenu kohta, vormistamistasuta) vastas sarnase garantii turuhinnale, võttes peamiselt arvesse kahe laenus osalenud panga poolt avaldatud garantiide maksimumhindade nimekirju.

(73)

Komisjon ei saa võrdlusena aktsepteerida kahe panga poolt tagantjärele esitatud “pakkumisi” (vt põhjendus 48), kuna need on hüpoteetilised ja valmistati ette käesoleva menetluse jaoks. Lisaks sellele on need vaid kahe panga pakkumised ning ei paku seega ülevaadet turust.

(74)

Komisjon ei saa ka aktsepteerida väiteid garantii eripärade (vt põhjendus 47) ja seega hinnaalanduse kohta “tavapärasest” turuhinnast, ning seda järgmistel põhjustel: a) tõsiasja, et Hispaanias tuleb garantiid täitmisele pöörata tavaliselt esimesel nõudmisel, võib seletada sellega, et laenu saajalt nõutakse lisatagatist. Käesoleval juhul aga loobus IGAPE (pärast nõusoleku saamist Galicia piirkondlikult valitsuselt) selgesõnaliselt oma õigusest nõuda mis tahes lisatagatist; b) tõsiasi, et garantii katab vaid 30 % laenusummast, ei puutu asjasse, sest laenu käendajale on oluline riski suurus; ja c) tõsiasi, et projekti toetavad kontsernid on teadaolevalt maksejõulised, ei puutu samuti asjasse, sest need kontsernid ei oleks vastutavad Siderúrgica Añón’i võlgade eest.

(75)

Neil asjaoludel leiab komisjon, et sellel konkreetsel juhul peaks sarnase garantii turuintressimäär olema vähemalt Hispaania ametivõimude poolt osutatud 0,6 % aastas (vt põhjendus 47).

(76)

Komisjon arvab seega, et kõnealune garantii annab eelise Siderúrgica Añón’ile, mida rahastatakse riigivahenditest.

(77)

Mis puudutab sellise garantiiga kaasneva riigiabi suurust, siis sätestab garantiisid käsitleva teatise punkt 3.2, et laenugarantii sularahaekvivalent tuleks arvutada samal viisil nagu sooduslaenu toetusekvivalent, kusjuures intressitoetus väljendab turuintressimäära ning riigigarantii abil saadud määra vahet pärast kõigi garantiimaksete mahaarvamist. Käesoleval juhul, määramaks säärase laenu turuintressimäära, ning teiste garanteerimata laenude puudumisel investeeringu finantseerimiseks, peab komisjon kohaseks kasutada Siderúrgica Añón’ile Caixa de Galicia poolt antud tagatiseta laenutoote intressimäära (põhisumma: 3 000 000 eurot; intressimäär 12 kuu Euribor + 0,75; vormistamistasu 0,15 %; maksetähtaeg: üks aasta algusega 20. märts 2002). (25) Intressitoetus INESGA laenule on seega 0,3 % (0,50 % erinevus INESGA laenu riskipreemia (3 kuu EURIBOR + 0,25 %) ja nimetatud laenutoote intressimäära (12 kuu EURIBOR + 0,75 %) vahel, miinus garantii eest makstud 0,2 %). See on 28 848,6 eurot (0,3 % 9 616 193 eurost) aastas.

(78)

IGAPE määratud toetus (vt põhjendus 24), teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi poolt antud intressivaba laen (vt põhjendus 25), INESGA kaudu antud laenu puhul IGAPE makstav intressitoetus ja vormistamistasu (vt põhjendus 26) annavad eelise Siderúrgica Añón’ile, mida on rahastatud riigivahenditest.

(79)

Eelmises punktis nimetatud abimeetmete summad on järgmised: IGAPE määratud toetus: 2 399 407 eurot; IGAPElt INESGA poolt antud laenule antud toetused: 0,25 % aastas 9 616 193 eurolt (intressitoetus), s.o 24 040,5 eurot aastas, ja 0,5 % 9 616 193 eurolt (vormistamistasu), s.o 48 081 eurot aastas; teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi poolt antud intressivaba laen: 5,7 % aastas 1 803 036 eurolt, s.o 102 773,5 eurot aastas.

(80)

Pidades silmas konkurentsi ja EÜ sisese kaubanduse olemasolu kõnealuses sektoris (vt põhjendused 20–23), arvab komisjon, et eespool nimetatud abimeetmed kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi ja mõjutavad kaubandust liikmesriikide vahel.

(81)

Seega leiab komisjon, et IGAPE poolt makstud toetus, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi poolt antud intressivaba laen, IGAPE poolt INESGA abil saadud laenu intresside ja vormistamistasu maksmine, SODIGA osalemine Siderúrgica Añón’i aktsiakapitalis ja IGAPE poolt antud garantii kujutavad endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(82)

Esiteks ei saa komisjon aktsepteerida argumenti, et mõned abimeetmed on osutatud heakskiidetud kavade kohaselt (N 21/95 (26) ja N 182/01. (27) Neid kavasid lubavates otsustes võttis komisjon teadmiseks Hispaania ametivõimude lubaduse pidada kinni terasesektorile kohaldatavatest reeglitest. Komisjon märgib, et terasesektori kohta käivad reeglid sisaldusid teraseabikoodeksis, mis arvas terasesektori nendest kavadest välja ja kehtestas etteteatamise kohustuse. Kuna etteteatamise kohustust ei täidetud, siis Siderúrgica Añón’ile antud abi kohta need kaks kava ei kehti.

(83)

Vastavalt ESTÜ lepingu lõppemisest tulenevate konkurentsijuhtude käsitlemise teatud aspekte käsitleva komisjoni teatise punktile 44, “võttes vastu otsuseid pärast 23. juulit 2002 riigiabi kohta, mis jõustati ilma komisjoni eelneva nõusolekuta kuni selle kuupäevani (kaasa arvatud), toimib komisjon vastavalt komisjoni teatisele õigusvastase riigiabi hindamiseks kohaldatavate reeglite määramise kohta”. (28) Vastavalt selle teatise viimasele punktile selles sätestatud reeglid siiski “ei mõjuta nõukogu ja komisjoni reeglite tõlgendust riigiabi eeskirjade valdkonnas”.

(84)

12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 9 lõike 2 teise lõigu (29) kohaselt, “Enne käesoleva määruse jõustumist komisjoni loata ja asutamislepingu artiklis 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust rikkudes väljaspool abikavasid antav abi, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, on ühisturuga kokkusobiv asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja ei kuulu käesoleva määruse alla, välja arvatud artikli 3 lõike 1 osas, millega nähakse ette selgesõnaline viide käesolevale määrusele”.

(85)

Komisjon arvab, et Siderúrgica Añón’i ja seotud ettevõtete käibe-, tööjõu- või kogu bilansiaruande näitajaid (vt põhjendused 15 ja 17) silmas pidades, on tegemist keskmise suurusega ettevõttega (vastavalt VKE määruse I lisale). Seega tuleb hinnata, kas Siderúrgica Añón’ile antud mistahes investeerimisabi täidab VKE määruse tingimusi.

(86)

Selle kohta märgib komisjon, et vastavalt VKE määruse artikli 6 lõikele 1 ei ole üksiktoetused vabastatud teatamiskohustusest, kui on ületatud üks kahest punktides a ja b nimetatud piirmäärast.

(87)

Sellest tulenevalt ei saa vabastada IGAPE antud toetust summas 2 399 407 eurot. Hispaania ametivõimud on väitnud (vt põhjendus 24), et abi moodustab 8 % investeeringust. Investeeringu kogusumma on seega 29 992 588 eurot, mis on rohkem kui artikli 6 lõike 1 punktis a sätestatud 25 000 000 eurot. Peale selle tuleb terasetööstust lugeda sektoriks, mis ei ole kõlblik saama piirkondlikku abi vastavalt terasesektoris antavat päästmis- ja ümberkorraldamisabi ning tegevuse lõpetamise abi käsitleva komisjoni teatise punkti 1 kolmandale lõigule (30) ja mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktile 27 piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele. (31) Nii oli see ka siis, kui teraseabi anti vastavalt teraseabikoodeksile. Kuna Siderúrgica Añón on keskmise suurusega ettevõte, siis artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktis i viidatud rakendatava ülemmäära lähtepunkt on artikli 4 lõikes 2 punktis b osutatud 7,5 %. Vastavalt artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktile i ei või abi brutoosatähtsus seega ületada 50 % 7,5 %-st, s.o 3,75 %. 8 % ületab nimetatud piirmäära selgelt. IGAPE brutoosatähtsuse puhul tuleb tõepoolest võtta arvesse kogu abi (mis moodustab 8 %) ning mitte algselt väljamakstud summat (mis moodustab 0,95 %), nagu väitsid Hispaania ametivõimud (vt põhjendus 37), sest abi hindamisel tuleb arvestada kogu abi ja mitte väljamakstud summat.

(88)

Nagu järeldub ka mitut valdkonda hõlmava, ulatuslikele investeerimisprojektidele piirkondliku abi andmiseks loodud raamprogrammi punkti 27 viimasest lausest selle kohta, et suured terasesektorile antavad üksiktoetused, millele ei ole VKE määruse kohaselt antud erandit, on ühisturuga kokkusobimatud, siis IGAPE poolt antud toetusele ei saa VKE määruse kohaselt erandit lubada. Tuleb rõhutada, et samadele järeldustele jõutaks abi andmise ajal kehtinud teraseabikoodeksi kohaldamisel.

(89)

Mis puudutab muid investeerimisabiks loetavaid toetusi, siis ei saa ka neile VKE määruse kohaselt erandit lubada. Seetõttu tuleks need kumuleerida IGAPE poolt antud toetusega ja need oleksid seega kokkusobimatud vastavalt põhjendustes 86–88 nimetatud põhjustele.

(90)

Võimalikku kokkusobivust vastavalt piirkondlikele mööndustele riigiabi suhtes tuleb hinnata kooskõlas oluliste kriteeriumidega, mis on sätestatud mis tahes dokumendis, mis oli jõus abi andmise hetkel, kooskõlas komisjoni teatisega ebaseadusliku riigiabi hindamiseks kohaldatavate reeglite määramise kohta. Nagu juba märgitud, teraseabikoodeks ei andnud abi andmise ajal luba mingisuguseks piirkondlikuks abiks. Seega ei saa abi pidada piirkondliku möönduse korras antavaks abiks.

(91)

Samuti ei saa komisjon aktsepteerida argumenti, et mõned investeeringutest oleks kõlblikud saama keskkonnakaitseks antavat abi, ja seda järgmistel põhjustel:

(92)

Vastavalt teraseabikoodeksi artiklile 3, (32) mis sisaldab kriteeriume keskkonnakaitse suuniste rakendamiseks, peab komisjon vältima olukorda, kus üldine investeerimisabi uute tootmisettevõtete ja seadmete tarvis antakse keskkonnakaitse kattevarjus. Lisaks sellele sätestavad keskkonnasuunised (33) teraseabikoodeksi põhjal, et nad ei reguleeri abi, mis on näiliselt mõeldud keskkonnakaitseks, kuid kasutatakse tegelikult üldinvesteeringuks (punkt 3.2.1).

(93)

Käesoleval juhul märgib komisjon eelkõige, et Hispaania ametivõimud ei võtnud toetuse andmisel arvesse mingeid keskkonnakaitse vajadusi.

(94)

Komisjon märgib ka, et investeeringud veetöötlussüsteemi ja kuumutusahju suurendavad äriühingu efektiivsust vee- ja energiakulude vähendamise teel. Sellist tüüpi seadmestiku paigaldamine on tööstuses normaalne tava, ilma et seda peetaks keskkonnainvesteeringuks. Komisjon arvab, et see oli põhjus nende tegemiseks ja seega keskkonnasuunised (34) neid ei reguleeri.

(95)

Igal juhul ei ole ei Hispaania ametivõimud ega abisaaja esitanud mingeid konkreetseid tõendeid nende seadmete kasust keskkonnale. Seega puudub vajadus kasutada sõltumatut ekspertiisi ja konsulteerida liikmesriikidega (vt teraseabikoodeksi lisa). Samuti ei ole nad maha arvanud madalamate tootmiskuludega seotud tulusid, nagu näeb ette teraseabikoodeksi lisa, (35) ega selgitanud, kuidas lisakulud arvutati.

(96)

Mis puudutab tsiviiltööde rahastamist, siis leiab komisjon, et selles puudub keskkonnatulu ning kui see ongi kasulik töötajate ohutuse seisukohalt, ei reguleeri seda ei keskkonnasuuniste ega ka teraseabikoodeksi ükski säte.

(97)

Samuti ei näe komisjon, millise teraseabikoodeksi sätte kohaselt oleks abi kokkusobiv ühisturuga. Ilmselgelt ei ole tegemist abiga uurimis- ja arendustegevusele ega abiga tegevuse lõpetamiseks, ning seda ei antud Kreekas. Lisaks sellele märgib komisjon, et abi puhul ei olnud tegemist koolitusabiga, nagu seda määratleb komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes, (36) ega ka tööhõivealane abi, nagu seda määratleb komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes. (37), (38) Igal juhul ei tuginenud Hispaania ametivõimud ühelegi neist eranditest või määrustest.

(98)

Lõpetuseks märgib komisjon, et komisjoni teatis riigiabi ja riskikapitali kohta ei olnud kohaldatav terasesektorile ajal, mil abi anti, ning vastavalt selle punkti VIII.3 kaheksandale lõigule ei ole see nimetatud sektorile kohaldatav ka praegu.

(99)

Ülaltoodut silmas pidades leiab komisjon, et käesoleva juhtumi puhul ei ole kohaldatav ükski erand investeeringuabi terasetööstusele keelavatest sätetest ning seega ei ole komisjoni poolt riigiabina tuvastatud meetmed kokkusobivad ühisturuga.

(100)

Komisjon leiab, et Hispaania on õigusvastaselt rakendanud kõnealuseid riigiabi meetmeid, mis on kokkusobimatud ühisturuga. Seega tuleb need meetmed katkestada.

(101)

Peale selle, vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1, kui ebaseadusliku abi puhul tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada. Tagastatava abi hulka kuuluvad intressid ajavahemiku eest, mil ebaseaduslik abi oli abisaaja käsutuses, kuni selle tagastamise kuupäevani. Intress arvutatakse viitemäära põhjal, mida kasutati piirkondliku abi toetusekvivalendi arvutamisel,

a)

abielement, mis sisaldub SODIGA poolses osaluse omandamises Siderúrgica Añón’i aktsiakapitalis, mis vastab:

b)

IGAPE poolt 10. novembril 2000 antud toetus summas 2 399 407 eurot;

c)

2. aprillil 2001 summas 9 616 193 eurot antud sündikaatlaenu osas IGAPE poolt 30 % garantii näol antud intressitoetused, s.o 0,3 % aastas, ning otsene intressitoetus 0,25 % aastas, kogusummas 52 889,1 eurot aastas;

d)

2. aprillil 2001 summas 9 616 193 eurot antud laenu osas IGAPE poolt tasutud vormistamistasu summas 48 081 eurot;

e)

Intressitoetus 5,7 % aastas, mis sisaldub teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi poolt 29. detsembril 2000 antud intressivabas laenus summas 1 803 036 eurot.