23.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 247/32

(1)

Komisjon sai kaebuse maatehingu kohta Lemwerderi omavalitsuse ja äriühingu Aircraft Services Lemwerder (edaspidi “ASL”) vahel. Kaebuse kohaselt sisaldas omandamine abi ASL-ile. Komisjon nõudis Saksamaalt teavet 30. jaanuari 2003. aasta kirjas. Saksamaa vastas 18. märtsil 2003. aasta kirjaga.

(2)

17. septembri 2003. aasta otsusega algatas komisjon nimetatud meetme kohta menetluse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt. Juhtum registreeriti numbri all K 56/2003. Otsus tehti Saksamaale teatavaks kirjaga 18. septembril 2003 ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon ei saanud kolmandatelt pooltelt ühtki märkust.

(3)

Saksa riigiasutused edastasid oma märkused komisjon otsuse kohta kirjades 14. ja 18. novembril 2003. Komisjon nõudis täiendavat teavet 13. jaanuari ja 10. mai 2004. aasta kirjades. Saksamaa vastas kirjaga 13. veebruaril ja 31. augustil 2004. Komisjoni esindajate, Saksamaa ja vara hindamist korraldanud isiku kohtumine toimus 13. oktoobril 2004. Kohtumise tulemuste põhjal saatis Saksamaa lisateavet 23. novembril 2004. aasta kirjas.

(4)

ASL (Lemwerderis Alam-Saksimaal Bremeni lähistel) osutab teenuseid, näiteks hooldab ta õhusõidukeid. Aastail 2002/03 oli tema töötajate arv 700 ja käive 53,4 miljonit eurot. Aastani 1993 kuulus ta äriühingule Deutsche Aerospace AG (DASA). Kui DASA soovis ASL-i tegevust lõpetada, võttis Alam-Saksi liidumaa meetmed äriühingu päästmiseks. Komisjon kiitis 12. märtsi 1997. aasta otsusega 97/753/EÜ heaks Aircraft Services Lemwerder (ASL) (3) riigiabi meetmed. 1. jaanuaril 2004 omandas EADS ettevõttes 51 % enamusosaluse. Sellest ajast on ASL-is toimunud ümberkorraldused. Loobutakse tsiviilõhusõidukite hooldusest. Tulevikus hakatakse seal remontima ja hooldama lahingulennukite (Transall C-160, Tornado) osi ning kokku panema sõjalennukite osi (Eurofighter, A400M). Töötajate kavandatud arv 2006. aastaks on 210. (4)

(5)

Omavalitsus ostis maa-ala, mida ASL Lemwerderil ei olnud vaja. Saksamaa väitel sisaldas hind soodustust mahu pealt.

(6)

“Lääne”-ala arendamine maksis 1 355 040 eurot. Erinevatel põhjustel eeldati, et “kesk”-ala hind kujuneb umbes 10 % madalamaks.

(7)

Omavalitsus lähtus põhimõttest, et pärast infrastruktuuri väljaehitamist saab ta müüa “lääne”- ja “kesk”-alad hinnaga […] DEM/m2 ([…] EUR/m2). See on suhteliselt kõrge hind, milles kajastub alade kvaliteeti: asuvad ASL-i maandumisraja juures, otseühendus on raudteevõrguga ja juurdepääs ASL-i sadamaobjektidele Weseri jõel. Sama hinnaga müüdi maa-ala naabruses asuvale Edenbütteli piirkonnale 1999. ja 2002. aastal, kuigi juurdepääs raudteelt, õhust ja jõelt oli keerulisem. Saksamaa tellis kaks täiendavat hindamist ASL-ist põhja pool asuvale maa-alale, mille maksumust loeti võrreldavaks.

(8)

“Lääne”-ala arendamiseks sai omavalitsus abi 562 200 euro ulatuses, millest 50 % moodustas kaasrahastamine ERDF-i 2. eesmärgi raames. Omavahenditest panustas omavalitsus 132 125 eurot. Ala müügist loodeti saada […] eurot.

(9)

Omavalitsus ja Alam-Saksimaa Arendamise Agentuur (NILEG) peamine sihtrühm on lennukitööstust, kuid võimalikele ostjatele ei ole ta piiranguid kehtestanud. 2000. aastal varises kinnisvaraturg kokku. Alates 2002. aasta teisest poolest on nõudlus niisuguste maa-alade järele kasvanud, kuid seni pole neist ühtki müüdud.

(10)

EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 ette nähtud menetluse algatamisel kahtles komisjon, kas omavalitsuse makstud hind oli kooskõlas turuhinnaga. Maa-ala müüdi tühja maatükina ja ASL, era- või avalik-õiguslik ostja oleks pidanud tegema suuri investeeringuid selleks, et seda müüa arendusmaana. Tühi maatükk oli hindamata, seetõttu arvutas komisjon selle väärtuse. Selleks lahutas ta arendusmaa hinnast arendamise hinna, võttes arvesse arvatavat viivitust seoses maa-ala müümisega väiksemate tükkidena, projekti finantskulu ja infrastruktuuride ehitamiseks vajalikku maad. Sellest arvestusest nähtub, et arendamata maa-ala hind on oluliselt madalam kui omavalitsuse tasutud hind. Lisaks kahtles komisjon erainvestori kavatsuses hakata maa-ala arendama, arvestades üldist turuolukorda ASL-i vahetus läheduses. Peale selle kaheldi, kas erainvestor oleks saanud samasugust abi kui omavalitsus. Ka “lõuna”-ala omandamine võib sisaldada abi, sest Saksamaa ametiasutused ei põhjendanud kõnelust tehingut.

(11)

Komisjon kahtles, kas võimalik abi maatehingutes sobib kokku ühisturuga. Maamüügi hinnas ei sisaldu näiteks investeerimis- või ümberkorralduskulusid ning Saksamaa väitel ei olnud ettevõte raskustes. Oma otsusega 97/753/EÜ kiitis komisjon abi heaks tingimusel, et riigiasutused ei anna ad hoc abi viie aasta jooksul. Kuid maatehinguga seotud väidetav abi on siiski antud enne kõnealuse viie aasta möödumist.

(12)

Saksamaa jaoks oleks tühimaa turuväärtuse arvestamise asjassepuutuv algpunkt tühimaa võrreldavate maatükkide hind, mis võtaks arvesse asukoha ja infrastruktuuri ühendusi. Esitati tühimaa väärtuse hindamise uus akt. See põhines otsesel võrdlusel teiste tühimaa-tükkidega 80 km raadiuses ja võttis arvesse maatükkide kvaliteeti. Ekspert külastas kõnealust maa-ala ja teisi maatükke, pöörates erilist tähelepanu infrastruktuuri arendamiskõlblikele ühendustele. Ta pakkus hinnaks […] eurot ruutmeetri kohta. See on omavalitsuse tasutud hinnast kõrgem, mistõttu ei saa siinkohal abiga tegemist olla. Saksamaa hinnangu kohaselt pole vaja arvesse võtta viivitusi maatükkide edasimüümisel, arenduskulusid ja abi.

(13)

Riigiasutustel on tööstusmaa arendamise pikaajalised kavad, näiteks maksutulu seal tegutsevatelt ettevõtetelt. Riigiabi eeskirjad muudaksid selliste eesmärkide saavutamise omavalitsustele võimatuks, kui nad peaksid seda maad müüma erihinnaga. Lisaks võiksid omavalitsused küll korraldada pakkumismenetluse maa-ala müümiseks, kuid mitte juhul, kui nad soovivad omandada arenduskavaga sobivat maatükki. Müüjal võib tekkida väga soodus läbirääkimispositsioon. Sellistel tingimustel tehing ei sõltuks müüjale antavast abist.

(14)

Samuti väideti, et komisjoni arvestus on puudulik. Näiteks ei kehti erainvestorile samad eeskirjad kui omavalitsusele. Riikliku ehitusseadustiku (6) (Baugesetzbuch) 127. jao et seq. kohaselt, peavad omavalitsused kandma vähemalt 10 % abikõlblikest arenduskuludest. Lisaks ei olnud võimalik ette näha sõjarelvastusega seotud eritööde kulutusi. Järelikult ei saanud ostmise ajal sellised kulud hinda mõjutada. Lisaks ei nõua komisjoni teatis “Riigiabi elementide kasutamine, kui maa-ala ja hooneid müüb riigiasutus” (“teatis”) täiendavate infrastruktuurikulude arvestamist hindamisel. Teatud tingimuste korral võimaldab see määrata kõrgema hinna (lubatud on 5 %).

(15)

Siinkohal ei ole oluline, kas erainvestor oleks maa-ala arendanud või mitte. Maa-ala arendamine on avalik-õiguslik ülesanne ning üks üldhuviteenustest. Nagu praeguselgi juhul, arendab omavalitsus maa-ala üksnes siis, kui ta eeldab piisavat nõudlust. Alam-Saksimaa Majandusuuringute Instituut prognoosis kitsakohti maaga varustamisel. Kogu ala uuenduslik ümberkorraldamine alates uuest Weseri tunnelist ja projekteeritud kiirteest rannikule kuni kavandatud süvasadamani Wilhelmshavenis on suurendanud nõudlust tööstuspiirkondade järele. Alam-Saksimaa Investeerimis- ja Reklaamiagentuur selgitas, et kõnealused alad on seepärast eriti hinnas ning omavalitsus oleks kaotanud “ainulaadse müügivõimaluse”, kui ta ei oleks maad ostnud. Seepärast soovitas ta omavalitsusel maad osta, sest see võimaldaks kasutusele võtta kogu Bahnhof Alteneschi tööstuspiirkonna ja ASL-i ala vahelise piirkonna.

(16)

Saksamaa märgib “lõuna”-ala omandamist käsitledes, et see maatükk on üldplaneeringu vajalik osa, sest see on “kesk”-ala arendamisel infrastruktuuri asendus- ja vahetusala.

(17)

EÜ asutamislepingu artikkel 87 lõige 1 sätestab, et “igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”. Sellisel juhul peab välja selgitama, kas maatehinguga on ASL-i valikuliselt soositud. Sel puhul oleks omavalitsus tasunud turuhinnast kõrgema hinna.

(18)

Komisjon nõustub Saksamaaga, et asjaomane turuhind on hind tühimaa eest. Tühimaa hinna väljaarvutamismeetod – arenduskulude mahaarvamine arendusala hinnast – on kindel meetod, kui otsesem hindamine pole võimalik. Järelikult on komisjon hoolikalt kontrollinud tühimaa uut hindamist, mis Saksamaa esitas.

(19)

Kui riigiasutused soovivad osta kindlat maatükki, tuleb neil pöörduda omaniku poole. Tingimusteta pakkumismenetluse korraldamine ei ole lahendus. Teatise II.1 jao müügipõhimõtteid tingimusteta pakkumismenetluse kohta ei saa käesoleva juhtumi korral küll rakendada, kuid II.2 jao põhimõtteid võib mingil määral kohaldada.

(20)

Aruande visandas sõltumatu ekspert kooskõlas teatise punkti II.2 alapunktiga a. Eksperdile ei antud ühtki juhist ning tema sõltumatuse tagas avalik ametisse nimetamine ja vannutamine. Üldiselt tegutseb ta volitatud eksperdina komisjoni ja Euroopa Kohtu heaks. Ta on nimetatud piirkonna maade hindamisel eriti pädev. Ehkki hindamine toimus 6. novembril 2003. aastal, s.t pärast müüki, saab käesoleva menetluse kontekstis sellega nõustuda. Komisjon peab sobivaks eksperdi kasutatud meetodit, mis arvestab teiste maatükkide ja erineva kvaliteedi hinda. Komisjon kontrollis aruannet üksikasjalikult, iseäranis võrdluseks kasutatud maatükkide suurust ja olemust, arvesse võeti võimalikku saastatust, eksperdi sõltumatust, infrastruktuuri ühenduste eritähendust, pinnase liiki ning lõpptulemuse arvestusmeetodit. Asjaomaste maatükkide hinnad ulatuvad 16 kuni 36 euroni ruutmeetri kohta. Komisjon märgib, et lõpptulemuse väljaarvutamine […] eurot ruutmeetri kohta ei olnud ehk täiesti veatu, kuid nii või teisiti annaksid alternatiivsed arvutused kõrgema maksumuse. Käesoleva hindamise alusel jõuab komisjon järeldusele, et maksumust […] eurot ruutmeetri kohta võib käsitada tühimaa turuväärtuse umbkaudse näiduna müümise ajal. Hindamise alusel välistab komisjon võimaluse, et turuväärtus on madalam kui tegelik hind, millega maa-ala müüdi, s.t […] eurot ruutmeetri kohta.

(21)

Komisjon märgib, et praegusel juhul ei ostnud omavalitsus maa-ala ASL-i huvides, vaid kavatses seda arendada ja müüa selle integreeritud planeerimise ning laiemate poliitiliste kaalutluste kohaselt (vaata lõige 15). Seda näitab ERDF-i toetus (vaata lõige 8). Nagu kinnitas Alam-Saksimaa Investeerimis- ja Reklaamiagentuur, on just selle, ASL-ile kuuluva maa-ala valik kooskõlas poliitiliste kaalutluste ja ainulaadsete infrastruktuuri ühendustega.

(22)

Komisjon nendib, et selle hinna eest ei oleks eraarendajal võimalik tühimaad osta, seda arendada, luua nõuetekohane infrastruktuur ja müüa arendatud maa-ala kasumlikult. Mõned Saksamaa argumendid, s.t omavalitsustele kohaldatav õiguslik raamistik, võivad seda selgitada. Täiendavat hindamist ei ole siiski vaja, sest selle juhtumi põhitingimusi arvestades viitavad eespool toodule kaks järeldust; esiteks: omavalitsus ei ostnud maa-ala turuhinnast kallimalt, ja teiseks: ta ei ostnud seda ASL-i huvides, vaid integreeritud planeerimise ning laiemate poliitiliste kaalutluste alusel, piisab avaldusest, et ASL-il ei olnud eelisseisundit. Komisjoni otsusesse jäänud küsimused menetluse algatamiseks ei ole enam olulised.

(23)

Komisjon nõustub Saksamaa argumentidega “lõuna”-ala omandamise korral. Lisaks ei ületaks abi sellega seoses ühelgi juhul minimaalset 100 000 euro osaluskünnist.

(24)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et Lemwerderi omavalitsus ei ostnud ASL-i maa-ala turuhinnast kõrgema hinnaga. Järelikult ei olnud müüjal eelisseisundit ning seega ei antud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes riigiabi,