12.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 120/5

(1)

23. detsembri 2002. aasta kirjas, registreeritud 3. jaanuaril 2003, teatas Portugal vastavalt mitut valdkonda hõlmavale raamprogrammile piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele (2) (edaspidi “mitut valdkonda hõlmav raamprogramm”) oma kavatsusest anda investeerimisabi SA-le Infineon Technologies-Fabrico de Semicondutores, Portugal (edaspidi “Infineon Portugal”). Kavandatud abi registreeriti numbri all N 1/03.

(2)

Komisjon kinnitas teate kättesaamist 15. jaanuari 2003. aasta kirjas. 17. jaanuari 2003. aasta kirjas teatas komisjon Portugalile, et teatamist loetakse puudulikuks ja komisjon esitas rea küsimusi. Vastuseks komisjoni kirjale edastas Portugal lisateavet 6. mai 2003. aasta kirjas, registreeritud järgmisel päeval. Komisjon teatas 9. juuli 2003. aasta kirjas [K(2003) 2004 (lõplik)] Portugalile oma otsusest algatada abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas.  (3) Komisjon kutsus huvitatud pooli üles esitama oma märkused abimeetme kohta.

(3)

Portugal esitas 6. augusti 2003. aasta kirjas nr 2531 (registreeritud 13. augustil 2003) ja 7. augusti 2003. aasta kirjas nr 2540 (registreeritud 19. augustil 2003) oma vastuse menetluse algatamise kohta.

(4)

Komisjonile laekusid märkused neljalt huvitatud poolelt. Need edastati Portugalile, kellele anti võimalus oma arvamuse väljendamiseks. Portugali märkused saadi 15. detsembri 2003. aasta kirjas nr 825 (registreeritud 23. detsembril 2003).

(5)

Infineon Portugal on tütarettevõte, mis kuulub täielikult NV-le Infineon Technologies, mida omakorda kontrollib Infineon Technologies AG (edaspidi “Infineon”). Infineon on suure rahvusvahelise kontserni valdusettevõtja. Kontsernil on neli peamist osakonda: juhtmeside, turvalised lahendused mobiilside jaoks, mälud ning mootorsõiduki- ja tööstussektor. Infineoni kapital avati avalikuks märkimiseks 2000. aasta märtsis ning ettevõte on Siemens AG spin-off, kuhu kuulub ka pooljuhtide tootmine.

(6)

Infineon Portugal kuulub mälutoodete segmenti ning ettevõttes projekteeritakse, arendatakse, toodetakse ja turustatakse pooljuhttooteid mäluseadmetele. Infineon Portugal on järeltootmisüksus, kes tegeleb 64 Mb, 128 Mb ja 265 Mb mahuga DRAM (Dynamic Random Access Memory – dünaamiline muutmälu) mäluseadmete kokkupanemisega, lõpliku testimise ja pakendamisega. Portugali ametivõimude väitel on Portugalis tegutsev Infineoni tootmisettevõte ainus DRAM mäluseadmetele spetsialiseerunud järeltootmisüksus Euroopas.

(7)

Portugal esitas andmed Infineoni käibe ja tööhõive maailma, EMP ja Portugali turu lõikes.

Tabel 1

Käive

(8)

Investeerimisprojekt viidi läbi Vila do Condes (Suur-Porto), mis vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a on abistatav piirkond, kus uute investeeringute toetuseks lubatav abi neto ülemmäär on suurettevõtete puhul 32 %.

(9)

Projekti teostamist alustati 2000. aasta juunis ning see lõpetati 2003. aasta septembris. Investeeringu eesmärgiks oli ettevõtte konkurentsivõime suurendamine DRAM mäluseadmete tootmise laiendamise teel 16 ja 64 Mb mäludelt 256 ja 512 Mb mahuga mäludele. Lisaks juurutas ettevõte nn board-on-chip (uus mälukiipide kapseldamise viis) tehnoloogia, millega tõsteti lõpptoote väärtust. Infineon Portugal tuli turule uue tootega, Chip Sized Package, väiksemamõõduline mälutüüp.

(10)

Enne investeerimisprojekti elluviimist tootis Infineon Portugal ligikaudu 2 miljonit kiipi nädalas. Pärast projekti lõpuleviimist suurenes tootmisvõimsus 5 miljoni kiibini nädalas. Järelikult tõusis projekti tulemusel võimsus 150 %.

(11)

Portugali ametivõimude väitel on Infineoni turuosa pooljuhtide turul 3,5 % ja DRAM mäluseadmete turul 12,8 % (2002. aasta andmed).

(12)

Abikõlblikud investeerimiskulud kokku on 141 036 103 eurot (2000. aasta väärtustes). Projekti maksumus on detailselt kirjeldatud järgmises tabelis.

Tabel 2

(13)

Portugali ametivõimude väitel loodi projekti tulemusel otseselt 252 töökohta ja piirkonnas kaudselt veel 30 töökohta. Lisaks leiab Portugal, et projekt kindlustas 596 töökoha säilimise; see arv on võrdne kõikide Infineon Portugalis olemasolevate töökohtade koguarvuga.

(14)

Portugali ametivõimude väitel taotles abisaaja riigiabi 1999. aasta aprillis. See abi koosneb toetuskava N 667/99 (6) raames antavast laenust ja toetuskava N 97/99 (7) raames antavast maksusoodustusest.

(15)

Laenu kogusumma on 56 414 441 eurot ja see on intressivaba. 2005. aastal muudetakse 42 310 831 euro suurune osa tagastamatuks abiks. Laenu ülejäänud osa ehk 14 103 610 eurot makstakse tagasi 8 võrdse poolaasta osamaksena (ajavahemikul 2005–2008). Portugali ametivõimud kiitsid selle laenu heaks 21. novembril 2001, kusjuures väljamakseid ei ole siiani tehtud.

(16)

Lisaks saab Infineon Portugal abi maksusoodustustest maksimaalselt 20 450 235 euro ulatuses. Need soodustused antakse juriidiliste isikutele tulumaksuvabastuse kujul, mida kohaldatakse teatatud investeeringult saadava kasumi suhtes. Infineon kasutaks maksusoodustust järgmise ajakava alusel: 795 000 eurot 2004. aastal, 1 327 000 eurot 2005. aastal, 15 331 235 eurot 2006. aastal, 1 462 000 eurot 2007. aastal ja 1 535 000 eurot 2008. aastal. Portugali ametivõimud rõhutasid, et sellega ei ületata eespool nimetatud maksusoodustuse kogusummat. Portugali ametivõimud kiitsid need soodustused heaks 12. juunil 2000.

(17)

Järgmises tabelis on kokkuvõtvalt esitatud eespool kirjeldatud meetmete abi osatähtsus.

Tabel 3

(18)

Abimeetmete NGE (abi netoekvivalendi) ja GGE (abi brutoekvivalendi) arvutamiseks kasutati järgmisi andmeid:

Seega on abi netoosatähtsus (abi netoekvivalent/abikõlblikud summad kokku) 29,4 % (41 504 299 eurot/141 036 103 eurot).

(19)

Komisjon teatas 9. juulil 2003 Portugalile otsusest algatada kavandatava riigiabi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametlik uurimismenetlus. Komisjon avaldas kahtlusi seoses järgmisega:

(20)

Komisjon sai märkused neljalt huvitatud poolelt: uurimisinstituudilt, kes tegeleb järeltootmisprotsesside arendamisega, Portugali-Saksa Kaubanduskojalt, Portugali uute tehnoloogiate arendamise instituudilt ja advokaadibüroolt, kes esindab ühte Infineoni konkurenti. Need märkused edastati Portugalile 10. novembri 2003. aasta kirjas, kusjuures Portugali ametivõimud esitasid oma märkused 15. detsembri 2003. aasta kirjas.

(21)

Kolm huvitatud poolt olid abi andmise poolt. Nad tõstsid esile DRAM mäluseadmete järeltootmisoperatsioonide säilitamise tähtsust Euroopas, eriti DRAMe kasutatava järgtööstuse jaoks. Nad viitasid ka kõrge lisaväärtusega tööstuste olemasolust Portugali majandusele tulenevale kasule. Nad osutasid positiivsele koostööle Infineon Portugali ja Portugali ülikoolide vahel, eelkõige uurimistegevuse valdkonnas. Nende arvates on oluline, et EL edendab seda tüüpi investeeringuid, mis meelitavad juurde väga uuenduslikke väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, hoides seeläbi ära nende ettevõtete tegevuse üleviimise Aasia riikidesse, kus on võimalik saada suuri riigitoetusi.

(22)

Infineoni konkurenti esindav advokaadibüroo oli abi andmise vastu. Ta väitis, et Infineoni kontsernil on raskusi, mille tõttu viimane ei ole piirkondliku abi kõlblik. Ta väitis ka, et DRAMide turul valitseb struktuuriline liigne tootmisvõimsus ning et, juhul kui komisjon kiidab abi heaks, tuleb vastavat summat märkimisväärselt vähendada vältimaks sobimatut konkurentsimoonutust. Lõpuks väitis advokaadibüroo, et kui komisjon otsustab kavandatava abi summat vähendada, peab Portugalilt nõudma, et see abi uuesti teatavaks teeks, sest meetme teatamisest on möödunud 10 kuud ja turu olukord on vahepeal muutunud.

(23)

Oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise kohta esitas Portugal tõendid selle kohta, et abitaotlus esitati enne projekti teostamise alustamist (1999. aasta aprilli kiri, mille abisaaja saatis Portugali valitsusele ning milles taotleti investeeringule finantsabi). Portugal esitas ka tõendid selle kohta, et abi ei ole veel välja makstud (Infineon Portugali audiitorite avaldus, Portugali Investeerimisagentuuri avaldus ja rahandusministeeriumi avaldus).

(24)

Portugali ametivõimud esitasid ka Infineon Portugali bilansiaruanded ja kasumiaruanded aastatel 1998–2002.

(25)

Portugal esitas parandatud andmed kogukulude ja abikõlblike investeerimiskulude kohta. Võrreldes eelnevate andmetega täheldati mõningaid ebaolulisi erinevusi mõne rubriigi ja vahesumma puhul, kuid üldsummad jäid samaks. Portugal teatas ka, et kavandatud investeerimissummad on kõik väljendatud 2000. aasta hindades, mistõttu ei ole vaja teha meetmete abi netoekvivalendi ja abi osatähtsuse arvutamiseks mingeid mahaarvestusi.

(26)

Komisjoni taotlusel esitas Portugal abimeetmete abi netoekvivalendi ja vastava abi osatähtsuse üksikasjalikud arvutused. Nende arvutuste alusel on abi netoosatähtsus 29,4 %.

(27)

Seoses komisjoni taotletud turu andmetega, mis on vajalikud konkurentsiteguri arvutamiseks, oli Portugal seisukohal, et nähtava tarbimise asemel tuleb aluseks võtta võimsuse kasutamise keskmine määr (vastavalt mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktile 3.3). Portugali ametivõimude esitatud andmete kohaselt ei esinenud ajavahemikul 1998–2002 mikrokiipide turul struktuurilist liigset tootmisvõimsust.

(28)

Portugal väitis, et juhul kui komisjon otsustab võtta aluseks nähtava tarbimise andmed, on tegeliku näitaja aluseks tarbitav võimsus bittides ja mitte tehinguväärtus. Portugal osutas, et komisjon on mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi raames sellele näitajale toetunud oma eelnevates otsustes. Portugal tõstis ka esile, komisjon peab võtma arvesse häireid, mida tekitasid turul Korea DRAMide tootjale Hynix antud toetused. Komisjon ise tunnistas, et need toetused viisid DRAM mäluseadmete hindade “dramaatilisele langusele” ühenduses ajavahemikul 1998–2001, millega kaasnes Korea DRAMidele 34,8 % tasakaalustava tollimaksu kehtestamine. Seetõttu leiab Portugal, et turu olukorra muutuste hindamisel väärtuse alusel ei saa ülevaadet tegelikust turu olukorrast.

(29)

Portugali ametivõimud esitasid ka teabe Infineoni turuosa kohta DRAM sektoris (12,8 % 2002. aastal) ja hindasid tema turuosaks 2003. aastal 17,1 %. Nad järeldasid, et pärast investeeringu teostamist ei ületa Infineoni turuosa 40 %.

(30)

Seoses komisjoni taotlusega et Portugal tõendaks investeeringu tulemusel säilitatud töökohtade arvu, kinnitas Portugal, et arvestades varasemat tootmise jaotust ja toote tüüpi, ei ole Portugali tootmisüksusel võimalik säilitada konkurentsivõimet ilma investeeringuta ja seega oleks ilma selleta turult välja tõrjutud (esitati ettevõtte sulgemise kulude arvestuslik hinnang). Lisaks kaasnes investeeringu tulemusena 150 % ulatuses suurenenud kogutoodanguga vajadus laiaultuslikuks töötajate koolituseks, et tagada nende kohandamine uute tootmisprotsessidega. Väideti ka, et järeltootmisüksused on selgelt mobiilsed tulenevalt vähenenud transpordikuludest ja seda tüüpi operatsioonide kasvavatest allhangetest. Toodi näide ühe DRAM sektori ettevõtte kohta, mis lõpetas oma tegevuse Portugalis, sest ta ei olnud investeerinud jätkusuutliku konkurentsivõimelisuse kindlustamiseks.

(31)

Lõpetuseks leidis Portugal, et komisjon peab arvesse võtma 596 töökoha säilitamist, mis vastab enne investeeringu tegemist olemasolevate töökohtade koguarvule. Lisaks loodi investeeringu tulemusena 252 uut töökohta. Töökohtade koguarv 848 vastab uue kapitali suhtarvule 166 316 eurot töökoha kohta, mis annab kapitali tööhõive teguriks 1.

(32)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et kui ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigiressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(33)

Portugal teatas riigi poolt lubatavatest finantsmeetmetest ehk 56 414 441 euro suurusest laenust ja 20 450 235 euro suurusest maksusoodustustest kui abimeetmetest. Kõnealused meetmed hõlmavad riigiressursse ja annavad eelise ettevõttele, mis muidu peaks investeerimiskulud kandma täies ulatuses ise. Et selles konkreetses sektoris on nii konkurents kui toimib kaubandus, ähvardavad finantseelised, mida võimaldatakse ühele ettevõttele võrreldes konkurentidega, kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Järelikult tuleb komisjoni hinnangul kõnealuseid meetmeid pidada riigiabiks eespool nimetatud artikli tähenduses.

(34)

Portugali esitatud andmetest nähtub, et Infineon Portugali kahjum oli 1998. aastal 1,4 miljonit eurot ja tema kasum oli 1999. aastal 21,2 miljonit eurot ja 2000. aastal 27,3 miljonit eurot. 2001. ja 2002. aastal täheldati kasumi vähenemist vastavalt 15,7 miljoni euroni ja 4,4 miljoni euroni. Need andmed näitavad, et Infineon Portugali finantsolukord on vaatamata kasumi vähenemisele viimastel aastatel hea.

(35)

Nagu eespool nimetatud, kuulub Infineon Portugal suuremasse kontserni ehk Infineoni kontserni. Investeerimisprojekti käivitamise aastal (2000) oli selle kontserni kasum 1 126 miljonit eurot, kusjuures varasid oli kokku 8 853 miljoni euro väärtuses. 2000. majandusaasta lõpus oli tema omakapital 5 806 miljonit eurot. 2001., 2002. ja 2003. aastal oli kontserni kahjum vastavalt 591 miljonit eurot, 1 021 miljonit eurot ja 435 miljonit eurot. Omakapital ulatus 2001., 2002. ja 2003. aasta lõpus vastavalt 6 900 miljoni euroni, 6 158 miljoni euroni ja 5 666 miljoni euroni. Infineoni puhas kassajääk oli 2000. aastal 875 miljonit eurot, mis vähenes 2001. aastal 568 miljoni euroni ja 2002. aastal 177 miljoni euroni. 2003. aastal suurenes see summa 328 miljoni euroni. Viimastes kvartalites ehk 2003. aasta 1. juunist kuni 30. septembrini ja 2003. aasta 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini teenis ettevõte kasumit vastavalt 49 miljonit eurot ja 34 miljonit eurot.

(36)

Need andmed näitavad, et investeeringu teostamise ajal oli Infineon kasumlik ettevõte, mida iseloomustavad piisav kassajääk ja küllaldane omakapital. 2001. ja 2002. aastal tootis ettevõte kahjumit, kuid säilitas vajaliku omavahendite taseme. Infineon teenis veel kahjumit 2003. aasta esimesel poolaastal, kuid ettevõte taastas oma kasumlikkuse teisel poolaastal.

(37)

Eespool nimetatud finantsandmete põhjal leiab komisjon, et kavandatud abi eesmärgiks ei ole raskustes oleva ettevõtte päästmine või ümberkorraldamine ning seetõttu hinnati seda kui piirkondlikku investeerimisabi.

(38)

141,5 miljoni euro suuruse maksumusega projekt ületab 50 miljoni euro künnise, mis on kehtestatud mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 2.1 alapunktis i. Abi kumulatiivne osatähtsus on abikõlblikest investeerimiskuludest 29,4 %, mis ületab 50 % piirkondliku abi suhtes kehtivast 32 % piirmäärast. Lisaks on abi suurus loodud või säilitatud töökoha kohta üle 40 000 euro. Järelikult kehtib projekti suhtes mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktis 2 sätestatud teatamiskohustus, ning seda tuleb hinnata vastavalt.

(39)

Mis puudutab antud juhtumi menetluslikke aspekte, siis Portugal kiitis heaks Infineon Portugalile võimaldatud maksusoodustused 2000. aasta juunis ja laenu 2001. aasta novembris. Kuid Portugali ametivõimud esitasid tõendid selle kohta, et laenu ei ole veel välja makstud ja maksusoodustusi võimaldatud. Komisjon luges seega abi teatavaks tehtud abiks.

(40)

Abi soodustava mõju kohta esitas Portugal 9. aprilli 1999. aasta kirja, mille Siemens saatis Portugali ametivõimudele ja milles selgitatakse kavandatavat investeeringut üksikasjaliselt ja taotletakse finantsabi selle teostamiseks. Nimetatud kirja saatis Siemens ja mitte Infineon Portugal, sest Siemensi Infineoni spinn-off ei olnud veel Portugalis praktiliselt tegev. Et projektiga seonduvaid töid alustati pärast abitaotluse esitamist, leiab komisjon, et tegemist oli toimiva soodustustava mõjuga.

(41)

Portugali sõnul on investeering suunatud DRAM (Dynamic Random Access Memory) mäluseadmete tootmisele. DRAM seadmed kuuluvad NACE koodi 32.10 alla, mis hõlmab elektronlampide ja muude elektrooniliste komponentide valmistamist. Tegemist on pooljuhtidega, milles talletatakse binaarandmeid. Pooljuhid kuuluvad elektrooniliste komponentide hulka. DRAM seadmed kujutavad pooljuhtide kõige levinumat tüüpi mälu ning neid kasutatakse eriti personaalarvutites ja vähese maksumusega toodetes.

(42)

DRAM seadmeid võib eristada vastavalt mälu mahule (see tähendab andmete hulgale, mida saab kiipidele salvestada). See maht sõltub kiipide põlvkonnast. Toodet iseloomustab kiire tehnoloogiline areng, kusjuures turule tuleb uus põlvkond iga kolme või nelja aasta tagant. DRAM seadmeid võib eristada ka vastavalt neile mõeldud rakendustele (FPM-DRAM, EDO-DRAM, SDRAM või RDRAM) või lõpptoote tüübile, mille sisse need paigaldatakse.

(43)

Olemas on muud tüüpi mälukiipe, nagu SRAM, EPROM ja välkmälu. Üldiselt täidavad need võrreldes DRAM mäludega erinevaid ülesandeid ja neid ei saa pidada DRAMi asendustoodeteks.

(44)

DRAM seadmed on esmatooted, mille spetsifikatsioonid on standarditud. Seega on nõudmise poolelt võimalik leida sama tüüpi DRAM seadmeid mitmelt tarnijalt kogu maailmas. Uued DRAM põlvkonnad konkureerivad vanematega. Klientide eelistus teatud kindla tüübi kasuks sõltub selle tasuvusest ja DRAM mälu funktsioonist lõpptootes.

(45)

Mis puutub pakkumise poolde, siis võivad DRAM mälude tootjad hakata tootma erineva võimsusega DRAM seadmeid samades tootmisüksustes, sest kasutatavad tehnoloogiad on sarnased. Üldiselt aga ei ole samades tootmisüksustes kerge lülituda ühelt DRAM põlvkonna tootmiselt ümber teisele.

(46)

Eespool viidatud kaalutluste alusel peetakse DRAM seadmete turgu olulise toote turuks. (9) Selle turu kohta ei ole eraldi NACE-koodi.

(47)

Asjassepuutuva geograafilise turu kohta tuleb märkida, et DRAM mälusid turustatakse maailmas sarnaste turundus ja klassifikatsioonide põhimõtete alusel. Veokulud on väikesed ning puuduvad struktuurilised takistused turule sisenemiseks. Kogu maailma tuleb vaadelda kui asjassepuutuvat geograafilist turgu.

(48)

Esiteks täheldab komisjon, et abi on kooskõlas piirkondliku abi otstarbeks antava riigiabi juhendi punktiga 4.2., (10) sest abisaaja panus investeeringusse on üle 25 % ning see on osa ilma igasuguse toetuseta.

(49)

Määratlemaks lubatava abi maksimumosatähtsust teatava abiprojekti puhul peab komisjon vastavalt mitut valdkonda hõlmavale raamprogrammile kindlaks määrama abi maksimumosatähtsuse (piirkondliku abi ülemmäär), mida ettevõte võib kõnealuses abisaavas piirkonnas saada teatamise hetkel kehtivate lubatud piirkondliku abi toetuskavade raames.

(50)

Vila do Conde asub Suur-Porto alal, kus puudub tugev piirkondlik majandusstruktuur ning kus suurettevõtetele on abi ülemmääraks kehtestatud 32 % abi netoekvivalenti. (11)

(51)

Seejärel peab komisjon hindama mitmeid korrigeerivaid tegureid, eelkõige konkurentsitegurit (T), kapitali/tööhõive tegurit (I) ja piirkondliku mõju tegurit (M), mida kohaldatakse kõnealuse 32 % suhtes, et arvutada kõnealuse projekti puhul lubatav abi osatähtsus.

(52)

Komisjon täheldab, et projekt loob uusi võimsusi Euroopa turul ja seega mõjutab seda turgu.

(53)

Abi lubamine ettevõtetele, kes tegutsevad sektorites, mida iseloomustab struktuuriline liigvõimsus, kätkeb endas erilist konkurentsi moonutamise riski. Mis tahes võimsuse suurendamine, mida ei korvata võimsuse vähendamisega muul alal, aitab kaasa struktuurilise liigvõimsuse probleemi teravnemisele. Mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 7.7 alusel loetakse struktuurilist liigvõimsuseks olukorda, kui viimase viie aasta keskmise alusel on vaadeldava sektori või alasektori kasutusvõimsus üle kahe protsendipunkti võrra madalam kui töötlevas sektoris tervikuna. Struktuurilise liigvõimsuse rängaks olukorraks loetakse seda, kui erinevus töötleva sektori keskmise suhtes on üle viie protsendipunkti.

(54)

Vastavalt mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktidele 3.3 ja 3.4 peab komisjon juhul, kui on piisavalt andmeid võimsuse kasutamise kohta, piirduma võimaliku struktuurilise/tõsise liigse tootmisvõimsuse määratlemisega kõnealuses sektoris või alasektoriga. (Ala)sektori peab määratlema NACE klassifikatsiooni kõige laiemal segmenteerimise tasemel.

(55)

DRAMide valmistamisele vastav kõige laiem NACE kood on 32.10, mis hõlmab erinevaid elektroonilisi komponente. DRAM mälud moodustavad sellest NACE koodist kõigest väikse osa ja seetõttu ei peegelda kogu NACE kood 32.10 asjakohaselt võimsuse olukorda DRAMide turul. Seepärast arvestab komisjon, et võimsuse olukorra analüüs ei ole kohaldatav konkurentsiteguri hindamiseks.

(56)

Vastavalt mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktile 3.4 arvestab komisjon piisavate andmete puudumisel võimsuse kasutamise kohta, kas investeerimine toimub väheneva nõudlusega turul. Turgu peetakse langevaks, kui viimasel viiel aastal on kõnealuse toote nähtava tarbimise aasta keskmine kasvutempo üle 10 % võrra madalam EMP töötleva tööstuse aasta keskmisest tervikuna, välja arvatud juhul, kui toote nähtava tarbimise suhteline kasvutempo ilmutab tugevat tõusutrendi. Turu nõudlus loetakse täielikult langevaks, kui nähtava tarbimise aasta keskmine kasvutempo on viimasel viiel aastal negatiivne.

(57)

Nagu juba nimetatud, loetakse DRAM seadmete turgu olulise toote turuks, sest selle asendatavus teiste mälukiipidega on väga piiratud. DRAM mälusid turustatakse kogu maailmas ning seepärast tuleb arvestada, et asjakohane geograafiline turg on maailmaturg.

(58)

Komisjon tuletab meelde, et Portugali väitel on Infineoni pooljuhtide turuosa 3,5 % ja DRAM turuosa 12,8 % (2002. aasta andmed). 2003. aastal hindas Portugal Infineoni turuosaks 17,1 %. Seega ei ületa abisaaja turuosa DRAM mälude maailmaturul 40 %, ja seda isegi pärast investeeringu teostamist.

(59)

Vastavalt mitut valdkonda hõlmavas raamprogrammis sätestatule esitas Portugal andmed DRAM mälude nähtava tarbimise kasvutempo kohta viimase viie aasta lõikes. Portugal nõustus võtma arvesse andmeid, mida komisjon kasutas oma otsuses C86/01 – Saksamaa, Infineon Technologies SC 300 GmbH & Co. KG ajavahemikul 1995–2000. Ometi on olemas uued andmed aastateks 2001–2002 ja seega tuleb kõnealusel juhul kasutada neid andmeid.

(60)

Portugal väitis, et komisjon peaks nähtava tarbimise arengu analüüsimiseks võtma aluseks viieaastase perioodi ehk 1998–2002 ja mitte kuueaastase perioodi. Mitut valdkonda hõlmavas raamprogrammis viidatakse aasta keskmisele kasvutempole viimasel viiel aastal. Seepärast on komisjoni tavaks viie kasvutempo arvutamiseks (12) analüüsida nähtavat tarbimist kuueaastasel perioodil. Komisjon leiab, et vastavalt mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punktile 3.3 vastab asjakohane periood vaadeldaval juhul aastatele 1997–2002.

(61)

DRAM mälude nähtava tarbimisalased asjakohased andmed ajavahemikul 1997–2002 on esitatud järgmises tabelis. (13)

Tabel 4

(62)

Vastavalt nendele andmetele oli ajavahemikul 1997–2002 nähtava tarbimise aasta keskmine kasv DRAMi turul – 1,66 %. Eelneval perioodil, st aastatel 1996–2001, oli DRAMide näiva tarbimise aasta keskmine kasv samuti negatiivne (– 9,13 %). Kui aga arvestada aastaid 1998–2002 (nagu taotlevad Portugali ametivõimud), on asjaomased kasvualased andmed positiivsed (6,63 %).

(63)

DRAM turg on väga tsükliline ja seda iseloomustavad tugevad kõikumised. Aasta keskmine kasv väärtuse alusel erineb märkimisväärselt vastavalt vaadeldavale perioodile. Need kõikumised tulenevad peamiselt asjaolust, et hinnad on äärmiselt muutlikud. See kõikumine on tingitud DRAMi tootmisprotsessile iseloomulikest suhteliselt kõrgetest pöördumatutest kuludest ja väikestest piirkuludest. Seega võivad hinnad kõikuda väga laias ulatuses, sest DRAM mälude tootmine on ettevõtte jaoks kasumlik seni kuni piirkulud on kaetud. Seega ei võimalda ainult nähtava tarbimise arengu analüüs tehingute väärtuse alusel saada asjakohast ülevaadet DRAMide turust.

(64)

Komisjon tunnistab ka, et sel konkreetsel juhul ei võimalda tehingute väärtusele toetuv tarbimisalane teave saada turuolukorrast täielikku ja terviklikku pilti. Nagu Portugali ametivõimud rõhutasid, mõjutas nähtava tarbimise tehingute väärtusi oluliselt langus, mida tekitas Korea tootjalt Hynix pärineva subsideeritud import turul. Uuringus, mille tulemusel kehtestati tasakaalustav tollimaks DRAMide impordile Korea tootjalt Hynix, jõuti muu hulgas järeldusele, et kõnealune subsideeritud import viis ühenduses DRAM hindade järsu langemiseni aastatel 1998–2001 ja eriti 2001. aastal, mil Hynixi impordihinnad langesid 76 %. (14) Kuna järeldati, et subsideeritud import kahjustas oluliselt ühenduse tööstust, kehtestati Hynixilt pärinevale DRAM impordile 34,8 % tasakaalustav tollimaks, et kajastada Hynixile antud subsiidiumide ulatust.

(65)

DRAM keskmiste müügihindade areng maailmaturul asjaomasel ajavahemikul on esitatud järgmises tabelis. (15)

Tabel 5

Tabelist nähtub, et DRAMide hinnad maailma tasemel langesid 2001. aastal 65 % ja taastusid vaid osaliselt 2002. aastal. Neid asjaolusid silmas pidades arvestab komisjon, et nähtava tarbimise tehinguväärtusi 2001. aastal ja, väiksemal määral, 2002. aastal mõjutasid negatiivselt ebanormaalselt madalad hinnad, mille põhjustas Hynixilt pärineva subsideeritud toodete müük.

(66)

Eespool esitatud põhjustel uuris komisjon usaldusväärsema ja täielikuma turuanalüüsi saamiseks muud kättesaadavat teavet. DRAMide maailmaturu dünaamika mõõtmise aluseks on võimalik võtta maht. Kaks olulisemat ja üldkasutatavamat statistilist ühikut mahu mõõtmisel on veetud ühikud ja megabaidid. Muutused DRAMide maailmaturul vaadeldaval ajavahemikul nende statistiliste andmete põhjal on esitatud järgmistes tabelites. (15)

Tabel 6

Veetud ühikud

Tabel 7

Megabaidid

Ülaltoodud väärtused näitavad pidevat positiivset trendi DRAMide turul vaadeldaval ajavahemikul. On tähtis märkida, et turu kasvutempo aastatel 2000–2001 (ühikute puhul 5,1 % ja megabaitide puhul 64,7 %) on võrreldav vaadeldava aasta keskmise kasvutempoga kogu perioodil. See näitaja kinnitab, et 2001. aastal täheldatud eriliselt madal nähtava tarbimise tehinguväärtus on põhiliselt seletatav ebanormaalne hinnalangusega kõnealusel aastal. Nagu komisjon ja nõukogu juba tunnistasid kahes eespool nimetatud määruses (vt joonealust märkust nr 11), tulenes see hinnalangus peamiselt Koreast pärinevast subsideeritud impordist.

(67)

Analüüsides kolme eespool nimetatud näitajat (tehinguväärtus, maht ühikutes ja maht megabaitides) koos nähtub, et vaadeldaval ajavahemikul kasvas DRAMide turg jätkusuutlikult, välja arvatud 2001. aastal, kui toimus erakorraline turuhäire, mis viis hindade langemiseni ebanormaalse tasemeni.

(68)

Samuti taotles komisjon teavet DRAMi turu tulevikuväljavaadete kohta. Vastavalt World Semiconductor Trade Statistics’i (vt alltoodud tabelit) viimastele prognoosidele on pooljuhtide maailmaturu aasta keskmine kasvutempo aastatel 2003–2005 15,4 %. Mälude segmendi (kaasa arvatud SRAM, DRAM ja säilivmälu tooted) väljavaated on samuti positiivsed. Aastatel 2003–2005 nähakse ette, et mälutoodete maailmaturu aasta keskmine kasvutempo saavutab 21,6 % taseme.

Tabel 8

(69)

Ka teisest sõltumatust allikast (Gartner Dataquest) pärinevad andmed kinnitavad, et DRAMi turu väljavaated on väga positiivsed.

Tabel 9

(70)

Teabe kitsal analüüsimine eespool esitatud tehinguväärtuse alusel näitas, et nõudlus DRAMide turul oli asjaomasel perioodil täielikus languses. Sellele vaatamata jõuti turu analüüsimisel mahu põhjal (veetud ühikud ja megabaidid) järeldusele, et tegelikkuses kasvas turg kiiremini kui EMP töötlev tööstus tervikuna. On ilmne, et subsideeritud DRAMide import Koreast avaldas negatiivset mõju hindadele maailmas ja seega turuväärtusele 2001. aastal ning vähemal määral 2002. aastal. Selliste erakordsete asjaolude tõttu turul leiab komisjon, et antud konkreetsel juhul annab mahule toetuv statistika tõenäoliselt õigema pildi turu dünaamikast vaadeldaval perioodil. Siiski võivad megabaitides esitatud statistikat märkimisväärselt mõjutada tehnoloogilised arengud tööstuses (DRAM mahu suurenemine bittdes). Seega arvestab komisjon, et kõnealusel juhul annab parema ülevaate turu olukorrast veetud ühikute arv ja komisjon järeldab, et 5,59 % on ettevaatlik ja mõistlik prognoos DRAMide turu keskmise kasvutempo kohta vaadeldaval perioodil.

(71)

Nagu eespool viidatud, loetakse vastavalt mitut valdkonda hõlmavale raamprogrammile turu nõudlus vähenevaks, kui asjaomasel perioodil on vaadeldava toote nähtava tarbimise aasta keskmine kasvutempo võrreldes EMP töötleva tööstuse aasta keskmise tervikuga üle 10 % väiksem. Ajavahemikul 1997–2002 kasvas EMP töötlev tööstus keskmiselt 4,84 %. Kuna DRAM turu aasta keskmine kasvutempo oli asjaomasel ajavahemikul sellest suurem, leiab komisjon, et turu nõudlus ei olnud vähenemas ning konkurentsiteguriks kehtestatakse 1.

(72)

Lõpuks täheldab komisjon, et Infineon on hetkel uurimise all seoses väidetava DRAM sektoris kartellis osalemisega […]. Komisjon on samuti teadlik, et Infineon on segatud vaidlusse seoses väidetava patendiõiguste rikkumisega Ameerika Ühendriikides. Nimelt esimene asjaolu võib avaldada olulist mõju eespool esitatud turuanalüüsile. Siiski ei ole veel kummaski meneltluses jõutud lõplikele järeldustele ning antud etapis ei ole võimalik võtta arvesse nende võimalikku mõju turul. Komisjon tuletab Portugali ametivõimudele meelde, et juhul kui teave, mille alusel järeldused tehti, osutub ebaõigeks vastavalt menetluse määruse artiklile 9 (16) või kui eespool nimetatud menetluste tulemusena leitakse hiljem, et väidetaval konkurentsiseaduste rikkumisel on oluline mõju, jätab komisjon endale täieliku õiguse hinnata turu olukorda uuesti uue analüüsi alusel ja vajadusel tühistada käesolev otsus.

(73)

Suure kapitaliga projektide puhul kehtestab mitut valdkonda hõlmav raamprogramm kapitali/tööhõive teguri, mille eesmärgiks on kohandada maksimumosatähtsus selliselt, et soodustada projekte, mis aitavad tegelikult kaasa tööpuuduse vähendamisele suhteliselt olulisema arvu uute töökohtade loomise teel. See kriteerium võtab arvesse ka võimaliku abi moonutavat mõju lõpptoote hinnale.

(74)

Portugali esitatud teabe kohaselt loodi projekti tulemusel otseselt 264 töökohta, mis jaotusid järgmiselt.

Tabel 10

(75)

Ometi selgitab Portugal, et paralleelselt kaotati 12 töökohta. Sellest tulenevalt arvestab Portugal, et otseselt projektiga seoses loodud töökohtade arv on puhtalt 252.

(76)

Komisjon leiab, et otseselt investeeringu tulemusena loodud 252 töökohta võib arvesse võtta tingimusel, et tegemist on mõistlike numbritega, arvestades võimsuse suurendamist 150 %.

(77)

Lisaks teatab Portugal, et tänu investeeringule säilitati kõik Infineon Portugalis olemasolevad töökohad (596 töökohta). Portugali sõnul valis Infineoni kontsern oma järeltootmistegevuse asukohaks Portugali ja Malaisia. Kui investeerimisprojekti ei oleks teostatud Portugalis, oleks Infineoni kontsern viinud kõik oma järeloperatsioonid üle Malaisiasse, mille tulemusena oleks Portugalis kaotatud kõik töökohad. Seda asjaolu kinnitab järgmine teave:

(78)

Komisjon jõudis järeldusele, et tõenäosus oli märkimisväärselt suur, et investeeringu puudumisel oleks tootmistegevus Portugalis lõpetatud.

(79)

Seega leiab komisjon, et uue investeeringuga säiliti 596 töökohta ja loodi 252 uut töökohta, mis teeb töökohtade koguarvuks 848. 141 036 103 euro suuruse abikõlbliku investeeringu kapitali/tööhõive tegur, on suhtarvuks 166 316 eurot töökoha kohta, mis põhineb 848 töökoha loomisel ja säilitamisel. Järelikult kehtestatakse suurima abimäära kohandamise “I” teguriks 1.

(80)

Piirkondliku mõju teguri puhul võetakse arvesse subsideeritud uue investeeringu positiivset mõju abisaava piirkonna majanduses. Komisjon leiab, et töökohtade loomist võib kasutada projekti panuse näitajana piirkonna arengusse. Intensiivinvesteering kapitali osas võib luua kaudselt märkimisväärse arvu töökohti kõnealuses toetust saavas piirkonnas ja sellega piirnevates toetust saavates piirkondades. Töökohtade loomine selles kontekstis osutab otseselt projektiga loodud töökohtadele, samuti investeeringu tulemusel esmatasandi tarnijate ja klientide näaol loodud töökohtadele.

(81)

Portugali väitel loodi projekti tulemusel piirkonnas kaudselt 30 töökohta. Need kaudsed töökohad loodi kohalike varustuse tarnijate ja teenuste osutajate näol. Kuna tegemist on investeeringu summa suhtes tagasihoidliku arvuga, leiab komisjon, et andmed on õiged. Isegi kui ei võetaks arvesse töökohtade kaudset loomist, mõjutaks see piirkondliku mõju teguri määratlemist. Järelikult määrab komisjon piirkondliku mõju teguriks (“M”) 1.

(82)

Eespool toodut arvestades arvutatakse lubatava abi maksimumosatähtsus järgmiselt: 32 % × 1 × 1 × 1 = neto 32 %. Kavandatav abi 41 504 299 eurot vastab abi netoosatähtsusele, mis on 29,4 % ja mida Portugal kavatseb anda Infineon Portugalile tema investeeringuks Vila do Condes, jääb seega mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel arvutatud lubatavast abi osatähtsusest allapoole.

(83)

Komisjon nõuab kõikide subsideeritavate projektide suhtes, mis ta on mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel heaks kiitnud, et liikmesriigi asjaomase ametivõimu ja abisaaja vaheline mis tahes abi andmise leping sisaldaks sätet abi tagastamise kohta lepingu täitmata jätmise korral, või et selles tuleb täpsustada, et suure abisumma (näiteks 25 %) viimane väljamakse tehakse ainult juhul, kui abisaaja näitab liikmesriigile, et projekti elluviimine on kooskõlas komisjoni otsusega, ja tingimusel, et komisjon on liikmesriigi poolt projekti teostamise kohta antud teabe alusel väljendanud 60tööpäevase tähtaja jooksul oma nõusolekut või mitte, või esitanud mis tahes vastuväited abi lõplikule väljamaksmisele.

(84)

Komisjon märgib, et investeering viidi hiljuti lõpule, kusjuures enne komisjoni otsuse langetamist ei ole selleks seni abi välja makstud. Portugali sõnul teostati investeering kavakohaselt. Nimelt vastavad loodud töökohtade arv ja investeeringu kogusumma eespool esitatud andmetele.

(85)

Seega leiab komisjon, et Portugal on täitnud oma kohustused mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi punkti 6 tähenduses.

(86)

Eespool esitatud põhjenduste alusel järeldab komisjon, et kavandatav abisumma puhul on täidetud tingimused, et seda lugeda ühisturuga kokkusobivaks,