Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004A1224(07)

    Nõukogu arvamus, — 5. juuli 2004, — Malta lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004-2007

    ELT C 320, 24.12.2004, p. 13–14 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    24.12.2004   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 320/13


    NÕUKOGU ARVAMUS,

    5. juuli 2004,

    Malta lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004-2007

    (2004/C 320/07)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (1) ja eriti selle artikli 9 lõiget 2,

    võttes arvesse komisjoni soovitust,

    pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega,

    ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

    Nõukogu vaatas 5. juulil 2004 läbi Malta lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004 –2007. Programm vastab ainult osaliselt täiendatud stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide sisu ja vormi juhendi andmenõuetele. Eelkõige ei ole andmed SKT ja selle koostisosade kohta täielikult kooskõlas ESA95 standarditega. See takistab programmi erinevate osade võrdlemist.

    Programmi aluseks oleva eelarvestrateegia eesmärgiks on valitsussektori puudujäägi vähendamine alla 3 % SKTst juba 2006. aastaks, seades vahe-eesmärkideks puudujäägi vähendamise 5,2 %ni SKTst 2004. aastal, 3,7 %ni SKTst 2005. aastal, 2,3 %ni SKTst 2006. aastal ja 1,4 %ni SKTst programmi lõpuks. Programmis kavandatakse eelarve esmase tasakaalu olulist paranemist, prognoosides 2004. aasta 1,4 %se puudujäägi muutumist 2,2 %seks ülejäägiks SKTst aastaks 2007. Samal ajal nähakse programmis ette valitsussektori võla kasvutendentsi SKT suhtes vastupidiseks muutmist 2005. aastal ning selle alandamist 70,4 %ni programmiperioodi lõpuks.

    Eelarvestrateegia aluseks on meetmete pakett, mille eesmärgiks on kontrollida ja otstarbekohastada kulutusi ning vältida tulude poolel maksude tasumisest kõrvalehoidumist. Eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete mõju ei ole programmis täielikult määratletud. Kulude poolel prognoositakse jooksvate kulude vähendamist 3 protsendipunkti võrra SKTst riigitöötajate palkade ja teiste jooksvate kulutuste kasvu pidurdamise, avaliku sektori ettevõtete ümberkujundamise ning laevaehitustööstuse toetuste järkjärgulise kaotamise kaudu. Programmiperioodi jooksul eeldatakse ka kapitalimahutuste vähenemist rohkem kui 2,5 protsendipunkti võrra SKTst seoses käimasolevate üksikprojektide lõpulejõudmisega. Riiklike investeeringute tase jääb siiski suuremaks kui 4 % SKTst.

    Hetkel olemasoleva teabe alusel tundub, et programmi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium kajastab usutavaid kasvuprognoose. Siiski on see teatud määral ebakindel, arvestades ESA95 nominaalse SKT võimalikku ülehindamist ning Malta majanduse avatust välistele majandusvapustustele.

    Kuigi programm näeb aastal 2006 ette puudujäägi alandamist alla 3 % kriteeriumi ja seejärel edasist vähendamist, võivad nimetatud sihtmärgid olla vastuolus tasakaalulähedase eelarveseisundiga programmiperioodi jooksul.

    Konsolideerimiskava näeb ette puudujäägi järsku vähendamist, mis tundub olevat saavutatav, arvestades mõne investeerimisprojekti lõpetamisega tekkivat manööverdamisruumi. Konsolideerimiskava eesmärkide saavutamine nõuab Malta ametivõimudelt siiski tugevat pühendumist. Lisaks võib 2003. aasta SKT reaalkasvu hiljutisest korrigeerimisest samuti tuleneda mõningaid majanduskasvu langusega seotud riske.

    Seega ei tarvitse programmi eelarvepositsioon olla piisav puudujäägi vähendamiseks alla 3 %st künnist SKTst 2006. aastaks. Lisaks sellele on võlamäära areng tõenäoliselt prognoositust vähem soodne, arvestades mainitud majanduskasvu langusest tulenevaid riske.

    Pikaajalise jätkusuutlikkuse osas ohustavad Maltat eelarve tasakaalustamatuse riskid vananevast rahvastikust tingitud eelarveliste kulude katmisel. Riigi rahanduse jätkusuutlikule alusele seadmiseks on oluline piisava esialgse ülejäägi kindlustamine keskpikal perioodil koos teiste vajalike meetmete rakendamisega, et peatada ealistest iseärasustest tulenevate, eelkõige tervishoidu puudutavate kulutuste tõusu.

    5. juulil 2004 otsustas nõukogu komisjoni soovituse alusel, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, ning andis Maltale vastavalt artikli 104 lõikele 7 sellise olukorra lõpetamiseks soovitused, milles nõukogu väljendas oma poliitilist nõuannet.

    Malta lähenemisprogrammi põhiprognoosid

     

    2003

    2004

    2005

    2006

    2007

    SKT reaalkasv (%)

    – 1,7

    1,1

    1,7

    2,1

    2,1

    Tööhõive kasv (%)

    – 0,8

    0,8

    0,7

    0,7

    0,7

    JHI inflatsioon (%)

    1,3

    3,4

    2,1

    2,1

    2,1

    Üldine valitsussektori eelarve tasakaal (% SKTst)

    – 9,7

    – 5,2

    – 3,7

    – 2,3

    – 1,4

    Valitsussektori koguvõlg (% SKTst)

    72,0

    72,1

    72,4

    70,5

    70,4


    (1)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Dokumendid, millele käesolevas tekstis viidatakse, võib leida järgmiselt veebisaidilt:

    http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.


    Top