32002D0668

Nõukogu otsus,

3. juuni 2002,

mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse kuuendat raamprogrammi, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002–2006)

(2002/668/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Raamprogrammi, mis hõlmab kõiki teadusuuringuid, sealhulgas tutvustus- ja koolitustegevust tuumaenergia valdkonnas, ning mis viiakse ellu teadus- ja koolitusprogrammide kaudu, võib vastu võtta asutamislepingu artikli 7 alusel.

(2) Komisjon esitas 2000. aastal kaks teatist, millest üks käsitleb Euroopa teadusruumi loomise võimalusi ja eesmärke ning teine Euroopa teadusruumi rajamist ja Euroopa Liidu teadustöö suuniseid ajavahemikuks 2002–2006. Komisjon esitas ka 2000. aastal teatise, mis käsitleb innovatsiooni teadmistel põhinevas majanduses.

(3) Euroopa Ülemkogu võttis 2000. aasta märtsis Lissabonis, 2002. aasta juunis Santa Maria da Feiras ning 2001. aasta märtsis Stockholmis peetud istungil vastu otsused, mis seadsid eesmärgiks kiiresti luua Euroopa teadus- ja innovatsiooniruum, et edendada püsivat majanduskasvu, suurendada tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust. 2001. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumisel lepiti kokku säästva arengu strateegias ja lisati Lissaboni strateegiasse kolmas mõõde — keskkonnamõõde.

(4) Euroopa Parlament, [4] [5] nõukogu, [6] [7] majandus- ja sotsiaalkomitee [8] ja regioonide komitee [9] on samuti toetanud Euroopa teadusruumi loomist.

(5) Komisjon esitas 19. oktoobril 2000 välishindamise järeldused, mis käsitlesid ühenduse meetmete rakendamist ja tulemusi hindamisele eelnenud viie aasta jooksul, ning lisas neile oma märkused.

(6) Seetõttu on tähtis vastu võtta uus raamprogramm aastateks 2002-2006, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele ja soodustab innovatsiooni.

(7) Kuues raamprogramm sätestab kavandatavad teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid ja prioriteedid ning määrab kindlaks tegevuse põhisuunad, mida rakendatakse ühenduse finantshuvide kaitsmise eesmärke järgides. Tähtis on tagada kuuenda raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine.

(8) Eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe [10] punktis 34 määratletud võrdlussumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu raamprogrammi kehtivuse ajaks, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi.

(9) Teadusuuringute Ühiskeskus peaks raamprogrammi rakendamises osalema, pakkudes oma konkreetsetes pädevusvaldkondades sõltumatut, kliendikeskset tuge ühenduse poliitika kujundamisel ja ellurakendamisel, sealhulgas kontrollides poliitika elluviimist.

(10) Kuuenda raamprogrammi alusel tehtavas teadustöös tuleks järgida eetika aluspõhimõtteid, sealhulgas neid, mis kajastuvad Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, ning arvestada üldsuse suhtumisega kõnealustesse uuringutesse.

(11) Tuginedes komisjoni teatisele "Naised ja teadus", nõukogu 20. mai 1999. aasta [11] ja 26. juuni 2001. aasta [12] resolutsioonidele ning Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2000. aasta resolutsioonile, [13] milles käsitletakse sama teemat, rakendatakse ellu tegevuskava, mis peaks järsult suurendama naiste kohta ja osakaalu Euroopa teaduses ja uurimistöös ning tagama meeste ja naiste võrdsete võimaluste põhimõtte järgimise.

(12) Komisjoni rohelise raamatu peatükk "Euroopa energiavarustuse kindluse strateegia" on üks teemadest arutelus, kus arutatakse kliimamuutuste vastu võitlemise vahendeid ja Euroopa sõltuvuse vähendamist imporditavast energiast.

(13) Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt kuuenda raamprogrammi täitmist käsitlevad vahearuanded ning korraldama meetmete rakendamise sõltumatu hindamise aegsasti enne ettepaneku esitamist järgmise raamprogrammi kohta. Hindamine peaks toimuma kõiki asjaomaseid osalejaid arvestavas avatud õhkkonnas.

(14) Euroopa teadusuuringute rahvusvaheline ja ülemaailmne ulatus on tähtis vastastikuse kasu seisukohalt. Kuues raamprogramm on osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud asjakohased kokkulepped, ning projektide vormis ja vastastikuse kasu alusel ka kolmandate riikide juriidilistele isikutele ja teaduskoostööd tegevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

(15) Kuues raamprogramm peaks laienemisele kaasa aitama, pakkudes kandidaatriikidele teaduse ja tehnoloogia alast tuge ühenduse acquis communautaire'i rakendamisel ning integreerumisel Euroopa teadusruumi. Võimalikke osalejaid tuleks programmides osalemise võimalustest teavitada aegsasti ja põhjalikult.

(16) Komisjon on nõu pidanud teadus- ja tehnikakomiteega, kes on esitanud oma arvamuse,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga võetakse vastu tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse mitmeaastane raamprogramm ajavahemikuks 2002-2006, edaspidi "kuues raamprogramm".

2. Kuues raamprogramm hõlmab ühenduse teadustegevuse, tehnoloogiaarenduse, rahvusvahelise koostöö, teabe levitamise ja kasutamise ning koolitustöö järgmistes valdkondades:

- juhitav termotuumasüntees,

- radioaktiivsete jäätmete käitlemine,

- kiirguskaitse,

- muu tegevus tuumatehnoloogia ja -ohutuse valdkonnas,

- Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus.

3. I lisas sätestatakse teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid ja prioriteedid ning määratakse kindlaks kavandatud tegevuse põhisuunad.

Artikkel 2

1. Kuuenda raamprogrammi rakendamiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikuks 2002-2006 on 1230 miljonit eurot. Summa jaotus eri meetmete kaupa määratakse kindlaks II lisas.

2. Ühenduse finantsosaluse üksikasjalikud eeskirjad määratakse kindlaks ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetega ning lisaks sellele on ühenduse finantsosalus reguleeritud III lisaga ja vajaduse korral teadus- ja koolitustegevuse programmi(de)ga, mille nõukogu võtab vastu käesoleva otsuse rakendamiseks.

Artikkel 3

Kõigis kuuenda raamprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid.

Artikkel 4

Kuuendat raamprogrammi rakendatakse teadus- ja koolitustegevuse programmide kaudu. Kõnealustes programmides määratakse kindlaks täpsed eesmärgid ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 5

1. Komisjon jälgib sõltumatute pädevate ekspertide abiga pidevalt ja süsteemselt kuuenda raamprogrammi ning selle teadus- ja koolitustegevuse programmide rakendamist.

2. Komisjon esitab igal aastal asutamislepingu artikli 7 kohaselt üksikasjaliku aruande kuuenda raamprogrammi rakendamise edukuse, eeskätt selle eesmärkide ja prioriteetide saavutamise edusammude, sealhulgas finantsaspektide kohta.

Artikkel 6

Enne ettepaneku esitamist järgmise raamprogrammi kohta tellib komisjon kõrge kvalifikatsiooniga sõltumatutelt välisekspertidelt hinnangu ühenduse tegevuse rakendamise ja selle tulemuste kohta hinnangule eelneva viie aasta jooksul.

Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

Luxembourg, 3. juuni 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

J. C. Aparicio Pérez

[1] EÜT C 180 E, 26.6.2001, lk 177.

[2] EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 371.

[3] EÜT C 260, 17.9.2001, lk 3.

[4] 18. mai 2000. aasta resolutsioon (EÜT C 59, 23.2.2001, lk 250).

[5] veebruari 2001. aasta resolutsioon (EÜT C 276, 1.10.2001, lk 271).

[6] 15. juuni 2000. aasta resolutsioon (EÜT C 205, 19.7.2000, lk 1).

[7] novembri 2000. aasta resolutsioon (EÜT C 374, 28.12.2000, lk 1).

[8] 24. mai 2000. aasta arvamus (EÜT C 204, 18.7.2000, lk 70).

[9] 12. aprilli 2000. aasta arvamus (EÜT C 226, 8.8.2000, lk 18).

[10] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[11] EÜT C 201, 16.7.1999, lk 1.

[12] EÜT C 199, 14.7.2001, lk 1.

[13] EÜT C 309, 27.10.2000, lk 57.

--------------------------------------------------

I LISA

TEADUSLIKUD JA TEHNOLOOGILISED EESMÄRGID, TEGEVUSE PÕHISUUNAD JA PRIORITEEDID

EURATOMi asutamislepingus sätestatud tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse eesmärkide saavutamiseks ning selleks, et kaasa aidata Euroopa teadusruumi loomisele, ehitatakse kuues raamprogramm (Euratom) (edaspidi "käesolev programm") üles allpool kirjeldatud viisil.

Programmis kui tervikus osalemine on avatud kõigile riikidele, kes on sõlminud ühendusega asjakohased assotsiatsioonilepingud. Muud kolmandad riigid saavad programmis osaleda kahepoolsete koostöölepingute alusel. Kolmandate riikide teadlased ja organisatsioonid saavad samuti osaleda projektides iga juhtumi korral eraldi.

1. TEADUSUURINGUTE VALDKONDLIKUD PRIORITEEDID

1.1. Juhitav termotuumasüntees

Juhitavast termotuumasünteesist võiks abi olla pikaajalisel energiaga varustamisel ning seega säästva arengu nõuete täitmisel seoses usaldusväärse tsentraliseeritud baaskoormuselektrienergia tootmisega.

Füüsika alusteadmiste ja lahendamist vajavate tehnoloogiliste probleemide keerukuse tõttu kujuneb termotuumasünteesi võimalik kasutuselevõtmine elektrienergia tootmisel mitmeetapiliseks protsessiks, mille iga etapp mõjutab järgmist. Kuid lähemal ajal võib termotuumasünteesi tehnoloogiate uurimine anda kasulikke tehnoloogiaalaseid juhuavastusi.

Euroopa teadusuuringute kompleksprogrammi raames tehtud jõupingutused juhitava termotuumasünteesi valdkonnas on võimaldanud Euroopal asuda maailmas juhtpositsioonile magnetvangistusega juhitava termotuumasünteesi alal.

Teadustöö edusammud ja eelkõige Euroopa tokamaki JET tulemused võimaldavad edasi liikuda järgmisele etapile, mil luuakse järgmise põlvkonna seade (Next Step) termotuumareaktsioonide tekitamiseks tingimustes, mis on võrreldavad elektrienergiat tootva reaktori tingimustega.

Next Step’i üksikasjaliku disainilahenduse eeltööde lõpetamine rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) koostööprogrammi raames võimaldab nüüd teha otsuse kõnealuse projekti käivitamise ja seadme ehitamise kohta.

Eesmärgiks on tõestada, et termotuumasünteesi kasutamine elektrienergia tootmisel on teaduslikult ja tehniliselt teostatav, kusjuures peetakse silmas sotsiaalmajanduslikke aspekte. Projekti täpne rakenduskord oleneb praegu rahvusvahelise koostöö raames peetavate läbirääkimiste tulemustest ja edasisest arengust, täpsemalt otsustest, mis on seotud Euroopa panusega ITER projekti ning seadmete paigaldamiskohaga. On vaja luua asjakohane õigusraamistik.

Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) algatuses osalemiseks on vaja rakendada kaasprogramm, mis hõlmab järgmisi elemente:

- JET-mehhanismi käitamine nii, et oleks võimalik ära kasutada jooksvaid täiendusi. Võimalik osalemine tuumasünteesirajatiste tegevuse lõpetamiseks vajalikes teadusuuringutes,

- teadustöö jätkamine tuumasünteesifüüsika ja -tehnoloogia vallas, sealhulgas: magnetvangistussüsteemide uurimine ja hindamine ning eelkõige stellaraatori Wendelstein 7-X ehituse jätkamine ning olemasolevate seadeldiste käitamine Euratomi ühingutes; kooskõlastatud tegevus tehnoloogilises uurimistöös, eelkõige tuumasünteesimaterjalide uurimisel.

1.2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine

Tuuma lõhustumisel vabanevat energiat kasutades saadakse tänapäeval 35 % ühenduse elektrienergiast. See on üks teemadest debatil, kus arutatakse kliimamuutuste vastu võitlemise vahendeid ja Euroopa sõltuvuse vähendamist imporditavast energiast. Mõned praeguse põlvkonna elektrijaamad töötavad veel vähemalt 20 aastat.

Seetõttu tuleb seoses tuuma lõhustumisel vabaneva energia kasutamisega elektrienergia tootmiseks senisest paremini käsitleda jäätmete probleemi, täpsemalt pikaajaliste jäätmete käitlemise tehniliste lahenduste tööstuslikku rakendamist.

Euroopa riikliku ja erasektori teadusalased saavutused tuumajäätmete käitlemis- ja ladustamistehnoloogiate valdkonnas on märkimisväärsed. Kooskõlastatus võimaldab koondada piisava hulga ühenduse kõnealuse valdkonna meetmeid ning tagada ühtsed suunised asjaomastele jäätmekäitlusorganisatsioonidele ja vastavale tööstusele.

Meetmed hõlmavad nii jäätmete käitlemise kui selle mõju vähendamise küsimust. Sellega seoses käsitletakse järgmisi aspekte:

- teadusuuringud seoses pikaajalise ladustamisprotsessiga sügavates geoloogilistes kihtides ning võrkkoostöö meetmete alal, mida võetakse eri kohtades kasutamiseks ettenähtud kolme peamist liiki geoloogiliste moodustiste asukohas,

- teadusuuringud eesmärgiga vähendada jäätmete mõju, rakendades selleks eelkõige uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad jäätmetega seotud ohutegurite vähendamiseks kasutada eraldamis- ja transmutatsioonimeetodeid; uurida nende kontseptsioonide potentsiaali, mille kohaselt saab tuumaenergiat toota väiksema jäätmehulgaga.

1.3. Kiirguskaitse

Ühenduse silmapaistva ohutustaseme tagamiseks on ikkagi tarvis järelevalvet. Euroopa Liidu laienemine esitab samuti uusi väljakutseid. Kiirguskaitse suurendamine on endiselt prioriteetne valdkond. Käesoleva programmi raames teostatakse need meetmed peamiselt järgmistes valdkondades:

- madala kiiritustasemega kokkupuutel tekkivate riskide kvantifitseerimine,

- meditsiinikiiritus ja kokkupuude looduslike kiirgusallikatega,

- radioökoloogia,

- riski- ja hädaolukordade juhtimine,

- töötamiskohtade ja keskkonna kaitse.

2. MUU TEGEVUS TUUMATEHNOLOOGIA JA TUUMAOHUTUSE VALDKONNAS

Käesoleva punkti kohase tegevuse eesmärk on:

- reageerida ühenduse teadus- ja tehnikaalastele vajadustele tervishoiu, energeetika ja keskkonnakaitse valdkonnas,

- tagada, et Euroopa teadussuutlikkuse kõrge tase säiliks ka nendes asjakohastes valdkondades, mis ei ole prioriteetsed,

- aidata kaasa Euroopa teadusruumi loomisele.

Need meetmed võetakse peamiselt järgmistes valdkondades:

- uuenduslikud kontseptsioonid: uuenduslike kontseptsioonide potentsiaali hindamine, mis pakuvad ohutuse, keskkonnamõju, ressursside kasutamise ja tuumamaterjali leviku tõkestamisega seotud eeliseid; täiustatud ja ohutumate protsesside väljatöötamine tuumaenergia valdkonnas,

- tuumaohutuse ja kiirguskaitse alane haridus ja koolitus, eesmärgiga integreerida ja konsolideerida riikide jõupingutusi majandusliku mastaabisäästu saavutamisel, sealhulgas sellistes valdkondades nagu liikuvus ja inimressursid, juurdepääs teiste riikide teadusuuringute infrastruktuuridele ning kooskõlastustegevus,

- olemasolevate tuumarajatiste ohutusega seotud meetmed.

3. TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE TUUMAENERGIAALANE TEGEVUS

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse eesmärk on toetada asjakohast ühenduse poliitikat ning asutamislepinguga sätestatud konkreetsete kohustuste täitmist. Teadusuuringute Ühiskeskus, keskendades oma tegevuse ühenduse osalust vajavatele valdkondadele, toimib aladel, kus keskuse Euroopa identiteet annab lisandväärtust, ning juhul, kui tuumaohutuse ja julgeolekumeetmete piiriülesed aspektid või avalik kord kõnealust tegevust õigustavad. Peamiseks eesmärgiks on koostöö arendamine võrgustiku abil, mis loob paljudes kõnealustes küsimustes laiapõhjalise konsensuse Euroopa ja maailma tasandil. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle kandidaatriikidega. Koolitustegevus on Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse tähtis osa, mis aitab ühendust varustada tulevase teadlastepõlvkonnaga, kel on vajalik pädevus ja tööalane asjatundlikkus. Teadusuuringute peamised valdkonnad on seetõttu järgmised: [1]

3.1. Tuumaohutus ja julgeolek

Teadusuuringud jäätmetöötluse ja jäätmete ladustamise (eelkõige pikaajaliste aktinoidide eraldamis- ja transmutatsioonimeetodid) ning kiirguskaitse; eri tüüpi reaktorite ohutus, eelkõige kandidaatriikides, lõhustuvmaterjalide kontrollimeetodite täiendamine ning tehniline tugi tuumamaterjalide leviku tõkestamisel. Varustamine töötajatega, kes tegelevad aegunud tuumarajatise tegevuse lõpetamise järelevalvega.

3.2. Mõõtmised ja võrdlusmaterjalid

Radionukliidide, eelkõige madala aktiivsusega radionukliidide metroloogia ning ringkatsed pädevate laboratooriumide võrgustikus; neutronite ja aine interaktsiooniga seotud alusteadmiste kogumine uuringuteks jäätmete muundumise alal ning uute süsteemide väljaarendamiseks. See tegevus on põhimõtteliselt horisontaalseks toeks punktis 3.1 nimetatud toimingutele.

[1] Lisaks sellele on Teadusuuringute Ühiskeskusel õigus osaleda kõigis teadusuuringutes võrdsel alusel liikmesriikides asutatud juriidiliste isikutega.

--------------------------------------------------

II LISA

MAKSIMAALNE KOGUSUMMA, VASTAVAD OSAD JA SUUNAV JAOTUS

(miljonit eurot) |

1. | Prioriteetsed uurimisvaldkonnad | | 890 |

1.1. Juhitav termotuumasüntees | 750 | |

1.2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine | 90 | |

1.3. Kiirguskaitse | 50 | |

2. | Muud meetmed tuumatehnoloogia ja tuumaohutuse valdkonnas | | 50 |

3. | Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus | | 290 |

Kokku | | 1230 |

--------------------------------------------------

III LISA

VAHENDID

Sissejuhatus

Ühenduse eelarvelise sekkumise sihtrühmaks kaudsete meetmete (mis ei kuulu Teadusuuringute Ühiskeskuse meetmete hulka) puhul on uurimiskeskused, ülikoolid, ettevõtted ja riik-likud või rahvusvahelised organid liikmesriikides ja Euroopa assotsieerunud riikides, kes tegelevad teadustööga. Viimatinimetatud võivad toimida ka Ühenduse eelarvelise sekkumise vahendajatena. Ühenduse rahalist abi võivad erandkorras saada asutused uutes sõltumatutes riikides ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui see osutub vajalikuks prog-rammis ettenähtud eesmärkide täitmiseks.

1. VAHENDID TERMOTUUMAENERGEETIKA ALAL

I lisa punkti 1.1 kohaste teadusuuringute laad termotuumaenergeetika valdkonnas nõuab erikorra rakendamist. Kõnealused projektid viiakse ellu järgmiste lepingute kohaselt:

- assotsiatsioonilepingud,

- Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepe (European Fusion Development Agreement, EFDA),

- muud ühenduse ning assotsieerunud organisatsioonide ja/või juriidiliste isikute vahelised mitmepoolsed kokkulepped, mis on sõlmitud pädeva nõuandekomitee arvamuse põhjal,

- muud tähtajalised lepingud, eeskätt organitega liikmesriikides või Euratomi raamprogrammiga ühinenud riikides,

- rahvusvahelised lepingud ja kokkulepped, mis hõlmavad kolmandate riikidega koostöö raames teostatavaid projekte, nagu näiteks rahvusvahelise katsetermotuumareaktori projekt ITER.

Termotuumaenergeetika alase uurimistegevuse kooskõlastamine ja toetamine võib hõlmata kõnealuse tegevuse tugiuuringuid, teabevahetuse toetamist, välisekspertiisi kasutamist, sealhulgas tegevuse sõltumatut hindamist, stipendiume ja koolituskavasid, kirjastamist ja muid tehnosiiret soodustavaid meetmeid.

2. VAHENDID MUUDES VALDKONDADES

Kui konk-reet-se-te prog-rammide ja osalemiseeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti, aitab ühendus I lisa punktide 1.2 ja 1.3 alusel prioriteetseks loetavas radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja kiirguskaitse valdkonnas ning punkti 2 kohase muu tegevuse alal kaasa järgmisele tegevusele:

- pädevusvõrgustik, mille eesmärk on tugevdada ja arendada ühenduse tipptasemel teaduslikku ja tehnoloogilist pädevust praegu olemasolevate või tulevaste riik-like ja piirkondlike teadusuuringute integreerimise teel Euroopas,

- integreeritud projektid, mille eesmärgiks on järsult suurendada ühenduse konkurentsivõimet või rahuldada olulisi sotsiaalseid vajadusi, mobiliseerides selleks piisaval hulgal teadusuuringute ning tehnoloogiaarenduse ressursse ja pädevust,

- konkreetsed sihtprojektid, mille eesmärgiks on saada uusi teadmisi toodete, protsesside või teenuste märkimisväärseks täiustamiseks või uute väljaarendamiseks, või täita muid ühiskonna või ühenduse poliitika vajadusi, või tõendada uute tehnoloogiate elujõulisust, mis võivad tuua majanduslikku kasu, kuid ei ole kaubanduslikult kohe rakendatavad,

- inimressursside ja liikuvuse edendamise ja arendamise meetmed,

- kooskõlastusmeetmed selleks, et soodustada ja tugevdada innovatsiooni ja uurimistööga tegelevate ettevõtjate kooskõlastatud algatusi, mille eesmärk on integratsiooni täiustamine,

- konkreetsed toetusmeetmed, nagu näiteks meetmed eesmärgiga kasutada teadusuuringute tulemusi ja edastada teadmisi, ning teadusuuringute infrastruktuuri toetavad meetmed, nagu näiteks ligipääs teiste maade teadusuuringute infrastruktuuridele või tehnilisele ettevalmistustööle (sealhulgas teostatavusuuringutele),

- infrastruktuuridega seotud integreeritud algatused, mis teenuste osutamiseks Euroopa tasandil koondavad üheks meetmeks mitu olulist teadusuuringute infrastruktuure tugevdavat ja arendavat meedet.

3. TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE OTSESED MEETMED

Otsesed meetmed rakendab Teadusuuringute Ühiskeskus.

--------------------------------------------------