32001R2500

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2500/2001,

17. detsember 2001,

milles käsitletakse ühinemiseelset finantsabi Türgile ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3906/89, määrust (EÜ) nr 1267/1999, määrust (EÜ) nr 1268/1999 ja määrust (EÜ) nr 555/2000

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) 1993. aasta juunis Kopenhaagenis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu sätestas tingimused, mis Euroopa Liiduga ühineda soovivatel kandidaatriikidel peavad olema täidetud.

(2) 1999. aasta detsembris Helsingis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kinnitas, et Türgi on kandidaatriik, kelle eesmärk on ühineda liiduga teiste kandidaatriikide suhtes kohaldatavate kriteeriumidega samadel alustel, ning et olemasolevale Euroopa strateegiale tuginedes saab Türgi nagu teisedki kandidaatriigid oma reformide kiirendamiseks ja toetamiseks abi ühinemiseelsest strateegiast.

(3) 2000. aasta detsembris Nice'is kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tervitas Türgi ühinemiseelse strateegia rakendamisel tehtud edusamme.

(4) Kuna Türgi ei täida veel Kopenhaagenis sätestatud poliitilisi kriteeriume, kutsub ühendus Türgit üles parandama ja edendama demokraatiat ning austust põhiliste inimõiguste vastu ning kaasama sellesse protsessi tihedamalt ka kodanikuühiskonda.

(5) Ühinemiseelse strateegia nurgakivi on ühinemispartnerlus, mis on koostatud eelmiste Euroopa Ülemkogu kohtumiste otsuste alusel ja milles on kindlaks määratud prioriteedid, millele ühinemisettevalmistused liikmesriigi poliitilisi ja majanduslikke kriteeriume ning kohustusi silmas pidades peavad keskenduma.

(6) Türgi jaoks sätestatakse ühinemispartnerluse loomise õiguslik alus ning ühinemiseelse finantsabi kõigi allikate kooskõlastamise ühtne raamistik nõukogu 26. veebruari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 390/2001 Türgile ühinemiseelse strateegia raames antava abi ja eelkõige ühinemispartnerluse loomise kohta. [3]

(7) Põhimõtted, prioriteedid, vahe-eesmärgid ja tingimused Türgi ühinemispartnerluse loomiseks sisalduvad otsuses 2001/235/EÜ. [4] Nagu ka iga teise kandidaatriigi puhul, tuleb Türgile antav Euroopa Liidu abi keskendada ühinemispartnerlusest tulenevatele prioriteetidele.

(8) On asjakohane, et ühenduse abi antakse põhiliselt institutsioonide väljaarendamiseks ja investeeringuteks, et soodustada ühenduse acquis' järgimist.

(9) Ühendus peaks võtma erimeetmeid, et soodustada kodanikuühiskonna arendamist Türgis.

(10) Erimeetmeid tuleks võtta ka piiriülese koostöö alal, pidades eelkõige silmas piire Türgi ja Euroopa Liidu vahel, Türgi ja teiste kandidaatriikide vahel ning Türgi ja teiste selle piirkonna riikide vahel.

(11) Komisjon peaks tagama, et ühinemiseelne abi kooskõlastatakse liikmesriikide kahepoolse abi ja finantseerimisega Euroopa Investeerimispanga (EIP), muude piiriülese koostöö rahastamisvahendite (Phare, MEDA, Tacis, CARDS, Interreg) ning muude institutsiooniliste finantseerimisasutuste kaudu.

(12) Ühendus peaks kaasrahastama Türgi osalemist ühenduse programmides ja asutuste töös.

(13) Ühenduse abi peaks sõltuma Euroopa Ühenduse ja Türgi vahelistes lepingutes sisalduvate kohustuste ning määrusega (EÜ) nr 390/2001, otsusega 2001/235/EÜ ja käesoleva määrusega sätestatud tingimuste täitmisest.

(14) Komisjon peaks abi rakendama Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse [5] kohaselt.

(15) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [6]

(16) Pakkumistel osalemine peaks liikmesriikide ja Türgi füüsiliste ja juriidiliste isikute kõrval olema avatud ka füüsilistele ja juriidilistele isikutele teistest taotlejariikidest ja riikidest, keda toetatakse Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) [7] ning Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Horvaatiale, Jugoslaavia Liitvabariigile ja endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile antava abi (CARDS) [8] kaudu. Kui on vaja eriteadmisi, tuleks sellist osalemist lubada ka füüsilistele ja juriidilistele isikutele Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riikidest, kelle suhtes kohaldatakse sätteid abi andmise kohta Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia partnerriikidele. [9] Sümmeetriat silmas pidades tuleks samalaadsed sätted lisada ka teistele kandidaatriikidele mõeldud abiprogrammidesse.

(17) Ühinemiseelse abi haldamine tuleks järk-järgult detsentraliseerida ehk üle anda Türgile, võttes arvesse Türgi haldus- ja finantskontrollisuutlikkust, tingimusel et tehakse abi järelkontroll ning et Türgi ametiasutused kohustuvad tegema samaväärseid kontrolle ja kohaldama samaväärseid tagatisi, nagu on ette nähtud asjakohaste ühenduse eeskirjadega.

(18) Tuleks koostada abiprogrammi rakendamise aastaaruanded ja esitada hindamisaruanne.

(19) Aastate 2000–2006 finantsperspektiivi kohaselt kahekordistati kandidaatriikidele antavat ühinemiseelset finantsabi. Euroopa Ülemkogu Helsingi kohtumist silmas pidades ning tavapäraseid eelarvemenetlusi kohaldades peaks eesmärgiks olema, et seda põhimõtet rakendatakse Türgi suhtes praeguse finantsperspektiivi ülejäänud aja jooksul.

(20) Asutamislepingus ei ole käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette nähtud muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühendus annab Türgile ühinemiseelset finantsabi Türgi ühinemispartnerluses kindlaksmääratud prioriteetide toetamiseks.

Artikkel 2

Abi:

- antakse toetustena,

- rakendatakse rahastamisprogrammide või projektide abil, mille eesmärk on ühinemiskriteeriumide täitmine, ning programmitöö ja rakendamise põhimõtete kohaselt, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 2 nimetatud korras komisjoni vastuvõetud suunistes,

- võib anda teenuste, tarnete või tööna,

- ei tohi investeeringu korral hõlmata maa ega hoonete ostmist.

Artikkel 3

Peale Türgi riigi võivad kõnealuse abi saajateks olla ka piirkonna või kohalikud asutused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid ja asutused, ühistud ja kodanikuühiskond, esmajoones organisatsioonid, kes esindavad tööturu osapooli, ühinguid, sihtasutusi, mittetulundusorganisatsioone ja valitsusväliseid organisatsioone.

Artikkel 4

1. Abisaajatelt võib taotleda rahalist toetust igale programmile või projektile. Toetus sõltub programmi või projekti laadist. Kodanikuühiskonna arendamiseks mõeldud programmide või projektide puhul võib erandjuhtudel toetus olla mitterahaline.

2. Abi katab kulud, mis on seotud programmitöö toetamise, side ja teabevahetusega ning programmide ja projektide järelevalve, kontrollimise, auditeerimise ja hindamisega.

3. Komisjon võtab vastu teavitamist ja avalikustamist käsitlevad üksikasjalikud sätted tagamaks, et ühenduse osalus käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rahastamisel oleks selgesti märgatav.

4. Abi võib anda iseseisvalt või kaasrahastamise vormis koos liikmesriikidega, Euroopa Investeerimispangaga, kolmandate riikidega või mitmepoolsete asutustega.

5. Võib otsida kaasrahastamisvõimalusi teiste rahastajate, eelkõige liikmesriikidega.

6. Ühendus võib osaleda abi haldamise struktuuriga seotud kulutuste katmises.

7. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega nõuetekohase kooskõlastatuse teiste asjaomaste rahastajatega, eelkõige EIPga.

Artikkel 5

Programmide ja projektide rahastamine peab olema seotud EÜ-Türgi assotsiatsioonilepingus, EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuses nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta [10] ning kõigis muudes seonduvates lepingutes ja otsustes sisalduvate kohustuste täitmisega ning määruse (EÜ) nr 390/2001 artiklis 4, Türgi ühinemispartnerluses ja käesolevas määruses sätestatud tingimuste täitmisega.

Artikkel 6

1. Komisjon rakendab ühenduse abi läbipaistvuseeskirjade ja finantsmääruse, eelkõige selle artikli 114 kohaselt.

2. Programmide ja projektide eelhindamisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi asjaolusid:

a) tõhusus ja kohene elluviidavus;

b) kultuurilised, sotsiaalsed ja soolised aspektid;

c) keskkonna säilitamine ja kaitse säästva arengu põhimõtete alusel;

d) programmi ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik institutsiooniline areng;

e) samalaadsetest programmidest ja projektidest saadud kogemused.

Artikkel 7

1. Türgi valitavad projektid, korraldatavad pakkumised ja sõlmitavad lepingud peab komisjon eelnevalt heaks kiitma.

2. Komisjon võib siseriiklike ja sektorisiseste programmide/projektide juhtimise suutlikkuse, finantskontrolli korra ja riigi rahandusstruktuuride igakordse analüüsi alusel otsustada loobuda lõikes 1 nimetatud eelneva heakskiidu nõudest ja detsentraliseerida abi haldamine ehk anda see üle Türgi rakendusasutustele. Loobumise aluseks on:

a) miinimumkriteeriumid, et hinnata Türgi rakendusasutuste võimet abi hallata, ja rakendusasutuste suhtes kohaldatavad miinimumtingimused, mis on sätestatud lisas;

b) erisätted, mis käsitlevad muu hulgas pakkumisi, pakkumiste kontrolli ja hindamist, lepingute sõlmimist ning riigihankeid käsitlevate ühenduse direktiivide rakendamist, mis nähakse ette Türgiga sõlmitud rahastamiskokkulepetega.

Artikkel 8

1. Üle 2000000 euro suurune abi tehakse kättesaadavaks komisjoni rahastamisotsustega artikli 10 lõikes 2 nimetatud korras. Selleks esitab komisjon artiklis 10 nimetatud komiteele rahastamisettepaneku, milles kirjeldatakse rakendatavaid programme ja/või projekte.

Komisjon teatab artiklis 10 nimetatud komiteele vähemalt üks nädal ette kavandatavatest alla 2000000 euro suuruste programmide ja projektide rahastamise otsustest.

2. Komisjonil on artiklis 10 nimetatud komitee arvamust küsimata õigus heaks kiita kõik lisatoetused, mis on vajalikud programmide või projektide eeldatavate või tegelike ülekulude katmiseks juhul, kui ülekulu ei ületa 20 % rahastamisotsuses kinnitatud esialgsest toetusest.

3. Kõikides käesoleva määruse alusel sõlmitud rahastamislepingutes nähakse ette, et komisjon ja kontrollikoda teevad kohapealset kontrolli vastavalt korrale, mille komisjon kehtestab kehtivate eeskirjade, eriti finantsmääruse sätete kohaselt.

4. Ühenduse finantshuvide tõhusa kaitse tagamiseks võib komisjon kohapeal kontrollida ja inspekteerida vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest. [11]

5. Kohaldatakse komisjoni 7. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2222/2000 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1268/1999 (ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa taotlejariikides ühinemiseelsel perioodil) rakendamise finantseeskirjad) [12] artikli 15 lõiget 3, mis hõlmab ka üksikutest eeskirjade eiramistest teatamist ning teabekorraldussüsteemi kehtestamist kõnealuses valdkonnas.

6. Kui programmide ja projektidega seoses sõlmitakse ühenduse ja Türgi vahel rahastamislepinguid, sätestatakse nendes lepingutes, et abiga ei rahastata lõivude, tollimaksude ega muude maksude tasumist.

7. Pakkumistel ja lepingutes võivad osaleda võrdsetel tingimustel kõik füüsilised ja juriidilised isikud liikmesriikidest, Euroopa Liidu kandidaatriikidest ning määruse (EÜ) nr 1488/96 ja määruse (EÜ) nr 2666/2000 alusel abi saavatest riikidest.

Komisjon võib iga üksikjuhtumi puhul eraldi anda määruse (EÜ) nr 99/2000 alusel abi saavatele riikidele loa osaleda, kui asjakohastes programmides või projektides on vaja eriteadmisi, mis on olemas just nendes riikides.

Kaasrahastamise puhul võib komisjon iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada pakkumistel ja lepingutes osaleda kolmandate riikide ettevõtjatel.

8. Lõikes 7 nimetatud sätteid kohaldatakse tarnete päritolu suhtes.

Artikkel 9

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 10

1. Komisjoni abistab komitee, mille loomine on sätestatud nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 3906/89 (teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta) [13] artikli 9 lõikes 1.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele igal aastal aruande abi rakendamise kohta. Aruandes esitatakse teave aasta jooksul rahastatud programmide ja projektide, järgmise majandusaasta programmitöö ning järelevalve ja hindamise tulemuste kohta ning vajaduse korral lisatakse ettepanekud abi haldamise muutmiseks, et tagada maksimaalne tõhusus. Kõnealuse teabe võib esitada määruse (EMÜ) nr 3906/89 artiklis 10 nimetatud aruandes. Aruanne esitatakse hiljemalt järgmise aasta 30. septembril.

Artikkel 12

1. Määrust (EMÜ) nr 3906/89 muudetakse järgmiselt:

- artikli 7 lõike 1 lõppu lisatakse sõnad "ning Türgi, Küpros ja Malta".

2. Nõukogu 13. märtsi 2000. aasta määrust (EÜ) nr 555/2000 ühinemiseelse strateegia raames Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes võetavate meetmete rakendamise kohta [14] muudetakse järgmiselt:

- artikli 7 lõike 9 lõppu lisatakse sõnad "ja teised Euroopa Liidu kandidaatriigid",

- artikli 7 lõike 10 lõppu lisatakse sõnad "või mõni muu Euroopa Liidu kandidaatriik".

3. Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1267/1999 (millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) [15] artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

"8. Küprose, Malta ja Türgi füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkumistel ja lepingutes osaleda võrdsetel alustel kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikutega liikmesriikidest ja abisaavatest riikidest."

4. Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1268/1999 (ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa taotlejariikides ühinemiseelsel perioodil) [16] artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

"3. Küprose, Malta ja Türgi füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkumistel ja lepingutes osaleda võrdsetel alustel kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikutega liikmesriikidest ja abisaavatest riikidest."

Artikkel 13

Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi enne 1. jaanuari 2006. Selleks esitab komisjon nõukogule enne 1. juulit 2005 määruse hindamisaruande ja vajaduse korral ettepaneku selle muutmise kohta.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Neyts-uyttebroeck

[1] EÜT C 240 E, 28.8.2001, lk 115.

[2] Arvamus on esitatud 25. oktoobril 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 58, 28.2.2001, lk 1.

[4] EÜT L 85, 24.3.2001, lk 13.

[5] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 762/2001 (EÜT L 111, 20.4.2001, lk 1).

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] Määrus (EÜ) nr 1488/96 (EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2698/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 1).

[8] Määrus (EÜ) nr 2666/2000 (EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1).

[9] Määrus (EÜ, Euratom) nr 99/2000 (EÜT L 12, 18.1.2000, lk 1).

[10] EÜT L 35, 13.2.1996, lk 1. Otsust on muudetud EÜ-Türgi assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 2/1999 (EÜT L 72, 18.3.1999, lk 36).

[11] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[12] EÜT L 253, 7.10.2000, lk 5.

[13] EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2666/2000.

[14] EÜT L 68, 16.3.2000, lk 3.

[15] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73.

[16] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87.

--------------------------------------------------