32001R2419

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2419/2001,

11. detsember 2001,

millega sätestatakse nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3508/92 kehtestatud teatavate ühenduse toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 3508/92, millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, [1] viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 495/2001, [2] eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EMÜ) nr 3508/92 loodud ühenduse toetuskavade süsteemi ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (edaspidi ühtne haldus- ja kontrollisüsteem) on osutunud tõhusaks ja tulemuslikuks vahendiks otsetoetuskavade rakendamisel, mida kasutati esimest korda ühise põllumajanduspoliitika 1992. aasta reformi tulemusena ning arendati edasi "Agenda 2000" meetmete põhjal. Komisjoni 23. detsembri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 3887/92 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ühenduse teatavate toetuskavade ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamiseks, [3] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2721/2000 [4]) on pärast selle jõustumist mitmel korral muudetud. Lisaks on kogemused ja eelkõige kavade elektroonilise haldamise vahendite kasutuselevõtmine näidanud, et mitmed kõnealuse määruse sätted tuleks läbi vaadata. Kuna on vaja teha täiendavaid muudatusi, tuleks selguse ja otstarbekuse huvides asendada määrus (EMÜ) nr 3887/92 käesoleva määrusega.

(2) Tõhusa kontrolli huvides ning ühe liikmesriigi piires eri makseasutustele korduvate toetusetaotluste esitamise ärahoidmiseks peaksid liikmesriigid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud toetusetaotlusi esitavate põllumajandusettevõtjate puhul ette nägema ühtse registreerimissüsteemi. Siiski peaks liikmesriikidele andma üleminekuaja kõnealuse süsteemi kehtestamiseks.

(3) Pidades silmas erinevaid identifitseerimissüsteeme ühenduse kõikides osades, peaks liikmesriikidel olema lubatud luua süsteemid maa-alade identifitseerimiseks muude üksuste kui põllumajanduslike maatükkide abil. Selle võimalusega peaksid kaasnema ka teatavad kohustused, et tagada usaldusväärne identifitseerimine. Iga liikmesriik peaks tõhusa järelevalve huvides kindlaks määrama põllumajandusliku maatüki miinimumsuuruse, mida võib pindalatoetuse taotluses deklareerida.

(4) Mõisteid "põllumajanduslik maatükk" ja "söödamaa" tuleks täpsustada, et tagada maatükkide nõuetekohane deklareerimine ja identifitseerimine.

(5) Tuleks ette näha sätted pindalatoetuse taotluse sisu kohta. Tõhusate kontrollimiste huvides tuleks pindalatoetuse taotluses deklareerida igat liiki maakasutus. Juhul kui liikmesriigid on kehtestanud haldus- ja kontrollisüsteemid ühenduse muude pindalaga seotud toetuskavade puhul, mis on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 9a kohase ühtse süsteemiga, tuleks liikmesriikidele anda võimalus sellest nõudest kõrvale kalduda.

(6) Nõukogu 27. novembri 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 3493/90 (milles sätestatakse lamba- ja kitselihatootjatele lisatasude maksmise üldeeskirjad, [5] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2825/2000 [6]) artikli 1 lõikes 2 määratletud lamba- ja kitselihasektori tootjarühmadega seonduva konkreetse olukorra puhul on vaja ette näha erisätted.

(7) Püsirohumaa deklareerimise eesmärgil esitatavat pindalatoetuse taotlust ei pea pädevatele asutustele tingimata esitama üldiste pindalatoetuse taotlustega samaks tähtpäevaks, eelkõige kuna püsirohumaade kontrolliprogrammi ei pea läbi viima sama ajakava alusel kui põllukultuuride kasvualade kontrolle. Liikmesriigid peaksid seega ette nägema, et selliseid pindalatoetuse taotlusi võib esitada pärast määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 6 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud kuupäeva. Liikmesriigi kindlaksmääratav kuupäev ei tohiks olla hilisem kui 1. juuli.

(8) Põllumajandusettevõtjatel peaks olema õigus oma pindalatoetuse taotlusi muuta kuni külvi lõppkuupäevani vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1251/1999 (millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem, [7] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1038/2001 [8]), tingimusel et valdkondade asjaomaste eeskirjade kohaseid erinõudeid täidetakse ja pädev asutus ei ole veel põllumajandusettevõtjale teatanud toetusetaotluses sisalduvatest vigadest ega kohapealsest kontrollist, mille käigus avastatakse vead toetusetaotluse osal, mida muudatus mõjutab.

(9) Põllumajandusettevõtjad, kes taotlevad üksnes toetust, mis ei ole seotud pindalaga, tuleks vabastada pindalatoetuse taotluse esitamise nõudest.

(10) Mitmesuguste loomapidamise toetuse kavade haldamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada ühissätted seoses loomapidamise toetuse taotlustesse lisatavate üksikasjadega.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1760/2000 (veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta) [9] nõutakse veistepidajatelt veiseid käsitlevate andmete edastamist infotehnoloogilisele andmebaasile. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 (veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, [10] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1512/2001 [11]) artiklis 21 on sätestatud, et toetust võib maksta ainult vastavalt määrusele (EÜ) nr 1760/2000 nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud loomade puhul; toetuskavade haldamisel on infotehnoloogilise andmebaasi tähtsus oluliselt kasvanud. Seepärast tuleb toetuskavade raames taotlusi esitavatele põllumajandusettevõtjatele võimaldada aegsasti juurdepääs asjakohasele teabele.

(12) Liikmesriikidel peaks olema lubatud kasutada infotehnoloogilises andmebaasis sisalduvat teavet, pidades silmas lihtsustatud taotluskorra kehtestamist eeldusel, et infotehnoloogiline andmebaas on usaldusväärne. Seepärast tuleks ette näha, et infotehnoloogilises andmebaasis sisalduv teave võib moodustada osa toetusetaotlusest.

(13) Uute teabeedastusvormide kohaselt peaksid liikmesriigid olema suutelised võtma vastu siseriiklikud õigusnormid, mis võimaldaksid põllumajandusettevõtjal ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel edastatavaid teatisi esitada elektrooniliselt.

(14) Kui toetusetaotlustes on ilmseid vigu, peaks neid saama igal ajal parandada.

(15) Toetusetaotluste esitamise ja pindalatoetuse taotluste muutmise tähtaegadest kinnipidamine programm on hädavajalik, et võimaldada valitsustel kavandada ja seejärel läbi viia tõhusaid toetusetaotluste õigsuse kontrolle. Seepärast tuleks ette näha hilinenud toetusetaotluse vastuvõtmise tähtaeg. Tuleks kohaldada vähendamist, et ergutada põllumajandusettevõtjaid tähtaegadest kinni pidama. Juhul, kui põllumajandusettevõtja peab deklareerima üksnes püsirohumaad ja seega esitama pindalatoetuse taotluse, võib kontrollimisi kavandada teisiti. Sellistel juhtudel võib ette näha väiksemad vähendamised ning pikemad tähtajad. Juhul, kui liikmesriigid kasutavad võimalust määrata üksnes püsirohumaad hõlmava pindalatoetuse taotluste esitamiseks hilisem tähtaeg, ei tohiks pärast liikmesriigi kindlaksmääratud kuupäeva esitatud taotlusi enam vastu võtta.

(16) Põllumajandusettevõtjatel peaks olema õigus igal ajal oma taotlused täielikult või osaliselt tagasi võtta, eeldusel, et pädev asutus ei ole veel põllumajandusettevõtjale teatanud toetusetaotluses sisalduvatest vigadest ega kohapealsest kontrollist, mille käigus avastatakse vead toetusetaotluse osal, mida tagasivõtmine mõjutab.

(17) Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel hallatavaid toetuskavasid käsitlevate sätete järgimist tuleks tõhusalt jälgida. Sel eesmärgil ja kõikides liikmesriikides järelevalve ühtlase taseme saavutamiseks tuleb nii loomapidamis- kui ka pindalatoetuste puhul üksikasjalikult ette näha haldus- ja kohapealse kontrolli kriteeriumid ja tehnilised menetlused. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid kohustuma ühitama käesolevast määrusest tulenevaid eri kontrolle ning muude ühenduse sätetega samal ajal ettenähtud kontrolle.

(18) Tuleks kindlaks määrata eri toetuskavade alusel kohapeal kontrollitavate põllumajandusettevõtjate miinimumarv. Eri kavade alusel veiste puhul toetust taotlevate põllumajandusettevõtjate jaoks tuleks ette näha põllumajandusettevõttel põhinev integreeritud lähenemisviis.

(19) Kohapealsete kontrollide miinimummäära valim tuleks koostada osaliselt riskianalüüsi põhjal ja osaliselt juhuslikult. Tuleks täpsustada peamised riskianalüüsi puhul arvessevõetavad tegurid.

(20) Eeskirjade olulise eiramise kindlaksmääramiseks oleks käesoleva ja järgmise aasta jooksul vaja tõsta kohapealsete kontrollide arvu, et saavutada vastuvõetav kindlusaste asjaomaste toetusetaotluste nõuetekohasuse osas.

(21) Toetusetaotlusi esitavaid põllumajandusettevõtjaid ei pea tingimata kontrollima kohapeal tegema iga looma või põllumajandusliku maatüki puhul eraldi. Teatavatel juhtudel võib kontrollida valimi põhjal. Sellisel juhul tuleb valimit laiendada tasemeni, mille puhul oleks tagatud usaldusväärne ja representatiivne kindlusaste. Teatavatel juhtudel tuleb valimi kontrolli laiendada täieliku kontrollini. Liikmesriigid peaksid kehtestama kontrollitava valimi valikukriteeriumid.

(22) Tõhusaks kohapeal kontrollimiseks on oluline teatada kohapealse kontrolli läbiviijatele kohapease kontrolli valimi valiku põhjusest. Liikmesriigid peaksid pidama sellise teabe kohta arvestust.

(23) Võimaldamaks riigi ametiasutustel ja ühenduse pädevatel asutustel läbiviidud kohapealseid kontrolle jälgida, tuleks koostada protokoll kontrolli üksikasjade kohta. Põllumajandusettevõtjale või tema esindajale tuleks anda võimalus protokollile alla kirjutada. Kaugseire abil läbiviidavate kontrollide puhul peaks liikmesriikidel olema lubatud sellist õigust ette näha üksnes juhul, kui kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi. Olenemata läbiviidud kohapealse kontrolli liigist, peaks põllumajandusettevõtja eeskirjade eiramise avastamise korral saama protokolli koopia.

(24) Maa-alade kohapealne kontroll koosneb üldjuhul kahest osast. Esimese osa käigus kontrollitakse ja mõõdetakse deklareeritud põllumajanduslikke maatükke graafilise materjali, aerofotode jms põhjal. Teine osa koosneb maatükkide füüsilisest inspekteerimisest, mille eesmärk on kontrollida deklareeritud põllukultuuri kvaliteeti ja põllumajanduslike maatükkide tegelikku suurust. Vajaduse korral tuleb teha mõõtmisi; maa-alade füüsilise inspekteerimise võib läbi viia valimi põhjal.

(25) Tuleks sätestada maa-alade kindlaksmääramise ja kasutatavate mõõtmismeetodite üksikasjalikud eeskirjad. Pindalatoetuse saamise nõuetele vastavate põllumajanduslike maatükkide pindala kindlaksmääramise puhul on kogemused näidanud põldude teatavate iseärasuste, eelkõige hekkide, kraavide ja müüride vastuvõetavate laiuste määratlemise vajadust. Keskkonna erinõudeid silmas pidades on asjakohane näha ette teatav paindlikkus piirangute puhul, mida on võetud arvesse piirkondlike saagiste kindlaksmääramisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1251/1999.

(26) Tuleks sätestada kaugseire kasutamise tingimused kohapeal kontrollimisel ning näha ette füüsiline inspekteerimine, kui fotode tõlgendamine ei anna selgeid tulemusi.

(27) Kontrollide ühtlustatud taseme tagamiseks kõigis liikmesriikides tuleks täpsustada loomapidamistoetust taotlevate põllumajandusettevõtjate kohapealsete kontrollide aeg ja minimaalne sisu. Toetusetaotluste andmete ja infotehnoloogilisse andmebaasi sisestatud teabe õigsuse tõhusaks kontrollimiseks on oluline viia läbi suurem osa neist kohapealsetest kontrollidest siis, kui loomi tuleb loomapidamiskohustuse alusel veel pidada põllumajandusettevõttes.

(28) Veiste nõuetekohane identifitseerimine ja registreerimine on määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 21 kohaselt toetuse saamise tingimus. Seepärast tuleks tagada, et ühenduse toetust antakse ainult määruse (EÜ) nr 1760/2000 kohaselt identifitseeritud ja registreeritud veiste puhul. Kontrollida tuleks ka veiseid, kelle kohta ei ole veel toetusetaotlusi esitatud, kuid kelle puhul võidakse seda edaspidi teha. Mitmete veise puhul makstava toetuse kavade struktuuri tõttu taotletakse veiste puhul tihti toetust alles siis, kui nad on põllumajandusettevõttest juba ära viidud.

(29) Tuleks ette näha erisätted tapamajades läbiviidavate kontrollide kohta, et toetusetaotlusega hõlmatud loomade puhul kontrollida toetuse saamise tingimuste täitmist ja infotehnoloogilises andmebaasis sisalduva teabe õigsust. Tapamajade valikul kontrollide jaoks peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada kahte erinevat põhimõtet.

(30) Lisaks ühenduse üldistele eksporti käsitlevatele kontrollisätetele on veiste eksportimise järel loomade tapmise eest makstava lisatasu puhul vaja erisätteid kontrolli eesmärkide erinevuse tõttu.

(31) Loomapidamistoetuse puhul ettenähtud kontrollisätteid tuleks vajaduse korral kohaldada ka antava lisatoetuste suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 15.

(32) Ühenduse finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks tuleks võtta asjakohased meetmed, et võidelda eeskirjade eiramise ja pettuste vastu. Nii pindalatoetuse kui ka loomapidamistoetuse kohta tuleks ette näha eraldi sätted, kuna need toetuskavad on olemuselt erinevad.

(33) Tuleks kehtestada vähendamised ja väljaarvamised, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning vääramatu jõu esinemisega seotud eriprobleeme ning erandlikke ja põllumajandusettevõtjast sõltumatuid asjaolusid. Kõnealused vähendamised ja väljaarvamised tuleks liigitada vastavalt eeskirjade eiramise tõsidusele ning näha vajaduse korral teatavaks ajaks ette täielik väljaarvamine ühest või mitmest toetuskavast.

(34) Vähendamisi ja väljaarvamisi käsitlevate sätete puhul tuleks arvesse võtta mitme ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud toetuskava iseärasusi. Pindalatoetuse taotluste puhul mõjutavad eeskirjade eiramised maatükkide teatavaid osi ning liiga suure pindala deklareerimise ühe maatüki kohta saab tasaarvestada sama põllukultuurirühma teise maatüki deklaratsioonidega, milles on liiga väike pindala. Loomapidamise toetuse taotluste eeskirjade eiramise korral kaob asjaomase looma puhul toetuse saamise õigus. Pindalatoetuse taotluste osas eeskirjade eiramise avastamise korral tuleks ette näha, et teatava lubatud ületamismäära piires tuleks toetusetaotlusi üksnes korrigeerida ning vähendamistega tuleks alustada alles siis, kui kõnealust lubatud ületamismäära on ületatud. Loomapidamise toetuse taotluste osas tuleks vähendamised ette näha juba esimese looma puhul avastatud eeskirjade eiramise korral, kuid vähendamise tasemest sõltumata peaksid sanktsioonid olema leebemad, kui eeskirjade eiramisi avastatakse ainult kuni kolme looma puhul. Kõikidel muudel juhtudel peaks sanktsiooni raskusaste sõltuma nende loomade osakaalust, kelle puhul on avastatud eeskirjade eiramisi.

(35) On vaja erisätteid, et võtta arvesse põllumajandusettevõtjaid, kes taotlevad loomapidamistoetust ja deklareerivad sel eesmärgil söödamaad. Kui selliste maa-alade puhul liiga suure pindala deklareerimise tulemusena ei maksta rohkem loomapidamistoetust, ei tuleks karistusi ette näha.

(36) Põllumajandusettevõtjatele tuleks lubada valdkondade asjaomaste eeskirjade alusel lubatud määral asendada ammlehmi, mullikaid ja lüpsilehmi.

(37) Veiste puhul makstava toetuse kavade ja määruses (EÜ) nr 1760/2000 sätestatud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi järgimise osas tuleks ette näha sätted nii toetusetaotlusega hõlmatud veiste kui ka selliste veiste kohta, kelle puhul ei ole toetusetaotlust veel esitatud, kuigi edaspidi seda võidakse teha. Kõnealused toetusetaotlusega hõlmamata veised kujutavad võimalikku ohtu Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondile. Kui kõnealused loomad on toetusetaotlusega kord juba hõlmatud, ei ole toetuskavade ülesehitusest tulenevalt süsteemi eeskirjade eiramisi sageli enam võimalik avastada. Veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemist kinnipidamine on oluline infotehnoloogilisel andmebaasil põhineva lihtsustatud taotluskorra kehtestamiseks. Kõnealuse süsteemi järgimine enne toetusetaotluse esitamist on seega oluline ühenduse finantshuvide tõhusal kaitsmisel. Põhimõtet, mille kohaselt võib ilmseid vigu igal ajal parandada, tuleks kohaldada ka kõnealusesse süsteemi või selle osadesse sisestatud ebaõigete andmete või kannete suhtes.

(38) Vähendamisi ja väljaarvamisi ei tohiks kohaldada, kui põllumajandusettevõtja ei ole endast sõltumatutel põhjustel suuteline valdkondade eeskirjade kohast loomapidamiskohustust täitma.

(39) Tapamajade olulisuse tõttu teatavate veise puhul makstava toetuse kavade nõuetekohasel toimimisel tuleks ette näha sätted juhuks, kui tapamajad raske hooletuse tõttu või tahtlikult väljastavad vigaseid tõendeid või kinnitusi.

(40) Eeskirjade eiramise korral määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 14 ettenähtud lisatoetuste osas peaksid liikmesriigid ette nägema sanktsioonid, mis peaksid olema samaväärsed loomapidamis- ja pindalatoetuse kavade puhul ettenähtud sanktsioonidega, kui see ei ole sobimatu; juhul kui see on sobimatu, peaksid liikmesriigid ette nägema sobivad samaväärsed sanktsioonid.

(41) Üldiselt ei peaks vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldama, kui põllumajandusettevõtja on esitanud faktiliselt õiged andmed või kui ta muul viisil suudab tõestada, et viga ei tekkinud tema süül.

(42) Põllumajandusettevõtjate suhtes, kes mis tahes ajal teatavad riigi pädevatele ametiasutustele vigu sisaldavatest toetusetaotlustest, ei tohiks andmete ebatäpsuse põhjusest olenemata kohaldada vähendamisi ega väljaarvamisi, eeldusel et põllumajandusettevõtjat ei ole teavitatud pädeva asutuse kavatsusest viia läbi kohapealne kontroll ja pädev asutus ei ole põllumajandusettevõtjale veel teatanud tema taotluses avastatud mis tahes eeskirjade eiramisest. Samu reegleid tuleks kohaldada infotehnoloogilises andmebaasis sisalduvate ebaõigete andmete puhul.

(43) Kui ühe põllumajandusettevõtja suhtes tuleb kohaldada mitut vähendamist, peaks neid vähendamisi kohaldama üksteisest sõltumatult ja ükshaaval. Käesoleva määrusega ettenähtud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamine ei tohiks piirata muude ühenduse või siseriiklike sätetega kehtestatud sanktsioonide kohaldamist.

(44) Väikeste summade haldamine on liikmesriikide pädevate asutuste jaoks koormav ülesanne. Seepärast on asjakohane lubada liikmesriikidel jätta maksmata teatavast alammäärast väiksemad toetussummad ning tagasi nõudmata valesti makstud summad, kui tegemist on väga väikeste summadega.

(45) Kui põllumajandusettevõtja ei ole vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu suuteline valdkondade eeskirjadega ettenähtud kohustusi täitma, ei tohiks ta kaotada õigust saada toetust. Tuleks täpsustada, milliseid asjaolusid võib pädev asutus tunnistada erandlikeks asjaoludeks.

(46) Hea usu põhimõtte ühetaolise kohaldamise tagamiseks ühenduse kõikides osades tuleks alusetult makstud summade tagasinõudmise puhul sätestada tingimused, mille alusel võib sellele põhimõttele tugineda, ilma et see piiraks nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) [12] kehtestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames asjaomaste kulude käsitlemist.

(47) Tuleks sätestada eeskirjad, millega nähakse ette isik, kellel on teatavatel juhtudel õigus saada toetust põllumajandusettevõtte üleandmise korral.

(48) Üldjuhul peaksid liikmesriigid võtma vajalikud täiendavad meetmed käesoleva määruse nõuetekohase toimimise tagamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral üksteist abistama.

(49) Komisjoni tuleks vajaduse korral teavitada liikmesriikide võetud meetmetest muudatuste tegemiseks ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamisel. Liikmesriigid peaksid komisjonile saatma teatavat iga-aastase kontrollide statistika, et võimaldada komisjonil ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusalt jälgida.

(50) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas fondikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS ÜLDOSA

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva määrusega sätestatakse määrusega (EMÜ) nr 3508/92 loodud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad. Käesoleva määrusega ei piirata üksikuid toetuskavasid käsitlevate määrustega kehtestatud erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem — määrusega (EÜ) nr 1760/2000 kehtestatud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem;

b) kõrvamärk — määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 3 punktis a ja artiklis 4 osutatud kõrvamärk loomade identifitseerimiseks;

c) infotehnoloogiline andmebaas — määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 3 punktis b ja artiklis 5 osutatud infotehnoloogiline andmebaas;

d) loomapass — määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 3 punkti c ja artikli 6 kohaselt väljastatav loomapass;

e) register — register, mida loomapidajad peavad nõukogu direktiivi 92/102/EMÜ [13] artikli 4 või määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 3 punkti d ja artikli 7 kohaselt;

f) veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi osad — määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklis 3 osutatud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi osad;

g) identifitseerimiskood — määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 4 lõikes 1 osutatud identifitseerimiskood;

h) eeskirjade eiramised — asjaomase toetuse andmist käsitlevate eeskirjade mis tahes viisil täitmata jätmine;

i) pindalatoetuse taotlus — taotlus toetuse maksmiseks määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõike 1 punktis a ja punkti b alapunktis iii osutatud toetuskavade alusel ning taotluse juurde kuuluv mis tahes muud liiki maakasutuse deklaratsioon, eelkõige loomapidamise toetuse taotluse korral esitatav söödamaa deklaratsioon;

j) loomapidamise toetuse taotlus — taotlus määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii osutatud toetuskavade kohaste toetuste maksmiseks;

k) kasutusviis — maa kasutamine põllukultuuri või taimkatte kasvatamiseks või põllukultuuri puudumine;

l) veiste puhul makstava toetuse kavad — määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 punkti b alapunktis i osutatud toetuskavad;

m) lammaste ja kitsede puhul makstava toetuse kava — määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud toetuskava;

n) toetusetaotlusega hõlmatud veised — veised, kelle kohta on veiste puhul makstava toetuse kava alusel esitatud loomapidamise toetuse taotlus;

o) toetusetaotlusegahõlmamata veised — veised, kelle kohta ei ole veel loomapidamise toetuse taotlust esitatud, kuid kes vastavad veiste puhul makstava toetuse kava alusel tõenäoliselt toetuse saamise tingimustele;

p) loomapidamisaeg — aeg, mille jooksul tuleb toetusetaotlusega hõlmatud looma põllumajandusettevõttes hoida vastavalt järgmistele sätetele:

- isasveiste puhul makstava erilisatasu osas komisjoni määruse (EÜ) nr 2342/1999 [14] artikkel 5 ja artikli 9 lõige 1;

- ammlehmade puhul makstava lisatasu osas määruse (EÜ) nr 2342/1999 artikkel 16;

- loomade tapmise puhul makstava lisatasu osas määruse (EÜ) nr 2342/1999 artikkel 37;

- lammaste ja kitsede puhul makstavate toetuse osas komisjoni määruse (EMÜ) nr 2700/93 [15] artikli 1 lõige 3;

q) loomapidaja — füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab loomade eest ajutiselt või alaliselt, sealhulgas nende vedamisel ja turustamisel;

r) kindlaksmääratud ala — ala, mille puhul on täidetud kõik toetuse andmise eeskirjades sätestatud tingimused;

s) kindlaksmääratud loom — loom, kelle puhul on täidetud kõik toetuse andmise eeskirjades sätestatud tingimused;

t) lisatasuperiood — toetusetaotlustega hõlmatud ajavahemik, olenemata taotluse esitamise ajast.

Artikkel 3

Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel toetust taotlevate põllumajandusettevõtjate identifitseerimine

Liikmesriigid kehtestavad ühtse süsteemi, et registreerida ja identifitseerida iga põllumajandusettevõtja, kes esitab toetusetaotluse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames.

Artikkel 4

Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimine ja miinimumsuurus

1. Määruse (EMÜ) nr 3508/92 artiklis 4 osutatud identifitseerimise süsteemi üksus on põllumajanduslik maatükk. Liikmesriigid võivad ette näha, et põllumajandusliku maatüki asemel kasutatakse mõnda muud üksust, näiteks katastriüksust või tootmispiirkonda. Sel juhul tagavad liikmesriigid põllumajanduslike maatükkide usaldusväärse identifitseerimise ning nõuavad eelkõige, et pindalatoetuse taotlustele lisatakse pädeva asutuse määratletud andmed või dokumendid, mille alusel on võimalik määrata iga põllumajandusliku maatüki asukoht ja suurus.

2. Iga liikmesriik määrab kindlaks põllumajandusliku maatüki miinimumsuuruse, mille kohta võib taotluse esitada. Miinimumsuurus ei tohi siiski ületada 0,3 hektarit.

Artikkel 5

Üldpõhimõtted põllumajanduslike maatükkide kohta

1. Käesoleva määruse kohaldamisel:

a) käsitatakse põllumajandusliku maatükina maatükki, millel kasvavad puud ja mida kasutatakse määruse (EMÜ) nr 3508/92 artiklis 1 osutatud põllukultuuride tootmisel, tingimusel et kavandatud tootmine toimub samalaadsel viisil kui sama piirkonna puudeta maatükkidel;

b) kui söödamaad kasutatakse ühiselt, jaotavad pädevad asutused selle mõtteliselt põllumajandusettevõtjate vahel vastavalt põllumajandusettevõtjate maakasutusele või selle maa kasutusõigusele;

c) söödamaad peab saama kasutada loomakasvatuseks vähemalt seitsme kuu jooksul alates liikmesriikide määratavast kuupäevast ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini.

2. Kui söödamaa asetseb muus liikmesriigis kui see, kus asub seda kasutava põllumajandusettevõtja peamine tegevuskoht, käsitatakse seda maad taotleja nõudmisel osana selle põllumajandusettevõtja põllumajandusettevõttest, tingimusel et:

a) söödamaa asub põllumajandusettevõtte vahetus läheduses; ja

b) põhiosa selle põllumajandusettevõtja kasutatavast põllumajandusmaast asub liikmesriigis, kus asub tema peamine tegevuskoht.

II JAOTIS TOETUSETAOTLUSED

I PEATÜKK Pindalatoetuse taotlused

Artikkel 6

Pindalatoetuse taotlustega seotud nõuded

1. Pindalatoetuse taotlus sisaldab kogu teavet, mida on vaja toetuse saamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks, eelkõige:

a) põllumajandusettevõtja isikuandmeid;

b) andmeid, mille alusel saab identifitseerida kõik põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud maatükid ning nende pindala hektarites sajandikuni ümardatult, asukoha, kasutusviisi ja selle, kas tegemist on niisutatava alaga, ning asjaomase toetuskava;

c) põllumajandusettevõtja kinnituse selle kohta, et ta on teadlik kõnealuste toetustega seotud nõuetest.

2. Kõik tootjarühma kasutatavad maatükid piiritletakse pindalatoetuse taotluses, mille esitab määruse (EMÜ) nr 3493/90 artikli 1 lõikes 2 määratletud tootjarühma kuuluv põllumajandusettevõtja, kes taotleb üheks ja samaks kalendriaastaks toetust nii lammaste ja kitsede puhul makstava toetuse kava kui ka ühenduse muu toetuskava alusel. Sel juhul jaotatakse söödamaa mõtteliselt asjaomaste tootjate vahel vastavalt kõnealuse aasta 1. jaanuaril kehtivatele individuaalpiirangutele, mis on kindlaks määratud nõukogu määruse (EÜ) nr 2467/98 [16] artikli 6 kohaselt.

3. Kui pindalatoetuse taotlus on seotud ainult püsirohumaaga, võib liikmesriik ette näha, et selle võib esitada pärast määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 6 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud kuupäeva, kuid mitte hiljem kui 1. juulil.

Määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 6 lõike 2 kolmandat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 7

Deklaratsioonid maa eriotstarbelise kasutamise kohta

1. Määruse (EMÜ) nr 3508/92 lisas loetletud maakasutusviisid deklareeritakse eraldi.

2. Määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõikes 1 või lisas loetlemata maakasutusviisid deklareeritakse ühe või mitme rubriigi "muud maakasutusviisid" all.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui selline teave on tehtud pädevatele asutustele kättesaadavaks muude haldus- ja kontrollisüsteemide raames, mis määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 9a kohaselt tagavad vastavuse ühtsele haldus- ja kontrollisüsteemile.

Artikkel 8

Pindalatoetuse taotluste muutmised

1. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, võib pärast pindalatoetuse taotluste esitamise tähtaja möödumist lisada üksikuid toetusetaotluses deklareerimata põllumajanduslikke maatükke ning teha muudatusi kasutamise või toetuskava osas, tingimusel et asjaomase toetuskava suhtes kohaldatavad valdkondade eeskirjade kohased nõuded on täidetud.

2. Pädevale asutusele teatatakse lisatud põllumajanduslikest maatükkidest ja vastavalt lõikele 1 tehtud muudatustest kirjalikult hiljemalt külvamiseks ettenähtud kuupäevaks või määruse (EÜ) nr 1251/1999 kohaselt kindlaksmääratud kuupäevaks.

Määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 6 lõike 2 kolmandat lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Kui pädev asutus on põllumajandusettevõtjale juba teatanud toetusetaotluses avastatud eeskirjade eiramistest või oma kavatsusest viia läbi kohapealne kontroll ning kui kõnealuse kohapealse kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, on lõigete 1 ja 2 kohased lisamised ja muudatused eeskirjade eiramisest mõjutatud põllumajanduslike maatükkide puhul keelatud.

Artikkel 9

Pindalatoetuse taotluse esitamisest vabastamine

Pindalatoetuse taotlust ei pea esitama need põllumajandusettevõtjad, kes taotlevad mis tahes järgmist loomapidamistoetust:

a) määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 5 ettenähtud aastaaegade mõju hüvitavat lisatasu;

b) määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 11 ettenähtud lisatasu loomade tapmise eest;

c) isasveiste puhul makstav erilisatasu ja/või ammlehmade puhul makstav lisatasu, kui põllumajandusettevõtja on vabastatud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 12 lõike 1 kohasest loomkoormuse nõudest, tingimusel et põllumajandusettevõtja ei taotle kõnealuse määruse artikliga 13 ettenähtud ekstensiivistamistoetust;

d) lammaste ja kitsede puhul makstava toetuse kava alusel ettenähtud toetus.

II PEATÜKK Loomapidamise toetuse taotlused

Artikkel 10

Loomapidamise toetuse taotlustega seotud nõuded

1. Loomapidamise toetuse taotlus sisaldab kogu teavet, mis on toetuse saamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajalik, eelkõige:

a) põllumajandusettevõtja isikuandmeid;

b) viidet pindalatoetuse taotlusele, kui see on juba esitatud;

c) nende loomade arvu liikide kaupa, kelle kohta toetust taotletakse, ning veiste puhul loomade identifitseerimiskoodi;

d) vajaduse korral põllumajandusettevõtja kinnitust selle kohta, et ta kohustub pidama punktis c osutatud loomi loomapidamisajal oma põllumajandusettevõttes, ning teavet loomade asukoha või asukohtade kohta, sealhulgas asjaomase ajavahemiku või asjaomaste ajavahemike kohta;

e) vajaduse korral asjaomaste loomade suhtes kehtestatud individuaalpiiranguid või individuaalülemmäärasid;

f) vajaduse korral individuaalset piimakvooti, mis on põllumajandusettevõtja kasutuses asjaomase kalendriaasta 31. märtsil või, kui liikmesriik otsustab kasutada määruse (EÜ) nr 2342/1999 artikliga 44a ettenähtud erandit, 1. aprillil; kui kvoot ei ole taotluse esitamise päeval teada, tuleb sellest pädevale ametiasutusele esimesel võimalusel teatada;

g) põllumajandusettevõtja kinnitust selle kohta, et ta on teadlik kõnealuse toetusega seotud nõuetest.

Kui loomapidamisajal muudetakse looma asukohta, peab põllumajandusettevõtja sellest pädevale asutusele kirjalikult ette teatama.

2. Liikmesriigid tagavad igale loomapidajale õiguse saada pädevalt asutuselt ilma piiranguteta mõistliku aja tagant ning liigsete viivitusteta infotehnoloogilises andmebaasis sisalduvat teavet enda ja oma loomade kohta. Toetusetaotluse esitamisel kinnitab põllumajandusettevõtja, et kõnealuses taotluses esitatud andmed on täielikud ja täpsed, vastasel juhul parandab ebatäpsed andmed või lisab puuduvad andmed.

3. Kui lõikes 1 osutatud andmed on juba pädevale asutusele edastatud, võib liikmesriik otsustada, et neid ei ole vaja enam toetusetaotluses esitada.

Liikmesriigid võivad kehtestada eelkõige korra, mille alusel võib infotehnoloogilises andmebaasis sisalduvaid andmeid kasutada toetusetaotluses, tingimusel et infotehnoloogilise andmebaasi puhul on tagatud asjaomaste toetuskavade nõuetekohaseks haldamiseks vajalik kindlusaste ja toimimine.

4. Liikmesriigid võivad ette näha, et teatavat osa lõikes 1 osutatud teabest saab edastada või edastatakse selleks nende poolt volitatud asutuse kaudu. Edastatud andmete eest vastutab põllumajandusettevõtja.

III PEATÜKK Ühissätted

Artikkel 11

Elektrooniline andmeedastus

1. Liikmesriigid võivad lubada, et põllumajandusettevõtja edastab pädevatele asutustele käesoleva määruse alusel nõutavaid teatisi elektrooniliselt. Sellisel juhul võetakse asjakohased meetmed tagamaks, et:

a) põllumajandusettevõtja on üheselt identifitseeritav ja vastab kõikidele nõuetele;

b) pädev asutus on kätte saanud kõik vajalikud saatedokumendid sama tähtaja jooksul, mis on ette nähtud muul viisil kui elektrooniliselt edastavate andmete esitamiseks;

c) elektrooniliselt ja muul viisil teatisi edastavaid põllumajandusettevõtjaid ei diskrimineerita.

2. Infotehnoloogilisse andmebaasi sisestatud teatisi käsitatakse elektrooniliselt edastatud andmetena lõikes 1 määratletud tähenduses, tingimusel et infotehnoloogilise andmebaasi puhul on tagatud asjaomaste toetuskavade nõuetekohaseks haldamiseks vajalik kindlusaste ja toimimine.

Artikkel 12

Ilmsete vigade korrigeerimine

Ilma et see piiraks artiklite 6–11 kohaldamist, võib pädeva asutuse poolt ilmseks veaks tunnistatud juhtudel toetusetaotlust pärast selle esitamist igal ajal parandada.

Artikkel 13

Taotluse esitamise hilinemine

1. Välja arvatud vääramatu jõu või artiklis 48 määratletud erandlike asjaolude korral, vähendatakse pärast valdkondade asjaomaste eeskirjadega sätestatud tähtaega esitatud pindalatoetuse taotluse või loomapidamistoetuse taotluse puhul summat, mida põllumajandusettevõtjal oleks taotluse õigeaegse esitamise korral olnud õigus saada, 1 % iga tööpäeva kohta.

Kui taotluse esitamine hilineb üle 25 kalendripäeva, ei võeta seda vastu.

Ainult püsirohumaaga seotud pindalatoetuse taotluse esitamise hilinemise korral vähendatakse summat, mida põllumajandusettevõtjal oleks olnud asjaomase toetuskava alusel õigus saada, pool protsenti tööpäeva kohta. Kui kõnealused taotlused esitatakse pärast 1. juulit, ei võeta neid vastu.

Kui liikmesriigid kasutavad artikli 6 lõikega 3 ettenähtud võimalust, ei kohaldata vähendamisi toetusetaotluste suhtes, mis on esitatud enne liikmesriikide poolt kindlaksmääratud kuupäeva. Pärast kõnealust kuupäeva esitatud toetusetaotlusi vastu ei võeta.

2. Kui pindalatoetuse taotluse muudatus esitatakse pärast artikli 8 lõikes 2 osutatud külvi lõppkuupäeva, vähendatakse asjaomaste põllumajanduslike maatükkide tegeliku kasutusega seotud summasid 1 % tööpäeva kohta.

Pindalatoetuste taotluste muudatusi võetakse vastu üksnes lõikes 1 nimetatud pindalatoetuste taotluste esitamise viimase kuupäevani. Kui kõnealune kuupäev on artikli 8 lõikes 2 osutatud külvi lõppkuupäevast varasem või langeb samale kuupäevale, ei võeta pärast külvi lõppkuupäeva vastu pindalatoetuse taotluse muudatusi.

3. Pindalatoetuse taotluse esitamise hilinemine ei too kaasa vähendamisi ega artiklis 9 osutatud loomapidamistoetustest väljaarvamisi.

4. Söödamaade puhul lisatakse pindalatoetuse taotluse esitamise hilinemisest tulenevale vähendamisele muud vähendamised, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklites 12 ja 13 osutatud toetuste taotluste esitamise hilinemise korral

Artikkel 14

Toetusetaotluste tagasivõtmine

1. Toetusetaotlust võib igal ajal täielikult või osaliselt tagasi võtta.

Kui pädev asutus on põllumajandusettevõtjale juba teatanud toetusetaotluses avastatud eeskirjade eiramistest või oma kavatsusest viia läbi kohapealne kontroll ning kui kõnealuse kohapealse kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, on eeskirjade eiramisest mõjutatud toetusetaotluse osade puhul tagasivõtmine keelatud.

2. Pärast lõike 1 kohast tagasivõtmist on taotleja samal positsioonil, kus ta oli enne asjaomase toetusetaotluse või toetusetaotluse osa esitamist.

III JAOTIS KONTROLLID

Artikkel 15

Üldpõhimõte

Haldus- ja kohapealne kontroll korraldatakse nii, et tagada toetuste andmise tingimuste täitmise tõhus kontrollimine.

I PEATÜKK Halduskontrollid

Artikkel 16

Ristkontrollid

Määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 8 lõikes 1 osutatud halduskontrollid hõlmavad eelkõige:

a) deklareeritud põllumajanduslike maatükkide ja loomade ristkontrolle, et vältida sama toetuse põhjendamatult mitmekordset andmist samal kalendri- või turustusaastal ning alade deklaratsioone hõlmavate ühenduse toetuskavade alusel antava toetuse põhjendamatut kuhjumist;

b) ristkontrolle infotehnoloogilise andmebaasi abil toetuse saamise tingimustele vastamise kontrollimiseks.

II PEATÜKK Kohapealsed kontrollid

I jagu Ü h i s s ä t t e d

Artikkel 17

Üldpõhimõtted

1. Kohapealsed kontrollid toimuvad ette teatamata. Kontrollist võib siiski vajaliku minimaalse aja jooksul ette teatada, tingimusel et kontrolli eesmärki ei ohustata. Selline etteteatamine ei ületa 48 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

2. Käesoleva määrusega ettenähtud kontrollid ning mis tahes muud ühenduse eeskirjadega ettenähtud kontrollid viiakse vajaduse korral läbi samal ajal.

3. Asjaomane taotlus või taotlused lükatakse tagasi, kui põllumajandusettevõtja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli läbiviimist.

Artikkel 18

Kontrollide hulk

1. Igal aastal läbiviidavate kohapealsete kontrollide üldarv hõlmab vähemalt:

a) 5 % põllumajandusettevõtjatest, kes on esitanud pindalatoetuse taotluse;

b) 5 % põllumajandusettevõtjatest, kes on esitanud loomapidamistoetuse taotluse veiste puhul makstava toetuse kava alusel, välja arvatud juhul, kui infotehnoloogilise andmebaasi puhul ei ole tagatud asjaomaste toetuskavade nõuetekohaseks haldamiseks vajalik kindlusaste ja toimimine; sel juhul tõstetakse protsendimäära 10ni. Kõnealuste kohapealsete kontrollidega hõlmatakse vähemalt 5 % kõikidest toetusetaotlusega hõlmatud loomadest toetuskava kohta;

c) 10 % kõikidest põllumajandusettevõtjatest, kes on esitanud loomapidamistoetuse taotluse lammaste ja kitsede puhul makstava toetuse kava alusel.

2. Kui kohapealse kontrolli käigus ilmneb olulisi eeskirjade eiramisi teatava toetuskava raames või teatavas piirkonnas või selle osas, suurendab pädev asutus vastavalt jooksval aastal kohapealsete kontrollide arvu ning lisaks tõstab järgmisel aastal kohapeal kontrollitavate põllumajandusettevõtjate osakaalu.

3. Kui on ette nähtud, et teatavaid kohapealse kontrolli osasid võib läbi viia valimi põhjal, peab selle valimi puhul olema tagatud usaldusväärne ja representatiivne kontrollitase. Liikmesriigid kehtestavad valimi valiku kriteeriumid. Kui valimi kontrollimise käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, laiendatakse vastavalt valimi mahtu ja ulatust.

Artikkel 19

Taotluste valik kohapeal kontrollimiseks

1. Pädev asutus valib kohapeal kontrollitavad põllumajandusettevõtjad riskianalüüsi ning esitatud toetusetaotluste representatiivsuse alusel. Riskianalüüsis võetakse arvesse:

a) asjaomase toetuse suurust;

b) põllumajanduslike maatükkide arvu ning piirkonda või loomade arvu, kelle kohta toetust taotletakse;

c) toimunud muutusi võrreldes eelneva aastaga;

d) möödunud aastatel tehtud kontrollide tulemusi,

e) määruse (EÜ) nr 1760/2000 täitmata jätmisi;

f) põllumajandusettevõtjaid, kes jäävad toetuse andmise asjakohastest ülemmääradest või piirmääradest välja;

g) loomade asendamisi vastavalt artiklile 37;

h) muid liikmesriikide poolt määratletavaid tegureid.

Representatiivsuse tagamiseks valivad liikmesriigid juhuslikkuse alusel kohapeal kontrollitavate põllumajandusettevõtjate miinimumarvu hulgast 20–25 %.

2. Pädev asutus peab iga põllumajandusettevõtja puhul arvestust kohapealseks kontrollimiseks valimise põhjuste kohta. Kohapealse kontrolli läbiviijat teavitatakse nendest põhjustest enne kohapealse kontrolli algust.

Artikkel 20

Kontrolliaruanne

1. Iga kohapealse kontrolli kohta tuleb koostada aruanne, mille põhjal saab jälgida läbiviidud kontrollide üksikasju. Aruanne sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a) kontrollitud toetuskavad ja taotlused;

b) kohalolnud isikud;

c) kontrollitud põllumajanduslikud maatükid, mõõdetud põllumajanduslikud maatükid, mõõtmiste tulemused mõõdetud maatüki kohta ning kasutatud mõõtmismeetodid;

d) loomade arv ja liik ning vajaduse korral kõrvamärgi number, kanded infotehnoloogilise andmebaasi registrisse ja kontrollitud täiendavad dokumendid, kontrollide tulemused ning vajaduse korral erimärkused üksikute loomade ja/või nende identifitseerimiskoodi kohta;

e) kas põllumajandusettevõtjale teatati kontrollist ette ning kui teatati, siis etteteatamise kuupäev;

f) märkused täiendavalt võetud kontrollimeetmete kohta.

2. Põllumajandusettevõtjale või tema esindajale antakse võimalus aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrollimise ajal ja lisada märkusi. Eeskirjade eiramiste avastamise korral saab põllumajandusettevõtja kontrolliaruande koopia.

Kui kohapealne kontroll viiakse läbi kaugseire abil vastavalt artiklile 23 ning selle käigus ei avastata eeskirjade eiramisi, võib liikmesriik otsustada mitte anda põllumajandusettevõtjale või tema esindajale võimalust kontrolliaruandele alla kirjutada.

II JAGU P i n d a l a t o e t u s e t a o t l u s t e k o h a p e a l s e d k o n t r o l l i d

Artikkel 21

Kohapealsete kontrollide osad

Kohapealsed kontrollid hõlmavad kõiki põllumajanduslikke maatükke, mille kohta taotletakse toetust toetuskava alusel määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõikes 1 määratletud tähenduses. Kohapealse kontrolli osana tegelikult kohapeal läbiviidavad vaatlused võivad piirduda valimiga, mis koosneb vähemalt pooltest toetusetaotlustega hõlmatud põllumajanduslikest maatükkidest.

Artikkel 22

Maa-alade kindlaksmääramine

1. Põllumajanduslikud maatükid määratakse kindlaks pädevate asutuste poolt nimetatavate asjakohaste vahendite abil, mis tagavad mõõtmistel sellise täpsusastme, mis on vähemalt võrdne siseriiklikes eeskirjades ametlike mõõtmiste puhul nõutava täpsusastmega. Pädev asutus määrab lubatud hälbe, võttes arvesse kasutatud mõõtmismeetodit, olemasolevate ametlike dokumentide täpsust, kohalikke olusid (näiteks maatüki kallak ja maatüki kuju) ning lõike 2 sätteid.

2. Põllumajandusliku maatüki kogupindala võib arvesse võtta tingimusel, et seda kasutatakse tervikuna liikmesriigi või asjaomase piirkonna tavapäraste standardite kohaselt. Muudel juhtudel võetakse arvesse tegelikult kasutatavat ala.

Selliste piirkondade puhul, mille põldude teatavad iseärasused, eelkõige hekid, kraavid ja müürid on traditsiooniliselt heade põlluviljeluse või maakasutuse tavade osa, võib liikmesriik otsustada, et vastavat ala tuleb tervikuna käsitada kasutatava maatükina, tingimusel et selle laius ei ületa liikmesriikide poolt kindlaksmääratavat üldlaiust. Kõnealune laius peab vastama traditsioonilisele laiusele asjaomases piirkonnas ning see ei ületa 2 meetrit.

Liikmesriigid võivad komisjonile sellest eelnevalt teatades lubada suuremat laiust kui 2 meetrit, kui kõnealuseid alasid on võetud arvesse asjaomaste piirkondade saagiste kindlaksmääramisel.

3. Põllumajanduslike maatükkide toetuse saamise tingimustele vastavust kontrollitakse asjakohaste vahenditega. Selleks võib vajaduse korral küsida lisatõendeid.

Artikkel 23

Kaugseire

1. Kui liikmesriik kasutab artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud valimi puhul osaliselt või täielikult kaugseiret, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) kaugseire abil kontrollitavate piirkondade valikul võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse liikmesriigi poolt kindlaksmääratavaid asjakohaseid ohutegureid;

b) artikli 19 sätteid kohaldatakse üksnes siis, kui kohapealseid kontrolle ei kohaldata kõikide vastava piirkonna põllumajandusettevõtjate suhtes, kes esitavad toetusetaotluse.

2. Kaugseire abil toimuvate kontrollide puhul peab liikmesriik:

a) tõlgendama kõikide kontrollitavate põllumajanduslike maatükkide satelliidikujutisi või aerofotosid, et teha kindlaks nende taimkate ja mõõta pindala;

b) kohapeal kontrollima kõiki taotlusi, mille puhul ei ole fotode tõlgendamise abil võimalik tõendada deklaratsiooni täpsust pädevaid asutusi rahuldaval viisil.

3. Kui liikmesriik kasutab kaugseiret, viiakse artikli 18 lõikes 2 osutatud täiendavad kontrollid läbi kohapealsete kontrollide abil, kui sama aasta jooksul ei ole neid enam võimalik läbi viia kaugseire abil.

III jagu L o o m a p i d a m i s t o e t u s e t a o t l u s t e k o h a p e a l s e d k o n t r o l l i d

Artikkel 24

Kohapealsete kontrollide ajastus

1. Muude kui määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 4 lõikega 6 ja artikliga 11 ettenähtud toetuskavade puhul viiakse artikli 18 lõike 1 punktiga b ettenähtud kohapealsete kontrollide miinimummäär loomapidamisaja jooksul läbi vähemalt ühe asjaomase toetuskava puhul.

2. Vähemalt 50 % artikli 18 lõike 1 punktiga c ettenähtud kohapealsete kontrollide miinimummäärast viiakse läbi loomapidamisaja jooksul. Kohapealsete kontrollide miinimummäär viiakse täies ulatuses läbi loomapidamisaja jooksul liikmesriikides, kus ei ole täielikult rakendatud ega kohaldatud direktiiviga 92/102/EMÜ lammaste ja kitsede jaoks ettenähtud süsteemi, eelkõige loomade identifitseerimise ja registrite nõuetekohase pidamise osas.

Artikkel 25

Kohapealsete kontrollide osad

1. Kohapealsete kontrollidega hõlmatakse kogu kari, kelle kohta on esitatud toetusetaotlus kontrollitavate toetuskavade alusel, ning veiste eest makstava toetuse kavade puhul ka toetusetaotlusega hõlmamata veised.

2. Kohapealsed kontrollid hõlmavad eelkõige:

a) kontrolli, kas põllumajandusettevõttes peetavate toetusetaotlusega hõlmatud loomade arv ja toetusetaotlusega hõlmamata veiste arv vastab registrisse kantud loomade arvule ja veiste puhul infotehnoloogilisse andmebaasi sisestatud loomade arvule;

b) veiste eest makstava toetuse puhul järgmisi kontrolle:

- registri kannete ja infotehnoloogilisse andmebaasi sisestatud andmete õigsuse kohta selliste täiendavate dokumentide valimi põhjal nagu ostu ja müügi kaubaarved, tapatõendid, veterinaarsertifikaadid ning vajaduse korral loomapassid loomade puhul, kelle kohta on toetusetaotlused esitatud 12 kuud enne kohapealset kontrolli,

- infotehnoloogilises andmebaasis sisalduva teabe registris esitatud teabele vastavuse kohta loomade valimi põhjal, kelle kohta on toetusetaotlused esitatud 12 kuud enne kohapealset kontrolli,

- kõikide loomapidamiskohustuse alusel veel põllumajandusettevõttes peetavate loomade vastavuse kohta taotletud toetuse tingimustele,

- põllumajandusettevõttes peetavate loomade kõrvamärkide abil identifitseerimise, loomapassi olemasolu, loomade registrisse kandmise ja nõuetekohase infotehnoloogilisse andmebaasi sisestamise kohta. Selliseid kontrolle tehakse eraldi iga üksiku isasveise puhul, keda peetakse loomapidamiskohustuse alusel ja kelle kohta on esitatud taotlus veiseliha erilisatasu saamiseks, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 4 lõike 6 kohaselt esitatud taotlused. Kõikidel muudel juhtudel võib nõuetekohaseid sissekandeid loomapassides, registrit ja andmebaasi andmeid kontrollida valimi põhjal;

c) lammaste ja kitsede eest makstava toetuse kava puhul registril põhinevat kontrolli, kas kõiki loomi, kelle kohta on esitatud toetusetaotlus 12 kuud enne kohapealset kontrolli, on peetud põllumajandusettevõttes loomapidamisaja jooksul, ning kontrolli registri kannete õigsuse kohta selliste täiendavate dokumentide valimi põhjal nagu ostu ja müügi kaubaarved ning veterinaarsertifikaadid.

Artikkel 26

Kontrollimeetmed tapamajade kohapealsete kontrollide puhul

1. Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 4 lõikega 6 ettenähtud veiseliha erilisatasu ja kõnealuse määruse artikliga 11 ettenähtud loomade tapmise eest makstava lisatasu puhul viiakse kohapealsed kontrollid läbi tapamajades. Sel juhul kontrollib liikmesriik kohapeal:

a) vähemalt 30 % kõikidest tapamajadest, mis on välja valitud riskianalüüsi põhjal, sel juhul hõlmavad kontrollid valimit, mis koosneb 5 % kohapealsele kontrollile eelneva 12 kuu jooksul asjaomases tapamajas tapetud veiste üldarvust; või

b) vähemalt 20 % nendest tapamajadest, mis on liikmesriikide poolt kindlaksmääratavate teatavate usaldusväärsuse kriteeriumide alusel eelnevalt heaks kiidetud ning riskianalüüsi põhjal välja valitud; sellisel juhul hõlmavad kontrollid valimit, mis koosneb 2 % kohapealsele kontrollile eelneva 12 kuu jooksul asjaomases tapamajas tapetud veiste üldarvust.

Kõnealused kohapealsed kontrollid hõlmavad dokumentide järelkontrolli, võrdlust infotehnoloogilise andmebaasi kannetega ning määruse (EÜ) nr 2342/1999 artikli 35 lõike 3 kohaselt teistesse liikmesriikidesse saadetud tapatõendite (või samaväärse teabe) kokkuvõtete kontrolli.

2. Tapamajade kohapealsed kontrollid hõlmavad kohapealse kontrolli päeval tehtavate tapatoimingute füüsilist kontrolli valimi põhjal. Vajaduse korral kontrollitakse kaalumiseks esitatud rümpade vastavust toetuse saamise tingimustele.

Artikkel 27

Kontrollimeetmed pärast eksporti antava lisatasu puhul

1. Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 11 kohaselt kolmandatesse riikidesse eksporditavate veiste puhul antava loomade tapmise eest makstava lisatasu puhul kohaldatakse kõikide laadimistööde suhtes kohapealseid kontrolle järgmisel viisil:

a) laadimistööde ajal kontrollitakse, kas kõik veised on kõrvamärkidega identifitseeritud. Lisaks kontrollitakse 10 % kirjeldatud viisil kontrollitud veiste puhul ükshaaval identifitseerimiskoodi;

b) ühenduse territooriumilt lahkumise ajal:

- kui veovahendile on kinnitatud ametlik tollitõkend, kontrollitakse, kas tõkend on rikkumata. Kui tõkend on rikkumata, viiakse pisteline kontroll läbi üksnes siis, kui lasti puhul on kahtlusi eeskirjade järgimise osas,

- kui veovahendile ei ole kinnitatud ametlikku tollitõkendit või kui tollitõkend on rikutud, kontrollitakse uuesti vähemalt 50 % laadimise ajal üksikult kontrollitud veistest.

2. Loomapassid antakse üle pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 6 lõikele 5.

3. Lisatasu maksmise eest vastutav määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 4 lõikes 2 määratletud makseasutus kontrollib toetusetaotlusi maksetoimikute ja muu olemasoleva teabe põhjal, pöörates erilist tähelepanu ekspordidokumentidele ja pädevate kontrolliasutuste märkustele, ning jälgib loomapasside esitamise puhul lõike 2 järgimist.

Artikkel 28

Erisätted lisatoetuste kohta

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 15 ettenähtud lisatoetuste puhul kohaldavad liikmesriigid vajaduse korral käesoleva jaotise sätteid. Kui kõnealuste sätete kohaldamine ei ole lisatoetuste kava struktuuri tõttu asjakohane, näevad liikmesriigid ette kontrollid, tagades käesolevas määruses sätestatud kontrollitasemega võrdväärse kontrollitaseme.

Artikkel 29

Erisätted kontrolliaruande kohta

1. Kui liikmesriigid viivad läbi käesoleva määruse kohase kohapealse kontrolli koos komisjoni määruse (EÜ) nr 2630/97 [17] kohaste kontrollidega, täiendatakse artikliga 20 ettenähtud kontrolliaruannet kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 5 osutatud aruannetega.

2. Artikli 26 lõikega 1 ettenähtud kontrollide puhul tapamajades võib artikliga 20 ettenähtud kontrolliaruanne koosneda tapamaja raamatupidamisarvestuse märkest kontrollitud loomade kohta.

Artikli 26 lõikega 2 ettenähtud kontrollide puhul hõlmab aruanne muu hulgas tunnuskoodi, rümba massi ning tapmise kuupäeva kõikide loomade puhul, kes on tapetud ja keda on kontrollitud kohapealse kontrolli kuupäeval.

3. Artikliga 27 ettenähtud kontrollide puhul võib kontrolliaruanne koosneda üksnes märkest kõnealusel viisil kontrollitud loomade kohta.

4. Kui käesoleva määruse kohaselt läbiviidud kohapealsete kontrollide käigus ilmneb määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotise sätete täitmata jätmisi, saadetakse artikliga 20 ettenähtud kontrolliaruande koopiad viivitamata määruse (EÜ) nr 2630/97 rakendamise eest vastutavatele asutustele.

IV JAOTIS TOETUSE, VÄHENDAMISTE JA VÄLJAARVAMISTE ARVUTAMISE ALUS

I PEATÜKK Tähelepanekud seoses pindalatoetuste taotlustega

Artikkel 30

Üldpõhimõtted

Käesoleva peatüki kohaldamisel eristatakse järgmisi põllukultuurirühmi:

a) määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 12 kohaldamisel deklareeritud söödamaad;

b) muud söödamaad kui karjamaa ja muud kui määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 13 lõike 3 punktis b määratletud põllukultuuride tootmiseks kasutatavad söödamaad, mis on deklareeritud kõnealuse määruse artikli 13 kohaldamisel;

c) määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 13 lõike 3 punktis c määratletud karjamaa, mis on deklareeritud kõnealuse määruse artikli 13 kohaldamisel;

d) komisjoni määruse (EÜ) nr 1255/1999 [18] artikli 19 kohaldamisel deklareeritud püsirohumaa;

e) haritavad maad, mille suhtes kohaldatakse erinevat toetuse määra;

f) tootmisest kõrvaldatud maad ja vajaduse korral sellised tootmisest kõrvaldatud maad, mille suhtes kohaldatakse erinevat toetuse määra.

Artikkel 31

Arvutamise alus

1. Kui selgub, et põllukultuurirühma kindlaksmääratud ala on suurem kui toetusetaotluses deklareeritud pindala, lähtutakse toetuse arvutamisel deklareeritud pindalast.

2. Kui pindalatoetuse taotluses deklareeritud pindala ületab kõnealuse põllukultuuri rühma jaoks haldus- ja kohapealsete kontrollide tulemusena kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kõnealuse põllukultuuri rühma jaoks kindlaksmääratud pindala põhjal, ilma et see piiraks artiklite 32–35 kohaste vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist

3. Maksimumpindala, mille puhul on põllukultuuride tootjatel õigus saada pindalatoetust, arvutatakse kindlaksmääratud tootmisest kõrvaldatud maa põhjal võrdeliselt iga asjaomase kultuuri kohta. Kindlaksmääratud tootmisest kõrvaldatud maa pindala puhul vähendatakse põllukultuuride tootjatele makstavaid toetusi üksnes tasemeni, mis vastab 92 tonni teraviljade tootmiseks vajalikule pindalale vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 6 lõikele 7.

4. Kui põllumajandusettevõtja ei ole saanud kohustusi täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu artiklis 48 määratletud tähenduses, säilib tema õigus saada toetust pindala eest, mis on vastanud vääramatu jõu või erandlike asjaolude ajal toetuse saamise tingimustele.

Artikkel 32

Vähendamised ja väljaarvamised liiga suure pindala deklareerimise puhul

1. Kui teatava põllukultuuri rühma puhul deklareeritud pindala on suurem kui artikli 31 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud pindala, lähtutakse toetuse arvutamisel kindlaksmääratud pindalast, mida vähendatakse leitud vahe kahekordse väärtuse võrra, kui see vahe on suurem kui kas kaks hektarit või 3 % kindlaksmääratud pindalast, kuid mitte suurem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast.

Asjaomasele põllukultuurirühmale ei anta pindalatoetust juhul, kui leitud vahe on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast.

2. Kui määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toetuskavade alusel toetusetaotlusega hõlmatud kindlaksmääratud üldpindala puhul ületab deklareeritud pindala artikli 31 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud pindala rohkem kui 30 %, ei anta nende toetuskavade alusel kõnealusel kalendriaastal põllumajandusettevõtjale toetust, mida tal oleks olnud õigus saada vastavalt artikli 31 lõikele 2.

Kui vahe on suurem kui 50 %, arvatakse põllumajandusettevõtja veel kord toetuse saajate hulgast välja toetuse suuruse ulatuses, mille kohta tema toetusetaotlus on esimese lõigu alusel tagasi lükatud. Kõnealune summa tasaarvestatakse määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõikes 1 osutatud toetuskavade kohaste toetusemaksetega, mida põllumajandusettevõtjal on õigus saada kolme kalendriaasta jooksul pärast kalendriaastat, mil eeskirjade eiramine on avastatud taotluste raames, mis ta esitab.

Artikkel 33

Tahtlik eeskirjade järgimata jätmine

Kui deklareeritud pindala ja artikli 31 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud pindala erinevused tulenevad tahtlikest eeskirjade eiramistest, ei anta asjaomase toetuskava alusel kõnealusel kalendriaastal põllumajandusettevõtjale toetust, mida tal oleks olnud õigus saada vastavalt artikli 31 lõikele 2.

Kui vahe on suurem kui 20 % kindlaksmääratud pindalast, arvatakse põllumajandusettevõtja veel kord toetuse saajate hulgast välja toetuse suuruse ulatuses, mille kohta tema toetusetaotlus on esimese lõigu alusel tagasi lükatud. Kõnealune summa tasaarvestatakse kõikide määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõikes 1 osutatud toetuskavade kohaste toetusemaksetega, mida põllumajandusettevõtjal on õigus saada taotluste raames, mis ta esitab kolme kalendriaasta jooksul pärast kalendriaastat, mil eeskirjade eiramine on avastatud.

Artikkel 34

Söödamaa arvutamine määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 12 osutatud lisatasu puhul

1. Artiklit 31, artikli 32 lõiget 1 ja artiklit 33 kohaldatakse söödamaa arvutamisel määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 12 osutatud toetuste andmiste puhul.

2. Kui deklareeritud pindala ja artikli 31 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud pindala vahe on suurem kui 50 %, arvatakse põllumajandusettevõtja toetusetaotluste raames, mis ta esitab kolme kalendriaasta jooksul pärast kalendriaastat, mil eeskirjade eiramine on avastatud, veel kord toetuse saajate hulgast välja söödamaa pindala ulatuses, mille kohta on tema toetusetaotlus tagasi lükatud vastavalt artikli 32 lõike 1 teisele lõigule.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaseid vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldatakse üksnes siis, kui deklareeritud pindala puhul maksti või oleks makstud kõrgemat toetust.

Artikkel 35

Söödamaa arvutamine määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 13 kohase ekstensiivistamistoetuse puhul

1. Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 13 ettenähtud ekstensiivistamistoetusi ei või anda suurema arvu loomade puhul, kui on loomade arv, kelle puhul võib maksta kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud lisatasusid pärast käesoleva määruse artikli 34 kohaldamist.

2. Asjaomane söödamaa määratakse kindlaks vastavalt artiklile 31, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.

Kui kõnealusel viisil kindlaksmääratud ala puhul ei ületata loomkoormuse teguri ülemmäära, võetakse ekstensiivistamistoetuse arvutamisel aluseks kindlaksmääratud ala.

Kui ülemmäära ületatakse, vähendatakse toetuse kogusummat, mida talupojal on õigus saada pärast määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 12 osutatud toetuskavade kohaste toetusetaotluste esitamist kõnealuse kalendriaasta jooksul, 50 % ulatuses summast, mille põllumajandusettevõtja oleks muidu saanud ekstensiivistamistoetusena.

3. Kui deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevus tuleneb tahtlikest eeskirjade eiramistest ja kui loomkoormuse teguri ülemmäära ületatakse kindlaksmääratud ala puhul, ei maksta lõikes 2 osutatud toetuse kogusummat. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt artikli 33 teist lõiku.

II PEATÜKK Tähelepanekud seoses loomapidamistoetuse taotlustega

Artikkel 36

Arvutamise alus

1. Kui kohaldatakse individuaalpiiranguid või -ülemmäärasid, tuleb toetusetaotluses esitatavat loomade arvu vähendada asjaomasele põllumajandusettevõtjale ettenähtud piirangu või ülemmäärani.

2. Toetust ei tohi mingil juhul maksta suurema arvu loomade puhul, kui toetusetaotluses on märgitud.

3. Kui toetusetaotluses deklareeritud loomade arv ületab haldus- või kohapealsete kontrollide tulemusel kindlaksmääratud loomade arvu, arvutatakse toetust kindlaksmääratud loomade arvu põhjal, ilma et see piiraks artiklite 38 ja 39 kohaldamist.

Kui põllumajandusettevõtja ei ole saanud oma kohustusi täita vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu artiklis 48 määratletud tähenduses, säilib tema õigus saada toetust loomade puhul, kes vastasid vääramatu jõu või erandlike asjaolude ajal toetuse saamise tingimustele.

4. Veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi järgimata jätmise avastamise korral kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) veist, kellel üks kahest kõrvamärgist on kadunud, käsitatakse kindlakstehtud loomana tingimusel, et ta on selgelt ja individuaalselt identifitseeritav veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi kõikide teiste osade alusel;

b) kui eeskirjade eiramised seonduvad valede kannetega registris või valeandmetega loomapassis, käsitatakse asjaomast looma kindlakstegemata loomana, kui selliseid vigu avastatakse vähemalt kahe kontrolli käigus 24 kuu jooksul. Kõikidel muudel juhtudel käsitatakse asjaomaseid loomi kindlakstegemata loomadena juba esimese vea avastamise korral.

Artikli 12 sätteid kohaldatakse veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi sisestatud kannete või teatiste suhtes.

Artikkel 37

Asendamine

1. Põllumajandusettevõttes peetavaid veiseid käsitatakse kindlakstehtuna üksnes siis, kui nad on toetusetaotluses identifitseeritud. Ammlehmi või mullikaid, kelle kohta on toetust taotletud vastavalt määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 lõikele 2 või artikli 10 lõikele 1, ning lüpsilehmi, kelle kohta on toetust taotletud vastavalt kõnealuse määruse artikli 13 lõikele 4, võib loomapidamisaja jooksul asendada kõnealuste artiklitega ettenähtud piirides, kaotamata õigust saada taotletud toetust.

2. Lõike 1 kohased asendamised toimuvad 20 päeva jooksul pärast asendamist tingivat sündmust ning asendamise kohta tehakse registrisse kanne hiljemalt kolme päeva jooksul pärast asendamise kuupäeva. Pädevat asutust, kellele toetusetaotlus on esitatud, teavitatakse asendamisest kümne tööpäeva jooksul.

Artikkel 38

Vähendamised ja väljaarvamised toetusetaotlusega hõlmatud veiste puhul

1. Kui veiste puhul makstava toetuse kava kohases taotluses avastatakse erinevus deklareeritud loomade arvu ja artikli 36 lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud loomade arvu vahel, vähendatakse toetuse kogusummat, mida põllumajandusettevõtjal on kõnealuste kavade alusel asjaomase lisatasuperioodi jooksul õigus saada, vastavalt lõikele 3 kehtestatava protsendimäära võrra, kui eeskirjade eiramisi avastatakse kuni 3 looma puhul.

2. Kui eeskirjade eiramisi avastatakse rohkem kui 3 looma puhul, vähendatakse toetuse kogusummat, mida põllumajandusettevõtjal on kõnealuste toetuskavade alusel asjaomase lisatasuperioodi jooksul õigus saada:

a) vastavalt lõikele 3 kehtestatava protsendimäära võrra, kui see ei ole suurem kui 10 %; või

b) vastavalt lõikele 3 kehtestatava protsendimäära kahekordse väärtuse võrra, kui see on suurem kui 10 %, kuid kuni 20 %.

Kui lõike 3 kohaselt kehtestatud protsendimäär on suurem kui 20, ei anta asjaomasel lisatasuperioodil põllumajandusettevõtjale kõnealuste toetuskavade alusel toetust, mida tal oleks olnud õigus saada vastavalt artikli 36 lõikele 3.

Kui lõike 3 kohaselt kehtestatud protsendimäär on suurem kui 50, arvatakse põllumajandusettevõtja veel kord toetuse saajate hulgast välja toetuse suuruse ulatuses, mille kohta tema toetusetaotlus esimese lõigu alusel tagasi lükatakse. Kõnealune summa tasaarvestatakse veiste puhul makstava toetuse kavade kohaste toetusemaksetega, mida põllumajandusettevõtjal on õigus saada taotluste raames, mis ta esitab kolme kalendriaasta jooksul pärast kalendriaastat, mil eeskirjade eiramine on avastatud.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud protsendimäärade määramiseks jagatakse kõikide veiste puhul makstava toetuse kavadega asjaomase lisatasuperioodi jooksul hõlmatud veiste arv, kelle puhul on avastatud eeskirjade eiramisi, asjaomase lisatasuperioodi jaoks kindlaksmääratud veiste koguarvuga.

4. Kui deklareeritud loomade arvu ja artikli 36 lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud loomade arvu erinevused tulenevad tahtlikest eeskirjade eiramistest, ei anta veiste puhul makstava toetuse kava või asjaomaste kavade alusel kõnealusel lisatasuperioodil põllumajandusettevõtjale toetust, mida tal oleks olnud õigus saada vastavalt artikli 36 lõikele 3.

Kui lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud erinevus on suurem kui 20 %, arvatakse põllumajandusettevõtja veel kord toetuse saajate hulgast välja toetuse suuruse ulatuses, mille kohta tema toetusetaotlus esimese lõigu alusel tagasi lükatakse. Kõnealune summa tasaarvestatakse veiste puhul makstava toetuse kavade kohaste toetusemaksetega, mida põllumajandusettevõtjal on õigus saada taotluste raames, mis ta esitab kolme kalendriaasta jooksul pärast kalendriaastat, mil eeskirjade eiramine on avastatud.

Artikkel 39

Toetusetaotlustega hõlmamata veiste identifitseerimist ja registreerimist käsitlevate sätete järgimata jätmine

1. Kui veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi sätete järgimata jätmine avastatakse toetusetaotlustega hõlmamata veiste kohapealse kontrollimise tulemusena, vähendatakse vajaduse korral pärast artikli 38 kohaste vähendamiste kohaldamist toetuse kogusummat, mida põllumajandusettevõtjal oleks veiste puhul makstava toetuse kavade alusel asjaomase lisatasuperioodi jooksul olnud õigus saada vastavalt artikli 36 lõikele 3, lõikes 2 sätestatud valemi põhjal arvutatava summa võrra, välja arvatud vääramatu jõu esinemise või artiklis 48 määratletud erandlike asjaolude korral.

Sama põhimõtet kohaldatakse ka siis, kui veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi osadesse on sisestatud rohkem veiseid, kui põllumajandusettevõttes peetakse.

Artikli 36 lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

2. Lõikes 1 osutatud arvutus tehakse vastavalt järgmisele valemile:

+++++ TIFF +++++

Kõnealuses valemis kasutatakse järgmisi tähiseid:

a = veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi järgimata jätmise kordade arv;

b = kohapealse kontrolli ajal põllumajandusettevõttes peetavate veiste arv;

c = veiste keskmine arv põllumajandusettevõttes aastal, mil viiakse läbi kohapealne kontroll, mille puhul kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 2342/1999 artikli 32 kohaldamisel kasutatavaid meetodeid;

d = toetuse kogusumma, mida põllumajandusettevõtjal on õigus saada veiste puhul makstava toetuse kava alusel asjaomase lisatasuperioodi jooksul vastavalt artikli 36 lõikele 3, vajaduse korral pärast vähendamiste kohaldamist vastavalt artiklile 38.

3. Kui ühte põllumajandusettevõtjat kontrollitakse kohapeal mitu korda ühe aasta jooksul, arvutatakse vastavalt lõikele 1 kohaldatavaid vähendamisi iga kohapealse kontrolli puhul saadud tulemuste aritmeetilise keskmise põhjal.

4. Kui lõikes 1 osutatud järgimata jätmine oli tahtlik, ei anta asjaomase toetuskava või asjaomaste toetuskavade alusel kõnealuse lisatasuperioodi jooksul toetust.

Artikkel 40

Vähendamised ja väljaarvamised toetusetaotlusega hõlmatud lammaste ja kitsede puhul

Kui lammaste ja kitsede eest makstava toetuse kava kohaste taotluste puhul avastatakse erinevus deklareeritud loomade arvu ja artikli 36 lõike 3 kohaselt kindlaksmääratud loomade arvu vahel, kohaldatakse artikli 38 lõikeid 3 ja 4 mutatis mutandis juba esimese avastatud eeskirjade rikkumise korral.

Artikkel 41

Põllumajandusettevõtjast sõltumatud asjaolud

Artiklitega 38 ja 40 ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata, kui põllumajandusettevõtja ei saa endast sõltumatute karjaga seotud asjaolude tõttu täita oma kohustust pidada toetusetaotlusega hõlmatud loomi kogu loomapidamisaja jooksul, tingimusel et ta on kümne tööpäeva jooksul loomade arvu vähenemisest pädevale asutusele kirjalikult teatanud.

Ilma et see piiraks üksikjuhtudel arvessevõetavaid tegelikke asjaolusid, võivad pädevad asutused tootjast sõltumatute karjaga seotud asjaoludena käsitada eelkõige järgmisi juhtusid:

a) looma surm haiguse tagajärjel;

b) looma surm õnnetuse tagajärjel, mille eest ei saa loomapidajat vastutavaks pidada.

Artikkel 42

Tapamajade poolt väljaantud vigased tõendid ja kinnitused

Kui loomade tapmise eest makstavate lisatasude jaoks vastavalt määruse (EÜ) nr 2342/1999 artiklile 35 tapamajade poolt väljaantavate kinnituste või tõendite puhul avastatakse, et tapamajad on andnud vigase tõendi või tunnistuse raske hooletuse tõttu või tahtlikult, rakendavad asjaomased liikmesriigid asjakohaseid siseriiklikke sanktsioone. Kui sellised eeskirjade eiramised avastatakse teist korda, võetakse asjaomaselt tapamajalt vähemalt üheks aastaks õigus anda välja lisatasude saamiseks vajalikke kinnitusi või tõendeid.

Artikkel 43

Tähelepanekud seoses lisatoetustega

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 14 ettenähtud lisatoetuste puhul näevad liikmesriigid ette vähendamised ja väljaarvamised, mis on võrdväärsed käesoleva jaotisega ettenähtud vähendamiste ja väljaarvamistega.

III PEATÜKK Ühissätted

Artikkel 44

Erandid vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisel

1. Käeoleva jaotisega ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata, kui põllumajandusettevõtja on esitanud faktiliselt õigeid andmeid või kui ta muul viisil suudab tõestada, et viga ei tekkinud tema süül.

2. Käesoleva jaotisega ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata nende toetusetaotluste osade suhtes, mille puhul põllumajandusettevõtja teatab pädevale asutusele kirjalikult, et taotluses esitatud andmed ei ole õiged või on muutunud ebaõigeks pärast taotluse esitamist, eeldusel et põllumajandusettevõtjat ei ole teavitatud pädeva asutuse kavatsusest viia läbi kohapealne kontroll ja pädev asutus ei ole põllumajandusettevõtjale veel teatanud tema taotluses avastatud mis tahes eeskirjade eiramisest.

Kui põllumajandusettevõtja on esitanud esimeses lõikes osutatud teabe, kohandatakse toetusetaotlust vastavalt tegelikule olukorrale.

Artikkel 45

Infotehnoloogilise andmebaasi kannete muudatused ja kohandused

1. Toetusetaotlusega hõlmatud veiste puhul kohaldatakse infotehnoloogilise andmebaasi kannete vigade ja puuduste suhtes artiklit 44 alates toetusetaotluse esitamise hetkest.

2. Toetusetaotlusega hõlmamata veiste puhul ei kohaldata artikliga 39 ettenähtud vähendamisi ja väljaarvamisi, kui põllumajandusettevõtja teatab pädevale asutusele infotehnoloogilise andmebaasi kannete muudatustest ja kohandamistest, eeldusel et põllumajandusettevõtjale ei ole teatatud pädeva asutuse kavatsusest kohapealse kontrolli korraldamise kohta.

V JAOTIS ÜLDSÄTTED

Artikkel 46

Miinimummaksed

Liikmesriik võib otsustada mitte anda toetust juhul, kui selle suurus ühe toetusetaotluse kohta on kuni 50 eurot.

Artikkel 47

Sanktsioonide akumulatsioon

1. Käeoleva määruse kohaseid vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldatakse üksteisest sõltumatult ja ükshaaval.

2. Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 2988/95 [19] artiklist 6 ei tulene teisiti, ei piirata käesoleva määruse kohaste vähendamiste ja väljaarvamistega muude ühenduse või siseriiklike sätetega kehtestatud täiendavate sanktsioonide kohaldamist.

Artikkel 48

Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud

1. Teade vääramatu jõu esinemise ja erandlike asjaolude kohta ja pädeva asutuse poolt nõutavad asjakohased tõendid esitatakse kirjalikult pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul alates päevast, mil põllumajandusettevõtjal on võimalik seda teha.

2. Erandlikeks asjaoludeks võib pädev asutus lugeda näiteks järgmised juhud:

a) põllumajandusettevõtja surm;

b) põllumajandusettevõtja pikaajaline töövõimetus;

c) raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad;

d) põllumajandusettevõtte loomakasvatushoonete juhuslik hävimine;

e) põllumajandusettevõtja osa karja või kogu karja haigestumine loomataudi.

Artikkel 49

Alusetult makstud summade tagasimaksmine

1. Alusetult tehtud väljamakse korral peab põllumajandusettevõtja kõnealuse summa koos lõike 3 kohaselt arvutatud intressiga tagasi maksma.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et alusetute väljamaksete tagasinõudmisel arvatakse tagasimakstav summa maha mis tahes ettemaksetest või maksetest, mis määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 1 lõikes 1 osutatud toetuskavade alusel on põllumajandusettevõtjale tehtud pärast tagasimaksmisotsuse kuupäeva. Põllumajandusettevõtja võib selle summa siiski enne mahaarvamist tagasi maksta.

3. Intress arvutatakse ajavahemiku alusel, mis jääb põllumajandusettevõtjale tagasimaksekohustusest teatamise ja tagasimakse või mahaarvamise vahele.

Kohaldatav intressimäär arvutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, kuid see ei tohi olla madalam kui alusetult makstud summade tagastamisel siseriiklike sätete alusel kohaldatav intressimäär.

4. Lõikes 1 osutatud tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui makse on tehtud pädeva asutuse või mõne teise asutuse vea tõttu ning põllumajandusettevõtjal ei olnud tõenäoliselt võimalik seda avastada.

Kui viga on seotud faktiliste andmetega, mida kasutatakse asjaomase makse väljaarvutamisel, kohaldatakse esimest lõiku ainult juhul, kui tagasimaksmisotsusest ei ole teatatud 12 kuu jooksul alates makse tegemisest.

5. Lõikes 1 osutatud tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui toetusmakse tegemise päevast on möödunud rohkem kui kümme aastat kuni päevani, mil pädev asutus on teatanud toetuse saajale esimest korda sellest, et asjaomase makse on sooritatud põhjendamatult.

Esimeses lõigus osutatud ajavahemikku piiratakse nelja aastani, kui toetuse saaja tegutses heauskselt.

6. Artikli 13 ja IV jaotise kohaste vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamise tulemusena tagasimakstavate summade suhtes kohaldatakse nelja-aastast aegumistähtaega.

7. Lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata ettemaksete puhul.

8. Liikmesriigid võivad otsustada, et tagasimaksmist ei nõuta summade puhul, mis ilma intressita ei ületa 100 eurot põllumajandusettevõtja ning lisatasuperioodi kohta, tingimusel et liikmesriikide siseriiklikud õigusaktid sisaldavad sellistel juhtudel kehtivaid eeskirju tagasi nõudmata jätmise kohta.

Artikkel 50

Põllumajandusettevõtte üleminek

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) põllumajandusettevõtte üleminek — asjaomase tootmisüksuse müük, rendile andmine või muu samalaadne tehing;

b) üleandja — põllumajandusettevõtja, kelle põllumajandusettevõte antakse üle teisele põllumajandusettevõtjale;

c) ülevõtja — põllumajandusettevõtja, kellele põllumajandusettevõte üle antakse.

2. Kui põllumajandusettevõte antakse tervikuna üle ühelt põllumajandusettevõtjalt teisele siis, kui toetusetaotlus on esitatud, kuid kõiki toetuse saamise tingimusi ei ole veel täidetud, ei anta üleandjale üleantud põllumajandusettevõtte eest toetust.

3. Toetus, mida on taotlenud üleandja, antakse ülevõtjale, kui:

a) ülevõtja teatab liikmesriigi poolt kindlaksmääratava üleandmisperioodi jooksul pädevale asutusele üleminekust ja taotleb toetuse maksmist;

b) ülevõtja esitab kõik pädeva asutuse poolt nõutavad tõendid;

c) üleantud põllumajandusettevõtte puhul on täidetud kõik toetuse saamise tingimused.

4. Kui ülevõtja on pädevale asutusele põllumajandusettevõtte üleminekust teatanud ja taotlenud toetuse maksmist vastavalt lõike 3 punktile a:

a) antakse ülevõtjale kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad toetusetaotlusest tekkinud õigussuhtest üleandja ja pädeva asutuse vahel;

b) käsitatakse asjakohaste ühenduse eeskirjade kohaldamisel kõiki üleandja poolt enne üleandmist tehtud toetuse saamiseks vajalikke toiminguid ning esitatud deklaratsioone tehtuna ja esitatuna ülevõtja poolt;

c) käsitatakse üleantud põllumajandusettevõtet kõnealusel turustusaastal või lisatasuperioodil vajaduse korral eraldi põllumajandusettevõttena.

5. Kui toetusetaotlus esitatakse pärast toetuse saamiseks vajalike toimingute tegemist ning põllumajandusettevõte on tervikuna ühelt põllumajandusettevõtjalt teisele üle antud siis, kui kõiki kõnealuseid toiminguid on alustatud, kuid kõiki toetuse saamise tingimusi ei ole veel täidetud, võib ülevõtjale toetust anda eeldusel, et lõike 3 punktide a ja b tingimused on täidetud. Sel juhul kohaldatakse lõike 4 punkti b.

6. Liikmesriigid võivad vajaduse korral otsustada anda toetus üleandjale. Sellisel juhul:

a) ei anta toetust ülevõtjale; ja

b) liikmesriigid tagavad lõigetes 2–5 sätestatud nõuete analoogilise kohaldamise.

Artikkel 51

Täiendavad meetmed ja vastastikune abi liikmesriikide vahel

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikud täiendavad meetmed ning annavad vajaduse korral vastastikust abi käesoleva määruse alusel nõutavate kontrollide läbiviimiseks. Juhul kui käesoleva määrusega ettenähtud vähendamised või väljaarvamised ei ole asjakohased, võivad liikmesriigid samuti ette näha asjakohased siseriiklikud sanktsioonid tootjate või muude turul osalejate, näiteks tapamajade või toetuse andmise korraga hõlmatud ühenduste suhtes, et tagada kontrollinõuete järgimine, näiteks põllumajandusettevõttes peetava karja registri või teatamiskohustuse puhul.

2. Liikmesriigid abistavad üksteist, kui see on vajalik või ette nähtud, et tagada kontrollide tõhusus ning esitatud dokumentide ja/või üksteisele edastatavate andmete õigsuse kontroll.

Artikkel 52

Teavitamine

1. Kui liikmesriigid teevad muudatusi ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamisel, teatavad nad sellest komisjonile.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile põllukultuuride puhul hiljemalt iga aasta 31. märtsiks ja loomade eest makstava lisatasu puhul hiljemalt iga aasta 31. augustiks aruande, mis hõlmab eelmist kalendriaastat ja eelkõige järgmist teavet:

a) ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise hetkeseis;

b) taotluste arv ning kogupindala ja loomade koguarv liigitatuna erinevate toetuskavade kaupa määruse (EMÜ) nr 3508/92 artiklis 1 määratletud tähenduses;

c) kontrollidega hõlmatud toetuste arv, kogupindala ning loomade koguarv;

d) läbiviidud kontrollimiste tulemused koos viidetega vastavalt IV jaotisele kohaldatud vähendamistele ja väljaarvamistele.

Samal ajal, kui komisjonile saadetakse esimeses lõigus osutatud teatised loomade puhul makstava lisatasu kohta, teatavad ka liikmesriigid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi reguleerimisalasse kuuluvate toetuskavade alusel toetusi saanute koguarvu.

Erandjuhtudel võivad liikmesriigid komisjoni nõusolekul kõrvale kalduda esimeses lõigus nimetatud kuupäevadest.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva määruse kohaldamiseks võetud riigisisestest meetmetest.

4. Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osana loodud infotehnoloogilist andmebaasi kasutatakse selleks, et aidata edastada valdkondade eeskirjade raames sätestatud teavet, mida liikmesriigid on kohustatud komisjonile teatama.

VI JAGU ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 53

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EMÜ) nr 3887/92 tunnistatakse kehtetuks. Siiski kohaldatakse kõnealust määrust jätkuvalt toetusetaotluste suhtes, milles käsitletakse enne 1. jaanuari 2002 algavaid turustusaastaid või lisatasuperioode.

2. Viiteid määrusele (EMÜ) nr 3887/92 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 54

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse toetusetaotluste suhtes, milles käsitletakse alates 1. jaanuarist 2002 algavaid turustusaastaid või lisatasuperioode.

Artiklit 3 ja artikli 52 lõike 2 teist lõiku kohaldatakse alates 11. jaanuarist 2003.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 1.

[2] EÜT L 72, 14.3.2001, lk 6.

[3] EÜT L 391, 31.12.1992, lk 36.

[4] EÜT L 314, 14.12.2000, lk 8.

[5] EÜT L 337, 4.12.1990, lk 7.

[6] EÜT L 328, 23.12.2000, lk 1.

[7] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

[8] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 16.

[9] EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

[10] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21.

[11] EÜT L 201, 26.7.2001, lk 1.

[12] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[13] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32.

[14] EÜT L 281, 4.11.1999, lk 30.

[15] EÜT L 245, 1.10.1993, lk 99.

[16] EÜT L 312, 20.11.1998, lk 1.

[17] EÜT L 354, 30.12.1997, lk 23.

[18] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48.

[19] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 3887/92 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 5 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 2 | – |

Artikli 2 lõige 3 | Artikli 5 lõige 2 |

Artikli 2 lõige 4 | Artikkel 46 |

Artikkel 3 | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik | Artikli 6 lõige 1 |

Artikli 4 lõike 1 teine lõik | Artikli 2 punkt k |

Artikli 4 lõike 2 kolmas lõik | Artikkel 7 |

Artikli 4 lõike 2 punkt a | Artikkel 8 |

Artikli 4 lõike 2 punkt b | – |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 6 lõige 3 |

Artikli 4 lõige 4 | – |

Artikli 4 lõige 5 | Artikkel 9 |

Artikli 4 lõige 6 | Artikli 6 lõige 2 |

Artikli 4 lõige 7 | Artikli 4 lõige 2 |

Artikkel 5 | Artikkel 10 |

Artikkel 5a | Artikkel 11 |

Artikkel 5b | Artikkel 12 |

Artikli 6 lõige 1 | Artikkel 15 |

Artikli 6 lõige 2 | Artikkel 16 |

Artikli 6 lõige 3 | Artikli 18 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 6 lõige 3a | – |

Artikli 6 lõige 4 | Artikkel 19 |

Artikli 6 lõike 5 esimene lõik | Artikli 17 lõige 1 |

Artikli 6 lõike 5 teine lõik | Artikkel 21 |

Artikli 6 lõike 5 kolmas lõik | Artikli 25 lõige 1 |

Artikli 6 lõike 5 neljas lõik | Artikli 17 lõige 2 |

Artikli 6 lõige 6 | Artikli 25 lõige 2 |

Artikli 6 lõike 6a esimene, teine ja kolmas lõik | Artikkel 26 |

Artikli 6 lõike 6a neljas lõik | Artikkel 27 |

Artikli 6 lõike 6a viies lõik | – |

Artikli 6 lõige 6b | – |

Artikli 6 lõige 6c | Artikli 18 lõige 3 |

Artikli 6 lõiked 7 ja 8 | Artikkel 22 |

Artikli 6 lõige 9 | Artikkel 28 |

Artikli 7 lõige 1 | Artikkel 23 |

Artikli 7 lõige 2 | – |

Artikli 7a lõige 1 ja lõike 2 esimene ja teine lõik | Artikkel 20 |

Artikli 7a lõike 2 kolmas lõik ning lõiked 3 ja 4 | Artikkel 29 |

Artikkel 7b | Artikli 17 lõige 3 |

Artikkel 8 | Artikkel 13 |

Artikli 9 lõige 1 | Artikli 31 lõige 1 |

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu esimene lause | Artikli 31 lõige 2 |

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu teine lause ja teine lõik | Artikli 31 lõige 4 ja artikli 32 lõige 1 |

Artikli 9 lõike 2 kolmas lõik | – |

Artikli 9 lõike 2 neljas lõik | Artikkel 30 |

Artikli 9 lõike 2 viies lõik | – |

Artikli 9 lõike 2 kuues lõik | Artikli 2 punkt r |

Artikli 9 lõike 2 seitsmes lõik | – |

Artikli 9 lõige 3 | Artikkel 33 |

Artikli 9 lõike 4 esimene lõik | Artikkel 34 |

Artikli 9 lõike 4 teine lõik | Artikli 31 lõige 3 |

Artikli 10 lõiked 1–4 | Artikkel 36 |

Artikli 10 lõige 5 | Artikkel 41 |

Artikkel 10a | Artikkel 37 |

Artikkel 10b | Artiklid 38 ja 40 |

Artikkel 10c | Artikkel 39 |

Artikkel 10d | Artikli 36 lõige 4 |

Artikli 10e lõige 1 | Artikli 38 lõige 4 ja artikkel 40 |

Artikli 10e lõige 2 | Artikkel 42 |

Artikkel 10f | – |

Artikkel 10g | Artikkel 43 |

Artikli 11 lõige 1 | Artikli 47 lõige 2 |

Artikli 11 lõige 1a | Artikli 44 lõige 2 |

Artikli 11 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 48 |

Artikkel 12 | – |

Artikkel 13 | – |

Artikkel 14 | Artikkel 49 |

Artikkel 14a | Artikkel 50 |

Artikkel 15 | Artikkel 51 |

Artikkel 16 | – |

Artikli 17 lõiked 1 ja 2 | – |

Artikli 17 lõige 3 | Artikli 52 lõige 2 |

Artikkel 18 | Artikli 52 lõiked 3 ja 4 |

Artikkel 19 | Artikkel 54 |

--------------------------------------------------