32001D0431

Nõukogu otsus,

28. mai 2001,

ühenduse rahalise toetuse kohta teatavate kulude katmiseks, mis liikmesriikides tekivad ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvekavade rakendamise tõttu

(2001/431/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühine kalanduspoliitika, mis tagab kalavarude pikaajalise olemasolu ja seega sektori tööhõive, võib oma eesmärgid saavutada ainult juhul, kui selle eeskirju järgitakse ja tõhusalt kontrollitakse.

(2) Need eesmärgid ja eeskirjad on kehtestatud peamiselt nõukogu 20. detsembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 3760/92, millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuurisüsteem [3] ning nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem [4]

(3) Tagades ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvekavade rakendamise, täidavad liikmesriigid kohustust ühenduse huvides.

(4) Mõnede liikmesriikide jaoks on selle kontrolliülesande ulatus eriti raske ja võib olla ebaproportsionaalselt koormav.

(5) Seetõttu peaks ühendus andma rahalist toetust mõnedes liikmesriikides tekkivate kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvekulude katmiseks.

(6) Arvestades positiivset mõju, mida avaldas ühenduse rahaline toetus vastavalt nõukogu otsusele 89/631/EMÜ [5] aastatel 1991—1995 ja nõukogu otsusele 95/527/EÜ [6] aastatel 1996—2000, on vajalik nende otsuste jätkamine, aga mitte lihtne uuendamine. Teatavaid kulusid tuleks vähendada, et võimaldada aktiivsemat abi muudes valdkondades.

(7) Käesoleva otsuse kolme aasta pikkune kohaldamistähtaeg 2001-2003 võimaldab ühenduse toetuse sätestamist piisavalt pikaks ajavahemikuks, aga ei piira ühise kalanduspoliitika muudatusi, mis võidakse teha vastavalt määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklile 14.

(8) Lähtesumma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe [7] punkti 34 tähenduses on lisatud käesolevasse otsusesse kogu rahalise abi andmise ajaks, ilma et see mõjutaks seejuures eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus kindlaksmääratud volitusi.

(9) Vastavad rahalised vahendid kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse iga-aastaste eraldistena.

(10) Ühenduse rahalise toetuse tingimus on, et vastuvõttev liikmesriik saavutaks nii merel kui ka maal rahuldava kontrollitaseme.

(11) Vastuvõtvad liikmesriigid peavad hindama oma kontrolliprogrammide kulu eesmärke ja mõju nii igal aastal kui ka kolmeaastase ajavahemiku (2001—2003) lõpul.

(12) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused [8]

(13) Et tagada ühenduse rahalise toetuse jätkuvus teatavate kulude katmiseks, mis liikmesriikides tekivad ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvesüsteemide rakendamisel, on oluline jõustada käesolev otsus 1. jaanuarist 2001,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevas otsuses sätestatud tingimustel võib ühendus anda rahalist toetust (edaspidi "rahaline toetus") kontrolliprogrammidele, mis liikmesriigid kehtestavad nõukogu määruses (EMÜ) nr 2847/93 ettenähtud ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvesüsteemide rakendamiseks.

Kontrolliprogrammid peavad täpsustama oma eesmärgid ja kasutatavad vahendid ning kavandatavad kulud, eelkõige artiklis 2 nimetatud meetmete puhul.

Artikkel 2

Rahalist toetust võib anda teatavate kontrolliprogrammides ettenähtud kulude katmiseks, mis on kavandatud kaasa aitama järgmistele meetmetele:

a) kontrolliga seotud teabevahetuse mehhanismide ja infotehnoloogiavõrkude loomine;

b) uute tehnoloogiate katsetamine ja rakendamine kontrolli parandamiseks püügitegevuse üle;

c) kontrollivate asutuste ametnike koolitus;

d) uute inspekteerimis- ja jälgimiskavade rakendamine piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, milles ühendus on lepinguosaline;

e) kontrollimis-, inspekteerimis- ja järelevalvevahendite omandamine ning ajakohastamine.

Punktide a, b, d ja e puhul piirdub rahaline toetus projektidega, mille kulu ületab 13200 eurot.

Artikkel 3

Abikõlblikeks loetakse artiklis 2 nimetatud kulusid, mis tekivad juriidilistest ja rahalistest kohustustest, mis liikmesriikide pädevad asutused võtavad käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul ja mille jaoks ei saada ühenduselt muud rahalist abi. Käibemaksu ei loeta abikõlblikuks kuluks.

Kulu on abikõlblik määral, mil seda tegelikult kasutatakse kontrolliprogrammide rakendamiseks.

Artikkel 4

1. Rahalist toetust antakse abikõlblike kulutuste puhul, mida liikmesriigid teevad ajavahemikul 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2003.

2. Lähtesumma meetmete rakendamiseks, millele ajavahemikul 2001-2003 antakse rahalist abi, on 105 miljonit eurot. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

3. Kui Euroopa Liidu üldeelarves kättesaadavad eraldised ei võimalda rahalist toetust kõigi liikmesriigi ettepandud abikõlblike kulude katmiseks, antakse eelisõigus ühenduse eeskirjadega ettenähtud kontrollmeetmete kuludele.

Artikkel 5

1. Artikli 2 punktis a nimetatud kulude rahaline toetus hõlmab abikõlblikke kulusid, mis on ette nähtud kontrolliga seotud teabevahetuseks vajalike mehhanismide ja infotehnoloogiavõrkude loomiseks, sealhulgas infotehnoloogilised rakendused, arvutid ja tarkvara.

2. Iga-aastane rahaline toetus liikmesriigi kohta ei tohi ületada 65 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 6

1. Artikli 2 punktis b nimetatud kulude rahaline toetus hõlmab abikõlblikke kulusid uute tehnoloogiate katsetamiseks ja juurutamiseks, et parendada kontrolli kalapüügi ning sellega seotud tegevuste üle.

2. Iga-aastane rahaline toetus liikmesriigi kohta ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.

3. Komisjon võib otsustada lõikes 2 sätestatust suurema toetuse määra, et vajaduse korral võimaldada rahalist toetust abikõlblike kulude katmiseks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 3 ettenähtud laevaseiresüsteemi laiendamiseks ka muudele kui selle artikli 3 lõikes 2 nimetatud laevadele ning muu teabe kui laeva asukoha dokumenteerimiseks, samuti elektrooniliste logiraamatute sisseseadmiseks.

Artikkel 7

1. Artikli 2 punktis c nimetatud kulude rahaline toetus hõlmab vastavalt I lisa eeskirjadele abikõlblikke kulusid vähemalt ühepäevaste seminaride või koolituskursuste korraldamisel kontrollimisega tegelevate riigiametnike koolitamiseks ja riigiametnike vahetamiseks.

2. Iga-aastane rahaline toetus liikmesriigi kohta ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 8

1. Artikli 2 punktis d nimetatud kulude rahaline toetus hõlmab abikõlblikke kulusid uute inspekteerimis- ja jälgimiskavade kehtestamiseks, mis võetakse vastu piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, milles ühendus on lepinguosaline.

2. Iga-aastane rahaline toetus liikmesriigi kohta ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest.

Artikkel 9

1. Artikli 2 punktis e nimetatud kulude rahaline toetus hõlmab investeeringuid püügitegevuse kontrollimisel, inspekteerimisel ja järelevalves kasutatavate laevade ning õhusõidukite omandamiseks või moderniseerimiseks.

2. Iga-aastane rahaline toetus liikmesriigi kohta ei tohi ületada 35 % abikõlblikest kuludest.

3. Lõikes 2 ettenähtust suurema toetuse, kuni 50 % abikõlblikest kuludest võib komisjon määrata järgmistel juhtudel:

a) liikmesriikidele, kes peavad kontrollima ulatuslikku majandusvööndit, kalastusvööndit või mandrilava või täitma ebaproportsionaalseid kohustusi seoses kalapüügi kontrollimisega merel;

b) liikmesriikidele, kes ajavahemikus 2001—2003 igal aastal eraldavad kontrollimisvahendeid reguleeritavasse tsooni piirkondlikus kalandusorganisatsioonis, milles ühendus on lepinguosaline, ja kus tegutsevad nende lipu all sõitvad laevad.

Artikkel 10

Erilist rahalist toetust kuni 50 % abikõlblikest kuludest liikmesriigi kohta aastas võib anda ühise kalanduspoliitika kontrollimisel tekkinud kulude hindamissüsteemi rakendamiseks. Toetust antakse abikõlblikele kuludele hindamissüsteemi kehtestamise korral, kaasa arvatud analüütilise arvepidamise arendamine, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel arvutada mitmesuguste rakendatud kontrollmeetmete kulu.

Artikkel 11

Iga-aastane vahendite eraldis meetmele, millele makstakse rahalist toetust rohkem kui 50 % ulatuses, on piiratud 20 %ga kogu eelarvest.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid, kes soovivad saada rahalist toetust, peavad saatma komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2001 aastate 2001, 2002 ja 2003 kohta iga-aastase kuluprognoosi, millele nad taotlevad rahalist toetust, koos kavaga kolme aasta kohta, mis kirjeldab kontrollimisi, mida nad kavatsevad nende kolme aasta jooksul teha.

Kontrollikava peab kirjeldama kavandatud kontrolli- ja inspekteerimismeetmete eesmärke, tegelikku ettenähtud tegevuskava ning eeldatavaid tulemusi ja hõlmama kogu selle liikmesriigi kalanduskontrollialast tööd.

Pärast 30. juunit 2001 saadud kavasid arvestatakse ainult kõnealuste liikmesriikide poolt põhjendatud erandjuhtudel.

2. Kavad peavad hõlmama II lisa A osa punktides 1 ja 2 täpsustatud üksikasju.

Artikkel 13

Liikmesriikide antud teabe alusel ja pidades nõuetekohaselt silmas II lisa A osa punkti 3 kriteeriume, otsustab komisjon vastavalt enne 31. oktoobrit 2001 aastaks 2001, enne 30. juunit 2002 aastaks 2002 ning 30. juunit 2003 aastaks 2003 artikli 24 lõikes 2 sätestatud korras:

a) käesolevaks eelarveaastaks kavandatud kulude abikõlblikkuse;

b) rahalise toetuse määra;

c) kõik rahalise toetuse suhtes kohaldatavad tingimused.

Artikkel 14

Liikmesriigi põhjendatud taotluse korral võib komisjon teha ettemakseid kuni 50 % iga-aastasest rahalisest toetusest. Need arvatakse maha tegelikult tekkinud abikõlblike kulude rahalise toetuse lõppsummast.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid kohustuvad tegema nii juriidiliselt kui ka rahaliselt kulutused hiljemalt artiklis 13 nimetatud otsusest teatamisele järgneva kalendriaasta jooksul. Kui juriidiline ja rahaline kulutuste tegemine ei toimu ettenähtud tähtajaks, tuleb kõik võimalikud tehtud ettemaksed viivitamatult tagasi maksta.

2. Liikmesriigid teevad oma kavandatud kulutused ühe aasta jooksul lõikes 1 ettenähtud juriidilisest ja rahalisest kohustumisest.

Artikkel 16

Kui liikmesriik otsustab kasutamata jätta kogu abikõlbliku kulu või selle osa, millele on antud rahaline toetus, teatab ta sellest viivitamatult komisjonile, nimetades selle mõju oma kontrollikavale.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid esitavad oma taotlused kulude hüvitamiseks hiljemalt kulude tekkimise aastale järgneva aasta 31. maiks.

2. Hüvitamistaotluste esitamisel peavad liikmesriigid kontrollima ja tõendama, et kulu on tekkinud käesolevas otsuses ja riiklike töö-, tarne või teenuslepingute sõlmimise korda koordineerivates direktiivides sätestatud tingimusi järgides ning vastavalt II lisa A osa üksikasjalikele eeskirjadele.

3. Kui taotlusest ilmneb, et lõikes 2 nimetatud tingimusi ei ole täidetud, vaatab komisjon olukorra põhjalikult läbi, nõudes, et liikmesriik esitaks oma märkused. Kui läbivaatus kinnitab tingimuste täitmatajätmist, määrab komisjon liikmesriigile järgimise tähtaja. Kui liikmesriik ei ole selleks tähtajaks võtnud meetmeid vastavalt soovitustele, võib komisjon kõnealuses piirkonnas rahalist toetust vähendada, selle peatada või lõpetada. Kõik alusetud maksed hüvitatakse komisjonile koos intressiga kõnealuse ajavahemiku eest.

4. Liikmesriigid säilitavad kõik tõendavad dokumendid kolm aastat pärast seda kuupäeva, kui komisjon kulud hüvitas.

Artikkel 18

Liikmesriigid esitavad oma kulude kavad ja kulude hüvitamise ning ettemaksete tegemise taotlused eurodes. Kulude kavasid, mis ei ole koostatud eurodes, vastu ei võeta.

Liikmesriigid, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, täpsustavad kasutatud vahetuskursi.

Artikkel 19

Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu teabe, mida see võib nõuda talle käesoleva otsusega pandud ülesannete täitmiseks.

Liikmesriigid annavad komisjonile kogu teabe, mis võimaldab sel kontrollida, kuidas kasutatakse kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvevahendeid, millele on antud rahalist toetust käesoleva otsuse alusel. Nad säilitavad selle teabe komisjonile kättesaadavana vähemalt kolm aastat pärast kuupäeva, mil komisjon kulud hüvitab.

Kui komisjon leiab, et neid vahendeid ei kasutata õigel eesmärgil või käesolevas otsuses sätestatud tingimustel, teatab ta sellest kõnealusele liikmesriigile, kes korraldab haldusjuurdluse, millest võivad osa võtta komisjoni ametnikud. Liikmesriik teatab komisjonile juurdluse käigust ja järeldustest ning saadab komisjonile viivitamata juurdluse aruande koopia, näidates peamised elemendid, millel see aruanne põhineb. Komisjon võib teha otsuse kõnealuse ajavahemiku eest põhjendamatult makstud summad koos intressidega välja nõuda.

Artikkel 20

Komisjon võib teha kõik kontrollimised, mida ta peab vajalikuks, tagamaks et liikmesriigid järgivad käesolevas otsuses täpsustatud tingimusi ja täidavad ülesandeid. Liikmesriigid abistavad kontrollima määratud komisjoni ametnikke.

Esimene lõik ei piira määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 29 kohaldamist.

Artikkel 21

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile enne iga aasta 30. aprilli III lisas täpsustatud sisuga vahehindamisaruande, mis käsitleb eelmise aasta abikõlblikke kulusid, täpsustab eeldatud eesmärkide saavutamise määra ja kulude mõju kontrollikavadele ning teatab kõigist artikli 12 lõikes 2 nimetatud programmide kohandamise vajadustest.

2. Liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt 31. maiks 2004 III lisas täpsustatud sisuga lõpliku hinnanguaruande, mis käsitleb rahalise toetuse mõju kolmeaastasele kontrollikavale tervikuna.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave peab komisjonil võimaldama nõuetekohaselt jälgida rahalise toetuse kasutamist.

Artikkel 22

Teabe alusel, mille liikmesriigid esitavad vastavalt artikli 21 lõikele 1, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2003 aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta.

Artikkel 23

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud artiklis 13 nimetatud küsimustega, võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud menetluskorra kohaselt.

Artikkel 24

1. Komisjoni abistab vastavalt määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklile 17 asutatud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 25

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2001.

Artikkel 26

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. mai 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Östros

[1] EÜT C 62 E, 27.2.2001, lk 276.

[2] Arvamus on esitatud 5. aprillil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1181/98 (EÜT L 164, 9.6.1998, lk 1).

[4] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2846/98 (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 5).

[5] EÜT L 364, 14.12.1989, lk 64. Otsust on viimati muudetud otsusega 95/528/EÜ (EÜT L 301, 14.12.1995, lk 35).

[6] EÜT L 301, 14.12.1995, lk 30.

[7] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

I LISA

INSPEKTEERIMISTÖÖGA TEGELEVATE AMETNIKE KOOLITUSKULUDE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

1. Kursuste ja seminaride korralduskulud peaksid eeskätt hõlmama ruumi üüri, õppematerjalide ja -vahendite ostu või renti, tasude maksmist koolitajatele, kes ei ole riigi ega ühenduse asutuste ametnikud, ning osalevate riigiametnike ja koolitajate reisi- ning elamiskulud.

2. Riigiametnike vahetamise kulud peaksid katma nende reisi- ja elamiskulud.

3. Reisikulud peaksid katma ametniku kodu ja sihtpunkti vahel ühistranspordiga edasi-tagasi sõitmise kulud.

4. Elamiskulud peaksid katma majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordi.

5. Reisi- ja elamiskulud määratakse vastavalt siseriiklikele hüvitamiseeskirjadele.

--------------------------------------------------

II LISA

A OSA

1. Artiklis 12 nimetatud iga-aastane kulude kava peaks kindlaks määrama aastateks 2001, 2002 ja 2003 kavandatud kulud, eelkõige tuleb täpsustada:

- kulutuste ajakava;

- uute tehnoloogiate ja infotehnoloogiavõrkude olemus, hind ning inspekteerimiseesmärgid;

- järelevalveametnike koolituse olemus, kestus, osalejate arv, hind ja eesmärgid;

- inspekteerimis- ja seirevahendite puhul: tehnilised omadused, hind, kavandatav makseviis, inspekteerimiseesmärgid ja kavandatav kasutamine, kaasa arvatud kasutuselevõtu kuupäev.

2. Liikmesriigid peavad saatma komisjonile kogu vajaliku teabe järgmiste asjaolude kohta:

- kavandatavate kulude eesmärgid;

- kuludest oodatavad tulemused;

- laevade ja õhusõidukite ostu ning moderniseerimise puhul hinnanguline ajavahemik, mille jooksul neid kasutatakse kalanduse inspekteerimis- ja järelevalvetöös;

- varasematel aastatel vastavalt otsusele 95/527/EÜ antud toetuse kasutamine liikmesriigis;

- taotlusele eelneval ajavahemikul liikmesriigi tehtud kontrollimiste mõjususe suurenemine merel ja maal ning suurenemine, mis peaks tulenema kavandatavatest kulutustest.

Samuti täidavad liikmesriigid ja saadavad komisjonile vormid, mille näidised on toodud B osas.

3. Rahalise toetuse otsustamisel arvestatavad kriteeriumid:

- tegelikult inspekteerimistööle pühendatavate inimressursside ja füüsiliste vahendite ulatus ning tõhusus;

- koostöö ulatus teiste liikmesriikide ja komisjoniga kalanduse kontrollimisel;

- liikmesriigi panus inspekteerimistöösse ja kohustuste täitmine inspekteerimis- ja jälgimiskavades, mille on kehtestanud piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, milles ühendus on lepinguosaline;

- oma laevade kalapüügi kontrollimiste ulatus avamerel;

- püügitegevuste mitmekesisus liikmesriigi kalastusvööndis;

- komisjonile teatatud saagiandmete usaldusväärsus ja liikmesriigi suutlikkus oma kvootide ületamist vältida;

- otsuse 95/527/EÜ või käesoleva otsuse alusel ühenduse toetust saanud abikõlblike kulude kasutamise seisund;

- ühise kalanduspoliitika rikkumiste ennetamine ja avastamise määr ning nende karistamiseks võetud meetmed;

- siseriiklikus õiguses olemasolevad ja kohaldatavad rikkumiste raskusega proportsionaalsed karistused, mis tegelikult hoiavad ära samalaadseid rikkumisi edaspidi;

- nõude järgimine teatada komisjonile ühise kalanduspoliitika eeskirju tõsiselt rikkuva käitumise avastatud juhtudest, nagu nõuab määrus (EÜ) nr 1447/1999.

4. Täidetud riigihankelepingute küsimustikud peavad viitama Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud avalikele pakkumiskuulutustele. Kui kuulutusi ei avaldatud Teatajas, peab makse saaja tõendama, et ühenduse riigihankelepinguid käsitlevat õigust on respekteeritud.

Komisjon võib nõuda kogu teavet, mida ta peab vajalikuks, et otsustada, kas ühenduse riigihankelepinguid käsitlevat õigust on respekteeritud.

Hüvitamise tingimuseks on tõendavate dokumentide (kahes eksemplaris) esitamine, mis hõlmavad vähemalt liikmesriigi ja tarnija vahelise lepingu põhielemente ja maksetõendit. Hüvituse saamiseks tuleb kulude üksikud punktid loetleda kokkuvõttes, näidates selgesti igaühe olemuse, seose kavandatud programmiga ja summa käibemaksuta.

B OSA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

HINNANGUARUANDE SISU

programmi eesmärgid

kasutatud vahendid

tegelik kulu

programmi tulemused

programmi mõju

kulude tasuvus

ühenduse osaluse mõju

--------------------------------------------------