32001D0275

Komisjoni otsus,

20. märts 2001,

millega sätestatakse nõukogu otsuse 2000/596/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad kulude abikõlblikkuse ja rakendamise aruannete osas Euroopa Pagulaste Fondi kaasrahastatud meetmete kontekstis

(teatavaks tehtud numbri K(2001) 736 all)

(2001/275/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2000. aasta otsust 2000/596/EÜ, millega asutatakse Euroopa Pagulaste Fond, [1] ja eriti selle artikli 14 lõiget 2, artikli 20 lõiget 3 ning artikli 24 lõiget 2,

olles konsulteerinud otsuse 2000/596/EÜ artikli 21 lõikes 1 nimetatud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Fondi tõhusa rakendamise tagamiseks ühenduses vastavalt headele juhtimispõhimõtetele tuleks vastu võtta rida ühiseid eeskirju fondilt saadavate kulutuste abikõlblikkuse kohta.

(2) Tagamaks, et vastavalt otsuse 2000/596/EÜ artikli 20 lõikele 2 nõutavad aruanded täidavad eesmärki kindlustada fondi rakendamise nõuetekohane järelevalve, tuleks koostada standardnäidised,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

Rakendusala

Artikkel 1

Käesolevat otsust kohaldatakse otsuse 2000/596/EÜ artiklis 8 ettenähtud liikmesriikide hallatavate rakendusprogrammide kaasrahastamise suhtes.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses:

a) "meede" on üks otsuse 2000/596/EÜ artiklis 4 nimetatud valdkondadest;

b) "toiming" on vahend, millega liikmesriik rakendab punktis a nimetatud meetmeid Euroopa Pagulaste Fondi eesmärgi saavutamiseks. Toiming võib koosneda mitmest eri projektist;

c) "projekt" on konkreetne, praktiline vahend, mida toetuste saajad kasutavad toimingu või selle osa rakendamiseks. Igal projektil on nõuetekohaselt määratletud kirjeldus, kestus, eelarve, eesmärgid ja selleks määratud personal ning seda rakendab määratud organisatsioon või organisatsioonide rühm;

d) "toetuste saajad" on projektide rakendamise eest vastutavad organisatsioonid (valitsusvälised organisatsioonid, liiduvalitsuse, siseriiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused, muud mittetulundusorganisatsioonid).

2. PEATÜKK

Abikõlblikkuse eeskirjad

Artikkel 3

Käesoleva otsuse I lisas sätestatud eeskirju kasutatakse otsuse 2000/596/EÜ artiklis 8 nimetatud rakenduskavade kulude abikõlblikkuse määramiseks.

Käesoleva otsuse sätted ei takista liikmesriike kohaldamast käesolevas otsuses sisalduvatest karmimaid siseriiklikke abikõlblikkuse eeskirju.

3. PEATÜKK

Rakendamise aruanded

Artikkel 4

1. Otsuse 2000/596/EÜ artikli 20 lõikes 2 nimetatud jooksva toimingu rakendamise kokkuvõtlik aruanne esitatakse II lisas toodud näidist kasutades.

2. Otsuse 2000/596/EÜ artikli 20 lõikes 3 nimetatud toimingu rahastamiskontod ja rakendamise aruanne esitatakse III lisas toodud näidist kasutades.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. märts 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

António Vitorino

[1] EÜT L 252, 6.10.2000, lk 12.

--------------------------------------------------

I LISA

KULUDE ABIKÕLBLIKKUS EUROOPA PAGULASTE FONDIST

I. ÜLDEESKIRJAD (ABIKÕLBLIKUD KULUD PROJEKTI TASANDIL)

Eeskiri 1:

Kulud peavad olema otseselt seotud otsuse 2000/596/EÜ artiklis 1 kirjeldatud eesmärkidega.

Eeskiri 2:

Kulud peavad olema seotud otsuse 2000/596/EÜ artiklis 4 kirjeldatud meetmetega.

Eeskiri 3:

Kulud peavad olema vajalikud komisjonis heakskiidetud siseriiklikus programmis kirjeldatud toimingu tegemiseks.

Eeskiri 4:

Kulud peavad olema projekti esialgses eelarves ettenähtud.

Eeskiri 5:

Kulud peavad olema põhjendatud ja järgima usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, eriti kulutustele vastava tulu ning tasuvuse osas (nt projekti haldamise ja rakendamisega seotud tööjõukulud peavad olema võrdelised projekti suurusega jne).

Eeskiri 6:

Kaasrahastada ei tohi kulusid, mis tekivad enne siseriikliku rakendusprogrammi tunnustava komisjoni otsuse vastuvõtmist või pärast samas otsuses näidatud kulude tähtaega. Erandina:

- 2000. aastal võivad abikõlblikud olla kulud, mis on tegelikult makstud 1. jaanuarist 2000 kuni siseriikliku programmi tunnustamise kuupäevani,

- 2001. aastal võivad abikõlblikud olla kulud, mis on tegelikult makstud 1. jaanuarist 2001 kuni siseriikliku programmi tunnustamise kuupäevani.

Eeskiri 7:

Kulud peavad olema tegelikud, registreeritud toetuse saaja raamatupidamis- või maksudokumentides ning kindlakstehtavad ja kontrollitavad. Üldjuhul tõendatakse rahalise abi saajate tehtavaid makseid maksekviitungitega. Kui see ei ole võimalik, tõendatakse makseid samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumentidega.

1. Otsuse 2000/596/EÜ artikli 4 lõike 1 punktidega a ja b seotud kulud peavad tekkima liikmesriigi territooriumil. Lõike 1 punktiga c seotud kulud võivad tekkida liikmesriigi territooriumil ja päritoluriigis.

2. Iga projekti puhul peab abisaaja tõendava dokumentatsiooni (maksekviitungid, laekumised, muud maksetõendid või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendid) registreerima, nummerdama ja säilitama, võimaluse korral ühes konkreetses kohas ja üldjuhul abisaaja peakorteris, viie aasta jooksul pärast projekti lõppkuupäeva juhuks, kui neid tuleb kontrollida. Komisjon jätab endale õiguse taotleda igal ajal kontrollimiseks kõiki arveid või tõendavat dokumentatsiooni projektidega seotud kulude kohta. Kui abisaaja ei saa selliseid arveid või tõendavat dokumentatsiooni esitada, ei ole sellega seotud kulud kaasrahastamiskõlblikud.

Eeskiri 8:

Laekumised käesoleva eeskirja tähenduses hõlmavad tulu, mis saadakse projekti kaasrahastamisperioodil või, kui liikmesriik selle kindlaks määrab, pikema ajavahemiku jooksul kuni abi lõpetamiseni, müügist, rentimisest, teenustest, liitumistasudest või muudest samaväärsetest laekumistest, välja arvatud erasektorist projektide kaasrahastamiseks antavad toetused, mis kirjendatakse koos avalike toetustega asjaomase meetme rahastamistabelitesse.

Laekumisi käsitletakse tuluna, mis vähendab kõnealuse projekti puhul nõutavat Euroopa pagulaste fondi kaasfinantseerimismahtu. Need lahutatakse enne Euroopa pagulaste fondi osaluse arvutamist või hiljemalt projekti lõppkuupäeval projekti abikõlblikest kulutustest kas täielikult või proportsionaalselt, olenevalt sellest, kas need pärinevad täielikult või osaliselt kaasrahastatud projektist.

Nii avalik kui ka muu kaasrahastamine peab olema registreeritud toetuse saaja raamatupidamis- või maksudokumentides ning kindlakstehtavad ja kontrollitavad. Ühtki kaasrahastamist, mis ei ole registreeritud projekti raamatupidamis- või maksudokumentides, ei saa üldjuhul lugeda kaasrahastamiseks.

II. ABIKÕLBLIKUD OTSESED KULUD (PROJEKTI TASANDIL)

Eeskiri 9: Tööjõukulud

Projekti määratud personali kulud, mis vastavad tegelikele töötasudele koos sotsiaalmaksude ja muude töötasuga seotud kuludega, on abikõlblikud. Tööjõukulud ei tohi ületada abisaajale tavaliselt tekkivaid töötasusid ja muid töötajate kulusid ega asjakohase turu kõige ökonoomsemaid määrasid. Euroopa pagulaste fondi kaasrahastatud toimingutest tekkivad lõivud, maksud või maksed (eriti otsesed maksud ja sotsiaalkindlustuse osamaksed töötasudelt) on abikõlblikud kulud ainult juhul, kui need tegelikult ja lõplikult maksab abisaaja.

Ametiisikute tööjõukulud on abikõlblikud ainult tegevuste puhul, mis ei ole osa nende tavalisest tööst, ja konkreetselt projekti rakendamisega seotud ülesannete puhul järgmistel tingimustel:

a) riigiteenistujad või muud ametiisikud, kes on lähetatud pädeva asutuse nõuetekohaselt dokumenteeritud otsusega ja kellele on usaldatud projekti rakendamine;

b) muud töötajad, kes on tööle võetud ainult projekti rakendamise eesmärgil.

Eeskiri 10: Projekti töötajate reisi- ja elamiskulud

Reisikulud on abikõlblikud tegelikult tekkinud kulude alusel. Hüvitise määrad peaksid põhinema kõige odavamal lennupiletil rohkem kui 800 km (edasi-tagasi) reiside puhul ja raudteepiletil muude reiside puhul, välja arvatud juhud, kui geograafiline sihtpunkt õigustab õhusõitu. Kui organisatsioonil on päevase elatuskulu osas omad päevamäärad (päevarahad), tuleks neid kohaldada ülemmäärade piires, mille liikmesriigid kehtestavad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavale. Päevarahad loetakse hõlmavat kohalikku transporti (sealhulgas taksod), majutust, toitlustust, kohalikke telefonikõnesid ja mitmesuguseid pisiasju. Kui kasutatakse isiklikku autot, antakse hüvitist tavaliselt ühistranspordi kulude alusel.

Eeskiri 11: Projektis osalejate reisi- ja elamiskulud

Projektis osalejate (sihtrühmad vastavalt otsuse 2000/596/EÜ artiklile 3) reisi- ja elamiskulud on abikõlblikud juhul, kui täidetakse kõiki I osas sätestatud tingimusi.

Eeskiri 12: Maa ost

Mitteehitusmaa ostuga seotud kulud on kaasrahastamiseks kõlblikud vastavalt järgmisele kolmele tingimusele, ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist:

a) maa ost on otseselt seotud kaasrahastatava projekti eesmärkidega;

b) maa ost ei moodusta üle 10 % projekti abikõlblikest kogukulutustest, välja arvatud juhul, kui komisjoni poolt kinnitatud abivormi puhul nähakse ette kõrgem protsendimäär;

c) sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või nõuetekohaselt volitatud asutus tõendab, et ostuhind ei ületa turuväärtust.

Eeskiri 13: Kinnisvara ost või kinnisvara ehitus

Kulud, mis on seotud kinnisvara, st hoonete ja nende all oleva maa ostuga või hoonete ehitusega, on kaasrahastamiseks kõlblikud juhul, kui ost on selgelt seotud asjaomase projekti eesmärkidega järgmisena sätestatud tingimustel, ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist:

a) sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või nõuetekohaselt volitatud asutus peab tõendama, et hind ei ületa turuväärtust, ning kinnitama, et hoone vastab siseriiklike õigusaktide nõuetele või, kui toimingu puhul on ette nähtud, et lõplik abisaaja peab tegema vajalikud parandused, loetlema punktid, mille puhul hoone ei vasta kõnealuste õigusaktide nõuetele;

b) hoonega seoses ei tohi olla eelneva 10 aasta jooksul antud siseriiklikku ega ühenduse toetust, mis põhjustaks abi dubleerimise ostu kaasrahastamisel Euroopa pagulaste fondist;

c) kinnisvara kavatsetakse toimingus nimetatud eesmärgil kasutada vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppkuupäeva, kui komisjon sõnaselgelt ei volita teisiti;

d) hoonet ei tohi kasutada muul eesmärgil kui toimingu rakendamiseks.

Eeskiri 14: Uute seadmete ost

Üldiselt on seadmete (nt arvutid, mööbel, autod jne) puhul eelistatud meetod liisimine. Kui liisimine ei ole projekti lühikese kestuse või tarbimisväärtuse kiire vähenemise (nt arvutid) tõttu võimalik, võivad ostukulud olla abikõlblikud. Uute seadmete ostukulud on abikõlblikud juhul, kui need vastavad harilikele turuhindadele ning kõnealuste esemete väärtus esitatakse vastavalt abisaaja suhtes kohaldatavatele maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa. Üheaastaste projektide puhul on tarbimisväärtuse vähenemise määr 33,3 %. Kui eseme laad ja/või kasutusviis seda õigustavad, võib erandina lubada mõnede seadmete ostu ja kohest tarbimisväärtuse vähenemist juhul, kui seadmeid vähemalt kolme aasta jooksul pärast projekti lõppkuupäeva kasutab sama sihtrühm (otsuse 2000/596/EÜ artikkel 3).

Eeskiri 15: Liisimine

Liisingtehingutega seotud kulutused on Euroopa pagulaste fondi kaasrahastamiseks kõlblikud punktides A ja B sätestatud eeskirjade kohaselt.

A. LIISINGUANDJALE ANTAV ABI

A.1. Liisinguandja saab ühenduse kaasrahastamise kaudu otsest abi, mida kasutatakse liisinguvõtja poolt liisingulepinguga hõlmatud vara eest tehtavate liisingmaksete vähendamiseks.

A.2. Liisingulepingutes, millega seoses makstakse ühenduse abi, tuleb ette näha väljaostuõigus või lepinguga hõlmatud vara kasulikule tööeale vastav minimaalne liisinguaeg.

A.3. Kui liisinguleping lõpetatakse enne minimaalse liisinguaja lõppemist pädevate asutuste eelneva nõusolekuta, kohustub liisinguandja tagastama asjaomastele siseriiklikele asutustele (Euroopa pagulaste fondi krediidina) ülejäänud liisinguajale vastava osa ühenduse abist.

A.4. Liisinguandja poolt varade ostmist, mida tõendatakse maksekviitungi või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendiga, käsitatakse kaasrahastamiseks kõlbliku kulutusena. Ühenduse kaasrahastamiseks kõlblik maksimumsumma ei tohi ületada liisitava vara turuväärtust.

A.5. Liisingulepinguga seotud kulutused (eelkõige maksud, liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud, kindlustusmaksed), mida ei ole nimetatud punktis A.4, ei ole abikõlblikud.

A.6. Liisinguandjale makstavat ühenduse abi kasutatakse täielikult liisinguvõtja huvides, kohaldades liisinguajal kõigi liisingmaksete suhtes ühtset vähendamist.

A.7. Liisinguandja peab tõendama, et ühenduse abist tulenev kasu edastatakse täielikult liisinguvõtjale, esitades liisingmaksete jaotuse või kasutades mõnda teist meetodit, mis annab samaväärse tagatise.

A.8. Punktis A.5 osutatud kulud, liisingutehingust tulenevate maksusoodustuste kasutamine ning muud lepingutingimused peavad olema võrdsed tingimustega, mida kohaldatakse ühenduse finantssekkumise puudumisel.

B. LIISINGUVÕTJALE ANTAV ABI

B.1. Liisinguvõtja on ühenduse kaasrahastamise kaudu saadava abi otsene saaja.

B.2. Liisinguvõtja poolt liisinguandjale tehtavaid liisingmakseid, mida tõendatakse maksekviitungi või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendiga, käsitatakse kaasrahastamiseks kõlbliku kulutusena.

B.3. Liisingulepingute puhul, milles nähakse ette väljaostuõigus või lepinguga hõlmatud vara kasulikule tööeale vastav minimaalne liisinguaeg, ei tohi ühenduse kaasrahastamiseks kõlblik maksimumsumma ületada liisitava vara turuväärtust. Muud liisingulepinguga seotud kulutused (maksud, liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud, kindlustustasud jne) ei ole abikõlblikud.

B.4. Punktis B.3 osutatud liisingulepingutega seotud ühenduse abi makstakse liisinguvõtjale ühes või mitmes osas vastavalt tegelikult tehtud liisingmaksetele. Kui liisingulepingu kestus ületab ühenduse abi raames tehtavate maksete raamatupidamisarvestusse kirjendamise lõpptähtaja, on abikõlblikud ainult selliste tasumisele kuuluvate liisingmaksetega seotud kulutused, mille liisinguvõtja on tasunud abiga seotud maksete lõpptähtajaks.

B.5. Liisingulepingute puhul, milles ei ole ette nähtud väljaostuõigust või mille kestus on liisingulepinguga hõlmatud vara kasulikust tööeast lühem, on liisingmaksed ühenduse kaasrahastamiseks kõlblikud võrdeliselt abikõlbliku projekti kestusega. Liisinguvõtja peab siiski suutma tõendada, et liisimine on tasuvaim meetod vara kasutamisvõimaluse saamiseks. Kui mõne teise meetodi kasutamisel (näiteks vara rentimisel) oleksid kulud olnud väiksemad, tuleb lisakulud abikõlblikest kulutustest maha arvata.

Eeskiri 16: Kasutatud seadmete ostmine

Kasutatud seadmete ostmist võib lugeda abikõlblikuks kuluks järgmisel neljal tingimusel, piiramata rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist:

a) seadmete müüja esitab tõendi nende päritolu kohta ja kinnitab, et nende ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kordagi kasutatud siseriiklikku ega ühenduse toetust;

b) seadmete hind ei ületa nende turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;

c) seadmetel on projekti rakendamiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele;

d) sama sihtrühm (otsuse 2000/596/EÜ artikkel 3) kasutab seadmeid vähemalt kahe aasta jooksul pärast projekti lõppkuupäeva.

Eeskiri 17: Tarbekaupade ja tarnete kulud

Tarbekaupade ja tarnete kulud on kaasrahastamiskõlblikud juhul, kui täidetakse I osas sätestatud tingimusi. Tarbekaubad hõlmavad kõiki projektis osalejatele (otsuse 2000/596/EÜ artikkel 3) antavaid materjale või abi, näiteks toitu, rõivaid, arstiabi, materjale hoonete taastamiseks jne. Tarned hõlmavad kontorikaupu, nagu kirjatarbed, aga samuti toidu tarneid projektis osalejatele vastavalt otsuse 2000/596/EÜ artiklile 3.

Eeskiri 18: Alltöövõtulepingute kulud

Ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist, ei ole Euroopa pagulaste fondi kaasrahastamiseks kõlblikud järgmiste alltöövõtulepingutega seotud kulutused:

a) alltöövõtud, mis suurendavad projekti teostamisega seotud kulutusi, lisamata sellele proportsionaalset väärtust;

b) vahendajate või konsultantidega seotud alltöövõtulepingud, mille puhul makset käsitatakse protsendina meetme kogukuludest, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja põhjendab sellist makset, viidates tehtud töö või osutatud teenuste tegelikule väärtusele. Alltöövõtjad kohustuvad kõigi alltöövõttude puhul esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele alltöövõttudega seotud kõik vajalikud andmed.

Eeskiri 19: Otseselt ELi kaasrahastamisega seotud nõuetest tulenevad kulud

Projektile ja ELi kaasrahastamisele antud avalikustamise (teabelevi, projekti konkreetne hindamine, tõlkimine, paljundamine jne) kulud on abikõlblikud.

Eeskiri 20: Ettenägematute kulude reserv

Projekti võib arvestada "ettenägematute kulude reservi" mitte rohkem kui 5 % ulatuses abikõlblikest otsestest kuludest juhul, kui ettenägematute kulude reserv sisaldub projekti esialgses eelarves.

Eeskiri 21: Üldkulud

Kaudsete kuludena on abikõlblik üldkulude lõplik protsent kuni maksimaalselt 7 % abikõlblike otseste kulude kogusummast juhul, kui see number sisaldub projekti esialgses eelarves. Kaudsed kulud on abikõlblikud juhul, kui need ei sisalda projekti eelarve teise rubriiki määratud kulusid, neid ei saa nõuda otseselt ja neid ei rahastata muudest allikatest. Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud, kui toetusleping käsitleb projekti rahastamist, mida korraldav organ saab juba tegevustoetust komisjonilt ja/või siseriiklikult asutuselt.

Eeskiri 22: Rahastamiskulud

Võlaintressid, finantstehingute kulud, valuutavahetustasud ja valuutakahjum ning muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused ei ole kaasrahastamiseks kõlblikud.

Eeskiri 23: Pangakontode hooldustasud

Kui Euroopa pagulaste fondi kaasrahastamine eeldab projekti rakendamiseks eraldi pangakonto või -kontode avamist, käsitatakse pangakontode avamise ja haldamisega seoses pangale makstavaid tasusid abikõlblikena.

Eeskiri 24: Juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise või finantsekspertiisi kulud ning raamatupidamis- või auditeerimiskulud

Need kulud on abikõlblikud, kui need on otseselt seotud projektiga ning vajalikud selle ettevalmistamiseks või rakendamiseks või, raamatupidamis- või auditeerimiskulude puhul, kui need on seotud vastutava asutuse nõuetega.

Eeskiri 25: Panga või muu rahastamisasutuse antavate tagatistega seotud kulud

Need kulud on abikõlblikud juhul, kui tagatised on nõutavad siseriiklike või ühenduse õigusaktidega või komisjoni otsusega kaasrahastamise kinnitamise kohta.

Eeskiri 26: Käibemaks ning muud maksud ja tasud

a) käibemaksu ei käsitata abikõlbliku kulutusena, välja arvatud juhul, kui lõplik abisaaja või üksikisikust abisaaja on selle asutamislepingu artiklile 87 vastavate abikavade puhul ning liikmesriikide poolt määratud asutuste antava abi puhul tegelikult ja lõplikult tasunud. Asjakohaste vahendite kaudu tagastatavat käibemaksu ei saa abikõlbliku kulutusena käsitada isegi juhul, kui lõplik abisaaja või üksikisikust abisaaja seda tegelikult ei tagasta;

b) kui lõpliku abisaaja või üksikisikust abisaaja suhtes kohaldatakse käibemaksu käsitlevale nõukogu kuuendale direktiivile 77/388/EMÜ [1] vastavat kindlasummaliste toetuste kava, käsitatakse tasutud käibemaksu punkti a tähenduses tagastatavana;

c) ühenduse kaasrahastamine ei tohi mingil juhul ületada abikõlblikke kogukulutusi, mis ei hõlma käibemaksu.

Eeskiri 27: Mitterahalised sissemaksed

Mitterahalisi sissemakseid käsitatakse abikõlblike kulutustena järgmistel tingimustel:

a) need kujutavad maa või kinnisvara, seadmete või materjalide, teadusuuringute, kutsealase tegevuse või vabatahtliku tasuta töö pakkumist;

b) nende väärtust saab sõltumatult hinnata ja auditeerida;

c) maa või kinnisvara pakkumise korral tõendab väärtust sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või nõuetekohaselt volitatud asutus;

d) vabatahtliku tasuta töö väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse tööga seotud ajakulu ning tehtud töö eest tavaliselt makstavat tunni- ja päevatasu;

e) vajaduse korral järgitakse eeskirjade 12, 13 ja 16 sätteid.

Fondi sissemakse projekti rahastamiseks ei tohi ületada abikõlblikke kogukulusid projekti lõpul, välja arvatud mitterahalised sissemaksed.

III. TEHNILINE ABI

1. Summa, mis ei ületa 5 % kogu liikmesriigi eraldisest, võib panna kõrvale tehniliseks ja haldusabiks tema vastutusel oleva toimingu ettevalmistuseks, järelevalveks ja hindamiseks.

Järgmised kulud on kaasrahastamiseks kõlblikud kuni ülemmäärani 5 %:

a) Euroopa pagulaste fondi kaasrahastatud toimingu ettevalmistamise, valiku, hindamise ja järelevalvega seotud kulud. See võib sisaldada arvutisüsteemide liisingut või ostu, kui vastutav asutus põhjendab nõuetekohaselt nende vajalikkust ja kui see on võrdeline programmi ulatusega. Liisitud või ostetud seadmeid võib kasutada ainult programmi rakendamiseks. Liisingu suhtes kohaldatakse abikõlblikkuse eeskirju;

b) auditeerimiste ning kohapealsete kontrollimiste ja projektide kontrolliga seotud kulud;

c) Euroopa pagulaste fondi kaasrahastamise nähtavusega seotud kulud.

Töötasude, sealhulgas sotsiaalkindlustusmaksetega seotud kulutused on abikõlblikud ainult järgmistel juhtudel:

- alalised ametnikud, kes on ajutiselt lähetatud vastutava asutuse otsusega ja kellele on usaldatud punktides a ja b nimetatud ülesannete täitmine,

- ajutised esindajad või erasektori töötajad, kes on tööle võetud ainult punktides a ja b nimetatud ülesannete täitmiseks.

2. Otsuse 2000/596/EÜ artiklis 20 nimetatud sõltumatu hindamisega seotud kulud on abikõlblikud. Need kulud ei sõltu punktis 1 sätestatud tingimustest. Kõnealuseid ülesandeid täitvate riigiteenistujate ja muude ametnike töötasudega seotud kulutused ei ole abikõlblikud.

IV. ABIKÕLBMATUD KULUD

NB:

Loetelu ei ole täielik

1. Trahvid, rahatrahvid ja kohtukulud: need kulud ei ole abikõlblikud.

2. Artiklis 4 ettenähtud meetmete ja konkreetse projektiga otseselt mitteseotud esinduskulud ja sotsiaalkulutused ei ole abikõlblikud. Üldiselt ei ole projekti töötajate toidu ja joogi kulud kaasrahastamiseks kõlblikud. Kui projekti töötajad peavad reisima, kaetakse nende elamiskulud päevarahadega vastavalt eeskirjale nr 10. Projekti lõppkasutajatele pakutavad eined võivad olla kaasrahastamiseks kõlblikud juhul, kui kohaldatakse kõiki I osale vastavaid eeskirju.

[1] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1.

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------