32001D0076

NÕUKOGU OTSUS,

22. detsember 2000,

millega asendatakse 4. aprilli 1978. aasta otsus teatavate riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste rakendamise kohta

(2001/76/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus on osaline OECD kokkuleppes riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kohta, edaspidi "kokkulepe".

(2) Kokkuleppe suhtes kohaldatakse nõukogu 4. aprilli 1978. aasta otsust, mille kehtivust pikendati otsusega 93/112/EMÜ,[1] viimati muudetud otsusega 97/530/EÜ.[2]

(3) Kokkuleppe osalised on koostanud uue konsolideeritud teksti, mis hõlmab kõiki muudatusi, mis nad on heaks kiitnud pärast otsusega 93/112/EMÜ rakendatud kokkuleppe läbivaatamist.

(4) Otsusega 97/530/EÜ tehtud muudatuste ja täienduste vastuvõtmisel oli ühendus ühinenud ka kokkuleppe osaliste põhimõttelise avaldusega, milles nad väljendasid oma kavatsust uurida juhtpõhimõtteid, et saavutada ekspordikrediidi garantiipreemiate ühtlustumine.

(5) Kokkuleppe osalised koostasid hulga täiendavaid juhtpõhimõtteid, mis hõlmavad riigi maksejõuetusriski ja laenuriski suhtes alammäärade kehtestamist seoses riiklikult toetatava ekspordikrediidiga liituvate garantiipreemiatega; need juhtpõhimõtted võeti kokkuleppe uude konsolideeritud teksti kokkuleppega ühtesobival viisil ja kujul.

(6) 4. aprilli 1978. aasta otsuse lisas sisalduv tekst tuleks seetõttu asendada kokkuleppe konsolideeritud tekstiga; järelikult tuleks nimetatud otsus, otsus 93/112/EMÜ ja otsus 97/530/EÜ tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduses kohaldatakse käesolevale otsusele lisatud kokkuleppes sisalduvaid suuniseid.

Artikkel 2

4. aprilli 1978. aasta otsus ja selle lisa asendatakse käesoleva otsuse ja selle lisaga.

Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks 4. aprilli 1978. aasta otsus, otsus 93/112/EMÜ ja otsus 97/530/EÜ.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. detsember 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

C. PIERRET

LISA

(TÕLGE)

RIIKLIKULT TOETATAVA EKSPORDIKREDIIDI SUUNISTE KOKKULEPE

SISUKORD

SISSEJUHATUS

I PEATÜKK: KOKKULEPPE KOHALDAMISALA

1. Osalemine

2. Kohaldamisala

3. Erisektorid ja erandid

4. Läbivaatamine

5. Kokkuleppest taganemine

6. Järelevalve

II PEATÜKK: EKSPORDIKREDIITI KÄSITLEVAD SÄTTED

7. Sularahamaksed

8. Tagasimaksetähtaeg

9. Krediiditähtaja algus

10. Pikim tagasimaksetähtaeg

11. Muid elektrijaamu kui tuumaelektrijaamu käsitlevad eritingimused

12. Riikide liigitus pikima tagasimaksetähtaja määramiseks

13. Põhisumma tagasimaksmine

14. Intresside maksmine

15. Miinimumintressimäärad

16. Turuintressi viitemäärade arvutamine

17. Turuintressi viitemäärade kohaldamine

18. Puhtvormilised intressimäärad

19. Riiklik toetus puhtvormiliste intressimäärade korral

20. Minimaalne garantiipreemia

21. Riigi laenuriskide liigitamise kord

22. Garantiipreemiate alammäärad

23. Seotud tingimused

24. Garantiipreemiaandmete allikad

25. Kohalikud kulud

26. Ekspordikrediidi kehtivusaeg

27. Eranditest hoidumise kohustus ekspordikrediidi puhul

28. Meetmed kahjude vältimiseks või piiramiseks

29. Tingimuste kohandamine

III PEATÜKK: KAUBANDUSEGA LIITUVAT ABI KÄSITLEVAD SÄTTED

30. Seotud abi üldpõhimõtted

31. Seotud abi määratlus

32. Seotud abi vormid

33. Sidusfinantseerimine

34. Riigi vastavus seotud abi tingimustele

35. Projekti vastavus seotud abi tingimustele

36. Tingimustele vastavuse eeskirjade erandid

37. Seotud abi soodustaseme määratlus

38. Seotud abi soodustaseme arvutamine

39. Seotud abi kehtivusaeg

40. Eranditest hoidumise kohustus seotud abi puhul

41. Tingimuste kohandamine

IV PEATÜKK: MENETLUSED

1. jagu. Ekspordikrediiti ja kaubandusega liituvat abi käsitlevad ühissätted

42. Nõusolek

43. Kindel kohustus

44. Vastamisaeg

45. Kõikide teatiste tüüpvorm

46. Teave riikliku toetuse kohta

2. jagu. Ekspordikrediidist teatamise menetlused

47. Erandid: eelnev teatamine koos aruteluga

48. Lubatud erandid: eelnev teatamine koos aruteluga

49. Lubatud erandid: eelnev teatamine ilma aruteluta

50. Kohandamine eranditega

51. Kohandamine lubatud eranditega

52. Kohandamine mittevastavate teatamata tingimustega

53. Tingimuste kohandamine mitteosaliste pakutavate tingimustega

3. jagu. Kaubandusega liituvast abist teatamise menetlused

54. Erandid: eelnev teatamine koos aruteluga

55. Eelnev teatamine

56. Viivitamatu teatamine

57. Sidumata abi käsitlevad erandid

58. Tehnilist abi ja väikeprojekte käsitlevad erandid

59. Abi seotus

60. Tingimuste kohandamine eelnevalt teatatud tingimustega

61. Tingimuste kohandamine viivitamata teatatud tingimustega

4. jagu. Konsulteerimismenetlused kaubandusega liituva abi puhul

62. Konsulteerimise eesmärk

63. Konsulteerimise ulatus ja aeg

64. Konsulteerimismenetlus suurprojektide puhul

65. Konsultatsioonide tulemused

5. jagu. Teabevahetusmenetlused ekspordikrediidi ja kaubandusega liituva abi puhul

66. Kontaktasutused

67. Järelepärimiste ulatus

68. Vastuste ulatus

69. Suulised konsultatsioonid

70. Ühisseisukoht

72. Ühisseisukoha ettepanekule vastamine

73. Ühisseisukoha heakskiitmine

74. Lahkarvamus ühisseisukoha puhul

75. Ühisseisukoha jõustumine

76. Ühisseisukoha kehtivus

77. Ühisseisukohast kõrvalekaldumine

6. jagu. Miinimumintressimääradest teatamist käsitlevad rakendussätted

78. Miinimumintressimääradest teatamine

79. Intressimäärade jõustumine

80. Intressimäärade viivitamata muutmine

7. jagu. Garantiipreemiatega seotud teabevahetust käsitlevad rakendussätted

81. Garantiipreemiaid käsitleva teabe elektrooniline vahetamine

8. jagu. Läbivaatused

82. Iga-aastane läbivaatus

83. Miinimumintressimäärade läbivaatamine

84. Garantiipreemiate alammäärade ja seotud küsimuste läbivaatamine

V PEATÜKK: EDASPIDINE TÖÖ

85. Üldine sidumatus

86. Turuaknad

87. Sektorid

88. Tõlgenduserinevused

I LISA: SEKTORILEPE LAEVADE EKSPORDIKREDIIDI KOHTA

II LISA: SEKTORILEPE TUUMAELEKTRIJAAMADE EKSPORDIKREDIIDI KOHTA

III LISA: SEKTORILEPE TSIVIILÕHUSÕIDUKITE EKSPORDIKREDIIDI KOHTA

LIIDE - NÄIDISLOEND

IV LISA: TEATISTE TÜÜPVORM

V LISA: TÜÜPVORM GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRADE LUBATUD ERANDITEST TEATAMISEKS

VI LISA: ARENGUABI KVALITEEDI HINDAMISE KRITEERIUMID

VII LISA: ELEKTROONILINE TEABEVAHETUSSÜSTEEM

SISSEJUHATUS

Eesmärk ja kohaldamine

Riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kokkuleppe, edaspidi "kokkulepe", põhieesmärk on luua raamistik riiklikult toetatava ekspordikrediidi korrakohasele kasutamisele.

Kokkuleppega püütakse edendada OECD riikide eksportijate vahelist konkurentsi, mis põhineks pigem eksporditavate kaupade ja teenuste kvaliteedil ja hinnal kui soodsaimatel riiklikult toetatavatel tingimustel.

Kokkulepet kohaldatakse riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mille tagasimaksetähtaeg on vähemalt kaks aastat ja mis on seotud kaupade ja/või teenuste ekspordi või kapitaliliisinguga, s.o liisinguga, mis on sisuliselt samaväärne müügilepinguga. Kokkulepe käsitleb ka asjaolusid, mille korral võib anda kaubandusega liituva seotud või osaliselt sidumata abi vormis olevat riiklikku toetust, edaspidi "seotud abi", ja/või ühendada selle riiklikult toetatava ekspordikrediidiga.

"Riiklik toetus"[3] võib olla otsekrediidi või -finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse, abi finantseerimise (krediit ja annetused), ekspordikrediidikindlustuse või -garantii vormis. Riiklik finantseerimistoetus tähendab otsekrediiti või -finantseerimist, refinantseerimist ja intressitoetust.

Kokkulepe seab piirangud riiklikult toetatava ekspordikrediidi tingimustele. Sellised piirangud hõlmavad garantiipreemiate alammäärasid, krediiditähtaja alguses või enne seda tehtavaid minimaalseid sularahamakseid, pikimaid tagasimaksetähtaegu ja miinimumintressimäärasid, mille puhul võib anda riiklikku finantseerimistoetust. Ka seotud abi andmisel on piirangud. Lõpetuseks sisaldab kokkulepe menetlusi nendest piirangutest võimalike erandite tegemiseks ning menetlusi viivitamatuks ja eelnevaks teatamiseks, konsulteerimiseks, teabevahetuseks ja läbivaatamiseks.

Kokkulepet ei kohaldata sõjavarustuse ega põllumajandustoodete suhtes. Laevade, tuumaelektrijaamade ja õhusõidukite kohta kehtivad erisuunised.

Osaliste panus

Kokkuleppes sätestatakse soodsaimad tagasimaksetingimused, mille korral võib toetust anda. Kõik osalised on teadlikud ohust, et aja jooksul võidakse neid soodsaimaid tagasimaksetingimusi hakata pidama tavapäraseks. Seetõttu kohustuvad nad võtma vajalikke meetmeid, et seda ohtu vältida.

Teatavates kaubandus- või tööstusharudes võivad kokkuleppega lubatutest vähem soodsad tagasimaksetingimused olla olnud tavalised. Osalised järgivad ka edaspidi selliseid tavapäraseid tingimusi ja teevad kõik endast oleneva, et säilitada tavapäraseid krediiditingimusi.

Staatus

Kokkulepe, mis töötati välja OECD raames, jõustus 1978. aasta aprillis pärast selle osaliste vahelist lepingut. Kokkulepe on "suuline kokkulepe" osaliste vahel. Kokkulepe ei ole OECD õigusakt, kuigi OECD sekretariaat, edaspidi "sekretariaat", aitab seda hallata.

I PEATÜKK

KOKKULEPPE KOHALDAMISALA

1. OSALEMINE

a) Kokkuleppe osalised on: Austraalia, Euroopa Ühendus (kuhu kuuluvad Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik), Jaapan, Kanada, Korea, Norra, Šveits, Uus-Meremaa ja Ühendriigid.

b) Osalised täidavad ja kohaldavad kokkuleppe tingimusi. Muud riigid, kes soovivad neid suuniseid kohaldada, võivad saada osalisteks pärast olemasolevate osaliste kutset.

2. KOHALDAMISALA

Kokkulepet kohaldatakse igasuguse kaupade ja/või teenuste või vähemalt kaheaastase tagasimaksetähtajaga (nagu määratletud punktis 8) kapitaliliisingu riikliku toetamise suhtes. Seejuures ei ole oluline, kas ekspordikrediidi riikliku toetamise vormiks on otsekrediit või -finantseerimine, refinantseerimine, intressitoetus, garantii või kindlustus. Kokkulepet kohaldatakse ka seotud abina antava riikliku toetuse suhtes.

3. ERISEKTORID JA ERANDID

Osalised kohaldavad erisuuniseid järgmistes valdkondades.

a) Laevad

Kokkulepet kohaldatakse laevade suhtes, mis ei ole hõlmatud laevade ekspordikrediiti käsitleva käsitusleppega (I lisa). Kui osaline kavatseb anda käsitusleppega hõlmatud ja seega kokkuleppega hõlmamata laeva puhul toetust tingimustel, mis on soodsamad kui käesoleva kokkuleppega lubatud, teatab osaline sellistest tingimustest kõikidele teistele osalistele. Asjakohased teatamismenetlused on sätestatud punktis 49.

b) Tuumaelektrijaamad

Kokkulepet kohaldatakse tuumaelektrijaamade suhtes, välja arvatud juhul, kui tuumaelektrijaamade ekspordikrediiti käsitlev sektorilepe (II lisa) sisaldab vastavat sätet, mis täiendab kokkulepet, mispuhul kohaldatakse sektorilepet. Kokkulepet kohaldatakse riikliku toetuse suhtes, mida antakse tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamiseks, s.o tuumaelektrijaama sulgemiseks või lammutamiseks.

c) Õhusõidukid

Kokkulepet kohaldatakse tsiviilõhusõidukite suhtes, välja arvatud juhul, kui tsiviilõhusõidukite ekspordikrediiti käsitlev käsituslepe (III lisa) sisaldab vastavat sätet, mis täiendab kokkulepet, mispuhul kohaldatakse sektorilepet.

d) Erandid

Kokkulepet ei kohaldata riikliku toetuse suhtes, mis on seotud:

- sõjavarustuse ekspordi või

- põllumajandustoodete ekspordiga.

4. LÄBIVAATAMINE

Osalised vaatavad vähemalt korra aastas läbi kokkuleppe toimimise. Selle sätteid saab muuta punktides 82-84 sätestatud läbivaatamiskorra kohaselt.

5. KOKKULEPPEST TAGANEMINE

Kokkuleppe kestus on määramata, kuid osaline võib kokkuleppest taganeda, teatades sellest teistele osalistele kirjalikult välksidevahendite abil, nt OECD sidusinfosüsteemi (OLIS) kaudu või teleksi või faksi teel. Taganemine jõustub kuus kalendripäeva pärast seda, kui osalised on teatise kätte saanud.

6. JÄRELEVALVE

Sekretariaat kontrollib kokkuleppe rakendamist.

II PEATÜKK

EKSPORDIKREDIITI KÄSITLEVAD SÄTTED

7. SULARAHAMAKSED

a) Osalised kohustavad riiklikult toetatavate kaupade ja teenuste ostjaid tegema sularahamakseid vähemalt 15 protsendi ulatuses ekspordilepingu väärtusest punktis 9 määratletud krediiditähtaja alguses või enne seda.

b) Ekspordilepingu väärtus on eksporditavate kaupade ja/või teenuste eest ostja või ostja nimel makstav kogusumma, välja arvatud kohalikud kulud punkti 25 tähenduses ja intress. Liisingu puhul on välja arvatud see osa liisingumaksest, mis võrdub intressiga.

c) Selliseid sularahamakseid võib riiklikult toetada üksnes tavapäraste krediiditähtajaeelsete riskide suhtes võimaldatava kindlustuse või garantii vormis, s.o täiemahulise garantiina.

d) Sularahamaksete suuruse määramisel võib ekspordilepingu väärtust võrdeliselt vähendada, kui tehing hõlmab kolmanda riigi kaupu ja teenuseid, mida riiklikult ei toetata.

e) Kõnealusteks sularahamakseteks ei peeta pärast krediiditähtaja algust tehtud garantiipreemiaid.

8. TAGASIMAKSETÄHTAEG

Tagasimaksetähtaeg on ajavahemik, mis algab punktis 9 määratletud krediiditähtaja algusega ja lõpeb lepingujärgsel lõppmakse kuupäeval.

9. KREDIIDITÄHTAJA ALGUS

Kokkuleppes sisalduv määratlus põhineb Berni Liidu kasutataval "krediiditähtaja alguse" määratlusel:

a) selliste tootmisvahendite müügilepingu puhul, mis koosnevad eraldi kasutatavatest osadest (nt vedurid), algab krediiditähtaeg keskmisel või tegelikul päeval, mil ostja võtab kauba oma riigis tegelikult oma valdusse;

b) täielike käitiste või tehaste tootmisvahendite müügilepingu puhul, kui tarnija ei vastuta kasutuselevõtmise eest, algab krediiditähtaeg päeval, mil ostja peab kõik lepingu alusel tarnitavad tootmisvahendid (v.a varuosad) tegelikult oma valdusse võtma;

c) ehituslepingute puhul, mille kohaselt töövõtja ei vastuta kasutuselevõtmise eest, algab krediiditähtaeg päeval, mil ehitamine jõuab lõpule;

d) mis tahes lepingu puhul, mille kohaselt tarnija või töövõtja vastutab rajatise kasutuselevõtmise eest, algab krediiditähtaeg päeval, mil tarnija või töövõtja viib pärast paigaldus- või ehitustööd lõpule töövalmiduse kindlakstegemiseks vajalikud eelkatsetused. Seejuures ei ole oluline see, kas rajatis antakse nimetatud ajal lepingu tingimuste kohaselt ostjale üle või mitte, ega see, kas on olemas mõni jätkuv kohustus, mis tarnijal või tööettevõtjal võib olla (nt tõrgeteta toimimise tagamine või kohalike töötajate koolitamine);

e) alapunktides b-d sätestatud juhtudel, kui lepinguga nähakse ette projekti eri osade teostamine eraldi, algab krediiditähtaeg iga eri osa krediiditähtaja alguspäeval või nende alguspäevade keskmisel päeval või juhul, kui tarnija leping ei kata kogu projekti, vaid ühte olulist osa sellest, võib krediiditähtaja alguseks lugeda päeva, mis on kogu projekti puhul asjakohane.

10. PIKIM TAGASIMAKSETÄHTAEG

Pikim tagasimaksetähtaeg sõltub punkti 12 kohasest sihtriigi liigitusest.

a) I kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat, kusjuures punktis 49 sätestatud eelneva teatamise menetluse rakendamisel on võimalik kokku leppida kaheksa ja poole aasta pikkuses tähtajas.

b) II kategooria riikide puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kümme aastat.

c) Riiklikku toetust ei anta, kui on selgeid tõendeid, et leping on üksnes soodsamate tagasimaksetingimuste saamiseks sõlmitud ostjaga, kes ei asu kaupade tegelikus sihtriigis.

d) Lepingu puhul, mis hõlmab rohkem kui ühte sihtriiki, peaksid osalised püüdma jõuda punktides 71-77 sätestatud korras ühisseisukohale, et leppida kokku sobivates tingimustes.

11. MUID ELEKTRIJAAMU KUI TUUMAELEKTRIJAAMU KÄSITLEVAD ERITINGIMUSED

a) Muude elektrijaamade kui tuumaelektrijaamade puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kaksteist aastat. Kui osaline kavatseb anda toetust maksetähtaja korral, mis on I kategooria riikide puhul üle viie aasta või II kategooria riikide puhul üle kümne aasta, teatab ta sellest eelnevalt punktis 49 sätestatud korras.

b) Muud elektrijaamad kui tuumaelektrijaamad on täielikud elektrijaamad või selle osad, mis ei toimi tuumkütuse abil, kaasa arvatud kõik koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused (sh töötajate koolitamine), mida on otseselt vaja selliste elektrijaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks. Sinna hulka ei kuulu kulud, mille eest vastutab tavaliselt ostja, nt kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide, jaotlate ja veevarustusega, samuti kulud, mis tulenevad ostja riigis ametlikust heakskiitmise korrast (nt krundikasutusluba, ehitusluba, kütuselaadimisluba).

12. RIIKIDE LIIGITUS PIKIMA TAGASIMAKSETÄHTAJA MÄÄRAMISEKS

a) I kategooria riigid on need, kes on liigitatud Maailmapanga künnisloendisse.[4] Kõik muud riigid kuuluvad II kategooriasse. Maailmapank arvutab liigitusväärtuse igal aastal uuesti. Riik läheb ühest kategooriast teise alles pärast seda, kui talle Maailmapanga määratud liigitus on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

b) Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi:

1) kokkuleppe kohane liigitus määratakse kindlaks RKT alusel elaniku kohta, mille on välja arvutanud Maailmapank oma laenuvõtjariikide liigituse koostamiseks;

2) juhul kui Maailmapangal ei ole RKT arvutamiseks elaniku kohta piisavalt teavet, palutakse tal hinnata, kas asjakohase riigi RKT elaniku kohta ületab kehtiva künnise võib jääb sellest allapoole. Riik liigitatakse selle hinnangu põhjal, kui osalised ei otsusta teisiti;

3) kui riik liigitatakse ümber punkti 12 alapunkti a kohaselt, jõustub ümberliigitus kaks nädalat pärast seda, kui sekretariaat on eespool nimetatud Maailmapanga andmete põhjal tehtud järeldused edastanud kõikidele osalistele;

4) juhul kui Maailmapank täpsustab näitajaid, ei arvestata selliseid täpsustusi kokkuleppe kohaldamisel. Sellest hoolimata võib riigi liigitust muuta ühisseisukohaga ja osalised kaaluvad pooldavalt muudatust, mis tuleneb näitajate vigadest või väljajäänud andmetest, mis on tagantjärele kindlaks tehtud samal kalendriaastal, kui sekretariaat näitajad esimest korda osalistele saatis.

13. PÕHISUMMA TAGASIMAKSMINE

a) Ekspordikrediidi põhisumma makstakse tavaliselt tagasi võrdsete ja korrapäraste osamaksetena, mis tehakse vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures esimene osamakse tehakse hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

b) Liisingu puhul võib sellist tagasimaksmise korda kohaldada kas ainult põhisumma või põhisumma pluss intresside suhtes.

c) Punkti 49 kohane eelnev teatamine on kohustuslik, kui osaline ei kavatse sellist korda rakendada.

14. INTRESSIDE MAKSMINE

a) Intresse tavaliselt ei kapitaliseerita tagasimaksetähtajal, kuid neid tuleb maksta vähemalt iga kuue kuu järel, kusjuures esimene makse tuleb teha hiljemalt kuus kuud pärast krediiditähtaja algust.

b) Punkti 49 kohane eelnev teatamine on kohustuslik, kui osaline ei kavatse sellist korda rakendada.

c) Intressid ei sisalda:

- garantiipreemiaid ega muid makseid tarnijakrediidi või finantskrediidi kindlustamiseks või garanteerimiseks. Kui riiklikku toetust antakse otsekrediidi või -finantseerimise või refinantseerimise vormis, võib garantiipreemia lisada intressi nimiväärtusele või võtta seda eraldi maksena; kumbki tegur tuleb osalistele teatamisel eraldi välja tuua;

- muid ekspordikrediidiga seotud pankade teenustasusid ega vahendustasusid, välja arvatud kogu tagasimaksetähtaja jooksul pangale makstavad aasta- või poolaastatasud, ega

- impordiriigi kehtestatud tulumakse.

15. MIINIMUMINTRESSIMÄÄRAD

Osalised, kes annavad riiklikku toetust otsekrediidi või -finantseerimise, refinantseerimise või intressitoetuse vormis, kohaldavad miinimumintressimäärasid; osalised kohaldavad asjakohaseid turuintressi viitemäärasid (CIRR). Turuintressi viitemäärad on intressimäärad, mis on kindlaks määratud järgmiste põhimõtete alusel:

- turuintressi viitemäärad peaksid esindama asjakohase vääringu koduturul kehtivaid laenude lõplikke turuintressimäärasid;

- turuintressi viitemäärad peaksid võimalikult täpselt vastama esmajärguliste kodumaiste laenuvõtjate suhtes kohaldatavale intressimäärale;

- vajaduse korral peaksid turuintressi viitemäärad põhinema sellise vähemalt viieaastase laenu finantseerimiskuludel, millel on kindel intressimäär;

- turuintressi viitemäärad ei tohiks moonutada kodumaised konkurentsitingimusi;

- turuintressi viitemäärad peaksid võimalikult täpselt vastama esmajärgulistele välismaistele laenuvõtjatele kättesaadavale intressimäärale.

16. TURUINTRESSI VIITEMÄÄRADE ARVUTAMINE

a) Punkti 15 põhimõtteid silmas pidades on turuintressi viitemäär vastavast põhiintressimäärast 100 baaspunkti võrra suurem, kui osalised teisiti kokku ei lepi.

b) Alguses valib iga osaline oma vääringu jaoks ühe kahest järgmisest põhiintressimäärade süsteemist:

- kuni viieaastase tagasimaksetähtaja puhul kolmeaastaste riigivõlakirjade tootlus, kuni kaheksa ja poole aasta pikkuse tagasimaksetähtaja puhul viieaastaste riigivõlakirjade tootlus ning üle kaheksa ja poole aasta pikkuse tagasimaksetähtaja puhul seitsmeaastaste riigivõlakirjade tootlus;

- kõikide tagasimaksetähtaegade puhul viieaastaste riigivõlakirjade tootlus.

Põhiintressimäärasüsteemi erandid lepitakse osaliste vahel kokku.

c) Põhiintressimäärasüsteemi eranditeks on jeeni turuintressi viitemäär, milleks on pikaajaline soodusintressimäär miinus 20 baaspunkti kõikide tagasimaksetähtaegade puhul, ja euro turuintressi viitemäär, milleks on keskmise tähtajaga eurovõlakirjade tootlus järelturul Luxembourgi börsil pluss 50 baaspunkti.

d) Ülejäänud osalised rakendavad seda korda juhul, kui nad otsustavad finantseerida nimetatud vääringutes.

e) Osaline võib vahetada oma põhiintressimäärasüsteemi, teatades sellest kuus kuud ette ja olles eelnevalt konsulteerinud teiste osalistega.

f) Osaline, kes soovib anda riiklikku toetust sellise riigi vääringus, kes ei ole osaline, võib teha ettepaneku turuintressi viitemäära leidmiseks selles vääringus, rakendades punktide 70-77 kohast ühisseisukoha menetlust.

17. TURUINTRESSI VIITEMÄÄRADE KOHALDAMINE

a) Tehingu suhtes kohaldatav intressimäär kinnitatakse kõige rohkem 120 päevaks. Kui riikliku finantseerimistoetuse tingimused kinnitatakse enne lepingu sõlmimispäeva, suurendatakse turuintressi viitemäära 20 baaspunkti võrra.

b) Kui riiklikku finantseerimistoetust antakse ujuva intressimääraga laenude puhul, ei lubata pankadel ega muudel finantseerimisasutustel pakkuda laenu kehtivusajal võimalust kohaldada turuintressi viitemäära (esialgse lepingu sõlmimisel kehtiv) või lühiajalist turuintressimäära, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

18. PUHTVORMILISED INTRESSIMÄÄRAD

Puhtvormilised intressimäärad on asjakohasest turuintressi viitemäärast madalamad intressimäärad, mille puhul antakse riiklikku toetust ja millega võib kaasneda mõni tasakaalustav meede, nagu näiteks lepingu maksumuse vastav suurendamine või mõni muu lepingu kohandus.

19. RIIKLIK TOETUS PUHTVORMILISTE INTRESSIMÄÄRADE KORRAL

a) Riiklikku finantseerimistoetust otsefinantseerimise vormis ei anta asjakohasest turuintressi viitemäärast madalamate intressimäärade korral.

b) Riikliku toetust võib anda järgmisel kujul:

- muu riiklik finantseerimistoetus kui eespool nimetatud, kui sellist toetust ei pakuta puhtvormiliste intressimääradega, ja/või

- riiklik toetus kindlustuse või garantii vormis, s.o täiemahulise garantiina.

c) Kui mõni muu osaline teeb päringu mõne tehingu kohta, annab tehingut toetada kavatsev osaline endast parima, et selgitada finantseerimistingimusi ja -süsteemi, sealhulgas tasakaalustavat meedet.

d) Osaline, kellel on teavet selle kohta, et mõni teine osaline võib olla pakkunud kokkuleppele mittevastavaid tingimusi, püüab mõistlike pingutuste abil kindlaks teha, kas tehinguga kaasneb riiklik finantseerimistoetus ja kas selle toetuse tingimused on kooskõlas kokkuleppe punktiga 15. Osaline on teinud mõistlikud pingutused, kui ta on välksidevahendite abil teatanud teisele osalisele, keda arvatakse olevat pakkunud selliseid mittevastavaid tingimusi, oma kavatsusest tingimusi kohandada. Kui osaline, kes on väidetavalt pakkunud mittevastavaid tingimusi, ei teata kolme tööpäeva jooksul, et asjakohase tehinguga ei kaasne riiklikku finantseerimistoetust või et riikliku finantseerimistoetuse tingimused on kooskõlas kokkuleppe punktiga 15, on tingimusi kohandada soovival osalisel õigus seda teha punktis 50 sätestatud korras.

20. MINIMAALNE GARANTIIPREEMIA

a) Osalised, kes annavad riiklikku toetust otsekrediidi või -finantseerimise, refinantseerimise, ekspordikrediidikindlustuse või -garantii vormis, nõuavad sisse garantiipreemia, mis on vähemalt võrdne riigi maksejõuetusriski ja laenuriski suhtes kehtestatud alammääraga, olenemata sellest, kas ostja/laenuvõtja on eraõiguslik või avalik-õiguslik isik.

b) Riigi maksejõuetusrisk tähistab riigi, nt rahandusministeeriumi või keskpanga krediidivõimet.

c) Riigi laenurisk on hinnang selle kohta, kas riik maksab oma välisvõlga. Riigi laenuriski viis tegurit on järgmised:

- üldine tagasimaksete moratoorium, mille kuulutab välja ostja/laenuvõtja/garandi riigi valitsus või selle asutus, mille kaudu tagasimakse sooritatakse;

- väljaspool teate saatnud osalise riiki toimuvad poliitilised sündmused ja/või tekkivad majandusraskused või väljaspool teate saatnud osalise riiki võetud seadusandlikud/halduslikud meetmed, mis takistavad või viivitavad krediidi suhtes juba makstud vahendite ülekandmist;

- ostja/laenuvõtja riigis vastuvõetud õigusnormid, mille kohaselt kohalikus vääringus tehtud tagasimakseid käsitletakse võla kustutamisena, olenemata sellest, et vahetuskursside kõikumise tõttu ei kata sellised tagasimaksed krediidivääringusse ümberarvestatuna vahendite ülekandmise päeval enam võlasummat;

- kõik muud mõne muu riigi valitsuse meetmed või otsused, mis takistavad krediidi tagasimaksmist;

- vääramatu jõud, mis ilmneb väljaspool teate saatnud osalise riiki, s.o sõda (sh kodusõda), sundvõõrandamine, riigipööre, ülestõus, rahvarahutused, keeristormid, üleujutused, maavärinad, vulkaanipursked, hiidlained ja tuumaõnnetused.

d) Garantiipreemiate alammäärad kehtestatakse punktides 21-23 sätestatud põhimõtete alusel.

e) Osalised võivad nõuda alammäärast suuremaid garantiipreemiaid.

21. RIIGI LAENURISKIDE LIIGITAMISE KORD

a) Garantiipreemia sõltub riskist.

b) Riski hindamiseks ja riikide ühtse võrdleva liigituse koostamiseks antakse neile hindeid riigi laenuriski koguselise mudeli, edaspidi "mudel", järgi:

- mudel põhineb iga riigi puhul kolmel riskinäitajate rühmal: osaliste kogemused asjakohase riigi maksetega, finants- ja majandusolukord;

- mudeli menetlused koosnevad eri järkudest, nagu kolme riskinäitajate rühma hindamine ning nende rühmade ühendamine ja paindlik kaalumine, ja

- niiviisi saadud hinde alusel liigitatakse riigid seitsmesse riskikategooriasse.

c) Osaliste vahel kokkulepitud korras vaadatakse mudeli abil saadud koguselised tulemused riikhaaval läbi, et võtta kvaliteeti silmas pidades arvesse poliitilist riski ja/või muid mudeliga hõlmamata riskitegureid; vajadusel võidakse mudeli põhjal koostatud liigitust kohandada, et kajastada riigi laenuriski lõplikku hinnangut.

22. GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRAD[5]

a) Garantiipreemiad ühtlustuvad. Ühtlustumise tagamiseks määratakse garantiipreemiate alammäärad, mis vastavad riski suurusele ja on pikaajaliste halduskulude ja kahjude katmiseks piisavad ja milles võetakse arvesse hulka seotud tüüptingimusi, kindlaks järgmiselt:

- garantiipreemiate alammäärad kehtestatakse igale seitsmest riskikategooriast;

- standardtoode, millega garantiipreemiate alammäärad seostatakse, on kindlustus kattega 95 protsenti, mis on võrdeliselt kohandatud riskisummale ja mis katab intressid kuuekuulise ooteaja jooksul garantiipreemiale juurde maksmata; ja

- otsekrediiti ja -finantseerimist käsitletakse standardtoodetena, mille garantii on 100 protsenti.

b) "Suure sissetulekuga OECD riikide" (Maailmapanga määratluse järgi)[6] ja muude samasuguste riskidega riikide suhtes ei kohaldata garantiipreemiate alammäärasid, tingimusel et garantiipreemiad ei ole väiksemad kui eraturul.

c) VII kategooriasse kuuluvate "suurima riskiga" riikide puhul nõutakse põhimõtteliselt sellele kategooriale kehtestatud garantiipreemiate alammääradele juurdemaksmist; juurdemakse määrab riiklikku toetust andev osaline.

d) Riigi maksejõuetusriski puhul kohaldatavad garantiipreemiate alammäärad erinevad riigi laenuriski puhul kohaldatavatest.

e) Riigi maksejõuetusriski puhul kohaldatavateks garantiipreemiate alammääradeks on avaliku sektori riski ja erasektori riski puhul kehtivad alammäärad, mille korral on kaetud nii riigi laenurisk kui ka ostja/laenuvõtja risk.

f) Olukordades, kus ostja/laenuvõtja risk on välistatud, on riigi laenuriskiga seotud garantiipreemia alammäär 90 protsenti riigi maksejõuetusriskiga seotud garantiipreemia alammäärast, s.o võib rakendada 10 protsendi suurust vähendust riigi maksejõuetusriskiga seotud garantiipreemia alammäärast.

g) Garantiipreemiate alammäärad väljendatakse protsentides krediidi põhisummast nii, nagu nõutaks garantiipreemiad täies ulatuses sisse krediidi-, kindlustus- või garantiitähtaja alguspäeval, nagu näidatud VII lisas kirjeldatud elektroonilises teabevahetussüsteemis.

23. SEOTUD TINGIMUSED

a) Osaliste pakutavate toodete erineva kvaliteedi arvessevõtmiseks korrigeeritakse garantiipreemia alammäärasid, et võtta arvesse seotud tingimusi. Seotud tingimuste käsitlemine põhineb eksportija seisukohal (eksportijale/finantseerimisasutusele pakutavate toodete erinevast kvaliteedist tuleneva konkurentsi kõrvaldamiseks) ja kolmel seotud tingimusel:

- garantiimäär protsentides;

- ooteaeg, s.o ajavahemik ostja/laenuvõtja suhtes kehtiva maksetähtpäeva ja selle päeva vahel, mil kindlustaja/tagaja on kohustatud eksportijale/finantseerimisasutusele tagasimakse tegema, ja

- intresside tagamine ooteajal juurdemakseta.

b) Muude kui seotud tüüptingimuste arvessevõtmiseks suurendatakse või vähendatakse garantiipreemiate alammäärasid. Kõik osaliste tooted liigitatakse ühte järgmisest kolmest tooterühmast:

- standardtasemest allpool olev toode, s.o kindlustus, mis ei kata intresse ooteajal, ja kindlustus, mis katab intressid ooteajal asjakohase juurdemakse eest;

- standardtoode, s.o kindlustus, mis katab intressid ootajal juurdemakseta, ja otsekrediit või -finantseerimine;

- standardtasemest parem toode, s.o tingimusteta garantii.

c) Hinnaerinevused kajastavad kolme tooterühma vahelisi kvaliteedierinevusi; nende hinnaerinevustega kaasnevad standardtasemest paremate toodete puhul juurdemaksed ja standardtasemest allpool olevate toodete puhul garantiipreemia vähendused.

d) Garantiipreemiate alammäärasid korrigeeritakse nii garantii tüüpprotsendimäärast ehk 95 protsendist suuremate kui ka sellest väiksemate garantiimäärade puhul.

24. GARANTIIPREEMIAANDMETE ALLIKAD

a) Garantiipreemiad on piisavad, et katta pikaajalisi halduskulusid ja kahjusid. Garantiipreemiate alammäärade piisavuse tagamiseks ja vajaduse korral suurenduste või vähenduste võimaldamiseks:

- kasutatakse rööpselt kolme garantiipreemiaandmete allikat (PFT), et jälgida ja kohandada garantiipreemiate alammäärasid ja

- garantiipreemiaandmete allikaks on osaliste tekke- ja kassapõhised raamatupidamisandmed, mis on ühendatud üheks tervikuks, ja vajaduse korral eraturu näitajad.

b) On kokku lepitud, et:

- garantiipreemiaandmete allikate kasutamine ei eelda osalistelt oma kehtivate raamatupidamissüsteemide ja -tavade muutmist;

- teatatakse kõikidest riiklikult toetatavatest ekspordikrediitidest, mis on otsekrediidi või -finantseerimise, refinantseerimise või ekspordikrediidikindlustuse või -garantii vormis ja mille suhtes kohaldatakse kokkulepet;

- teatatakse üksnes riigi maksejõuetusriskist ja laenuriskist, olenemata sellest, kas ostja risk on kaetud;

- garantiipreemiaandmete allikate puhul kasutatakse ühist alguskuupäeva;

- nõuete mõiste hõlmab otsekrediidi või -finantseerimise, refinantseerimise, ekspordikrediidikindlustuse või -garantii raames uuesti rahastatud laene; samuti hõlmab see pikendatud, tähtaja ületanud ja maksmata jäetud laene.

25. KOHALIKUD KULUD

a) Kohalikud kulud koosnevad kulutustest kaupadele ja teenustele ostja riigis, mida on vaja kas ekspordilepingu täitmiseks või sellise projekti lõpuleviimiseks, mille osaks on ekspordileping. Nende hulka ei kuulu vahendustasu, mida makstakse eksportija esindajale ostja riigis.

b) Riiklikku toetust ei anta rohkem kui 100 protsendi ulatuses eksporditavate kaupade ja teenuste väärtusest, kaasa arvatud kolmandate riikide tarnitavate kaupade ja teenuste väärtus, kuid välja arvatud kohalikud kulud. Seega ei tohi krediidist kaetavate kohalike kulude summa ületada sularahamakse summat. Riiklikku toetust kohalikele kuludele ei anta tingimustel, mis on asjakohaseks eksporditehinguks kokkulepitutest soodsamad.

c) I kategooria riikide puhul piirdub riiklik toetus kohalike kulude puhul kindlustuse ja garantiidega, s.o täiemahulise garantiiga, ega hõlma riiklikku finantseerimistoetust.

26. EKSPORDIKREDIIDI KEHTIVUSAEG

Üksiku ekspordikrediidi või -krediidiliini tingimused kehtestatakse kõige rohkem kuueks kuuks. Krediidiliin on ükskõik missugune ekspordikrediidi raamistik, mis hõlmab mitut tehingut, mis võivad olla, kuid ei pea olema seotud kindla projektiga.

27. ERANDITEST HOIDUMISE KOHUSTUS EKSPORDIKREDIIDI PUHUL

a) Osalised ei tee erandeid pikimatest tagasimaksetähtaegadest, miinimumintressimääradest, garantiipreemiate alammääradest (pärast seotud tingimustele vastavat korrigeerimist) ega ekspordikrediidi tingimuste kehtivusaja kuuekuulisest piirangust ega pikenda tagasimaksetähtaega punkti 13 alapunktis a sätestatud põhisumma esimese osa tagasimaksepäeva edasilükkamise teel.

b) Kui riigi laenurisk (nagu täpsustatud punktis 20) on kas üle kantud või kõrvaldatud või siis piiratud või välistatud terveks võla tagasimaksetähtajaks, võib osaline olenemata alapunktist a ja punktis 48 sätestatud korda järgides kohaldada alammäärast väiksemat garantiipreemiamäära (pärast seotud tingimustele vastavat korrigeerimist) järgmiselt:

- kui osaline suudab riigi laenuriski viis tegurit, mis on täpsustatud punktis 20, üle kanda või kõrvaldada (terveks võla tagasimaksetähtajaks), määratakse garantiipreemia alammäär kindlaks selle riigi laenuriski järgi, kuhu risk on üle kantud;

- kui osaline suudab piirata mõnda riigi laenuriski viiest tegurist või mõne neist välistada (terveks võla tagasimaksetähtajaks), võib osaline garantiisumma alammäära asjakohaselt vähendada. Eeldatakse, et juhul, kui punkti 20 alapunkti c esimeses ja teises taandes sätestatud ülekanderisk on välistatud, ei tohiks vähendus ületada 50 protsenti garantiipreemia alammäärast;

- garantiipreemia alammäära lubatud erand piirdub üksnes asjakohase juhtumiga ja ükski osaline ei kasuta seda eeskujuna ühegi tulevase juhtumi puhul.

28. MEETMED KAHJUDE VÄLTIMISEKS VÕI PIIRAMISEKS

Kokkulepe ei takista ekspordikrediidi kindlustamisega tegelevatel asutustel ega finantseerimisasutustel leppida kokku lubatust soodsamates tingimustes, kui seda tehakse pärast lepingu sõlmimist (kui ekspordikrediidileping ja seotud dokumendid on juba jõustunud) ja kui selle eesmärk on üksnes vältida või piirata kahjusid, mis tulenevad sündmustest, mis võivad põhjustada maksmatajätmist või nõuete tekkimist.

29. TINGIMUSTE KOHANDAMINE

a) Osalised võivad kohandada oma tingimusi krediiditingimustega, millest on teatatud punktides 47-49 sätestatud korras, ja krediiditingimustega, millest ei ole teatatud või mida toetavad mitteosalised. Kohandatud toetus ei või kehtida kauem kui eeskujuks olevad krediiditingimused.

b) Krediiditingimusi kohandades toetavad osalised kokkuleppega kooskõlas olevaid tingimusi, välja arvatud juhul, kui eeskujuks olev pakkumine ise on kokkuleppega vastuolus. Kui kohandamine on seotud garantiipreemiate alammääraga, võivad osalised eeskujuks olevat määra rakendada üksnes juhul, kui nad annavad toetust samasuguse kvaliteediriski alusel, võttes arvesse ka toote kvaliteeti. Osaline, kes kavatseb kohandada oma tingimusi krediiditingimustega:

- millest on teatanud mõni muu osaline, järgib sõltuvalt asjaoludest kas punktis 50 või 51 sätestatud korda;

- millest ei ole teatanud osaline, järgib punktis 52 sätestatud korda;

- mida toetab mõni mitteosaline, järgib punktis 53 sätestatud korda.

III PEATÜKK

KAUBANDUSEGA LIITUVAT ABI KÄSITLEVAD SÄTTED

30. SEOTUD ABI ÜLDPÕHIMÕTTED

a) Osalised on kokku leppinud üldpõhimõttes, et nende ekspordikrediidi ja seotud abi poliitika peaksid teineteist täiendama. Ekspordikrediidi poliitika peaks lähtuma avatud konkurentsist ja turujõudude vabast toimimisest. Seotud abi poliitikaga tuleks ette näha vajalikud välisvahendid riikidele, valdkondadele või projektidele, mida turu kaudu ei rahastata või mille puhul selline võimalus on väike. Seotud abi poliitika peaks tagama parima kulude ja tulude suhte, vähendama võimalikult palju kaubanduse moonutamist ja aitama neid vahendeid arengu seisukohast tõhusalt kasutada.

b) Seotud abi käsitlevad kokkuleppe sätted ei kehti mitmepoolsete või piirkondlike organisatsioonide abistamisprogrammide kohta.

c) Need põhimõtted ei piira arenguabikomitee (DAK) seisukohti seotud ja sidumata abi kvaliteedist.

31. SEOTUD ABI MÄÄRATLUS

a) Seotud abi, mis hõlmab ka laene, annetusi või sidusfinantseerimist, mille puhul on soodustusmäär üle null protsendi, määratletakse abina, mis on sisuliselt (õiguslikult või tegelikult) seotud doonorriigist ja/või piiratud hulgast riikidest kaupade ja/või teenuste hankimisega.

b) See määratlus kehtib olenemata sellest, kas "sidumine" toimub abi saava riigi ja doonorriigi vahelise ametliku lepingu või mis tahes vormis mitteametliku kokkuleppe alusel, või sellest, kas finantseerimine hõlmab punktis 32 loetletud vahendeid, mida ei saa vabalt ja täielikult kasutada abi saavast riigist, sisuliselt kõikidest muudest arengumaadest ja osaliste riikidest tehtud ostude finantseerimiseks, või meetmeid, mis on arenguabikomitee või osaliste arvates sellise sidumisega samaväärsed.

c) Kui ei ole kindel, kas teatav finantseerimismeede kuulub selle määratluse alla, esitab doonorriik tõendeid selle kohta, et abi on tegelikult "sidumata", s.o abi, mis hõlmab laene või annetusi, mida saab täielikult ja vabalt kasutada ostmiseks sisuliselt kõikidest arengumaadest või OECD riikidest.

32. SEOTUD ABI VORMID

Seotud abi võib olla:

- riiklik arenguabilaen, nagu on määratletud "Arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)";

- riiklik arenguabiannetus, nagu on määratletud "Arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (1987)";

- muu avaliku sektori rahaline vahend, mis hõlmab annetusi ja laene, kuid mitte kokkuleppe kohast riiklikult toetatavat ekspordikrediiti, või

- mis tahes õiguslik või tegelik ühend, mis koosneb vähemalt kahest eespool nimetatud vahendist ja mis on doonorriigi, laenuandja või laenuvõtja valduses, ja/või järgmised finantseerimisvahendid:

- ekspordikrediit, mida toetatakse riiklikult otsekrediidi või -finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse, garantii või kindlustuse vormis ja millele kohaldatakse kokkulepet,

- muud rahalised vahendid turutingimustel või peaaegu turutingimustel või sularahamaksed ostjalt.

33. SIDUSFINANTSEERIMINE

a) Sidusfinantseerimine võib toimuda mitmesugusel kujul, nagu segakrediit, segafinantseerimine, ühisfinantseerimine, paralleelne finantseerimine või omavahel seotud üksiktehingud. Nende kõikide põhijooned on järgmised:

- soodusosa, mis on õiguslikult või tegelikult seotud soodustusteta osaga;

- osa finantseerimisest või kogu finantseerimine on tegelikult seotud abi;

- soodusvahendid, mis on kättesaadavad üksnes siis, kui saaja võtab vastu ka soodustusteta osa.

b) Tegeliku seose ehk ühenduse määravad kindlaks sellised tegurid nagu:

- mitteametlike kokkulepete olemasolu abi saava riigi ja doonorriigi asutuste vahel;

- doonorriigi kavatsus suurendada finantseerimise vastuvõetavust riikliku arenguabi kasutamise teel;

- kogu finantseerimise tegelik sidumine hankimisega doonorriigist;

- riikliku arenguabi seotus ning pakkumiste tegemise ja lepingu sõlmimise viis iga finantseerimistehingu puhul;

- kõik muud arenguabikomitee või osaliste tuvastatud toimingud, mille puhul vähemalt kaks finantseerimisvahendit on omavahel tegelikult seotud.

c) Järgmised tavad ei välista tegeliku seose või ühenduse olemasolu:

- lepingu jaotamine osadeks ühe lepingu koostisosadest eraldi teatamise teel;

- mitmes järgus finantseeritavate lepingute jaotamine osadeks;

- lepingu omavahel seotud osadest teatamata jätmine ja/või

- finantseerimise osaliselt mitteseotusest tulenev teatamata jätmine.

34. RIIGI VASTAVUS SEOTUD ABI TINGIMUSTELE

a) Seotud abi ei saa riigid, kelle RKT elaniku kohta on sedavõrd suur, et neil ei ole õigust saada Maailmapangalt 17aastasi laene.[7] Maailmapank arvutab selle künnise igal aastal uuesti. Riik liigitatakse ümber alles pärast seda, kui talle Maailmapanga määratud liigitus on jäänud kahel järjestikusel aastal samaks.

b) Riikide liigitamisel rakendatakse järgmisi kriteeriume ja menetlusi:

1) kokkuleppe kohane liigitus määratakse kindlaks RKT alusel elaniku kohta, mille on välja arvutanud Maailmapank oma laenuvõtjariikide liigituse koostamiseks;

2) juhul kui Maailmapangal ei ole RKT arvutamiseks elaniku kohta piisavalt teavet, palutakse tal hinnata, kas asjakohase riigi RKT elaniku kohta ületab kehtiva künnise või jääb sellest allapoole. Riik liigitatakse selle hinnangu põhjal, kui osalised ei otsusta teisiti;

3) kui riigi vastavus seotud abi tingimustele muutub punkti 34 alapunkti a kohaselt, jõustub ümberliigitus kaks nädalat pärast seda, kui sekretariaat on eespool nimetatud Maailmapanga andmete põhjal tehtud järeldused edastanud kõikidele osalistele. Enne ümberliigituse jõustumispäeva ei või äsja tingimused täitnud riigile teatada seotud abi finantseerimisest; pärast kõnealust jõustumispäeva ei või äsja kõrgemasse kategooriasse liigitatud riigile teatada seotud abi finantseerimisest, välja arvatud üksiktehingud, mis on hõlmatud varem võimaldatud krediidiliiniga ja millest võib teatada krediidiliini lõppemiseni (mis toimub hiljemalt üks aasta pärast kõnealust jõustumispäeva);

4) juhul kui Maailmapank täpsustab näitajaid, ei arvestata selliseid täpsustusi kokkuleppe kohaldamisel. Sellest hoolimata võib riigi liigitust muuta ühisseisukohaga kooskõlas punkti 71 alapunktis c, punkti 72 alapunktides a ja b, punkti 73 alapunktides a, b ja d, punktides 74 ja 75 ning punkti 76 alapunktis a sätestatud asjakohaste menetlustega ja osalised kaaluvad pooldavalt muudatust, mis tuleneb näitajate vigadest või väljajäänud andmetest, mis on tagantjärele kindlaks tehtud samal kalendriaastal, kui sekretariaat näitajad esimest korda osalistele saatis;

5) olenemata sellest, et riigid on liigitatud seotud abi tingimustele vastavateks ja mittevastavateks riikideks, kehtib Bulgaariale, Poolale, Rumeeniale, Slovaki Vabariigile, Tšehhi Vabariigile ja Ungarile seotud abi andmisel osalistevaheline kokkulepe püüda vältida kokkuleppe kehtivusajal sellist abistamist ja võimaldada üksnes otseseid annetusi või toidu- ja humanitaarabi. OECD riikide ministrid kiitsid sellise korralduse heaks 1991. aasta juunis.[8]

35. PROJEKTI VASTAVUS SEOTUD ABI TINGIMUSTELE

a) Seotud abi ei võimaldata riiklikele ega eraprojektidele, mis üldjuhul oleksid majanduslikult tasuvad turu või kokkuleppe tingimustel finantseerimise korral.

b) Sellise abi tingimustele vastavus sõltub:

- sellest, kas projekt on majanduslikult mittetasuv, st turupõhimõtetest lähtuva asjakohase hinnakujundusega ei suudeta saada tulu, mis kataks halduskulud ja võimaldaks kasutatavat kapitali teenindada (esimene võtmeküsimus), või

- sellest, kas teistelt osalistelt saadud teabe alusel on põhjust järeldada, et projekti finantseerimine turu või kokkuleppe tingimustel on ebatõenäoline (teine võtmeküsimus).

c) Alapunktis b esitatud põhiküsimuste abil püütakse kirjeldada, kuidas peaks projekti hindama, et otsustada, kas projekti tuleks finantseerida sellisest abist või turu või kokkuleppe tingimustele vastavast ekspordikrediidist. Punktides 62 ja 65 sätestatud konsulteerimise käigus tekivad eeldatavasti aja jooksul kogemused, mille abil saab eelnevalt täpsemalt määratleda nende kahe projektiliigi vahelise piiri nii ekspordikrediiti kui ka abi andvate asutuste jaoks.

36. TINGIMUSTELE VASTAVUSE EESKIRJADE ERANDID

a) Punktide 34 ja 35 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille soodustustase on 80 protsenti või rohkem, välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 33 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

b) Punkti 35 sätted ei kehti seotud abi kohta, mille väärtus on väiksem kui kahe miljoni ühiku suurune laenueriõigus (kaks miljonit SDRi), välja arvatud seotud abi, mis on osa punktis 33 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

c) Käesoleva peatüki eeskirjadest võib teha erandi, kui osalised selles kokku lepivad punktide 71-77 kohase ühisseisukoha menetluse teel. Osalised võivad punktide 34 ja 35 eeskirjadest erandi teha ka punkti 40 alapunktis c sätestatud korras.

d) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni määratletud vähimarenenud riikidele seotud abi andmise suhtes ei kohaldata punktide 34 ja 35 sätteid.

37. SEOTUD ABI SOODUSTUSTASEME MÄÄRATLUS

Seotud abi soodustustase sarnaneb arenguabikomitee kasutatava "annetusosa" mõistega. Annetuste puhul on soodustustase 100 protsenti. Laenude puhul on soodustustase laenu nimiväärtuse ja laenuvõtja tehtavate tulevaste laenuteenindusmaksete nüüdisväärtusest mahaarvatud summa vahe. See vahe väljendatakse protsentides laenu nimiväärtusest.

38. SEOTUD ABI SOODUSTUSTASEME ARVUTAMINE

Seotud abi soodustustaseme arvutamisel kasutatakse sama meetodit, mida arenguabikomitee kasutab annetusosa puhul, ainult et järgmiste erinevustega.

a) Teatavas vääringus oleva laenu soodustustaseme arvutamiseks kasutatav diskontomäär (diferentseeritud diskontomäär) muutub iga aasta 15. jaanuaril ja see muutus arvutatakse järgmiselt:

- keskmine turuintressi viitemäär + marginaal.

Marginaal (M) sõltub tagasimaksetähtajast (T) järgmiselt:

T M

alla 15 aasta 0,75

15 aastat kuni alla 20 aasta 1,00

20 aastat kuni alla 30 aasta 1,15

30 aastat ja rohkem 1,25;

- kõikide vääringute puhul arvutatakse keskmine turuintressi viitemäär nii, et leitakse eelnenud aasta 15. augusti ja jooksva aasta 14. veebruari vaheliste igakuiste turuintressi viitemäärade keskmine. Sel viisil leitud määr, sealhulgas marginaal, ümardatakse lähima kümnendikprotsendini. Kui mõnel vääringul on mitu turuintressi viitemäära, kasutatakse arvutamisel seda, mis kehtib punkti 16 alapunktis b esitatud pikima tagasimaksetähtaja puhul.

b) Soodustustaseme arvutamiseks kasutatav tähtpäev on punktis 9 määratletud krediiditähtaja algus.

c) Sidusfinantseerimise üldise soodustustaseme arvutamisel lähtutakse sellest, et järgmiste krediitide, rahaliste vahendite ja maksete soodustustase on null:

- kokkuleppega kooskõlas olev ekspordikrediit;

- muud turuintressimääradega või peaaegu turuintressimääradega rahalised vahendid;

- muud avaliku sektori rahalised vahendid, mille soodustustase on punkti 40 alapunktis a lubatud miinimumtasemest madalam, välja arvatud kohandamisjuhud, ja

- ostja tehtud sularahamaksed.

Soodustustaseme arvutamisel võetakse arvesse krediiditähtaja alguses või enne seda tehtud makseid, mida ei peeta sularahamakseteks.

d) Diskontomäär kohandamisel: tingimuste kohandamisel abi finantseerimisega tähendab täielik kohandamine kohandamist sama soodustustasemega, mis oli esialgsel pakkumisel ja mis on ümber arvutatud kohandamise ajal kehtiva diskontomäära alusel.

e) Soodustustaseme arvutamisel võetakse kohalikke kulusid ja hankeid kolmandatest riikidest arvesse üksnes siis, kui neid finantseerib doonorriik.

f) Finantseerimise üldise soodustustaseme leidmiseks korrutatakse finantseerimismeetme iga osa nimiväärtus vastava soodustustasemega, liidetakse tulemused ja jagatakse saadud summa osade nimiväärtuste kogusummaga.

g) Konkreetse abistamislaenu diskontomääraks on teatamise ajal kehtiv määr. Viivitamatu teatamise korral on diskontomääraks siiski laenutingimuste kinnitamise ajal kehtiv määr. Diskontomäära muutumine laenutähtajal ei muuda laenu soodustustaset.

h) Kui enne lepingu sõlmimist vahetatakse vääringut, muudetakse teatist. Soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks on muutmise päeval kehtiv määr. Muuta ei ole vaja, kui teine võimalik vääring ja kogu vajalik teave soodustustaseme arvutamiseks on märgitud esialgses teatises.

i) Olenemata alapunktist g on abistamiskrediidiliini raames sooritatavate üksiktehingute soodustustaseme arvutamisel kasutatavaks diskontomääraks algselt selle krediidiliini kohta teatatud määr.

39. SEOTUD ABI KEHTIVUSAEG

a) Osalised ei kehtesta seotud abi tingimusi kauemaks kui kaheks aastaks, olgu see abi seotud üksiktehingute finantseerimise või abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppega. Abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe korral algab kehtivusaeg sellele allakirjutamise päeval, millest teatatakse punkti 56 kohaselt; krediidiliini pikendamisest teatatakse nii, nagu oleks tegemist uue tehinguga, ning teatele lisatakse selgitav märkus selle kohta, et tegemist on pikendamisega ja et krediidiliini pikendatakse tingimustel, mis on lubatud pikendamisest teatamise ajal. Üksiktehingute, sealhulgas abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe alusel teatatavate üksiktehingute korral algab kehtivusaeg päeval, mil nõusolekust teatatakse sõltuvalt asjaoludest kas punkti 55 või 56 kohaselt.

b) Kui riik kaotab esimest korda õiguse saada Maailmapangalt 17aastasi laene, piirdub olemasolevate ja uute seotud abi käsitlevate protokollide ja krediidiliinide kehtivus ühe aastaga, mis algab punkti 34 alapunkti b kohase ümberliigitamise päevast.

c) Selliseid protokolle ja krediidiliine on võimalik pikendada üksnes tingimustel, mis on kokkuleppe punktide 34 ja 35 sätetega kooskõlas pärast:

- riikide ümberliigitamist ja

- kokkuleppe sätete muutmist.

Nendel asjaoludel võib olemasolevaid tingimusi kohaldada punktis 38 sätestatud diskontomäära muutumisest olenemata.

40. ERANDITEST HOIDUMISE KOHUSTUS SEOTUD ABI PUHUL

a) Osalised ei anna seotud abi, kui:

- selle soodustustase on vähem kui 35 protsenti või vähimarenenud riigist abisaaja puhul 50 protsenti või

- see ei vasta punkti 34 kohastele abi tingimustele, millest on välja arvatud punktis 36 sätestatud erandid.

b) Olenemata punkti 40 alapunkti a esimesest taandest ei kehti miinimumsoodustustaseme piirangud punkti 58 esimeses taandes sätestatud tehnilise abi kohta.

c) Olenemata punkti 40 alapunkti a teisest taandest võib osaline teha mittevastava pakkumise, kasutades selleks ühte järgmistest võimalustest:

- kohaldades punktides 71-77 kirjeldatud ühisseisukoha menetlust;

- esitades sellised abistamispõhjused, mida märkimisväärne osa osalistest toetab punktide 62 ja 63 kohaselt, või

- saates punkti 65 kohaselt kirja peasekretärile, mille puhul osalised eeldavad, et sellised juhtumid on erandlikud ja harvad.

41. TINGIMUSTE KOHANDAMINE

a) Osalised võivad kohandada oma tingimusi krediiditingimustega, millest on teatatud sõltuvalt asjaoludest kas punktis 55 või 56 sätestatud korras. Kohandatud toetus ei või kehtida kauem kui kohandamise eeskujuks olevad tingimused.

b) Tingimuste kohandamisel toetavad osalised kokkuleppega kooskõlas olevaid tingimusi, välja arvatud juhul, kui eeskujuks olev pakkumine ise on kokkuleppega vastuolus. Osaline, kes kavatseb kohandada tingimusi mõne teise osalise teatatud tingimustega, järgib sõltuvalt asjaoludest kas punktis 60 või 61 sätestatud korda.

c) Osaline, kes kavatseb kohandada tingimusi mitteosalise pakutavate tingimustega, mis ei vasta kokkuleppele, järgib punktis 53 sätestatud korda.

IV PEATÜKK

MENETLUSED

1. jagu. Ekspordikrediiti ja kaubandusega liituvat abi käsitlevad ühissätted

42. NÕUSOLEK

Nõusolek tähendab mis tahes vormis avaldust, millega teatatakse abi saavale riigile, ostjale, laenuvõtjale, eksportijale või finantseerimisasutusele tahtest või kavatsusest anda riiklikku toetust.

43. KINDEL KOHUSTUS

Täites sissejuhatuses osutatud kohustust anda endast parim ja tunnustades kasu, mis võib tuleneda, kui teatava tehingu krediiditingimuste suhtes jõutakse selgelt määratletud ühisele seisukohale, võtavad osalised kindla kohustuse:

- järgida rangelt teatamismenetlusi ning eelkõige teatada nõusoleku andmisest eelnevalt ja mitte hiljem kui selleks ettenähtud ajal;

- edastada kogu teave, mida nõutakse sõltuvalt asjaoludest kas IV või V lisas esitatud vormis;

- vastata viivitamata punktide 67 ja 68 kohastele järelepärimistele;

- vahetada teavet võimalikult varajases järgus punktide 70-77 kohaselt, et jõuda ühisele seisukohale teatavate tehingute krediiditingimustes;

- suhtuda pooldavalt suuliste konsultatsioonide taotlustesse;

- mitte tegutseda nii, et konsulteerimis- ja teatamismenetlused kaotavad oma tähenduse seetõttu, et osalistele jäetakse tehingu arutamiseks liiga vähe aega.

44. VASTAMISAEG

Punktide 67-70 kohases teabevahetuses teatab osaline teistele osalistele nendest krediiditingimustest, millistel ta kavatseb toetada teatavat tehingut, ja ta võib nõuda teistelt osalistelt samalaadset teavet. Kui järelepärimise esitanud osaline ei ole saanud vastust seitsme kalendripäeva jooksul, võib ta eeldada, et teised osalised toetavad tehingut soodsaimatel kokkuleppega lubatud tingimustel. Eriti kiireloomulistel juhtudel võib järelepärimise teinud osaline paluda kiiremat vastust.

45. KÕIKIDE TEATISTE TÜÜPVORM

Kokkuleppe menetlustega ettenähtud teatised edastatakse sõltuvalt asjaoludest kas IV või V lisas sisalduva tüüpvormi kohaselt ja nende ärakirjad saadetakse sekretariaadile.

46. TEAVE RIIKLIKU TOETUSE KOHTA

Kui osaline nõustub andma riiklikku toetust, millest ta on teatanud punktides 47-56, 60 ja 61 sätestatud menetluste kohaselt, teatab ta sellest igal juhul kõikidele teistele osalistele ja märgib teatise viitenumbri asjakohasele võlausaldajate teavitussüsteemi (CRS) vormile 1c.

2. jagu. Ekspordikrediidist teatamise menetlused

47. ERANDID: EELNEV TEATAMINE KOOS ARUTELUGA

a) Eeldatakse, et osalised ei riku punktis 27 sätestatud kohustust hoiduda eranditest ega kaldu muul viisil kõrvale kokkuleppe eeskirjadest. Kui osaline siiski kavatseb äärmuslikel asjaoludel anda toetust kokkuleppest erinevatel tingimustel, teatab ta kõikidele teistele osalistele sellistest tingimustest vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist. Kui kõnealuse ajavahemiku jooksul teeb mõni teine osaline ettepaneku aruteluks, ootab teatamise algatanud osaline veel kümme kalendripäeva enne selliste tingimuste suhtes nõusoleku andmist. Tavaliselt toimub selline arutelu välksidevahendite (nt OLIS) abil.

b) Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust tingimustel, mis ei ole kokkuleppega kooskõlas, või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

48. LUBATUD ERANDID: EELNEV TEATAMINE KOOS ARUTELUGA

a) Osaline teatab kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist oma kavatsusest kohaldada alammäärast väiksemat garantiipreemiat (pärast seotud tingimustele vastavat korrigeerimist) juhul, mil riigi laenurisk on kas üle kantud või kõrvaldatud või siis piiratud või välistatud terveks võla tagasimaksetähtajaks punkti 27 alapunkti b kohaselt. Teatis sisaldab selgitust ja põhjendust V lisa punkt 9 kohaselt. Kui mõni teine osaline teeb kõnealuse ajavahemiku jooksul ettepaneku aruteluks, ootab teatamise algatanud osaline veel kümme kalendripäeva. Kui garantiipreemia on alammäärast vähemalt 25 protsenti väiksem, teatab osaline sellest kõikidele teistele osalistele vähemalt kakskümmend kalendripäeva enne nõusoleku andmist.[9]

49. LUBATUD ERANDID: EELNEV TEATAMINE ILMA ARUTELUTA

a) Osaline teatab kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme kalendripäeva enne nõusoleku andmist oma kavatsusest:

1) anda I kategooria riigi puhul toetust tagasimaksetähtaja puhul, mis on pikem kui viis aastat, kuid mitte pikem kui kaheksa ja pool aastat;

2) mitte järgida põhisumma või intresside puhul punkti 13 alapunktides a ja b ja punkti 14 alapunktis a kirjeldatud tavalist maksmise korda;

3) anda toetust muu elektrijaama puhul kui tuumaelektrijaam, kusjuures tagasimaksetähtaeg ületab asjakohast punktis 10 sätestatud ülemmäära, kuid mitte punkti 11 alapunktis a sätestatud kahtteist aastat;

4) anda kokkuleppega lubatutest soodsamate krediiditingimuste korral toetust mis tahes laeva puhul, millele kohaldatakse laevade ekspordikrediiti käsitlevat käsituslepet, või

5) rakendada riigi maksejõuetusriskiga seotud garantiipreemia alammäära vähendust punkti 22 alapunkti f kohaselt.

b) Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust teatatud erandlikel tingimustel või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

50. KOHANDAMINE ERANDITEGA

Osaline, kes kavatseb oma tingimusi kohandada teatatud erandtingimustega, järgib allpool sätestatud korda.

Kui teatamise algatanud osaline ei ole saatnud teadet selle kohta, et ta on loobunud oma kavatsusest teha erandeid, võivad osalised pärast punktis 47 sätestatud asjakohase ooteaja möödumist anda toetust järgmiselt:

- täieliku kohandamise korral ehk tingimuste puhul, mis sisaldavad erandiga samasugust osa, kuid mis muidu vastavad kokkuleppele, teatab tingimusi kohandav osaline võimalikult ruttu oma kavatsusest, või

- mittetäieliku kohandamise korral, mis tuleneb esialgsest erandist, ehk mõne muu tingimuste osa puhul, mille suhtes kohaldatakse punkti 29 piiranguid, teatab tingimusi kohandav osaline uuest erandist, algatab eelneva teatamise ja arutelu menetluse, kus kummagi tähtaeg on viis päeva, ja ootab selle lõppu. Kõnealune tähtaeg võib langeda kokku esialgse teate saatnud osalise algatatud eelneva teatamise ja arutelu menetluse tähtajaga, kuid ei tohi lõppeda enne punkti 47 alapunktis a sätestatud kümne või kahekümne kalendripäeva pikkuse tähtaja möödumist.

51. KOHANDAMINE LUBATUD ERANDITEGA

Osaline, kes kavatseb oma tingimusi kohandada lubatud erandiga, järgib allpool sätestatud korda.

Kui teatamise algatanud osaline ei ole saatnud teadet selle kohta, et ta on loobunud oma kavatsusest anda toetust tingimustel, mis kujutavad endast lubatud erandit, võivad osalised pärast sõltuvalt asjaoludest kas punktis 48 või 49 sätestatud ooteaja möödumist anda toetust järgmiselt:

- täieliku kohandamise korral ehk tingimuste puhul, mis sisaldavad lubatud erandiga samasugust osa, kuid mis muidu vastavad kokkuleppele, teatab tingimusi kohandav osaline võimalikult ruttu oma kavatsusest, või

- mittetäieliku kohandamise korral, mis tuleneb esialgsest teatisest, ehk mõne muu tingimuste osa puhul, mille suhtes kohaldatakse punkti 29 kohaseid piiranguid, saadab tingimusi kohandav osaline uue teate, algatab eelneva teatamise menetluse, kus tähtaeg on viis päeva, ja ootab selle lõppu. Kõnealune tähtaeg võib langeda kokku teatamise algatanud osalise algatatud eelneva teatamise menetluse tähtajaga, kuid ei tohi sõltuvalt asjaoludest lõppeda enne kas punktis 48 või 49 sätestatud kümne kalendripäeva pikkuse tähtaja möödumist.

Sekretariaat säilitab elektroonilises teabevahetussüsteemis garantiipreemiate alammääradest eeskuju võtmist käsitlevate teatiste andmed.

52. KOHANDAMINE MITTEVASTAVATE TEATAMATA TINGIMUSTEGA

a) Osaline, kes kavatseb tingimusi kohandada väidetavalt mittevastavate tingimustega, millest mõni teine osaline ei ole teatanud ja mis käsitlevad üksiktehingut või krediidiliini, püüab mõistlike pingutuste abil kindlaks teha, kas selliseid tingimusi pakutakse. Tingimusi kohandav osaline on teinud mõistlikud pingutused ja seega saanud õiguse tingimusi kohandada, kui ta on välksidevahendite (nt OLIS) abil teatanud teisele osalisele oma kavatsusest tingimusi kohandada, kuid ei ole kolme tööpäeva jooksul (v.a teatise kättesaamise päev) saanud kinnitust, et mittevastavaid tingimusi ei kohaldata.

b) Krediidiliiniga võib tingimusi kohandada seoses üksiktehingu või krediidiliiniga; mõlemal juhul ei kehti tingimusi kohandava osalise pakkumine kauem kui eeskujuks olev krediidiliin.

c) Osaline, kes kavatseb tingimusi kohandada mõne teise osalise mittevastavate tingimustega:

- järgib täieliku kohandamise korral sõltuvalt asjaoludest kas punkti 50 või 51 esimeses taandes sätestatud korda;

- järgib mittetäieliku kohandamise korral sõltuvalt asjaoludest kas punkti 50 või 51 teises taandes sätestatud korda.

53. TINGIMUSTE KOHANDAMINE MITTEOSALISE PAKUTAVATE TINGIMUSTEGA

Enne tingimuste kohandamist mitteosalise pakutavate oletatavasti mittevastavate tingimustega teeb osaline kõik pingutused veendumaks, et kõnealuseid tingimusi toetatakse riiklikult. Osaline teatab kõikidele teistele osalistele nende pingutuste laadist ja tulemustest.

Osaline, kes kavatseb kohandada tingimusi muu mitteosalise pakutavate mittevastavate tingimustega, järgib punkti 47 alapunktis a sätestatud eelneva teatamise ja arutelu menetlust.

3. jagu. Kaubandusega liituvast abist teatamise menetlused

54. ERANDID: EELNEV TEATAMINE KOOS ARUTELUGA

a) Eeldatakse, et osalised ei riku punktis 40 sätestatud kohustust hoiduda eranditest ega kaldu muul viisil kõrvale kokkuleppe eeskirjadest. Kui osaline siiski kavatseb äärmuslikel asjaoludel anda toetust kokkuleppest erinevatel tingimustel, teatab ta kõikidele teistele osalistele sellistest tingimustest punktides 55 ja 56 sätestatud korras. See ei piira punkti 40 alapunktis b osutatud menetlusi ega asjaolusid.

b) Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust tingimustel, mis ei ole kokkuleppega kooskõlas, või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

55. EELNEV TEATAMINE

a) Osaline teatab eelnevalt oma kavatsusest riiklikult toetada:

- kaubandusega liituvat sidumata abi, mille väärtus on vähemalt kaks miljonit SDRi ja soodustustase väiksem kui 80 protsenti;

- kaubandusega liituvat sidumata abi, mille väärtus on väiksem kui kaks miljonit SDRi ja annetusosa (arenguabikomitee määratluse järgi) väiksem kui 50 protsenti;

- kaubandusega liituvat seotud abi, mille väärtus on vähemalt kaks miljonit SDRi ja soodustustase väiksem kui 80 protsenti;

- kaubandusega liituvat seotud abi, mille väärtus on vähem kui kaks miljonit SDRi ja soodustustase väiksem kui 50 protsenti.

b) Eelnev teatis edastatakse vähemalt kolmkümmend tööpäeva enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb saabub varem.

c) Punkti 55 alapunkti a kolmanda taande kohane eelnev teatis, mis käsitleb rohkem kui 50 miljoni SDRi suurust projekti, sisaldab projekti kohta täiendavat teavet, milles selgitatakse, miks teatava osalise arvates vastab projekt seotud abi tingimustele, pidades silmas punkti 35 alapunkti b võtmeküsimusi.

d) Kui teatamise algatanud osaline muudab oma kavatsust anda toetust tingimustel, mis ei ole kokkuleppega kooskõlas, või loobub sellisest kavatsusest, teatab ta sellest viivitamata kõikidele teistele osalistele.

e) Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse seotud abi suhtes, mis on osa punktis 33 kirjeldatud sidusfinantseerimisest.

56. VIIVITAMATU TEATAMINE

Osaline teatab kõikidele teistele osalistele viivitamata, st kahe tööpäeva jooksul nõusoleku andmisest, kui ta annab riiklikku toetust kaubandusega liituva seotud abi puhul, mille väärtus on:

- vähemalt kaks miljoni SDRi ja soodustustase 80 protsenti või rohkem, või

- vähem kui kaks miljonit SDRi ja soodustustase vähemalt 50 protsenti.

Samuti teatab osaline viivitamata kõikidele teistele osalistele abistamisprotokolli, -krediidiliini või samasuguse kokkuleppe allkirjastamisest.

57. SIDUMATA ABI KÄSITLEVAD ERANDID

Teatada ei ole vaja sidumata abi finantseerimisest, mille väärtus on:

- vähemalt kaks miljonit SDRi ja soodustustase 80 protsenti või rohkem, või

- vähem kui kaks miljonit SDRi ja annetusosa (arenguabikomitee määratluse järgi) vähemalt 50 protsenti.

58. TEHNILIST ABI JA VÄIKEPROJEKTE KÄSITLEVAD ERANDID

Punktides 55 ja 56 sätestatud teatamismenetlused ei kehti järgmistel juhtudel:

- tehniline abi: seotud abi, milles riikliku arenguabi osa seisneb üksnes tehnilises koostöös, mille väärtus on kas väiksem kui kolm protsenti tehingu koguväärtusest või väiksem kui üks miljon Ameerika Ühendriikide dollarit, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem, ja

- väikeprojektid: tootmisvahendite hanked, mille väärtus on väiksem kui üks miljon Ameerika Ühendriikide dollarit ja mida finantseeritakse täielikult arenguabiannetustest.

59. ABI SEOTUS

Osaline võib punkti 31 alapunkti c kohaselt nõuda lisateavet mis tahes vormis oleva abi seotuse kohta.

60. TINGIMUSTE KOHANDAMINE EELNEVALT TEATATUD TINGIMUSTEGA

Osaline, kes kavatseb tingimusi kohandada eelnevalt teatatud seotud abi tingimustega, järgib allpool sätestatud korda.

Kui algatanud osaline ei ole saatnud teadet selle kohta, et ta on loobunud oma kavatsusest abi anda, võivad osalised pärast punkti 55 alapunktis b osutatud kolmekümne tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist toetada seotud abi järgmiselt:

- täieliku kohandamise korral ehk tingimuste puhul, millest tuleneb sama soodustustase, teatab tingimusi kohandav osaline võimalikult ruttu oma kavatsusest, või

- mittetäieliku kohandamise korral, mis tuleneb esialgsest teatisest, ehk mõne muu tingimuste mittevastava osa puhul, mille suhtes kohaldatakse punkti 41 kohaseid piiranguid, algatab tingimusi kohandav osaline eelneva teatamise menetluse, kus tähtaeg on viis päeva, ja ootab selle lõppu. Kõnealune tähtaeg võib langeda kokku esialgse teatise saatnud osalise algatatud eelneva teatamise ja arutelu menetluse tähtajaga, kuid ei tohi lõppeda enne punkti 55 alapunktis b sätestatud kolmekümne tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist.

61. TINGIMUSTE KOHANDAMINE VIIVITAMATA TEATATUD TINGIMUSTEGA

Eelnevalt ei ole vaja teatada, kui osaline kavatseb tingimusi kohandada tingimustega, millest on punkti 56 kohaselt viivitamata teatatud.

4. jagu. Konsulteerimismenetlused kaubandusega liituva abi puhul

62. KONSULTEERIMISE EESMÄRK

a) Osaline, kes soovib selgitust seotud abi võimalike kaubanduslike põhjuste kohta, võib nõuda täieliku abi laadi hinnangu (kirjeldatud VI lisas) esitamist.

b) Lisaks sellele võib osaline taotleda punkti 63 kohast konsulteerimist teiste osalistega Selline konsulteerimine hõlmab ka punktis 69 kirjeldatud suulisi konsultatsioone, kus arutatakse:

- kõigepealt seda, kas abipakkumine täidab punktide 34 ja 35 nõudeid, ja

- vajadusel seda, kas abipakkumine on põhjendatud, isegi kui punktide 34 ja 35 nõuded ei ole täidetud.

63. KONSULTEERIMISE ULATUS JA AEG

a) Konsulteerimise käigus võib osaline nõuda muu hulgas järgmist teavet:

- üksikasjaliku teostatavusuuringu või projekti eelhindamise tulemused;

- kas on olemas konkureeriv soodustusteta finantseerimist või abi finantseerimist hõlmav pakkumine;

- projekti eeldatav välisvääringutulu või -sääst;

- kas tehakse koostööd mitmepoolsete organisatsioonidega, näiteks Maailmapangaga;

- rahvusvahelise võistupakkumise (ICB) võimalus, eriti kui doonorriigi tarnija on teinud soodsaima pakkumise;

- mõju keskkonnale;

- erasektori osalus;

- soodus- või abikrediidist teatamise aeg (nt kuus kuud enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva).

b) Pärast konsulteerimise lõpulejõudmist teatab sekretariaat mõlema punktis 62 esitatud küsimuse vastustest kõikidele osalistele vähemalt kümme tööpäeva enne pakkumistähtaja lõppu või nõusoleku andmise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb saabub varem. Kui konsulteerivad osalejad on lahkarvamusel, palub sekretariaat teistel osalistel avaldada oma arvamust viie tööpäeva jooksul. Sekretariaat vahendab need arvamused teatise saatnud osalisele, kes peaks oma abipakkumist uuesti kaaluma, kui pakkumine ei leia märkimisväärset toetust.

64. KONSULTEERIMISMENETLUS SUURPROJEKTIDE PUHUL

Kui osaline ei ole punkti 55 alapunkti c kohaselt esitatud projekti käsitleva lisateabega rahul, võib ta nõuda veel lisateavet. Seejärel võib osaline taotleda artiklit 63 kohast konsultatsiooni. Selle konsultatsiooni käigus pööratakse abi asjakohasuse üle otsustamisel erilist tähelepanu turu või kokkuleppe tingimustele vastava finantseerimise eeldatavale võimalikkusele.

65. KONSULTATSIOONIDE TULEMUSED

a) Doonorriik, kes soovib projekti teostada märkimisväärse toetuse puudumisest olenemata, teatab oma kavatsusest teistele osalistele eelnevalt, kuid mitte hiljem kui kuuskümmend kalendripäeva pärast konsultatsiooni lõppu ehk eesistuja lõppjärelduse vastuvõtmist. Samuti saadab doonorriik OECD peasekretariaadile kirja, milles ta esitab konsultatsiooni tulemused ja selgitab esmajärgulisi kaubandusega mitteseotud riiklikke huve, mis sunnivad teda niiviisi toimima. Osalised eeldavad, et sellised juhtumid on erandlikud ja harvad.

b) Doonorriik teatab viivitamata osalistele, et ta on saatnud OECD peasekretariaadile kirja, mille ärakirja ta lisab oma teatisele. Doonorriik ega ükski teine osaline ei anna nõusolekut seotud abi kohta enne, kui kõnealuse teatise saatmisest osalistele on möödunud kümme tööpäeva. Projektide puhul, millel leiti konsultatsioonide käigus olevat konkureerivaid turutingimustel põhinevaid pakkumisi, pikeneb kõnealune tähtaeg kümnelt tööpäevalt viieteistkümnele.

c) Sekretariaat jälgib konsultatsioonide kulgu ja tulemusi.

5. jagu. Teabevahetusmenetlused ekspordikrediidi ja kaubandusega liituva abi puhul

66. KONTAKTASUTUSED

Kogu teabevahetus toimub igas riigis olevate määratud kontaktasutuste vahel välksidevahendite (nt OLIS) abil ja seda käsitletakse salajasena.

67. JÄRELEPÄRIMISTE ULATUS

a) Osaline võib küsida mõnelt teiselt osaliselt, kuidas too suhtub mõnda kolmandasse riiki, mõne kolmanda riigi asutusse või teatavasse äritegemisviisi.

b) Osaline, kellelt taotletakse riiklikku toetust, võib saata mõnele teisele osalisele järelepärimise, mis sisaldab soodsaimaid krediiditingimusi, mille korral järelepäriv osaline oleks valmis toetust andma.

c) Osaline, kes on kuulnud väidetest, et mõni muu osaline on pakkunud kokkuleppest kõrvalekalduvat riiklikku toetust, võib saata sellele osalisele järelepärimise, milles esitatakse selliste väidete aluseks olevad andmed.

d) Kui järelepärimine saadetakse rohkem kui ühele osalisele, loetletakse selles saajad.

e) Igast järelepärimisest saadetakse sekretariaadile ärakiri.

68. VASTUSTE ULATUS

a) Osaline, kellele saadetakse järelepärimine, vastab seitsme kalendripäeva jooksul ja annab nii palju teavet kui võimalik. Vastuses esitatakse võimalikult täpselt otsus, mille osaline tõenäoliselt langetab. Vajaduse korral järgneb täiemahuline vastus niipea kui võimalik. Igast vastusest saadetakse ärakiri teistele järelepärimise saajatele ja sekretariaadile.

b) Kui vastus järelepärimisele muutub hiljem asjakohatuks mis tahes põhjusel, näiteks seetõttu, et:

- on esitatud taotlus või taotlust on muudetud või see on tagasi võetud või

- kaalutakse muid tingimusi,

läkitatakse viivitamata uus vastus, millest saadetakse ärakiri kõikidele järelepärimise saajatele ja sekretariaadile.

69. SUULISED KONSULTATSIOONID

a) Osalised lepivad kokku, et vastavad viie tööpäeva jooksul pooldavalt suuliste konsultatsioonide taotlustele, eriti kui olemasolevad teabevahetusmenetlused tunduvad olevat ebapiisavad.

b) Kõikidele osalistele teatatakse igast suuliste konsultatsioonide taotlusest. Konsultatsioonid toimuvad pärast viie tööpäeva pikkuse tähtaja lõppu niipea kui võimalik.

c) Konsultatsiooni taotlev osaline toimib eesistujana ja vastutab kõikidele konsultatsiooni osalistele vastuvõetava kohtumisaja ja -koha leidmise eest. Teisi osalisi teavitatakse vastavalt.

d) Juhul kui tehing, mille üle nõu peetakse, on juba toimunud, valivad asjaosalised eesistuja. Kui konsultatsioon ei toimu OECD peakorteris Pariisis, osutab konsultatsiooni taotlev osaline asjaajamisteenuseid, sealhulgas vajadusel tõlketeenust.

e) Sekretariaat edastab konsultatsiooni tulemused viivitamata kõikidele osalistele. Kui sekretariaat ei saa osaleda väljaspool OECD peakorterit toimuval kohtumisel, tagab eesistuja, et konsultatsiooni tulemustest teatatakse sekretariaadile.

f) Eesistuja kooskõlastab sekretariaadiga vajalikud järelmeetmed.

g) Teabevahetuse või suuliste konsultatsioonide tulemuseks võib olla ühisseisukoht.

70. ÜHISSEISUKOHT

Ühisseisukoht on osaliste vaheline käsituslepe riikliku toetuse aluste kohta teatava tehingu või teatavate asjaolude puhul. See võib sisaldada tingimusi, mis on kokkuleppega lubatutest soodsamad või ebasoodsamad. Vastuvõetud ühisseisukohas sisalduvad eeskirjad asendavad kokkuleppe eeskirju üksnes ühisseisukohas nimetatud tehingu või asjaolude puhul.

71. ÜHISSEISUKOHA MENETLEMINE JA VORM

a) Ühisseisukoha ettepanekud suunatakse üksnes sekretariaadile. Sekretariaat saadab ühisseisukoha ettepaneku kõikidele osalistele ja seotud abi puhul ka kõikidele arenguabikomitee kontaktasutustele. Ettepaneku tegijat OLISi teadetetahvlil (Bulletin Board) olevasse ühisseisukohtade registrisse ei märgita. Sekretariaat võib ettepaneku tegija nime nõudmise korral siiski suuliselt avaldada mõnele osalisele või arenguabikomitee liikmele. Sekretariaat peab selliste nõuete kohta arvestust.

b) Ühisseisukoha ettepanekule märgitakse kuupäev ja ettepanek esitatakse järgmise vormi kohaselt:

- viitenumber, millele järgneb sõna "ühisseisukoht";

- impordiriigi ja ostja nimi;

- projekti nimi või võimalikult täpne kirjeldus, et projekti oleks võimalik kindlaks teha;

- ettepaneku teinud riigi kavandatud tingimused;

- ühisseisukoha ettepanek;

- teadaolevate konkureerivate pakkujate riikkondsus ja nimi;

- kaubanduslike ja finantseerimispakkumiste esitamise lõpptähtpäev ja pakkumisvõistluse number, kui see on teada;

- muu asjakohane teave, sealhulgas ühisseisukoha ettepaneku tegemise põhjused, projekti käsitlevate uuringute olemasolu ja/või eriasjaolud.

c) Punkti 34 alapunkti b punkti 4 kohaselt tehtud ühisseisukoha ettepanek suunatakse sekretariaadile ja selle ärakiri saadetakse kõikidele osalistele. Ühisseisukoha ettepaneku teinud osaline esitab täieliku selgituse selle kohta, miks tema arvates tuleks teatav riik liigitada punkti 34 alapunktis b sätestatust erineval viisil.

72. ÜHISSEISUKOHA ETTEPANEKULE VASTAMINE

a) Vastused antakse kahekümne kalendripäeva jooksul, kuigi osalisi kutsutakse vastama ühisseisukoha ettepanekule võimalikult kiiresti.

b) Vastuses võib olla taotlus lisateabe saamiseks, heakskiit, tagasilükkamine, ühisseisukoha muudatusettepanek või alternatiivettepanek.

c) Osalist, kes teatab, et tal puudub seisukoht, kuna eksportija ega abi saava riigi asutused ei ole projekti toetamise küsimuses tema poole pöördunud, loetakse ühisseisukoha ettepaneku heaks kiitnuks. Kui sellise osalise poole pöördutakse pärast ühisseisukoha jõustumist, võib ta kohaldada punkti 77 alapunktides a-d sätestatud korda, kui ta soovib pakkuda ühisseisukohas sätestatutest leebemaid tingimusi.

73. ÜHISSEISUKOHA HEAKSKIITMINE

a) Kahekümne kalendripäeva pärast teatab sekretariaat kõikidele osalistele, mis on ühisseisukoha ettepanekust saanud. Kui kõik osalised ei ole ühisseisukoha ettepanekut heaks kiitnud, kuid ükski osaline ei ole seda ka tagasi lükanud, jääb ettepanek lahtiseks veel kaheksaks kalendripäevaks.

b) Pärast seda lisatähtaega loetakse osalist, kes ei ole ühisseisukoha ettepanekut selgesõnaliselt tagasi lükanud, ühisseisukoha heaks kiitnuks. Sellest olenemata võib iga osaline, sealhulgas ettepaneku teinud osaline, seada ühisseisukoha ettepanekule oma heakskiidu andmise tingimuseks, et selle kiidab selgesõnaliselt heaks veel vähemalt üks osaline.

c) Kui osaline ei kiida heaks ühte või mitut ühisseisukoha osa, kiidab ta vaikimisi heaks kõik muud ühisseisukoha osad. Sellise osalise heakskiitmise tõttu võivad teised osalised muuta oma hoiakut ettepandud ühisseisukoha suhtes. Kõik osalised võivad pakkuda ühisseisukohaga hõlmamata tingimusi või kohandada oma tingimusi selliste tingimustega.

d) Ühisseisukohta, mida ei ole heaks kiidetud, võib uuesti kaaluda punktides 71 ja 72 sätestatud menetluste kohaselt. Sellisel juhul ei ole osaliste algsed otsused neile siduvad.

74. LAHKARVAMUS ÜHISSEISUKOHA PUHUL

Kui ettepaneku teinud osaline ja muudatus- või alternatiivettepaneku teinud osaline ei jõua kaheksa kalendripäeva pikkuse lisatähtaja jooksul ühisseisukoha suhtes kokkuleppele, võivad nad seda tähtaega omavahelisel kokkuleppel pikendada. Sekretariaat teatab sellistest pikendamistest kõikidele osalistele.

75. ÜHISSEISUKOHA JÕUSTUMINE

Sekretariaat teatab kõikidele osalistele kas ühisseisukoha jõustumisest või selle tagasilükkamisest; ühisseisukoht jõustub kolmandal kalendripäeval pärast sellist teadaannet. Sekretariaat teeb OLISi kaudu kättesaadavaks pidevalt ajakohastatava loendi vastuvõetud või veel otsustamata ühisseisukohtadest.

76. ÜHISSEISUKOHA KEHTIVUS

a) Vastuvõetud ühisseisukoht kehtib kaks aastat alates selle jõustumisest, kui sekretariaadile ei teatata, et ühisseisukoht ei ole enam asjakohane ja et kõik osalised jagavad seda arvamust. Ühisseisukoht kehtib veel kaks aastat, kui osaline taotleb pikendamist neljateistkümne kalendripäeva jooksul enne algse kehtivustähtaja lõppu. Järgmistes pikendamistes võib kokku leppida samas korras. Punkti 34 alapunkti b punkti 4 kohaselt vastuvõetud ühisseisukoht kehtib seni, kuni saadakse Maailmapanga andmed järgmise aasta kohta.

b) Sekretariaat jälgib ühisseisukohtade seisundi arengut ja hoiab osalisi kursis, milleks ta peab OLISis loendit kehtivate ühisseisukohtade seisundi kohta. Muu hulgas teeb sekretariaat järgmist:

- lisab uusi ühisseisukohti, kui osalised on need heaks kiitnud,

- muudab kehtivustähtaja lõppemispäeva, kui mõni osaline taotleb pikendamist,

- jätab välja ühisseisukohad, mille kehtivustähtaeg on lõppenud,

- avaldab iga kvartal loendi ühisseisukohtadest, mille kehtivustähtaeg lõpeb järgmises kvartalis.

77. ÜHISSEISUKOHAST KÕRVALEKALDUMINE

a) Osaline, kes kavatseb toetust anda ühisseisukohas kokkulepitutest soodsamatel tingimustel, teatab sellest kõikidele osalistele ja sekretariaadile vähemalt kuuskümmend kalendripäeva enne nõusoleku andmist:

b) selles teatises selgitab osaline, miks ta kavatseb anda toetust ühisseisukohas kokkulepitutest soodsamatel tingimustel, ja kuidas välditakse seda, et need tingimused ei põhjusta abi kättesaadavusest mõjutatud ostuotsuse tegemist (lisades võimaliku rahvusvahelise võistupakkumise (ICB) tulemuse);

c) asjakohasest tehingust huvitatud osalise taotlusel korraldab sekretariaat suulise konsultatsiooni;

d) kui suulisel konsultatsioonil ei kujundata mõnda muud ühisseisukohta, ei anna osalised nõusolekut enne, kui suulisest konsultatsioonist on möödunud kakskümmend kaheksa kalendripäeva või teatamisest kuus kalendripäeva, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem;

e) osaline võib jätta endale õiguse kohandada kooskõlas punktidega 50, 53, 60 ja 61 oma tingimusi ühisseisukohas kokkulepitust soodsama pakkumisega.

6. jagu. Miinimumintressimääradest teatamist käsitlevad rakendussätted

78. MIINIMUMINTRESSIMÄÄRADEST TEATAMINE

a) Punkti 16 sätete kohaselt kindlaksmääratavatest vääringute turuintressi viitemääradest teatatakse välksidevahendite abil vähemalt kord kuus sekretariaadile, kes edastab need kõikidele osalistele;

b) selline teatis peab jõudma sekretariaati hiljemalt viis päeva pärast saadetava teabega hõlmatud kuu lõppu. Seejärel teatab sekretariaat kohaldatavatest määradest viivitamata kõikidele osalistele.

79. INTRESSIMÄÄRADE JÕUSTUMINE

Kõik intressimäärade muudatused jõustuvad järgneva kuu viieteistkümnendal päeval.

80. INTRESSIMÄÄRADE VIIVITAMATA MUUTMINE

Kui turusuundumuste tõttu on vaja muuta mõnda turuintressi viitemäära kuu keskel, jõustub muudetud määr kümme päeva pärast seda, kui teatis muudatuse kohta on jõudnud sekretariaati.

7. jagu. Garantiipreemiatega seotud teabevahetust käsitlevad rakendussätted

81. GARANTIIPREEMIAID KÄSITLEVA TEABE ELEKTROONILINE VAHETAMINE

Osalised annavad VII lisas osutatud teavet, et hõlbustada garantiipreemiate alammäärasid käsitlevate kokkuleppe sätete rakendamist.

8. jagu. Läbivaatused

82. IGA-AASTANE LÄBIVAATUS

a) Osalised vaatavad vähemalt kord aastas läbi kokkuleppe toimimise. Läbivaatus toimub tavaliselt iga aasta teises kvartalis. Läbivaatusel uurivad osalised muu hulgas teatamismenetlusi, erandeid, eristatud diskontomäärade süsteemi rakendamist ja toimimist, seotud abi käsitlevaid eeskirju ja menetlusi, tingimuste kohandamist, varasemaid kohustusi, põllumajandustoodetega seotud krediidi andmise tavasid ja kokkuleppe osaliste ringi laiendamise võimalusi;

b) see läbivaatus põhineb osaliste kogemustel ja nende ettepanekutel parandada kokkuleppe toimimist ja tõhusust. Osalised võtavad arvesse kokkuleppe eesmärke ning valitsevat majandus- ja rahandusolukorda. Teave ja ettepanekud, mida osalised soovivad selleks läbivaatuseks edastada, peavad jõudma sekretariaati hiljemalt nelikümmend viis päeva enne läbivaatuse kuupäeva.

83. MIINIMUMINTRESSIMÄÄRADE LÄBIVAATAMINE

a) Osalised vaatavad korrapäraselt läbi turuintressi viitemäärade kindlaksmääramise süsteemi tagamaks, et teatatud määrad kajastavad valitsevaid turutingimusi ja vastavad nende määrade kehtestamise aluseks olevatele eesmärkidele. Sellised läbivaatused hõlmavad ka nende määrade kohaldamisel neile lisatavaid marginaale.

b) Osaline võib esitada eesistujale põhjendatud taotluse erakorraliseks läbivaatuseks, kui ta leiab, et ühe või mitme vääringu turuintressi viitemäär ei kajasta enam valitsevaid turutingimusi.

84. GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRADE JA SEOTUD KÜSIMUSTE LÄBIVAATAMINE

Osalised vaatavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas täielikult läbi garantiipreemiaid käsitlevad eeskirjad ja menetlused. Sellised läbivaatused hõlmavad:

- riigi laenuriski mudeli menetlusi, et uurida kogemuste põhjal mudeli sobivust;

- garantiipreemia alammäärasid, et kohandada neid aja jooksul ja seega tagada, et need vastavad täpselt riskile, võttes arvesse kolme garantiipreemiaandmete allikat: tekke- ja kassapõhised raamatupidamisandmed ja vajaduse korral eraturu näitajad;

- seotud tingimuste süsteemi;

- kogemusi, mis on saadud seoses asjaoludega, mille korral võib garantiipreemiate alammäärasid vähendada, ja selliste vähenduste sobivat suurust. Läbivaatuse hõlbustamiseks esitab sekretariaat aruanded kõikide teatiste kohta.

V PEATÜKK

EDASPIDINE TÖÖ

85. ÜLDINE SIDUMATUS

Osalised kinnitavad oma otsust teha koostööd arenguabikomitee finantsküsimuste töörühmaga (DAC/FA), et seada eesmärgid abi sidumatuse suurendamise vallas ja täpsemalt määratleda sidumata ja seotud abi. Nad jälgivad tähelepanelikult arenguabikomitee finantsküsimuste töörühma edusamme selles vallas. Osalised kutsuvad nimetatud töörühma uurima, kuidas saaks parandada korrale allumist ja läbipaistvust:

a) korrale allumine: osalised alustavad kiiresti arutelu arenguabikomitee finantsküsimuste töörühmaga, et leppida kokku abi sidumatuse suurendamises;

b) läbipaistvus: järgmiste läbipaistvust parandavate meetmete üksikasjalikud eeskirjad tuleb välja töötada koos arenguabikomitee finantsküsimuste töörühmaga:

- sidumata abist teatamine hiljemalt enne pakkumismenetluse algust või näiteks 45 kalendripäeva jooksul finantseerimislepingu allkirjastamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus toimub varem, andes seega piisavalt aega ja projekti käsitlevat teavet pakkumiste ettevalmistamiseks pakkumistähtaja piires;

- selle äriühingu nime ja riikkondsuse tagantjärele viivitamata teatamine, kellega sõlmiti sidumata abi leping.

Sekretariaat seab OLISis sisse selliste teadete registri ja ajakohastab seda. Eespool esitatud teave ei ole salajane.

86. TURUAKNAD

Osalised kohustuvad jätkama turuaknatehingute läbipaistvuse ja määratluse uurimist, et vältida konkurentsi moonutamist.

87. SEKTORID

a) Osalised kohustusid alustama 1994. aastal läbirääkimisi põllumajandustoodete ekspordikrediiti käsitlevate täiendavate suuniste üle. Loodi ekspertide rühm, mis tuli esimest korda kokku 1995. aasta aprillis.

b) Vajadust terasetööstustehaseid ja -seadmeid käsitlevate uute või täiendavate suuniste järele kokkuleppes kaalutakse siis, kui mitmepoolse teraselepinguga seotud läbirääkimiste tulemus on teada.

88. TÕLGENDUSERINEVUSED

Pika aja jooksul väljakujunenud riiklike ekspordikrediidisüsteemide vaheliste erinevuste tõttu ei ole olnud võimalik jõuda üksmeelele riikliku toetuse määratluses. Tõlgenduserinevused püütakse lahendada võimalikult kiiresti. Üksmeele saavutamiseni ei piira kokkuleppe kehtiv sõnastus praegusi tõlgendusi.

I LISA

SEKTORILEPE LAEVADE EKSPORDIKREDIIDI KOHTA

I

1. Kõigi uusi laevu või laevade ümberehitust[10] käsitlevate lepingute puhul, mille üle peetakse läbirääkimisi alates 1. detsembrist 1979, lepivad käesoleva käsitusleppe osalised kokku, et kaotavad olemasolevad riiklikud vahendid[11] ega kehtesta uusi riiklikke ekspordikrediidi andmise vahendeid tingimustel, millega nähakse ette:

i) pikim tagasimaksetähtaeg, mis ületab kaheksat ja poolt aastat[12] tarnimise algusest, ja tagasimaksmine muul viisil kui võrdsete osamaksetena tavaliselt iga kuue kuu ja kõige rohkem iga kaheteistkümne kuu järel;

ii) lepingujärgsest hinnast vähem kui 20 protsendi maksmine tarnimise ajaks;

iii) intressimäär, mis kulusid arvestamata[13] on vähem kui kaheksa protsenti.

2. Nimetatud miinimumintressimäär kaheksa protsenti kehtib riiklikult toetatava krediidi puhul, mille laevaehitaja annab ostjale (tarnijakrediiditehingu puhul) või pank või mõni muu laevaehitaja riigis asuv isik ostjale või mõnele muule ostja riigis paiknevale isikule (ostjakrediidi puhul), olenemata sellest, kas riiklik toetus antakse kogu krediidisummale või üksnes selle osale.

3. Miinimumintressimäär kehtib ka krediidi puhul, mis antakse käsitusleppes osalevate valitsuste toetusel laevaehitaja riigis laevaehitajale või mõnele muule isikule, et võimaldada krediidi andmist laevaomanikule või mõnele muule isikule, olenemata sellest, kas kõnealune riiklik toetus antakse kogu krediidisummale või üksnes selle osale.

4. Kuivõrd muud avalik-õiguslikud asutused osalevad eksporti soodustavates meetmetes, lepivad osalised kokku, et kasutavad kogu oma mõjujõudu, et vältida ekspordi finantseerimist tingimustel, mis on vastuolus eespool esitatud põhimõtetega.

5. Leides, et ekspordikrediiditingimustele piirangute seadmine on vägagi soovitav, lepivad osalised kokku anda endast parim tagamaks, et ostjatele ei pakuta eespool sätestatutest soodsamaid tingimusi ühelgi muul viisil.

6. Kui käsitusleppe osaline soovib puhtalt abistamiseks anda teataval juhul soodsamaid tingimusi, võib ta seda teha, tingimusel et kõnealusest otsusest teatatakse õigel ajal kõikidele käsitusleppe osalistele selleks ettenähtud korras. Kõnealusel juhul tähendab "õigel ajal teatamine", et kõikidele osalistele tuleb teatada võimaluse korral vähemalt kuus nädalat enne rahaliste vahendite eraldamiseks nõusoleku andmist läbirääkimiste mis tahes järgus ja igal juhul vähemalt kuus nädalat enne nende eraldamiseks loa andmist.

7. Osaliste vahel kokkulepitud korras teatatakse eelnevalt ka kõikidest punktis 6 nimetamata erandlikel põhjustel vastuvõetud otsustest anda toetust tingimustel, mis on käsitusleppes sätestatutest mingil viisil soodsamad. Toetust (sealhulgas abi) ei anta lõplikult kinnitatud tellimustele[14] soodsamatel tingimustel enne, kui kõikidele teistele käsitusleppe osalistele on sellest kokkulepitud korras eelnevalt teatatud.

8. Käsitusleppe osaline võib tingimusel, et ta kohaldab osaliste vahel kokkulepitud korda, toetada teatavatel põhjendatud juhtudel soodsamaid tingimusi, et kohandada oma tingimusi riiklikult toetatavate tehingute tingimustega või eespool esitatud tingimuste rikkumiste vältimiseks, mille on toime pannud teised osalised, või mitteosaliste konkureerivate tingimustega.

II

9. Iga käsitlusleppe osaline võib hankida teistelt osalistelt teavet ekspordilepingu riikliku toetamise tingimuste kohta, et teha kindlaks, kas need tingimused on käsitusleppega vastuolus. Osalised kohustuvad andma kogu vajaliku teabe võimalikult kiiresti. OECD eeskirjade ja tavade kohaselt võib iga osaline paluda, et peasekretär tegutseks eespool nimetatud küsimuses tema nimel ja edastaks saadud teabe kõigile käsitusleppe osalistele.

10. Iga osaline on kohustatud teatama peasekretärile oma riikliku toetuse andmise süsteemist ja käsitusleppe rakendamise vahenditest.

III

11. Käesolev käsituslepe jõustub niipea, kui kõik 6. töörühma liikmed on peasekretärile teatanud sellega ühinemisest või kui peasekretärile oma ühinemisest teatanud osalised otsustavad, et nad moodustavad 6. töörühma esindava enamuse; osalisele, kelle arvamus esindava enamuse moodustumise kohta on erinev, ei ole teiste osaliste otsused siduvad. Käsitusleppega võivad ühineda ka teised OECD liikmesriigid.

12. Käesolev käsituslepe vaadatakse läbi nii tihti, kui osalised seda taotlevad, kuid igal juhul vähemalt kord aastas. Iga osaline võib käsitusleppest taganeda, teatades teistele osalistele oma kavatsusest kolm kalendrikuud ette. Nimetatud tähtaja jooksul toimub 6. töörühma koosolek käsitusleppe läbivaatamiseks, kui mõni teine osaline seda taotleb, ja selle tähtaja jooksul on igal osalisel sellest teistele osalistele teatades õigus käsitusleppest taganeda samal kuupäeval kui sellest esimesena teatanud osaline.

II LISA

SEKTORILEPE TUUMAELEKTRIJAAMADE EKSPORDIKREDIIDI KOHTA

I PEATÜKK

SEKTORILEPPE KOHALDAMISALA

1. Kohaldamisala

a) Käesolev sektorilepe, mis täiendab kokkulepet:

- sisaldab erisuuniseid, mis kehtivad riiklikult toetatava ekspordikrediidi puhul, mis on seotud ekspordilepingutega, mis käsitlevad täielikke tuumaelektrijaamu või nende osi, kaasa arvatud kõik sellised koostisosad, seadmed, vahendid ja teenused, sealhulgas töötajate koolitamine, mida on otseselt vaja selliste tuumaelektrijaamade ehitamiseks ja kasutuselevõtuks. Samuti sisaldab see tuumkütuse puhul antavat toetust käsitlevaid tingimusi;

- ei kehti kulude kohta, mille eest vastutab tavaliselt ostja, eelkõige on need kulud, mis on seotud maaparanduse, teede, ehituslinnakute, elektriliinide, jaotlate ja veevarustusega, samuti kulud, mis tulenevad ostja riigis ametlikust heakskiitmise korrast (nt krundikasutusluba, ehitusluba, kütuselaadimisluba).

b) Tuumaelektrijaamade tegevuse lõpetamiseks antava riikliku toetuse suhtes kohaldatakse kokkuleppe, mitte aga käsitusleppe tingimusi. Tegevuse lõpetamine on tuumaelektrijaama sulgemine või lammutamine. Tagasimaksetähtaegu võidakse lühendada või pikendada kokkuleppe punktides 70-77 sätestatud ühisseisukoha menetluse abil.

2. Läbivaatamine

Osalised vaatavad sektorileppe sätted läbi kord aastas.

II PEATÜKK

EKSPORDIKREDIITI JA SEOTUD ABI KÄSITLEVAD SÄTTED

3. Pikim tagasimaksetähtaeg

Pikim tagasimaksetähtaeg on riigi liigitusest olenemata viisteist aastat.

4. Miinimumintressimäärad

a) Osaline, kes annab riiklikku toetust otsefinantseerimise, refinantseerimise või intressitoetuse vormis, kohaldab miinimumintressimäärasid; osaline kohaldab asjakohast turuintressi eriviitemäära (SCIRR). Kui kindel turuintressi eriviitemäär kehtestatakse alguses kõige rohkem viieteistkümneks aastaks lepingu sõlmimise päevast, piirdub ka igasugune riiklik toetus, mida antakse laenu järelejäänud tähtajaks, garantiide või intressitoetusega laenu pikendamise ajal kehtiva asjakohase turuintressi eriviitemäära suhtes.

b) Kui riiklikku finantseerimistoetust antakse tuumaelektrijaama varustuse osatarneteks, mille puhul tarnija ei vastuta kasutuselevõtu eest, on miinimumintressimääraks käesoleva käsitusleppe punktist 3 tulenev turuintressi eriviitemäär. Valikuvõimalusena võib osaline pakkuda asjakohast turuintressi viitemäära kokkuleppe punkti 16 kohaselt, tingimusel et lepingu sõlmimispäeva ja lõppmakse päeva vaheline aeg ei ole pikem kui kümme aastat.

5. Turuintressi eriviitemäära arvutamine

Turuintressi eriviitemäär on asjakohasele vääringule vastavast turuintressi viitemäärast 75 baaspunkti võrra suurem, välja arvatud Jaapani jeeni turuintressi eriviitemäär, mille puhul suurendus on 40 baaspunkti. Kui mõnel vääringul on mitu turuintressi viitemäära, kasutatakse arvutamisel seda turuintressi viitemäära, mis kehtib kokkuleppe punkti 16 alapunkti b esimeses taandes esitatud pikima tagasimaksetähtaja puhul.

6. Kohalikud kulud ja intressi kapitaliseerimine

Kokkuleppe punkti 25 ei kohaldata, kui riiklikku finantseerimistoetust antakse turuintressi eriviitemäära põhjal. Riiklik finantseerimistoetus, mida antakse nii kohalikeks kuludeks kui ka kogunenud intressi kapitaliseerimiseks enne krediiditähtaja algust muu intressimääraga kui turuintressi eriviitemäär, ei tohi katta rohkem kui 15 protsenti ekspordilepingu väärtusest.

7. Riiklik toetus tuumkütuse puhul

a) Pikim tagasimaksetähtaeg ei ületa algse kütuselaadungi puhul nelja aastat tarnimispäevast. Osaline, kes annab riiklikku finantseerimistoetust algse kütuselaadungi puhul, kohaldab miinimumintressimäärasid; osaline kohaldab asjakohast turuintressi viitemäära. Algne kütuselaadung ei sisalda rohkem kui alguses paigaldatavat tuumareaktori südamikku ja kahte hilisemat uuesti laaditavat kogust, mis moodustavad kokku kõige rohkem kaks kolmandikku südamikust.

b) Tuumkütuse hilisema uuestilaadimise puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kuus kuud. Kui erandlikel asjaoludel peetakse sobivaks pikemaid tähtaegu, mis ei ületa siiski kahte aastat, kohaldatakse kokkuleppe punktis 47 sätestatud korda Osaline, kes annab riiklikku finantseerimistoetust tuumkütuse hilisemaks uuestilaadimiseks, kohaldab miinimumintressimäärasid; osaline kohaldab asjakohast turuintressi viitemäära.

c) Riiklikku toetust eraldi uraanirikastusteenuste osutamiseks ei anta tuumkütuse suhtes kohaldatavatest soodsamatel tingimustel.

d) Kasutatud kütuse ümbertöötamise ja käitlemise (sh jäätmete kõrvaldamise) eest tasutakse sularahas.

e) Osalised ei anna tasuta tuumkütust ega osuta tasuta teenuseid.

8. Abistamine

Osalised ei anna abi, välja arvatud juhul, kui see on sidumata annetuse vormis.

III PEATÜKK

MENETLUSED

9. Eelnev konsulteerimine

Pidades silmas eeliseid, mis võivad tuleneda tuumaelektrijaamadega seotud tingimuste suhtes üksmeelele jõudmisest, lepivad osalised kokku, et eelnevalt konsulteeritakse kõikidel juhtudel, mil kavatsetakse anda riiklikku toetust.

10. Eelnev teatamine

a) Osaline, kes algatab eelneva konsultatsiooni, teatab kõikidele teistele osalistele vähemalt kümme päeva enne lõpliku otsuse tegemist tingimustest, mille korral ta kavatseb toetust anda, teatades muu hulgas järgmised üksikasjad:

- sularahamaksed;

- tagasimaksetähtaeg (sh krediiditähtaja algus, põhisumma tagasimaksmiseks tehtavate osamaksete sagedus ja see, kas osamaksed on ühesuurused);

- lepingu vääring ja väärtusrühm IV lisa punkti 7 kohaselt;

- intressimäär;

- kohalike kulude toetamine, sealhulgas kohalike kulude kogusumma väljendatuna protsentides ekspordilepingu väärtusest, tagasimaksetingimused ja antava toetuse laad;

- projekti rahastatav osa ja vajadusel eraldi andmed algse kütuselaadungi kohta;

- muu asjakohane teave, sealhulgas viited seonduvatele juhtudele.

b) Ükski osaline ei langeta toetatavate tingimuste üle lõplikku otsust alapunktis a nimetatud kümnepäevase tähtaja jooksul, vaid vahetab kõikide teiste konsulteerivate osalistega viie päeva jooksul teavet tehingule sobivate krediiditingimuste kohta, et jõuda selliste tingimuste osas üksmeelele.

c) Kui sel viisil ei jõuta üksmeelele kümne päeva jooksul pärast algse teate saamist, lükkuvad kõikide konsulteerivate osaliste lõplikud otsused edasi veel kümne päeva võrra, mille jooksul püütakse jõuda üksmeelele suulistel konsultatsioonidel.

III LISA

SEKTORILEPE TSIVIILÕHUSÕIDUKITE EKSPORDIKREDIIDI KOHTA

1. OSA

UUED SUURED ÕHUSÕIDUKID JA NENDE MOOTORID

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA

1. Vorm ja kohaldamisala

Kokkulepet täiendava sektorileppe 1. osas sätestatakse erisuunised, mida kohaldatakse liites loetletud uute suurte tsiviilõhusõidukite ja sellistesse õhusõidukitesse paigaldatavate mootorite müügi või liisinguga seotud riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes. I peatüki tingimusi kohaldatakse ka mootoritele ja varuosadele, kui need moodustavad osa algsest õhusõidukitellimusest, kui käesoleva sektorileppe punktist 29 ei tulene teisiti. 1. osa ei kohaldata lennuvalmendite suhtes, mille kohta kehtivad kokkuleppe tingimused.

2. Eesmärk

Sektorileppe käesoleva osa eesmärk on saavutada tasakaal, mis kõikidel turgudel:

- võrdsustab osaliste konkureerivad finantseerimistingimused;

- nullib osaliste finantseerimistingimuste mõju konkureerivate õhusõidukite valikul ja

- välistab konkurentsi moonutamise.

II PEATÜKK

EKSPORDIKREDIITI JA ABI KÄSITLEVAD SÄTTED

3. Sularahamaksed

a) Osalised nõuavad, et sularahas makstaks vähemalt 15 protsenti õhusõiduki koguhinnast, mis sisaldab õhusõiduki kere ja paigaldatud mootorite hinda ning käsitusleppe punktis 29 osutatud ulatuses varumootorite ja varuosade hinda.

b) Selliseid sularahamakseid võib riiklikult toetada üksnes tavapäraste krediiditähtajaeelsete riskide suhtes võimaldatava kindlustuse või garantii vormis, s.o täiemahulise garantiina.

4. Pikim tagasimaksetähtaeg

Pikim tagasimaksetähtaeg on kaksteist aastat.

5. Lubatud vääringud

Kokkuleppe sissejuhatuses määratletud riikliku finantseerimistoetus puhul on lubatud vääringuteks Ameerika Ühendriikide dollar, Saksa mark, Prantsuse frank, Ühendkuningriigi nael, euro ja Hollandi kulden.

6. Miinimumintressimäärad

a) Osalised, kes annavad riiklikku finantseerimistoetust, mis ei ületa 85 protsenti punkti 3 alapunktis a osutatud õhusõiduki koguhinnast, kohaldavad miinimumintressimäärasid kuni 62,5 protsendi ulatuses õhusõiduki koguhinnast järgmiselt:

- kuni kümneaastaste tagasimaksetähtaegade puhul TB10 + 120 baaspunkti ja

- üle kümneaastaste tagasimaksetähtaegade puhul TB10 + 175 baaspunkti,

- kusjuures TB10 tähendab asjakohases vääringus (v.a euro) oleva kümneaastase riigivõlakirja tootlust muutumatu tagasimaksetähtaja korral, arvutatuna kahe eelnenud kalendrinädala keskmisena. Euro puhul tähendab TB10 pikaajalise eküüvõlakirja tootlust, nagu selle on avaldanud Luxembourgi börs pikaajaliste võlakirjade sarjas, arvutatuna kahe eelnenud kalendrinädala keskmisena, millest on maha arvatud 20 baaspunkti. Kõikide vääringute puhul kohaldatakse eespool määratud marginaale.

b) Alapunktis a määratud kindlate miinimumintressimäärade korral võib õhusõiduki koguhinnast finantseerida kõige rohkem 62,5 protsenti, kui laenu makstakse tagasi kogu laenutähtaja jooksul, ja 42,5 protsenti, kui laenu makstakse tagasi laenutähtaja viimastes lõikudes. Osalised võivad kasutada ükskõik kumba tagasimakseviisi, võttes arvesse asjakohast ülempiiri. Sellist osalist finantseerimist pakkunud osaline teatab teistele osalistele summa, intressimäära, intressimäära kinnitamispäeva, intressimäära kehtivusaja ja tagasimakseviisi. Osalised uurivad neid kahte ülempiiri iga punkti 17 kohase läbivaatuse käigus, et selgitada, kas üks ülempiir on teisest soodsam, ja kohandada soodsamat ülempiiri parema tasakaalu saavutamiseks.

c) Pidades kinni alapunktis a piiritletud 85 protsendi suurusest ülemmäärast:

1) võivad osalised anda täiendavat riiklikku finantseerimistoetust Private Export Funding Corporation´i (PEFCO) antavaga võrreldaval viisil. Iga kahe nädala järel edastatakse korrapäraselt teistele osalistele andmed PEFCOst laenu võtmise kulude ja PEFCO laenuintresside kohta, mis ei sisalda riiklikke garantiitasusid ja mis kehtivad kindla intressimääraga finantseerimise korral teatavatel kuupäevadel toimuvate viivitamatute väljamaksete või lepingupakkumiste ja võistupakkumiste puhul. Sellist osalist finantseerimist pakkunud osaline teatab teistele osalistele summa, intressimäära, intressimäära kinnitamispäeva, intressimäära kehtivusaja ja tagasimakseviisi. Osaline, kes kohandab oma tingimusi kõnealuse finantseerimisega, mida pakub mõni muu osaline, võtab eeskuju kõikidest tingimustest, välja arvatud punkti 8 kohane pakkumiste kehtivusaeg;

2) kohaldavad kõik osalised teatatud intressimäärasid niikaua, kui 24kuulise väljamaksetähtaja korral kohaldatav intressimäär ei ületa TB10 rohkem kui 225 baaspunkti. Kui 24kuulise väljamaksetähtaja korral kohaldatav intressimäär ületab piiri TB10 pluss 225 baaspunkti, võivad osalised kõnealuse väljamaksetähtaja suhtes kohaldada intressimäära TB10 pluss 225 baaspunkti ja kõiki vastavaid intressimäärasid ning konsulteerivad viivitamata alalise lahenduse leidmiseks.

d) Miinimumintressimäärad sisaldavad krediidikindlustusmakseid ja garantiitasusid. Intressimäär ei sisalda siiski lepingu- ega haldustasu.

7. Intressimäärade korrigeerimine

Punktis 6 sätestatud miinimumintressimäärad vaadatakse läbi iga kahe nädala järel. Kui asjakohases vääringus olevate riigivõlakirjade keskmine tootlus muutumatu tagasimaksetähtaja korral või pikaajaliste eurovõlakirjade tootlus on muutunud mis tahes kahenädalase ajavahemiku lõpuks vähemalt 10 baaspunkti, kohandatakse miinimumintressimäärasid täheldatud protsendimäära võrra ja ümberarvutatud määr ümardatakse lähima kahekümnendikprotsendini.

8. Ekspordikrediidi/intressimäärapakkumiste kehtivusaeg

Punkti 6 kohaste miinimumintressimäärade pakkumiste kehtivusaeg ei ületa kolme kuud.

9. Intressimäärapakkumiste tegemine ja intressimäärade valik

a) Osalised võivad anda riiklikku finantseerimistoetust punktide 6 ja 7 kohaselt intressimääraga, mis kehtib päeval, mil tehakse intressimäärapakkumine asjakohase õhusõiduki suhtes, tingimusel et pakkumine võetakse vastu artikli 8 kohase kehtivusaja jooksul. Kui intressimäärapakkumist ei võeta sel viisil vastu, võib teha uusi pakkumisi, kuid mitte hiljem kui asjakohase õhusõiduki tarnekuupäeval.

b) Intressimäärapakkumise võib vastu võtta ja intressimäära valida mis tahes ajal lepingu allkirjastamise ja asjakohase õhusõiduki tarnekuupäeva vahel. Laenuvõtja intressimääravalik on lõplik.

10. Toetus täiemahulise garantii vormis

Osalised võivad anda riiklikku toetust üksnes garantii või kindlustuse vormis, s.o täiemahulise garantiina, arvestades punkti 6 alapunktis a piiritletud 85 protsendi suurust ülemmäära. Iga osaline, kes annab sellist toetust, teatab teistele osalistele summa, tähtaja, vääringu, tagasimakseviisi ja intressimäärad.

11. Viide konkurentsile

Kui riiklik toetus mõjutab konkurentsi, võib käesoleva sektorileppe liites olevas suurte tsiviilõhusõidukite loendis nimetatud õhusõidukite suhtes, mis võistlevad muude õhusõidukitega, kohaldada samu krediiditingimusi.

12. Tagatis tagasimakseriski suhtes

Osalised võivad teiste osalistega nõu pidamata otsustada tagatise, mis on nende arvates tagasimakseriski puhul asjakohane. Kui teised osalised seda nõuavad või kui seda peetakse vajalikuks, esitavad nad siiski üksikasjalikud andmed sellise tagatise kohta.

13. Mudeli muutmine

Osalised lepivad kokku, et kui kindlaksmääratud intressimäära pakkumine on tehtud või vastu võetud teatavat liiki õhusõiduki kohta, ei saa selles sisalduvaid tingimusi üle kanda teist liiki õhusõidukile, mille mudelinimetus on teistsugune.

14. Liising

Osalised võivad sektorileppe 1. osa muid tingimusi täites anda toetust kapitaliliisingule samadel alustel kui müügilepingu puhul.

15. Abistamine

Osalised ei anna abi, välja arvatud juhul, kui see on sidumata annetuse vormis. Osalised kaaluvad siiski pooldavalt võimalikke taotlusi humanitaareesmärkidel seotud abi andmist käsitleva ühisseisukoha vastuvõtmiseks.

III PEATÜKK

MENETLUSED

16. Eelnev teatamine, kohandamine ja teabevahetus

Sektorileppe käesoleva osa puhul kehtivad kokkuleppes sätestatud eelneva teatamise, kohandamise ja teabevahetuse menetlused. Lisaks võivad osalised taotleda konsultatsiooni, kui on põhjust arvata, et mõni teine osaline pakub riiklikult toetatavat krediiti tingimustel, mis ei vasta sektorileppele. Järgitakse kokkuleppe punktis 69 sätestatud korda, välja arvatud see, et konsultatsioon peetakse kümne päeva jooksul.

17. Läbivaatamine

Osalised vaatavad käesoleva sektorileppe menetlused ja sätted läbi kord aastas, et ühtlustada neid turutingimustega. Sellest olenemata võib läbivaatust nõuda mis tahes ajal, kui turutingimused või finantseerimistavad muutuvad märkimisväärselt.

2. OSA

KÕIK UUED ÕHUSÕIDUKID, VÄLJA ARVATUD SUURED ÕHUSÕIDUKID

IV PEATÜKK

KOHALDAMISALA

18. Vorm ja kohaldamisala

Kokkulepet täiendava sektorileppe 2. osas sätestatakse erisuunised, mida kohaldatakse sektorileppe 1. osaga hõlmamata uute õhusõidukite müügi või liisinguga seotud riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes. 2. osa ei kohaldata hõljukite ega lennuvalmendite suhtes, mille kohta kehtivad kokkuleppe tingimused.

19. Osaliste panus

Käesoleva osa sätted kujutavad endast soodsaimaid tingimusi, mida osalised võivad riiklikku toetust andes pakkuda. Osalised järgivad siiski eri liiki õhusõidukite puhul ka edaspidi tavapäraseid turutingimusi ja teevad kõik endast sõltuva, et neid tingimusi säilitada.

20. Õhusõidukite kategooriad

Osalised on kokku leppinud, et õhusõidukid liigitatakse järgmiselt:

- A-kategooria: gaasiturbiinmootoriga õhusõidukid, milles on tavaliselt 30-70 istekohta, sealhulgas helikopterid (nt turboreaktiiv-, -propeller- ja -ventilaatormootoriga õhusõidukid);

- B-kategooria: muud gaasiturbiinmootoriga õhusõidukid, sealhulgas helikopterid;

- C-kategooria: muud õhusõidukid, sealhulgas helikopterid.

A- ja B-kategooria õhusõidukite näidisloend on esitatud liites.

V PEATÜKK

EKSPORDIKREDIITI JA ABI KÄSITLEVAD SÄTTED

21. Pikim tagasimaksetähtaeg

Pikim tagasimaksetähtaeg sõltub õhusõiduki kategooriast, mis määratakse kindlaks punktis 20 sätestatud alustel:

a) A-kategooria õhusõidukite puhul on pikim tagasimaksetähtaeg kümme aastat;

b) B-kategooria õhusõidukite puhul on pikim tagasimaksetähtaeg seitse aastat;

c) C-kategooria õhusõidukite puhul on pikim tagasimaksetähtaeg viis aastat.

22. Miinimumintressimäärad

Osalised, kes annavad riiklikku finantseerimistoetust, kohaldavad miinimumintressimäärasid; osalised kohaldavad kokkuleppe punktis 15 sätestatud asjakohast turuintressi viitemäära.

23. Kindlustusmaksed ja garantiitasud

Osalised ei loobu kindlustusmaksetest ega garantiitasudest osaliselt ega täielikult.

24. Abistamine

Osalised ei anna abi, välja arvatud juhul, kui see on sidumata annetuse vormis. Osalised kaaluvad siiski pooldavalt võimalikke taotlusi humanitaareesmärkidel seotud abi andmist käsitleva ühisseisukoha vastuvõtmiseks.

VI PEATÜKK

MENETLUSED

25. Eelnev teatamine, kohandamine ja teabevahetus

Kui riiklik toetus mõjutab konkurentsi ostu-müügi või liisingu vallas, kohaldatakse nende õhusõidukite suhtes, mis konkureerivad mõnda muusse kategooriasse kuuluvate või sektorileppe muude osadega hõlmatud õhusõidukitega teatava ostu-müügi- või liisingutehingu osas, samu tingimusi, kui selliste muude õhusõidukite suhtes. Sektorileppe käesoleva osa puhul kehtivad kokkuleppes sätestatud eelneva teatamise, kohandamise ja teabevahetuse menetlused. Lisaks võivad osalised taotleda konsultatsiooni, kui on põhjust arvata, et mõni teine osaline pakub riiklikult toetatavat krediiti tingimustel, mis ei vasta sektorileppele. Järgitakse kokkuleppe punktis 69 sätestatud korda, välja arvatud see, et konsultatsioon peetakse kümne päeva jooksul.

26. Läbivaatamine

Osalised vaatavad käesoleva sektorileppe menetlused ja sätted läbi kord aastas, et ühtlustada neid turutingimustega. Sellest olenemata võib läbivaatust nõuda mis tahes ajal, kui turutingimused või finantseerimistavad muutuvad märkimisväärselt.

3. OSA

KASUTATUD ÕHUSÕIDUKID, VARUMOOTORID JA -OSAD, HOOLDUS- JA TEENINDUSLEPINGUD

VII PEATÜKK

KOHALDAMISALA

27. Vorm ja kohaldamisala

Kokkulepet täiendava sektorileppe 3. osas sätestatakse erisuunised, mida kohaldatakse riiklikult toetatava ekspordikrediidi suhtes, mis on seotud kasutatud õhusõidukite, varumootorite ja -osade müügi ja liisingu ning uute ja kasutatud õhusõidukite hooldus- ja teeninduslepingutega. 3. osa ei kohaldata hõljukite ega lennuvalmendite suhtes, mille kohta kehtivad kokkuleppe tingimused. Kohaldatakse sektorileppe 1. ja 2. osa asjakohaseid sätteid, kui järgnevalt ei sätestata teisiti.

28. Kasutatud õhusõidukid

Osalised ei anna toetust valdkondlikus käsitusleppes uute õhusõidukite kohta sätestatutest soodsamate krediiditingimuste korral. Järgmised eeskirjad kehtivad üksnes kasutatud õhusõidukite kohta.

a) Õhusõiduki vanus (aastates) Harilik pikim tagasimaksetähtaeg

Suured õhusõidukid A-kategooria B-kategooria C-kategooria

1 10 8 6 5

2 9 7 6 5

3 8 6 5 4

4 7 6 5 4

5-10 6 6 5 4

Üle 10 5 5 4 3

Esitatud tähtajad vaadatakse läbi, kui uute õhusõidukite puhul muudetakse pikimaid tagasimaksetähtaegu.

b) Osalised, kes annavad riiklikku finantseerimistoetust, kohaldavad miinimumintressimäärasid; osalised kohaldavad kokkuleppe punktis 15 sätestatud asjakohast turuintressi viitemäära.

29. Varumootorid ja -osad

a) Kui varumootorid ja -osad moodustavad osa algsest õhusõidukitellimusest, võib neid finantseerida samadel tingimustel kui õhusõidukit. Sellistel juhtudel võtavad osalised siiski arvesse ka õhusõidukite, sealhulgas soetatavate, kindlalt tellitud ja juba omandatud õhusõidukite koguarvu liikide lõikes järgmistel alustel:

- esimese viie sama liiki õhusõiduki puhul õhulaevastikus: 15 protsenti õhusõiduki hinnast, s.o kere ja paigaldatud mootorite hinnast;

- kuuenda ja iga järgmise sama liiki õhusõiduki puhul õhulaevastikus: 10 protsenti õhusõiduki hinnast, s.o kere ja paigaldatud mootorite hinnast.

b) Kui varumootoreid ja -osi ei tellita üheskoos õhusõidukiga, on pikim tagasimaksetähtaeg uute varumootorite puhul viis aastat ja muude varuosade puhul kaks aastat.

c) Olenemata alapunktist b võivad osalised ületada viieaastast pikimat tagasimaksetähtaega kuni kolme aasta võrra, kui:

- kui tehingu vähim lepinguline väärtus on suurem kui 20 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit või

- tehing hõlmab vähemalt nelja uut varumootorit.

Iga kahe aasta järel vaadatakse lepinguline väärtus läbi ja seda korrigeeritakse vastavalt hinnatõusudele.

d) Osalised jätavad endale õiguse muuta oma tavasid ja kohandada neid võistlevate osaliste tavadega seoses varumootorite ja -osade eest tehtava põhisumma esimese tagasimakse ajaga.

30. Hooldus- ja teeninduslepingud

Osalised võivad hooldus- ja teeninduslepingute puhul pakkuda kuni kaheaastase tagasimaksetähtajaga riiklikku finantseerimistoetust.

VIII PEATÜKK

MENETLUSED

31. Eelnev teatamine, kohandamine ja teabevahetus

Sektorileppe käesoleva osa puhul kehtivad kokkuleppes sätestatud eelneva teatamise, kohandamise ja teabevahetuse menetlused. Lisaks võivad osalised taotleda konsultatsiooni, kui on põhjust arvata, et mõni teine osaline pakub riiklikult toetatavat krediiti tingimustel, mis ei vasta sektorileppele. Järgitakse kokkuleppe punktis 69 sätestatud korda, välja arvatud see, et konsultatsioon peetakse kümne päeva jooksul.

32. Läbivaatamine

Osalised vaatavad käesoleva sektorileppe menetlused ja sätted läbi kord aastas, et ühtlustada neid turutingimustega. Sellest olenemata võib läbivaatust nõuda mis tahes ajal, kui turutingimused või finantseerimistavad muutuvad märkimisväärselt.

Liide

NÄIDISLOEND

Sektorilepe hõlmab kõiki muid samasuguseid õhusõidukeid, mis võidakse tulevikus kasutusele võtta, ja need lisatakse sobival ajal asjakohasesse loendisse. Need loendid ei ole lõplikud ja näitavad üksnes seda, millisesse kategooriasse tuleb teatavat liiki õhusõidukid kahtluse korral kanda.

Suured tsiviilõhusõidukid

Valmistaja Nimetus

Airbus A 300

Airbus A 310

Airbus A 319

Airbus A 320

Airbus A 321

Airbus A 330

Airbus A 340

Boeing B 737

Boeing B 747

Boeing B 757

Boeing B 767

Boeing B 777

Boeing 707, 727

British Aerospace RJ70

British Aerospace RJ85

British Aerospace RJ100

British Aerospace RJ115

British Aerospace Bae146

Fokker F 70

Fokker F 100

Lockheed L-100

McDonnell Douglas sari MD-80

McDonnell Douglas sari MD-90

McDonnell Douglas MD-11

McDonnell Douglas DC-10

McDonnell Douglas DC-9

Lockheed L-1011

Ramaero 1.11-495

A-kategooria õhusõidukid

Gaasiturbiinmootoriga õhusõidukid, milles on tavaliselt 30-70 istekohta, sealhulgas helikopterid (nt turboreaktiiv-, -propeller- ja -ventilaatormootoriga õhusõidukid). Kui töötatakse välja uus suur gaasiturbiinmootoriga õhusõiduk, milles on üle 70 istekoha, konsulteeritakse taotluse korral viivitamata, et leppida kokku, kas selline õhusõiduk tuleks konkurentsiolukorda silmas pidades liigitada käesolevasse kategooriasse või hõlmata käsitusleppe 1. osaga.

Valmistaja Nimetus

Aeritalia G 222

Aeritalia/Aérospatiale ATR 42

Aeritalia/Aérospatiale ATR 72

Aérospatiale/MBB C 160 Transall

DeHavilland Dash 8

DeHavilland Dash 8-100

DeHavilland Dash 8-200

DeHavilland Dash 8-300

Boeing Vertol 234 Chinook

Broman (USA) BR 2000

British Aerospace BAe ATP

British Aerospace BAe 748

British Aerospace BAe Jetstream 41

British Aerospace BAe Jetstream 61

Canadair CL 215T

Canadair CL 415

Canadair RJ

Casa CN235

Dornier DO 328

EH Industries EH-101

Embraer EMB 120 Brasilia

Embraer EMB 145

Fokker F 50

Fokker F 27

Fokker F 28

Gulfstream America Gulfstream I-4

LET 610

Saab SF 340

Saab 2000

Short SD 3-30

Short SD 3-60

Short Sherpa

jne

B-kategooria õhusõidukid

Muud gaasiturbiinmootoriga õhusõidukid, sealhulgas helikopterid.

Valmistaja Nimetus

Aérospatiale AS 332

Agusta A 109, A 119

Beech 1900

Beech Super King Air 300

Beech Starship 1

Bell Helicopter 206B

Bell Helicopter 206L

Bell Helicopter 212

Bell Helicopter 230

Bell Helicopter 412

Bell Helicopter 430

Bell Helicopter 214

Bombardier/Canadair Global Express

British Aerospace BAe Jetstream

British Aerospace BAe 125

British Aerospace BAe 1000

British Aerospace BAe Jetstream Super 31

Beech Aircraft Corpn d/b/a Raytheon Aircraft Co. Hawker 1000

Beech Aircraft Corpn d/b/a Raytheon Aircraft Co. Hawker 800

Beech Aircraft Corpn d/b/a Raytheon Aircraft Co. King Air 350

Beech Aircraft Corpn d/b/a Raytheon Aircraft Co. sari Beechjet 400

Beech Aircraft Corpn d/b/a Raytheon Aircraft Co. Starship 2000 A

Bell B 407

Canadair Challenger 601-3 A

Canadair Challenger 601-3R

Canadair Challenger 604

Casa C 212-200

Casa C 212-300

Cessna Citation

Cessna sarjad 441 Conquest III ja Caravan 208

Claudius Dornier CD2

Dassault Breguet Falcon

Dornier Do 228-200

Embraer EMB 110 P2

Embraer/FAMA CBA 123

Eurocopter AS 350, AS 355, EC 120, AS 365, EC 135

Eurocopter B0105LS

Fairchild Merlin/300

Fairchild Metro 25

Fairchild Metro III V

Fairchild Metro III

Fairchild Metro III A

Fairchild Merlin IVC-41

Gulfstream America Gulfstream II, III, IV ja V

IAI Astra SP ja SPX

IAI Arava 101 B

Learjet sarjad 31 A, 35 A, 45 ja 60

MBB BK 117 C

MBB BO 105 CBS

McDonnell Helicopter System MD 902, MD 520, MD 600

Mitsubishi Mu2 Marquise

Piaggio P 180

Pilatus Britten-Norman BN2T Islander

Piper 400 LS

Piper T 1040

Piper PA-42-100 (Cheyenne 400)

Piper PA-42-720 (Cheyenne III A)

Piper Cheyenne II

Reims Cessna-Caravan II

SIAI-Marchetti SF 600 Canguro

Short Tucano

Westland W30

jne

IV LISA

TEATISTE TÜÜPVORM

Iga teatis peab sisaldama järgmisi andmeid.

1. Kokkuleppe kohaselt teatiste saatmise eest vastutava asutuse/organi nimi.

2. Viitenumber (riik, järjekorranumber, aasta).

3. Kokkuleppe punkt, mille alusel asutus/organ teatise saadab:

punkt 47 erand punktist 27;

punkti 49 alapunkti a punkt 1 pikaajaline krediit I kategooria riigile;

punkti 49 alapunkti a punkt 2 ebaharilikud maksetavad;

punkti 49 alapunkti a punkt 3 pikaajaline krediit tavalisele elektrijaamale;

punkti 49 alapunkti a punkt 4 pikemaajaline krediit laevadele;

punkti 50 esimene taane täielik kohandamine erandiga;

punkti 50 teine taane mittetäielik kohandamine erandiga;

punkti 51 esimene taane täielik kohandamine lubatud erandiga;

punkti 51 teine taane mittetäielik kohandamine lubatud erandiga;

punkt 53 kohandamine mitteosalise pakutavate tingimustega;

punkt 54 erand punktist 40;

punktid 55 ja 56 abi finantseerimine, mille soodustustase või annetusosa on vastavalt väiksem kui 50 või 80 protsenti;

punktid 55 ja 56 seotud abi, mille soodustustase on vastavalt rohkem kui 50 või 80 protsenti;

punkt 60 kohandamine punkti 55 alusel teatatud tehinguga;

punkti 60 esimene taane täielik kohandamine seotud abiga, mille kohta on nõusolek juba antud;

punkti 60 teine taane mittetäielik kohandamine seotud abiga, mille kohta on nõusolek juba antud;

II lisa tuumaelektrijaamade ekspordikrediiti käsitleva sektorileppe alusel või

III lisa tsiviilõhusõidukite ekspordikrediiti käsitleva sektorileppe alusel.

4. Ostja/laenuvõtja riik.

5. Ostja/laenuvõtja nimi, asukoht ja õiguslik vorm (avalik-õiguslik/eraõiguslik isik).

6. Projekti või eksporditavate kaupade laad, projekti asukoht, vajadusel pakkumistähtaja lõppkuupäev, krediidiliini kehtivusaja lõppkuupäev.

7. Lepingu väärtus, krediidi või krediidiliini väärtus, eksportija kodumaise osaluse väärtus, krediidiliini madalaim lepinguline väärtus.

Need väärtused esitatakse järgmiselt:

- krediidiliini täpne väärtus vääringus, milles see on väljendatud;

- üksikprojekti või -lepingu väärtus väärtusrühmade järgi kooskõlas järgmise laenueriõiguste (SDR) astmikuga:

I rühm: kuni 1 000 000 SDRi,

II rühm: üle 1 000 000 kuni 2 000 000 SDRi,

III rühm: üle 2 000 000 kuni 3 000 000 SDRi,

IV rühm: üle 3 000 000 kuni 5 000 000 SDRi,

V rühm: üle 5 000 000 kuni 7 000 000 SDRi,

VI rühm: üle 7 000 000 kuni 10 000 000 SDRi,

VII rühm: üle 10 000 000 kuni 20 000 000 SDRi,

VIII rühm: üle 20 000 000 kuni 40 000 000 SDRi,

IX rühm: üle 40 000 000 kuni 80 000 000 SDRi,

X rühm: üle 80 000 000 kuni 120 000 000 SDRi,

XI rühm: üle 120 000 000 kuni 160 000 000 SDRi,

XII rühm: üle 160 000 000 kuni 200 000 000 SDRi,

XIII rühm: üle 200 000 000 kuni 240 000 000 SDRi,

XIV rühm: üle 240 000 000 kuni 280 000 000 SDRi,

XV rühm: üle 280 000 000 SDRi.[15]

Selle astmiku kasutamisel märkige lepingu vääring.

8. Krediiditingimused, mille korral teatav organisatsioon kavatseb toetust anda (või on toetust andnud):

- sularahamaksed;

- tagasimaksetähtaeg (sh krediiditähtaja algus, põhisumma tagasimaksmiseks tehtavate osamaksete sagedus ja see, kas osamaksed on ühesuurused);

- intressimäär;

- kohalike kulude toetamine (sealhulgas kohalike kulude kogusumma väljendatuna protsentides eksporditavate kaupade ja teenuste koguväärtusest, tagasimaksmise tingimused ja antava toetuse laad).

9. Muu asjakohane teave, sealhulgas viited seonduvatele juhtudele:

- kohandamise (märkida eeskujuks oleva teate viitenumber või muud viited) või I kategooria riikidele või muude elektrijaamade kui tuumaelektrijaamade puhul pikaajalise krediidi andmise jne põhjendus;

- seotud ja osaliselt sidumata abi finantseerimise üldine soodustustase, mis on arvutatud punkti 38 kohaselt, ja selle soodustustaseme arvutamisel kasutatud diskontomäär;

- sularahamaksete käsitlemine soodustustaseme arvutamisel;

- arenguabi või segakrediit või sidusfinantseerimine;

- krediidiliinide kasutamise piirangud.

V LISA

TÜÜPVORM GARANTIIPREEMIATE ALAMMÄÄRADE LUBATUD ERANDITEST TEATAMISEKS

Iga teatis peab sisaldama järgmisi andmeid.

1. Kokkuleppe kohaselt teatiste saatmise eest vastutava asutuse/organi nimi.

2. Viitenumber (riik, järjekorranumber, aasta).

3. Kokkuleppe punkt, mille alusel asutus/organ teate saadab:

punkt 48 lubatud erandid: eelnev teatamine koos aruteluga;

punkt 49 lubatud erandid: eelnev teatamine ilma aruteluta.

4. Ostja/laenuvõtja riik.

5. Ostja/laenuvõtja nimi, asukoht ja õiguslik vorm (avalik-õiguslik/eraõiguslik isik).

6. Projekti või eksporditavate kaupade laad, projekti asukoht, vajadusel pakkumistähtaja lõppkuupäev.

7. a) Lepingu väärtus.

b) Krediidi väärtus.

Need väärtused esitatakse väärtusrühmade järgi kooskõlas järgmise laenueriõiguste (SDR) astmikuga:

I rühm: kuni 1 000 000 SDRi;

II rühm: üle 1 000 000 kuni 2 000 000 SDRi;

III rühm: üle 2 000 000 kuni 3 000 000 SDRi;

IV rühm: üle 3 000 000 kuni 5 000 000 SDRi;

V rühm: üle 5 000 000 kuni 7 000 000 SDRi;

VI rühm: üle 7 000 000 kuni 10 000 000 SDRi;

VII rühm: üle 10 000 000 kuni 20 000 000 SDRi;

VIII rühm: üle 20 000 000 kuni 40 000 000 SDRi;

IX rühm: üle 40 000 000 kuni 80 000 000 SDRi;

X rühm: üle 80 000 000 kuni 120 000 000 SDRi;

XI rühm: üle 120 000 000 kuni 160 000 000 SDRi;

XII rühm: üle 160 000 000 kuni 200 000 000 SDRi;

XIII rühm: üle 200 000 000 kuni 240 000 000 SDRi;

XIV rühm: üle 240 000 000 kuni 280 000 000 SDRi;

XV rühm: üle 280 000 000 SDRi.[16]

Selle astmiku kasutamisel märkige lepingu vääring.

c) Krediiditingimused (sh väljamaksetähtaja pikkus).

8. a) Väljapakutud garantiipreemiamäär (pärast seotud tingimustele vastavat korrigeerimist).

b) OECD garantiipreemia alammäär (pärast seotud tingimustele vastavat korrigeerimist).

c) Tegelik vähendus (protsentides) OECD garantiipreemia alammäärast pärast seotud tingimustele vastavat korrigeerimist.

9. Täielik selgitus selle kohta, millised riigi laenuriskid on üksiktehingu puhul kas üle kantud või kõrvaldatud või siis piiratud või välistatud, ja selgitus selle kohta, kuidas selline riigi krediidiriskide ülekandmine/kõrvaldamine või piiramine/välistamine õigustab alternatiivse alammäära või siis vähenduse kohaldamist.

10. Kohandamise korral täielik teave osalise või mitteosalise toetatavate tingimuste kohta, millega kohandatakse.

VI LISA

ARENGUABI KVALITEEDI HINDAMISE KRITEERIUMID

Arenguabikomitee on viimastel aastatel välja töötanud hulga hindamisaluseid tagamaks, et arengumaades teostatavad projektid, mida finantseeritakse täielikult või osaliselt riiklikust arenguabist, aitavad arengule kaasa. Põhiliselt sisalduvad need:

- arenguabikomitee põhimõtetes projektide hindamiseks (DAC Principles for Project Appraisal 1988);

- arenguabikomitee juhtpõhimõtetes sidusfinantseerimise ning seotud ja osaliselt sidumata riikliku arenguabi kohta (DAC Guiding Principles for Associated Financing and Tied and Partially Untied Official Development Assistance, 1987);

- riikliku arenguabiga seotud heades hanketavades (Good Procurement Practices for Official Development Assistance, 1986).

Projekti kokkusobivus abi saava riigi üldiste investeerimiseelistustega (projekti valik)

Kas projekt sisaldub abi saava riigi rahandus- ja planeerimiskeskasutuste heakskiidetud programmides, mis käsitlevad investeerimist ja riiklikke kulutusi?

(Märkida poliitiline dokument, milles projekti nimetatakse, näiteks abi saava riigi investeerimiskava.)

Kas projekti kaasfinantseerib mõni rahvusvaheline arenguabi finantseerimise asutus?

Kas on olemas tõendeid, et mõni rahvusvaheline arenguabi finantseerimise asutus või mõni muu arenguabikomitee liige on kaalunud projekti finantseerimist ja lükanud selle tagasi arenguaspekti ebaolulisuse tõttu?

Kas erasektori projekti puhul on abi saava riigi valitsus selle heaks kiitnud?

Kas projekt on hõlmatud sellise riikidevahelise kokkuleppega, mis võimaldab doonorriigil võtta abi saavas riigis laialdasemaid abimeetmeid?

Projektide ettevalmistamine ja hindamine

Kas projekt on ette valmistatud, kavandatud ja hinnatud selliste normide ja kriteeriumide kohaselt, mis on kooskõlas arenguabikomitee põhimõtetega projektide eelhindamiseks (DAC Principles for Project Appraisal - PPA)? Asjakohased põhimõtted on projektide hindamisel seotud järgmiste aspektidega:

a) majanduslik aspekt (PPA, punktid 30-38);

b) tehniline aspekt (PPA, punkt 22);

c) finantsaspekt (PPA, punktid 23-29).

Kas tulutoovate projektide puhul, eriti kui toodang on suunatud konkurentsipõhisele turule, jõuavad abi finantseerimisel tehtud soodustused raha lõppkasutajani? (PPA, punkt 25):

a) institutsiooniliste tegurite hinnang (PPA, punktid 40-44);

b) sotsiaalaspektide ning kulude ja tulude jagunemise analüüs (PPA, punktid 47-57);

c) keskkonnategurite hinnang (PPA, punktid 55-57).

Hankemenetlused

Millist hankemenetlust järgmistest kasutatakse? (Mõisted on määratletud riikliku arenguabiga seotud heade hanketavade põhimõtetes.)

a) Rahvusvaheline võistupakkumine (III hankepõhimõte ja selle lisa 2: Tulemusliku rahvusvahelise võistupakkumise miinimumtingimused).

b) Siseriiklik võistupakkumine (IV hankepõhimõte).

c) Mitteametlik võistlus või otseläbirääkimised (V hankepõhimõte, A või B osa).

Kas on kavas kontrollida tarnete hinda ja kvaliteeti? (PPA, punkt 63)

VII LISA

ELEKTROONILINE TEABEVAHETUSSÜSTEEM

1. Elektrooniline teabevahetussüsteem sisaldab järgmist:

- seoses mudeliga:

- riigi laenuriski käsitlevad aruanded (kogemused maksetega),

- koguselisel mudelil põhineva liigituse korrigeerimised,

- riikide loend liigituse järgi,

- riigi laenuriski tundjate vahelise lahkarvamuse korral kohaldatav menetlus;

- seoses garantiipreemiate ühtlustamisega:

- teadetetahvel,

- garantiipreemiate näidisarvutused,

- garantiipreemiate alammäärade tabel;

- seoses seotud tingimustega:

- teabelehed (põhilised seotud tingimused),

- toodete liigitus;

- seoses finantsaspektiga:

- garantiipreemiaandmete allikatest pärinevad näitajad;

- seoses lubatud eranditega:

- eelteatised,

- kohandamisteatised.

Elektroonilist teabevahetussüsteemi on vaja arendada selleks, et hõlbustada juhtpõhimõtete rakendamise jälgimist ja nende läbivaatamist.

[1] EÜT L 44, 22.2.1993, lk 1.

[2] EÜT L 216, 8.8.1997, lk 77.

[3] Vt punkt 88 (Edaspidine töö).

[4] Nt 1996. aasta andmete järgi need riigid, kelle RKT elaniku kohta ületab 5 435 USA dollarit.

[5] Garantiipreemiate alammäärade kohaldamisel kehtib üleminekuaeg:- üleminekuaeg lõpeb 31. märtsil 1999, misjärel rakendatakse viivitamata juhtpõhimõtteid;- üleminekuajal kehtestatud garantiipreemiamäärad kehtivad kuni kolm kuud alates 31. märtsist ehk 30. juunini 1999;- üleminekuajal püüavad osalised anda endast parima, et vältida garantiipreemiamäärade langemist allapoole esialgseid alammäärasid, välja arvatud kohandamise korral;- Korea:- Korea puhul lõpeb üleminekuaeg 31. märtsil 2002,- 1. aprillist 1999 kohaldab Korea määrasid, mis on vähemalt 40 protsenti esialgsetest garantiipreemiate alammääradest, 1. aprillist 2000 kohaldab Korea määrasid, mis on vähemalt 60 protsenti esialgsetest garantiipreemiate alammääradest, 1. aprillist 2001 kohaldab Korea määrasid, mis on vähemalt 80 protsenti esialgsetest garantiipreemiate alammääradest, ja 1. aprillist 2002 kohaldab Korea alammäärasid täies ulatuses.

[6] Nt 1996. aasta andmete järgi need riigid, kelle RKT elaniku kohta ületab 9 635 USA dollarit.

[7] Nt 1996. aasta andmete järgi need riigid, kelle RKT elaniku kohta ületab 3 115 USA dollarit.

[8] Olenemata sellest, et riigid on liigitatud seotud abi tingimustele vastavateks ja mittevastavateks riikideks, kehtib Eestile, Leedule, Lätile, Sloveeniale, Ukrainale, Valgevenele ja Venemaa Föderatsioonile seotud abi andmisel osalistevaheline kokkulepe püüda vältida sellist abistamist ja võimaldada üksnes otseseid annetusi või toidu- ja humanitaarabi. Selle kokkuleppe pikendamine otsustatakse kord aastas, tavaliselt aasta neljandas kvartalis.Selle leebe keelu kohaldamisel võib humanitaarabiks pidada tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamist hädaolukorras või ohutusega seotud põhjustel.

[9] Garantiipreemiate alammäärade kohaldamiseks ettenähtud üleminekuajal:- teatavad osalised vabatahtlikult ja endast parimat andes viivitamata juhtudest, mil riigi laenurisk on kas üle kantud või kõrvaldatud või siis piiratud või välistatud terveks võla tagasimaksetähtajaks;- eeldatavasti saadakse nendest juhtudest aja jooksul kogemusi, mida uuritakse üleminekuaja lõpus, et koostada loend, mis sisaldab näiteks tingimusteta garantiisid kolmandate riikide puhul, tingimuslikke garantiikontosid ja varadel põhinevat finantseerimist. Nendest kogemustest võidakse juhinduda ka sobivate vähendusmäärade leidmisel

[10] Laeva ümberehitus tähendab rohkem kui 1000tonnise kogumahutavusega merelaeva ümberehitamist tingimusel, et ümberehituse käigus muudetakse põhjalikult lastiplaani, laeva keret või käitussüsteemi.

[11] Riiklikud vahendid on vahendid, mis võimaldavad valitsustel või valitsusasutuste hallatavatel asutustel või muu valitsuste otsese või kaudse osalemise korral krediiti kindlustada, garanteerida või finantseerida.

[12] Võttes arvesse veeldatud maagaasi vedavate laevadega seotud tehingute erilist laadi, pikendatakse lubatud krediiditähtaega nimetatud liiki laevade puhul kümne aastani.

[13] Intressimäär, milles ei ole arvestatud kulusid, tähendab seda osa krediidikuludest (v.a krediidikindlustusmaksed ja/või panga teenustasud), mida tasutakse korrapäraselt kogu krediiditähtaja jooksul ja mis sõltuvad otseselt krediidisummast.

[14] Tellimus loetakse lõplikult kinnitatuks niipea, kui ostja võtab endale kirjaliku allkirjastatud lepinguga tagasivõtmatu kohustuse osta eksportijalt ja tasuda ettenähtud tingimuste kohaselt, isegi kui kõnealune leping sisaldab varutingimusi, mida saab tühistada üksnes eksportija.

[15] Märkige tegelik väärtus 40 000 000 SDRi kordsena.

[16] Märkige tegelik väärtus 40 000 000 SDRi kordsena.