32000R2603

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2603/2000,

27. november 2000,

millega kehtestatakse teatava Indiast, Malaisiast ja Taist pärineva polüetüleentereftalaadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse subsiidiumidevastane menetlus teatava Indoneesiast, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärineva polüetüleentereftalaadi impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artikleid 14 ja 15,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1741/2000 [2] (edaspidi "ajutine määrus") ajutised tasakaalustavad tollimaksud teatava Indiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist pärineva polüetüleentereftalaadi ühendusse suunduva impordi suhtes.

(2) Samaaegse dumpinguvastase uurimise tulemusel kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1742/2000 [3] ajutised dumpinguvastased tollimaksud teatava Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist pärineva polüetüleentereftalaadi ühendusse suunduva impordi suhtes.

(3) Tuleks meenutada, et subsideerimist ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 1998 kuni 30. septembrini 1999 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju analüüsi seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1996 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "analüüsiperiood").

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(4) Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised meetmed, esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2026/97 (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõikega 5 anti kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

(5) Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(6) Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise ning ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summade lõpliku sissenõudmise kohta.

Lisaks sellele anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(7) Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja neid võeti lõplike otsuste tegemisel võimalust mööda arvesse.

(8) Pärast seda, kui esialgsed järeldused on hiljem kogutud teabe alusel läbi vaadatud, leitakse, et tuleks kinnitada ajutises määruses sätestatud põhilised järeldused.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(9) Ajutises määruses kirjeldati vaatlusalust toodet kui polüetüleentereftalaati (edaspidi "PET"), mille viskoossuskoefitsient vastavalt standardile DIN (Deutsche Industrienorm) 53728 on vähemalt 78 ml/g ning mis kuulub CN-koodide 39076020 ja ex39076080 (TARICi kood 3907608010) alla. Kuna selle määratluse osas uusi märkusi ei esitatud, kiidetakse heaks vaatlusalust toodet käsitlevad esialgsed järeldused.

2. Samasugune toode

(10) Ajutise määruse põhjenduses 16 leiti, et ühenduse tootmisharus toodetav ja ühenduse turul müüdav PET ning asjaomastes riikides toodetav ja ühendusse eksporditav PET on samasugused tooted, sest eri PET-liikide füüsikalistes ja tehnilistes omadustes ning kasutusalades ei olnud erinevusi. Et selle kohta uusi tõendeid ei esitatud, kiidetakse heaks samasugust toodet käsitlevad esialgsed järeldused.

D. SUBSIIDIUMID

(11) Ajutises määruses esitatud järeldused eksportivate tootjate saadud tasakaalustatavate subsiidiumide kohta kiidetakse lõplikult heaks, kui käesolevas dokumendis ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti.

I. INDIA

Üldised küsimused

1. Algatamine

(12) India valitsuse väitel rikkus komisjon käesoleva uurimise algatamisel algmääruse artiklit 10 ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõiget 2. India valitsuse väitel on kaebuses subsideerimise ja kahju kohta esitatud teave ebatäpne ja ebatäielik ega ole piisav tõendusmaterjal kõnealuse menetluse algatamiseks.

(13) Vastusena sellele väitele leiti, et kaebus sisaldas piisavalt tõendeid subsideerimise ja kahju kohta algmääruse artikli 10 lõike 2 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõike 2 tähenduses. Kaebus sisaldas subsideerimise, kahju ja põhjuslike seoste kohta teavet, mis oli kaebuse esitajale eeldatavalt kättesaadav. Subsideerimise osas tuleks meenutada, et enamik Indias kasutatavatest subsideerimisprogrammidest on juba läbi vaadatud eelmistes uurimistes, mis hõlmasid Indiast pärinevat, näiteks PET-kile, terasest lehtvaltstoodete jms importi. Kooskõlas algmääruse artikli 10 lõikega 3 uuris komisjon kaebuses esitatud tõendite täpsust ja adekvaatsust ja leidis, et need olid piisavad uurimise algatamiseks. Seetõttu ei saa selle väitega nõustuda.

2. Algatamisteade

(14) India valitsuse väitel ei vasta algatamisteade [4] subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 22 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, sest see ei sisalda teavet, mille alusel taotluses väidetakse subsideerimise olemasolu, ega kokkuvõtet teguritest, millel põhineb väide kahju tekitamise kohta.

(15) Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 22 lõikes 2 sätestatakse, et avalik teade uurimise algatamise kohta peab sisaldama piisavat teavet muu hulgas subsideerimistavade kohta ning kokkuvõtet teguritest, millel põhineb väide kahju tekitamise kohta. Subsideerimise olemasolu käsitleva väite osas kinnitati algatamisteates järgmist: "Väidetavalt on Indias tegutsevad vaatlusaluse toote tootjad saanud India valitsuselt subsiidiume. Subsiidiume antakse tulumaksuvabastusena, vabastusena imporditollimaksust tooraine- või kapitalikaupade impordi korral ning ekspordile orienteeritud äriühingutele ja eksportkauba tootmise eritsoonides asuvatele äriühingutele makstava toetusena. Väidetavalt on eespool nimetatud kavad subsiidiumid, sest need sisaldavad India valitsuse rahalist toetust ning toetuse saajad, st PET eksportijad, saavad sellest kasu. Väidetavalt on tegemist eksporditegevusest sõltuvate subsiidiumidega ning järelikult on need spetsiifilised ja tasakaalustatavad." Kahju tekitamist käsitleva väite osas kinnitati algatamisteates järgmist: "Kaebuse esitaja on tõendanud, et Indiast, Indoneesiast, Korea Vabariigist, Malaisiast, Taiwanist ja Taist pärineva vaatlusaluse toote impordi maht on nii absoluutväärtuse kui turuosa seisukohalt suurenenud …Väidetavalt on vaatlusaluse toote impordimaht ja hinnad mõjunud muu hulgas negatiivselt ühenduse tootjate turuosale ja nende hinnatasemele ning sellest tulenevalt avaldanud märgatavat negatiivset mõju ühenduse tootmisharu üldisele tulemuslikkusele ja finantsolukorrale."

Eespool esitatud tekst annab piisava ülevaate subsideerimist ja kahju käsitlevatest väidetest.

Subsiidiumid

1. DEPB-kava (Duty Entitlement Passbook Scheme, DEPB)

a) Ekspordieelne DEPB-kava

(16) India valitsus kinnitab, et ekspordieelne DEPB-kava tühistati 1. aprillil 2000. Seepärast ei tohiks kõnealuse kava alusel tasakaalustavaid tollimakse kehtestada, sest see oleks vastuolus algmääruse artikliga 15.

(17) Pärast teatavakstegemist esitas India valitsus tõendid selle kohta, et kõnealune programm on tegelikult lõpetatud ja et India eksportivad tootjad ei saa sellest enam kasu. Seepärast kiidetakse kõnealune väide heaks ja saadavat kasu ei võeta arvesse subsiidiumimäärade arvutamisel. Kuna kõnealune programm ei võimalda kehtestada tasakaalustavat tollimaksu, ei ole vaja käsitleda teiste huvitatud isikute poolt selle kohta esitatud väiteid.

b) Ekspordijärgne DEPB-kava

(18) India valitsus väitis, et komisjon tegi käesoleva kava tasakaalustava mõju hindamisel ilmse vea. Eelkõige otsustas komisjon ekslikult, et India valitsusel puudub tõhus kontrollsüsteem tootmisprotsessis tarbitavate sisendite kontrollimiseks. Peale selle väitis India valitsus, et komisjon hindas nimetatud kavadest saadavat kasu valesti, sest vastavalt algmääruse artiklile 2 saab subsiidiumina käsitleda ainult tollimaksu ülemäärast tagastamist.

(19) Selleks, et teha kindlaks, kas ekspordijärgne DEPB-kava on tasakaalustatav subsiidium, ning kui on, siis arvutada kasu suurus, kasutas komisjon järgmist meetodit. Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel leiti, et see kava sisaldab India valitsuse rahalist toetust, sest valitsuse tavaliselt laekuv tulu (st imporditollimaksud) jäetakse sisse nõudmata. Sellest on kasu ka saajale, sest eksportivad tootjad ei pea tasuma tavalisi imporditollimakse.

(20) Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatakse sellest üldreeglist erand muu hulgas tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide osas, mis vastavad algmääruse I lisa punktis i ning II lisas (tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kehtiva tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(21) Analüüs näitas, et ekspordijärgne DEPB-kava ei ole tagastussüsteem ega asendamise puhul kasutatav tagastussüsteem. Uuritava kavaga ei kaasne kohustust importida ainult eksportkaupade tootmisel tarbitavaid tooteid (algmääruse II lisa). Peale selle puudub nendes kavades kontrollsüsteem, mille abil saab kindlaks teha, kas imporditud tooteid tootmisprotsessis tegelikult tarbitakse. Tegemist ei ole ka asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemiga, sest imporditavad tooted ei pea olema sama kvaliteedi ja omadustega nagu omamaised sisendid, mida kasutati eksporditavate toodete valmistamisel (algmääruse III lisa). Peale selle on eksportivatel tootjatel õigus kasutada DEPB-kava olenemata sellest, kas nad sisendeid üldse impordivad. Eksportija saab kasu lihtsalt toodete eksportimisest, ilma et ta peaks esitama tõendeid tootmises kasutatud materjalide importimise kohta; järelikult on eksportivatel tootjatel, kes hangivad kõik sisendid kohalikult turult ega impordi tooteid, mida saab kasutada sisendina, siiski õigus kasutada DEPB-kava. Seega ei vasta ekspordijärgne DEPB-kava I–III lisa sätetele. Et seetõttu ei saa kohaldada artiklis 2 subsiidiumi määratluse osas sätestatud erandit, väljendub tasakaalustusmeetmetest saadav kasu tavaliselt impordi suhtes kohaldatavate imporditollimaksude kogusumma vähendamises.

(22) Eespool öeldust järeldub selgesti, et imporditollimaksude ülemäärane vähendamine on kasu suuruse arvutamisel aluseks ainult juhul, kui kohaldatakse tegelikke tagastussüsteeme ja asendamise puhul kasutatavaid tagastussüsteeme. Kuna tehti kindlaks, et ekspordijärgne DEPB-kava ei kuulu kummassegi kategooriasse, väljendub kasu täielikus imporditollimaksust vabastamises, mitte eeldatavas ülemäärases vähendamises.

(23) Kontrollsüsteemi osas on see väide seotud küsimusega, kas ekspordijärgset DEPB-kava saab käsitleda tagastussüsteemi või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina. Kuna tehti kindlaks, et ekspordijärgne DEPB-kava ei ole tagastussüsteem ega asendamise puhul kasutatav tagastussüsteem algmääruse II ja III lisa tähenduses, ei ole vaja teha täiendavaid uurimisi. Isegi kui DEPB-kava vastaks II ja III lisas sätestatud kriteeriumidele, leitaks siiski, et asjakohane kontrollsüsteem puudub. Sisend-/väljundnormid on loetelu sellest, mida ja millises koguses võidakse tarbida tootmisprotsessis. Sisend-/väljundnormid ei ole siiski kontrollsüsteem algmääruse II lisa lõike 5 tähenduses. Nende normide alusel ei saa kontrollida tootmisprotsessis tegelikult tarbitavaid sisendeid ega nende sisendite tegelikku importimist.

(24) Eespool esitatud põhjustel ei saa kõnealuse väitega nõustuda ning esialgsed järeldused käesoleva kava tasakaalustava mõju ja kasu arvutamise kohta kiidetakse heaks.

2. Eksportkauba tootmise eritsoonid (Export Processing Zones, EPZ) / Ekspordile orienteeritud üksused (Export Oriented Units, EOU)

(25) Üks eksportiv tootja ja India valitsus väitsid, et EOU-kava alusel saadavat kasu ei tohiks käsitleda subsiidiumina, sest selle raames antakse aktsiisimaksu- ja tollimaksuvabastus ainult eksporditava lõpptoote tootmisel tarbitavate sisendikoguste osas. Väidetavalt on kõnealune kava algmääruse I lisa punktis i ja II lisas sätestatud tingimustele vastav tagastussüsteem.

(26) Kaks India eksportijat tegutseb ekspordile orienteeritud üksuses. Olenemata sellest, kas käesolev kava on algmääruse sätetele vastav tagastussüsteem, nõustub komisjon täiendava uurimise järel, et kummagi asjaomase äriühingu osas ei ole tegemist tollimaksude ülemäärase vähendamisega. Seepärast ei kehtestata seoses tooraine suhtes antud tollimaksuvabastusega käesolevas uurimises kummagi äriühingu suhtes tasakaalustavat tollimaksu.

(27) Seepärast piirduvad eksportkauba tootmise eritsoonis/ekspordile orienteeritud üksuses asuva kahe äriühingu subsiidiumisummad üldjuhul kapitalikaupadelt tasutava tollimaksu vabastusega ning neid on vähendatud vastavalt 0,37 %ni ja 4,43 %ni.

3 EPCG-kava (Export Promotion Capital Goods Scheme, EPCGS)

(28) India valitsus väitis, et EPCG-kava alusel ei ole abisaaja kohustatud eksportima kõiki kapitalikaupade abil valmistatud tooteid ning märkis, et litsentsi omanik võib oma toodangut turustada osaliselt siseturul. Seepärast väitis India valitsus, et käesoleva kava alusel saadav kasu tuleks arvata kogutoodangu sisse.

(29) Sellele väitele vastamisel tuleks rõhutada, et nagu ajutise määruse põhjenduses 52 selgitatud, on äriühingul olenevalt sellest, millisel tasemel ekspordikohustust ta on valmis võtma, õigus importida kapitalikaupu kas tollimaksu nullmäära või vähendatud määraga. Seepärast on kõnealune kava juriidiliselt eksporditegevusest sõltuv, sest kasu ei saa, ilma et kohustutaks eksportima kaupa. Sellisena loetakse kõnealust kava algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt spetsiifiliseks. Kuna tegemist on ekspordisubsiidiumiga, siis eeldatakse, et sellest on kasu ainult eksportmüügi korral. Kokkuvõtteks leitakse, et õige nimetaja on eksportmüügi kogumaht.

(30) Et pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist selle kava kohta rohkem märkusi ei esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 50–57 esitatud järeldused heaks.

4. Tasakaalustatavate subsiidiumide summad

(31) Tehti kindlaks, et kõigi subsiidiumide puhul on tegemist ekspordisubsiidiumidega. Tasakaalustatavate ekspordisubsiidiumide summa

ad valorem

on iga uuritud eksportiva tootja puhul järgmine:

Subsiidiumi liik | DEPB | EPCG-kava | EPZ/EOU | Kokku |

Ekspordijärgne |

Reliance Industries Limited | 6,52 % | 1,71 % | 8,23 % |

Futura Polymer Limited | | | 0,37 % | 0,37 % |

Pearl Engineering Polymers Limited | 5,01 % | 0,79 % | | 5,8 % |

Elque Polyesters Limited | | | 4,43 % | 4,43 % |

Kõik teised äriühingud | | | | 8,23 % |

(32) Üleriigiline kaalutud keskmine subsiidiumimarginaal kõigile uuritud eksportivatele tootjatele, kelle arvele langeb üle 90 % Indiast pärineva vaatlusaluse toote koguekspordist ühendusse, on kõnealuse riigi suhtes kohaldatavast 3 % suurusest miinimummarginaalist kõrgem.

(33) Koostöö ulatuslikkust silmas pidades kehtestati koostööd mittetegevate äriühingute jääktollimaksu määr vastavalt koostööd tegeva äriühingu kõrgeima subsiidiumimarginaali tasemele, mis on 8,23 %.

II. INDONEESIA

(34) Et pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist olulisi märkusi ei esitatud, kiidetakse otsus, et Indoneesia subsiidiumimarginaali tuleb lugeda tühiseks, ja ajutise määruse põhjenduses 78 esitatud järeldus heaks. Seepärast tuleks Indoneesiat käsitlev menetlus lõpetada.

III. KOREA

(35) Et pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist märkusi ei esitatud, kiidetakse otsus, et Korea subsiidiumimarginaali tuleb lugeda tühiseks, ja ajutise määruse põhjenduses 79 esitatud järeldus heaks. Seepärast tuleks Koread käsitlev menetlus lõpetada.

IV. MALAISIA

1. Sissejuhatus

(36) Ajutise määruse põhjenduses 132 käsitleti esmaalustaja seisundist saadavat kasu ekslikult ekspordisubsiidiumina. Sellest hoolimata kiidetakse heaks põhjendustes 93–95 esitatud järeldused, et spetsiifilise omamaise subsiidiumina on kaval tasakaalustav mõju. See tähendab, et tuvastatud subsiidiumisummat ei pea enam dumpinguvastase tollimaksuga tasakaalustama.

(37) Et pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist rohkem märkusi ei esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 80–133 esitatud järeldused teatavate arvutusvigade parandamise järel heaks.

2. Tasakaalustatavate subsiidiumide summad

(38) Vastavalt algmääruse sätetele on tasakaalustatavate ekspordisubsiidiumide summa

ad valorem

iga uuritud eksportiva tootja puhul järgmine:

Subsiidiumi liik | Eksport | Omamaine | Omamaine | Eksport | Kokku |

Kahekordne mahaarvamine | Esmaalustaja seisund | Vabastus imporditollimaksust ja müügimaksust | Vabastus imporditollimaksust ja müügimaksust |

Hualon Corporation (M) Sdn. Bhd. | 0 | 3,3 % | 0 | 0,27 % | 3,57 % |

MPI Polyester Industries Sdn. Bhd. | 0 | 0 | 0,91 % | 0 | 0,91 % |

Kõik teised äriühingud | | | | | 3,57 % |

(39) Üleriigiline kaalutud keskmine subsiidiumimarginaal kõigile uuritud eksportivatele tootjatele, kelle arvele langeb üle 90 % Malaisiast pärineva vaatlusaluse toote koguekspordist ühendusse, on kõnealuse riigi suhtes kohaldatavast 2 % suurusest miinimummarginaalist kõrgem.

V. TAIWAN

(40) Üks äriühing väitis, et komisjon tegi arvutusvea kasu suhtes, mida äriühing sai seadmete imporditollimaksudest vabastamise kava alusel. Kõnealuse kava alusel saadud kasu arvutati ümber ja leiti, et arvutamisel oli tehtud viga. Viga parandati ning kõnealuse programmi alusel saadavat kasu vähendatakse 1,92 %lt 0,27 %ni.

(41) Pärast seda uuris komisjon põhjalikult kogu Taiwani toimikut, kontrollides sealhulgas kõigi nelja eksportiva tootjaga seotud arvutusi, et hinnata läbivaatamise mõju üleriigilise dumpingumarginaali määramisele.

(42) Tehti kindlaks, et eespool nimetatud äriühingu subsiidiumimäära vähenemise tõttu vähenes üleriigiline marginaal 0,94 %ni, mis on kõnealuse riigi suhtes kohaldatavast 1 % suurusest miinimumlävest väiksem. Seepärast tuleks Taiwanist pärinevat importi käsitlev uurimine lõpetada.

VI. TAI

1. Üldosa

(43) Algetapis leiti, et ehkki üks Tais asuv tsoon (tsoon 3) on selgelt piiritletud geograafiline ala, mis vastab algmääruse artikli 4 lõikes 3 esitatud ebasoodsa piirkonna määratlusele, on eri subsiidiumikavadest saadav kasu sektorite kaupa spetsiifiline, sest programmid on kättesaadavad vaid teatud tööstusharudele. Tai valitsuse väitel on kavad kättesaadavad paljudele eri tööstusharudele ning seega üldkättesaadavad.

(44) Leiti, et Taiwani valitsus on koostanud investeeringute soodustamist õigustavate tegevusvaldkondade piiratud loetelu, mis tähendab, et piiratakse äriühingute ringi, kellele subsiidiumi võib anda, sest äriühingutel, kes valmistavad tooteid, mida ei soodustata, ei ole õigust saada kasu investeeringute soodustamise seaduse alusel. Peale selle tuleks seda loetelu käsitleda positiivse loeteluna, mis selgelt määrab kindlaks need tooted, mille tootjatel on teiste ees eelised. Asjaolul, et investeeringute soodustamise seaduse alusel saadakse kasu 200 eri toote puhul, ei ole tähtsust, sest muid tooteid valmistavatel äriühingutel ei ole üldse õigust kasu saada. Seetõttu kiidetakse spetsiifilisuse küsimuses heaks esialgsed järeldused.

(45) Ajutise määruse põhjendustes 193 ja 196 leiti, et projektide puhul, millele taotletakse investeeringute nõukogu soodustusi, peab lisandväärtus olema 20 %. Esialgu leiti, et see tingimus motiveerib ettevõtteid kasutama importkauba asemel rohkem kodumaist kaupa ning on seetõttu algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti b kohaselt spetsiifiline.

(46) Pärast teatavakstegemist esitas Tai valitsus tõendid selle kohta, et lisandväärtuse kriteerium ei kohusta PET tootjaid kasutama imporditud sisendite asemel omamaiseid sisendeid. Tai valitsus esitas tõendid, mis näitavad, et lisandväärtuse kriteeriumi on võimalik täita isegi juhul, kui valmistoote valmistamisel kasutatakse ainult imporditud toorainet. Seepärast ei eelda käesolev programm uuritava toote osas, et importkauba asemel kasutatakse kodumaist kaupa algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti b tähenduses.

2. Vabastus ettevõtte tulumaksust

(47) Eksportiv tootja väidab, et maksustatava kasumi tasakaalustamiseks otsustas ta kasutada eelnenud aastatel kogunenud netokahjumit, mitte vabastust ettevõtte tulumaksust, ning seetõttu ei saanud ta uurimisperioodil kasu.

(48) Leiti, et äriühing, kes on vabastatud tulumaksust ning saab samal ajal tasakaalustada oma kasumit tavapäraste maksustamissätete alusel üle viidud kahjumiga, võib kasutada mõlemat võimalust. Seda kinnitasid ka rahandusministeerium ja Tai investeeringute nõukogu. Käesoleval juhul tehti kindlaks, et eksportiv tootja kasutas vabastust ettevõtte tulumaksust, sest tasumisele kuuluvate maksude summat ei tasakaalustatud kogunenud netokahjumiga. Tegelikult suurenes kogunenud netokahjum viimase majandusaasta jooksul 1655089790 bahtilt 1704894309 bahtini. Kui eksportiv tootja oleks valinud kasumi tasakaalustamise kogunenud netokahjumiga, ei oleks ta täitnud maksuvaba tulu lahtrit, kuhu märgitakse ainult investeeringute nõukogult maksuvabastuse saanud tulu. Peale selle sätestas WTO apellatsioonikogu Kanada tsiviilõhusõidukeid käsitleva juhtumi [5] puhul, et kui soovitakse selgitada, kas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktis i nimetatud rahaline toetus on "kasu", st eelis, on vaja kindlaks teha, kas rahaline toetus asetab saaja soodsamasse olukorda võrreldes sellega, kus ta oleks ilma rahalise toetuseta. Nagu eespool nimetatud, asetas vabastus ettevõtte tulumaksust eksportiva tootja soodsamasse olukorda, sest ta sai edasiseks kasutamiseks üle viia suurema kogunenud kahjumi summa, kui ta muidu oleks saanud. Järelikult kasutas eksportiv tootja tulumaksuvabastust ja sai kasu, mistõttu ei saa kõnealuse väitega nõustuda.

3. Seadmete vabastamine imporditollimaksudest

(49) Et selle kava kohta märkusi ei esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 202–208 esitatud järeldused heaks.

4. Tasakaalustatavate subsiidiumide summa

(50) Algmääruse sätetele vastavate tasakaalustatavate subsiidiumide summa

ad valorem

määratakse pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist esitatud märkuste põhjal uuritud eksportiva tootja puhul järgmiseks:

| Tulumaksuvabastus | Seadmete vabastamine imporditollimaksudest | Kokku |

Thai Shingkong, Industry Corporation Limited | 8,13 % | 0,35 % | 8,4 % |

(51) Kuna uuritud eksportiva tootja arvele langeb peaaegu kogu Tai vaatlusaluse toote import ühendusse, on üleriigiline kaalutud keskmine subsiidiumimarginaal oluliselt kõrgem kui 2 % suurune minimaalne subsideerimismarginaal.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(52) Uue teabe puudumisel ühenduse tootmisharu määratluse kohta kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 226–231 esitatud järeldused.

F. KAHJU

1. Sissejuhatavad märkused

(53) Teatavad huvitatud isikud küsisid, miks ühenduse tootmisharu esitatud andmeid hakati kasutama alles alates 1996. aastast ning andmed varasemate turusuundumuste kohta põhinesid sõltumatutest turu-uuringutest saadud teabel.

(54) Komisjon oli leidnud, et ühenduse tootmisharu 1995. aasta andmeid ei saa kasutada, sest kõnealusel aastal asutati jagunemise tulemusel Kodak ja Eastman ning Shelli tegevus korraldati ümber. Ei Shell ega Eastman suutnud esitada kõnealuse aasta kohta täielikke andmeid.

(55) Komisjon pidas siiski oluliseks anda ülevaade ühenduse turul 1995. aastal tekkinud puudujääkide mõjust ühenduse tootmisharu hindadele ja tasuvusele. Sõltumatutest turu-uuringutest saadud teabe kasutamist peeti asjakohaseks taustteabe seisukohalt, mida oli vaja analüüsiperioodil ühenduse tootmisharu olukorra hindamiseks, nagu on selgitatud põhjenduses 236.

2. Tarbimine

(56) Et uut vastupidist teavet ei ole esitatud, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 239 ja 240 üksikasjalikult kirjeldatud järeldused vaatlusaluse toote tarbimise kohta ühenduses.

3. Import asjaomastest riikidest

Koreast, Indoneesiast ja Taiwanist pärinev import

(57) Ajutise määruse põhjenduses 242 kirjeldatud järeldused Koreast ja Indoneesiast pärineva impordi minimaalsete subsiidiumimarginaalide kohta kiidetakse heaks. Seega ei võeta kumbagi riiki arvesse kahju hindamisel.

(58) Eespool kirjeldatud uusi järeldusi silmas pidades on Taiwanist pärineva impordi subsiidiumimarginaalid nüüd miinimummarginaalid ning seepärast ei võeta kõnealust importi arvesse kahju hindamisel.

Indiast, Malaisiast ja Taist pärinev import

a) Kumulatsioon

(59) Tai valitsus väitis, et tema riigist pärinevat importi ei tohiks hinnata kumulatiivselt muu asjaomase impordiga, sest Taist pärineva impordi turuosa oli kolme asjaomase riigi turuosade hulgas väikseim ja selle impordi hinnad ei olnud ühenduse tootmisharu hindadest madalamad, mis näitab, et Tai eksportija hinnakujunduslik käitumine oli teiste riikide eksportijate omast erinev. Leiti, et osutatud seigad ei olnud uued, väide lükati tagasi ja kinnitatakse, et Taist pärinevat importi tuleks hinnata kumulatiivselt Indiast ja Malaisiast pärineva impordiga.

(60) India valitsus ja Malaisia valitsus väitsid, et kumuleerimine peaks hõlmama ainult Indiast ja Malaisiast pärinevat subsideeritud importi. Kuna tehti kindlaks, et üleriigilised kaalutud keskmised subsiidiumimarginaalid on kogu Indiast ja Malaisiast pärineva uuritud impordi osas minimaalsetest subsideerimismarginaalidest oluliselt kõrgemad, tuleb arvesse võtta kogu nende ühendusse suunduvat eksporti. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi ja otsustatakse, et ühenduse tootmisharu kantud kahju hindamisel tuleks kumuleerida kogu Indiast, Malaisiast ja Taist pärinev import.

b) Impordi maht

(61) Nagu järgnevas tabelis näha, kasvas Indiast, Malaisiast ja Taist pärineva impordi maht 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus märkimisväärselt (peaaegu seitse korda) ning jõudis

123563

tonnini.

Import | 1996 | 1997 | 1998 | Uurimisperiood |

Kokku: India, Malaisia, Tai | 17831 t | 44708 t | 118113 t | 123563 t |

Indeks (1996–100) | 100 | 251 | 662 | 693 |

(62) Pärast märkimisväärset kasvu aastatel 1996–1998, mil impordi maht suurenes igal aastal rohkem kui kaks korda, hakkas see 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus stabiliseeruma. Tuleks märkida, et ehkki impordi mahu kasv toimus nüüd aeglasemas tempos, jätkus see hoolimata jõupingutustest, mida ühenduse tootmisharu tegi subsideeritud impordist tuleneva hinnakonkurentsiga kohanemiseks ja oma turuosa taastamiseks.

c) Turuosad

(63) Asjaomase impordi turuosa areng oli järgmine:

Impordi turuosad | 1996 | 1997 | 1998 | Uurimisperiood |

Kokku: India, Malaisia, Tai | 2,2 % | 4,1 % | 9,0 % | 9,2 % |

Indeks (1996–100) | 100 | 190 | 417 | 424 |

(64) Indiast, Malaisiast ja Taist pärineva impordi turuosa jõudis uurimisperioodil 9,2 %ni. See näitaja on analüüsiperioodi algusaasta ehk 1996. aastaga võrreldes rohkem kui neli korda suurem. 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus püsis kõnealuse impordi turuosa stabiilsena, sest eespool kirjeldatud impordimahtude kasv aeglustus.

d) Impordihinnad

(65) Indiast, Malaisiast ja Taist pärineva asjaomase impordi hinnad langesid 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 34 %. Aastatel 1996–1997 oli hinnalangus 16 %, aastatel 1997–1998 5 % ning 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 13 %. Kõnealustest riikidest pärineva vaatlusaluse toote keskmine CIF-hind enne tollimaksu tasumist oli uurimisperioodil 516 eurot tonni kohta. Uurimise käigus selgus, et paljud eksportijad müüsid ühendusele kahjumiga, mis annab tunnistust ühenduse turuga seotud agressiivsest hinnapoliitikast.

e) Hinna allalöömine

(66) Subsideeritud impordiga seotud hinna allalöömine, mis arvutati ajutise määruse põhjenduses 254 esitatud üksikasjalike andmete kohaselt, on järgmine:

Allalöömismarginaalid: vahemikud |

India | Malaisia | Tai |

1,2–7,9 % | 11,8–12,9 % | 0 % |

(67) Kuna huvitatud isikud ei ole esitanud vastupidist väitvaid märkusi ega uut teavet, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 254 esitatud järeldused hinna allalöömise kohta. Eelkõige tuleks märkida, et madal keskmine hinna allalöömise määr oli tingitud hindade allasurumisest, mis kaasnes asjaomaste riikide eksportivate tootjate hinnakujundusliku käitumisega, kes müüsid vaatlusalust toodet ühenduse turul subsideeritud ja kahjumit tekitavate hindadega.

4. Vaatlusaluses impordis toimunud muutuse mõju kahju ja põhjuslike seoste hindamisele

(68) Tuleks märkida, et Taiwanist pärineva impordi väljajätmine kahjuanalüüsist ei muuda ajutises määruses kõnealuse impordi puhul tuvastatud suundumusi. Seepärast leitakse, et eespool esitatud läbivaadatud teave ei muuda ajutises määruses esitatud järeldusi vaatlusaluse impordi mõju kohta ühenduse tootmisharule ja põhjuslike seoste kohta.

5. Ühenduse tootmisharu olukord

(69) Kui kontrolliti subsideeritud impordi mõju ühenduse tootmisharule, hõlmas kontroll algmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt ka kõigi ühenduse tootmisharu olukorda mõjutavate asjakohaste tegurite ja näitajate hindamise.

Kontroll hõlmas kõiki algmääruse artikli 8 lõikes 5 konkreetselt loetletud tegureid. Teatud tegureid üksikasjalikult siiski ei käsitleta, sest uurimise käigus leiti, et need ei ole ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel asjakohased (töötasude ja varude kohta vt allpool). Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tasakaalustavate subsiidiumide summa suuruse mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

Ajutises määruses käsitletud tegurid

— Investeeringud:

(70) Leiti, et algetapis ei võetud arvesse mõningaid koostööd tegeva ühenduse tootja investeeringuid. Ka pärast kõnealuste andmete arvessevõtmist ei muuda investeeringute olukord eelnevalt kindlakstehtud suundumust.

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu 1998. aastal tehtud investeeringute ulatus andis tunnistust selle heast finantsseisundist. Teised märkisid, et uurimisperioodi investeeringute madal tase oli tingitud eelnenud aastatest, mil ühenduse tootmisharu kandis kahju, ning et see ei ole uurimisperioodil aset leidnud subsideeritud impordi tagajärg.

Selles osas näitas uurimine selgelt, et 1997. ja 1998. aastal ning uurimisperioodil tehtud investeerimiskulutused olid peamiselt tingitud otsustest, mis tehti 1995. aastal, mil polüetüleentereftalaadi tootmissektori väljavaated olid head (1996. aastal kantud kahju peeti ajutiseks). Sellise tootmissektori puhul on asjakohasem lähtuda tegelike kulutuste ajakava asemel investeerimiskavadest. Nagu ajutise määruse põhjenduses 264 nimetatud, kinnitatakse, et kuna uurimisperioodil on finantsolukord kahjustava subsideerimise tõttu veelgi halvenenud, ei ole ühenduse tootmisharu kavandanud oma tootmisvõimsuse märkimisväärset suurendamist selleks, et rahuldada tulevase nõudluse kasvu.

— Töötasud ja varud:

Kontrolliti ka töötasusid ja varusid, ehkki töötasusid ei peetud asjakohaseks teguriks, sest nende osa üldkuludes on väike ja püsis kogu analüüsiperioodi vältel stabiilsena. Polüetüleentereftalaadituru hooajalist iseloomu silmas pidades leiti, et varude tase varieerus aasta jooksul märkimisväärselt ning seepärast ei saa seda pidada kahju analüüsi seisukohalt asjakohaseks näitajaks.

— Kasv:

Ehkki ajutises määruses seda konkreetselt ei nimetata, käsitles komisjon turuosa analüüsimisel ka kasvu, mis näitas, et analüüsiperioodil kandis ühenduse tootmisharu vähest kahju.

Muud käsitletud tegurid

(71) Ühenduse tootmisharu olukorda uuriti täiendavalt järgmiste näitajate osas.

- Kapitali kaasamise võime:

Nagu ajutises määruses juba nimetatud, oli uurimisperioodil kantud kahju nii ulatuslik, et uurimisperioodil ei suudetud uue investeerimiskava suhtes kokku leppida. Hoolimata prognoositavast nõudluse kasvust, ei parandanud see kõnealusel perioodil ühenduse tootmisharu võimet kapitali kaasata.

- Tootlikkus:

Töötaja kohta toodetud tonnides väljendatud tootlikkus kasvas 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 67 % ning 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 21 %. Tootlikkuse märkimisväärne kasv näitab, et ühenduse tootmisharu tegi kõik võimaliku oma konkurentsivõime säilitamiseks.

- Investeeringutasuvus:

| 1996 | 1997 | 1998 | Uurimisperiood |

Kasutatud kapitali tasuvus | –6 % | –7 % | 1 % | –8 % |

Eespool esitatud näitaja kajastab ühenduse tootmisharu (sealhulgas peamiselt PETga seotud alade) üldist olukorda. Kontrollimine näitas, et uurimisperioodi negatiivne suundumus oli suurel määral seotud PET sektoriga. Selle näitaja areng on kooskõlas ühenduse tootmisharu tasuvuse vähenemisega.

- Rahavood:

1996 | Äritegevusega seotud rahavoogude sissevool (väljavool) netosummana | –79002884 |

1997 | Äritegevusega seotud rahavoogude sissevool (väljavool) netosummana | 84901988 |

1998 | Äritegevusega seotud rahavoogude sissevool (väljavool) netosummana | 132915718 |

Uurimisperiood | Äritegevusega seotud rahavoogude sissevool (väljavool) netosummana | 51115757 |

Eespool esitatud näitaja kajastab ühenduse tootmisharu (sealhulgas peamiselt PETga seotud alade) üldist olukorda. See moodustab kõnealuste äriühingute tegevusest saadava brutosumma, st müügitulu, millest ei ole maha arvatud finantseerimiskulusid, amortisatsioonisummasid ja reserve. Kontrollimine näitas, et uurimisperioodil aset leidnud olukorra halvenemine oli suurel määral tingitud PET sektorist.

6. Muud esitatud väited

a) Komisjoni järeldustest tingitud üldised väited

(72) Mõned huvitatud isikud vaidlustasid komisjoni järeldused kahju kohta, sest teatavad kahjunäitajad kas kasvasid või püsisid stabiilsena. Sellega seoses osutas mitu huvitatud isikut asjaolule, et hindade allalöömise tase on madal, müügimaht on kasvanud ning turuosa püsib üldiselt stabiilsena. Nende arvates kinnitasid need näitajad, et ühenduse tootmisharu seisund on hea ning et kuigi hinnad olid väga madalad, olid need valitsevaid turutingimusi arvestades siiski normaaltasemel.

(73) Selle väitega ei saadud nõustuda. Nagu ajutises määruses nimetatud, saadi aastatel 1997–1998 5 % suurust kahju, kuid pärast seda leidis uurimisperioodil aset müügimahu kasv ja turuosa taastamine, kui ühenduse tootmisharu alandas märkimisväärselt oma hindu, et sobitada neid subsideeritud impordi hindadega. Nagu ajutises määruses selgitatud, tehti kindlaks, et import toimus subsideeritud hindadega. Seega oli hindade allalöömise madal tase tingitud asjaolust, et uurimisperioodil olid ühenduse tootmisharu hinnad alla surutud. Hinnalanguse tingis subsideeritud import, mille maht ja turuosa olid märkimisväärsed ning sundisid ühenduse tootmisharu oma hindu alandama.

b) Uurimisperioodile järgnenud areng

(74) Paljud huvitatud isikud ja liikmesriikide esindajad palusid komisjonil analüüsida ja arvesse võtta teatavaid uurimisperioodile järgnenud arenguid. Kõnealused isikud rõhutasid eelkõige PET hindade kiiret ja märkimisväärset tõusu võrreldes toorainekulude kasvuga ühenduse tootmisharus. Nende väitel on ühenduse tootmisharu olukord alates uurimisperioodist märkimisväärselt paranenud ja tõenäoliselt ei kanna ta enam märgatavat kahju.

(75) Tuleks meenutada, et algmääruse artikli 11 lõike 1 kohaselt ei võeta üldjuhul arvesse uurimisperioodile järgnevat ajavahemikku käsitlevaid andmeid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib uurimisperioodile järgnenud arenguid arvestada üksnes juhul, kui tasakaalustusmeetmete kehtestamine nende põhjal oleks ilmselgelt sobimatu.

(76) Komisjon analüüsis PET turu arengut uurimisperioodile järgnenud üheksa kuu vältel, st ajavahemikus 1. oktoobrist 1999 kuni 30. juunini 2000. Leiti, et ühenduse tootmisharu PET müügihinnad ühenduse turul tõusid pidevalt. Üheksa kuu keskmine müügihind oli uurimisperioodi keskmisest umbes 40 % kõrgem. Hinnatõus oli kulutuste kasvust (umbes 20 %) kiirem ning seetõttu paranes ühenduse tootmisharu finantsolukord. Ühenduse tootmisharu üheksa kuu keskmine müügitulu jäi siiski negatiivseks (–2 %), mis näitab, et tema finantstulemused olid endiselt ebarahuldavad ja kaugel tasemest, mis võiks tagada kõnealuse tootmisharu elujõulisuse.

(77) See suur hinnamuutus on suurel määral tingitud toornaftahindade tõusust, mis algas 1999. aasta keskel ning hakkas mõned kuud hiljem märkimisväärselt mõjutama kõigi polümeeride hindu. Peale selle tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu müügimaht ja turuosa on stabiilselt kasvanud subsideeritud impordi arvel. Subsideeritud impordi mahu vähenemine võib olla tingitud subsiidiumidevastase uurimise algatamisest. Käesoleval juhul tegid ka dollari/euro vahetuskursi muutused kõnealuse impordi vähem huvipakkuvaks.

(78) Tuleks märkida, et nii toornaftahinnad kui vahetuskursid kõikusid märkimisväärselt ning muutused võivad olla ajutised. Kui käimasolev subsiidiumidevastane uurimine lõpetatakse meetmeid kehtestamata, võib subsideeritud impordi turuosa kiiresti taastuda.

(79) Eelöeldu põhjal jõuti järeldusele, et uurimisperioodile järgnenud arengud ei kinnita subsideeritud impordi tekitatud kahju kadumist. Järelikult ei ole tasakaalustusmeetmete kehtestamine ilmselt sobimatu.

7. Järeldus kahju kohta

(80) Võttes arvesse, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kohta rohkem väiteid ei esitatud, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 265–268 esitatud järeldus, et ühenduse tootmisharule on tekitatud märgatavat kahju algmääruse artikli 8 tähenduses.

G. PÕHJUSLIKUD SEOSED

(81) Mitu huvitatud isikut kordas väidet, et asjaomastest riikidest pärinevat importi ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjustajaks pidades oli komisjon eksinud, sest nende arvates oli kõnealuse tootmisharu olukord ja hinnatase ühenduse turul tingitud muude tegurite koostoimest. Sellega seoses kordasid nad algetapis esitatud väiteid (sealhulgas toorainete hinna, ülemäärase tootmisvõimsuse ja polüetüleenitootjate omavahelise konkurentsi kohta).

(82) Et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjuste kohta rohkem väiteid ei esitatud, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 290 esitatud järeldus, et asjaomastest riikidest pärinev PET import on tekitanud ühenduse tootmisharule kahju.

H. ÜHENDUSE HUVID

1. Meetmete kehtestamise tõenäoline mõju järgtööstusele

a) Täiendav uurimine

(83) Kuna kasutajad tegid uurimise esimeses etapis vähe koostööd, otsustas komisjon täiendavalt uurida meetmete kehtestamise tõenäolist mõju järgtööstusele. Seepärast saatis komisjon 90 uut lihtsustatud küsimustikku PET kasutajatele, kellest mõnega oli juba ühendust võetud, kuid kes polnud vastanud. Määratud tähtaja jooksul esitas asjakohase vastuse 19 äriühingut, kes olid eelnevalt koostööst keeldunud.

Uued koostööd tegevad äriühingud on:

- kolm tooriku-/pudelitootjat:

Lux PET GmbH & Co. (Luxembourg)

Puccetti SpA (Itaalia)

EBP SA (Hispaania)

- neli PET-kile ja -lehtmaterjali tootjat, kes kasutavad vaatlusalust toodet:

RPC Cobelplast Montonate Srl (Itaalia)

Moplast SpA (Itaalia)

Alusuisse Thermoplastic (Ühendkuningriik)

Klöckner Pentaplast BV (Madalmaad)

- neli karastusjookide tootjat:

L'Abeille (Prantsusmaa)

Pepsico Food Beverages Intl. Ltd (Itaalia)

Pepsico France (Prantsusmaa)

Europe Embouteillage Snc (Prantsusmaa)

- kaheksa mineraal- ja allikavee tootjat:

Aguas Minerales Pasqual SL (Hispaania)

Eycam Perrier SA (Hispaania)

Font Vella SA & Aguas de Lanjarón SA (Hispaania)

Italaquae SpA (Itaalia)

Neptune SA (Prantsusmaa)

Roxane SA (Prantsusmaa)

San Benedetto (Itaalia)

Società generale delle acque minerali arl (Itaalia).

Kokku võttes hõlmasid esimesele või teisele küsimustikule vastanud äriühingute esitatud andmed 26 % ühenduse PET tarbimisest uurimisperioodil. Nende andmete ühendamisel saadud kuluandmeid peetakse representatiivseks kasutajate mitme allsektori osas, sest ühte ja samasse allsektorisse kuuluvate üksikute äriühingute esitatud teave oli suurel määral sarnane.

(84) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitasid kasutajad või neid esindavad ühendused mitu seisukohta. Need sisaldasid eelkõige märkusi PET turu varasema arengu kohta ning käsitlesid meetmete võimalikku mõju kasutajasektoritele. Seisukoha esitasid järgmised äriühingud:

- Schmalbach-Lubeca, Euroopa suurim töötleja (18 % ühenduse PET tarbimisest);

- Euroopa plastitöötlejate ühendus (EUPC);

- karastusjookide tootjaid esindav ühendus UNESDA;

- Nestlé kontsern, kes rõhutas, et Prantsusmaa turu kohta esitatud andmed on representatiivsed kogu nende Euroopa turu suhtes. (Kõnealuse kontserni Euroopas tehtud PET ostude kogusumma moodustab umbes 9 % ühenduse PET tarbimisest; 3 % ostudest on mõeldud ainult Prantsusmaa turu jaoks.)

Neid seisukohti, samuti uurimise esimeses etapis endast teada andnud veetootjaid esindavate ühenduste esitatud seisukohti on arvesse võetud; kõnealused seisukohad annavad ülevaate vähemalt poolest turust.

b) Kasutajasektorite kirjeldus

(85) Kogu esitatud teabe analüüsimise järel leiti, et kasutajasektor, mis oli eelnevalt jaotatud kolme rühma (toorikute valmistajad, veetootjad ja karastusjookide integreeritud tootjad), tuleks täpsemalt jaotada kaheks:

- Töötlejad, sealhulgas toorikute ja pudelite valmistajad ning lehtmaterjali tootjad. Need kasutajad tegelevad tavalise töötlemisega; seepärast moodustab PET maksumus nende põhilise kuluteguri. Pudelite ja toorikute valmistajad müüvad valdava osa oma toodangust mittealkohoolsete jookide villijatele. Lehtmaterjali tootjad, kes moodustavad ainult väikese osa töötlejate sektorist, müüvad oma toodangut mitmele eri tootmissektorile, mis kasutavad lehtmaterjali peamiselt oma toodete pakendamiseks.

- Mittealkohoolsete jookide, sealhulgas vee, gaseeritud ja gaseerimata karastusjookide, piima, puuviljamahlade jms villijad. Selle kasutajarühma täiendav jaotamine veetootjateks ja karastusjookide tootjateks ei ole asjakohane, sest sageli tegeleb üks tootja nii vee kui ka karastusjookide villimisega. Palju tähtsam on eristada jooke, mida nad valmistavad, sest PET osa nende tootmiskuludes sõltub jookide koostisepõhisest hinnast (karastusjookide ja puuviljamahla tootmiskulud on suuremad kui vee tootmiskulud). Igal juhul on PET suhteliselt oluline kulutegur ning villijate probleemid seoses PET tarnetega on ühesugused, olenemata sellest, millist toodet villitakse.

(86) Tuleks märkida, et töötlejate (välja arvatud lehtmaterjali tootjad) ja villijate tegevus on väga tihedalt seotud.

- Villijad ostavad valdava osa töötlejate toodangust.

- Igal töötlejal on väga piiratud arv kliente (sageli ainult üks).

- Töötlejate suhtlevad oma klientidega vastavalt sõlmitud lepingutele, kusjuures lepingud sisaldavad sageli sätteid, mis automaatselt võtavad arvesse PET hinnamuutusi, või vaadatakse korrapäraselt läbi.

Järelikult ei tohiks allpool kirjeldatud meetmete mõju kumuleerida, sest see on suurel määral suunatud otse töötlejate põhiklientidele, st mittealkohoolsete jookide villijatele.

c) Meetmete eeldatav mõju kasutajatele

(87) Pärast uute esitatud andmete arvessevõtmist oli täielikud arvandmed esitanud kasutajate olukord järgmine:

| | PET tarbimine protsendina ühenduse tarbimisest | PET maksumus protsendina tootmiskuludest | PET-põhiste toodete valmistamisega seotud töötajate arv |

Töötlejad | Toorikute ja pudelite tootjad | 7 | 66 | 770 |

Lehtmaterjali tootjad | 1 | 55 | 186 |

Mittealkohoolsete jookide villijad | Mineraal- ja allikavesi | 18 | 24 | 6766 |

Karastusjoogid | 1 | 9 | 298 |

KOKKU | | 26 | | 8020 |

d) Mõju töötlejatele

(88) Kavandatud tasakaalustusmeetmete kehtestamise tulemusel pidid toorikute ja pudelite valmistamisega tegelevate töötlejate tootmiskulud suurenema hinnangute kohaselt 0,75 %, võttes arvesse uurimisperioodil nende poolt asjaomastest riikidest ostetud PET koguseid. Sama hinnangu kohaselt oleks meetmete mõju lehtmaterjali tootjatele umbes 0,4 %. Olles klientidega lepingusuhetes, suudavad töötlejad tõenäoliselt jätta valdava osa kulude suurenemisest oma klientide kanda. Seepärast peaks tasakaalustusmeetmete mõju nende äriühingute tasuvusele olema hinnangute kohaselt väga piiratud.

e) Mõju mittealkohoolsete jookide villijatele

(89) Kavandatud tasakaalustusmeetmete kehtestamise tulemusel pidid mittealkohoolsete jookide villijate tootmiskulud suurenema hinnangute kohaselt keskmiselt vähem kui 0,2 %, võttes arvesse uurimisperioodil kõnealuste villijate poolt asjaomastest riikidest ostetud PET koguseid. Järelikult ei ole kulude suurenemine märkimisväärne.

2. Jookide jaehind

(90) Leiti, et viimase kümne aasta jooksul on villitud vee ja karastusjookide hinnad tõusnud suhteliselt stabiilselt umbes 1–2 % aastas (jaehinnaindeksit käsitlev Eurostati statistika). Samas ajavahemikus kõikusid PET hinnad märkimisväärselt, kuid see ei mõjutanud siiski villitud vee ja karastusjookide jaehindu. Seepärast lükatakse tagasi väide, et meetmed võivad avaldada inflatsioonilist mõju villitud vee ja karastusjookide jaehindadele.

3. Meetmete kehtestamise tõenäoline mõju ühenduse tootmisharule ja eeltööstusele

(91) Kavandatavad meetmed on tõenäoliselt kasulikud eelkõige ühenduse tootmisharule, mis on ümberkorralduste kaudu ja tootlikkuse märkimisväärse tõstmisega kinnitanud otsust säilitada oma koht kiiresti kasvaval ühenduse turul. Meetmete kehtestamine võimaldab kõnealusel tootmisharul parandada tasuvust ja teha uusi investeeringuid, mis on otsustava tähtsusega, et tagada sellise kapitalimahuka tegevuse pikaajaline elujõulisus ühenduses.

(92) Kuna ühenduse eeltööstuse olukord sõltub ühenduse PET tootjate finantsseisundist, on meetmete kehtestamisega kaasnev tootjate olukorra paranemine kasulik ka eeltööstusele. Seda on kinnitanud eeltööstuse koostööd tegevad äriühingud.

4. Järeldused ühenduse huvide kohta

(93) Kasutajatelt saadud lisateabe alusel järeldatakse, et meetmete mõju kasutajatele on väike. Kuna töötlejad jätavad valdava osa kulutuste suurenemisest oma klientide kanda, hinnatakse meetmete koondmõju jookide tootjatele sektori üldise tasuvuse seisukohalt vähetähtsaks.

(94) Peale selle kinnitatakse, et toorikute valmistamise ümberpaigutamine ühendusevälistesse riikidesse ei ole tõenäoline, PET hindade kõikumised ei mõjuta üldjuhul eriti märkimisväärselt mittealkohoolsete jookide jaehindu ning meetmete kehtestamine on kindlalt ühenduse tootmisharu ja eeltööstuse huvides.

(95) Kuna seoses ühenduse huvidega ei ole rohkem väiteid esitatud, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 344 esitatud järeldus, et ei ole mingeid kaalukaid põhjusi jätta meetmed kehtestamata.

I. TOLLIMAKSUDE MITTEKEHTESTAMINE

(96) Pidades silmas eespool nimetatud järeldusi, et Indoneesiast, Koreast ja Taiwanist pärit impordi üleriigiline kaalutud keskmine subsiidiumimarginaal on minimaalne, tehakse lõplik otsus mitte kehtestada kõnealustest riikidest pärineva impordi suhtes tasakaalustusmeetmeid. Seetõttu tuleks lõpetada nendest riikidest pärineva impordi suhtes algatatud menetlus.

J. LÕPLIKUD MEETMED

(97) Subsideerimise, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada lõplikud tasakaalustusmeetmed, et Indiast, Malaisiast ja Taist pärinev subsideeritud import ei tekitaks ühendusele täiendavat kahju.

(98) Uue teabe puududes kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 349 ja 350 kirjeldatud meetod, mida kasutatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks.

(99) Selleks, et toornaftahinna kõikumisest tingitud PET hinna kõikumised ei tooks kaasa suuremaid tollimakse, peetakse asjakohaseks kehtestada tollimaksud konkreetse summana tonni kohta. Need summad tulenevad tasakaalustava tollimaksu määra kohaldamisest CIF-ekspordihindade suhtes, mida uurimisperioodil kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel.

(100) Seepärast kehtestati koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes järgmised tasakaalustavad tollimaksud (eurodes tonni kohta):

a) INDIA

Reliance Industries Limited | 41,3 EUR/t |

Pearl Engineering Polymers Limited | 31,3 EUR/t |

Elque Polyesters Limited | 22,0 EUR/t |

Futura Polymer Limited | 0 |

b) MALAISIA

MPI Polyester Industries Sdn. Bhd. | 0 |

Hualon Corporation (M) Sdn. Bhd. | 16,6 EUR/t |

c) TAI

Thai Shinkong Industry Corporation Limited | 49,1 EUR/t |

(101) Selleks, et koostöö vältimine ei oleks kasulik, peeti asjakohaseks kehtestada koostöös mitteosalevate äriühingute osas koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kehtestatud kõrgeimale määrale vastav tollimaksu määr, mis on 41,3 eurot tonni kohta India tootjate puhul, 16,6 eurot tonni kohta Malaisia tootjate puhul ning 49,1 eurot tonni kohta Tai tootjate puhul.

(102) Käesolevas määruses äriühingutele määratud individuaalsed tasakaalustavad tollimaksud kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimakse (erinevalt "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes konkreetsete juriidiliste isikute suhtes. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimepidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei tohi nimetatud tollimakse kohaldada ning nende osas kehtivad "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatavad tollimaksu määrad.

(103) Taotlus kohaldada nimetatud üksiku äriühingu jaoks ettenähtud tasakaalustava tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku ärinime muutmist või uue tootmis- või müügiüksuse loomist) tuleb viivitamata saata komisjonile [7] koos kogu asjakohase teabega, eelkõige nime muutmise või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajadusel muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

K. AJUTISE TOLLIMAKSU SISSENÕUDMINE

(104) Eksportivate tootjate osas kindlaks tehtud tasakaalustatavate subsiidiumide suurust silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju olulisust arvesse võttes peetakse vajalikuks määruse (EÜ) nr 1741/2000 kohaselt ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksu määra ulatuses. Juhtudel, mil lõplikud tollimaksud on kõrgemad kui ajutised tollimaksud, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutiste tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad. Teatava Taiwanist pärineva PET impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad vabastatakse.

L. KOHUSTUSED

(105) Pärast ajutiste tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist pakkus kaks India eksportivat tootjat kohustustevõtmist vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1.

(106) Komisjon leiab, et äriühingute Reliance Industries Limited ja Pearl Engineering Polymers Limited pakutud kohustused võib heaks kiita, [8] sest need kõrvaldavad subsideerimise kahjuliku mõju. Veel enam, regulaarsed ja üksikasjalikud aruanded, mida äriühingud kohustusid esitama, võimaldavad komisjonil teostada tõhusat järelevalvet. Pealegi on äriühingute müügistruktuur selline, et komisjoni arvates ei ole kohustusest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(107) Kohustuste tõhusa järgimise ja järelevalve tagamine eeldab, et kohustusele vastava vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel on tollimaksuvabastust võimalik saada ainult tingimusel, et asjaomase liikmesriigi tollile esitatakse lisas loetletud teavet sisaldav kehtiv kinnitusarve, mille on väljastanud eksportivad tootjad, kelle kohustused on heaks kiidetud. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane tasakaalustava tollimaksu määr, et tagada kohustuste tõhus täitmine.

(108) Kohustuste rikkumise või kohustustest loobumise puhul võib kohaldada tasakaalustavat tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 9 ja 10,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks PET suhtes, mille viskoossuskoefitsient vastavalt standardile DIN (Deutsche Industrienorm) 53728 on vähemalt 78 ml/g ning mis kuulub CN-koodide 39076020 ja ex39076080 (TARICi kood 3907608010) alla.

2. Kui lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse järgnevalt loetletud riikidest pärinevate toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist järgmist lõplikku tasakaalustavat tollimaksu:

Riik | Lõplik tollimaks (eurodes tonni kohta) | TARICi lisakood |

India | 41,3 | A999 |

Malaisia | 16,6 | A999 |

Tai | 49,1 | A999 |

3. Allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete suhtes ei kohaldata eespool loetletud tollimaksumäärasid, vaid järgmisi tasakaalustava tollimaksu määrasid:

Riik | Äriühing | Lõplik tollimaks eurodes tonni kohta | TARICi lisakood |

India | Reliance Industries Limited | 41,3 | A181 |

India | Pearl Engineering Polymers Limited | 31,3 | A182 |

India | Elque Polyesters Limited | 22,2 | A183 |

India | Futura Polymer Limited | 0 | A184 |

Malaisia | MPI Polyester Industries Sdn. Bhd. | 0 | A185 |

Malaisia | Hualon Corporation (M) Sdn. Bhd. | 16,6 | A186 |

Tai | Thai Shingkong Industry Corporation Limited | 49,1 | A190 |

4. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu alandatakse tolliväärtuse määramisel tegelikult makstud või makstavat hinda proportsionaalselt tollimaksuga vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 [9] artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud summade alusel arvutatud tasakaalustava tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna alandamisele.

5. Lõikest 1 olenemata ei kohaldata lõplikku tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse artikli 2 kohaselt vabasse ringlusse.

6. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Kui imporditavad tooted on tootnud ja vahetult eksportinud (st lähetanud ja nende kohta arve esitanud) ühenduses importijana tegutsevale äriühingule lõikes 3 nimetatud äriühingud, vabastatakse need tooted artikliga 1 kehtestatud tasakaalustavatest tollimaksudest, tingimusel et tooted deklareeritakse asjakohase TARICi lisakoodi all ja lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

2. Kui esitatakse vabasse ringlusse lubamise taotlus, on tollimaksuvabastust võimalik saada ainult tingimusel, et asjaomase liikmesriigi tollile esitatakse käesoleva määruse lisas loetletud põhiandmetega kehtiv kinnitusarve, mille on väljastanud lõikes 3 loetletud eksportiv äriühing. Tollimaksust vabastamise tingimuseks on, et tollile esitatud ja deklareeritud kaubad vastavad täpselt kinnitusarves sisalduvale kirjeldusele.

3. Imporditud tooted, millele on lisatud kinnitusarve, deklareeritakse järgmiste TARICi lisakoodide alusel:

Äriühing | Riik | TARICi lisakood |

Reliance Industries Limited | India | A181 |

Pearl Engineering Polymers Limited | India | A182 |

Artikkel 3

Teatava Indiast, Malaisiast ja Taist pärineva PET impordi suhtes määruse (EÜ) nr 1741/2000 kohaselt ajutiste tasakaalustavate tollimaksudena tagatiseks antud summad nõutakse sisse vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tasakaalustava tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 4

Käesolevaga lõpetatakse teatava Indoneesiast, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärineva PET importi käsitlev subsiidiumidevastane menetlus.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1741/2000 alusel teatava Taiwanist pärineva PET impordi suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad vabastatakse.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Fabius

[1] EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1.

[2] EÜT L 199, 5.8.2000, lk 6.

[3] EÜT L 199, 5.8.2000, lk 48.

[4] EÜT C 319, 6.11.1999, lk 2.

[5] Kanada – Tsiviilõhusõidukite eksporti mõjutavad meetmed, apellatsioonikogu ettekanne, dokument WT/DS70/AB/R, 2.8.1999 (põhjendus 149 ja järgnevad põhjendused).

[7] Euroopa Ühenduste KomisjonKaubanduse peadirektoraatDirektoraat CTERV 0/13Rue de la Loi/Wetstraat 200B-1049 Brussels.

[8] EÜT L 301, 30.11.2000, lk 88.

[9] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 502/1999 (EÜT L 65, 12.3.1999, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

Artikli 2 lõikes 2 nimetatud kinnitusarves esitatavad andmed:

1. Kinnitusarve number.

2. TARICi lisakood, mille alla kuuluvate arves kirjeldatud kaupade tollivormistus võib toimuda ühenduse piiridel (vastavalt määruses sätestatud korrale).

3. Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- tootekood (nagu on kindlaks määratud asjaomase eksportiva tootja esitatud kohustuses),

- CN-kood,

- kogus (ühikutes).

4. Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

- hind ühiku kohta,

- kohaldatavad maksetingimused,

- kohaldatavad tarnetingimused,

- kõik hinnaalandused ja hinnavähendid.

5. Selle äriühingu nimi, kes tegutseb importijana ja kellele äriühing on arve otseselt väljastanud.

6. Äriühingu töötaja nimi, kes andis välja kinnitusarve, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

"Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseseks ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub … [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni otsusega 2000/745/EÜ heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel. Käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged."

--------------------------------------------------