32000D0508

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 508/2000/EÜ,

14. veebruar 2000,

millega kehtestatakse programm Kultuur 2000

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 151 lõike 5 esimest taanet,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,2

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastavalt lepituskomitees 9. detsembril 1999 heakskiidetud ühistekstile3

ning arvestades järgmist:

(1) Kultuuril on kõikide Euroopa rahvaste jaoks oluline väärtus, sel on tähtis osa Euroopa integratsioonis ning see aitab kaasa Euroopa ühiskonnamudeli kinnistumisele ja elujõulisusele, tugevdades ühtlasi ühenduse mõju rahvusvahelisel areenil.

(2) Kultuur on nii majandust kui ka sotsiaalset integratsiooni ja kodakondsust mõjutav tegur; seepärast on kultuuril täita tähtis osa ühenduse ees seisvate uute probleemide (globaliseerumine, infoühiskond, sotsiaalne ühtekuuluvus ja töökohtade loomine) lahendamises.

(3) Euroopa Liidu kultuurimõõtme vajaduste rahuldamist silmas pidades tuleb ühendusel muude asutamislepingu sätete kui artikli 151 kohaselt toimides võtta arvesse eri kultuuriaspekte eeskätt selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuurilist mitmekesisust; seoses sellega peaks komisjon vastavalt nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1260/1999 (millega kehtestatakse struktuurifondide üldsätted)4 soodustama kultuuritööstuse võimalusi struktuurifondides käsitleva teabe levitamist ja korraldama sel eesmärgil uuringuid.

(4) Pidades silmas kultuuri suurenevat tähtsust Euroopa ühiskonnas ning 21. sajandi künnisel ühenduse ees seisvaid probleeme, on vaja muuta ühenduse meetmed kultuurivaldkonnas tõhusamaks ja järjepidevamaks, pannes aastateks 2000-2004 ette ühtse arendus- ja planeerimisraamistiku ning pidades silmas vajadust, et ühenduse asjaomane poliitika pööraks kultuurile suuremat tähelepanu; 22. septembri 1997. aasta otsusega, mis käsitleb Euroopa kultuurimeetmete tulevikku,5 kutsus nõukogu komisjoni üles tegema ettepanekuid selleks, et asutada ühtne rahastamis- ja planeerimisvahend, mille eesmärk on asutamislepingu artikli 151 rakendamine.

(5) Et kodanikud toetaksid täielikult Euroopa integratsiooni ning osaleksid selles täiel määral, tuleks panna suuremat rõhku nende kultuurilistele ühisväärtustele ja -juurtele kui nende identiteedi ning vabadusel, demokraatial, sallivusel ja solidaarsusel põhinevasse ühiskonda kuulumise kesksele tegurile; ühenduse majanduslike ja kultuuriliste tahkude vahel tuleks saavutada parem tasakaal, et need tahud saaksid üksteist täiendada ja tugevdada.

(6) Asutamislepingu kohaselt vastutab Euroopa Liit Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomise ja liikmesriikide kultuuri õitsengu soodustamise eest, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit; erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa väikekultuuride ja vähem levinud keelte staatuse kaitsmisele.

(7) Järelikult on ühendus kohustatud töötama Euroopa rahvaste ühise kultuuripiirkonna arendamise suunas, mis on avatud, varieeruv ja põhineb subsidiaarsuse põhimõttel, kultuuriasutuste koostööl, kultuuritegevust soodustaval ja kultuuri mitmekesisuse respekteerimist tagaval õigusraamistikul ning asutamislepingu artikli 151 lõike 4 kohaselt kultuurimõõtme integreerimisel ühenduse poliitikasse.

(8) Euroopa rahvaste ühise kultuuripiirkonna ellukutsumiseks on oluline ergutada loometegevust, edendada Euroopa mõõtmega kultuuripärandit, soodustada Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo vastastikust tundmaõppimist ning toetada kultuurivahetust, et parandada teadmiste levitamist ning ergutada koostööd ja loometegevust.

(9) Sellega seoses on vaja edendada tihedamat koostööd kultuuri vallas hõivatutega, ergutades neid sõlmima koostöölepinguid ühisprojektide elluviimiseks, toetada tugevamini eesmärgistatud meetmeid, millel on selgepiiriline tähendus Euroopale, eriomaseid ja uuenduslikke meetmeid ning soodustada dialoogi väljavalitud, üleeuroopalist huvi pakkuvatel teemadel.

(10) Kultuuriprogrammide Kaleidoskoop, Ariane ja Raphael sätestamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustes nr 719/96/EÜ,6 nr 2085/97/EÜ7 ja nr 2228/97/EÜ8 on esimene positiivne etapp ühenduse kultuurimeetmete rakendamisel; ühenduse kultuurialaseid pürgimusi peaks eespool mainitud programmide hindamistulemuste ja saavutuste alusel siiski lihtsustama ja intensiivistama.

(11) Kooskõlas komisjoni teatisega "Agenda 2000" peaks meetmeid ühenduse tasandil tõhustama, eeskätt keskendades vahendeid, mis on kättesaadavad sisepoliitika, sealhulgas kultuurimeetmete tarvis.

(12) Arvestatavaid kogemusi on saadud eeskätt esimeste kultuuriprogrammide hindamisest, kõikide huvitatud poolte ulatuslikest nõupidamistest ja 29.-30. jaanuaril 1998 toimunud Euroopa Liidu kultuurifoorumi tulemustest.

(13) Ühenduse kultuuritegevuses peaks arvesse võtma iga kultuuripiirkonna eripära ja sellest tulenevaid erivajadusi.

(14) 21. ja 23. juunil 1993 Kopenhaagenis aset leidnud Euroopa Ülemkogu kohtumise otsustes kutsutakse üles avama ühenduse programme Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, kes on alla kirjutanud assotsieerumislepingule; ühendus on sõlminud mõne kolmanda riigiga assotsieerumislepingu, milles sisaldub kultuuriklausel.

(15) Seepärast asutatakse käesoleva otsusega ajavahemikuks 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2004 kultuurikoostöö jaoks ühtne rahastamis- ja planeerimisvahend, mis nimetatakse programmiks Kultuur 2000.

(16) Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantssüsteem, mis kujutab endast peamist juhist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta)9 punkti 33 tähenduses.

(17) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.10

(18) Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgi on nii, et kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada käesoleva meetme eesmärke, siis kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil; käesolev otsus piirdub kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajaliku miinimumiga ega lähe sellest kaugemale.

(19) Programm Kultuur 2000 peaks alates aastast 2000 olema ainus kultuurivaldkonnas toimiv ühenduse programm; seetõttu tuleks otsus nr 2228/97/EÜ tunnistada kehtetuks,

ON OTSUSTANUD JÄRGMIST:

Artikkel 1

Kestus ja eesmärgid

Käesolevaga asutatakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2000 - 31. detsember 2004 kultuurikoostöö jaoks ühtne rahastamis- ja planeerimisvahend (edaspidi "programm Kultuur 2000").

Programm Kultuur 2000 aitab edendada Euroopa rahvaste jaoks ühist kultuuripiirkonda. Sellega seoses toetab kõnealune programm loovkunstnike, kultuurialal hõivatute, eraalgatuslike ja avalike projektide elluviijate omavahelist koostööd, kultuurivõrkude toimimist ja muid partnereid, samuti liikmesriikide ja muude osalevate riikide kultuuriinstitutsioone järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

a) kultuuridialoogi ning Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo vastastikuse tundmaõppimise soodustamine;

b) loometegevuse ja riikidevahelise kultuurilevi ergutamine ning kunstnike, loometegelaste, kultuurialal hõivatute ja muude elukutseliste ja nende teoste liikumise soodustamine, pannes rõhku noortele ja sotsiaalselt tõrjutud inimestele ning kultuurilisele mitmekesisusele;

c) kultuurilise mitmekesisuse ja kultuurilise väljenduse uute vormide arendamise esiletõstmine;

d) üleeuroopalise tähtsusega ühisest kultuuripärandist osasaamine ja selle esiletõstmine Euroopa tasandil; oskusteabe levitamine ning heade tavade edendamine kultuuripärandi säilitamise ja kaitse suhtes;

e) kultuuri rolli arvessevõtmine sotsiaal-majanduslikus arengus;

f) kultuuridevahelise dialoogi ning Euroopa ja Euroopa-väliste kultuuride vastastikuse vahetuse edendamine;

g) kultuuri selgesõnaline tunnustamine nii majandusliku kui ka sotsiaalse integratsiooni ja kodakondsuse tegurina;

h) võimalikult paljude Euroopa Liidu kodanike ligipääs kultuurile ja sellest osavõtu parandamine.

Programm Kultuur 2000 soodustab tulemuslikku seonduvust meetmetega, mida on võetud ühenduse muu kultuurilise tähendusega poliitika raames.

Artikkel 2

Kultuurimeetmete ja -ürituste liigid

Artiklis 1 loetletud eesmärgid saavutatakse järgmiste meetmete abil:

a) uuenduslikud ja/või eksperimentaalsed erimeetmed;

b) struktureeritud mitmeaastaste kultuurialaste koostöölepingutega hõlmatud integreeritud meetmed;

c) üleeuroopalise ja/või rahvusvahelise mõõtmega kultuurilised eriüritused.

Meetmed ja nende rakendusabinõud on kirjeldatud I lisas. Need on kas vertikaalsed (käsitlevad ühte kultuuriala) või siis horisontaalsed (ühendavad mitut kultuurivaldkonda).

Artikkel 3

Eelarve

Programmi Kultuur 2000 rakendamise finantsraamistikuks artiklis 1 märgitud ajavahemikus määratakse käesolevaga 167 miljonit eurot.

Iga-aastased vahendid määrab eelarvepädev asutus finantsperspektiivi piires.

Artikkel 4

Rakendamine

1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud allpool loetletud küsimustega, võetakse vastu artikli 5 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt:

a) kõikide I lisas kirjeldatud meetmete prioriteedid ja üldsuunised ning nendest tulenev aastaprogramm;

b) kõikide meetmete üldine tasakaalustatus;

c) I lisas (punktid I.1, I.2 ja I.3) kirjeldatud erinevate projektiliikide valikueeskirjad ja -kriteeriumid;

d) ühenduse sätestatud rahaline toetus (summad, kestus, jaotamine ja toetusesaajad);

e) käesoleva programmi üksikasjalikud järelevalve- ja hindamismenetlused koos artiklis 8 sätestatud hinnanguaruande järeldustega ning hinnanguaruandest tulenevad programmi Kultuur 2000 ümberkorraldamise meetmed.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud muude küsimustega, võetakse vastu kooskõlas artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 5

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 osutatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 6

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

Programmi Kultuur 2000 rakendamisel tagab komisjon koostöös liikmesriikidega ühenduse asjakohast kultuurivaldkonda mõjutava poliitika ja meetmete üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse. See võiks tähendada võimalust kaasata täiendavaid projekte, mida finantseeritakse ühenduse teiste programmide kaudu.

Artikkel 7

Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid

Programm Kultuur 2000 on avatud Euroopa Majanduspiirkonna riikide, samuti Küprose ning assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide osalusele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud assotsieerumislepingutes või ühenduse programmides osalemist käsitlevates assotsieerumislepingute lisaprotokollides, mis on nende riikidega sõlmitud või tuleb sõlmida.

Programm Kultuur 2000 võimaldab koostööd ka teiste kolmandate riikidega, kes on sõlminud kultuuriklauslit sisaldava assotsieerumis- või koostöölepingu, kasutades selleks kõnealuste riikidega kokku lepitava korra kohaselt kättesaadavaks tehtavaid lisavahendeid.

Programm Kultuur 2000 võimaldab võtta ühismeetmeid kultuurivaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks UNESCO või Euroopa Nõukoguga ühise panuse alusel ja kooskõlas iga institutsiooni või organisatsiooni erinevate eeskirjadega artiklis 2 loetletud kultuurimeetmete ja -ürituste elluviimise kohta.

Artikkel 8

Hindamine ja järelevalve

Hiljemalt 31. detsembriks 2002 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele programmi Kultuur 2000 tulemuste kohta üksikasjaliku hinnanguaruande, võttes arvesse programmi eesmärke, ja lisab vajaduse korral käesoleva otsuse muutmise ettepaneku.

Programmi Kultuur 2000 lõpetamisel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele programmi rakendamisaruande. Peale selle esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele igal aastal programmi Kultuur 2000 rakendamisolukorra kohta lühikese järelevalvearuande.

Kõnealused hinnanguaruanded rõhutavad eeskätt kultuurilist laadi lisandväärtuse loomist ja ühenduse rahalise toetuse sotsiaal-majanduslikke tagajärgi.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 2228/97/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2000.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000.

Brüssel, 14. veebruar 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. FONTAINE

Nõukogu nimel

eesistuja

J. GANA

I LISA

PROGRAMMIGA KULTUUR 2000 HÕLMATUD TEGEVUS JA RAKENDUSMEETMED

I. Meetmete ja ürituste kirjeldus

I.1. Uuenduslikud ja/või eksperimentaalsed üksikmeetmed

Ühendus toetab igal aastal üritusi ja projekte, mida viiakse ellu partnerluse või võrkude raames. Ilma et see piiraks assotsieerunud riikide võimalusi osaleda programmis artikliga 7 ette nähtud korras, peavad kõnealustest projektidest võtma osa asutused vähemalt kolmest programmis Kultuur 2000 osalevast riigist; projektid põhinevad pärast artiklis 5 osutatud komiteega nõupidamist kindlaksmääratud prioriteetidel. Kõnealuste meetmete tähtaeg on põhimõtteliselt üks aasta, seda võib aga kahe lisa-aasta võrra pikendada. Vertikaalsed (ühte kultuuriala käsitlevad) meetmed või horisontaalsed (mitut kultuuriala ühendavad) meetmed peaksid olema uuenduslikud ja/või eksperimentaalsed ning täitma eeskätt järgmisi eesmärke:

i) asetama rõhu kultuurile ligipääsu lihtsustamisele ja sellele, et eurooplased oma sotsiaalses, regionaalses ja kultuurilises mitmekesisuses, eeskätt noored ja sotsiaalselt tõrjutud inimesed, osaleksid kultuuris laialdasemalt;

ii) edendama lisaks traditsioonilistele kultuurialadele (muusika, näite- ja kujutav kunst, fotograafia, arhitektuur, kirjandus, raamatud, lugemine, kultuuripärand, kaasa arvatud kultuurmaastik ja lastekultuur) uute väljendusviiside tekkimist ja levikut;

iii) toetama projekte, mille eesmärk on parandada ligipääsu raamatutele ja lugemisvõimalusi, ning koolitama selle valdkonna kutsetöötajaid;

iv) toetama koostööprojekte, mille eesmärk on üleeuroopalise tähendusega ühise kultuuripärandi säilitamine, jagamine, esiletõstmine ja kaitsmine Euroopa tasandil;

v) toetama multimeediatoodete loomist, mis oleksid kohandatud erinevate sihtrühmade vajadustele, et muuta Euroopa kunstiloomingut ja -pärandit kõigile rohkem nähtavaks ja paremini ligipääsetavaks;

vi) edendama algatusi, läbirääkimisi ja koostööd sotsiaalse integratsiooni, eriti noorte integratsiooni valdkonnas tegutsevate kultuuri- ja sotsiaalasutuste vahel;

vii) edendama Euroopa ja teiste kultuuripiirkondade vahel kultuuridialoogi ja -vahetust, soodustades liikmesriikide ja kolmandate riikide kultuuriinstitutsioonide ja/või muude asutuste vahelist koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes;

viii) soodustama elavate kultuuriürituste levi, kasutades infoühiskonna uusi tehnoloogiaid.

Ühenduse toetus ei või ületada 60 % ühe erimeetme eelarvest. Enamikel juhtudel ei või kõnealune toetus olla väiksem kui 50 000 eurot ega suurem kui 150 000 eurot aastas.

I.2. Riikidevahelise kultuurikoostöö struktureeritud, mitmeaastaste lepingutega hõlmatud integreeritud meetmed

Programm Kultuur 2000 soodustab tihedaid suhteid ja koostööd, toetades kultuurivõrke, eriti kultuuriasutuste ja kultuuriinstitutsioonide võrku, mis hõlmab eelkõige eri osalevate riikide elukutselisi, pidades silmas struktureeritud kultuuriprojektide elluviimist nii ühenduse piires kui ka väljaspool ühendust. Kõnealune meede on seotud Euroopa mõõtmega ja märkimisväärselt kõrgetasemeliste projektidega, milles osaleb vähemalt viis programmis Kultuur 2000 osalevat riiki.

Kultuurialaste koostöölepingute eesmärk on mitme liikmesriigi ja teiste programmis Kultuur 2000 osalevate riikide vaheliste struktureeritud, mitmeaastaste kultuurimeetmete elluviimine. Kõnealused lepingud käsitlevad riikidevahelisi projekte ühel konkreetsel kultuurialal (vertikaalsed meetmed), nagu muusika, näite- ja kujutav kunst, kirjandus, raamatud ja lugemine, kaasa arvatud tõlkimine, ja kultuuripärand. Lisaks sellele edendavad nad, samuti uut meediat kasutades, sektoritevaheliste integreeritud meetmete (sünergial põhinevad horisontaalsed meetmed), s.o omavahel erinevaid kultuurialasid ühendavate meetmete elluviimist.

Sel viisil kuni kolmeks aastaks kavandatud koostöölepingud hõlmavad mõnda või kõiki järgmistest meetmetest:

i) teoste ja kultuuriürituste (nt näitused, festivalid jne) ühistootmine ning liikumapanek Euroopa Liidus, tagades neile võimalikult paljude kodanike ligipääsu;

ii) kunstnike, kultuuriloojate ja kultuurialal hõivatute liikuvus;

iii) kultuurivaldkonna elukutseliste täiendõpe ja kogemuste vahetamine nii akadeemilises kui praktilises mõttes;

iv) ühenduse piires asuvate kultuuriobjektide ning -mälestiste väärtustamine, et aidata kaasa Euroopa kultuuri tuntusele;

v) üleeuroopalise tähtsusega kultuuriteemadega seotud uurimisprojektid, üldsusele orienteeritud valgustamiskampaaniad, koolitamine ja teadmiste levitamine, seminarid, kongressid ja kohtumised;

vi) uute tehnoloogiate kasutamine;

vii) projektid, mille eesmärk on kultuurilise mitmekesisuse ja mitmekeelsuse esiletõstmine, Euroopa rahvaste ajaloo, juurte ja ühiste kultuuriväärtuste ning ühise kultuuripärandi vastastikuse tundmaõppimise edendamine.

Pärast nõupidamist käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 1 osutatud komiteega määrab ühendus kultuurialaste koostöölepingute rakendamiseks toetuse. See peaks katma nii ühe osa projekti rahastamisest kui ka kulud, mis on seotud püsiva, võib-olla mitmeaastase ja liidu ühes liikmesriigis õiguslikult tunnustatud koostöö alustamisega.

Leping õigustab toetust ainult siis, kui temaga hõlmatud meetmetest võtavad osa vähemalt viis programmis Kultuur 2000 osalevat riiki.

Aastast kauem ühenduse toetust saavate mitmeaastaste kultuurialaste koostöölepingute eest vastutajad peavad iga aasta lõpuks esitama komisjonile tegevuse ja iga meetme kulude kokkuvõtte, et ühenduse toetust saaks ületulevana jätkata projekti kehtivusajal.

Ühenduse toetus ei või ületada 60 % kultuurialase koostöölepingu eelarvest. See ei tohi olla rohkem kui 300 000 eurot aastas.

Ühenduse toetust võib tõsta kõige rohkem 20 % kõnealuse kultuurialase koostöölepingu haldamiskulude katmiseks.

I.3. Euroopa või rahvusvaheliste mõõtmega kultuurialased eriüritused

Sellised sisult ja haardelt ulatuslikud üritused peaksid leidma eurooplastes sügavat vastukaja ning aitama süvendada ühesse ja samasse ühendusse kuulumise tunnet, teadvustades neile nii liikmesriikide kultuuri mitmekesisust kui ka kultuuride- ja rahvastevahelist dialoogi.

Selliste ürituste hulka kuuluvad eelkõige:

i) Euroopa kultuuripealinn ja Euroopa kultuurikuu;

ii) sümpoosionite korraldamine, et uurida ühise kultuurihuvi küsimusi kultuuridialoogi edendamiseks nii ühenduse piires kui ka väljaspool ühendust;

iii) uuenduslike kultuuriürituste korraldamine, mis pakuvad suurt huvi ja on kodanikele üldiselt kättesaadavad eeskätt kultuuripärandi, kunsti ja Euroopa ajaloo valdkonnas ning mis eriti seovad omavahel haridust, kunsti ja kultuuri;

iv) Euroopa kunstitalentide, eriti noorte tunnustamine ja esile tõstmine muu hulgas Euroopa auhindadega eri kultuurialadel: kirjanduses, tõlkimises, arhitektuuris jne;

v) osalevate riikide ametiasutuste poolt välja valitud ja silmapaistva tähendusega kultuuripärandi säilitamist ja kaitsmist käsitlevate projektide toetamine; kõnealused projektid aitavad kaasa uuenduslike põhimõtete, meetodite ja tehnikate arengule ning levikule Euroopa tasandil ning neid võib nimetada "Euroopa kultuuripärandi laboratooriumideks".

Nimetatud üritustega seotud prioriteedid kehtestatakse pärast nõupidamist käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud komiteega.

Ühenduse toetus ei või ületada 60 % kultuurialase eriürituse eelarvest. Alapunktis i märgitud ürituste puhul ei või toetus olla väiksem kui 200 000 eurot ega rohkem kui 1 miljon eurot. Alapunktides ii ja v märgitud ürituste puhul on kõnealuseks piiriks enamikul juhtudel mitte vähem kui 150 000 eurot aastas ja kõikidel juhtudel mitte rohkem kui 300 000 eurot aastas. Kõnealuste meetmete soovitatav eraldis on 10 % programmi finantsraamistikust.

Punktides I.1, I.2 ja I.3 kirjeldatud kolme tüüpi meetmed ja üritused järgivad vertikaalset (ühte kultuuriala käsitlevat) või horisontaalset (mitut kultuurivaldkonda ühendavat) lähenemisviisi.

Nende lähenemisviiside soovituslik kirjeldus on sätestatud II lisas.

II. Kooskõlastamine ühenduse muude vahenditega kultuurivaldkonnas

Komisjon tagab kooskõlastamise ühenduse muude kultuurivaldkonnas toimivate vahenditega erimeetmete, kultuurialaste koostöölepingute ja kultuurialaste eriürituste abil peamiselt selleks, et edendada ja korraldada koostööd ühiste ja ühesuunaliste huvidega sektorite vahel, nagu näiteks:

- kultuur ja turism (kultuuriturismi kaudu),

- kultuur, haridus ja noored (eeskätt Euroopa kultuuri käsitlevate audiovisuaal- ja multimeediatoodete esitlemine koolidele ja kolledžitele koos autorite või esitajate kommentaaridega),

- kultuur ja tööhõive (kultuurisektoris, eriti uutel kultuurialadel töökohtade loomise ergutamine),

- kultuur ja välissuhted,

- kultuuristatistika, mis tuleneb võrreldava statistilise teabe vahetamisest ühenduse tasandil,

- kultuur ja siseturg,

- kultuur ja teadusuuringud,

- kultuur ja kultuurikaupade eksport.

III. Teatised

Ühenduse toetuse saajad peavad mainima kõnealust toetust selgesõnaliselt ja nii silmatorkavalt kui võimalik kõikides projektiga seotud teadetes ja teatistes.

IV. Tehniline abi ja sellega kaasnevad meetmed

Programmi Kultuur 2000 rakendamisel võib komisjon kasutada tehnilise abi organisatsioone, mille rahastamine on ette nähtud projekti rahastamise kogusummas, ületamata sellest 3 %. Komisjon võib samadel tingimustel kasutada ka eksperte või ekspertidevõrke.

Lisaks võib komisjon korraldada hindamisuuringuid, seminare, kollokviume või muid ekspertide kohtumisi, mis peaksid aitama rakendada programmi Kultuur 2000. Komisjon võib korraldada teavitamise, teabe avalikustamise ja levitamisega seotud ettevõtmisi.

V. Kontaktpunktid

Komisjon ja liikmesriigid korraldavad ja intensiivistavad vabatahtlikult programmi Kultuur 2000 rakendamiseks kasuliku teabe vastastikust vahetust kultuurialaste kontaktpunktide vahendusel, mille ülesanne on:

- edendada programmi,

- kergendada programmile ligipääsu ja ergutada teabe tulemusliku levitamise abil võimalikult paljusid kultuuriala elukutselisi ja asutusi osalema programmiga hõlmatud üritustes,

- tagada tõhus ühendus mitmesuguste institutsioonidega, mis annavad abi liikmesriikide kultuurisektorile, ja sel viisil tugevdada programmi Kultuur 2000 raames võetud meetmete ja siseriiklike toetusmeetmete vastastikust täiendavust,

- tagada vajalikul tasandil programmis Kultuur 2000 osalevate asutuste ja ühenduse muudes kultuuriprojektidele avatud programmides osalejate omavaheline teavitamine ja kontaktid.

VI. Eelarve jagunemine

VI.1. Eelarveaasta alguseks, hiljemalt iga aasta 1. märtsiks esitab komisjon komiteele eelarvevahendite eeljaotuse meetmete liigi alusel, võttes arvesse käesoleva otsuse artiklis 1 sätestatud eesmärke.

VI.2. Kättesaadavad vahendid jaotatakse vastavalt järgmistele soovituslikele suunistele:

a) uuenduslike ja/või eksperimentaalsete üksikmeetmete jaoks ettenähtud vahendid peaksid moodustada mitte rohkem kui 45 % programmi Kultuur 2000 aastaeelarvest;

b) vahendid struktureeritud, mitmeaastastes kultuurialastes koostöölepingutes sisalduvate integreeritud meetmete jaoks ei tohiks moodustada mitte vähem kui 35 % programmi Kultuur 2000 aastaeelarvest;

c) Euroopa ja/või rahvusvaheliste mõõtmetega kultuurialasteks eriüritusteks ettenähtud vahendid peaksid moodustama umbes 10 % programmi Kultuur 2000 aastaeelarvest;

d) ülejäänud kulutused, kaasa arvatud kulud, mis on seotud kontaktpunktidega, peaksid moodustama programmi Kultuur 2000 aastaeelarvest umbes 10 %.

VI.3. Kõik eespool nimetatud protsendimäärad on soovituslikud ja komitee võib neid korrigeerida käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud korras.

II LISA

VERTIKAALSE JA HORISONTAALSE LÄHENEMISVIISI SOOVITUSLIK KIRJELDUS

Programmi Kultuur 2000 kolme liiki meetmed järgivad vertikaalset (ühte kultuuriala käsitlevat) või horisontaalset (mitut kultuuriala ühendavat) lähenemisviisi.

Soovituslikult võib neid käsitleda järgmiselt.

I. Vertikaalne lähenemisviis

See tähendab sektoriviisilist lähenemist, kus püütakse arvesse võtta iga kultuuriala erivajadusi, eriti

a) järgmistel aladel: muusika, näitekunst, kujutav kunst, arhitektuur, kunstilise väljenduse muud vormid, nt multimeedia, fotograafia, lastekultuur ja tänavakunst. Vastavalt iga kultuuriala üksikaspektidele tuleks:

i) soodustada kultuuri vallas hõivatute vahetustegevust ja koostööd;

ii) toetada kunstnike ja nende tööde liikumist kogu Euroopas;

iii) parandada koolituse ja täiendkoolituse võimalusi, eeskätt seotuna kultuurialal töötajate (kaasa arvatud õpetajad ja üliõpilased) parema liikuvusega;

iv) edendada loometegevust, toetades eespool nimetatud valdkondades tegutsevate Euroopa kunstnike ja nende teoste propageerimist Euroopa piires ning soodustades dialoogi- ja vahetustepoliitikat maailma teiste kultuuridega;

v) toetada algatusi, kus loovust kasutatakse sotsiaalse integratsiooni vahendina.

b) Raamatute, lugemise ja tõlkimise puhul on selle lähenemisviisi eesmärk:

i) toetada vahetusi ja koostööd erinevate liikmesriikide ja teiste kõnealuses programmis osalevate riikide, samuti kolmandate riikide institutsioonide ja/või üksikisikute vahel;

ii) parandada Euroopa rahvaste kirjandusloomingu ja ajaloo teadvustamist ning levikut, toetades kirjanduse, draama- ja teatmeteoste tõlkimist, seda eriti Euroopa vähem kasutatavate ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keeltest;

iii) toetada raamatute ja lugemisega seotud aladel töötajate liikuvust ja täiendkoolitust;

iv) propageerida raamatuid ja lugemist, seda eeskätt noorsoo hulgas ja vaesemates ühiskonnakihtides.

I lisa punktis I.1 sätestatud tingimust, mis käsitleb kultuuri vallas hõivatute miinimumarvu, keda nõutakse osalevatest riikidest selleks, et esitada projekte programmi Kultuur 2000 raames, võib muuta, võttes arvesse kirjandusliku tõlkimise erivajadusi.

c) Üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi, eriti vaimse ja ainelise, liikuva ja kinnispärandi (muuseumid ja kollektsioonid, raamatukogud, arhiivid, kaasa arvatud fotoarhiivid, kultuuriteoseid hõlmavad audiovisuaalarhiivid), arheoloogilise ja veealuse pärandi, arhitektuuripärandi, kõigi kultuuriobjektide ja kultuurmaastike (kultuuri- ja loodusvarade) puhul on selle lähenemisviisi eesmärk:

i) toetada koostööprojekte, mille eesmärk on Euroopa kultuuripärandi kaitse ja taastamine;

ii) toetada institutsioonide ja/või asjaosaliste isikute rahvusvahelist koostööd selleks, et soodustada oskusteabe vahetust ja kultuuripärandi säilitamise ja kaitse parimate tavade edasiarendamist;

iii) parandada ligipääsu Euroopa mõõtmega kultuuripärandile ja toetada üldsuse, eriti laste, noorte, kultuuriliselt tõrjutute ning ühenduse maa- ja äärealade elanike aktiivset osavõttu;

iv) toetada kultuurisektoris töötajate liikuvust ja koolitust kultuuripärandi valdkonnas;

v) toetada rahvusvahelist koostööd, mille siht on uute tehnoloogiate ja uuenduste edendamine kultuuripärandi eri sektoreis ning traditsiooniliste käsitööalade ja -tehnikate säilitamine;

vi) arvestada kultuuripärandit ühenduse muudes poliitikavaldkondades ja programmides;

vii) toetada koostööd kolmandate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Vahendite jaotamisel võetakse tasakaalustatult arvesse kultuurielu erinevate sektorite (näite- ja kujutav kunst, raamatud ja lugemine, kultuuripärand jne) erivajadused.

II. Horisontaalne lähenemisviis

Selle lähenemisviisi eesmärk on edendada koostoimet ja arendada kultuuriloomingut, edendades niihästi mitut kultuurisektorit hõlmavat sektoritevahelist tegevust kui ka toetades ühenduse eri programme ja poliitikavaldkondi hõlmavaid ühisettevõtmisi (eriti neid, mis käsitlevad haridust, noori, kutsealast väljaõpet, tööhõivet jne).

Soovituslik jaotus kõnealuse tegevuse jaoks on 10 % programmi finantsraamistikust.

1 EÜT L 211, 7.7.1998, lk 18.

2 EÜT L 51, 22.2.1999, lk 68.

3 Euroopa Parlamendi 5. novembri 1998. aasta arvamus (EÜT C 359, 23.11.1998, lk 28), Nõukogu 28. juuni 1999. aasta ühine seisukoht (EÜT C 232, 13.8.1999, lk 25) ja Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 1999. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta otsus ja Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2000. aasta otsus.

4 EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

5 EÜT L 305, 7.10.1997, lk 1.

6 EÜT L 99, 20.4.1996, lk 20.

7 EÜT L 291, 24.10.1997, lk 26.

8 EÜT L 305, 8.11.1997, lk 31.

9 EÜT L 172, 18.6.1999, lk 1.

10 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.