31999R1796

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1796/1999,

12. august 1999,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse Korea Vabariigist pärit importi käsitlev dumpinguvastane menetlus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 9 ja artikli 10 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades, et:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 362/1999 [2] (edaspidi "ajutine määrus") Hiina Rahvavabariigist, Indiast, Mehhikost, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ühendusse importimise suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu ja kiitis heaks teatavate Ungari ja Poola eksportijate pakutud kohustused.

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(2) Pärast ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist anti nendele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada oma seisukohad. Neile teatati olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Samuti anti neile pärast selle teabe avaldamist võimalus esitada teatava tähtaja jooksul oma märkused.

(3) Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti lõplikes otsustes vastavad muudatused.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(4) Tuleb meenutada, et ajutise määruse põhjenduses 7 kirjeldati vaatlusaluseid tooteid kui terasest, kuid mitte roostevabast terasest trosse, sealhulgas mittehargnevaid trosse, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on vähemalt 3 mm (edaspidi tööstuses kasutatava terminoloogia kohaselt "terastrossid").

(5) Väidetavalt tuleks terastrossid jaotada kaheks erinevaks tooteks kirjeldatud kahe erineva kasutusala kohaselt, st üldotstarbelised trossid üldiseks rakenduseks ja eriotstarbelised trossid konkreetsetes tootmisharudes kasutamiseks.

(6) Vastupidiselt väitele, mille kohaselt on olemas kaks erinevat toodet, st üldotstarbelised ja eriotstarbelised trossid, leiti, et eksportivad tootjad valmistavad laia valikut eri liiki terastrosse ja et kõigi terastrosside füüsikalised põhiomadused (st terastraat, millest moodustuvad keermed, ümber südamiku põimitud keermed, millest moodustub tross, ja südamik ise) on ühesugused. Samuti leiti, et ühesugused on ka kõikide terastrosside tehnilised põhiomadused (kõigil on keermetes teatud hulk traate ja trossis teatud hulk keermeid, teatav läbimõõt ja konstruktsioon).

(7) Terastrosside eri liike võib liigitada mitmesse tooterühma vastavalt nende füüsikalistele ja tehnilistele omadustele. Kuigi tootevaliku ülemise ja alumise otsa rühmadesse kuuluvad tooted ei ole kindlasti omavahel vastastikku asendatavad, saab seda teha külgnevate rühmade toodetega. Jõuti järeldusele, et eri rühmade terastrossid on teataval määral kattuvad ja konkureerivad omavahel. Võttes arvesse rühmadevahelist kattuvust, ei saanud terastrosside tootevalikus tõmmata selgeid eraldusjooni. See järeldus vastab Euroopa Kohtu praktikale. [3]

(8) Et kõikide terastrosside füüsikalised ja tehnilised omadused ning kasutusala leiti olevat ühesugused ning isegi kui tootevaliku ülemise ja alumise otsa toodete vahel leidub erinevusi, ja et külgnevad rühmad omavahel konkureerivad, otsustati, et kõik ühe tootevaliku tooted moodustavad üheainsa toote ja seepärast loeti kõik terastrossid üheks tooteks.

2. Samasugune toode

(9) Tuleb meenutada, et ajutise määruse põhjenduses 8 leidis komisjon, et asjaomastest riikidest imporditud terastrossid ja terastrossid, mida toodab ja müüb ühenduses ühenduse tootmisharu, on oma füüsikalistelt ja tehnilistelt põhiomadustelt ühesugused. Samuti leiti, et nii ühenduses toodetud kui ka imporditud terastrossidel on põhimõtteliselt üks ja seesama kasutusala ja et nad konkureerivad omavahel.

(10) On väidetud, et terastrossid, mida valmistavad ja müüvad ühenduse tootjad, ei ole samasugused kui asjaomastest riikidest imporditud terastrossid. Eelkõige väideti, et ekspordiriikides valmistatud toode on peamiselt tarbekaubaks mõeldud terastross, ühenduses terastross on aga eriotstarbeline. Lisaks väideti, et ühenduse tootjad olid uurimisperioodi jooksul lisanud oma terastrosside tootevalikusse rohkem niinimetatud eriotstarbelisi tooteliike, nagu näitasid nende suurenenud ühikuhinnad.

(11) Jõuti järgmistele järeldustele:

- leiti, et ühenduse tootjad nagu ka eksportivad tootjad tegelesid tootevalikusse kuuluvasse igat liiki terastrosside, st nii eriotstarbeliste kui ka tarbekaubaks mõeldud terastrosside valmistamisega,

- ühenduse tootjate ja eksportivate tootjate valmistatud toodete omavahelist kattuvust tõendab müügimaht, mille puhul leiti kokkulangevaid terastrosside mudeleid (75 % eksportivate tootjate ja 51 % ühenduse tootmisharu müügimahust). Seda kattuvust tõendab ka asjaolu, et nii ühenduses toodetud kui ka imporditud terastossid on liigitatud kõikide asjaomaste CN-koodide alla.

(12) Seepärast kinnitatakse esialgsed järeldused, et ühenduses toodetud ja imporditud terastrossid on ühesugused tooted vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 1 lõikele 4.

D. DUMPING

1. Normaalväärtus

1.1. Normaalväärtuse määramine

(13) Üks India eksportiv tootja väitis, et uurimisperioodi (1. jaanuar 1997 – 31. märts 1998) tootmiskulud tuleks kehtestada uurimisperioodile eelnenud aega käsitlevate andmete põhjal. Et dumpingut käsitlevad uurimistulemused oleksid representatiivsed, valitakse uurimisperiood vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 ja harilikult piirdub analüüsitav teave uurimisperioodiga. Ei ole esitatud põhjusi, miks peaks olema asjakohasem kasutada uurimisperioodile eelneva aja toodangukulusid. Eelkõige tuleks märkida, et eksportiv tootja jätkas kõnealuste tooteliikide tootmist ja müümist ka uurimisperioodi jooksul. Seega loeti uurimisperioodi käsitleval teabel põhinevad otsused representatiivseks ja taotlust ei rahuldatud.

(14) Lõuna-Aafrika eksportiv tootja ja üks India eksportiv tootja esitasid asjaomase toote arvestusliku normaalväärtuse määramiseks kasutatava meetodi kohta vastuväite.

(15) Lõuna-Aafrika eksportiv tootja väitis, et omamaise müügi kasumimarginaali arvutamine ei ole asjakohane, sest see põhineb kõikidel omamaistel tehingutel, sealhulgas kaevandamisel kasutatavate terastrosside omamaine müük. Et kaevandamisel kasutatavatel terastrossidel, mida ei ekspordita ühendusse, on eriomadused, mistõttu need moodustavad eritoote, mis nõuab keerukamaid seadmeid ja mida müüakse märkimisväärse kasumimarginaaliga, väitis Lõuna-Aafrika eksportiv tootja, et kaevandamisel kasutatavate terastrosside omamaise müügi kasumimarginaali ei tohiks teistesse liikidesse kuuluvate trosside arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta.

(16) India eksportiv tootja taotles, et teatavate hinnaliste tooteliikide omamaine müük jäetaks arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel välja põhjusel, et neid tooteid uurimisperioodi jooksul ei eksporditud või eksporditi harva ja nende tooteliikide omamaisest müügist saadi tavalisest suuremat kasumit, mis moonutas asjaomase toote keskmise kasumi määramist.

(17) Leiti, et Lõuna-Aafrika kaevandamiseks kasutatavad terastrossid ja India hinnalised tooteliigid ning algmääruse artikli 1 lõike 4 kohased vaatlusalused tooted olid "samasugused tooted". Seepärast määrati normaalväärtuse arvutamiseks kasutatav kasumimarginaal nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3, 4 ja 6, st kogu samasuguse toote tavapärase kaubanduse käigus toimunud omamaise müügi põhjal. Sellega seoses tuleks märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 6 kohase kasumimarginaali määramisel ei ole oluline, kas kõnealused tooteliigid eksporditi samuti ühendusse, niivõrd kuivõrd need moodustavad samasuguse toote vastavalt algmäärusele.

(18) Seepärast lükati need väited tagasi.

(19) Alternatiivina eespool mainitule taotles India äriühing keskmise kasumi arvutamist omamaise müügi põhjal, st tooteliikide nii kasumit tootva kui ka kasumit mittetootva müügi, mitte ainult kasumit tootva omamaise müügi põhjal. Sellega seoses tuleks märkida, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 peab kasumi suurus põhinema andmetel, mis on seotud samasuguse toote valmistamise ja müügiga tavapärase kaubanduse käigus eksportiva riigi siseturul. Sellest tulenevalt saab teatava tooteliigi müüki alla omahinna võtta kasumimarginaali määramisel arvesse ainult juhul, kui sellise tooteliigi kasumit mittetootev müügimaht ei ole rohkem kui 20 % kogu kõnealuse tooteliigi müügist või kaalutud keskmine müügihind ei ole madalam kaalutud keskmisest ühikuhinnast. Seda reeglit järgiti kasumimarginaali määramisel, mistõttu ei saanud rahuldada ka alternatiivina esitatud taotlust.

(20) Et normaalväärtuse kohta ei esitatud muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 9–13 toodud otsused.

1.2. Võrdlusriigi valik mitteturumajanduslike riikide puhul

(21) Hiina ja Ukraina eksportivad tootjad vaidlustasid India valimise võrdlusriigiks ja taotlesid võrdlusriigi esialgse valiku ümbervaatamist. Ukraina eksportiv tootja tegi ettepaneku valida võrdlusriigiks Korea Vabariik (edaspidi "Lõuna-Korea") selle avatud turu tõttu.

(22) India võrdlusriigiks valimise vastu esitatud väiteid analüü siti põhjalikult ja allpool toodud põhjustel otsustati Indiast võrdlusriigina loobuda. Et kõik koostöös osalevad kolmandad turumajanduslikud maad kuuluvad käimasoleva uurimise alla, peeti Hiina ja Ukraina jaoks normaalväärtuse määramisel kõige mõistlikumaks valida võrdlusriigiks Poola.

(23) Pärast esialgse otsuse teatavakstegemist vaidlustasid Hiina ja Ukraina eksportivad tootjad ka Poola valimise võrdlusriigiks; nad väitsid, et Lõuna-Korea oleks parem valik imporditollimaksu taseme, siseturu suuruse ja siseturul eksisteeriva konkurentsi tõttu. Poolat peeti siiski sobivaks imporditollimaksu madala taseme, siseturu avatuse ja suuruse ja kohalike tootjate vahelise konkurentsi ning selle tõttu, et Poola terastrossid võimaldasid üldiselt kõige representatiivsemat võrdlust Hiina ja Ukraina vastavate mudelitega.

(24) Lõuna-Korea puhul märgiti, et kuigi ka selles riigis oli madal imporditollimaksude tase, oli tema omamaise müügi osakaal võrrelduna impordiga Hiina Rahvavabariigist ühendusse palju madalam.

(25) Seepärast leiti, et Poola on kõige mõistlikum võrdlusriigi valik nii Ukraina kui ka Hiina Rahvavabariigi jaoks.

2. Ekspordihind

(26) Et ekspordihinna kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 14–17 toodud otsused.

3. Võrdlus

(27) Üks Poola eksportiv tootja kordas oma taotlust korrigeerida normaalväärtust vastavalt omamaise ja eksportmüügi vahelisele erinevusele kaubavaru rahastamisel ja ladustamisel. Et eespool nimetatud tegurite mõju kohta hinna võrreldavusele ei ole algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k nõudmiste kohaselt uusi tõendeid esitatud, seda nõuet heaks ei kiidetud.

(28) Sama Poola eksportiv tootja ja üks Ungari eksportiv tootja kordasid oma taotlust korrigeerida normaalväärtust vastavalt kaubandustaseme erinevusele. Uute tõendite põhjal vaadati need taotlused uuesti läbi ja kiideti heaks, sest tõestati, et ekspordihinda ja normaalväärtust kasutati erineval kaubandustasandil ning see erinevus mõjutas hinna võrreldavust.

(29) Üks India eksportiv tootja taotles kaubandustasandite korrigeerimist vastavalt nendevahelisele erinevusele põhjusel, et eksportmüük oli suunatud eranditult hulgimüüjatele, samal ajal kui omamaine müük oli suunatud nii hulgimüüjatele kui ka lõppkasutajatele. Korrigeerimist lubati sel määral, kuivõrd taotlus oli põhjendatud.

(30) Üks Poola eksportiv tootja vaidlustas igakuise keskmise vahetuskursi kasutamise esialgsete otsuste tarbeks ekspordihinna ümberarvestamisel omavääringusse. See eksportiv tootja väitis, et kasutada tulnuks tegelikult kohaldatavaid vahetuskursse. Sellega seoses tuleks märkida, et igakuise keskmise vahetuskursi kasutamine vastab tavapärasele korrale. Pealegi katsetati mõlemat meetodit ja leiti, et erinevused olid ainult marginaalsed ja et positiivsed erinevused tasakaalustasid negatiivsed erinevused, st kumbki kahest meetodist ei andnud läbivalt tulemuseks kõrgemaid ega madalamaid vahetuskursse ja sellel küsimusel ei olnud lõplikule dumpingumarginaalile olulist mõju. Seepärast otsustati kohaldada igakuist keskmist vahetuskurssi vastavalt tavapärasele korrale.

(31) Lõuna-Aafrika eksportiv tootja nõudis ekspordihindade ümberarvestamise korrigeerimist põhjusel, et omavääringu madalaima vahetuskursi ja eküü võrdlus uurimisperioodi jooksul ning 1999. aasta kõrgeima vahetuskursi ja eküü võrdlus näitasid eküü olulist devalvatsiooni.

(32) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga j lükati see väide tagasi, sest vahetuskursside kõikumine ei näidanud uurimisperioodi jooksul püsimuutusi, mis oleksid õigustanud korrigeerimist. Lisaks tuleks märkida, et eküü keskmine devalvatsioon Lõuna-Aafrika randi suhtes oli uurimisperioodi jooksul väga väike.

(33) Et võrdluse kohta ei esitatud muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 17–19 ja 21–23 toodud otsused.

4. Dumpingumarginaalid

4.1. Metoodika

(34) Uurimise algstaadiumis jäeti India eksportiva tootja terastrosside eksportmüük temaga seotud importijale ühenduses, kes toodet seejärel töötles, dumpingu määramisel välja.

(35) Pärast esialgsete otsuste teatavakstegemist vaidlustas India eksportiv tootja sellise lähenemisviisi. Taotleti, et uuritud eksporditehingute, sealhulgas nende puhul, mis on seotud eespool kirjeldatud viisil hiljem töödeldud toodetega, tuleks leitud dumping väljendada protsendimäärana kogu CIF-hinnast. Selle taotluse toetuseks rõhutas eksportiv tootja, et dumpinguvastaseid meetmeid kasutataks kogu asjaomase toote impordi suhtes.

(36) Seda taotlust ei olnud võimalik heaks kiita. Esiteks oleks olnud raske arvutada usaldusväärset ekspordihinda nende imporditud toodete puhul, mis olid hiljem töödelduna edasi müüdud. Teiseks oli dumpingumarginaali määramisel arvesse võetud eksportmüügi osatähtsus 80 % kogu eksportiva tootja ühendusele suunatud edasimüügist uurimisperioodi jooksul. Seda loeti representatiivsete uurimistulemuste jaoks täielikult piisavaks aluseks. Kolmandaks, et hiljem töödeldud toodetega seotud eksportmüüki ei olnud võimalik dumpingu arvutamisel kasutada, ei saanud seda arvesse võtta dumpingumarginaali arvutamisel, sest see oleks uurimistulemusi moonutanud, vähendades kunstlikult dumpingumarginaali.

(37) Seepärast kinnitatakse esialgsete uurimistulemuste, sealhulgas põhjendustes 24–26 toodud jääkmarginaalide kindlakstegemiseks kasutatav metoodika.

4.2. Dumpingumarginaalide tase

(38) Iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasemel ja samal kaubandustasandil vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11.

(39) Et Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina puhul põhinesid normaalväärtused Poola tootjate omamaisel müügil, on pärast arvutuste ülevaatamist lõplikult kehtestatud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril, järgmised:

—HIINA RAHVAVABARIIK: | 60,4 % |

—UNGARI:

Drótáru és Drötkotél Ipari és Kereskedelmi Rt | 28,1 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 28,1 % |

—INDIA:

Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd | 23,8 % |

Mohatta & Heckel | 30,8 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 30,8 % |

—KOREA VABARIIK:

Kiswire Ltd | 1,2 % |

Manho Rope & Wire Ltd | 0,1 % |

Chung Woo Rope Co. Ltd | 0,2 % |

Chun Kee Steel and Wire Rope Co. Ltd | 0,4 % |

—MEHHIKO:

Aceros Camesa SA de CV | 95,6 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 95,6 % |

—POOLA:

Drumet SA | 27,9 % |

Śląskie Zakłady Lin i Drutu "Linodrut" Spółka Akcyjna Fabryka Lin i Drutów "Linodrut" Zabrze Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością Fabryka Lin i Drutów "Falind" Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością Górnośląska Fabryka Lin i Drutu "Linodrut" Bytom Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością Dolnośląska Fabryka Lin i Drutu "Linodrut Linmet" Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością | 48,3 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 48,3 % |

—LÕUNA-AAFRIKA:

Haggie Rand Ltd (ettevõtte uus nimi on Haggie) | 132 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 132 % |

—UKRAINA: | 51,8 % |

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

1. Ühenduse toodang

(40) Uut teavet ei ole saadud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 34–36 kirjeldatud esialgsed järeldused.

2. Ühenduse tootmisharu

(41) Huvitatud isikute esitatud märkuste põhjal on ühenduse tootmisharu moodustatud järgmiselt.

(42) Algmääruse artiklis 4 nimetatud "ühenduse tootmisharu" moodustasid järgmised 16 kaebuse esitanud ühenduse tootjat ja neli kaebust toetavat ühenduse tootjat, kes tegid uurimisel koostööd:

- Bremer Drahtseilerei Lüling GmbH (Saksamaa),

- Bridon International Limited (Ühendkuningriik),

- BTS Drahtseile GmbH (Saksamaa),

- Cables Y Alambres Especiales SA (Hispaania),

- Casar Drahtseilwerk Saar GmbH (Saksamaa),

- Cordoaria Oliveira SA (Portugal),

- Drahtseilerei Gustav Kocks GmbH (Saksamaa),

- Holding FICADI (Prantsusmaa),

- Iscar Funi Metalliche (Itaalia),

- D. Koronakis SA (Kreeka),

- Metalcalvi Wire Ropes (Itaalia),

- Midland Wire Cordage Co. Ltd (Ühendkuningriik),

- Randers Rebslaareri (Taani),

- Redaelli Tecnacordati SpA (Itaalia),

- Trefileurope (Prantsusmaa),

- Trenzas Y Cables SL (Hispaania),

- Vereinigte Drahtseilwerke GmbH (Saksamaa),

- Voest-Alpine Austria Draht GmbH (Austria),

- Vornbäumen-Stahlseile GmbH (Saksamaa),

- Wadra GmbH (Saksamaa).

3. Ühenduse tootmisharu import

(43) Teatavad huvitatud isikud on vaidlustanud ühenduse tootmisharu imporditaseme arvutamise.

(44) Tuleb märkida, et importi käsitlev teave põhineb eksportijate eksportmüügi nimekirjades esitatud ja nõuetekohaselt kontrollitud andmetel. Sel viisil kindlaks määratuna vastab ühenduse tootmisharu import 4,4 %le tarbimisest uurimisperioodi jooksul.

(45) Kinnitatakse ajutise määruse analüüs, mille kohaselt jäi impordi madalat taset arvesse võttes ühenduse tootmisharu põhitegevusalaks terastrosside tootmine. Lisaks ei olnud see madal tase piisav selleks, et kaitsta ühenduse tootjaid dumpingu kahjustava mõju eest, samuti ei võimaldanud see neil asjaomasest impordist lubamatut kasu saada.

F. KAHJU

1. Esialgne märkus – uurimisperiood

(46) On väidetud, et aasta 1994 kaasamine moonutab kahjuanalüüsi, kui võtta arvesse, et suurem osa impordist toimus aastatel 1994–1995 ja pärast seda püsis asjaomaste riikide imporditase stabiilsena. Samuti väideti, et ühenduse tootmisharu olukord on püsinud stabiilsena aastast 1995 kuni uurimisperioodini. Sellest tulenevalt taotleti, et kahju käsitlev uurimisperiood algaks aastaga 1995.

(47) Uuringu eesmärk on hinnata dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale uurimisperioodi jooksul. Sellise analüüsi jaoks määratakse mitmete näitajate suundumused, võttes aluseks uurimisperioodile eelnevate aastatega seotud teabe. Seepärast ei ole oluline, kas suundumuste määramise lähteaastaks on võetud 1994 või 1995.

(48) Igal juhul tuleb märkida, et:

- kuigi suurim osa asjaomaste riikide impordist toimus aastatel 1994 ja 1995, on kõnealune import pärast aastat 1995 vastupidiselt väidetule jätkuvalt kasvanud (1995. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal +12 %),

- kõnealuse impordi hinnad püsisid kogu perioodi jooksul oluliselt madalamana ühenduse tootmisharu hindadest,

- kõnealuse impordi mõju ühenduse tootmisharu olukorrale tõi kaasa märkimisväärse kasumilanguse aastatel 1994 ja 1995 (1,3 %st –0,3 %ni), mis langes kokku turuosa kaotusega (–10 protsendipunkti). Nagu ajutises määruses selgitatud, püüdis ühenduse tootmisharu turuosa tagasi saada, langetades aastatel 1995 ja 1996 hindu, mis tõi kaasa veelgi suurema kahju (–0,3 %st –0,7 %ni). Kahju vähendamiseks tõstis ühenduse tootmisharu aastatel 1996 ja 1997 taas hindu. See toimus aga turuosa arvelt, mis veelgi vähenes,

- ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine tulenes seega nii asjaomastest riikidest pärit impordi mahu survest kui ka selle impordi hindade madalast tasemest.

(49) Eespool esitatu alusel lükatakse suundumuste analüüsi lähteaastat käsitlev väide tagasi.

(50) Seega on periood, mille jooksul ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda analüüsiti, võimaldanud selle olukorda nõuetekohaselt hinnata ja kajastab täpselt terastrosside turu arengut ühenduses.

2. Kumulatsioon

2.1. Import Ungarist

(51) Üks eksportiv tootja kordas oma väidet, et Ungarist pärit importi tohiks koos teistest asjaomastest riikidest pärit impordiga kumuleerida. Uusi väiteid selle toetuseks siiski ei esitatud. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 47 esitatud kumuleerimise alused.

2.2. Import Mehhikost

(52) Üks eksportiv tootja väitis, et Mehhikost pärit importi ei tohiks teistest asjaomastest riikidest pärit impordiga kumuleerida põhjusel, et Mehhiko importi tuleks lugeda minimaalseks. Sellega seoses väideti, et suurema osa Mehhikost pärit impordist langeb ühe ühenduse tootjaga seotud importija arvele ja et seda importi ei tohiks Mehhikost pärit impordi taseme määramisel arvesse võtta. Sellest tulenevalt oleks ülejäänud osa Mehhikos impordist minimaalne ja seepärast ei tohiks Mehhikost pärit importi kahjuanalüüsi tõttu koos muu asjaomase impordiga kumuleerida.

(53) Tuleks märkida, et hinnates seda, kas asjaomasest riigist pärit import tuleb pidada minimaalne vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3, arvutatakse asjaomasest riigist pärit impordi kogumaht.

(54) Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 45 ja 48 kirjeldatud imporditase, st 3 % tarbimisest uurimisperioodi jooksul, ja lükatakse tagasi väide, et Mehhiko import on minimaalne.

3. Dumpinguhinnaga impordi hinnad

3.1. Ühenduse hindade ja dumpinguhinnaga impordi hindade võrdlus

(55) Väidetavalt ei võimalda hinna allalöömisega seotud arvutuste jaoks terastrosside liigitamisel kasutatavad tegurid mõttekat ja asjakohast hinnavõrdlust. Eriti väideti, et hinna allalöömise arvutamisel arvestamata jäetud teguritel (galvanisatsioon, tõmbetugevus, südamik ja kest) ja täiendavatel, küsimustikust puuduvatel teguritel (diameetri lubatud hälve, venitustegur ja katkemisjõud) on hindadele oluline mõju. Samuti väideti, ei nii dumpingut kui kahju käsitlevate arvutuste tegemisel tuleks kasutada üht ja sedasama tooteliigitust.

(56) Jõuti järgmistele järeldustele:

- hinna allalöömisega seotud arvutuste tegemiseks liigitati terastrossid vastavalt trossi kiudude ja keermete arvule, trossi ehitusele ja läbimõõdule. Leiti, et need tegurid määravad terastrosside hinda kõige rohkem. Muudel hinna allalöömise arvutamisel arvestamata jäetud teguritel (galvanisatsioon, tõmbetugevus, südamik ja kest) leiti olevat ühenduse turu hindadele teisejärguline mõju.

Hinna allalöömisega seotu arvutused, mis liigitavad terastrossid vastavalt eespool mainitule, katavad asjakohase müügimahu nii eksportivate tootjate kui ka ühenduse tootmisharu puhul ja seepärast võib tulemust pidada mõttekaks ja representatiivseks,

- täiendavate, küsimustikust puuduvate tegurite (diameetri lubatud hälve, venitustegur ja katkemisjõud) kaasamine loeti tarbetuks, sest need tegurid tulenesid enamalt jaolt tooteliigituses juba arvesse võetud terastrosside põhitegurite kombineerimisest. Leiti, et nende kaasamine ei muudaks hinnavõrdlust täpsemaks ja seepärast oleks see kõikide huvitatud poolte jaoks põhjendamatult koormav,

- leiti, et dumpingumarginaali arvutamisel kasutatavat tooteliigitust ei saa võtta aluseks hinna allalöömisega seotud arvutuste tegemisel, sest dumpingu puhul tehtav tooteliigitus on suuremas osas võrdlus ühe ettevõtte tootevalimi raames, st ühe ja sama tootja valmistatud ja kahel erineval turul müüdud samade või samasuguste toodete vahel. Hinna allalöömise arvutamisel võrreldakse suuremat hulka terastrosse, mida müüb suurem hulk osapooli. Seepärast leiti, et ajutises määruses kasutatav meetod on hinna allalöömise analüüsimiseks mõistlikum alus: selle puhul on arvesse võetud põhilisi hinda määravaid tegureid ja see hõlmab suurimat müügimahtu,

- lõpuks ei leitud ühte rühma kuuluvate terastrosside eri liikide vahel olulisi hinnaerinevusi.

(57) Järelikult lükatakse hinna allalöömise arvutamisega seotud tooteliigitust käsitlevad väited tagasi.

3.2. Kaubandustasand

(58) Teatavad huvitatud isikud on väitnud, et kaubandustasandite väidetava erinevuse kajastamiseks tuleks müügihindu korrigeerida, sest ühenduse tootmisharu müüb lõppkasutajatele, samal ajal kui importtooted müüakse üldiselt hulgimüüjatele/turustajatele.

(59) Leiti, et ühenduse tootmisharu toodete müük oli toimunud eri müügikanalite kaudu, hõlmates nii hulgimüüjaid/turustajaid kui ka lõppkasutajaid. Lisaks ei leitud erinevate müügikanalite vahel püsivaid ega/või märkimisväärseid hinnaerinevusi.

(60) Seepärast lükati kaubandustasandi korrigeerimise taotlus tagasi.

4. Ühenduse tootmisharu olukord

(61) Teatavad ühenduse tootjad on väitnud, et ühenduse tootmisharu ei ole kandnud märkimisväärset kahju algmääruse artikli 3 tähenduses, sest ühenduse tootmisharu toodang, võimsus, hinnad, investeeringud ja tootlikkus 1994. aasta ja uurimisperioodi vahel püsisid stabiilsena või paranesid.

4.1. Toodang

(62) Leiti, et tootmistase püsis uurimisperioodi jooksul stabiilsena (+1 %), millega seoses tuleks märkida, et varud kasvasid (+30 %) ja müügimaht vähenes (–9 %), nagu on täpsustatud ajutise määruse põhjendustes 58–60. Samuti meenutatakse, et tarbimine suurenes perioodi jooksul 5 %.

4.2. Võimsus ja investeeringud

(63) Kinnitatakse otsus, et ajutises määruses märgitud võimsuse kasv (+11 %) tulenes investeeringutest suurema jõudlusega masinatesse, nagu on täpsustatud ajutise määruse põhjendustes 59 ja 65.

4.3. Tasuvus

(64) Teatavad eksportivad tootjad vaidlustasid auditeeritud aruannete kasutamise ühenduse tootmisharu tasuvuse arvutamisel, nagu on ette nähtud ajutise määruse põhjenduses 64. Väidetavalt sisaldasid auditeeritud aruanded selliste toodete müüki, mis uurimisele ei kuulunud, ega hõlmanud kogu uurimisperioodi.

(65) Leiti, et kuigi mõned äriühingud suutsid asjaomase toote kohta esitada konkreetset teavet, ei olnud mõnel teisel kuluarvestussüsteemi, mille alusel uuritavat toodet eraldi kindlaks teha. Sellise teabe puudumise tõttu leiti, et auditeeritud aruanded annavad usaldusväärset teavet kitsaima tooterühma kohta, kaasa arvatud vaatlusalune toode, mille kohta oli vajalik tasuvust käsitlev teave kättesaadav. Kõigi kuue valimis esindatud äriühingu puhul on terastrosside tootmine nende peamine tegevusala. Nende äriühingute valmistatud muud tooted (roostevabast terasest trossid, terastrossid, mille ristlõike maksimaalmõõde on väiksem kui 3 mm, terastraadid ja eelpingestatud trossikeeled) leiti olevat suures osas seotud peamise tegevusalaga ja nende valmistamisel kasutati üldiselt ühtesid ja samu tooraineid, masinaid ja personali.

(66) Aasta 1997 tasuvuse kasutamine uurimisperioodi tasuvuse asemel leiti olevat asjakohane, võttes arvesse, et aasta 1997 hõlmab suures osas uurimisperioodi, mis algab jaanuaris 1997 ja lõpeb märtsis 1998.

(67) Eespool toodud põhjustel leiti, et auditeeritud aruanded andsid representatiivse ja usaldusväärse ülevaate asjaomase toote tasuvusest vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 8.

(68) Ajutise määruse ajal olid ühel ühenduse tootjal, kelle eelarveaasta lõppes märtsis, kasutada ainult esialgsed andmed tasuvuse kohta. Vahepeal on saadud lõplik teave ja uute arvutuste kohaselt oli ühenduse tootmisharu tasuvus 1997. aastal –0,3 %, mis, nagu eespool mainitud, on uurimisperioodi suhtes representatiivne. Seega langes ühenduse tootmisharu tasuvus +1,3 %lt 1994. aastal –0,3 %le 1997. aastal.

4.4. Järeldus ühenduse tootmisharu olukorra kohta

(69) Teatavad eksportivad tootjad väitsid, et ühenduse tootmisharu tulemused on 1995. aastale järgnevas ajavahemikus olnud head ja et seepärast on järeldus märkimisväärse kahju esinemise kohta põhjendamatu.

(70) Tuleb meenutada (vt osa F punkt 1 "Esialgne märkus"), et hoolimata sellest, kas kahjuanalüüsi algusaastaks võtta 1994 või 1995, on ühenduse tootmisharu olukord halvenenud. Isegi kui algusaastaks võtta 1995, on toodang, müügimaht, tööhõive ja investeeringud vähenenud. Varud on suurenenud. Turuosa on püsinud stabiilsena (tõusnud 65,26 %lt 65,64 %le) ja tasuvus negatiivsena (–0,3 %).

(71) Igal juhul on vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 ühenduse kantud kahju analüüs seotud nende majandusnäitajate üldise hindamisega ja ükski nendest näitajatest ei saa eraldi olla otsustav.

(72) Seepärast lükatakse see väide tagasi.

4.5. Järeldus kahju kohta

(73) Kinnitatakse järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on toodud ajutise määruse põhjenduses 68.

G. PÕHJUSLIK SEOS

(74) Uut teavet ei ole saadud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 69–85 kirjeldatud esialgsed uurimistulemused.

H. ÜHENDUSE HUVID

(75) Teatavad osapooled on teinud järelepärimisi selle mõju hindamise kohta, mida dumpinguvastased meetmed avaldavad tooteid kasutavatele tööstusharudele.

(76) Tuleb meenutada, et komisjoni talituste küsimustikele ei saadud tooteid kasutavatelt tööstusharudelt, keda menetlus puudutab, mingit vastust (ajutise määruse põhjendus 87). Lisaks ei ole mingit teavet saadud ajutise määruse avaldamisest saadik. Tuleb märkida, et ajutises määruses esitatud järeldustes osutatakse sellele, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks kasutajaid märkimisväärselt. Seda järeldust ei ole kasutajad vaidlustanud, seepärast see kinnitatakse.

(77) Mitmed huvitatud isikud on väitnud, et ühenduse tootjad ei tooda väikese läbimõõduga terastrosse ja et dumpinguvastaste meetmete tagajärjeks oleks selliste terastrosside puudus ühenduse turul. Samuti väideti, et sellel oleks negatiivne mõju nende importijate tööhõivele, kes praegu ühenduses väikese läbimõõduga terastrosse impordivad.

(78) Tuleb meenutada, et ühenduse tootmisharu toodab igat liiki, sealhulgas ka väikese läbimõõduga terastrosse. Järeldatakse, et meetmete kehtestamine ei tooks kaasa hinnatõusu, mis võiks põhjustada väikese läbimõõduga terastrosside puuduse ühenduse turul. Samuti kinnitatakse, et on olemas mitmeid alternatiivseid terastrosside hankimise allikaid, mille suhtes dumpinguvastased meetmed ei kehti (ajutise määruse põhjendus 105).

(79) Eespool mainitut arvesse võttes järeldatakse, et lõplike meetmete kehtestamisel ei oleks ühenduse ettevõtjatele märkimisväärset negatiivset mõju.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Menetluse lõpetamine Lõuna-Korea suhtes

(80) Pidades silmas ajutise määruse põhjenduses 24 ja sellele järgnevates põhjendustes toodud järeldusi, et Lõuna-Korea puhul on dumpingumarginaal minimaalne ja et Lõuna-Korea suhtes menetluse lõpetamise vastu ei ole esitatud uusi väiteid, lõpetatakse Lõuna-Koreast pärit importi käsitlev menetlus ilma meetmete kehtestamiseta.

2. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(81) Lõplikult rakendatavate meetmete taseme kehtestamiseks leiti, et dumpinguhinnaga impordi hindu tuleks tõsta kahjustamist vältiva tasemeni. Vajaliku hinnatõusu ja kahjumarginaali arvutamiseks võrreldi dumpinguhinnaga impordi hindu ühenduse tootmisharu müügihindade ning kasumidefitsiidi ja asjakohase kasumitasemega. Tuleb märkida, et kuna ühenduse tootmisharu ümberarvutatud tasuvus 1997. aastal oli –3 % (vt osa F, punkt 4.3 "Tasuvus"), muudeti vastavalt võrdlushinna allalöömise arvutamiseks kasutatud kasumidefitsiiti. Muus osas kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 110 kirjeldatud kahjumarginaali kehtestamiseks kasutatav metoodika.

3. Kohustused

(82) Mitu Hiina Rahvavabariigi, Mehhiko ja Ukraina eksportivat tootjat pakkusid kohustusevõtmist uurimise lõppstaadiumis. Lisaks esitasid India ja Lõuna-Aafrika eksportivad tootjad läbivaadatud hinnakohustused,

- et ühelegi Hiina Rahvavabariigi äriühingule ei võimaldatud individuaalset lähenemist ja Hiina võimude ettepanekud ei sisaldanud mingeid tagatisi asjakohase järelevalve suhtes, ei saadud ühegi kõnealuse riigi esitatud ettepanekut heaks kiita,

- India (Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd), Mehhiko, Lõuna-Aafrika ja Ukraina eksportivad tootjad esitasid hinnakohustused, mida loeti vastuvõetavaks.

(83) Ajutise määruse põhjendusest 112 ja sellele järgnevatest põhjendustest meenub, et Ungari ja Poola eksportivad tootjad olid pakkunud kohustusi, mille komisjon heaks kiitis. Kõnealuseid kohustusi on korrigeeritud, et need kajastaksid uuringu lõplikke otsuseid nendes esitatud miinimumhindade kohta.

4. Lõplike meetmete vorm ja tase

(84) Lõplikud meetmed tuleks realiseerida väärtuselise tollimaksuna, mille määr on kehtestatud eraldi iga koostöös osaleva äriühingu suhtes. Teiste eksportivate tootjate puhul tuleks koostöö kõrget taset silmas pidades kohaldada asjaomase riigi koostööd tegeva eksportija suhtes kehtivat kõrgeimat tollimaksu. Nende äriühingute puhul, kes on pakkunud aktsepteeritavad hinnakohustused, realiseeritakse lõplikud meetmed kohustuste näol.

(85) Kui vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 on teatava eksportiva tootja puhul dumpingumarginaalid eespool toodud arvutuste kohaselt madalamad kui kahju kõrvaldamiseks vajalik impordihindade tõus, ei või lõplikud tollimaksud ületada kehtestatud dumpingumarginaale.

(86) Need tollimaksud, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised:

—HIINA RAHVAVABARIIK:

Kõik tootjad/eksportijad: | 60,4 % |

—UNGARI:

Drótáru és Drótkötél Ipari és Kereskedelmi Rt | 28,1 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 28,1 % |

—INDIA:

Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd | 23,8 % |

Mohatta & Heckel | 30,8 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 30,8 % |

—MEHHIKO:

Aceros Camesa SA de CV | 56,1 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 56,1 % |

—POOLA:

Drumet SA | 27,9 % |

Śląskie Zakłady Lin i Drutu "Linodrut" Spółka Akcyjna Fabryka Lin i Drutów "Linodrut" Zabrze Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością Fabryka Lin i Drutów "Falind" Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością Górnośląska Fabryka Lin i Drutu "Linodrut" Bytom Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością Dolnośląska Fabryka Lin i Drutu "Linodrut Linmet" Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością | 48,3 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 48,3 % |

—LÕUNA-AAFRIKA:

Haggie | 38,6 % |

Kõik tootjad/eksportijad: | 38,6 % |

—UKRAINA:

Kõik tootjad/eksportijad: | 51,8 % |

(87) Käesolevas määruses täpsustatud individuaalsed tollimaksud kehtestati käesoleva dumpinguvastase uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need uurimisaegset olukorda. Seega võib kõnealuseid tollimakse kohaldada üksnes nende toodete impordi suhtes, mis pärinevad asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Toodete suhtes, mille on tootnud käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühingud, sealhulgas nendega seotud juriidilised isikud, ei kohaldata kõnealuseid tollimakse, vaid jääktollimaksu.

(88) Kõik kõnealuste individuaalsete tollimaksude kohaldamise taotlused (näiteks pärast üksuse ärinime muutmist) tuleks viivitamata saata komisjonile koos kogu asjaomase teabega kogu eelkõige ärinime muutmisega kaasnevate muudatuste kohta äriühingu tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses.

J. AJUTISTE TOLLIMAKSUDE SISSENÕUDMINE

(89) Eksportivate tootjate dumpingumarginaalide suurust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju olulisust arvesse võttes peetakse vajalikuks ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksu määrale, välja arvatud juhul, kui ajutise tollimaksu määr on sellest madalam, mispuhul kohaldatakse viimast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist, Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit ja CN-koodide ex73121082 (TARICi kood 73121082*10), ex73121084 (TARICi kood 73121084*10), ex73121086 (TARICi kood 73121086*10), ex73121088 (TARICi kood 73121088*10) ja ex73121099 (TARICi kood 73121099*10) alla kuuluvate terastrosside suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse allpool loetletud riikidest pärit toodete CIF-netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Äriühing | Tollimaksumäär (%) | TARICi lisakood |

Hiina Rahvavabariik | Kõik äriühingud | 60,4 | — |

Ungari | Kõik äriühingud | 28,1 | 8900 |

India | Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd Shakespeare Sarani Calcutta-700 071 India | 23,8 | 8613 |

Kõik teised äriühingud | 30,8 | 8900 |

Mehhiko | Kõik äriühingud | 56,1 | 8900 |

Poola | Drumet SA 87-880 Wloclawek,ul. Polna 26/74 Polska | 27,9 | 8614 |

Kõik teised äriühingud | 48,3 | 8900 |

Lõuna-Aafrika Vabariik | Kõik äriühingud | 38,6 | 8900 |

Ukraina | Kõik äriühingud | 51,8 | 8900 |

3. Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimakse käsitlevaid sätteid.

Artikkel 2

1. Olenemata artiklist 1 ei kohaldata lõplikku tollimaksu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toote impordi puhul, mille lõikes 3 loetletud äriühingud on ühenduses tegutsevale importivale äriühingule otse eksportinud, mille kohta nad on arve esitanud ja mille hinnakohustused on komisjon heaks kiitnud vastavalt 13. augusti 1999. aasta otsusele 1999/572/EÜ, millega kiidetakse heaks seoses Hiina Rahvavabariigist, Ungarist, Indiast, Korea Vabariigist, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega [4] pakutud kohustused.

2. Kui kohustusest lähtuvalt esitatakse vabasse ringlusse lubamise taotlus, on tollimaksuvabastust võimalik saada ainult tingimusel, et asjakohase liikmesriigi tollile esitatakse kehtiv äriühingu arve ajutise määruse lisas esitatud vormis, mille on väljastanud üks lõikes 3 loetletud äriühingutest. Ukraina äriühingu puhul tuleb äriühingu arvele lisada kehtiv ekspordilitsents lisas toodud vormis, mille on väljastanud Ukraina ametiasutus.

3. Pakutud ja heakskiidetud kohustustega seoses toimunud import deklareeritakse järgmiste TARICi lisakoodide alusel:

Riik | Äriühing | TARICi lisakood |

Ungari | Drótáru és Drótkötél Ipari és Kereskedelmi Rt. Besenyői utca 18,3527 Miskolc, Hungary | 8616 |

Poola | Drumet SA 87-880 Włocławek, ul. Polna 26/74, Polska | 8617 |

Śląskie Zakłady Lin i Drutu "Linodrut" Spółka Akcyjna Fabryka Lin i Drutów "Linodrut" Zabrze Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością PL-41-800 Zabrze, Sobieskiego Street nr 1, Fabryka Lin i Drutów Falind Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością PL-41-201 Sosnowiec, Niwecka Street 1 Górnośląska Fabryka Lin i Drutu Linodrut Bytom Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością, 41-906 Bytom, Ks. Jerzego Popiełuszki Street 1 Dolnośląska fabryka Lin i Drutu Linodrut Linmet Spółka z ograniczoną odpowiedzialnością, 58-309 Wałbrzych, Sługa Street 2 | 8619 |

Mehhiko | Aceros Camesa SA de CV Margarita Maza de Juárez No. 154, Col. Nueva Ind. Vallejo Mexico D.F. C.P. 07700 México | A022 |

Lõuna-Aafrika | Haggie Lower Germiston Road Jupiter PO Box 40072 Cleveland South Africa | A023 |

India | Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd. Shakespeare Sarani, Calcutta, 700071 India | A024 |

Ukraina | Joint Stock Company, Silur, 343700 Khartsyzsk | A025 |

Artikkel 3

Artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud Hiina Rahvavabariigist, Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit toodete impordi puhul nõutakse ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad sisse vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksu määrale. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 4

Artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud Korea Vabariigist pärit toote importi käsitlev menetlus lõpetatakse.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. august 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Halonen

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 45, 19.2.1999, lk 1.

[3] Kohtuasi C-175/87 Matsushita Electric Industrial Co. Ltd v. nõukogu, [1992] ECR I, lk 1409.

[4] EÜT L 217, 17.8.1999.

--------------------------------------------------

LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 2 NIMETATUD EKSPORDILITSENTSIS ESITATAVAD ANDMED

1. Tootekood (nagu on kindlaks määratud asjaomase eksportiva tootja esitatud kohustuses), sealhulgas liik, keermete arv, traatide arv keermes ja CN-kood.

2. Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- äriühingu tootekood,

- CN-kood,

- TARICi lisakood, mille alla kuuluvate arves kirjeldatud kaupade tollivormistus võib toimuda ühenduse piiril,

- kogus (kilogrammides),

- kohaldatav miinimumhind.

3. Arve number.

4. Ekspordilitsentsi number ja väljastamiskuupäev.

5. Selle importija nimi, kellele äriühing on arve otseselt välja andnud.

--------------------------------------------------