Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31997R2320

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2320/97, 17. november 1997, teatavate Ungarist, Poolast, Venemaalt, Tšehhist, Rumeeniast ning Slovakkiast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmbluseta torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta, millega tühistatakse määrus (EMÜ) nr 1189/93 ning lõpetatakse menetluse kohaldamine seoses sellise Horvaatiast pärineva impordi suhtes.

EÜT L 322, 25.11.1997, p. 1–24 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 29/06/2006; kehtetuks tunnistatud 32006R0954

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1997/2320/oj

31997R2320



Euroopa Liidu Teataja L 322 , 25/11/1997 Lk 0001 - 0024


Nõukogu määrus (EÜ) nr 2320/97,

17. november 1997,

teatavate Ungarist, Poolast, Venemaalt, Tšehhist, Rumeeniast ning Slovakkiast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmbluseta torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta, millega tühistatakse määrus (EMÜ) nr 1189/93 ning lõpetatakse menetluse kohaldamine seoses sellise Horvaatiast pärineva impordi suhtes.

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades, et:

A. MENETLUS

(1) Määrusega nr 1189/93 [2] kehtestas nõukogu lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Ungarist, Poolast ning Horvaatiast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmbluseta torude impordi suhtes. Tollimaksu määr oli 21,7 % Ungari, 10,8 % Poola ning 17,4 % Horvaatia jaoks. Ühtlasi kiitis komisjon heaks Ungari, Poola ja Horvaatia eksportijate poolt pakutud kohustused. [3]

(2) Euroopa Ühenduste Teatajas [4] avaldatud teadaande välja kuulutamisega 31. augustil 1996 algatas komisjon määruse (EMÜ) nr 1189/93 vahepealse kontrolluurimise teatavate Ungarist, Poolast ning Horvaatiast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmbluseta torude impordi osas, ning algatas uurimise tuginedes määruse (EÜ) nr. 384/96 artikli 11 lõikele 3 (edaspidi "põhimäärus").

(3) See vahepealne kontrolluurimine algatati paralleelselt samal kuupäeval avatud uurimisega [5] samasuguse Venemaalt, Tšehhist, Rumeeniast ning Slovakkiast pärineva impordi suhtes, mis järgnes Euroopa Liidu Õmbluseta Terastorude Tootmisharu Kaitsekomitee poolt esitatud kaebusele.

(4) Määrusega (EÜ) nr. 981/97 [6] (edaspidi "ajutine määrus") kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt, Tšehhist, Rumeeniast ning Slovakkiast pärineva asjaomase toote ühendusse importimise suhtes.

(5) Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on mõningad huvitatud pooled esitanud oma märkused kirjalikult.

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, anti võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(6) 22. mail 1997 teatati assotsiatsiooninõukogudele, mis loodi vastavalt Euroopa Ühenduste ning nende liikmesriikide vahelistele lepingutele ühelt poolt ning Tšehhit, Rumeeniat ning Slovakkiat teiselt poolt, kirjalikult komisjoni soovist kehtestada ajutisi meetmeid.

Tšehhi, Rumeenia ja Slovakkia võimude vastuväidete kohaselt oli komisjon rikkunud Euroopa lepingut (ning eelkõige selle artikli 34 lõiget 2) võimaldamata konsulteerimist enne menetluse algatamist, koheselt peale algatamist või enne ajutiste tollimaksude kehtestamist.

Tuleks meenutada, et peale kaebuse laekumist peab komisjon selles sisalduvaid väiteid uurima. Kui komisjon on veendunud, et kaebuse avaldaja on esitanud piisavalt tõendeid õigustamaks uurimist, on ta oma dumpinguvastase seadusandluse sätetest lähtuvalt kohustatud avama menetluse. Võttes arvesse ühenduse Euroopa lepingutest tulenevaid õiguslikke kohustusi, on arvestatud nendele vastavusega täies ulatuses. Lepingud sätestavad, et assotsiatsiooninõukogusid tuleb informeerida kõigist dumpingujuhtumitest kohe, kui importiva riigi ametivõimud on algatanud uurimise. See nõue rahuldati komisjoni poolt.

Lisaks sätestavad Euroopa lepingud, et kui 30 päeva jooksul küsimuse assotsiatsiooninõukogule edastamisest ei jõuta rahuldava lahenduseni, võib importiv osapool kohaldada vastavaid meetmeid. Kuna nõutud aja jooksul ei leitud ühtki lahendust oli komisjonil õigus rakendada asjakohaseid meetmeid, mida ta ka tegi 31. mail 1997. Tegelikku otsust kehtestada ajutised tollimaksud ei võetud vastu kuni 21. maini, ainult veidi enne seadusjärgse tähtaja möödumist. Sellegipoolest informeeris komisjon koheselt assotsiatsiooninõukogu ning edastas andmed, mille alusel otsus oli tehtud. Läbirääkimisi, esmalt riigi ametivõimudega ning siis eksportijatega/tootjatega, alustati mõne päeva jooksul ning viidi läbi taotledes kogu uurimise jooksul vastastikuse aktsepteeritava lahenduseni jõudmist. Seega on ühendus täielikult järginud Euroopa lepingute nõuded ning eelkõige artikli 34 lõiget 2 ning artikli 34 lõike 3 punkti b.

(7) Vahepealse kontrolluurimise käigus nõustas komisjon ametlikult Ungari, Poola ja Horvaatia tootjaid/eksportijaid ning teadaolevalt asjassepuutuvaid importijaid, eksportijariikide esindajaid ja kaebuse esitajat, ning andis otseselt asjassepuutuvatele osapooltele võimaluse anda oma nägemustest kirjalikult teada ning taotleda ärakuulamist. Kõigile ärakuulamist taotlenud huvitatud osapooltele anti komisjoni poolt selleks võimalus. Nad esitasid ka kirjalikud ettepanekud tehes teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(8) Komisjon saatis kõigile teadaolevaile asjassepuutuvaile osapooltele küsimustikud ning vastused laekusid kaebuse esitanud ühenduse tootjatelt, viielt äriühingult Tšehhist, seitsmelt Rumeeniast, ühelt Slovakkiast, kuuelt Venemaalt, ühelt Ungarist, kuuelt Poolast ning ühelt Horvaatiast. Ühtlasi laekus komisjonile vastuseid neljalt sõltumatult ühendusesiseselt importijalt, ühe Tšehhi äriühinguga seotud ühenduse importijalt ning kahelt Slovakkia tootjaga seotud importijalt, kellest üks asus ühenduses ning teine Šveitsis.

Kontrollkäigud seoses mõlema uurimisega viidi läbi järgmistes äriühingutes:

Ühenduse tootjad

- Voest Alpine, Kindberg, Austria,

- Vallourec Industries, Boulogne-Billancourt, Prantsusmaa,

- Benteler AG, Paderborn, Saksamaa,

- Mannesmannröhren-Werke AG, Mülheim an der Ruhr, Saksamaa,

- Dalmine S.p.A., Dalmine, Itaalia,

- Productos Tubulares S.A., Valle de Trapaga, Hispaania,

- Tubos Reunidos S.A., Amurrio, Hispaania,

- Ovako Steel AB Tube Division, Hofors, Rootsi,

- ESW Röhrenwerke GmbH, Eschweiler, Saksamaa,

- Rohrwerk Neue Maxhütte GmbH, Sulzbach-Rosenberg, Saksamaa.

Importijad kes pole seotud eksportijatega

- Jannone ARM S.p.A., Naples, Itaalia,

- Geminvest S.R.L., Limbiate, Itaalia,

- Starval, Marly La Ville, Prantsusmaa,

- Voest Alpine Stahlhandel AG, Linz, Austria.

Uue uurimise raames uuritavad eksportijad ja importijad/kaubandusettevõtted

Kahe Tšehhi tootjaga seotud importija:

- Topham Eisen und Stahlhandelges.m.b.H., Viin, Austria.

Slovakkia tootjaga seotud importijad:

- Pipex International AG, Nidau, Šveits,

- Pipex Italia S.p.A., Milaano, Itaalia (eelmainitu tütarettevõte).

Eksportijad Tšehhis

- Vitkovice a.s. and Vitkovice Export a.s., Ostrava,

- Nová Hut a.s., Ostrava,

- Válcovny trub Dioss and Dioss Trading, Chomutov a.s.,

- Ferromet Long Products Ltd, Praha (Nová Hut'ga seotud kaubandusettevõte),

- Incos s.r.o., Praha (sõltumatu kaubandusettevõte).

Eksportijad Rumeenias

- Artrom SA,

- Silcotub SA,

- Petrotub SA,

- Republica SA,

- Intertube Ltd., Bukarest (SC Republica SA'ga seotud kaupleja),

- SC Metalexportimport SA, Bucharest (sõltumatu eksportija/kaupleja),

- Sota Company, Bucharest (sõltumatu eksportija/kaupleja).

Eksportijad Slovakkias

- Železiarne Podbrezová a.s., Podbrezová.

Uurimisalused eksportijad

Eksportija Ungaris

- Csepel Tubes Co. Ltd, Budapest.

Eksportijad Poolas

- Huta Andrzej SA, Zawadzkie,

- Huta Batory SA, Chorzów,

- Stalexport SA (asjaomane kaupleja), Katowice.

Eksportija Horvaatias

- Zeljezara Sisak, Sisak Steel Pipe Works, Sisak.

Uurimise käigus informeeris Horvaatia eksportija komisjoni asjaolust, et äriühing oli muutnud oma nime Zeljezara Sisak'ist Sisak Tubemills Ltd."ks. Komisjon jõudis järeldusele, et nimemuutus ei mõjutanud mingil viisil uurimise tulemusi."

(9) Mõlema uurimise jaoks oli "uurimisperioodiks", mille jooksul dumpingut vaadeldi, ajavahemik 1. septembrist 1995 31. augustini 1996. Kahju, kahju jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 1992 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(10) Kõiki asjassepuutuvaid osapooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike meetmete kehtestamist või olemasolevate lõplike meetmete kohandamist. Ühtlasi võimaldati neil esitada teatava ajavahemiku jooksul selle teabe avaldamise järgsed seisukohad ja/või kohustused.

B. ASJAOMANE TOODE

1. Asjaomane toode

(11) Mõlema uurimise raames vaadeldav toode on:

a) nafta- ja gaasijuhtmetena kasutatav rauast või legeerimata terasest õmbluseta toru, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm;

b) ümmarguse ristlõikega rauast või legeerimata terasest külmtõmmatud või külmvaltsitud õmbluseta toru, välja arvatud täppistorud ja

c) muu ümmarguse ristlõikega rauast või legeerimata terasest toru, välja arvatud keermestatud või keermestatav, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm,

käesolevalt klassifitseeritavad CN-koodide 73041010, 73041030, 73043199, 73043991 ning 73043993 all.

Vastavalt nõukogu poolt vastu võetud määruses (EMÜ) nr 1189/93 toodud seisukohale ning nagu kinnitab ajutise määruse lõikes 10 toodud kirjeldus, peetakse uue uurimise ning kontrolluurimise otstarbel kõiki ülaltoodud CN-koodide alla kuuluvaid õmbluseta torusid üheks tooteks (edaspidi "asjaomane toode").

2. Samasugune toode

(12) Kõik mõlema uurimise raames uuritavad õmbluseta torud leiti olevat sarnased oma põhiliste füüsiliste ja tehniliste näitajate ning nende lõppkasutuse osas sõltumata asjaolust, kas need olid valmistatud ühenduses või uurimise raames vaadeldavates riikides.

Teatavate eksportijate väidete kohaselt ei pidanuks nende tooteid samavääristama ühenduse tootjate või teiste eksportivate tootjate toodetega tulenevalt nii kvaliteedi ja tehnilistest erinevustest kui ka erinevustest mis on seotud turustuskanalitega, kasutusega ning turu teadlikkusega.

Sellele vaatamata leiti, et vaatusalust toodet turustati läbi sarnaste kanalite. Peamine rakendamine ning üldine kasutusotstarve on sarnased. Tegemist on kõrgetasemelise asendatavusega ning sellest lähtuvalt ka konkurentsiga kõigi mõlema uurimise raames uuritud imporditud toodete ja ühenduse tootjate poolt valmistatute vahel. Ühtlasi tunnistati, et kõigi asjaomaste imporditud toodete põhilised tehnilised ja füüsilised näitajad olid hoolimata vähemolulistest erinevustest kas identsed või lähedased toodetele, mis olid valmistatud ühenduse tootjate poolt.

Kokkuvõtteks tunnistatakse erinevatest riikidest pärinevad tooted, mida uurimine hõlmas ning tooted, mida valmistatakse ja müüakse ühendusesiseselt sarnasteks toodeteks põhimääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

DUMPINGUVASTANE UURIMINE

1. Tšehhi

a) Koostöö

(13) Järgnevalt esitas koostööd mittetegevana silma torganud äriühing kirjalikult komisjonile oma vastuseisu antud menetluse suhtes väites, et põhimääruse artikli 18 sätted ei ole tema jaoks kohaldatavad. Äriühing rõhutas, et tegemist ei olnud tahtliku eksitamisega ning väitis, et oli käitunud oma parimate võimete kohaselt; see tähendas, et kuigi siseriikliku ning eksportmüügi väljavõtted, krediteerimisväljavõtted, klientide käibearvud ning tootmiskulusid puudutav teave tunnistati olemaks kaugel täiuslikust, oli komisjoni kohuseks neid mitte tähelepanuta jätta. Ühtlasi kritiseeris ta komisjoni, et too polnud piisavalt arvesse võtnud äriühingu poolt kogetud erastamisraskusi ja Tšehhi eriprobleeme seoses üleminekuga turumajandusele. Lõpuks väitis äriühing, et seoses omanikemuutusega aprillis 1997 (olles eelneval kuul lõpetanud tootmise), oleks ebaõiglane kehtestada karistusi uue omaniku suhtes.

Põhjused, mis viisid komisjoni seisukohale pidades ühte Tšehhi äriühingutest uurimisega koostööd mittetegevaks, on toodud ajutise määruse põhjenduses 14. On väärt meenutamist, et peale äriühingu väljavõtete kontrollimist, mis olid esitatud komisjonile lisaks küsimustiku vastusele ilmnes, et need sisaldasid mitmeid sadu siseriikliku ja eksportmüügi tehinguid, mis ei olnud tegelikkuses aset leidnud. See polnud mitte ainult olulisel määral eksitav vaid tähendas ka, et komisjonil polnud võimalik mingigi kindlustundega kujundada kas usaldusväärset normaalväärtust või usaldusväärset ekspordihinda. Vaatamata selle põhjustele (ning siinkohal juhiks komisjon tähelepanu asjaolule, et äriühingu poolt algselt esitatud põhjendus oli täiesti ebarahuldav ning täielikult erinev hilisemast kirjalikult esitatust), ei saa rääkida vastavusest heale raamatupidamistavale. Antud olukorras polnud komisjonil muud valikut, kui lükata vastus tagasi ning kohaldada põhimääruse artiklit 18 seda enam, et teistmoodi toiminuna oleks ta diskrimineerinud teisi uurimises osalenud, täielikult koostööd tegevaid äriühinguid.

Mis puudutab omanikumuutust, siis kuna see leidis aset peale uurimisperioodi lõppu pole tegemist teguriga, mida saaks pidada antud menetluse suhtes asjakohaseks (vt põhimääruse artikli 6 lõige 1).

b) Normaalväärtus

(14) Üks Tšehhi tootjatest kahtles komisjoni poolt ühe tootegrupi normaalväärtuse kindlaks määramisel kasutatud metodoloogias (vt ajutise määruse põhjendus 16), väites eriti, et põhiregulatsioonis polnud midagi, mis õigustanuks komisjonil arvutada normaalväärtust põhinevalt ainult keskmisele kasumlikule müügile selle asemel, et põhineda tootegrupi keskmisele kogumüügile. Sama tootja oli vastu sellele, kuidas komisjon kasutas teiste tootegruppide kasumliku siseriikliku müügi teel saadud kasumimarginaali teatud gruppide normaalväärtuse moodustamisel.

Kõnealust taotlust ei saanud rahuldada, kuna see on vastuolus nii põhimäärusega kui ühenduse institutsioonide järjekindla tavaga. Mis puudutab esimest punkti, siis kus siseriikliku alla ühikumaksumust müügi maht on suurem kui 20 % müügist, põhineb normaalväärtus kooskõlas põhimääruse artikli 2 lõike 4 kolmanda alamlõiguga vaid kasumlikule müügile. Teise punkti korral tegutses komisjon kooskõlas põhiregulatsiooni artikli 2 lõikega 6, kohaldades müügi kasumimarginaali "uurimisaluse eksportija või tootja tavapärasele kaubandustegevusele ning samasugusele tootele".

Samuti oli üks tootja vastu oma müügi-, üld- ning administratiiv- (edaspidi MÜ&A) kulude asendamisele teise asjassepuutuva äriühingu omadega (vt ajutise määruse põhjendust 16) põhjusel, et sellised kulutused peaksid vastavalt põhimääruse artikli 2 lõikele 6 põhinema antud uuritava tootja "tegelikel andmetel". Komisjon leidis, et tootja poolt esitatud asjaomased raamatupidamisdokumendid ei tõendanud piisavalt summasid, mis olid esitatud küsimustiku vastuses. Peale komisjoni kavatsustest teavitamist esitas äriühing täiendavaid selgitusi ja tabeleid kuid kuna need sisaldasid täiendavat teavet, mille õigsuses ei olnud võimalik veenduda, ei saanud komisjon seda teavet arvesse võtta.

Mõlemad koostööd tegevad tootjad taotlesid enda eemaldamist teineteise müügiväljavõtete tehingutest tuginevalt väitele, et äriühingud ei olnud omavahel seotud ning et isegi kui nad oleksid, ei olnud komisjon suutnud tõendada, et nende suhe hindu mõjutas.

Seda ei saanud heaks kiita. Kuna äriühingud omavad ühist omanikku (vt ajutise määruse selgitust 22 ning alltoodud põhjendust 17), on nad seotud. Lisaks sellele sätestab põhimääruse artikli 2 lõige 1 selgesti, et "hindu osapoolte vahel, kes ilmnevad olevat omavahel seotud (…) ei saa pidada tavapäraseks kaubandustegevuseks ( …) kui ei ole kindlaks määratud, et suhe neid ei mõjutanud". Kõnealuseid tehinguid ei ennistatud, kuna antud juhul ei leitud olevat tegemist sellelaadse juhtumiga.

Seoses normaalväärtusega edasisi märkusi ei laekunud ning seega kiidab nõukogu heaks järeldused nagu ajutises määruses kavandatud.

c) Ekspordihind

(15) Seoses ekspordihinna määramisega ei esitatud ühtki märkust. Sellest hoolimata viidi peale uurimise käigus sõltumatute importijate poolt saavutatud kasumimarginaalide üle vaatamist sisse väiksem kasumimarginaali vähendamise korrigeerimine seoses asjaomase Austriast pärineva importijaga (vt ajutise määruse põhjendust 18).

d) Võrdlus

(16) Selle rubriigi kohta märkusi ei laekunud mistõttu komisjoni järeldused kiidetakse heaks.

e) Dumpingumarginaal

(17) Koostööd tegevad äriühingud olid vastu komisjoni otsusele kehtestada dumpingumarginaal põhinedes kaalutud keskmiste normaalväärtuste ning üksikute ekspordihindade võrdlusele (kaalutud keskmiste ekspordihindade asemel) väites, et komisjon polnud suutnud oma käsitlusviisi ajutise määruse põhjenduses 21 piisavalt põhjendada.

Komisjon kinnitas antud määruses, et tema käsitlusviisi õigustas vajadus kajastada tegeliku dumpingut täielikku taset ning kuna tegemist oli erinevate ekspordihindade struktuuriga, mis liikmesriikide ning ajavahemike vahel oluliselt erinesid. Komisjon on oma kalkulatsioonid üle vaadanud ning jõudnud järeldusele, et erinevate riikide ekspordihindade kõikumistes polnud piisavalt selget struktuuri näha. Sellegipoolest toetab komisjon oma järeldust, et tegemist oli ekspordihindade struktuuriga ajavahemike vahel, mis viisid peale kvoodipiirangute aegumist 31. detsembril 1995 dumpingu olulise kasvuni (moodustades selge struktuuri), mistõttu on ajutise määrusega vastu võetud käsitlusviis heaks kiidetud.

Komisjoni otsusele käsitleda mõlemat koostööd tegevat tootjat sidusettevõtetena ning sellest lähtuvalt määrata neile ühtne dumpingumarginaal, esitati tugevaid vastuväiteid, mis põhinesid asjaoludele, et mõlemaid äriühinguid juhiti teineteisest sõltumatult ning nende kulutuste ning hinnakujunduse struktuurid olid erinevad. Peale selle väideti, et aktsiate kontrollpaki omanik (Riiklik Omandifond) tegutses üksnes usaldusomanikuna ning ei omanud mingit mõju äriühingute ärijuhtimisele.

Komisjoni seisukohaks on, et turumajandusriigis on aktsiate kontrollpaki omaniku otsustada millises õiguslikus vormis ta oma ärihuvid eksportivas riigis korraldab. Normaaljuhul on tema kontroll või võimalik kontroll antud huvide üle samasugune, kui äriühingud on ühe õigusliku üksuse osad või kui nad on asutatud erinevate õiguslike üksustena. Täpsemalt, erinevate dumpingumarginaalide kehtestamine sidusettevõtetele toob kaasa riski, et eksporditud tooted võidakse suunata läbi madalaimat dumpingumarginaali omava äriühingu. Sel põhjusel jõuti järeldusele, et eksportiva riigi erinevaid tootjaid peab käesoleva menetluse raames kõigest hoolimata käsitlema ühtse üksusena, kui kontroll nende äriühingute üle lasub samal aktsionäril.

(18) Tuginevalt komisjoni ajutise määruse põhjendustes 14–23 kirjeldatud esialgsetele järeldustele ning võttes arvesse põhjenduses 15 kirjeldatud ning eelmainitud korrigeerimist, on kahele koostööd tegevale äriühingule kehtestatud dumpingumarginaalid väljendatuna protsendina impordi CIF-tasuta väärtusest ühenduse tollipiiril:

— Nová Hut a.s. | 5,1 % |

— Vítkovice a.s. | 5,1 %. |

Dumpingu jääkmarginaali arvutusi parandati. Kahe Tšehhi tootja juures leitud kõrgeima normaalväärtuste võtmise asemel on lõplikul kindlaksmääramisel kasutatud kaalutud keskmisi normaalväärtusi. Sellele tuginevalt on kahele koostööd tegevale äriühingule kehtestatud dumpingu jääkmarginaal väljendatuna protsendina impordi CIF-tasuta väärtusest ühenduse tollipiiril nüüd 28,6 %.

2. Rumeenia

a) Normaalväärtus

(19) Üks äriühing väitis, et äriühingu MÜ&A kulutuste hulka arvatud reservid tuleks eemaldada lähtuvalt asjaolust, et kasutamata jäänud reservid tühistati aasta lõpus. MÜ&A kulutuste arvutusi parandati seal, kus reservid tõesti tühistati ning mingeid muid kulutusi nende reservidega ei asendatud ning juhul kui võis küsimustiku vastuses sisalduva teabe põhjal või kohapealse kontrollimise jooksul selgelt veenduda, et reservide puhul polnud tegemist tegelike kuludega.

Üks äriühing esitas väite, et tootekulu peaks kohandama peegeldamaks müügikulude, peamiselt pakenduskulude puudumist, mis puudutas siseriiklikul turul sooritatud müüki. Väideti, et antud müügikulude osas, mis sisalduvad komisjoni poolt normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud valemites, on äriühingu kulud juba tegelikult kliendi poolt kaetud. Komisjon kiitis kõnealuse väite heaks ning seega viidi nimetatud äriühingu tootmiskulude arvutusse sisse asjakohane muudatus.

Üks äriühing väitis, et komisjon peaks normaalväärtuse määramisel kasutama kogu müüki, sealhulgas müüki, mis pole tehtud tavapärase kaubandustegevuse korras nagu näiteks kahjumlikku müüki. Arvestades põhiregulatsiooni artikli 2 lõiget 4 oli komisjon seisukohal, et kahjumlik müük peab olema normaalväärtuse määramisest välja arvatud, kus selline müük moodustab rohkem, kui 20 % siseriiklikust müügist. Seega polnud võimalik nimetatud äriühingu väidet kinnitada lähtuvalt põhiregulatsiooni tingimustest ning institutsioonide järjekindlast tavast normaalväärtuse määramisel.

Kaks äriühingut väitsid, et vastavalt Euroopa lepingule peaks komisjon normaalväärtuse määramisel valima alati äriühingu jaoks soodsaima meetodi, tsiteerides lepingu artikli 34 lõiget 2. See argument lükati tagasi tuginevalt lepingu artikli 34 lõikele 2, mis viitab üksnes komisjonile antud meetmete valikule juhul, kui on kindlaks tehtud dumping, kahju, põhjuslikkus ning ühenduse huvid, ning mitte kindlaks määramisel kasutatavatele tegelikele arvutusmeetoditele.

Üks äriühing väitis alles menetluse väga hilises faasis (esialgsele avaldusele esitatavate märkuste ärakuulamisel), et laomüügi peaks normaalväärtuse arvutamisest välja jätma, kuna see ei oma kvaliteedisertifikaati ning ei moodusta seetõttu samasugust toodet, ning et kogu kompensatsiooni kui maksevahendina teostatud müügi peaks samamoodi välja jätma, kuna tegemist ei ole tavapärase kaubandustegevusega. Neid väiteid ei esitatud nõuetekohaselt, milleks oleks olnud küsimustiku vastuses, kohapeal teostatava kontrolli raames või mõnes teises menetluse faasis, kus äriühingutel on palutud märkusi esitada. Mitte ühelgi äriühingu poolt esitatud dokumendil polnud komisjon võimeline eristama laomüüki muust müügist või kvaliteedisertifikaadiga või ilma selleta teostatud müüki. Lisaks leiti uurimise käigus, et kompensatsioonina teostatud müük toimus tõepoolest tavapärase kaubandustegevuse kohaselt. Sellest lähtuvalt lükati mõlemad nõuded tagasi.

Ühtki muud märkust ei esitatud. Võttes arvesse ülaltoodud muudatusi on kiidetud heaks ajutises määruses avaldatud normaalväärtust puudutavad järeldused.

b) Ekspordihind

(20) Ekspordihindade arvutamise metodoloogia osas muudatusi ei tehtud. Seetõttu kiidetakse heaks ajutises määruses avaldatud ekspordihindu käsitlevad järeldused.

c) Võrdlus

(21) Esmaste järelduste tegemiseks lükkas komisjon tagasi kahe Rumeenia äriühingu taotluse krediiditingimuste normaalväärtuse muudatuseks. Mõlemad äriühingud kordasid oma taotlust. Sellegipoolest tehti uurimise käigus kindlaks, et tohutu enamuse tehingute puhul Rumeenias tegelik raha arveldamisel omanikku ei vaheta. Tegelikkuses jõustus makse "kompensatsioonina", moodustades siis kas bartertehingu või kaubavekslite vahetamise. Põhimääruse artikli 2 lõike 10 punkt g täpsustab, et krediidi osas tehakse muudatus eeldusel, et tegemist on teguriga, mida võetakse arvesse hindade määramisel. Uurimine näitas, et asjaomased kulutused polnud hindade määramisel arvestatavaks teguriks. Kui makseviisiks oli kompensatsioon ei vahetanud raha tegelikult omanikku ning see ei mõjutanud mingil määral äriühingute finantsolukorda. Lisaks näitas uurimine, et kõigi makseviiside puhul ei järgitud normaaljuhul maksetähtaegu. Seetõttu lükati krediidimuudatuse nõuded uuesti tagasi.

Üks äriühing väitis, et teatud ühendusesiseste eksportmüügi klientide puhul polnud komisjonitasu makstud ning nendelt klientidelt nõutud ekspordihinna osas ei peaks muudatusi tegema. Komisjon parandas oma arvutusi sellele vastavalt.

Üks äriühing nõudis normaalväärtuse muudatust kaubandustasandi erinevuste tõttu. Asjaomast nõuet ei saa pidada kehtivaks, kuna seda ei esitatud uurimise kestel ühtki korda enne äriühingu märkusi komisjoni esialgsete järelduste kohta. Lisaks sellele ei põhjendanud asjaomast nõuet ükski tugidokument ning see oli vastuolus äriühingu poolt esitatud teabele, mis sisaldus küsimustiku vastuses ning edastati kohapealse kontrolli jooksul.

Ühtki muud märkust seoses võrdlusega ei esitatud. Seetõttu kiidetakse esialgsed järeldused heaks.

d) Dumpingumarginaal

(22) Üks äriühing nõudis, et dumpingumarginaali ei peaks arvutama tehingukaupa kaalutud keskmise normaalväärtuse ning iga vastava grupi korrigeeritud ekspordihinna võrdluse põhjal vaid kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna põhjal.

See nõue lükati tagasi peale kõikide Rumeenia äriühingute suhtes kasutatud metodoloogia vaagimist ning järeldust, et:

- ühe äriühingu jaoks ei olnud dumpingumarginaalid erinevad kummagi käsitluse rakendamise korral kuna kõik eksporditehingud olid teostatud dumpinguhinnaga,

- kolme äriühingu jaoks leiti ekspordihindade struktuur, mis erines oluliselt sihtriikide ja ajavahemike lõikes.

Ülaltoodu valguses ning kooskõlas põhimääruse artikli 2 lõikega 11 säilitati lõpliku kindlaksmääramise eesmärgil käsitlusviis, mis võrdleb ajavahemiku kaalutud keskmist normaalväärtust üksikute korrigeeritud ekspordihindadega tehingu kaupa.

Kõik Rumeenia koostööd tegevad tootjad/eksportijad vaidlustasid asjaolu, et komisjon oli tuginevalt ühisele aktsiate kontrollpaki omanikule kehtestanud ühtse dumpingumarginaali, ning nõudsid sellest lähtuvalt individuaalset käsitlemist. Põhjenduses 17 välja toodud põhjustel ei saanud seda nõuet heaks kiita.

Kaks äriühingut väitsid, et komisjon oleks pidanud neile avaldama kõigi äriühingute dumpinguarvutuste kõik tegurid, sest neid oli kasutatud üleüldise dumpingumarginaali moodustamiseks; nii tegemata jättes oleks komisjon rikkunud nende õigust kaitsele. Kooskõlas põhiregulatsiooni artikli 20 lõikega 1 on komisjon selgitanud igale äriühingule üksikasjaliselt peamisi argumente ning kaalutlusi, millele tuginevalt ta iga äriühingu dumpingumarginaali arvutas ning ühtlasi selgitanud metodoloogiat, mida kasutati ühtse dumpingumarginaali kujundamisel. Kuna kõik äriühingud omavad ühist aktsiate kontrollpaki omanikku saavad nad ühise aktsionäri kaudu hõlpsasti teavet vahetada ning seega täiel määral oma õigust kaitsele kasutada.

Muid märkusi ei laekunud. Seetõttu kiidetakse heaks ajutises määruses avaldatud järeldused.

(23) Neljale koostööd tegevale tootjale lõplikult kehtestatud dumpingumarginaalid väljendatuna protsendina impordi CIF-tasuta väärtusest ühenduse tollipiiril on:

— SC Artrom SA: | 9,8 % |

— SC Petrotub SA: | 9,8 % |

— SC Republica SA Trade Company: | 9,8 % |

— SC Silcotub SA: | 9,8 %. |

Dumpingu jääkmarginaal väljendatuna protsendina impordi CIF-tasuta väärtusest ühenduse tollipiiril, milleks on 38,2 % jääb muutmata.

3. Slovakkia

a) Normaalväärtus

(24) Slovakkia tootja pidas küsitavaks komisjoni poolt rakendatud metodoloogiat kahe tootegrupi normaalväärtuse kindlaks määramisel (vt ajutise määruse põhjendus 31); väites eriti, et komisjonil polnud õigus arvutades normaalväärtust üksnes keskmise kasumliku müügi põhjal, ning et selle asemel oleks ta pidanud võtma gruppide keskmise kogumüügi. Põhjenduseks andis ta asjaolu, et grupid olid ühtekokku kasumlikud ning seega olid uurimisperioodil kõik kulud kaalutud keskmise põhjal kaetud. Lisaks väitis ta Euroopa lepingu artikli 34 lõiget 2 tsiteerides, et komisjon oleks pidanud omal äranägemisel võtma kasutusele meetodi, mis "kõige vähem (selle) lepingu eesmärkide täitmist takistaks".

Mõlemad vastuväited lükati tagasi samadel kaalutlustel, mis on antud eeltoodud põhjenduses 19.

Muid märkusi seoses normaalväärtusega ei laekunud ning seetõttu kiidetakse heaks ajutises määruses avaldatud järeldused.

b) Ekspordihind

(25) Äriühing oli vastu komisjonipoolsele ekspordihinna moodustamisele (vt ajutise määruse põhjendus 32), ning eriti tema otsusele vähendada 4 % kasumimarginaal äriühingu Itaalia tütarettevõtte poolt nõutud hindadelt. Asjaomane äriühing väitis, et nimetatud marginaal oli liigne ning et komisjon oleks pidanud kasutama Itaalia äriühingu enda arvusid. Ühtlasi väitis ta, et komisjon oli tõlgitsenud äriühingu poolt esitatud MÜ&A-summasid ekslikult, mille mõjul oli kasvanud äriühingu MÜ&A-määr ning sellest lähtuvalt ka dumpingumarginaal. Ühtlasi täheldas ta, et korrapärasem lähenemisviis oleks olnud konsolideerida mõlema äriühingu MÜ&A kulutused ning kohaldada ühtset määra.

Komisjon määras 4 %-lise marginaali ajutise määruse põhjenduse 6 punktis c loetletud nelja sõltumatu importija kasumimarginaalide keskmise põhjal. Sellest hoolimata vaatas komisjon summad üle ning järeldas, et lõpliku kindlaksmääramise eesmärgil tuleks kohaldada 3,8 %-list korrigeeritud määra. Kuigi oldi vastu asjaolule, et kaks neljast importijast olid tegelikkuses ühenduse tootjatega seotud, rahustas komisjon end sellega, et asjaomaste äriühingute jaoks leitud kasumimarginaalid peegeldavad nende müügikasumit ühenduse sõltumatute klientide pealt. MÜ&A-määra osas vaatas komisjon arvnäitajad üle ning järeldas, et kulud polnud tõesti ainult ülehinnatud, vaid ka et oleks olnud asjakohasem konsolideerida Šveitsi ja Itaalia kaubandusettevõtete arvnäitajad eeldusel, et neil oli sarnane suhe Slovakkia eksportijaga ning et nad tegutsesid enamjaolt samadest tingimustest tulenevalt. Sellest lähtuvalt on kohaldatud üleüldist MÜ&A-määra.

c) Võrdlus

(26) Äriühing oli nõudnud "turustuskanali hüvitist", mida komisjon tema sõnul ei olnud oma esialgsel kindlaksmääramisel arvesse võtnud. Ta väitis, et selline hüvitis oli õigustatud, et peegeldada asjaolu, et äriühing müüs otse oma siseriikliku turu hulgikauplejatele samal ajal, kui ta müüs ühenduse turule läbi oma sidusettevõtete Itaalias ja Šveitsis; lisaks väitis ta, et hüvitis oli vajalik tagamaks õiglase võrdluse moodustatud ekspordi müügihinnaga.

See nõue kuulub allahindluste ning koguste hüvitise alla, mis äriühingule juba eraldati. Põhimääruse artikli 2 lõige 10 sätestab selgesõnaliselt, et "kohandamisel välditakse dubleerimist, eelkõige seoses allahindluste, hinnavähendite, kohuste ja kaubandustasandiga". Kuna normaalväärtust juba alandati peegeldamaks asjaolu, et ühenduses müüdi peamiselt suurklientidele, pole seega õigustust edasiseks hüvitamiseks.

Ühtki muud märkust ei esitatud, mistõttu kiidetakse komisjoni järeldused heaks.

d) Dumpingumarginaal

(27) Äriühing oli vastu komisjoni otsusele kehtestada dumpingumarginaal põhinedes kaalutud keskmiste kohaldatud normaalväärtuste ning üksikute kohaldatud ekspordihindade võrdlusele (kaalutud keskmiste ekspordihindade asemel) väites, et komisjon polnud suutnud oma käsitlusviisi ajutise määruse põhjenduses 34 piisavalt põhjendada

Kuigi komisjon toetab oma arutlusi, mis on toodud eelnimetatud põhjenduses 34, on dumpingumarginaali arvutamiseks kasutatud arvnäitajate osas tehtud muudatused viinud olukorrani, kus erinevus kahe meetodi vahel pole enam asjakohase kaaluga õigustamaks esialgset lähenemisviisi. Seega on lõpliku kindlaksmääramise eesmärgil otsustatud pöörduda tagasi kaalutud keskmise normaalväärtuse kaalutud keskmise ekspordihinnaga võrdlemise meetodi juurde. Ajutisi järeldusi on vastavalt täiendatud.

(28) Komisjoni eelnevate järelduste põhjal, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 31–35 ning võttes arvesse ülaltoodud muudatusi on koostööd tegevale tootjale kehtestatud dumpingumarginaal väljendatuna protsendina impordi CIF-tasuta väärtusest ühenduse tollipiiril:

— Železiarne Podbrezová a.s.: | 7,5 %. |

Dumpingu jääkmarginaal on kehtestatud samale tasemele.

4. Venemaa

(a) Koostöö

(29) Viis kuuest vene äriühingust esitasid komisjonile kirjalikud vastuväited tema otsuse kohta kohelda neid koostööd mittetegevatena. Komisjoni otsust selgitavad asjaolud on toodud ajutise määruse põhjenduses 36. Äriühingud väitsid, et hoolimata nende vastuste võimalikest puudujääkidest, olid nad olnud uurimise suhtes koostöövalmid ning nõus varustama komisjoni vajadusel igasuguse täiendava teabega. Teatavad äriühingud taotlesid individuaalset käsitlemist või tegid ettepaneku kohaldada individuaalsed kohustused või taotlesid oma suhtelise eelise arvesse võtmist.

Komisjon jääb sellegipoolest seisukohale, et olles võimetud edastama tõest, terviklikku ning vormikohast teavet on Venemaa äriühingud minetanud oma õiguse olla koheldud antud uurimisel koostööd tegevate osapooltena. Kuigi mõned vastused olid kahtlemata üksikasjalikumad kui teised, olid nad kõik puudulikud ühes osas: sõltuvalt viisist kuidas üksikud tooted ja tehingud omavahel grupeeritud olid, ei võimaldanud nad komisjonil jõuda ei tõese normaalväärtuse ega ekspordihinna kindlaks määramiseni. Peale teavitamist komisjoni otsusest kohaldada põhimääruse artiklit 18, esitasid teatavad äriühingud täiendavat teavet ning mõned jätkasid uue või parandatud teabe esitamist isegi peale ajutise määruse avaldamist. Siiski jääb jõusse asjaolu, et komisjonile vastuste saatmise tähtajaks laekunud teavet peeti ebapiisavaks kõigi kuue äriühingu osas. Oleks diskrimineeriv teiste huvitatud ja uurimisega koostööd tegevate osapoolte suhtes kui päevi, nädalaid ning mõningatel puhkudel isegi kuid peale tähtaja möödumist esitatud teavet arvesse võetaks.

Seetõttu kiidetakse komisjoni järeldused heaks.

b) Dumpingumarginaal

(30) Komisjon arvutas ümber Venemaa dumpingumarginaali kasutades samu normaalväärtusi mida kasutati Tšehhi jääkmarginaali kohandades (vt põhjendus 18). Sellele tuginevalt on dumpingumarginaal väljendatuna protsendina impordi CIF-tasuta väärtusest ühenduse tollipiiril kehtestatud 26,8 %.

KONTROLLUURIMINE

1. Üldine

(31) Poola ja Ungari tootjad/eksportijad jätsid esitamata üksikasjalise teabe üksikute toodete osas, mida komisjon nõudis kõigis välja saadetud küsimustikes sisalduva tootekirjelduse tabelis, vaid esitasid selle jaotatuna tootegruppidesse, mis hõlmasid hulganisti tooteid ja olid liigitatud viitega teatud omadustele nagu näiteks seina paksused. Seetõttu sisaldasid grupid mõnel juhul tooteid, mida liigitatakse erinevate CN-koodide alla. Sel põhjusel ning tulenevalt asjaolust, et täiendava üksikasjalise teabe kogumine kohapeal oli võimatu, sai komisjon rajada oma arvutused üksikute toodete asemel ainult tootegruppidele.

2. Ungari

a) Normaalväärtus

(32) Uurimisperioodi jooksul müüs ainuke Ungari tootja/eksportija Euroopa ühenduses nelja tootegruppi. Grupid 1, 2 ja 3 kuulusid tervikuna CN-koodi 73043991 alla samas, kui grupp 4 sisaldas erinevaid mudeleid, mis osaliselt kuulusid CN-koodi 73043991 alla ning osaliselt CN-koodi 73043993 alla. Esitatud ning kontrollitud tehniline informatsioon polnud piisavalt üksikasjaline võimaldamaks komisjonil tootegruppi 4 kahe CN-koodi alla lahutada. Võttes arvesse asjaolu, et Eurostati statistika näitas antud uurimisperioodi ajal märgatavaid CN-koodi 73043993 alla langevaid imporditud toodete koguseid, ning et ainult üks Ungari tootja/eksportija samal ajavahemikul ühenduses asjaomast toodet müüs, otsustas komisjon pidada tootegruppi 4 tervikuna CN-koodi 73043993 alla kuuluvaks.

Kohapeal leiti, et äriühingu poolt esitatud üksikasjalised ekspordisummad polnud usaldusväärsed kuna välja oli jäetud üks ühenduse klientidest, kellele müük moodustas 7 % ette kantud ühendusse suunatud asjaomase toote müügist, ning äriühing polnud suuteline parandama puudulikkusi eksporditehinguid sisaldavas arvutifailis, mis ka muus osas ebaõigeks osutus. Seejärel viidi läbi 5 %-line üleüldise esindatavuse kontroll võrreldes siseriiklikult müüdud mahtusid Eurostati Ungari impordistatistikaga, mille komisjon valis kooskõlas põhimääruse artikli 18 lõikega 5 sõltumatuks teabeallikaks. Sellele tuginevalt tehti kindlaks, et kooskõlas põhimääruse artikli 2 lõikega 2 võis kõiki siseriikliku müügi juhtumeid kasutada normaalväärtuse määramisel näidisena, seda nii üleüldisel kui tootegrupi tasandil.

Edasi määratleti kõigi eelnimetatud nelja grupi puhul asjaolu, kas siseriiklikku müümist võis pidada toimunuks tavapärase kaubandustegevuse korras. Gruppide 2 ja 3 kasumlik müük sisaldas vähem kui 10 % nende tootegruppide siseriiklikust müügist. Seetõttu pidi nende gruppide osas moodustatud normaalväärtus põhimääruse artikli 2 lõikega 3 kooskõlas olema. Seda tehti tuginevalt tootmiskulude ja MÜ&A-kulude summale ning kasumile. Sel põhjusel võeti arvesse tootja/eksportija tavapärase kaubandustegevuse korras teostatud tootmise ja müügi tegelikud andmed. Tootegruppide 1 ja 4 puhul oli kasumlik 10 % kuni 80 % siseriiklikust müügist. Vastavalt sellele ning kooskõlas põhiregulatsiooni artikli 2 lõikega 4 moodustati nende kahe grupi jaoks normaalväärtus tuginevalt vaid kasumlikule müügile. Kuna äriühingu poolt määratletud neli tootegruppi vastavad CN-koodidele 73043991 ja 73043993, otsustas komisjon määrata normaalväärtuse kindlaks CN-koodi suhtes. Kuna eksporditehingute väljavõte leiti ebausaldusväärne olevat ning seda ei saanud kasutada esimese kolme tootegrupi kaalumise alusena, oli võimatu kindlaks määrata nende kolme grupi jaoks leitavat kaalutud keskmist normaalväärtust. Seega võeti CN-koodi 73043991 normaalväärtuse moodustamiseks arvesse nende kolme vastava tootegrupi aritmeetilist keskmist normaalväärtust. Nagu eelnevalt selgitatud pidas komisjon CN-koodi 73043993 vastavaks tootegrupile 4. Sellega kooskõlas määrati tootegrupile 4 CN-koodi 73043993 normaalväärtus.

b) Ekspordihind

(33) Nagu eeltoodud põhjenduses selgitatud ilmnes ainsa asjakohase Ungari eksportija ruumides toimunud kontrollkäigu jooksul, et küsimustiku vastuses esitatud eksporti puudutavad andmed läksid oluliselt lahku äriühingu sisemise arvepidamisega.

Kontrollkäigule järgnevalt teavitati äriühingut kirjalikult asjaolust, et seoses kohapeal leitud oluliste kõrvalekalletega ning asjaoluga, et tegelikke ekspordisummasid pole võimalik nõuetekohaselt kindlaks määrata, oli võimatu antud teavet ühendusse suunatud ekspordi hinna kindlaksmääramiseks kasutada, ning et ekspordihinda puudutavad järeldused peaksid põhinema kättesaadavatel andmetel, mis on. kooskõlas põhimääruse artikliga 18. Samas anti äriühingule võimalus märkusi esitada. Sel ajal esitati täiesti uus fail, mis oli väidetavalt eksporditehingute väljavõtte tõene versioon. Asjaomane fail lükati komisjoni poolt tagasi kuna uut teavet polnud võimalik kontrollida.

Ungari ekspordihindade moodustamiseks valis komisjon sõltumatu teabeallikana Eurostatis avaldatud ametliku impordistatistika kooskõlas põhimääruse artikli 18 lõikega 5. Sellegipoolest võeti arvesse üksnes asjaomase tootja poolt Euroopa Ühendusse eksporditud kahe CN-koodi kohta antud mahtusid

c) Võrdlus

(34) Normaalväärtuse ja tehasehinna tasemel ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks võeti korrigeerimise teel asjakohaselt arvesse erinevusi, mis väidetavalt ning nähtavalt hinnavõrdlust mõjutasid. Kooskõlas põhimääruse artikli 2 lõikega 10 korrigeeriti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja lisakulusid ning laenukulusid.

Seoses korrigeerimisnõuetega, mis puudutavad

- Impordimakse ja kaudseid makse

- Allahindlusi, hinnavähendeid ja koguseid

- Kaubandustasandit

- Valuuta ümberarvestamist

tuleb märkida järgnevat:

Impordimaksud ja kaudsed maksud

Äriühing nõudis vastavalt põhiregulatsiooni artikli 2 lõike 10 punktile (b) täiendavat 8 %-list hüvitist imporditud toormaterjali pealt tasutud täiendavate tollimaksude tõttu. Sellegipoolest leidsid komisjoni ametnikud kohapealse kontrolli käigus, et eksporditud toodete osas mingeid tollimakse ei tagastatud. Seega peeti nõuet põhjendamatuks.

Allahindlused, hinnavähendid ja kogused

Äriühing taotles vastavalt põhiregulatsiooni artikli 2 lõike 10 punktile c 4 %-list korrigeerimist siseriiklike ning ühenduse klientide poolt ostetud mahtude erinevuste tõttu väites, et suuremate tellimuste puhul maksti madalamaid hindu. Nõue lükati tagasi, kuna selle kinnituseks ei esitatud ühtki tõendit.

Kaubandustasand

Äriühing nõudis vastavalt põhimääruse artikli 2 lõike 10 punktile d 12 %-list hüvitist ühenduse ja siseriiklike turgude vaheliste turustuskanalite erinevuste tõttu. Väideti et kõik ühenduse kliendid olid sõltumatud kauplejad samas kui 49 % siseriiklikest klientidest olid lõppkasutajad. Kõnealune arvnäitaja, millest anti teada küsimustiku siseriikliku müügi jaotuses toodud turustuskanaleid kirjeldavas tabelis, ei olnud vastavuses andmetega mis sisaldusid siseriiklike klientide loetelus, kus kõik siseriiklikud kliendid olid märgitud kui "sõltumatud kauplejad", mis on samaväärne ühenduse turul valitsevale olukorrale. Eksportija väitis, et kõnealune vastuolu tuleneb keelelisest eksimusest. Kas tegemist oli või ei olnud tõesti "keelelise eksimusega" pole oluline, sest lisaks asjakohasele vastuolule äriühingu vastuses leidsid komisjoni ametnikud, et äriühingu poolt kehtestatud siseriiklikud hinnad põhinevad kliendi tüübist sõltumata samale hinnapoliitikale/hinnakirjale. Seega ei saanud kõnealust nõuet arvesse võtta.

Valuuta ümberarvestamine

Mis puudutab ekspordihindade ümberarvestamist, siis väitis eksportija, et aastase ümberarvestuskursi asemel oleks pidanud kasutama igakuiseid kursse. Sellegipoolest tasub meenutada, et ekspordihinna kindlaksmääramine põhines Eurostati andmetele kuna eksportija poolt esitatud tehinguväljavõtet polnud võimalik kasutada. Kuna Eurostati andmed ei keskendu müügikuupäevale vaid importija tollideklaratsiooni kuupäevale poleks igakuiste andmete kasutamine müügitingimusi asjakohasemalt peegeldanud. Seetõttu ei saadud eksportija väidet heaks kiita.

d) Dumpingumarginaal

(35) Kaalutud keskmiste normaalväärtuste ning kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlusel CN-koodide põhjal ilmnes dumpingu olemasolu dumpingumarginaali vastavusel summale, mille võrra normaalväärtus ekspordihinda ületas.

Väljendatuna protsendina impordi CIF-tasuta väärtusest ühenduse tollipiiril on dumpingumarginaal ainsa Ungari tootja/eksportija jaoks:

— Csepel Tubes Co. Ltd: | 36,5 %. |

Et asjaomase toote Ungarist ühendusse suunatud ekspordi kogumahu saab kanda ainsa teadaoleva eksportiva tootja arvele, kehtestatakse dumpingu jääkmarginaal samale tasemele.

3. Poola

a) Koostöö

(36) Vastused komisjoni küsimustikule laekusid kuuelt äriühingult, kellest kolme omad (esitatuna kahe tootja/eksportija ning ühe seotud kaubandusettevõtte poolt) hinnati ebapiisavaks. Seega järeldati, et asjaomased kolm äriühingut ei olnud suutnud nõutud aja jooksul uurimise jaoks vajalikuks peetud teavet esitada, ning äriühinguid teavitati komisjoni plaanist kohaldada põhiregulatsiooni artikli 18 lõiget 1 ning teha oma järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

Kolme ülejäänud äriühingut, kelle vastuseid peeti piisavaks (kaks tootjat/eksportijat ning üks tootja/eksportijaga seotud kaubandusettevõte), kontrolliti järgnevalt kohapeal. Üks kahest tootjast/eksportijast keeldus siiski komisjoni ametnikule andmast koopiaid põhidokumentidest nagu näiteks siseriikliku müügi, kliendi- ning hinnaväljavõtted, siseriikliku müügi originaalarveid ning nimekirja ekspordiklientide kohta, kes vastavad eksportmüügi väljavõtetes sisalduvatele koodidele. Ühtlasi näitas kontroll, et äriühing ei olnud oma vastuses aru andnud uurimisperioodi jooksul oma sidusettevõtte kaudu teostatud ühendusse suunatud müügist. Kõnealuste puudujääkide valguses ning et äriühingu poolt edastatud teabe põhilisi osi polnud võimalik kontrollida, ei saanud komisjon esitatud teavet normaalväärtuse ja ühendusse suunatud ekspordi hinna kindlaks määramisel kasutada. Sellele vastavalt informeeriti järgnevalt äriühingut, et selle koostööd mittetegemise tulemusena tugineb komisjon kooskõlas põhiregulatsiooni artikliga 18 oma järelduste tegemisel olemasolevatele andmetele.

(b) Normaalväärtus

Koostööd tegevad osapooled

(37) Nagu mainitud põhjenduses 36 võidi ainult ühte Poola tootjat/eksportijat ning ühte Poola kaubandusettevõtet käesoleval kontrolluurimisel koostööd tegevaks osapooleks pidada. Kuna kaubandusettevõtte puhul pole ükski dumpinguarvutus tähendusrikas, kehtestati üks normaalväärtus ühele koostööd tegevale tootjale/eksportijale.

Uurimisperioodi jooksul müüs kõnealune koostööd tegev tootja/eksportija kuut tootegruppi nii siseriiklikule turule kui ühenduses. Üleüldise esindavuse kontroll näitas, et sama perioodi jooksul oli asjaomase toote siseriikliku müügi kogumaht enam kui kaks korda suurem ühendusse eksporditud mahust. Edasi viidi läbi tootegrupipõhine 5 % kontroll, mille tulemuseks oli asjaolu, et kõiki kuute tootegruppi müüdi piisavates mahtudes siseriiklikul turul ning mistõttu võidi neid kooskõlas põhimääruse artikli 2 lõikega 2 kasutada näidisena normaalväärtuse määramisel.

Kasumlikkuse katse näitas, et kuue tootegrupi tavapärase kaubandustegevuse käigus makstud siseriiklikke hindu võidi kooskõlas põhimääruse artikli 2 lõikega 4 kasutada neist viie jaoks normaalväärtuse alusena. Allesjäänud tootegrupi kasumlik müük oli ebapiisav ning normaalväärtus moodustati kooskõlas põhimääruse artikli 2 lõikega 3 tootmiskulu ja MÜ&A kulude summa ning kasumi põhjal. Kõnealusel eesmärgil võeti arvesse tootja/eksportija tegelikke andmeid, mis on seotud samasuguse toote tootmise ja müügiga siseriiklikul turul ning tavapärase kaubandustegevuse käigus.

Koostööd mittetegevad osapooled

Nelja koostööd mittetegeva osapoole jaoks ning kooskõlas põhimääruse artikli 18 lõikega 6 määrati normaalväärtus kindlaks koostööd tegeva tootja tootegrupi põhjal, mis vastas kõrgeimale normaalväärtusele, kuna iga teine võimalus oleks autasustanud koostööd mitte tegemist. Sellele vaatamata leevendas olukorda asjaolu, et kõik koostööd tegeva tootja poolt tema siseriiklikul turul müüdud tooted kuuluvad kõnealuse uurimise poolt hõlmatud suurema läbilõikega toote gruppidesse, mis on suhteliselt odavamad kui väiksema läbilõikega toote grupid, mida ekspordivad ainult koostööd mittetegevad osapooled.

c) Ekspordihind

Koostööd tegevad osapooled

(38) Uurimisperioodi jooksul müüs koostööd tegev tootja asjaomast toodet ühendusse nii otse kui oma Poolas asuva seotud vahendaja kaudu. Ekspordihind määrati võttes arvesse nii otsetehinguid kui tehinguid, mis sooritati ühe seotud kaubandusettevõtte kaudu. Tehingutele, mis jõustusid kaubandusettevõtte kaudu moodustati ekspordihind viitega tegelikkuses makstud või makstavatele hindadele. Kuna seotud kaupleja funktsioone võib pidada sarnasteks komisjonitasul tegutseva kaupleja omadega eelarvestati komisjonitasu tuginevalt kaubandusettevõtte juurdehindlusele, mille õigsust kontrolliti tema ruumides läbiviidud kontrollvisiidi raames. Kõnealune juurdehindlus lahutati hindadelt, mida sidusettevõte nõudis sisse ühenduse sõltumatutelt klientidelt.

Koostööd mittetegevad osapooled

Kooskõlas põhimääruse artikli 18 lõikega 5 valis komisjon sõltumatu teabeallikana Eurostati impordistatistika kolme koostööd mittetegeva tootja/eksportija asjaomaste CN-koodide kohta. Selle põhjal moodustati ekspordihind peale seda, kui koguimpordist oli lahutatud selle kauba maht ja väärtus, mida koostööd tegev tootja müüs ühendusse nii otse kui koostööd tegeva seotud kaubandusettevõtte kaudu.

d) Võrdlus

(39) Normaalväärtuse ja tehasehinna tasemel ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks võeti korrigeerimise teel asjakohaselt arvesse erinevusi, mis väidetavalt ning nähtavalt hinnavõrdlust mõjutasid. Kooskõlas põhimääruse artikli 2 lõikega 10 korrigeeriti füüsilisi näitajaid, transpordi, kindlustus-, käitlemis-ning lisakulusid, komisjonitasusid ning laenukulusid.

e) Dumpingumarginaal

(40) Dumpingumarginaal koostööd tegeva tootja jaoks moodustati kooskõlas põhimääruse artikli 2 lõikega 11 põhinevalt tootegrupile võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Väljendatuna protsendina impordi CIF väärtusest ühenduse tollipiiril on dumpingumarginaal ainsa koostööd tegeva tootja jaoks:

— Huta Batory SA: | 7,1 %. |

Koostööd mittetegevate osapoolte jaoks arvutati dumpingu jääkmarginaal võrreldes eelmise lõigu põhjenduses 37 kehtestatud normaalväärtust ekspordihinnaga, mis määrati kindlaks eelmise lõigu põhjenduses 38. Dumpingu jääkmarginaal väljendatuna protsendina impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril on 33,2 %.

4. Horvaatia

(41) Horvaatiat puudutavate kahju käsitlevate järelduste valguses (vt põhjendused 51 ja 69) ei peetud vajalikuks jätkata dumpingualast uurimist.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(42) Mõlemas uurimises teevad koostööd samad ühenduse tootjad (vt põhjendus 8). Kõnealused äriühingud esindasid rohkem kui 90 % ühenduses uurimisaluse toote kogutoodangust ning moodustasid seega asjaomase toote ühendusesisese kogutootmise põhiosa.

(43) Teatud hulk eksportijaid väitsid, et nende toodet olid ostnud ning importinud teatavad kaebuse esitanud ühenduse tootjad. Nad väitsid, et kõnealused tootjad peaks kahju hindamise otstarbel ja vastavalt põhimääruse artikli 4 lõike 1 punktile a ühenduse tootmisharu kindlaksmääramisest välja arvama.

Selle väite kinnituseks ühtki tõendavat materjali ei esitatud. Lisaks on näidanud komisjoni poolt läbi viidud uurimine, et ükski ühenduse tootjatest asjaomast toodet ei importinud ning teatud ühenduse tootjatega seotud importijad importisid asjaomast toodet uurimisperioodi vältel väikestes kogustes. Neid imporditud tooteid müüdi ühenduse turul edasi üksnes kõnealuste seotud importijate poolt, kes leiti olevat toiminud sõltumatutena ning isegi tegutsenud oma seotud tootjate müügiosakondade konkurendina. Igal juhul ilmnes asjaolude uurimise käigus, et kõnealuste imporditud toodete maht oli vähem kui 3 % iga ühenduse tootja poolt saavutatud asjaomaste toodete kogumüügi mahust, mis on suunatud ühenduse turule

Seega jõuti järeldusele, et nii madal impordimäär ei oleks saanud tuua ühenduse tootjate jaoks mingit kahju ning sellest lähtuvalt pole kõnealuste tootjate välja arvamine põhjendatud.

Sellest lähtuvalt nimetatakse põhjenduses 8 mainitud tootjaid edaspidi "ühenduse tootmisharuks" põhimääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

E. KAHJU

1. Sissejuhatav märkus

(44) Tuleb märkida, et käesoleval hetkel Ungari, Poola ning Horvaatia suhtes jõus olevad dumpinguvastased meetmed ühendavad endas koguselisi ülemmäärasid ning teatavaid hinnakujundusalaseid kohustusi jääk- ning väärtuseliste tollimaksudega.

Veelgi enam tuleks märkida, et kõigi Tšehhist ning Slovakkiast pärinevate õmbluseta torude (seega kaasa arvates asjaomase toote) impordi suhtes kehtestati aastatel 1993–1995 tariifkvootide süsteemi, näiteks tollimaksuvabastust koguselise ülemmäära piirini; niipea, kui ülemmäär ületati rakendati 30 %-list tollimaksumäära. Kõnealune süsteem kaotas kehtivuse 1995 aasta lõpus.

(45) Ühtlasi tuleks meenutada, et käesolev määrus ühendab kahe uurimise tulemused, millest üks viis ajutise määruse avaldamiseni. Kõiki järeldusi, mis puudutavad materiaalset kahju, põhjuslikke seoseid ning ühenduse huvisid tuleks lugeda koos järeldustega, mida kirjeldatakse ajutises määruses.

2. Tarbimine

(46) Ajutise määruse põhjenduses 48 toodi välja, et ühenduse tarbimine tonnides kuu kohta oli 89900 tonni 1992. aastal, 69700 tonni 1993. aastal, 84070 tonni 1994. aastal, 92730 tonni 1995. aastal ning 92130 uurimisperioodi kestel. Kõnealustele järeldustele vastuväiteid ei esitatud ning need kiideti heaks.

3. Dumpinguhinnaga import

a) Kumulatsioon

(47) Ajutises määruses järeldas komisjon, et Venemaalt, Tšehhist, Rumeeniast ja Slovakkiast pärinevate imporditud dumpinguhinnaga tooteid tuleks hinnata kahju analüüsimise eesmärgil kumulatiivselt põhinevalt asjaolule, et asjaomast toodet imporditi igast eksportivast riigist olulistes mahtudes hoides märkimisväärset turuosa ning konkureerides üksteisega ja ühenduse tootmisharu poolt valmistatud toodetega.

(48) Teatavad eksportijad väitsid, et seoses impordikasvu mahu ja määrade erinevustega ning konkurentsitingimustega, peaks kõnealuse ühendusse suunatud ekspordi mõju uurima üksikandmete põhjal.

(49) Selles suhtes meenutab komisjon, et põhimääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud ning järgnevalt loetletud kriteeriumitele vastavus leiti olevat oluline kõigi nelja asjaomase riigi impordi kumuleerimise seisukohalt:

- iga riigi suhtes määratud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest suurem (nt 5,1 % ja 38,2 % vahel),

- mitte ühestki riigist pärineva imporditud kauba maht polnud ebaoluline, ükski eksportivatest riikidest ei omanud minimaalset turuosa, nimelt alla 1 %, kuna kõnealuste riikide turuosad varieerusid 3 % ja 8,3 % vahel,

- võttes arvesse imporditavate toodete ning ühenduse tootmisharu poolt müüdavate toodete konkurentsitingimusi leiti imporditud kaubad olevat asendatavad, järgivat samasuguseid hinnasuundumusi, omavat samasuguseid turustuskanaleid ning sarnast madala hinna poliitikat, mis tuleneb kõrgetasemelisest madalama hinnaga müümisest (nt 17,5 % ning 43,2 % vahel), olles samaaegselt saadaval samades geograafilistes piirkondades ning seetõttu konkureerides omavahel ning ühenduse tootjate poolt valmistatud toodetega.

Tõsiasi, et asjaomase Tšehhist ja Slovakkiast pärineva toote impordi suhtes kohaldati kuni 31. detsembrini 1995 tariifi-kvoodi süsteemi, ei muuda järeldust, et kõnealune import vastab põhimääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele. Tuleks märkida, et igal juhul peale nimetatud süsteemi kehtetuks muutumist kasvasid asjaomase impordi turuosad 6,7 %-lt aastal 1995 9,6 %-le 1996. aasta esimese kaheksa kuu jooksul Tšehhi impordi osas ning 2,1 %-lt 3,4 %-le sama aja jooksul Slovakkia impordi osas.

Eelmainitud põhjustel järeldati, et järeldused, milleni jõuti esialgse määruse põhjenduses 49 tuleks jõusse jätta.

(50) Võttes arvesse kahte samaaegset uurimist kontrolliti ühtlasi, kas Ungarist, Poolast ja Horvaatiast pärineva impordi mõju peaks hindama kumulatiivselt uue uurimise raames kontrollitava impordi omaga.

(51) Seoses Horvaatiast pärinevate toodete impordiga tehti kindlaks, et tema osa ühenduse turul langes 1,8 %-lt 1992. aastal 0,7 %-le uurimisperioodil. Võttes arvesse kõnealuse impordi madalat ning järsult vähenevat taset, mis on vastupidine olukord ülejäänud impordi puhul leitule, peeti ebakohaseks kõnealust importi kumulatiivselt analüüsida. Horvaatiast pärineva impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kohaldamise valguses on jõutud järeldusele, et arvesse tuleb võtta ka alltoodud põhjenduses 70 kirjeldatud järeldusi, mis puudutavad kahju kordumise tõenäosuse puudumist.

(52) Seoses Ungarist ning Poolast pärineva ekspordiga leiti nagu ka uue uurimise aluse impordiga, et impordimahud ning dumpingumarginaalid olid märkimisväärsed.

On väidetud, et Ungarist pärinev import on ebaoluline mistõttu kooskõlas põhiregulatsiooni artikli 3 lõikega 4 ei peaks sellest kumulatsiooni seisukohast hoolima. Siiski ei näidanud uurimine, et kõnealune import tegelikkuses ebaoluline oleks.

Lisaks leiti mõlema uurimise puhul, et imporditud toodete vahelised ning imporditud toodete ja ühenduse toodete vahelised konkurentsitingimused olid sarnased, peamiselt seetõttu, et kõiki tooteid peeti samasugusteks toodeteks ning müüdi oluliselt madalamate hindadega, kui ühenduse tootmisharu tooteid (näiteks alates 17 %–21,3 % Poola ja 25,4 % Ungari puhul). Asjaolu, et kõnealuse impordi osas rakendati asjaomase ajavahemiku jooksul kvoodikohustusi ei mõjuta järeldust, et neid võib kahju hindamise seisukohast kumuleerida koos ülejäänud uuritava impordiga. Isegi kui ühendusse eksporditud toodete mahtu oleks piiratud ning oleks esinenud teatav hinnataseme kasv võrreldes uue uurimise aluste riikide ekspordihindadega, jätkus Ungarist ja Poolast pärinev dumpinguhinnaga import lüües hinnad oluliselt madalamale, kui ühenduse tootjatel.

(53) Eeltoodud kumulatsiooni puudutavad kaalutlused viisid seega järeldusele, et mõlema uurimise alustest riikidest jättes välja Horvaatia (edaspidi "eksportivad riigid") pärineva dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivne hindamine oli õigustatud.

b) Dumpinguhinnaga impordi kumulatiivne maht ja turuosa

(54) Esialgseid järeldusi, mille kohaselt kahanes import kumuleerituna 201920 tonnilt 1992. aastal 96080 tonnile 1993. aastal ning seejärel kasvas 195220 tonnile 1994. aastal, 230810 tonnile 1995 aastal ning 268670 tonnile uurimisperioodil, ei vaidlustatud mistõttu need leidsid kiideti ka heaks.

Sama kehtib vastavate turuosade puhul, milleks olid 18,7 % 1992. aastal, 11,5 % 1993. aastal, 19,4 % 1994. aastal, 20,7 % 1995. aastal ning 24,3 % uurimisperioodil.

c) Dumpinguhinnaga impordi hinnad

(55) Eksportivaid riike puudutava hinna allalöömise kindlaksmääramisel analüüsiti uurimisperioodi puudutavaid andmeid. Selleks võrreldi asjaomaste eksportivate riikide kaalutud keskmisi müügihindu ühendusesiseste vastavate õmbluseta terastorude tootjate kaalutud keskmiste müügihindadega. Hinnavaatlus tehti vastavalt esimesele sõltumatule ühenduse ostjale kehtestatud müügihinnale. Et võimaldada võrreldavust korrigeeriti asjakohaselt ühenduse tootjate ning imporditud toodete hindu kulude läbipaistvuse eesmärgil vastavalt kas tehasetasandi või ühenduse tollipiiri CIF väärtuse suunas. Lisaks kohandati impordihindu importija marginaaliga lisades olemasolevale teabele põhinevalt tollivormistus-, käitlemis-, vahendus- ning finantskulud ja kasumi.

Võrdluse tulemusena ilmnesid kõigi asjaomaste riikide ja eksportijate hindade allalöömise marginaalid. Kaalutud keskmised hindade allalöömise marginaalid väljendatuna protsendina ühenduse tootjate hindadest olid järgmised:

— Tšehhi: | 21,2 %–43,2 % |

— Ungari: | 25,7 % |

— Poola: | 17 %–21,3 % |

— Rumeenia: | 25,8 % |

— Venemaa: | 41,5 % |

— Slovakkia | 17,5 %. |

4. Ühenduse tootmisharu olukord

(56) Viitamise kergendamiseks on ühenduse tootmisharu olukorda puudutavad tulemused, mis on juba eelnevalt ajutises määruses esitatud, allpool uuesti välja toodud ning lõpliku kindlaksmääramise eesmärgil kinnitatud, kuna osapooled ei vaidlustanud neid.

a) Tootevõime, tootmine ning tootevõime kasutusaste

(57) 1992. aasta ning uurimisperioodi vahemikus lõpetasid tootmise üksteist tootmisvabrikut ning -rajatist, mis esindasid umbes ühte neljandikku õmbluseta torude kogu ühenduses olevast tootevõimest ajavahemiku alguses.

Ühenduse tootmisharu tootmine langes 1136640 tonnilt 1992. aastal 996036 tonnile 1995. aastal ning 938184 tonnile uurimisperioodi jooksul. Koos tootevõime olulise vähenemisega kasvasid vastavad tootevõime kasutusaste määrad 63,5 %-lt 75,9 %-le ning langesid tagasi 71,3 %-le sama perioodi vältel.

b) Müügimaht ja turuosa

(58) Ühenduse tootjate müük langes 781770 tonnilt 1992. aastal 775721 tonnile 1995. aastal ning 722042 tonnile uurimisperioodi vältel.

Ühenduse tootmisharu poolt hoitav turuosa vähenes 75,2 %-lt 1992. aastal 72,1 %-le 1995. aastal ning kukkus 4,8 %-lt edasi 67,3 %-le uurimisperioodi vältel.

(c) Müügihinnad

(59) Keskmiselt olid ühenduse turul ühenduse tootjate poolt müüdud asjaomase toote ühikuhinnad väljendatuna euros tonni suhtes 576 1992. aastal, 578 1995. aastal ning 593 uurimisperioodi vältel, mis vastas kokku 3 %-lisele kasvule.

d) Kasumlikkus

(60) Ühenduse tootmisharu kandis asjaomase ajavahemiku jooksul rahalist kahju samasuguse toote müügilt. Aastatel 1992–1994 olid need kahjud keskmiselt 8 %. Siis järgnes müügitulu paranemine 1995. aastal (–2,1 %) ning uurimisperioodi vältel kasumiläveni jõudmata. Kasumlikkuse protsentmäärad olid järgnevad:

1992 | 1993 | 1994 | 1995 | Uurimisperiood |

- 7,0 | - 12,2 | - 7,9 | - 2,2 | - 0,7 |

Asjaomane kahjumlikkuse vähenemine toimus antud sektoris jõus olnud dumpinguvastaste meetmete tõttu nii märgatavas ulatuses kui võimalik. Kõnealuste meetmete puudumisel oleks tegemist olnud isegi väiksema rahalise kahju vähenemisega või üldse mingi vähenemisega. Järgnevalt leidis aset kerge taastumine ajavahemikul, nähti oluliselt vaeva ümberstruktureerimisega, mis küll viis muu hulgas ülalnimetatud vabrikute sulgemiseni. Kõnealused arengud polnud siiski piisavad tekitamaks tulude taset, mida ühenduse tootmisharul oleks vaja läinud, et katta oma kasvavaid tootmiskulusid ning kõrget investeeringut ümberstruktureerimise osas, saavutada mõistlikku kasumit, katta eelmiste aastate kahjumeid ning tagada pikaajaline eluvõimelisus.

e) Tööhõive

(61) Tööhõive ühenduse tootmisharus vähenes umbes 35 % võrra jätkuvalt ajavahemikus aastast 1992 kuni uurimisperioodi lõpuni, küündides absoluutmäärana 2800 töökoha kaotuseni.

5. Lõppjäreldus kahju osas

(62) Ühenduse tootmisharu majanduslike näitajate uurimine asjaomase ajavahemiku jooksul näitas, et ajavahemikus 1992 kuni august 1996 oli tegemist tootmise, müügimahu ning turuosa vähenemisega ning tööhõive kahanemisega hoolimata märgatavatest ümberstruktureerimisalastest jõupingutustest, mille eesmärgiks oli vähendada tootmisega seotud kulutusi.

Kõnealused ümberstruktureerimisega seotud jõupingutused ning kohaldatud meetmed võimaldasid ühenduse tootmisharul suurendada oma tootevõime kasutusastet ning parandada rahalisi tulemusi, mis küll siiski jäid uurimisperioodi jooksul negatiivseks (–0,7 %), st alla kasumiläve, ning olid ebapiisavad võimaldamaks ühenduse tootmisharul pikaajalist eluvõimelisust tagada.

Seega järeldati, et asjaomase ajavahemiku jooksul kannatas ühenduse tootmisharu põhiregulatsiooni artikli 3 tähenduses materiaalse kahju all, mis avaldus kahanenud müügi, turuosa kaotuse, tööhõive vähendamise ning rahalises kahju kujul.

F. PÕHJUSLIKUD SEOSED

1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

a) Tšehhist, Ungarist, Poolast, Rumeeniast, Venemaalt ning Slovakkiast pärineva impordi kumulatiivne mõju

(63) Samal ajal kui ühenduses jäi tarbimine suhteliselt stabiilseks kasvatas Tšehhist, Ungarist, Poolast, Rumeeniast, Venemaalt ning Slovakkiast pärit import oma täielikku turuosa umbes 5,6 protsendipunkti 18,7 %-lt 1992. aastal 24,3 %-ni uurimisperioodil. Vastupidiselt sellele kaotas ühenduse tootmisharu oma turuosast umbes 7,9 protsendipunkti jõudes 75,2 %-lt 67,3 %-le sama ajavahemiku jooksul. Pidades silmas asjaolu, et iga eksportiva riigi osas leiti olulisi hinna allalöömisi ning võttes arvesse, et dumpinguhinnaga teostatud asjaomase impordi poolt hoitava turuosa kasv langes kokku ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega, on järeldatud, et kõike arvestades omas kõnealusest kuuest riigist pärinev import ühenduse tootmisharu olukorrale negatiivset mõju.

b) Horvaatiast pärineva impordi mõju

Eraldi arvesse võetuna ei saa Horvaatiast pärinevat importi pidada ühenduse tootmisharule olulise materiaalset kahju põhjustajaks, seoses asjaomase impordi mahu ja turuosa vähenemisega.

2. Muude tegurite mõju

a) Muu import

(64) Teatud eksportijad väitsid, et teistest riikidest, näiteks Argentiinast pärinev import teostati mahtudes ja hindadega, mis mõjusid ühenduse tootmisharule kahjustavalt. Uurimine näitas, et teistest kolmandatest riikidest pärinev import, mida asjaomased kaks uurimist ei hõlmanud, suurendasid oma turuosa 4,3 %-lt 1992. aastal 6,5 %-le 1995. aastal ning 7,7 %-le uurimisperioodi vältel. Kuigi mahtusid suurendanud, leiti kõnealuse impordi hinnad olevat olemasolevate statistiliste andmete põhjal selgelt kõrgemad kui dumpinguhinnaga impordi omad, ning polnud ühtki tundemärki, et kahe uurimise alla mittekuulunud kolmandatest riikidest pärinev import oleks teostatud dumpinguhinnaga. Seega järeldatakse, et muu kõnealune import omas ühenduse tootmisharu olukorrale vähest mõju, kui üldse mingit.

b) Üldine majanduslik olukord

(65) Nagu ajutises määruses toodud langes ühenduse tarbimine 1993. aastal seoses maailma majanduslangusega, mis mõjutas eriti asjaomase toote kasutajaid (autotööstus, ehitus jne). Sel aastal saavutas ka impordimaht ning sellele vastav asjaomaste eksportivate riikide turuosa madala taseme ning ühenduse tootmisharu elas üle oma halvimad tulemused ühenduse turul müümise, hindade ning kasumlikkuse osas.

Sellele tuginevalt omas ilmne turu halvenemine 1993. aastal ühenduse tootmisharu olukorrale negatiivset mõju.

Siiski püsis tarbimine peale 1993. aasta erakorralist olukorda asjaomase ajavahemiku ülejäänud aastatel (1992 ning 1994. aastast kuni uurimisperioodini) üldiselt stabiilsena. Kõnealune stabiilsus tulenes siiski peamiselt tänu asjaomastest riikidest pärinevale dumpinguhinnaga impordile, mille turuosa suurenes samal ajal, kui ühenduse tootmisharu turuosa jätkuvalt vähenes. Seega ei saa üldist majanduslikku olukorda pidada jätkuvalt vastutavaks teguriks ühenduse tootmisharu ikka veel ebakindla situatsiooni eest. Tõesti, lähtudes ühenduse tootjate arvestatavatest jõupingutustest täiustamise ja ümberstruktureerimise osas ning kõnealusel ajavahemikul kehtivatest kaubanduskaitse meetmetest, oleks ühenduse tootmisharu selgelt pidanud suuremas ulatuses taastuma ning 1995. ja 1996. aastal rahuldavamaid tulemusi saavutama.

c) Ühenduse tootmisharu ümberstruktureerimine

(66) Teatavate eksportijate poolt väideti, et ühenduse tootmisharu ebarahuldavad näitajad uuritud ajavahemikul ei leidnud aset dumpinguhinnaga impordi mõjul vaid tänu kõnealuse tootmisharu poolt sel ajal läbi viidud ümberstruktureerimisega.

Ühenduse tootmisharu poolt liigsest tootmisvõimekusest hoolimata läbi tehtud ümberstruktureerimisprotsess oleks kahtlemata olnud vastutav tootmise, müügi ja tööhõive osalise kahanemise eest. Siiski, seoses antud asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosaga ning hindade allalöömise marginaaliga on selge, et dumpinguhinnaga import eraldi arvesse võetuna mängis ühenduse tootmisharu poolt kannatatud materiaalse kahju osas olulist rolli.

3. Järeldus

(67) Kuigi maailma majanduslangus 1993. aastal nagu ka ühenduse tootmisharu ümberstruktureerimine võisid negatiivselt mõjutada ühenduse tootmisharu asjaomase ajavahemiku näitajaid tuleb järeldada eeltoodud kaalutluste põhjal, et Tšehhist, Ungarist, Poolast, Rumeeniast, Venemaalt ning Slovakkiast pärineva dumpinguhinnaga impordi kumulatiivne mõju arvestatuna eraldi, on olulise hinna allalöömise ning dumpinguhinnaga imporditud toodete mahu kaudu põhjustanud ühenduse tootmisharule materiaalset kahju ning et kehtivad dumpinguvastased asjaomased meetmed pole oma eesmärgipärast mõju täielikult saavutanud. Horvaatiast pärinevat importi eraldi arvestatuna ei saa pidada ühenduse tootmisharule materiaalset kahju põhjustanud olevaks.

On väärt märkimist, et dumpingu poolt põhjustatud materiaalne kahju, mille all ühenduse tootmisharu kannatas, oleks võinud rängem olla, kui teatud kumuleeritud impordile kohaldatud meetmed oleksid tühistatud. Ungari ja Poola käsutuses on tõepoolest suur hulk tootmisvõimekust ühendusse eksportimiseks, võttes arvesse, et täiendavat toodangut sisetarbimisse suunata või kolmandatesse riikidesse eksportida ei saa. Peale selle tuleks märkida, et Poola tootmisvõimekus kasvas uurimisperioodi järgselt umbes 15 %.

G. KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS – HORVAATIA

(68) Uurimine Ungari, Poola ja Horvaatia osas oli vahepealne kontrolluurimine, mis algatati samaaegselt uue uurimisega, mille eesmärgiks oli jälgida ühendusse suunatud õmbluseta torude koguimporti puudutavat üldist olukorda. Määrati tegelik kahju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import, mida hinnati mõju hindamise eesmärgil kumulatiivselt. Seega polnud vajadust uurida edasi, kas tegemist võis olla tõenäosusega materiaalse kahju jätkumise või kordumise osas, kui kehtivad Ungarist ning Poolast pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed oleks eemaldatud või muudetud.

Sellegipoolest tuleb Horvaatiast pärineva impordi osas, mida muu uurimisaluse impordiga ei kumuleeritud, selline uurimine läbi viia.

(69) Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele järgnevalt langes Horvaatiast pärinev import järsult 19201 tonnilt 1992. aastal 8077 tonnile uurimisperioodi vältel, mis esindas turuosa vähenemist 18 %-lt 0,7 %-le nagu toodud põhjenduses 51.

Kõnealuse ajavahemiku jooksul jäi Horvaatia tootja poolt ühendusse suunatud eksport olulisel määral alla kvantitatiivses kohustuses toodud taseme, mis kiideti heaks 1993. aastal. Horvaatias viimastel aastatel valitseva sõjalise olukorra tõttu olid õmbluseta torude tootmisrajatised osaliselt kahjustatud ning tööjõud arvestatavalt vähenenud. Tulemusena töötas ainult veerand teoreetilisest tootmisvõimekusest, mis on ligikaudu 35000 tonni aastas. Asjaomase toote toodang langes umbes 34000 tonnilt 1992. aastal 10515 tonnile uurimisperioodi vältel kahandades seega tootevõime kasutusastet 97 %-lt 37 %-le. Siseriiklik müük vähenes sama ajavahemiku jooksul 8000 tonnilt 2100 tonnile samal ajal kui eksport ühendusse mitte kuuluvatesse riikidesse oli väheoluline.

Ühtki suuremat ühendusse suunatud ekspordimahu kasvu pole oodata ning igal hinna allalöömisel on tõenäoliselt piiratud mõju ühenduse tootjate hindade langusele või hinnatõusude ennetamisele. Veelgi enam peaksid kasvavad ümberehitustegevused varasemas Jugoslaavias suurendama siseriiklikku müüki ja koondama Horvaatia ekspordi selle piirkonna turgudele.

Horvaatia suhtes kehtivate meetmete tühistamise korral ei näi olevat ühtki selgesti eeldatavat ohtu Horvaatiast pärineva impordi mahu kasvu ees. Seetõttu on materiaalse kahju kordumine ebatõenäoline.

Järeldus

(70) Horvaatia seisukohast arvestatakse, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete tühistamisel on kahju kordumine ebatõenäoline ning, et antud tingimustes pole kõnealused meetmed enam vajalikud.

H. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(71) Võttes arvesse nii uut dumpinguvastast uurimist kui vahepealset kontrolluurimist, mis käsitlevad sama turgu, st ühenduse kõnealuste õmbluseta torude turgu, vaadeldi ühenduse huvide teemat korraga mõlema uurimise jaoks. Käesoleva analüüsi eesmärgiks on määrata kindlaks meetmete kehtestamise võimalik mõju ja meetmete mittekehtestamise tagajärjed mõlema menetlusega kaasatud kõigi osapoolte jaoks.

(72) Selles osas tuleks meenutada, et ajutise määruse põhjendused 68 et seq. sisaldasid erinevate huvide tunnustamist, sealhulgas komisjoni tootmisharu, importijate/kauplejate ning toodet kasutavate järgtööstuste huvisid. Ajutise määruse ajal kättesaadava teabe põhjal järeldas komisjon, et polnud ühtki põhjust, mis oleks keelanud tal parandada kahjustava dumpingu mõju kaubandusele.

(73) Peale ajutise määruse avaldamist ei esitanud ükski asjaomastest osapooltest märkusi ühenduse huvide teemat puudutavate komisjoni esmaste järelduste kohta.

Kuigi ükski toodet kasutav tööstus polnud esialgse uurimise käigus koostööd teinud, jätkas komisjon oma uurimist, et lõpetada oma analüüs meetmete võimaliku mõju kohta nende tööstuste suhtes. Seoses sellega võttis komisjon ühendust kaebuse esitanutega, importijatega ning erinevate töötlevate, muu hulgas asjaomast toodet kasutatavate tootmisharude liiduga. Nende allikate põhjal määratleti seitse toodet kasutavat tööstust ning kõigile neist saadeti selleks otstarbeks koostatud küsimustikud. Tähtsust omavaid märkusi või vastuseid laekus ainult neljalt toodet kasutavalt äriühingult.

Nende vastuste teel saadud lisateabe põhjal ning võttes arvesse ajutises määruses sisalduvatele järeldustele esitatud märkuste puudumist, võib jõuda järgnevatele järeldustele.

2. Mõju ühenduse tootmisharule

a) Dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõenäoline mõju

(74) Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele järgnevalt võib eeldada imporditava toote hindade tõusu. See peegelduks impordimahu languses ning turu pakkumise vähendamises võimaldades ühenduse tööstusharul toodangut ja müüki suurendada.

Ühenduse tootmisharu hinnad tõuseksid tõenäoliselt teataval määral, kuid antud eelkirjeldatud ületootlikkuse ning turu läbipaistvuse tõttu kindlasti mitte nii palju, kui selleks on tollimaksu tase.

Ühenduse tootmisharu kõnealuse tootmismahu kasvu tulemuseks oleks kõrgem tootmissuutlikkuse kasutusmäär ning seega asjaomase toote ühikukulude kahanemine, mis omakorda võimaldaks ühenduse tootmisharul saavutada rahuldavama rahalise olukorra.

b) Meetmete mittekehtestamise tõenäoline mõju

(75) Kuigi ühenduse tootmisharu olukord on asjaomase ajavahemiku jooksul mõnes mõttes paranenud, jääb see siiski ebarahuldavaks. Kui dumpinguvastaseid meetmeid nendel asjaoludel ei kehtestata või säilitata võib eeldada olukorra taaskordset halvenemist tootmistaseme ja tootmisvõimekuse kasutusmäära langemise, turuosa kaotuse, rahaliste kahjude ning tööhõive vähendamise osas. Edasi ohustaks see tootmisharu võimet tervet valikut tooteid konkurentsivõimeliste hindadega toota.

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 73 sõltub kõnealune sektor mõistlikust tootmisvõimekuse kasutusmäärast. Seda võib saavutada ainult tootes rahuldaval määral standarditekohaseid kaubandus- või naftatorusid, mis konkureerivad otseselt dumpinguhinnaga imporditud toodetega. Nimetatud standardsete torude tootmise vähenemine ohustaks kõrgekvaliteetsete tooteklasside tootmist ning seega kogu õmbluseta torude sektori eluvõimelisust

3. Meetmete mõju importijatele/kauplejatele

(76) Ajutise määruse põhjenduses 74 järeldas komisjon, et kuna ühenduse importijad käitlevad teadaolevalt üldiselt kõiki terastooteid ning kõnealused õmbluseta torud moodustavad ainult väikese protsendi nende käibest, võib nende poolt müüdavate toodete laia mitmekesisust arvesse võttes eeldada, et nende üldisele olukorrale ei avalda meetmed enam kui minimaalset mõju.

Kuna antud küsimuse osas edasisi märkusi ei laekunud on mõistlik järeldada, et dumpinguvastased meetmed avaldavad mingilgi puhul vaid minimaalset mõju asjaomase toote importijate/kauplejate olukorrale.

4. Mõju toodet kasutavatele järgtööstustele

(77) Nagu ajutise määruse põhjenduses 71 toodud, on mitmeid asjaomast toodet kasutavaid järgtööstusi, st. masinatööstus, vedelainete transport (nafta, gaas, vesi jne), keemia- ja naftakeemiatööstused, elektrijaamad (kaasa arvates tuumaelektrijaamad), auto- ning ehitustööstused.

Ülalmainituna laekunud (põhjendus 73) märkuste või vastuste analüüsimisest lähtuvalt järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise või jätkamise tulemusena tekkinud mistahes hinnatõusud ei oma olulist mõju toodet kasutavate järgtööstuste kuludele.

Lisaks tuleks märkida, et vähemalt 85 % uue dumpinguvastase uurimise ja vahepealse kontrolluurimise alustest riikidest pärinevate dumpinguhinnaga imporditud toodetest müüakse suurtele kaubandusringkondadele, kes on ilmselt dumpinguhindu kasutanud ära oma kasumimarginaalide parandamiseks. Kuniks kaubandusringkonnad korrigeerivad oma marginaale, et võtta arvesse mõningaid või kõiki meetmete mõjusid, ei ole võimalik nende mõjude mingigi kajastumine kaubandusringkondade müügihindades.

Ülaltoodu valguses järeldati, et dumpinguvastaste meetmete mõju toodet kasutavate järeltööstuste hindadele on tähtsusetu.

5. Järeldus

(78) Eeltoodud tegurite põhjal järeldati, et puudub mõjuv põhjus kahjustava dumpinguhinnaga impordi mõju kaubandusele parandamata jätmiseks ning ühenduse huvisid teenib vastavate kaitsemeetmete kehtestamine ning jätkamine.

I. LÕPLIKUD MEETMED

1. Kontrolluurimise alused riigid

(79) Tuleks meenutada ajutise määruse põhjendusest 78 et seq., et ennetada täiendavat kahju, mida asjaomane dumpinguhinnaga import võis enne menetluse lõppu põhjustada, otsustas komisjon kehtestada dumpinguvastased meetmed ajutiste tollimaksude kujul.

a) Kahjumarginaalid

(80) Et määrata kindlaks, millise tasemega tollimaks oleks kohane kõrvaldamaks dumpinguhinnaga impordi poolt ühenduse tootmisharule põhjustatav kahju järeldati, et tuleks välja arvestada hinnatase, mis põhineb ühenduse tootjate tootmiskulu ja mõistliku kasumimarginaali summale. Asjakohaseks miinimumiks loeti 5 %-list kasumimarginaali, võttes arvesse et pikaajalise investeeringu vajadust ning tulu, mida ühenduse tootmisharu peab mõistlikuks eeldada kahjustava dumpingu puudumisel.

Kahju kõrvaldamise taset arvutati võrreldes kaalutud keskmisi CIF-impordihindu, mida oli sõltumatu importija marginaaliga asjakohaselt korrigeeritud, ühenduse tootjate mittekahjustavate hindadega, mis olid ülaltooduga sarnaselt moodustatud samal kaubandustasandil. Kõnealuse kalkulatsiooni tulemusena saadud summad väljendati protsendina kaalutud keskmisest, imporditud toodete vabast väärtusest ühenduse tollipiiril. Sellele tuginevalt arvutatud kahjumarginaalid on toodud alljärgnevalt.

— Tšehhi: | 37,4 %–97,9 % |

— Rumeenia: | 48,3 % |

— Venemaa: | 87,8 % |

— Slovakkia: | 31 %. |

Kuna antud küsimuses edasisi märkusi ei laekunud, on eeltoodud kahjukõrvaldamise taseme kindlaksmääramine heaks kiidetud.

b) Lõplikud meetmed

(81) Kuna ülaltoodud kahjukõrvaldamise marginaalid on kõrgemad, kui välja arvestatud dumpingumarginaalid, peaksid lõplikud dumpinguvastased tollimaksud kooskõlas põhiregulatsiooni artikli 9 lõikega 4 olema sätestatud viimaste tasemele. Kõnealused tollimaksud, väljendatud protsendina vabast hinnast ühenduse tollipiiril, on järgmised:

— | Tšehhi Vabariik: | |

Vitkovice a.s.: | 5,1 % |

Nová Hut a.s.: | 5,1 % |

Muu import: | 28,6 % |

— | Rumeenia: | |

SC Artrom SA: | 9,8 % |

SC Silcotub SA: | 9,8 % |

SC Petrotub SA: | 9,8 % |

SC Republica SA Trade Company: | 9,8 % |

Muu import: | 38,2 % |

— | Slovakkia: | |

Železiarne Podbrezová a.s.: | 7,5 % |

Muu import: | 7,5 % |

— | Venemaa: | |

Kogu import: | 26,8 %. |

2. Kontrolluurimise alused riigid

a) Ungari ja Poola

(82) Ungarit ja Poolat puudutavate järelduste põhjal ning kinnitades, et vaatamata olemasolevatele meetmetele, on dumping põhjustanud materiaalset kahju ning arvestades, et ühenduse huvides on dumpinguvastaste meetmete säilitamine nende kahe riigi suhtes, on kindlaks määratud korrigeeritud tollimaks.

Ungarist ja Poolast pärineva impordi poolt põhjustatud kahju kõrvaldamiseks vajalikud kahjumarginaalid, mis on välja arvestatud sama metodoloogia põhjal, mida kasutati teiste uue uurimise aluste riikide puhul, nagu selgitatud eelpool põhjenduses 80, on:

— | Ungari jaoks: | |

(Csepel Tubes Co. Ltd., tervenisti Ungari tootja) | 45,9 % |

— | Poola jaoks: | |

Huta Batory SA: | 37,2 % |

Muud: | 30,1 %. |

Kooskõlas põhimääruse artikli 9 lõikega 4, peaksid tollimaksu määrad põhinema kindlaks määratud kahjukõrvaldamismarginaali ja dumpingumarginaali osas madalamale neist. Kuna Poola tootjat Hula Batory ning ainukest Ungari tootjat puudutavad dumpingumarginaalid on väiksemad leitud kahjumarginaalist, peaks tollimaks põhinema asjaomasel madalamal tasemel. Teiste Poola tootjate jaoks on tollimaks piiratud kindlaks määratud kahjumarginaaliga.

(83) Sellest lähtuvalt tuleb kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, mille määrad on 10,8 % Poola ja 21,7 % Ungari jaoks asendada järgnevate tollimaksudega:

— | Ungari: | |

Csepel Tubes Co. Ltd.: | 36,5 % |

Muud: | 36,5 % |

— | Poola: | |

Huta Batory SA: | 7,1 % |

Muud: | 30,1 %. |

b) Horvaatia

(84) Tuginevalt põhjenduses 51 jõutud järeldustele ning võttes arvesse seda, et oht Horvaatiast pärineva imporditud kauba (vt põhjendus 69) mahu suurenemise osas pole kaheldamatult tõenäoline, ning et antud tingimustel ei ähvarda materiaalse kahju kordumise oht, pole Horvaatia suhtes lõpliku tollimaksu otsust langetatud.

J. LÕPLIKUD MEETMED

(85) Dumpingut, kahju, põhjuslikke seoseid ning ühenduse huvisid puudutavad järeldused, milleni eelpool jõuti nõuavad lõplikke meetmeid nii riikidele, kes kuuluvad uue uurimise alla kui neile, kes kuuluvad kontrolluurimise alla jättes välja Horvaatia, kelle osas peaks dumpinguvastase menetluse kohaldamise lõpetama. Lõplikud meetmed peaksid olema väärtuselise tollimaksu kujul, mille määr on iga koostööd tegeva äriühingu puhul eraldi kindlaks määratud. Koostööd mittetegevatele äriühingutele tuleks teiselt poolt kohaldada jääktollimakse.

(86) Siiski on leitud olevat Ungari, Poola, Tšehhi, Rumeenia ja Slovakkia puhul asjakohane ning võttes arvesse asjaomase toote suhtes eelnevate dumpinguvastaste menetluste kohaldamise ajalugu, mispuhul kehtestati nende riikide suhtes mahupiiranguid või tariifkvoote, kiita heaks hinnakohustused, mida pakuti teatava mahupiirini äriühingutele ühekaupa. Teisisõnu saavutatakse kahju kõrvaldamine kahel teel: esiteks hinnakohustusega, mis vabastab tollimaksust kuni ühe aastamahu piirini ning teiseks väärtuselise tollimaksuga ülejäänu suhtes.

Tagamaks, et impordi kogus, mis on vabastatud väärtuselisest tollimaksust ei ületaks kogust, mille suhtes kohustus välja pakuti, peaks maksuvabastus olema seotud tingimusega, et liikmesriigi tolliteenistuses esitatakse kehtiv tootesertifikaat, mis määratleb selgesti tootja, asjaomase toote ning Lisas loetletud üksikasjad. Kahtluse korral peaks komisjon määrama kindlaks sertifikaadi kehtivuse ning võtma kasutusele asjakohased meetmed.

(87) Venemaad puudutava osas on komisjon uurinud ühise kohustuse pakkumist kolme poolt kuuest äriühingust, kes ennast uurimise jooksul teadvustasid, ning on kaalunud võimalust, et need Venemaa tootjad on saanud kasu samalaadsetest kohustusest nagu assotsieerunud riikide tootjad. Kõnealust pakkumist ei saanud siiski heaks kiita kuna see ei sisaldanud nõutavaid tagatisi Venemaa ametivõimudelt võimaldamaks piisavat seiretegevust, eriti mis puudutab maksuvabastuse künnist. Antud tingimustes tuleks kehtestada väärtuselist maksu lõplikuna kujundatud tasemel.

Nõukogu märgib siiski, et Venemaa suhtes kehtestatud meetmeid võib muuta, kui tingimused peaks kunagi muutuma, näiteks kohustuse heaks kiitmiseks võimaldavad nõuded on täidetud.

K. AJUTISE TOLLIMAKSU KOGUMINE UUE UURIMISE ALUSTE RIIKIDE OSAS

(88) Käesoleva uurimise asjaolude valguses, nt lõplike meetmete vormi ja olemuse muudatus võrreldes Tšehhist, Rumeeniast ja Slovakkiast pärinevate imporditud toodete esialgsete väärtuseliste maksudega ning olemasolevate kohustustega Ungarist, Poolast ja Horvaatiast pärinevate imporditud toodete suhtes peab nõukogu ebakohaseks koguda ajutisi tollimakse. Seega on nõukogu kooskõlas põhimääruse artikli 10 lõikega 2 otsustanud, et lähtuvalt komisjoni määrusest (EÜ) nr 981/97 Venemaalt, Tšehhist, Rumeeniast ja Slovakkiast pärineva asjaomase toote impordi suhtes kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu teel tagatisena võetud summad tuleks vabastada.

L. LÕPPSÄTE

(89) Komisjon konsulteeris nõuandekomiteega nimetatud kohustuste heakskiitmist ning teatavate vastuväidete tõstatumisel saatis neid konsultatsioone hõlmava aruande nõukogule. Nõukogu, kes ei otsustanud kohustuste heakskiitmise vastaselt, pakutud kohustused kiideti heaks komisjoni otsusega 97/790/EÜ [7] vastavuses põhimääruse artikli 8 lõikega 5,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga on kehtestatud järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Ungarist, Poolast, Venemaalt, Tšehhi Vabariigist, Rumeeniast ning Slovakkiast pärineva impordi suhtes.

a) nafta- ja gaasijuhtmetena kasutatavad rauast või legeerimata terasest õmbluseta torud, mille välisläbimõõt on kuni 406,4 mm (kuuluvad CN-koodide 73041010 ja 73041030 alla);

b) ümmarguse ristlõikega rauast või legeerimata terasest külmtõmmatud või külmvaltsitud õmbluseta torud (kuuluvad CN-koodi 73043199 alla);

c) muud ümmarguse ristlõikega rauast või legeerimata terasest õmbluseta torud, keermestatud või keermestatavad, mille välisläbimõõt on kuni 406,4 mm (kuuluvad CN-koodide 73043991 ja 73043993 alla).

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne maksustamist, on järgmine:

Riik | Valmistaja | Tollimaksumäär (%) | TARICi lisakood |

Ungari | Csepel Tubes Co. Ltd (likvideerimisel) | 36,5 % | 8717 |

Muud | 36,5 % | 8900 |

Poola | Huta Batory SA | 7,1 % | 8476 |

Huta Andrzej SA | 30,1 % | 8719 |

Huta Czestochowa | 30,1 % | 8482 |

Huta Jednosc SA | 30,1 % | 8493 |

Muud | 30,1 % | 8900 |

Venemaa | Kõik äriühingud | 26,8 % | |

Tšehhi Vabariik | Vitkovice as. | 5,1 % | 8058 |

Nová Hut as. | 5,1 % | 8463 |

Válcovny trub Chomutov as. | 28,6 % | 8464 |

Muud | 28,6 % | 8900 |

Rumeenia | Artrom SA | 9,8 % | 8059 |

Silcotub SA | 9,8 % | 8467 |

Petrotub SA | 9,8 % | 8468 |

Republica SA | 9,8 % | 8469 |

Muud | 38,2 % | 8900 |

Slovakkia | Železiarne Podbrezová as. | 7,5 % | 8060 |

Muud | 7,5 % | 8900 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Imporditud tooted vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kui tooteid valmistavad ja müüvad ühendusse eksportimiseks lõikes 4 loetletud äriühingud, kes on teinud ettepaneku võtta kohustused, mis komisjoni on heaks kiitnud, ning kui on täidetud lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Kui esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon, on tollimaksuvabastust võimalik saada ainult tingimusel, et pädevate liikmesriikide tollile esitatakse kehtiva toodangusertifikaadi originaaleksemplar, mille on välja andnud üks lõikes 4 loetletud äriühingutest. Toodangusertifikaat, mille olulised osad on loetletud lisas, vastab nõuetele, mida kõnealustele sertifikaatidele esitatakse kohustuses, mille on heaks kiitnud komisjon.

3. Lõikes 2 nimetatud toodangusertifikaat tuleb esitada kolme kuu jooksul alates selle väljaandmisest. Kogused, mis esitatakse liikmesriikide tollile ühendusse importimiseks ilma dumpinguvastase tollimaksuta, ei tohi ületada sertifikaadil märgitud koguseid. Kui ületatakse sertifikaadil märgitud koguseid, maksustatakse ülemäärane kogus tollimaksuga ja deklareeritakse artikli 1 lõikes 2 esitatud asjakohase TARICi lisakoodi alusel.

4. Imporditud tooted, millele on lisatud toodangusertifikaat, deklareeritakse järgmiste TARICi lisakoodide alusel:

Riik | Toote valmistaja | TARICi lisakood |

Ungari | Csepel Tubes Co. Ltd (likvideerimisel) | 8521 |

Poola | Huta Batory SA | 8517 |

Huta Andrzej SA | 8518 |

Huta Czestochowa | 8519 |

Huta Jednosc SA | 8520 |

Tšehhi Vabariik | Válcovny trub Chomutov as. | 8507 |

Rumeenia | Artrom SA | 8508 |

Silcotub SA | 8509 |

Petrotub SA | 8514 |

Republica SA | 8515 |

Slovakkia | Železiarne Podbrezová as. | 8516 |

Artikkel 3

Liikmesriikide aruannetesse, mis esitatakse komisjonile määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 14 lõike 6 kohaselt, märgitakse iga vabasse ringlusse lubamise kohta impordiaasta ja -kuu, CN-koodid, TARICi koodid ja TARICi lisakoodid, meetme liik, päritoluriik, kogus, väärtus, dumpinguvastane tollimaks, importiv liikmesriik ja vajadusel toodangusertifikaadi järjekorranumber.

Artikkel 4

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1189/93.

Artikkel 5

Käesolevaga on lõpetatud dumpinguvastase menetluse kohaldamine Horvaatiast pärineva asjaomase toote impordi suhtes.

Artikkel 6

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 981/97 Venemaalt, Tšehhi Vabariigist, Rumeeniast ning Slovakkiast pärit asjaomase toote impordi suhtes kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks võetud summad vabastatakse.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. Juncker

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2331/96 (EÜT L 317, 6.12.1996, lk 1).

[2] EÜT L 120, 15.5.1993, lk 34.

[3] EÜT L 120, 15.5.1993, lk 42.

[4] EÜT C 253, 31.8.1996, lk 25.

[5] EÜT C 253, 31.8.1996, lk 26.

[6] EÜT L 141, 31.5.1997, lk 36.

[7] EÜT L 322, 25.11.1997, lk 63.

--------------------------------------------------

LISA

Artikli 2 lõikes 2 nimetatud toodangusertifikaadi põhiosad [1]

a) Sertifikaadi number.

b) Märge selle kohta, kas on tegemist sertifikaadi originaali või koopiaga.

c) Sertifikaadi kehtivusaeg.

d) Järgmine tekst:

"Toodangusertifikaat, mille [äriühingu nimi] on välja andnud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2320/97 artikli 2 lõikele 2 teatavate TARICi lisakoodi [TARICi lisakood] alla kuuluvate õmbluseta legaliseerimata terasest torude eksportimiseks Euroopa Ühendusse."

e) Äriühingu nimi ja täielik aadress ning võimalik identifitseerimisnumber nagu näiteks riiklik ettevõtteregistri number.

f) Äriühingu ühendusse kaupu importiva kliendi nimi ja täielik aadress või väljaspool ühendust eksportiva sõltumatu kaupleja nimi ja täielik aadress.

g) Toodangusertifikaadiga seotud müügiarve number.

h) Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- toote identifitseerimiseks piisav kirjeldus, mis peab kattuma arvel esitatud tootekirjeldusega,

- CN-kood,

- kogus (tonni).

i) Sertifikaadi väljastamise eest vastutava äriühingu ametniku nimi ning järgnev allkirjastatud deklaratsioon:

"Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva sertifikaadiga hõlmatud kaupade müük ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [asjaomase eksportiva tootja ärinimi] poolt võetud kohustuse raames ja tingimuste kohaselt ning komisjoni otsusega 97/790/EÜ heaks kiidetud kohustuses Euroopa Ühendusse ilma dumpinguvastase tollimaksuta importida lubatud mahu piires. Kinnitan, et käesolevas sertifikaadis esitatud teave on täielik ja täpne."

j) Ruum ühenduse pädevate asutuste märkuste jaoks.

[1] Komisjoni poolt pakutud ning heaks kiidetud kohustuse alusel on iga lahter sertifikaadil neljas keeles: tootjamaa, inglise, prantsuse ja saksa keeles.

--------------------------------------------------

Top