31979L0830

Nõukogu direktiiv,

11. september 1979,

kuumaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(79/830/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

liikmesriikides kehtivad kuumaveearvestite ehituse ja kontrollimeetodite suhtes kohustuslikud sätted erinevad liikmesriigiti ja takistavad seetõttu selliste seadmetega kauplemist; seetõttu on tarvis kõnealused sätted ühtlustada;

nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivis 71/316/EMÜ liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta [3] (muudetud ühinemisaktiga) [4] on sätestatud EMÜ tüübikinnituse ja EMÜ esmataatluse kord; kõnealuse direktiivi kohaselt tuleks kehtestada tehnilised nõuded kuumaveearvestite ehitusele ja toimimisele; enne selliste arvestite importimist, turustamist ja kasutamist tuleb need nõuded täita ja teha kontrollid ning kinnitada asjakohased märgid ja märgised,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kuumaveearvestite suhtes, mis on ette nähtud neist läbivoolava kuuma vee mahu pidevaks mõõtmiseks. Sellised arvestid varustatakse mõõteseadisega, mis on ühendatud näidikuga. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on "kuum vesi" selline vesi, mille temperatuur ületab 30 °C, kuid ei ületa 90 °C.

Käesolev direktiiv ei hõlma kuumaveearvesteid, mis on mõeldud soojusenergiat ülekandvatesse ringlussüsteemidesse ühendamiseks.

Artikkel 2

Kuumaveearvesteid, mis võivad kanda EMÜ märgiseid ja märke, on kirjeldatud käesoleva direktiivi lisas. Need arvestid peavad läbima EMÜ tüübikinnituse ja need tuleb esitada EMÜ esmataatluseks.

Artikkel 3

Ükski liikmesriik ei või mõõtmisomaduste põhjal keelata või piirata EMÜ tüübikinnitusmärki ja EMÜ esmataatlusmärgist kandvate kuumaveearvestite turuleviimist ega kasutuselevõtmist ega sellest keelduda.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. jaanuariks 1982 ja teatavad nendest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. september 1979

Nõukogu nimel

eesistuja

Ray Mac Sharry

[1] EÜT C 131, 5.6.1978, lk 85.

[2] EÜT C 269, 13.11.1978, lk 44.

[3] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

[4] EÜT L 73, 27.3.1972, lk 14.

--------------------------------------------------

LISA

I. MÕISTED JA MÄÄRATLUSED

1.0. Käesolevat lisa kohaldatakse üksnes kuumaveearvestite suhtes, edaspidi "arvestid", mis toimivad tervenisti mehaaniliselt. Sellistes arvestites kasutatakse liikuvate seintega mõõtekambreid või vee kiiruse mõju tiivikrattale (radiaal- või aksiaalturbiin). Käesolevat lisa ei kohaldata kuumaveearvestite suhtes, mis on varustatud elektrooniliste seadmetega.

1.1. Voolukulu

Voolukulu on veekogus, mis läbib arvestit teatavas ajaühikus.

1.2. Läbivoolanud kogus

Läbivoolanud kogus on vee koguhulk, mis on läbinud arvestit teatava aja jooksul.

1.3. Suurim voolukulu (Qmax)

Suurim voolukulu Qmax on suurim voolukulu, mille korral arvesti peab suutma piiritletud aja jooksul toimida purunemata ning ületamata lubatud piirvigu ja suurimat lubatud rõhukadu.

1.4. Nimivoolukulu (Qn)

Nimivoolukulu Qn võrdub poolega suurimast voolukulust Qmax. Seda väljendatakse kuupmeetrites tunni kohta ja kasutatakse arvesti suurusjärgu määramiseks.

Nimivoolukulu Qn korral peab arvesti suutma toimida tavalistes kasutustingimustes, st pideva ja katkendliku kasutamise korral, ületamata lubatud piirvigu.

1.5. Väikseim voolukulu (Qmin)

Väikseim voolukulu (Qmin) on voolukulu, millest alates ei tohi arvesti ületada lubatud piirvigu ja mis on määratletud Qn-ist sõltuva muutujana.

1.6. Mõõtepiirkond

Arvesti mõõtepiirkonna piirideks on suurim voolukulu Qmax ja väikseim voolukulu Qmin. See on jagatud kahte vööndisse, mida nimetatakse ülemiseks ja alumiseks ja mille lubatud piirvead on erinevad.

1.7. Üleminekuvoolukulu (Qt)

Üleminekuvoolukulu Qt on voolukulu, mis jagab mõõtepiirkonna ülemiseks ja alumiseks vööndiks ja mille korral kaob lubatud piirvigade järjepidevus.

1.8. Lubatud piirviga

Lubatud piirviga on käesoleva direktiiviga arvesti EMÜ tüübikinnitusel ja EMÜ esmataatlusel lubatud piirviga.

1.9. Rõhukadu

Rõhukadu tähendab seda rõhukadu, mille arvesti torustikus põhjustab.

II. MÕÕTMISOMADUSED

2.1. Lubatud piirvead

Alumises vööndis, Qmin (kaasa arvatud) kuni Qt (välja arvatud), on lubatud piirviga ±5 %.

Ülemises vööndis, Qt (kaasa arvatud) kuni Qmax (kaasa arvatud), on lubatud piirviga ±3 %.

2.2. Mõõtmisklassid

Arvestid on eespool määratletud Qmin-i ja Qt väärtuste põhjal jagatud nelja mõõtmisklassi järgmise tabeli kohaselt:

Klassid | nQ |

< 15 m3/h | ≥ 15 m3/h |

A-klass

Qmin-i väärtus | 0,04 Qn | 0,08 Qn |

Qt väärtus | 0,10 Qn | 0,20 Qn |

B-klass

Qmin-i väärtus | 0,02 Qn | 0,04 Qn |

Qt väärtus | 0,08 Qn | 0,15 Qn |

C-klass

Qmin-i väärtus | 0,01 Qn | 0,02 Qn |

Qt väärtus | 0,06 Qn | 0,10 Qn |

D-klass

Qmin-i väärtus | 0,01 Qn | |

Qt väärtus | 0,015 Qn | |

III. TEHNILISED OMADUSED

3.1. Ehitus – üldsätted

Arvesti ehitus peab olema selline, et:

- selle kasutusiga oleks pikk ja pettused oleksid välistatud,

- see vastaks käesoleva direktiivi sätetele,

kui kasutustingimused on tavalised.

Kui arvestitest läbivoolav vesi võib juhuslikult hakata tagasi voolama, peavad arvestid sellele vastu pidama, ilma et see kahjustaks neid või halvendaks nende mõõtmisomadusi, ja samal ajal sellise tagasivoolu üles märkima.

3.2. Materjalid

Arvesti peab olema valmistatud materjalidest, mis on selle kasutusotstarvet silmas pidades piisavalt tugevad ja püsivad. See peab olema tervenisti valmistatud materjalidest, mis on vastupidavad sisemise ja tavalise välise korrosiooni suhtes, ja vajaduse korral sobiva pinnatöötluse abil kaitstud. Veetemperatuuri muutumine temperatuurivahemikus 0–110 °C ei tohi kahjustada arvesti valmistamiseks kasutatud materjale.

3.3. Tugevus – rõhukindlus ja temperatuurikindlus

Arvesti peab suutma pidevalt – toimimishäirete, lekete, seintest läbiimbumise ja jäävate moonutusteta – vastu pidada püsivale veetemperatuurile 90 °C ja püsivale veesurvele, mis on arvestile ette nähtud ja mida nimetatakse suurimaks töörõhuks. See rõhk on vähemalt 10 baari.

3.4. Rõhukadu

Rõhukao suurus tehakse kindlaks EMÜ tüübikinnituskatsetega; see ei tohi nimivoolukulu korral ületada 0,25 baari ja suurima voolukulu korral 1 baari.

Katsetulemuste põhjal jagatakse arvestid nelja rühma selle järgi, millist järgmistest väärtustest nende rõhukadu suurima voolukulu korral ei ületa: 1; 0,6; 0,3 või 0,1 baari. See väärtus tuleb märkida EMÜ tüübikinnitustunnistusele.

3.5. Näidik

Näidik peab võimaldama lugeda mõõdetud veekogust kuupmeetrites kindlalt, hõlpsalt ja üheseltmõistetavalt, paigutades näidiku koostisosade näidud lihtsalt üksteise kõrvale. Kogust peab näitama kas:

a) ühe või mitme osuti asend ringskaalal;

b) rida järjestikku asetsevaid numbreid ühes või mitmes avas;

c) nende kahe süsteemi ühend.

Kuupmeetrid ja selle kordühikud on esitatud musta ning kuupmeetri osaühikud punase värviga.

Numbrite tegelik või näiv kõrgus peab olema vähemalt 4 mm.

Alapunktide b ja c kohastel numbernäituritel peab numbrite nähtav edasiliikumine toimuma alt üles. Mis tahes astme numbri edasiliikumine peab toimuma ajal, mil vahetult madalama astme number muutub 9st 0ks. Alapunkti c puhul võib väikseimat väärtust näitav trummel liikuda pidevalt. Täiskuupmeetrid peavad olema selgelt tähistatud.

Alapunktide a ja c kohaste näiturite osutid peavad pöörlema päripäeva. Iga skaalajaotise väärtus kuupmeetrites peab olema väljendatud kujul 10n, kusjuures n on positiivne või negatiivne täisarv või null, ja nii, et tekiks järjestikuste kümnendarvude süsteem. Skaala iga osa juures peavad olema järgmised andmed: × 1000; × 100; × 10; × 1; × 0,1; × 0,01; × 0,001.

Mõlemal juhul (nii ringskaalaga osutnäiturid kui ka numbernäiturid):

- tuleb ühiku tähis m3 esitada kas ringskaalal või numbernäidu vahetus läheduses,

- peab kõige kiiremini liikuv skaalaga osa, mis on silmaga loetav ja mida nimetatakse "katseelemendiks", liikuma pidevalt; selle skaalajaotist nimetatakse "taatlusjaotiseks". See katseelement võib olla kinnitatud püsivalt või siis ajutiselt, äravõetavate osade lisamise teel. Need osad ei tohi arvesti mõõtmisomadusi oluliselt mõjutada.

Taatlusjaotis ei tohi olla lühem kui 1 mm ega pikem kui 5 mm. Skaala peab koosnema:

- kas ühepaksustest joontest, mille paksus ei ületa veerandit kahe järjestikuse joone telgede vahekaugusest ja mis erinevad üksnes pikkuse poolest,

- või eri värvi ribadest, mille laius on ühtlane ja võrdne taatlusjaotise pikkusega.

3.6. Taatlusjaotise numbrite arv ja nende väärtused

Näidik peab suutma kuupmeetrites ja nulli tagasi minemata üles märkida sellise mahu, mis vastab vähemalt 1999 töötunnile nimivoolukulu korral.

Taatlusjaotise väärtus peab olema kujul 1 × 10n, 2 × 10n või 5 × 10n. See peab olema piisavalt väike, et taatluse ajal ei oleks mõõtmise ebatäpsus suurem kui 0,5 % (võimalik näiduviga ei ületa poolt väikseima skaalajaotise pikkusest) ja et väikseima voolukulu korral ei kestaks katse kauem kui poolteist tundi.

Et mõõteseadise liikumist oleks näha enne, kui näidik seda selgelt näitab, võib paigaldada lisaseadise (täheke, mõõtemärgiga ketas jne).

3.7. Justeerseadis

Arvestile võib paigaldada justeerseadise, mille abil on võimalik muuta näidatava koguse ja tegelikult läbivoolanud koguse vahelist suhet. See seadis on kohustuslik arvestite puhul, milles kasutatakse vee kiiruse mõju tiivikratta pöörlemisele.

3.8. Kiirendusseadis

Kiirendusseadiste kasutamine arvesti kiiruse suurendamiseks Qmin-ist väiksema voolukulu korral on keelatud.

3.9. Lisaseadmed

Arvestil võib olla impulsigeneraator, tingimusel et see seade ei mõjuta oluliselt arvesti mõõtmisomadusi.

EMÜ tüübikinnitustunnistusega võib ette näha püsivalt kinnitatud või äravõetavate seadmete lisamise, mis võimaldavad arvestit automaatselt taadelda.

IV. MÄRGID JA PEALDISED

4.1. Tunnuspealdised

Kõikidele arvestitele peavad olema loetavalt ja püsivalt märgitud järgmised andmed, mis on kas igaüks eraldi või kõik koos esitatud kestal, näituri plaadil või andmeplaadil:

a) tootja nimi, ärinimi või kaubamärk;

b) mõõtmisklass ja nimivoolukulu Qn kuupmeetrites tunni kohta;

c) valmistusaasta ja kordumatu valmistusnumber;

d) üks või kaks voolusuunda näitavat noolt;

e) EMÜ tüübikinnitusmärk;

f) suurim töörõhk baarides, kui see võib ületada 10 baari;

g) suurim töötemperatuur kujul 90 °C;

h) täht "V" või "H", kui arvesti suudab õigesti toimida üksnes püstasendis (V) või üksnes rõhtasendis (H).

4.2. Taatlusmärgiste paigutus

EMÜ taatlusmärgistele tuleb ette näha koht mõnel olulisel osal (tavaliselt arvesti kestal), mis on näha arvestit lahti võtmata.

4.3. Plommid

Arvesti peab olema varustatud kaitseseadistega, mida saab plommida nii, et arvestit ega selle justeerseadist ei ole võimalik kaitseseadiseid kahjustamata lahti võtta ega muuta ei enne ega pärast veearvesti paigaldamist.

V. EMÜ TÜÜBIKINNITUS

5.1. Menetlus

EMÜ tüübikinnitus toimub kooskõlas direktiiviga 71/316/EMÜ.

5.2. Tüübi katsetamine

Kui taotluse põhjal on kindlaks tehtud, et tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, peab pädev mõõteteenistus tegema laborikatsed järgmistel tingimustel.

5.2.1. Katsetatavate arvestite arv

Tootja esitatavate arvestite arv on esitatud järgmises tabelis:

n3Nimivoolukulu Q, m/h | Arvestite arv |

| | | | |

| | Qn | < | 1,5 | 10 |

1,5 | ≤ | Qn | < | 15 | 3 |

| | Qn | ≥ | 15 | 2 |

Sõltuvalt katsete käigust võib pädev teenistus:

- otsustada kõiki esitatud arvesteid mitte katsetada või

- paluda tootjalt arvesteid lisaks, et katsetamist jätkata.

5.2.2. Rõhk

Punktis 5.2.4 sätestatud mõõtmiskatsete puhul peab rõhk arvesti väljalaskeavas olema piisavalt suur, et vältida kavitatsiooni.

5.2.3. Katseseadmed

Üldiselt tuleb arvesteid katsetada eraldi ja igal juhul nii, et oleks võimalik täpselt kindlaks määrata iga arvesti omadused.

Liikmesriigi mõõteteenistus peab võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et läbivoolanud veekoguse mõõtmisel ei ületa suhteline ebatäpsus 0,3 %, võttes arvesse ka mitmesuguseid paigaldusest tulenevaid vigu.

Rõhu mõõtmisel on suurim lubatud ebatäpsus 5 % ja rõhukao mõõtmisel 2,5 %.

Ühegi katse ajal ei tohi voolukulu suhteline muutus ületada 2,5 % vahemikus Qmin–Qt ja 5 % vahemikus Qt–Qmax.

Suurim lubatud ebatäpsus temperatuuri mõõtmisel on 1 °C.

Asjaomase liikmesriigi mõõteteenistus peab katseseadmed heaks kiitma, olenemata sellest, kus need katsed toimuvad.

5.2.4. Katsed

5.2.4.1. Katsetamise kord

Katsed hõlmavad järgmisi toiminguid, mis sooritatakse esitatud järjekorras:

1. rõhukindluskatse;

2. veakõverate kindlaksmääramine voolukulu põhjal, tehes kindlaks rõhu ja temperatuuri mõju tavaliste paigaldustingimuste korral, mis tootja on asjakohasele arvestitüübile ette näinud (sirged torud enne ja pärast arvestit, ahendid, takistused jne);

3. rõhukadude kindlaksmääramine;

4. kiirendatud kestvuskatse;

5. temperatuurivaheldusele vastupidavuse katse arvestite puhul, mille nimivoolukulu Qn ei ületa 10 m3/h.

5.2.4.2. Katsete kirjeldus

Katsed tuleb teha järgmise korra kohaselt:

- rõhukindluskatse toimub kahes osas temperatuuri 85 ± 5 °C juures:

a) iga arvesti peab lekete ja seintest läbiimbumiseta 15 minutit vastu pidama suurimast töörõhust 1,6 korda suuremale rõhule (vt punkti 4.1 alapunkti f);

b) iga arvesti peab kahjustuste või lukustumiseta ühe minuti vastu pidama suurimast töörõhust kaks korda suuremale rõhule (vt punkti 4.1 alapunkti f);

- veakõverate ja rõhukaoga seotud katsete tulemused peavad andma piisava hulga punkte, et kõveraid oleks võimalik kogu mõõtepiirkonna ulatuses usaldusväärselt joonistada,

- — kiirendatud kestvuskatse toimub järgmise tabeli kohaselt:

Arvesti nimivoolukulu | Katsevoolukulu ja -temperatuur | Katse laad | Katkestuste arv | Pauside kestus | Tööaeg katsevoolukulu korral | Käivitus- ja seiskamisaeg (sekundites) |

Qn ≤ 10 m3/h | Qn ja 50 ± 5 °C | Katkendlik | 100000 | 15 s | 15 s | 0,15 (Qn) [1], kuid vähemalt 1 s |

Qmax ja 85 ± 5 °C | Pidev | | | 100 h | |

Qn > 10 m3/h | Qn ja 50 ± 5 °C | Pidev | | | 500 h | |

Qmax ja 85 ± 5 °C | Pidev | | | 200 h | |

Enne esimest katset ja pärast iga katsesarja tuleb ühtedes ja samades tingimustes kindlaks teha mõõtmisvead vähemalt järgmiste voolukulude korral:

Q

— Q

— 0•5 Q

— Q

max

Igas katses peab arvestist läbivoolav veekogus olema piisav, et taatlusskaala osuti või trummel teeks vähemalt ühe täispöörde ja et kõrvaldada katkendlikkusest tulenevad moonutused,

- temperatuurivaheldusele vastupidavuse katse hõlmab 25 katsetuskäiku järgmiselt:

Veetemperatuur | Voolukulu | Kestus |

85 ± 5 °C | Qmax | 8 min |

— | 0 | 1–2 min |

Külm vesi | Qmax | 8 min |

— | 0 | 1–2 min |

5.2.5. EMÜ tüübikinnituse tingimused

Arvestitüüp kinnitatakse, kui:

a) see vastab käesoleva direktiivi ja selle lisa haldus-, tehnilistele ja mõõtmissätetele;

b) punkti 5.2.4.1 katsed 1, 2 ja 3 näitavad, et selle mõõtmis- ja tehnilised omadused vastavad käesoleva lisa II ja III osale;

c) pärast ühtki kiirendatud kestvuskatset ja temperatuurivaheldusele vastupidavuse katset ei ole algse kõvera suhtes täheldatud vahemikus Qt–Qmax suuremat muutust kui 1,5 % ja vahemikus Qmin–Qt suuremat muutust kui 3 %.

5.3. EMÜ tüübikinnitustunnistus

EMÜ tüübikinnitustunnistusega võidakse ette näha võimalus teha täpsuskatse esmataatlusel külma veega.

Selle võimaluse võib ette näha üksnes juhul, kui EMÜ tüübikinnituseks vajaliku kontrolli ajal on kuuma/külma vee vastavuse uuring võimaldanud teha täpsuskatse külma veega ja osutanud, et selle katse läbinud arvesti ei ületa punktis 2.1 sätestatud lubatud piirvigu.

Sel juhul peab EMÜ tüübikinnitustunnistus sisaldama selle katse kirjeldust ja asjakohaseid nõuded, eelkõige lubatud vigade ja katsevoolukulude kohta.

VI. EMÜ ESMATAATLUS

EMÜ esmataatlus toimub kooskõlas nõukogu direktiiviga 71/316/EMÜ.

6.1. Taatlusmeetodid

EMÜ esmataatlus peab toimuma liikmesriigi mõõteteenistuse heakskiidetud kohas.

Tööruumide ja katseseadmete paigutus peab olema selline, et taatlus oleks ohutu ja usaldusväärne ega põhjustaks katsete eest vastutavale isikule ajakadu. Punkti 5.2.3 nõudeid tuleb täita, välja arvatud temperatuuride kohta, juhul kui katsed tehakse EMÜ tüübikinnitustunnistuse kohaselt külma veega. Katsetuskohas võib luua võimalused katsetada arvesteid sarjakaupa. Kõikide arvestite väljundrõhk peab alati olema piisav, et vältida kavitatsiooni, kusjuures arvestite vahelise vastastikmõju vältimiseks võidakse nõuda erimeetmete võtmist.

Katsestendi võivad kuuluda automaatseadmed, möödavooluklapid, voolukulupiirajad jne, tingimusel et iga taadeldavate arvestite ja mõõtemahutite vaheline katsekontuur on selgelt määratletud ja et selle siserõhukindlust on võimalik igal ajal mõõta.

Kasutada võib mis tahes liiki veevarustussüsteemi, kuid mitme katsekontuuri rööpsel kasutamisel ei tohi esineda punkti 5.2.3 nõuetega vastuolus olevat vastastikmõju.

Kui mõõtemahuti on jagatud mitmeks kambriks, peavad vaheseinad olema piisavalt jäigad tagamaks, et kambri maht ei muutu rohkem kui 0,2 % sõltuvalt sellest, kas kõrvalkambrid on täis või tühjad.

6.2. Katsetamise kord

Arvestid peavad vastama kinnitatud tüübile.

EMÜ esmataatlus hõlmab rõhukindlus- ja täpsuskatset.

6.2.1. Rõhukindluskatse

Rõhukindluskatse võib teha külma veega. See katse peab suurimast töörõhust 1,6 korda suurema rõhu juures kestma ühe minuti. Katse ajal ei tohi esineda arvesti lekkimist ega seintest läbiimbumist.

6.2.2. Täpsuskatse

6.2.2.1. Täpsuskatse kuuma veega

Täpsuskatse tehakse tavaliselt kuuma veega, mille temperatuur on 50 ± 5 °C, ja vähemalt kolmes voolukuluvahemikus:

a) 0,9 Qmax – Qmax;

b) Qt – 1,1 Qt;

c) Qmin – 1,1 Qmin.

Selle katse käigus ei tohi arvesti ületada punktis 2.1 sätestatud lubatud piirvigu.

Kui ilmneb, et kõik vead on sama märgiga, tuleb arvestit justeerida nii, et kõik vead ei ületaks poolt lubatud piirveast.

6.2.2.2. Täpsuskatse külma veega

Kui EMÜ tüübikinnitustunnistus seda ette näeb, võib täpsuskatse teha külma veega. Sel juhul tehakse katse tunnistuses sätestatud korras.

[1] on arv, mis võrdub ühikus m3/h väljendatud Qn-i väärtusega.

--------------------------------------------------