1.   Käesoleva menetluskorra sätted täiendavad ja täpsustavad lepingut, ennekõike selle artiklit 49 ja järgmisi artikleid, mis käsitlevad vahekohtumenetlust.

2.   Käesoleva menetluskorra eesmärk on võimaldada lepinguosalistel lahendada omavahel tekkida võivad vaidlused mõlemat lepinguosalist rahuldaval viisil, kasutades vahekohtumehhanismi.

3.   Kõik lepinguosalised võivad pöörduda vahekohtusse seoses lepingu rakendamisega, et lahendada omavahel tekkida võivad vaidlused.

1.   Vahekohtumenetlus loetakse alanuks kuupäeval, mil teine lepinguosaline ehk lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ja majanduspartnerluslepingu komitee said kätte lepingu artikli 49 lõike 2 kohase vahekohtu moodustamise taotluse.

2.   Käesolevas menetluskorras on teavitamine iga vahekohtumenetlusega seotud taotlus, seisukoht, kirjalik esildis või muu dokument,

3.   Iga teatis edastatakse e-posti või vajaduse korral mõne muu sidevahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline teatis kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.

4.   Kõik teatised saadetakse nii Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile kui ka Côte d’Ivoire’i määratud koordinaatorile.

5.   Vahekohtumenetlusega seotud teatistes esinevate väiksemate kirjavigade parandamiseks võib saata uue teatise, milles on muudatused selgelt märgitud.

6.   Kui teatise kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb päevale, mis on Côte d’Ivoire’is või Euroopa Liidus puhkepäev, võib teatise kätte toimetada järgmisel tööpäeval. Ühtki teatist või taotlust ei loeta kättesaaduks puhkepäeval.

7.   Olenevalt vaidlusaluste küsimuste sisust edastatakse kõikide käesoleva menetluskorra alusel majanduspartnerluslepingu komiteele esitatud taotluste ja teatiste koopiad ka muudele asjaomastele institutsioonilistele organitele.

1.   Kui lepingu artikli 50 alusel valitakse vahekohtunik loosi teel, teatab majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja lepinguosalistele viivitamata loosimise kuupäeva, kellaaja ja koha.

2.   Loosimine toimub lepinguosaliste esindajate juuresolekul.

3.   Majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja teatab igale valitud isikule kirjalikult tema vahekohtunikuks nimetamisest. Iga selline isik kinnitab oma valimisolekust mõlemale lepinguosalisele viie päeva jooksul alates päevast, mil talle nimetamisest teatati.

4.   Vahekohtunikud valitakse loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult välja pakutud isikute hulgast, juhul kui lepingu artiklis 64 osutatud vahekohtunike nimekirja ei ole koostatud või kui see ei sisalda lepingu artikli 50 lõike 2 kohase taotluse esitamise ajal piisavalt nimesid.

1.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas:

2.   Vahekohtunikud ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda sellel kohtumisel telefonitsi või videokonverentsi kaudu.

3.   Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, on vahekohtu pädevus järgmine:

4.   Lepinguosalised teatavad vahekohtule kokkulepitud pädevusest kolme päeva jooksul pärast pädevuses kokkuleppele jõudmist.

1.   Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida oma eesistujale õiguse võtta asjaomases valdkonnas vastu haldus- ja menetlusotsuseid.

2.   Käesoleva menetluskorra artikli 9 kohaselt peavad vahekohtunikud ja kutsutud isikud istungil kohal viibima. Kui lepingus või käesolevas menetluskorras ei ole sätestatud teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva menetluskorra artikli 9 lõike 5 kohaldamist, võib vahekohus teha oma toiminguid telefoni või faksi teel või mis tahes muul viisil, muu hulgas arvuti abil.

3.   Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla.

4.   Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei või delegeerida.

5.   Lepingu artiklite 51 ja 52 kohased vahekohtu järeldused, otsused ja soovitused peaksid võimaluse korral olema tehtud konsensuse alusel; kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, tuleks need vastu võtta häälteenamusega. Vahekohtunikud ei tohi esitada eraldi arvamusi küsimustes, milles ei ole ühehäälselt kokku lepitud.

6.   Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud lepingu V jaotise („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) sätetega, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist vastu võtta sobiva menetluse, mis on nimetatud sätetega kooskõlas ning tagab lepinguosaliste võrdse kohtlemise.

7.   Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetlustähtaega, mis ei ole lepingu V jaotises („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) kehtestatud tähtaeg, või teha muid menetluslikke või halduslikke kohandusi, teatab ta lepinguosalistele kirjalikult muudatuse või kohanduse põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse. Vahekohus võib muudatused või kohandused vastu võtta pärast lepinguosalistega konsulteerimist.

8.   Lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul võib muuta kõiki käesolevas menetluskorras sätestatud tähtaegu. Lepinguosalise taotlusel võib vahekohus muuta menetluses kohaldatavaid tähtaegu.

9.   Lepinguosaliste ühisel taotlusel peatab vahekohus menetluse mis tahes ajal ajavahemikuks, milles lepinguosalised on kokku leppinud, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks.

10.   Menetluse peatamise korral pikendatakse asjakohaseid tähtaegu selle ajavahemiku võrra, mille jooksul vahekohtumenetlus on peatatud. Vahekohus jätkab menetlust mis tahes ajal, kui lepinguosalised esitavad selleks ühise taotluse, või kokkulepitud peatamise aja lõppedes, kui üks lepinguosaline esitab selleks kirjaliku taotluse. Taotlusest teatatakse vahekohtu eesistujale ja asjakohasel juhul teisele lepinguosalisele. Kui vahekohtumenetlus on peatatud pikema aja jooksul kui 12 järjestikust kuud, lõpevad vahekohtu volitused ja vahekohtumenetlus lõpetatakse. Lepinguosalised võivad igal ajal kokku leppida vahekohtumenetluse lõpetamises. Lepinguosalised teatavad sellest kokkuleppest ühiselt vahekohtu eesistujale.

11.   Vahekohtu töö lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi muudes lepingu V jaotise („Vaidluste vältimine ja lahendamine“) kohastes sama küsimust käsitlevates menetlustes.

1.   Kui vahekohtunikul ei ole võimalik menetluses osaleda, ta taandab end või ta tuleb asendada, valitakse talle asendaja kooskõlas lepingu artikliga 50.

2.   Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtunik ei vasta vahekohtunike käitumisjuhendis sätestatud nõuetele ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast päeva, mil ta sai teada asjaoludest, mille alusel eeldatakse, et vahekohtunik ei ole täitnud vahekohtunike käitumisjuhendi nõudeid.

3.   Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega 15 päeva jooksul käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teate saamisest. Lepinguosalised teatavad vahekohtunikule tema väidetavast nõuetele mittevastavusest ja võivad paluda vahekohtunikul võtta meetmeid mittevastavuse kõrvaldamiseks. Samuti võivad nad omavahelisel kokkuleppel asjaomase vahekohtuniku ametist vabastada ja valida uue vahekohtuniku vastavalt lepingu artikli 50 lõikele 2 ja vajaduse korral lepingu artikli 50 lõikele 3.

4.   Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku (välja arvatud eesistuja) asendamise vajaduses kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et küsimus antaks lahendamiseks vahekohtu eesistujale, kelle otsus on lõplik.

5.   Kui vahekohtu eesistuja teeb taotluse põhjal järelduse, et vahekohtunik ei vasta vahekohtunike käitumisjuhendi nõuetele, valitakse uus vahekohtunik vastavalt lepingu artikli 50 lõikele 3.

6.   Kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei vasta vahekohtunike käitumisjuhendis sätestatud nõuetele, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, vabastavad nad vahekohtu eesistuja ametist ja valivad talle asendaja vastavalt lepingu artiklile 50.

7.   Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja asendamise vajaduses kokkuleppele, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et seda küsimust hakkaks arutama isik, kes on kantud lepingu artikli 64 kohaselt koostatud nimekirja, kuhu on kantud isikud, kes on valitud vahekohtu eesistujana tegutsema. Majanduspartnerluslepingu komitee eesistuja valib selle isiku loosi teel. Niimoodi valitud isik otsustab, kas eesistuja vastab vahekohtunike käitumisjuhendi nõuetele või mitte. Tema otsus on lõplik.

8.   Kui otsustatakse, et vahekohtu eesistuja ei vasta vahekohtunike käitumisjuhendi nõuetele, valitakse uus eesistuja vastavalt lepingu artikli 50 lõikele 3.

1.   Vastavalt artikli 5 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud ajakavale ja pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega konsulteerimist teatab vahekohtu eesistuja lepinguosalistele istungi kuupäeva, kellaaja ja toimumiskoha. Menetluse logistika korraldamise eest vastutav lepinguosaline teeb selle teabe üldsusele kättesaadavaks, kui artiklist 11 ei tulene teisiti.

2.   Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Côte d’Ivoire, ja Abidjanis, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit.

3.   Vahekohus võib kokku kutsuda täiendava istungi, kui pooled selles kokku lepivad.

4.   Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal viibima.

5.   Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas menetlus on üldsusele avatud või mitte:

6.   Kumbki lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja füüsilistest isikutest, kes esitavad suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja poolte teistest esindajatest ja nõustajatest, kes istungil osalevad.

7.   Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt kõneaega.

8.   Vahekohus võib igal ajal istungi jooksul esitada mõlemale lepinguosalisele küsimusi.

9.   Vahekohus peab tagama, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele 15 päeva jooksul pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada viie päeva jooksul alates dokumendi edastamisest ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.

10.   Kumbki lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast istungi toimumise kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta vahekohtunikele ja teisele lepinguosalisele täiendavaid kirjalikke esildisi.

1.   Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest.

2.   Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Kumbki lepinguosaline saab võimaluse esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast vastuse kuupäeva.

1.   Mõlemad lepinguosalised ja vahekohus tagavad teise lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja tema poolt konfidentsiaalsena märgitud teabe konfidentsiaalsuse. Kui lepinguosalise esildis vahekohtule sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab ta 15 päeva jooksul asjaomase esildise edastamisest ka esildise mittekonfidentsiaalse versiooni, mille võib avalikustada.

2.   Käesoleva menetluskorra kohaselt ei ole lepinguosalisel keelatud avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet.

3.   Vahekohus peab kinnise istungi, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset äriteavet. Kui istung on kinnine, järgivad lepinguosalised vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet.

1.   Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust ühe lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta.

2.   Vahekohtunik ei või arutada menetluseseme ühtki aspekti ühe või mõlema menetlusosalisega teiste vahekohtunike juuresolekuta.

1.   Lepinguosaliste territooriumil asutatud valitsusvälistel isikutel on õigus esitada vahekohtule amicus curiae esildisi vastavalt lõigetele 2–5.

2.   Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist, on otseselt seotud vahekohtus käsitletava küsimuse arutamisega ja ei ole koos lisadega mingil juhul pikemad kui 15 trükilehekülge.

3.   Esildis peab sisaldama selle koostanud füüsilise või juriidilise isikuga seotud teavet, muu hulgas selle isiku tegevuse laadi ja rahastamise allikaid, ning täpsustama selle isiku huvid vahekohtumenetluses. Esildis koostatakse vastavalt artikli 16 punktidele 1 ja 2 lepinguosaliste poolt valitud keeltes.

4.   Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised võivad vahekohtule märkusi esitada kümne päeva jooksul alates esildise edastamisest.

5.   Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis on käesoleva menetluskorraga kooskõlas. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid.

1.   Kumbki lepinguosaline kannab vahekohtumenetluses osalemise kulud.

2.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vahekohtumenetluse logistilise korraldamise, eelkõige istungite korraldamise eest ning kannab kõik istungi logistilise korraldamisega seotud kulud. Samas tasuvad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt muud vahekohtumenetlusega seotud halduskulud ning vahekohtunike tasu ja kulud ning nende assistentide tasu ja kulud.

1.   Lepingu artikli 50 lõikes 2 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva menetluskorra artikli 5 lõikes 1 osutatud kohtumisel seavad lepinguosalised eesmärgiks kasutada ühise töökeelena üht mõlema lepinguosalise jaoks ühistest ametlikest keeltest.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua ühises töökeeles kokkuleppele, korraldab kumbki lepinguosaline oma kirjalike esildiste tõlkimise teise lepinguosalise valitud keelde, välja arvatud juhul, kui esildised on koostatud ühes WTO töökeeles. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke lepinguosaliste valitud keeltesse.

3.   Vahekohtu aruanded ja otsused koostatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. Kui lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahearuanne ja lõpparuanne ühes WTO töökeeles.

4.   Kõik kulud, mis on seotud vahekohtu otsuse tõlkimisega lepinguosaliste valitud keelde või keeltesse, kannavad lepinguosalised võrdselt.

5.   Käesoleva menetluskorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete täpsuse kohta võivad lepinguosalised märkusi esitada.

6.   Kumbki lepinguosaline kannab ise oma kirjalike esildiste tõlkimise kulud. Vahekohtu otsuse tõlkimise kulud kannavad lepinguosalised võrdselt.

1.   Et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus, peab iga kandidaat ja vahekohtunik

2.   Vahekohtunik ei tohi otse ega kaudselt võtta ühtegi kohustust ega võtta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või näida takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.

3.   Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks. Vahekohtunik hoidub tegevusest, mis võib jätta mulje, et teised isikud saavad teda mõjutada.

4.   Vahekohtunik ei lase rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.

5.   Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või jätta põhjendatult mulje kutse-eetika rikkumisest või erapoolikusest.

1.   Enne lepingu artikli 50 alusel vahekohtunikuks valimise kinnitamist avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või asjaolud, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või tõenäoliselt luua menetluses mulje ebasobivast käitumisest või erapoolikusest.

2.   Seetõttu teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja asjaolud, sealhulgas finantshuvid, ameti- või tööalased või perekondlikud huvid.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohane avalikustamiskohustus on püsiv kohustus, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja asjaolude avalikustamist, mis võivad mõnes menetlusetapis tekkida.

4.   Kandidaat või vahekohtunik edastab majanduspartnerluslepingu komiteele käesoleva tegevusjuhendi tegelikku või võimalikku rikkumist puudutava teabe niipea, kui ta sellest teada saab, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet analüüsida.

1.   Pärast seda, kui vahekohtunikuks valitud kandidaat nõustub enda vahekohtunikuks nimetamisega, saab ta oma ülesandeid täita ning peab seda tegema põhjalikult, tulemuslikult, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse vältel.

2.   Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis on menetluses esitatud ja mis on otsuse tegemiseks vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet kellelegi teisele.

3.   Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tema assistent ja töötajad on tutvunud käesoleva käitumisjuhendi artiklitega 2, 3, 4 ja 6 ning järgivad neid.

1.   Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet muuks otstarbeks kui menetluse huvides, ning ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks.

2.   Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avaldamist vastavalt lepingu artiklile 63.

3.   Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega vahekohtu ühegi liikme seisukohtade kohta.