31.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 193/10

—

võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika arengut alates 2004. aastast ja eelkõige komisjoni eduaruandeid selle rakendamise kohta,

—

võttes arvesse komisjoni ning asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. novembri 2015. aasta ühisteatist Euroopa naabruspoliitika (ENP) läbivaatamise kohta ning nõukogu 14. detsembri 2015. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta,

—

võttes arvesse järjestikuste idapartnerluse tippkohtumiste ühisdeklaratsioone ja täpsemalt viimast, 22. mail 2015 Riias vastu võetud deklaratsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ning vastavalt Ukraina, Gruusia ja Moldova Vabariigi vahel sõlmitud kahepoolseid assotsieerumislepinguid ning nende ajutist kohaldamist,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend,

—

võttes arvesse kodukorda,

A.

arvestades, et idapartnerlus on loonud mõtestatud raamistiku suhete süvendamiseks, poliitilise assotsieerimise kiirendamiseks ja majandusliku integratsiooni edendamiseks ELi ja idapartnerite vahel, toetades poliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke reforme ning hõlbustades lähenemist ELi õigusaktidele ja poliitikale;

B.

arvestades, et idapartnerluse kaudu süvenevad ka partnerite omavahelised suhted ning see aitab kaasa teabe ja kogemuste vahetamisele arvukates reformivaldkondades, samuti ühiste standardite vastuvõtmisele;

C.

arvestades, et igal partnerriigil on suveräänne õigus vabalt valida ambitsioonitase ja eesmärgid, mida ta tahab suhetes Euroopa Liidu ning teiste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega saavutada;

D.

arvestades, et kuuest idapartnerist neli on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed (Armeenia, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina);

E.

arvestades, et suurt osa naabruskonnast mõjutavad jätkuvalt relvastatud või külmutatud konfliktid ja kriisid, mis takistavad majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist ümberkujundamist ning piirkondlikku koostööd, stabiilsust ja julgeolekut;

F.

arvestades, et aastatel 2014–2020 eraldatakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames selle 15,4 miljardi suurusest kogusummast idapoolsete naaberriikide piirkondlikele projektidele 741–906 miljonit eurot; arvestades, et nimetatud rahastamisvahendi kaudu pakutavate muude vahenditega on kaetud kahepoolne koostöö ELi ja naaberriikide vahel ning lõunanaabruse koostöö piirkondlikud projektid piiriülene koostöö;

G.

arvestades, et komisjon teatas oma 18. novembri 2015. aasta teatises Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta kavatsusest viia läbi põhjalik hindamine, et töötada välja võimalused (sh rahastamisvahend), millega saaks paremini ja tõhusamalt leida lahenduse naaberriikide rahalistele vajadustele;

1.

rõhutab, et idapartnerlusriigid on kultuuriliselt ja ajalooliselt tihedalt seotud nii üksteise kui ka Euroopa Liiduga ning jagavad Euroopa pärandit ja väärtusi;

2.

toob esile, et majanduslik integratsioon idapartnerluse riikide vahel on endiselt suhteliselt madalal tasemel; rõhutab veel, et süvendatud turuintegratsioon ELi ja idapartnerluse riikide vahel ergutaks piirkonna majanduskasvu, tooks ka poliitilist kasu ning aitaks kaasa usalduse suurendamisele ja leppimisele piirkonnas;

3.

on seisukohal, et niikaua, kui idapartnerluse peamine eesmärk on partnerite poliitiline ja majanduslik integreerumine ELiga, peaks Euronesti parlamentaarne assamblee suurendama jõupingutusi, et hoogustada partnerriikide omavaheliste sidemete arengut; peab tervitatavaks tõsiasja, et 18. novembri 2015. aasta ühisteatises naabruspoliitika läbivaatamise kohta rõhutatakse vajadust tugevdada naabritevahelisi suhteid, kuid peab siiski kahetsusväärseks vähese tähelepanu pööramist idapartnerluse mitmepoolsele mõõtmele;

4.

kutsub ELi ja Ida-Euroopa partnerriike üles pingutama selle nimel, et töötataks välja konkreetsed meetmed piirkondliku majanduskoostöö tugevdamiseks; on veendunud, et meetmete aluseks peaks olema selliste faktorite analüüs, mis takistavad piirkonnasisese majandusliku integratsiooni, ühiste huvide ja nende alade arengut, mis saaksid sellest arengust kõige enam kasu;

5.

rõhutab, et kahepoolsete põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade loomine Ukraina, Gruusia ja Moldova Vabariigiga on oluline instrument nüüdisaegse, läbipaistva ja prognoositava kaubanduse ning normide ühtlustamise saavutamiseks, samuti välismaiste otseinvesteeringute jaoks, mille tulemuseks on töökohtade loomine ja pikaajaline majanduskasv; on veendunud, et EL ja kolm assotsieerunud idapoolset naaberriiki võiksid kaaluda mitmepoolse mõõtme loomist riikide vahel, kes on allkirjastanud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu, et lõppeesmärgina luua laiem majanduspiirkond, mis tugineb Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadele ja suveräänsete valikute austamisele, nii nagu on märgitud 18. novembri 2015. aasta teatises Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta;

6.

võtab teadmiseks, et partnerriigid võivad majandus- ja kaubandussidemete tugevdamiseks nii ELi kui ka oma naabritega kasutada erinevaid võimalusi; on seisukohal, et siiski on veel ruumi tihedamaks koostööks ELi ja nende partnerriikide vahel, kes ei ole veel sõlminud assotsieerumislepingut ning põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid, seejuures tuleb täiel määral austada iga osapoole rahvusvahelisi kohustusi; rõhutab, et rahvusvaheliste standardite vastuvõtmine, muu hulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade alusel, võib olla tõhus võimalus tehniliste takistuste kõrvaldamiseks; peab sellega seoses tervitatavaks 18. novembri 2015. aasta teatises Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta sisalduvat ettepanekut allkirjastada tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingud, mis võimaldavad tööstustoodete vaba liikumist konkreetsetes sektorites;

7.

juhib tähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopa ning Lääne-Balkani riikide majandusintegratsiooni edukatele näidetele, mis võiksid olla idapartnerlusriikidele eeskujuks majandusintegratsiooni süvendamisel;

8.

rõhutab, et selleks on vaja idapoolsete partnerite ühist poliitilist tahet; kutsub seetõttu idapartnereid üles mõtlema süvendatud koostöö saavutamiseks läbi oma vastastikused suhted; kutsub ELi sellega seoses üles pakkuma teadmisi ja tuge, et aidata oma partneritel otsida uusi võimalusi ühiseks majandusarenguks; on arvamusel, et kasvav lähenemine ja koostöö, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, tehniliste eeskirjade ja vastavushindamise, tolliküsimustes toimuva vastastikuse haldusabi, e-turu ühtlustamise, riigihanke, transpordi-, viisa- ja haridusalaste vahetuste valdkonnas sisaldavad endas suuri võimalusi suurendada heaolu, millest saaksid kasu kõikide partnerriikide elanikud, ning mis lisaks sellele mõjuks positiivselt ka kogu piirkonna ärikliimale ning avardaks ettevõtjate võimalusi väärtusahelates;

9.

rõhutab vabade ja avatud teede tähtsust; rõhutab ka, et transpordi liberaliseerimine on erakordselt oluline riikide jaoks, kes ei oma sadamaid ega muud juurdepääsu merele;

10.

märgib, et EL toetab rahaliselt piirkondlikku integratsiooni, mis kulgeb ELi standarditega ühtlustamise ja parimate tavade kaudu, eelkõige Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vahendusel; juhib tähelepanu asjaolule, et suurem osa Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi eelarvest kasutatakse kahepoolsete suhete arendamiseks ELi ja idapoolsete partnerriikide vahel, ent mõne vahendiga toetatakse ka projekte, mis on seotud Euroopa naabruspoliitikaga tervikuna või käsitlevad konkreetselt idapartnerluse piirkondlikku mõõdet;

11.

võtab teadmiseks praegu idapoolsete naaberriikide piirkondlike programmide raames toimuvad projektid; märgib, et on arusaamatu, mil määral aitavad need programmid kaasa piirkonnasisese integratsiooni süvendamisele; palub seetõttu komisjonil lisada see mõõde oma aruandesse;

12.

peab tervitatavaks tõsiasja, et mitme ELi programmiga püütakse tõsta idapartnerluse riikide regulatiivsete ja tehniliste standardite taset, mis on vajalik selleks, et tekitada majanduskoostöö süvendamise potentsiaal nii idapartnerluse riikide kui ka nende ja ELi liikmesriikide vahel; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles esitama konkreetsemaid ettepanekuid tehnilise abi instrumendi (TAIEX ja mestimine) kaasajastamiseks ja strateegiliseks kooskõlastamiseks, millest anti teada 18. novembri 2015. aasta ühisteatises; on veendunud, et ELi tehnilist abi ei tuleks anda mitte üksnes kahepoolsel, vaid ka mitmepoolsel alusel, et tagada koordineerimine ja aidata kaasa piirkonna ühiste reguleerivate eeskirjade loomisele;

13.

peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon soovib järgmisel aastal rakendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna (DCFTA) rahastu, mille kaudu antakse järgmise kümne aasta jooksul ELi eelarvest toetusi ligi 200 miljoni euro ulatuses; märgib, et eeldatavalt antakse selle vahendiga nendes kolmes idapartnerluse riigis, millel on ELiga süvendatud ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele võimalus teha uusi investeeringuid vähemalt kahe miljardi euro väärtuses; rõhutab, et juurdepääs rahastamisele on VKEde üks peamisi probleeme; kutsub ELi üles tagama vahendite kiire jõudmise VKE-deni, samuti kindlustama, et ELi toetus on soodustatud isikutele selgelt nähtav, ning et VKE-d on nimetatud algatusest teadlikud; kutsub komisjoni üles kaaluma selle vahendi raames toetuste eraldamise võimalust piirkondliku koostöö edendamiseks;

14.

on seisukohal, et ainuüksi ELi toetusest ei piisa, kuna ELi institutsioonid, eelkõige Euroopa Investeerimispank, sõltuvad laenude väljamaksmisel kohalike finantsturgude partnerpankadest; nõuab tungivalt, et partnerriigid viiksid ellu ulatuslikud reformid, mis tagaksid VKE-dele vajalikud turutingimused;

15.

peab tervitatavaks komisjoni koordineeritava idapartnerluse 2. platvormi „Majandusintegratsioon ja lähenemine ELi poliitikale“ jõupingutusi, mis kujutab endast foorumi dialoogiks, mille siht on aidata kaasa vaba turumajanduse arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale arendamisele partnerriikides; kutsub komisjoni üles astuma vajalikke samme, et muuta platvormi volitused tugevamaks ning kujundada need strateegiliseks organiks, mis määrab kindlaks valdkonnad, kus parimate tavade vahetamisest ja standardite lähendamisest saadaks suurimat kasu mitte üksnes majanduslikul integreerumisel ELiga, vaid ka piirkonnasisesel tasandil;

16.

peab tervitatavaks ettepanekut, mille kohaselt EL peaks toetama oma partnereid nende majanduse kaasajastamisel, et saavutada jätkusuutlik majanduskasv, nii nagu on märgitud 18. novembri 2015. aasta ühisteatises; teeb ettepaneku edendada ja jätkata Euroopa naabruspoliitika raames kahepoolsete projektide kontekstis tõhusat koostööd assotsieerumislepingu rakendamiseks liikmesriikide ekspertide abiga;

17.

on veendunud, et Ida-Euroopa partnerriikide parlamendid ja Euroopa Parlament peaksid olema kaasatud sellesse strateegilisemasse lähenemisviisi ning et Euronesti parlamentaarne assamblee võiks anda sellesse väärtusliku panuse;

18.

teeb oma kaaspresidentidele ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile ning Euroopa välisteenistusele ning liikmesriikide ja idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele.