19.3.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/4

---

OHUSTATUD LOODUSLIKE LOOMA- JA TAIMELIIKIDEGA RAHVUSVAHELISE KAUPLEMISE KONVENTSIOON

Alla kirjutatud Washington D.C.-s 3. märtsil 1973

Muudetud Bonnis 22. juunil 1979

Muudetud Gaborones 30. aprillil 1983

KONVENTSIOONIOSALISED,

TUNNISTADES, ET looduslik loomastik ja taimestik oma paljude kaunite ja mitmekesiste vormidega on maa looduslike süsteemide asendamatu osa, mida tuleb kaitsta praeguse ja tulevaste põlvkondade jaoks,

OLLES TEADLIKUD, ET loodusliku loomastiku ja taimestiku esteetiline, teaduslik, kultuuriline, rekreatiivne ja majanduslik väärtus kasvab pidevalt,

TUNNISTADES, ET inimesed ja riigid on ning peaksid olema oma looduslike looma- ja taimeliikide parimad kaitsjad,

TUNNISTADES lisaks sellele, et teatud looduslike looma- ja taimeliikide kaitsmiseks liigse kasutamise eest rahvusvahelises kaubanduses on hädavajalik teha rahvusvahelist koostööd,

OLLES VEENDUNUD, ET vajalike abinõude tarvitusele võtmist ei tohi edasi lükata,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I artikkel

Mõisted

Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevas konventsioonis järgmisi mõisteid:

a)   „liik”– mis tahes liik, alamliik või selle geograafiliselt eraldiseisev populatsioon;

b)   „isend”–

i)	mis tahes elus või surnud loom või taim;

ii)	loomade puhul: I ja II liites loetletud liikide korral nende mis tahes kergesti äratuntav osa või derivaat; III liites nimetatud liikide korral nende mis tahes kergesti äratuntav osa või derivaat, mida on nende liikidega seoses III liites kirjeldatud, ja

iii)	taimede puhul: I liites loetletud liikide korral nende mis tahes kergesti äratuntav osa või derivaat; II ja III liites nimetatud liikide korral nende mis tahes kergesti äratuntav osa või derivaat, mida on nende liikidega seoses II ja III liites kirjeldatud;

c)   „kauplemine”– eksport, reeksport, import ja sissetoomine merest;

d)   „reeksport”– mis tahes eelnevalt imporditud isendi eksport;

e)   „sissetoomine merest”– mitte ühegi riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast merekeskkonnast võetud mis tahes liigi isendite sissevedu riiki;

f)   „teadusasutus”– vastavalt IX artiklile määratud riiklik teadusasutus;

g)   „korraldusasutus”– vastavalt IX artiklile määratud riiklik korraldusasutus;

h)   „konventsiooniosaline”– riik, mille suhtes käesolev konventsioon on jõustunud.

II artikkel

Aluspõhimõtted

1.   I liide sisaldab kõiki väljasuremisohus olevaid liike, mida kauplemine ohustab või võib ohustada. Kauplemist nendesse liikidesse kuuluvate isenditega võib lubada vaid erandlikel tingimustel ning see peab alluma eriti rangetele piirangutele, et mitte ohustada nende liikide edasist püsimajäämist.

2.   II liide sisaldab:

a)	kõiki liike, mis praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid võivad sellesse ohtu sattuda, kui kauplemist nende liikide isenditega pole allutatud rangetele piirangutele, mis hoiaksid ära nende püsimajäämist ohustava kasutamise, ja

b)	teisi liike, mis tuleb allutada piirangutele selleks, et kauplemine käesoleva lõike punktis a osutatud liikide isenditega oleks tõhusa kontrolli all.

3.   III liide sisaldab kõiki liike, mida iga konventsiooniosaline määratleb kui selliseid, mis on tema jurisdiktsiooni all allutatud sellistele piirangutele, mis ennetavad või piiravad nende ekspluateerimist, ning mille puhul kauplemise kontrollimiseks on vaja koostööd teiste konventsiooniosalistega.

4.   Konventsiooniosalised ei luba kauplemist I, II ja III liites nimetatud liikide isenditega, välja arvatud käesoleva konventsiooniga sätestatud juhtudel.

III artikkel

I liites loetletud liikide isenditega kauplemise reguleerimine

1.   Kogu kauplemine I liites loetletud liikide isenditega toimub vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2.   I liites loetletud liikide mis tahes isendi eksportimiseks tuleb eelnevalt anda ja esitada ekspordiluba. Ekspordiluba antakse vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	eksportiva riigi teadusasutus on tunnistanud, et selline eksport ei kahjusta asjaomase liigi püsimajäämist;

b)	eksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et isendi omandamisel pole rikutud selle riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi;

c)	eksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja transporditakse nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk on minimaalne, ja

d)	eksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et on antud luba sellise isendi importimiseks.

3.   I liites loetletud liikide mis tahes isendi importimiseks tuleb eelnevalt anda ja esitada impordiluba ning ühtlasi kas ekspordiluba või reekspordi sertifikaat. Impordiluba antakse ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	importiva riigi teadusasutus on tunnistanud, et import toimub eesmärgil, mis ei kahjusta asjaomaste liikide püsimajäämist;

b)	importiva riigi teadusasutus on veendunud, et elusa isendi eeldatav vastuvõtja on selle majutamiseks ja hooldamiseks sobivalt varustatud, ja

c)	importiva riigi korraldusasutus on veendunud, et isendeid ei hakata kasutama peamiselt kommertseesmärkidel.

4.   I liites loetletud liikide mis tahes isendi reekspordiks tuleb eelnevalt anda ja esitada reekspordi sertifikaat. Reekspordi sertifikaat antakse välja ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	reeksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et isend on riiki toodud käesoleva konventsiooni nõudeid järgides;

b)	reeksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja transporditakse nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk on minimaalne, ja

c)	reeksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et mis tahes elusa isendi importimiseks on antud luba.

5.   I liites loetletud liikide mis tahes isendi sissetoomiseks merest tuleb eelnevalt saada sertifikaat sissetoova riigi korraldusasutuselt. Sertifikaat antakse ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	sissetoova riigi teadusasutus tunnistab, et sissetoomine ei kahjusta asjaomaste liikide püsimajäämist;

b)	sissetoova riigi korraldusasutus on veendunud, et elusa isendi eeldatav vastuvõtja on selle majutamiseks ja hooldamiseks sobivalt varustatud, ja

c)	sissetoova riigi korraldusasutus on veendunud, et isendeid ei hakata kasutama peamiselt kommertseesmärkidel.

IV artikkel

II liites loetletud liikide isenditega kauplemise reguleerimine

1.   Kogu kauplemine II liites loetletud liikide isenditega toimub vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2.   II liites loetletud liikide mis tahes isendi eksportimiseks tuleb eelnevalt saada ja esitada ekspordiluba. Ekspordiluba antakse ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	eksportiva riigi teadusasutus on tunnistanud, et selline eksport ei kahjusta asjaomase liigi püsimajäämist;

b)	eksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et isendi omandamisel ei ole rikutud selle riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi, ja

c)	eksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja transporditakse nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk on minimaalne.

3.   Iga konventsiooniosalise teadusasutus jälgib nii ekspordilubasid, mida see riik on II liites loetletud liikide isendite eksportimiseks välja andnud, kui ka nimetatud isendite tegelikku eksporti. Niipea kui teadusasutus avastab, et mõne sellise liigi isendite eksporti tuleks piirata tagamaks liigi säilimist kogu levikupiirkonnas tasemel, mis on kooskõlas tema kohaga neis ökosüsteemides, kus ta esineb, ja piisavalt kõrgemal tasemest, mille puhul tuleks soovitada tema kandmist I liitesse, soovitab see teadusasutus asjaomasel korraldusasutusel võtta vajalikud meetmed piiramaks antud liigi isendite ekspordilubade väljastamist.

4.   II liites loetletud liikide mis tahes isendi importimiseks tuleb eelnevalt esitada kas ekspordiluba või reekspordi sertifikaat.

5.   II liites loetletud liikide mis tahes isendi reeksportimiseks tuleb eelnevalt saada ja esitada reekspordi sertifikaat. Reekspordi sertifikaat antakse välja ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	reeksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et isend on riiki toodud käesoleva konventsiooni nõudeid järgides, ja

b)	reeksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja transporditakse nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk on minimaalne.

6.   II liites loetletud liikide mis tahes isendi sissetoomiseks merest peab sissetoova riigi korraldusasutus olema eelnevalt väljastanud sertifikaadi. Sertifikaat antakse ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	sissetoova riigi teadusasutus tunnistab, et sissetoomine ei kahjusta asjaomaste liikide püsimajäämist, ja

b)	sissetoova riigi korraldusasutus on veendunud, et mis tahes elusat isendit koheldakse nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise oht oleks minimaalne.

7.   Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud sertifikaate antakse teadusasutuse soovitusel, kes kooskõlastab selle teiste riiklike teadusasutustega või vajadusel rahvusvaheliste teadusasutustega; seda tehakse perioodiliselt mitte harvem kui üks kord aastas ja kõigi isendite suhtes, keda selle perioodi jooksul sisse tuuakse.

V artikkel

III liites loetletud liikide isenditega kauplemise reguleerimine

1.   Kogu kauplemine III liites loetletud liikide isenditega toimub vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2.   III liites loetletud liikide mis tahes isendi eksportimiseks mis tahes riigist, mis on selle liigi kandnud III liitesse, tuleb eelnevalt saada ja esitada ekspordiluba. Ekspordiluba antakse ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	eksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et isendi omandamisel ei ole rikutud selle riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi, ja

b)	eksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et iga elus isend valmistatakse ette ja transporditakse nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk on minimaalne.

3.   Välja arvatud käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud juhtudel tuleb III liites loetletud liikide mis tahes isendi importimiseks eelnevalt esitada päritolusertifikaat, ja juhul, kui imporditakse riigist, mis on asjaomase liigi III liitesse kandnud, ka ekspordiluba.

4.   Kui toimub reeksport ja reeksportiva riigi korraldusasutus annab välja tunnistuse, et antud isendit on selles riigis töödeldud või et seda reeksporditakse, siis importiv riik aktsepteerib seda tunnistust tõendina, et asjaomase isendi puhul on järgitud käesoleva konventsiooni nõudeid.

VI artikkel

Load ja sertifikaadid

1.   III, IV ja V artikli alusel välja antud load ja sertifikaadid peavad vastama käesoleva artikli sätetele.

2.   Ekspordiluba peab sisaldama teavet vastavalt IV liites toodud vormile ja seda võib eksportimisel kasutada ainult kuue kuu jooksul alates loa väljastamise kuupäevast.

3.   Iga luba või sertifikaat peab sisaldama käesoleva konventsiooni nimetust, loa välja andnud korraldusasutuse nime ja teda identifitseerivat pitserit ning korraldusasutuse poolt sellele omistatud kontrollnumbrit.

4.   Iga korraldusasutuse antud loa või sertifikaadi koopia peab olema selgelt markeeritud ainult koopiana ja ühtegi sellist koopiat ei tohi kasutada originaali asemel, välja arvatud lubatud ulatuses.

5.   Igale isendite partiile on vaja eraldi luba või sertifikaati.

6.   Mis tahes isendit importiva riigi korraldusasutus tühistab ja hoiab alles selle isendi ekspordiloa või reekspordi sertifikaadi ning vastava impordiloa, mis on esitatud seoses selle isendi impordiga.

7.   Vajaduse ja võimaluse korral kinnitab korraldusasutus mis tahes isendile selle identifitseerimist hõlbustava tähise. Selles kontekstis tähendab „tähis” mis tahes kustutamatut jäljendit, tinaplommi või muud isendi identifitseerimiseks sobivat vahendit, mis on kavandatud selliselt, et mittevolitatud isikutel oleks seda võimalikult raske jäljendada.

VII artikkel

Erandid ja muud kauplemisega seotud eritingimused

1.   III, IV ja V artikli sätteid ei kohaldata isendite transiitvedudel läbi konventsiooniosalise territooriumi ja nende ümberlaadimisel selle territooriumil ajal, mil isendid viibivad tollikontrollis.

2.   Kui eksportiva või reeksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et isend omandati enne, kui antud isendi suhtes hakati kohaldama käesoleva konventsiooni nõudeid, siis selle isendi suhtes ei kohaldata III, IV ja V artikli sätteid, kui korraldusasutus annab välja sellekohase sertifikaadi.

3.   III, IV ja V artikli sätteid ei kohaldata isendite suhtes, mis on isiklikus või mõne majapidamise omanduses. Sellised erandid ei kehti juhul kui:

a)	on tegemist I liites loetletud liikide isenditega ning omanik on nad hankinud väljaspool oma tavalist asukohariiki ja neid imporditakse sellesse riiki, või

b)

on tegemist II liites loetletud liikide isenditega ning: i) omanik on nad hankinud väljaspool oma tavalist asukohariiki ja riigist, kus sellised isendid on loodusest eemaldatud; ii) neid imporditakse omaniku asukohariiki ja iii) riik, kus sellised isendid loodusest eemaldati, nõuab eelnevat ekspordiluba enne selliste isendite mis tahes eksporti,

välja arvatud juhud, kus korraldusasutus on veendunud, et isendid on hangitud enne käesoleva konventsiooni sätete laienemist sellistele isenditele.

4.   I liites loetletud loomaliikide isendeid, keda on kommertseesmärkidel vangistuses kasvatatud, või I liites loetletud taimeliikide isendeid, mida on kommertseesmärkidel kunstlikult paljundatud, tuleb käsitleda II liites loetletud liikide isenditena.

5.   Kui eksportiva riigi korraldusasutus on veendunud, et mõnda loomaliigi isendit on kasvatatud vangistuses või mõnda taimeliigi isendit on kunstlikult paljundatud või see on sellise looma või taime osa või sellest tuletatud, tuleb korraldusasutuse vastavat sertifikaati aktsepteerida III, IV ja V artiklis nõutud mis tahes loa või sertifikaadi asemel.

6.   III, IV ja V artikli sätteid ei kohaldata korraldusasutuse poolt väljastatud või sellelt heakskiidu saanud etiketti kandvate herbaariumieksemplaride, teiste muuseumidele määratud säilitatud, kuivatatud või vedelikku paigutatud isendite ja elusa taimmaterjali mittekaubanduslike laenude, annetuste või vahetuste suhtes, mida teostatakse teadlaste või nende riigi korraldusasutuse poolt registreeritud teadusasutuste vahel.

7.   Mis tahes riigi korraldusasutus võib loobuda III, IV ja V artikli sätete kohaldamisest ning lubada ilma lubade või sertifikaatideta liikumist selliste isendite puhul, mis moodustavad osa rändloomaaiast, tsirkusest või loomade tsirkusest, taimede näitusest või mõnest muust rändnäitusest eeldusel, et:

a)	eksportija või importija registreerib selliste isendite täielikud andmed asjaomases korraldusasutuses;

b)	isendid kuuluvad ühte käesoleva artikli lõigetes 2 või 5 määratletud kategooriatest ja

c)	korraldusasutus on veendunud, et iga elusat isendit transporditakse ja hooldatakse nii, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise risk oleks minimaalne.

VIII artikkel

Meetmed, mida konventsiooniosalistel tuleb rakendada

1.   Konventsiooniosalised rakendavad vajalikke meetmeid, et jõustada käesoleva konventsiooni sätteid ja peatada konventsioonivastane kauplemine isenditega. Need meetmed sisaldavad:

a)	karistusi selliste isenditega kauplemise või nende omamise või mõlema eest ja

b)	selliste isendite konfiskeerimist või eksportivale riigile tagastamist.

2.   Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 toodud meetmetele võib konventsiooniosaline vajaduse korral ette näha mis tahes sisemisi makseid, et katta kulusid, mis tulenevad isendi konfiskeerimisest käesoleva konventsiooni sätteid eirava kauplemise korral.

3.   Konventsiooniosalised kindlustavad oma võimaluste piires, et isendid läbiksid kõik kauplemiseks nõutavad formaalsused võimalikult ruttu. Hõlbustamaks formaalsuste läbiviimist, võib iga konventsiooniosaline määrata sisse- ja väljaveo sadamad, kuhu isendid tuleb tollikontrolliks esitada. Edaspidi tagavad konventsiooniosalised, et kõigi elusate isendite eest hoolitsetakse kogu nende transiitveo, kinnipidamise või edasisaatmise ajal korralikult ja nii, et nende vigastamise ja kahjustamise või julma kohtlemise oht oleks minimaalne.

4.   Kui elus isend konfiskeeritakse vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 toodud meetmetele, siis:

a)	usaldatakse isend konfiskeeriva riigi korraldusasutuse kätte;

b)	pärast konsulteerimist eksportiva riigiga tagastab korraldusasutus isendi sellele riigile viimase kulul või saadab päästekeskusesse või muusse sellisesse kohta, mida korraldusasutus peab kohaseks ja käesoleva konventsiooni eesmärkidega kokku sobivaks, ja

c)	korraldusasutus võib küsida nõu teadusasutuselt või võib, kui ta seda vajalikuks peab, konsulteerida sekretariaadiga, et hõlbustada otsuse tegemist, sealhulgas päästekeskuse või muu koha valiku suhtes, vastavalt käesoleva lõike punktile b.

5.   Päästekeskus, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 4, tähendab asutust, mille korraldusasutus on määranud elusate isendite, eriti konfiskeeritud isendite heaolu eest hoolitsema.

6.   Iga konventsiooniosaline peab registrit I, II ja III liites loetletud liikide isenditega kauplemise kohta ning see peab hõlmama:

a)	eksportijate ja importijate nimesid ja aadresse ning

b)	antud lubade ja sertifikaatide numbreid ja tüüpe; riikide nimesid, kellega sellist kauplemist esines; isendite arvu või hulka ja tüüpe; liikide nimesid nii, nagu nad on kirjas I, II ja III liites, ja kus võimalik, kõnealuste isendite suurust ja sugu.

7.   Iga konventsiooniosaline koostab perioodilisi aruandeid käesoleva konventsiooni täitmise kohta ja edastab sekretariaadile:

a)	aastaaruande, mis sisaldab käesoleva artikli lõike 6 punktis b esitatud teabe kokkuvõtet, ja

b)	iga kahe aasta tagant aruande õigus- ja haldusnormidest, mida on rakendatud käesoleva konventsiooni sätete jõustamiseks.

8.   Teave, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 7, peab olema üldsusele kättesaadav, kui see ei ole vastuolus kõnealuse konventsiooniosalise seadustega.

IX artikkel

Korraldus- ja teadusasutused

1.   Iga konventsiooniosaline määrab käesoleva konventsiooni täitmiseks:

a)	ühe või mitu korraldusasutust, kes on pädevad konventsiooniosalise nimel välja andma lubasid või sertifikaate, ja

b)	ühe või mitu teadusasutust.

2.   Riik, andes hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja, teatab hoiulevõtja valitsusele selle korraldusasutuse nime ja aadressi, kes on volitatud pidama ühendust teiste konventsiooniosaliste ja sekretariaadiga.

3.   Kõigist muudatustest käesoleva artikli sätete kohaselt tehtud määramistes või volitamistes peab asjaomane konventsiooniosaline teatama sekretariaadile, kes edastab selle teabe teistele konventsiooniosalistele.

4.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud korraldusasutused peavad sekretariaadi või teise konventsiooniosalise korraldusasutuse nõudmisel saatma templite, pitsatite või muude vahendite jäljendid, mida kasutatakse lubade või sertifikaatide kinnitamiseks.

X artikkel

Kauplemine konventsiooniga mitteühinenud riikidega

Kui eksport või reeksport toimub sellisesse riiki või import sellisest riigist, mis ei ole käesoleva konventsiooniga ühinenud, siis võib mis tahes konventsiooniosaline aktsepteerida käesoleva konventsiooni nõudeid lubade ja sertifikaatide kohta üldjuhul järgiva riigi pädevate asutuste antud samasisulisi dokumente.

XI artikkel

Konventsiooniosaliste konverents

1.   Sekretariaat kutsub konventsiooniosaliste konverentsi kokku hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva konventsiooni jõustumist.

2.   Kui konverents ei ole otsustanud teisiti, kutsub sekretariaat seejärel korralised koosolekud kokku vähemalt üks kord iga kahe aasta jooksul ja erakorralised koosolekud vähemalt 1/3 konventsiooniosaliste kirjalikul nõudmisel.

3.   Nii korralistel kui ka erakorralistel koosolekutel vaatavad konventsiooniosalised üle käesoleva konventsiooni täitmise ja võivad:

a)	vajaduse korral teha selliseid korraldusi, mis võimaldavad sekretariaadil täita oma kohustusi ja võtta vastu finantssätteid;

b)	vastavalt XV artiklile läbi vaadata ja vastu võtta muudatusi I ja II liites;

c)	vaadata üle edusammud, mis on tehtud I, II ja III liites loetletud liikide taastamisel ja kaitsmisel;

d)	vastu võtta ja läbi vaadata sekretariaadi või konventsiooniosaliste esitatud aruandeid ja

e)	vajaduse korral teha soovitusi käesoleva konventsiooni tõhusamaks täitmiseks.

4.   Igal korralisel koosolekul võivad konventsiooniosalised kindlaks määrata vastavalt käesoleva artikli lõike 2 sätetele toimuva järgmise korralise koosoleku aja ja koha.

5.   Igal koosolekul võivad konventsiooniosalised kindlaks määrata ja vastu võtta koosoleku protseduurireeglid.

6.   ÜRO, tema spetsialiseeritud asutused ja Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA), samuti mis tahes käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riik võib osaleda konverentsil vaatlejana, kellel on õigus küll osaleda, kuid mitte hääletada.

7.   Kõik järgmistesse kategooriatesse kuuluvad loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisele, säilitamisele või majandamisele spetsialiseerunud organisatsioonid ja asutused, kes on teavitanud sekretariaati oma soovist saata konverentsi kohtumistele vaatlejatena oma esindajaid, lubatakse vaatlejatena osalema, välja arvatud juhul, kui vähemalt 1/3 konventsiooniosalistest on selle vastu:

a)	valitsustevahelised või valitsusvälised rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused, samuti riigiasutused ja organisatsioonid ning

b)	siseriiklikud valitsusvälised organisatsioonid ja ühendused, mis on saanud sellekohased volitused oma asukohariikidelt.

Kui vaatlejad on kord vastu võetud, on neil õigus osaleda, kuid mitte hääletada.

XII artikkel

Sekretariaat

1.   Käesoleva konventsiooni jõustumisel moodustab ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor sekretariaadi. Tegevdirektori poolt vajalikuks peetud ulatuses ning viisil võivad teda selles abistada sobivad valitsustevahelised või valitsusvälised rahvusvahelised või riiklikud asutused ja organisatsioonid, kes on spetsialiseerunud loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisele, säilitamisele ja majandamisele.

2.   Sekretariaadi ülesanded on järgmised:

a)	korraldada ja teenindada konventsiooniosaliste koosolekuid;

b)	täita talle käesoleva konventsiooni XV ja XVI artikliga pandud kohustusi;

c)

teostada teaduslikke ja tehnilisi uuringuid vastavalt konventsiooniosaliste poolt konverentsil kinnitatud programmidele, aitamaks kaasa käesoleva konventsiooni täitmisele, sealhulgas uuringuid, mis käsitlevad elusisendite sobiva ettevalmistuse ja transpordi standardeid ning isendite identifitseerimisvõimalusi;

d)	läbi vaadata konventsiooniosaliste aruandeid ja nõuda neilt lisateavet, mis on vajalik, et kindlustada käesoleva konventsiooni täitmine;

e)	juhtida konventsiooniosaliste tähelepanu kõigele, mis on seotud käesoleva konventsiooni eesmärkidega;

f)	perioodiliselt välja anda ja konventsiooniosalistele jagada I, II ja III liite kehtivaid väljaandeid koos teabega, mis aitab identifitseerida nendes liidetes loetletud liikide isendeid;

g)	valmistada konventsiooniosaliste jaoks ette aastaaruandeid oma tööst ja käesoleva konventsiooni täitmisest ning teisi aruandeid, mida konventsiooniosaliste kohtumistel võidakse nõuda;

h)	anda soovitusi käesoleva konventsiooni eesmärkide ja sätete täitmiseks, kaasa arvatud teadusliku või tehnilise teabe vahetus;

i)	täita mis tahes muid konventsiooniosaliste antud ülesandeid.

XIII artikkel

Rahvusvahelised meetmed

1.   Kui sekretariaat on saadud teabe põhjal kindlaks teinud, et mõne I või II liites loetletud liigi isendeid on kauplemisel koheldud ebasoodsalt või käesoleva konventsiooni sätteid pole piisava tõhususega järgitud, edastab ta sellise teabe asjaomase konventsiooniosalise või riikide volitatud korraldusasutusele.

2.   Kui konventsiooniosaline saab käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud teate, teavitab ta viivitamatult sekretariaati niivõrd, kui seadus seda lubab, kõigist asjasse puutuvatest faktidest ja teeb vajaduse korral ettepaneku heastavateks meetmeteks. Kui konventsiooniosaline peab vajalikuks asja uurida, viib sellise uurimise läbi üks või mitu isikut, kes on saanud konventsiooniosaliselt selleks selgesõnalised volitused.

3.   Konventsiooniosaliselt saadud või vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 teostatud uurimise tulemusel saadud teave vaadatakse läbi konventsiooniosaliste järgmisel konverentsil, mis võib anda mis tahes soovitusi, mida ta kohaseks peab.

XIV artikkel

Mõju siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele konventsioonidele

1.   Käesoleva konventsiooni sätted ei piira mingil moel konventsiooniosaliste õigust vastu võtta:

a)	rangemaid siseriiklikke meetmeid I, II ja III liites loetletud liikide isenditega kauplemise, nende omandamise või transportimise tingimuste kohta või sellise tegevuse täieliku keelustamise kohta, või

b)	siseriiklikke meetmeid, millega kitsendatakse või keelustatakse I, II või III liites loetlemata liikidega kauplemist, nende omandamist või transportimist.

2.   Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta mingil moel siseriiklike meetmete sätteid või konventsiooniosaliste kohustusi, mis tulenevad mis tahes lepingust, konventsioonist või rahvusvahelisest kokkuleppest ning seonduvad isenditega kauplemise, nende omandamise või transportimise teiste aspektidega ja mis konventsiooniosalise suhtes kehtivad või võivad kehtima hakata, kaasa arvatud kõik meetmed, mis on seotud tolli, tervishoiu, veterinaaria või taimekarantiiniga.

3.   Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta mingil moel nende lepingute, konventsioonide või rahvusvaheliste kokkulepete tingimusi või neist tulenevaid kohustusi, mille on sõlminud või võivad sõlmida riigid, kes on sõlminud üldise või piirkondliku kaubanduskokkuleppe, mis kehtestab või säilitab ühise tollikontrolli välispiiridel ja kaotab tollikontrolli konventsiooniosaliste vahel, niivõrd kui see puudutab kauplemist selles kokkuleppes osalevate riikide vahel.

4.   Kui käesolevas konventsioonis osalev riik osaleb ka mingis teises lepingus, konventsioonis või rahvusvahelises kokkuleppes, mis on käesoleva konventsiooni kehtima hakkamisel jõus ja mille nõuded kaitsevad II liites nimetatud mereliike, siis ta vabastatakse kohustusest, mida käesolev konventsioon temalt nõuab, kui ta kaupleb II liites loetletud liikide isenditega, keda veetakse selles riigis registreeritud laevadega ja vastavuses nimetatud teiste lepingute, konventsioonide või rahvusvaheliste kokkulepete sätetega.

5.   Olenemata III, IV ja V artikli sätetest nõutakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 veetavate isendite eksportimisel ainult sissetoova riigi korraldusasutuse sertifikaati selle kohta, et isendi vedu on kooskõlas teise asjaomase lepingu, konventsiooni või rahvusvahelise kokkuleppe sätetega.

6.   Käesolev konventsioon ei takista millegagi ÜRO Mereõiguse Konverentsi mereõiguse kodifitseerimist ja arendamist vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 2750 C (XXV) ega kahjusta ühegi riigi praegusi või tulevasi nõudeid ja õigusalaseid seisukohti, mis seonduvad mere- ja loodusõiguse ning ranniku- ja lipuriigi pädevuse laadi ja ulatusega.

XV artikkel

I ja II liite muudatused

1.   Konventsiooniosaliste konverentsi koosolekutel tehakse muudatusi I ja II liitesse järgmistel tingimustel:

a)

iga konventsiooniosaline võib paluda, et tema muudatusettepanekud I ja II liite kohta võetaks arutusele järgmisel koosolekul. Muudatusettepanekute tekst tuleb esitada sekretariaadile vähemalt 150 päeva enne koosolekut. Sekretariaat konsulteerib muudatuste osas teiste konventsiooniosaliste ja asjast huvitatud organisatsioonidega vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktidele b ja c ning teatab tulemustest kõikidele konventsiooniosalistele hiljemalt 30 päeva enne koosolekut;

b)

muudatusettepanekud võetakse vastu juhul, kui 2/3 konventsiooniosaliste esindajatest on kohal ja võtavad hääletamisest osa. „Konventsiooniosalised on kohal ja võtavad hääletamisest osa” tähendab seda, et konventsiooniosalised on kohal ja hääletavad kas poolt või vastu. Konventsiooniosalisi, kes ei võta hääletamisest osa, ei arvata muudatusettepaneku vastuvõtmiseks vajaliku 2/3 hulka;

c)	koosolekul vastu võetud muudatusettepanekud jõustuvad kõigi konventsiooniosaliste jaoks 90 päeva pärast koosolekut, välja arvatud need osalised, kes teevad reservatsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

2.   Konventsiooniosaliste konverentside vahelisel perioodil kohaldatakse I ja II liitesse tehtavate muudatuste suhtes järgmisi sätteid:

a)	vastavalt käesolevas lõikes kehtestatud korrale võib iga konventsiooniosaline koosolekutevahelisel ajal arutamiseks esitada posti teel I ja II liite muudatusettepanekuid;

b)

mereliikide puhul saadab sekretariaat muudatusettepaneku teksti konventsiooniosalistele otsekohe pärast selle saamist. Sekretariaat konsulteerib ka valitsustevaheliste organisatsioonidega, mille tegevussfäär hõlmab neid liike, eriti teaduslike andmete saamiseks, mida need organisatsioonid on võimelised esitama, ning kõigi asjaomaste organisatsioonide kehtestatud kaitsemeetodite koordineerimise tagamiseks. Sekretariaat tutvustab konventsiooniosalistele niipea kui võimalik mainitud organisatsioonide seisukohti ja neilt saadud andmeid, samuti enda järeldusi ja soovitusi;

c)	liikide puhul, mis ei ole mereliigid, saadab sekretariaat muudatusettepanekute tekstid nende saabumisel viivitamatult konventsiooniosalistele ja teatab seejärel niipea kui võimalik omapoolsetest soovitustest;

d)

kõik konventsiooniosalised võivad 60 päeva jooksul alates sellest kuupäevast, kui sekretariaat saatis oma soovitused konventsiooniosalistele vastavalt käesoleva lõike punktile b või c, edastada sekretariaadile kõik kommentaarid muudatusettepanekute kohta koos kõigi sinna juurde kuuluvate teaduslike andmete ja teabega;

e)	sekretariaat saadab kõik saabunud vastused koos omapoolsete soovitustega viivitamatult konventsiooniosalistele;

f)

kui sekretariaat ei ole esitatud muudatusettepaneku kohta 30 päeva jooksul alates sellest kuupäevast, mil vastused ja soovitused vastavalt käesoleva lõike punktile e laiali saadeti, saanud ühtegi vastuväidet, jõustub muudatus 90 päeva pärast kõigi konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud nende suhtes, kes tegid reservatsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 3;

g)	kui sekretariaat saab vastuväite mis tahes konventsiooniosaliselt, esitatakse muudatusettepanek hääletamiseks posti teel vastavalt käesoleva lõike punktidele h, i ja j;

h)	sekretariaat teatab konventsiooniosalistele, et teatis vastuväitest on kätte saadud;

i)	kui sekretariaat ei saa 60 päeva jooksul alates käesoleva lõike punkti h kohase teatamise kuupäevast vähemalt pooltelt konventsiooniosalistelt poolt-, vastu- või erapooletuid hääli, esitatakse muudatusettepanek konverentsi järgmisele koosolekule edasiseks arutamiseks;

j)	eeldusel, et hääled saadakse pooltelt konventsiooniosalistelt, võetakse muudatus vastu poolt või vastu hääletanud konventsiooniosaliste 2/3 häälteenamusega;

k)	sekretariaat teatab kõigile konventsiooniosalistele hääletamise tulemusest;

l)	kui esitatud muudatus võetakse vastu, jõustub see 90 päeva pärast sekretariaadi teatise kuupäeva kõigi konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud need, kes teevad reservatsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis c ja lõike 2 punktis l ettenähtud 90 päeva jooksul võib iga konventsiooniosaline, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtja valitsusele, teha muudatuse suhtes reservatsiooni. Kuni sellist reservatsiooni ei ole tühistatud, loetakse asjaomane konventsiooniosaline kõnealuste liikidega kauplemisel käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riigiks.

XVI artikkel

III liide ja selle muudatused

1.   Kõik konventsiooniosalised võivad ükskõik millal esitada sekretariaadile nimekirja liikidest, mida nad oma jurisdiktsiooni piires peavad II artikli lõike 3 alla kuuluvateks. III liide sisaldab sellesse liitesse kandmiseks liike esitavate konventsiooniosaliste nimesid, esitatud liikide teaduslikke nimetusi ja kõigi nende loomade või taimede osi või derivaate, mida on määratletud seoses I artikli punktis b mainitud liikidega.

2.   Sekretariaat teatab konventsiooniosalistele viivitamatult igast nimekirjast, mis on esitatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. Nimekiri jõustub III liite osana 90 päeva pärast sellist teavitamist. Iga konventsiooniosaline võib igal ajal pärast nimekirjast teatamist esitada hoiulevõtja valitsusele kirjaliku reservatsiooni mis tahes liigi või osa või derivaadi suhtes ja kuni sellist reservatsiooni pole tühistatud, loetakse asjaomane konventsiooniosaline kõnealuste liikide, osade või derivaatidega kauplemisel käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riigiks.

3.   Konventsiooniosaline, kes on esitanud mõne liigi III liitesse lülitamiseks, võib taotluse ükskõik millal tühistada, teatades sellest sekretariaadile, kes omakorda teavitab sellest kõiki konventsiooniosalisi. Tühistamine jõustub 30 päeva pärast teatamise kuupäeva.

4.   Iga konventsiooniosaline, kes esitab nimekirja vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, edastab sekretariaadile koopia kõigist kohalikest seadustest ja määrustest, mida kohaldatakse selliste liikide kaitseks, koos kõigi tõlgendustega, mida konventsiooniosaline peab vajalikuks või mida nõuab sekretariaat. Niikaua, kuni kõnealune liik on kantud III liitesse, esitab konventsiooniosaline kõik ülalmainitud seaduste ja määruste muudatused või kõik uued tõlgendused nii, nagu nad on vastu võetud.

XVII artikkel

Konventsiooni muudatused

1.   Käesoleva konventsiooni muudatuste arutamiseks ja vastuvõtmiseks kutsub sekretariaat vähemalt 1/3 konventsiooniosaliste kirjalikul nõudmisel kokku konventsiooniosaliste konverentsi erakorralise koosoleku. Sellised muudatused võetakse vastu kohal olevate ja hääletavate konventsiooniosaliste 2/3 häälteenamusega. „Konventsiooniosalised on kohal ja võtavad hääletamisest osa” tähendab seda, et konventsiooniosalised on kohal ja hääletavad kas poolt või vastu. Konventsiooniosalisi, kes ei võta hääletamisest osa, ei arvata muudatusettepaneku vastuvõtmiseks vajaliku 2/3 hulka.

2.   Sekretariaat edastab kõigile konventsiooniosalistele kõigi muudatusettepanekute tekstid hiljemalt 90 päeva enne koosolekut.

3.   Muudatus jõustub nende konventsiooniosaliste suhtes, kes on selle vastu võtnud, 60 päeva pärast seda, kui 2/3 konventsiooniosalistest on andnud muudatuse vastuvõtmise dokumendi hoiule hoiulevõtja valitsusele. Seejärel jõustub muudatus kõigi teiste konventsiooniosaliste suhtes 60 päeva pärast seda, kui konventsiooniosalised on andnud oma muudatuse vastuvõtmise dokumendi hoiule.

XVIII artikkel

Vaidluste lahendamine

1.   Kõik vaidlused, mis võivad tekkida kahe või enama konventsiooniosalise vahel käesoleva konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel, lahendatakse vaidlevate konventsiooniosaliste vaheliste läbirääkimiste teel.

2.   Kui vaidlust ei suudeta käesoleva artikli lõike 1 kohaselt lahendada, võivad konventsiooniosalised vastastikusel kokkuleppel esitada vaidluse lahendamiseks vahekohtule, eelkõige Haagis asuvale Alalisele Vahekohtule, ning vahekohtu otsus on vaidluse esitanud konventsiooniosalistele siduv.

XIX artikkel

Allakirjutamine

Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud Washingtonis kuni 30. aprillini 1973 ja seejärel Bernis kuni 31. detsembrini 1974.

XX artikkel

Ratifitseerimine, vastuvõtmine, heakskiitmine

Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Šveitsi Konföderatsiooni valitsusele, kes on hoiulevõtja valitsuseks.

XXI artikkel

Ühinemine

1.   Käesolev konventsioon on ühinemiseks avatud määramata ajaks. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtja valitsusele.

2.   Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks suveräänsetest riikidest koosnevatele piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, kellel on pädevus pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle ning neid sõlmida ja rakendada neile liikmesriikide poolt üle antud ning käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes.

3.   Selline organisatsioon teatab oma ühinemiskirjades oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Samuti teatavad need organisatsioonid hoiulevõtja valitsusele kõikidest olulistest muudatustest oma pädevuse ulatuses. Hoiulevõtja valitsus saadab konventsiooniosalistele piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide teated nende pädevuse kohta käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes ja selle muudatused.

4.   Sellistel piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel on oma pädevuse piires õigused ja kohustused, mis käesoleva konventsiooni järgi kuuluvad nende liikmesriikidele, kes on käesoleva konventsiooni osalised. Sellisel juhul ei saa nende organisatsioonide liikmesriigid neid õigusi eraldi kasutada.

5.   Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel on oma pädevusse kuuluvates küsimustes nii palju hääli, kui palju nende liikmesriike on käesoleva konventsiooniga ühinenud. Sellised organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid seda õigust kasutavad, ning vastupidi.

6.   Mis tahes viidet „konventsiooniosalisele” käesoleva konventsiooni artikli 1 punkti h tähenduses, „riigile/riikidele” või konventsiooni „osalisriigile/osalisriikidele” käsitatakse viitena mis tahes piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonile, kellel on pädevus pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle ning neid sõlmida ja rakendada käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes.

XXII artikkel

Jõustumine

1.   Käesolev konventsioon jõustub 90 päeva pärast kümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist hoiulevõtja valitsusele.

2.   Iga riigi suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva konventsiooni või ühineb sellega pärast kümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmist, jõustub käesolev konventsioon 90 päeva pärast selle riigi ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmist.

XXIII artikkel

Reservatsioonid

1.   Üldist laadi reservatsioonid ei ole konventsiooni sätteile lubatud. Konkreetseid reservatsioone võib teha vastavalt käesolevale artiklile ning XV ja XVI artiklile.

2.   Iga riik võib oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes teha reservatsioone seoses järgmisega:

a)	kõik I, II või III liites loetletud liigid või

b)	kõik seoses III liites loetletud liikidega määratletud osad või derivaadid.

3.   Seni, kui konventsiooniosaline ei tühista vastavalt käesolevale artiklile tehtud reservatsiooni, käsitatakse teda kui riiki, kes ei ole käesoleva konventsiooni osaline kauplemisel nimetatud liikide, osade või derivaatidega, mille kohta on tehtud reservatsioon.

XXIV artikkel

Denonsseerimine

Konventsiooniosaline võib igal ajal käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtja valitsusele. Denonsseerimine jõustub 12 kuud pärast seda, kui hoiulevõtja valitsus on vastava teate saanud.

XXV artikkel

Hoiulevõtja

1.   Käesoleva konventsiooni originaal, mille hiina-, hispaania- inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule hoiulevõtja valitsusele, kes saadab käesoleva konventsiooni kinnitatud koopiad kõigile allakirjutanud või ühinemiskirja esitanud riikidele.

2.   Hoiulevõtja valitsus teavitab kõiki allakirjutanud ja ühinevaid riike ning sekretariaati igast allakirjutamisest, ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmisest, käesoleva konventsiooni jõustumisest, selle muudatustest, reservatsioonide jõustumisest ja tühistamisest ning denonsseerimise teatavakstegemisest.

3.   Niipea kui käesolev konventsioon jõustub, annab hoiulevõtja valitsus selle kinnitatud koopia üle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102.

---