22007A1217(03)

20071115

Protokoll,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelises Madagaskari rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2007 on järgmised:

- siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni 1. lisas):

- tuunikülmutusseinerid: 43 laeva;

- triivõngejadaga kalapüügilaevad tonnaažiga üle 100 GT: 50 [1] laeva;

- triivõngejadaga kalapüügilaevad tonnaažiga kuni 100 GT: 26 laeva;

- põhjalähedased liigid: 5 laeva õngejadaga katsepüügiks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Madagaskari püügivööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel Madagaskari poolt väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2

Rahaline toetus — makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab artiklis 1 osutatud ajavahemikku, toetuse selle osa suuruseks on 864500 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 13300 tonni aastas, ja erisummast, mille suuruseks on 332500 eurot aastas ja mis on määratud Madagaskari kalanduspoliitika elluviimiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatuks osaks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 7 kohaselt.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kogusuurus on 1197000 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevad ületavad neile Madagaskari vetes kehtestatud püügikoguse, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (2394000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 31. detsembril 2007 ja järgmised 28. veebruaril 2008., 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal.

6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 7 toodud tingimustel Madagaskari ametiasutuste ainupädevuses.

7. Rahaline toetus kantakse Madagaskari keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele. Panga andmed: Agence Comptable Centrale du Trésor public domicilié à la banque Centrale de Madagaskar Antaninarenina-Antananarivo-Madagaskar — arve number: 213 101 000 125 TP EUR.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas — teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Madagaskari vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ja Madagaskar jälgida kalavarude seisundi arengut Madagaskari püügivööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama alampiirkonna tasemel koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) ja India Ookeani Komisjoni (IOC) raames.

4. Vastavalt kokkuleppe artiklile 4 peavad pooled India ookeani tuunikomisjoni (IOTC) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel üksteisega kokkuleppe artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral teaduskohtumise järgselt ning vajaduse korral alampiirkonna tasemel ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste vabatahtlik läbivaatamine

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel, et artikli 3 lõikes 4 nimetatud teadusliku nõupidamise järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Madagaskari ressursside säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma vastavalt kokkulepitud kogustele ei tohi siiski olla suurem kui artikli 2 lõikes 1 ettenähtud toetussumma kahekordne väärtus. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse 13300 tonni (ehk 26600 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2. Kui lepinguosalised lepivad vastupidi kokku artiklis 1 toodud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis.

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse artikli 3 lõikes 4 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5

Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Madagaskariga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Madagaskari püügivööndites katsepüügi kampaaniaid pärast artikli 3 lõikes 4 ettenähtud teaduskohtumise arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt ühiselt heakskiidetud teaduslikele ja haldusparameetritele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil kuni kaheks kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks alates poolte kokkulepitud kuupäevast.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline hüvitis.

Artikkel 6

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Madagaskari majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalise toetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Madagaskari vetes

1. Käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalisest toetusest 80 % ja laevaomanike makstavad litsentsitasud on igal aastal suunatud Madagaskari valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames teostatavate algatuste teostamiseks.

Madagaskar kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil Madagaskari poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel, kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt järgmisele lõikele 2.

2. Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised Madagaskari ettepanekul lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektoripõhises programmis ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

a) aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel ülaltoodud lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse;

b) aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Madagaskari riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c) kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3. Mis tahes mitmeaastase sektoripõhise programmi muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomisjonis saama mõlema poole heakskiidu.

4. Igal aastal otsustab Madagaskar, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase programmi elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal tuleb selle summa suurus ühendusele teatada mitmeaastasele sektoripõhisele programmile heakskiidu saamisel ühiskomisjoni poolt. Igal järgmise aasta puhul peab Madagaskar teatama selle summa ühendusele hiljemalt eelneva aasta 1. septembriks.

5. Kui hinnang aastasele tegevusele mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimisele seda õigustab, võib Euroopa Ühendus taotleda Madagaskari kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks ettenähtud summade ümberjaotamist vastavalt käesoleva protokolli artikli 2 lõikele 1, et eraldada vastavalt tulemusele programmi rakendamiseks vajalik tegelik summa.

Artikkel 8

Erimeelsused — protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu kokkuleppe artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe poole algatusel peatada, kui pooli vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud pool esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale erimeelsusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kokkuleppelise lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu

Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artikli 6 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a) pädevad Madagaskari ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b) kui pädevad Madagaskari ametiasutused pole käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c) protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevad teostavad Madagaskari vetes kalapüüki kooskõlas Madagaskari seadustega, välja arvatud juhul, kui kokkulepe, käesolev protokoll koos lisaga või selle liited näevad ette teisiti.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelise Madagaskari rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga.

Artikkel 12

Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Neid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

[1] Üle 100 GT tonnaažiga laevade litsentse võib kasutada väiksema tonnaažiga laevade puhul. Lisa I peatüki II jao punktis 3 ettenähtud summad vastavad siiski laeva mahutavusele.

--------------------------------------------------

20071115

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜKI REGULEERIVAD TINGIMUSED MADAGASKARI PÜÜGIVÖÖNDIS

I PEATÜKK

Litsentside taotlemise ja väljaandmise kord

1. JAGU

Litsentside väljaandmine

1. Kalapüügilitsents Madagaskari püügivööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2. Laev on abikõlblik juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu Madagaskaril. Neil ei tohi olla vastuolusid Madagaskari ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Madagaskari ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3. Pädevad ühenduse ametiasutused esitavad kalandusega tegelevale Madagaskari ministeeriumile elektroonilisel teel litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda või kalastamistegevust jälgida, seda tuleb teha vähemalt 15 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

4. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. Madagaskari ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et litsentsitaotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse ainult lepingu rakendamise raames.

5. Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

- tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

- asjaomase liikmesriigi poolt kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva GTdes väljendatud tonnaaž;

- värske kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal. Selle foto minimaalsed mõõtmed on 15 cm × 10 cm;

- värviline koopia pardatähisest ja kutsungist [1].

6. Litsentsitasu makstakse Madagaskari ametiasutuste poolt protokolli artikli 2 lõike 7 alusel osutatud pangakontole.

7. Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

8. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Madagaskaril asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 5 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile.

9. Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

11. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile.

12. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Madagaskaril asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

13. Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügi litsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Madagaskari ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Madagaskari ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Madagaskari pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

14. Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse litsentsisüsteem, mis põhineb elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal litsents asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise litsentsiga, nagu ka Madagaskari vetes püügiluba omavate laevade nimekiri.

15. Abilaevade litsentside eest tasu maksma ei pea. Abilaevad peavad sõitma ühenduse lipu all või kuuluma ühenduse ettevõtjale.

2. JAGU

Litsentse reguleerivad tingimused — litsentsitasud ja ettemaksed

1. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2. Litsentsitasu on 35 eurot iga Madagaskari püügivööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

- 3920 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab litsentsitasule 112 tonni eest aastas;

- 3500 eurot aastas iga triivõngejadaga ja suurema tonnaažiga kui 100 GT kalapüügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 100 tonni eest aastas;

- 1680 eurot aastas iga triivõngejadaga ja tonnaažiga kuni 100 GT kalapüügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 48 tonni eest aastas;

- põhjalähedaste liikide püüdmise litsentsitasu määratakse kindlaks ühiskomisjonis pärast katseperioodi. Katseperioodi jooksul antakse litsentse välja tasuta.

4. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud alljärgnevas punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

6. Arvestus edastatakse ühel ajal Madagaskari kalandusministeeriumile ja laevaomanikele.

7. Võimalikud lisamaksed tuunipüügiseinerite 112 tonni ületava püügi puhul, triivõngejadaga tonnaažiga üle 250 GT laevade 100 tonni ületava püügi puhul ja triivõngejadaga tonnaažiga kuni 250 GT laevade 48 tonni ületava püügi puhul teevad laevaomanikud Madagaskari pädevatele ametiasutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks, käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6 osutatud pangaarvele, 35 eurot tonni kohta.

8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

Püügivööndid

1. Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest. Tuleb arvesse võtta kaitseala, mis laiub kolme meremiili raadiuses ümber peibutuspüügivahendi, mis ei kuulu ühenduse laevadele.

III PEATÜKK

Madagaskari vetes püügiluba omavate laevade püügiaruanded

1. Käesolevas lisas mõistetakse ühenduse laeva püügireisi kestuse all Madagaskari püügivööndis:

- kas ajavahemikku Madagaskari püügivööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

- või ajavahemikku Madagaskari püügivööndisse sisenemise ja Madagaskari sadamas ümberlaadimise ja/või lossimise vahel.

2. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Madagaskari vetes kalastada, edastavad oma püügiaruanded, et Madagaskari ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide poolt vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud menetlusele. Üle 24 meetri pikkused laevad peavad iga 15 päeva järel esitama Madagaskari kalapüügi seirekeskusele aruande, kui nad viibivad Madagaskari kalastusvööndis. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1. Litsentsi kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid paberkandjal saadetakse kalapüügi seirekeskusele hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. Aruanne edastatakse kas faksiga (+ 261 20 22 490 14) või elektronpostiga (csp-mprh@blueline.mg).

2.2. Laevad täidavad püügivormi vastavalt 2. liites toodud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Madagaskari püügivööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne "väljaspool Madagaskari püügivööndit".

2.3. Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Madagaskari valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Madagaskaril kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

4. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise aruannete süsteemi rakendamise edendamises, mis põhineb kogu teabe ja eespoolkirjeldatud dokumentide vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku, et kirjalikud aruanded (logiraamat) asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise failiga.

IV PEATÜKK

Ümberlaadimine ja lossimine

Lepingupooled teevad koostööd, et parandada ümberlaadimise ja lossimise võimalusi Madagaskari sadamates.

1. Lossimine:

Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Madagaskari sadamas, kohaldatakse litsentsitasu puhul soodustust 5 eurot tonni kohta Madagaskari püügivööndis püütud koguste puhul lisa I peatüki 2. jao lõikes 2 osutatud summast.

Täiendavat soodustust 5 eurot kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Madagaskari töötlemistehasele.

Samasugust mehhanismi kohaldatakse ühenduse mis tahes laeva puhul kuni väljapüütud koguste lõpliku arvestuse 50 % ulatuseni (nii nagu see on määratud käesoleva lisa III peatükis) alates käesoleva protokolli esimesest jõustumisaastast.

2. Ümberlaaditud või lossitud tonnaaži kontrollimise kord määratletakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus.

3. Hinnang:

Rahaliste meetmete ulatuse ja väljapüütud kogustest mahaarvestuse maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal.

V PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1. Tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade omanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

- tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügivööndis [2];

- triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügivööndis.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt AKV riikide meremehi.

3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. AKV riikide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5. AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV riikide meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

VI PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma IOTC meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

VII PEATÜKK

Vaatlejad

1. Laevad, millel lubatakse käesoleva kokkuleppe alusel Madagaskari vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1. Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Madagaskari vetes püütud saagikoguseid.

1.2. Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3. Litsentsi väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest sõltuvalt võib pädevate Madagaskari ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Madagaskari püügivööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub antud piirkonnast väljaspool, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub püügivööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Madagaskari vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1. jälgib laevade püügitegevust;

8.2. kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3. võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4. märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5. kontrollib Madagaskari kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6. kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7. edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11. Pardal olles peab vaatleja:

11.1. võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

11.2. suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus.

15. Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Madagaskari vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Madagaskari pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VIII PEATÜKK

Kontroll

1. Vastavalt käesoleva lisa 1. jao punktile 13 ajakohastab Euroopa Ühendus nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt välja antud kalapüügi litsents. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Madagaskari ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Madagaskari ametiasutustele saadetud nimekirja kavandi ja käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Madagaskari pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

3. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine:

3.1. Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Madagaskari püügivööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Madagaskari ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest. Vööndisse sisenemise teade, millele ei järgne tegelik vööndisse sisenemine, tuleb faksi või e-posti teel annulleerida. Kalapüügi seirekeskus peab kalalaevale ja/või laevaomanikule saatma elektroonilise teate iga vööndisse sisenemise või sealt lahkumise teate kättesaamise kohta.

3.2. Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teated saadetakse eelistatavalt faksi teel (+ 261 20 22 490 14) või e-postiga (csp-mprh@blueline.mg) või, kui seda võimalust ei ole, raadio teel (kutsungikood BLU ainult Madagaskaril kehtivatel tööpäevadel ja -kellaaegadel, sagedusel 8754,00 Mhz. Madagaskari kalapüügi seirekeskuse kutsungisignaal on CHARLIE SIERRA PAPA).

3.3. Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat Madagaskari asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4. Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress püügiloa väljastamisel.

3.5. Püügivööndisse sisenemise või sealt lahkumise teate kättesaamisel on Madagaskari ametiasutustel õigus otsustada, kas kontrollida üle 250 GT tonnaažiga triivõngejadaga laevastiku püügikoguseid proovide alusel, mis hõlmavad umbes 10 % asjaomasest laevastikust. Kontrollimine toimub lähimas sadamas või merel asuvas kontrollpunktis.

4. Kontrollimenetlused

4.1. Madagaskari püügivööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Madagaskari ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut, ülesannete täitmist ja kalapüügitegevuse kontrollimist.

4.2. Kõnealused ametiisikud ei jää pardale kauemaks, kui nende kohustuste täitmiseks vaja on.

4.3. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5. Laevaseire satelliitsüsteem

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 4. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil.

6. Laeva peatamine

6.1. Madagaskari pädevad asutused teavitavad Madagaskari püügivööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 24 tunni jooksul.

6.2. Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7. Peatamise protokoll

7.1. Laeva kapten kirjutab Madagaskari pädeva asutuse koostatud protokollile alla.

7.2. Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten keeldus alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande "allkirjast keeldunud".

7.3. Kapten juhatab laeva Madagaskari ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Madagaskari pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8. Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1. Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Madagaskari pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2. Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9. Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Madagaskari õigusaktide alusel.

9.3. Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Madagaskari pädevate asutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppu. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Madagaskari pädevad asutused neile ülejäänud summa.

9.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

- kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

- niipea, kui laevaomanik on maksnud ülaltoodud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on Madagaskari pädevatele asutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10. Ümberlaadimine

10.1. Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Madagaskari vetes ümber laadida, teevad seda Madagaskari sadamates ja/või reidil.

10.2. Kõnealuste laevade omanikud edastavad Madagaskari pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

- ümberlaadivate kalalaevade nimed;

- kaubalaeva nimi, IMO number ja päritoluriik;

- ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

- ümberlaadimise päev ja koht.

10.3. Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari püügivööndist. Seega peavad laevad edastama Madagaskari pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Madagaskari püügivööndist lahkuda.

10.4. Madagaskari püügivööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11. Madagaskari sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Madagaskari inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

[1] Vastavalt rahvusvahelisele standardile.

[2] Nendest vähemalt 70 meremeest Euroopa laevastikus IOTC liikmesriikidest.

--------------------------------------------------

20071115

Liited

1. Kalapüügiloa taotlusvorm

2. IOTC püügipäevik

3. Sätted, mis on seotud laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil jälgimisega ja Madagaskari kalandusvööndi koordinaadid

--------------------------------------------------

20071115

1. LIIDE

MADAGASKARI KALANDUSMINISTEERIUM

Uus litsentsitaotlus või litsentsitaotluse uuendamine [1] tööstusliku kalapüügiga tegelevatele välismaa laevadele

1. Laevaomaniku nimi:

2. Laevaomaniku aadress:

3. Esindaja või voliniku nimi (vajaduse korral):

4. Laevaomaniku kohaliku esindaja või voliniku aadress (vajaduse korral):

5. Kapteni nimi:

6. Laeva nimi:

7. Registrinumber:

8. Faksi number:

9. E-posti aadress:

10. Raadiosidekood:

11. Ehitamise kuupäev ja koht:

12. Lipuriik:

13. Registreerimissadam:

14. Kodusadam:

15. Kogupikkus:

16. Laeva laius:

17. Kogumahutavus (GT):

18. Lastimahutavus:

19. Külmutus- ja jahutusvõimsus:

20. Masina tüüp ja võimsus:

21. Püügivarustus:

22. Meeskonnaliikmete arv:

23. Sideseadmed:

24. Raadiokutsung:

25. Tunnustähistus:

26. Kavandatavad kalapüügiviisid:

27. Püügi lossimiskoht:

28. Püügivööndid:

29. Püütavad kalaliigid:

30. Kehtivusaeg:

31. Eritingimused:

Kalanduse ja akvakultuuri peadirektoraadi arvamus:

Kalanduse eest vastutava ministeeriumi märkused:

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

+++++ TIFF +++++

[1] Mittevajalik maha tõmmata

--------------------------------------------------

20071115

2. LIIDE

Tuunipüügipäevik

Laeva nimi:

Brutoregistertonnaaž:

Kuu

Päev

Aasta

Sadam

Lipuriik:

Mahutavus (tonnides):

Registreerimisnumber:

Kapten:

Laev VÄLJUS:

Laevaomanik:

Meeskonnaliikmete arv:

Aadress:

Aruande kuupäev:

Laev SAABUS:

Õngejada

Elussööt

Seinnoot

Traalnoot

(Muu)

(Aruande esitaja):

Merel oldud päevade arv:

Püügipäevade arv:

Püügikordade arv:

Püügireisi number:

Kuupäev

Statistiline püügipiirkond

Pinnavee tempe-ratuur (°C)

Püügi- koormus

Kasutatud konksude arv

Püük

Kasutatud sööt

Kuu

Päev

Laiuskraad N/S

Pikkuskraad O/W

Harlik tuun

Kulduimtuun

(Suursilmtuun)

(Pikkuimtuun)

(Mõõkkala)

(Vöödiline odanina)

(Valge odanina)

(Must marliin)

(Purikala)

Vööttuun

Päeva saak kokku

Thunnus thynnus või maccoyi

Thunnus albacares

Thunnus obesus

Thunnus alalunga

Xiphias gladius

Tetraptunus audax või albidus

Makaira indica

Istiophorus albicans ja I. platypterus

Katsuwonus pelamis

(Segasaak)

(kaal kg-des)

Makrellhau- glased

Kalmaar

Elussööt

Muud

Arv

Kaal kg

Arv

kg

Arv

kg

Arv

kg

Arv

kg

Arv

kg

Arv

kg

Arv

kg

Arv

kg

Arv

kg

Arv

kg

LOSSITUD KOGUS (kg)

Märkused:

1 — Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta.

2 — Iga püügireisi lõpus saata püügipäeviku koopia korrespondendile või ICCATle aadressil Calle Corazón de María, 8, 28002 Madrid, Hispaania.

3 — „Päeva” all mõeldakse päeva, millal õngejada vette pannakse.

4 — Püügipiirkond märgib laeva asukohta. Ümardage minutid ja registreerige laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkige N/S ja O/W.

5 — Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõpetamist. Märkida tegelik kaal lossimise ajal.

6 — Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane.

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

20071115

3. LIIDE

Coordonnées (latitudes et longitudes de la zone pêche (ZP) de Madagascar

(voir aussi carte géographique annexée en appendice 4)

| Coordonnées en deg. déc. | Coordonnées en deg. mn |

Réf | X | Y | X | Y |

A | 49,40 | –10,3 | 49°24′E | 10°18′S |

B | 51 | –11,8 | 51°0′E | 11°48′S |

C | 53,3 | –12,7 | 53°18′E | 12°42′S |

D | 52,2 | –16,3 | 52°12′E | 16°18′S |

E | 52,8 | –18,8 | 52°48′E | 18°48′S |

F | 52 | –20,4 | 52°0′E | 20°24′S |

G | 51,8 | –21,9 | 51°48′E | 21°54′S |

H | 50,4 | –26,2 | 50°24′E | 26°12′S |

I | 48,3 | –28,2 | 48°18′E | 28°12′S |

J | 45,4 | –28,7 | 45°24′E | 28°42′S |

K | 41,9 | –27,8 | 41°54′E | 27°48′S |

L | 40,6 | –26 | 40°36′E | 26°0′S |

M | 41,8 | –24,3 | 41°48′E | 24°18′S |

N | 41,6 | –20,8 | 41°36′E | 20°48′S |

O | 41,4 | –19,3 | 41°24′E | 19°18′S |

P | 43,2 | –17,8 | 43°12′E | 17°48′S |

Q | 43,4 | –16,9 | 43°24′E | 16°54′S |

R | 42,55 | –15,6 | 42°33′E | 15°36′S |

S | 43,15 | –14,35 | 43°9′E | 14°21′S |

T | 45 | –14,5 | 45°0′E | 14°30′S |

U | 46,8 | –13,4 | 46°48′E | 13°24′S |

V | 48,4 | –11,2 | 48°24′E | 11°12′S |

--------------------------------------------------

20071115

4. LIIDE

Madagaskari püügivöönd

Échelle: 1/14 000 000 e

Édition: Septembre 2003.

Zone de pêche de Madagascar:

— À l'ouest: Calage de la zone de pêche de Madagascar sur la zone de pêche française,

— Au sud et au sud-est: Calage sur la ligne des 200 milles calculée à partir de trait de côte,

— Au nord et à l'est: Calage sur la zone de pêche calculée par la méthode des équidistances,

— Simplification de la délimitation à partir de points de référence.

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------