This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 22005D0750
2005/750/EC: Decision No 5/2005 of the ACP-EC Council of Ministers of 25 June 2005 on transitional measures applicable from the date of signing to the date of entry into force of the revised ACP-EC Partnership Agreement
2005/750/EÜ: AKV-EÜ ministrite nõukogu otsus nr 5/2005, 25. juuni 2005, üleminekumeetmete kohta, mida kohaldatakse AKV-EÜ läbi vaadatud partnerluslepingu allkirjastamise kuupäevast kuni jõustumise kuupäevani
2005/750/EÜ: AKV-EÜ ministrite nõukogu otsus nr 5/2005, 25. juuni 2005, üleminekumeetmete kohta, mida kohaldatakse AKV-EÜ läbi vaadatud partnerluslepingu allkirjastamise kuupäevast kuni jõustumise kuupäevani
ELT L 287, 28.10.2005, p. 1–40
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
ELT L 173M, 27.6.2006, p. 53–92
(MT)
28.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 287/1 |
AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 5/2005,
25. juuni 2005,
üleminekumeetmete kohta, mida kohaldatakse AKV-EÜ läbi vaadatud partnerluslepingu allkirjastamise kuupäevast kuni jõustumise kuupäevani
(2005/750/EÜ)
AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,
võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud AKV-EÜ partnerluslepingut (edaspidi “leping”), eriti selle artikli 95 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Leping sõlmiti kahekümneks aastaks alates 1. märtsist 2000. Siiski on ette nähtud võimalus lepingu sätteid muuta iga viie aasta järel toimuva läbivaatamise käigus. |
(2) |
Nimetatud võimaluse raames viidi 23. veebruaril 2005. aastal Brüsselis lõpule läbirääkimised, mille käigus vaadati läbi AKV-EÜ partnerlusleping (edaspidi “läbi vaadatud leping”). Läbi vaadatud leping allkirjastati 25. juunil 2005 Luxembourgis ja see jõustub pärast artiklis 93 nimetatud ratifitseerimismenetluste lõpetamist. |
(3) |
Vastavalt lepingu artikli 95 lõikele 3 kehtestab ministrite nõukogu üleminekumeetmed, mida kohaldatakse läbi vaadatud lepingu allkirjastamise kuupäeva ja jõustumise kuupäeva vahelisel ajal. |
(4) |
Lepinguosalised peavad asjakohaseks läbi vaadatud lepingu varasemat rakendamist alates selle allkirjastamise kuupäevast, välja arvatud mitmeaastase finantskoostööraamistiku rahaliste vahendite eraldamise ja rakendamisega, terrorismivastase võitluse ja massihävitusrelvade leviku vastase võitlusega seotud sätted ja lisa IV sätted, mille üle tuleb pidada läbirääkimisi lepingu artikli 100 alusel. |
(5) |
Läbi vaadatud lepingu Ia lisas ettenähtud mitmeaastase finantsraamistiku rahaliste vahendite eraldamist ja rakendamist käsitlevad sätted ei saa jõustuda enne finantsraamistiku jõustumist. Seetõttu rahastatakse koostööd üleminekuperioodil (hiljemalt 31. detsembrini 2007) 9. EAFi vahenditest ja eelmiste EAFide jääkidest. |
(6) |
Mitmeaastase finantsraamistiku vahendite kavandamine võib alata enne raamistiku jõustumist. Niipea kui on tehtud otsus kogueelarve kohta, võib kavandamise raames teha soovitusliku vahendite jaotuse. Seepärast ei või ühtegi vahendit siduda enne mitmeaastase finantsraamistiku jõustumist. |
(7) |
Euroopa Liidu Nõukogu teeb otsuse finants- ja tehnilise abi osutamise kohta terrorismivastase võitluse ja massihävitusrelvade leviku vastase võitluse valdkonnas. Seda abi rahastatakse erivahenditest, mis ei ole määratud AKV-EÜ koostöö rahastamiseks, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE: (1)
Artikkel 1
Läbi vaadatud lepingu ajutine kohaldamine
1. Alates lepingu allkirjastamise kuupäevast kohaldatakse ennetavalt lepingu kõiki läbi vaadatud sätteid, välja arvatud muudatused, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistikuga ja Cotonou lepingu asjaomaste osadega, mille üle otsustab erandina lepingu artikli 95 sätetest AKV-EÜ ministrite nõukogu vastavalt läbi vaadatud lepingu Ia lisa punktile 3 enne läbi vaadatud lepingu jõustumise kuupäeva.
2. Järgmiste sätete ajutine kohaldamine sõltub Euroopa Liidu Nõukogu eelnevast otsusest, millega kinnitatakse asjaomastes artiklites nimetatud rahaliste vahendite (esitatud arvnäitajates) olemasolu:
a) |
artikkel 11a: terrorismivastane võitlus; |
b) |
artikkel 11b: koostöö massihävitusrelvade leviku vastu võitlemisel. |
3. Lepingu läbi vaadatud sätted on esitatud käesoleva otsuse II lisas.
Artikkel 2
Käesoleva otsuse rakendamine
AKV riike ja ühenduse liikmesriike ja ühendust kutsutakse üles võtma meetmeid, mida nad peavad asjakohaseks käesoleva otsuse rakendamisel.
Artikkel 3
Käesoleva lepingu jõustumine ja kehtivus
Käesolev otsus jõustub läbi vaadatud lepingu allkirjastamise kuupäeval. Otsust kohaldatakse kuni läbi vaadatud lepingu jõustumise kuupäevani.
Luxembourg, 25. juuni 2005
AKV-EÜ ministrite nõukogu nimel
eesistuja
V. BORGES
(1) tingimusel, et arvestatakse käesoleva otsuse I lisas toodud ühisdeklaratsiooni.
I LISA
AKV-EÜ DEKLARATSIOON
Iga lepinguosaline püüab läbi viia läbi vaadatud Cotonou lepingu ratifitseerimismenetluse 18 kuu jooksul alates läbi vaadatud lepingu allkirjastamisest, võttes kohaselt arvesse riikide ja ühenduse vastutust ja menetlusi.
II LISA
LEPING,
millega muudetakse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt p oolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000
TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,
TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,
SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,
EESTI VABARIIGI PRESIDENT,
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,
PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,
IIRIMAA PRESIDENT,
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,
KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,
LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,
UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALTA PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,
AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,
POOLA VABARIIGI PRESIDENT,
PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,
SOOME VABARIIGI PRESIDENT,
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,
kes on Euroopa Ühenduse, edaspidi “ühendus”, asutamislepingu osalised, kusjuures ühenduse riike nimetatakse edaspidi “liikmesriikideks”,
ja
EUROOPA ÜHENDUS
ühelt poolt ning
ANGOLA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET ANTIGUA JA BARBUDA KUNINGANNA,
BAHAMA ÜHENDUSE RIIGIPEA,
BARBADOSE RIIGIPEA,
TEMA MAJESTEET BELIZE'I KUNINGANNA,
BENINI VABARIIGI PRESIDENT,
BOTSWANA VABARIIGI PRESIDENT,
BURKINA FASO PRESIDENT,
BURUNDI VABARIIGI PRESIDENT,
KAMERUNI VABARIIGI PRESIDENT,
CABO VERDE VABARIIGI PRESIDENT,
KESK-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,
KOMOORI ISLAMILIITVABARIIGI PRESIDENT,
KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,
KONGO VABARIIGI PRESIDENT,
COOKI SAARTE VALITSUS,
CŌTE D'IVOIRE'I VABARIIGI PRESIDENT,
DJIBOUTI VABARIIGI PRESIDENT,
DOMINICA ÜHENDUSE VALITSUS,
DOMINIKAANI VABARIIGI PRESIDENT,
ERITREA RIIGI PRESIDENT,
ETIOOPIA DEMOKRAATLIKU LIITVABARIIGI PRESIDENT,
FIDŽI ISESEISVA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,
GABONI VABARIIGI PRESIDENT,
GAMBIA VABARIIGI PRESIDENT JA RIIGIPEA,
GHANA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET GRENADA KUNINGANNA,
GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,
GUINEA-BISSAU VABARIIGI PRESIDENT,
EKVATORIAAL-GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,
GUYANA VABARIIGI PRESIDENT,
HAITI VABARIIGI PRESIDENT,
JAMAICA RIIGIPEA,
KENYA VABARIIGI PRESIDENT,
KIRIBATI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGAS,
LIBEERIA VABARIIGI PRESIDENT,
MADAGASKARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALAWI VABARIIGI PRESIDENT,
MALI VABARIIGI PRESIDENT,
MARSHALLI VABARIIGI VALITSUS,
MAURITAANIA ISLAMIVABARIIGI PRESIDENT,
MAURITIUSE VABARIIGI PRESIDENT,
MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE VALITSUS,
MOSAMBIIGI VABARIIGI PRESIDENT,
NAMIIBIA VABARIIGI PRESIDENT,
NAURU VABARIIGI VALITSUS,
NIGERI VABARIIGI PRESIDENT,
NIGEERIA LIITVABARIIGI PRESIDENT,
NIUE VALITSUS,
BELAU VABARIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIGI KUNINGANNA,
RWANDA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SAINT KITTSI JA NEVISE KUNINGANNA,
TEMA MAJESTEET SAINT LUCIA KUNINGANNA,
TEMA MAJESTEET SAINT VINCENTI JA GRENADIINIDE KUNINGANNA,
SAMOA ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEA,
SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,
SENEGALI VABARIIGI PRESIDENT,
SEIŠELLI VABARIIGI PRESIDENT,
SIERRA LEONE VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SAALOMONI SAARTE KUNINGANNA,
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,
SUDAANI VABARIIGI PRESIDENT,
SURINAME VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SVAASIMAA KUNINGRIIGI KUNINGAS,
TANSAANIA ÜHENDVABARIIGI PRESIDENT,
TŠAADI VABARIIGI PRESIDENT,
TOGO VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TONGA KUNINGAS TAUFA'AHAU TUPOU IV,
TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TUVALU KUNINGANNA,
UGANDA VABARIIGI PRESIDENT,
VANUATU VABARIIGI VALITSUS,
SAMBIA VABARIIGI PRESIDENT,
ZIMBABWE VABARIIGI VALITSUS,
kelle riike nimetatakse edaspidi “AKV riikideks”,
teiselt poolt,
VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja teiselt poolt Georgetowni kokkulepet, millega loodi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) rühm,
VÕTTES ARVESSE koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000, (“edaspidi Cotonou leping”),
ARVESTADES, et Cotonou lepingu artikli 95 lõikes 1 kehtestatakse lepingu kehtivusajaks kakskümmend aastat, mis algab 1. märtsist 2000,
ARVESTADES, et Cotonou lepingu artikli 95 lõike 3 teises lõigus sätestatakse, et kümme kuud enne iga viie aasta pikkuse perioodi möödumist alustavad lepinguosalised läbirääkimisi, et vaadata läbi Cotonou lepingu võimalikud muudatused,
ON OTSUSTANUD kirjutada alla käesolevale lepingule, millega muudetakse Cotonou lepingut, ning on sel eesmärgil nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,
TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,
SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,
EESTI VABARIIGI PRESIDENT,
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,
PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,
IIRIMAA PRESIDENT,
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,
KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,
LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,
UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALTA PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,
AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,
POOLA VABARIIGI PRESIDENT,
PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,
SOOME VABARIIGI PRESIDENT,
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,
EUROOPA ÜHENDUS,
ANGOLA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET ANTIGUA JA BARBUDA KUNINGANNA,
BAHAMA ÜHENDUSE RIIGIPEA,
BARBADOSE RIIGIPEA,
TEMA MAJESTEET BELIZE'I KUNINGANNA,
BENINI VABARIIGI PRESIDENT,
BOTSWANA VABARIIGI PRESIDENT,
BURKINA FASO PRESIDENT,
BURUNDI VABARIIGI PRESIDENT,
KAMERUNI VABARIIGI PRESIDENT,
CABO VERDE VABARIIGI PRESIDENT,
KESK-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,
KOMOORI ISLAMILIITVABARIIGI PRESIDENT,
KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,
KONGO VABARIIGI PRESIDENT,
COOKI SAARTE VALITSUS,
CÔTE D'IVOIRE'I VABARIIGI PRESIDENT,
DJIBOUTI VABARIIGI PRESIDENT,
DOMINICA ÜHENDUSE VALITSUS,
DOMINIKAANI VABARIIGI PRESIDENT,
ERITREA RIIGI PRESIDENT,
ETIOOPIA DEMOKRAATLIKU LIITVABARIIGI PRESIDENT,
FIDŽI ISESEISVA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,
GABONI VABARIIGI PRESIDENT,
GAMBIA VABARIIGI PRESIDENT JA RIIGIPEA,
GHANA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET GRENADA KUNINGANNA,
GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,
GUINEA-BISSAU VABARIIGI PRESIDENT,
EKVATORIAAL-GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,
GUYANA VABARIIGI PRESIDENT,
HAITI VABARIIGI PRESIDENT,
JAMAICA RIIGIPEA,
KENYA VABARIIGI PRESIDENT,
KIRIBATI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGAS,
LIBEERIA VABARIIGI PRESIDENT,
MADAGASKARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALAWI VABARIIGI PRESIDENT,
MALI VABARIIGI PRESIDENT,
MARSHALLI VABARIIGI VALITSUS,
MAURITAANIA ISLAMIVABARIIGI PRESIDENT,
MAURITIUSE VABARIIGI PRESIDENT,
MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE VALITSUS,
MOSAMBIIGI VABARIIGI PRESIDENT,
NAMIIBIA VABARIIGI PRESIDENT,
NAURU VABARIIGI VALITSUS,
NIGERI VABARIIGI PRESIDENT,
NIGEERIA LIITVABARIIGI PRESIDENT,
NIUE VALITSUS,
BELAU VABARIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIGI KUNINGANNA,
RWANDA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SAINT KITTSI JA NEVISE KUNINGANNA,
TEMA MAJESTEET SAINT LUCIA KUNINGANNA,
TEMA MAJESTEET SAINT VINCENTI JA GRENADIINIDE KUNINGANNA,
SAMOA ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEA,
SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,
SENEGALI VABARIIGI PRESIDENT,
SEIŠELLI VABARIIGI PRESIDENT,
SIERRA LEONE VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SAALOMONI SAARTE KUNINGANNA,
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,
SUDAANI VABARIIGI PRESIDENT,
SURINAME VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SVAASIMAA KUNINGRIIGI KUNINGAS,
TANSAANIA ÜHENDVABARIIGI PRESIDENT,
TŠAADI VABARIIGI PRESIDENT,
TOGO VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TONGA KUNINGAS TAUFA'AHAU TUPOU IV,
TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TUVALU KUNINGANNA,
UGANDA VABARIIGI PRESIDENT,
VANUATU VABARIIGI VALITSUS,
SAMBIA VABARIIGI PRESIDENT,
ZIMBABWE VABARIIGI VALITSUS,
KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Ainus artikkel
Cotonou lepingut muudetakse kooskõlas selle artiklis 95 sätestatud menetlusega järgmiselt:
A. PREAMBUL
1. |
Kaheksanda põhjenduse järele, mis algab sõnadega “ARVESTADES inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa Nõukogu konventsiooni…”, lisatakse järgmised põhjendused: “VEEL KORD KINNITADES, et rahvusvahelisele üldsusele muret valmistavad kõige raskemad kuriteod ei või jääda karistamata ning et tuleb tagada nende eest süüdistuse esitamine riigi tasandil meetmete võtmise ja ülemaailmse koostöö tugevdamise kaudu; ARVESTADES, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomine ja tõhus toimimine on oluline samm rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tagamisel;”. |
2. |
Kümnes põhjendus, mis algab sõnadega “ARVESTADES, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentsidel …”, asendatakse järgmisega: “ARVESTADES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastuvõetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid, eelkõige äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, samuti ÜRO konverentsidel kooskõlastatud arengueesmärgid ja -põhimõtted loovad selge tulevikukujutluse ja peavad tugevdama AKV-EL käesoleva lepingu alusel tehtavat koostööd;”. |
B. COTONOU LEPINGU ARTIKLITE OSA
1. |
Artiklis 4 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega: “AKV riigid määravad oma majanduse ja ühiskonna arengupõhimõtted, -kavad ja ‐mudelid täiesti iseseisvalt. Nad kehtestavad ühendusega käesoleva lepingu kohased koostöökavad. Lepinguosalised tunnustavad ka valitsusväliste osalejate ja kohalike detsentraliseeritud asutuste täiendavat rolli arengus ja nende võimalikku panust sellesse. Selleks antakse valitsusvälistele osalejatele ja kohalikele detsentraliseeritud asutustele käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja vajaduse korral:”. |
2. |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
|
3. |
Artikli 9 pealkiri asendatakse järgmisega: “ ”. |
4. |
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
|
5. |
Lisatakse järgmised artiklid: “Artikkel 11a Võitlus terrorismiga Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et mõistavad kindlalt hukka terrorismi ning kohustuvad sellega võitlema, tehes rahvusvahelist koostööd kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õigusega, asjakohaste konventsioonide ja dokumentidega, eelkõige rakendades täielikult ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1373 (2001) ja 1456 (2003) ning muid asjakohaseid ÜRO resolutsioone. Selleks kavatsevad lepinguosalised vahetada:
Artikkel 11b Koostöö massihävitusrelvade leviku tõkestamisel 1. Lepinguosalised möönavad, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii valitsustele kui ka valitsusvälistele osalistele kujutab endast üht suurimat ohtu rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu soovivad lepinguosalised teha koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning sellesse panustada täites täielikult oma rahvusvahelistest desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest lepingutest tulenevaid olemasolevaid kohustusi ja teisi vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi ning rakendades neid siseriiklikult. Lepinguosalised nõustuvad, et see nõue on käesoleva lepingu oluliseks osaks. 2. Lepinguosalised soovivad jätkata koostööd ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise saavutamiseks:
Rahalist ja tehnilist abi massihävitusrelvade leviku tõkestamise alase koostöö valdkonnas antakse eri vahenditest, mis ei ole AKV-EL koostöö jaoks ette nähtud. 3. Lepinguosalised lepivad kokku regulaarse poliitilise dialoogi pidamises, mis kuulub nende selles valdkonnas tehtava koostöö juurde ning ühendab seda. 4. Kui lepinguosaline leiab pärast laiendatud poliitilise dialoogi pidamist, eriti pärast Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA), Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) ja teiste asjaomaste mitmepoolsete institutsioonide aruannete alusel info saamist, et teine lepinguosaline ei ole täitnud lõikest 1 tulenevaid kohustusi, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta teisele lepinguosalisele ning nii AKV kui EL ministrite nõukogule asjakohase informatsiooni, mille alusel on võimalik olukorda põhjalikult hinnata ning lepinguosalistele rahuldavat lahendust leida. Selleks kutsub ta teist lepinguosalist nõu pidama meetmete üle, mida asjaomane lepinguosaline on võtnud või kavatseb võtta olukorra parandamiseks. 5. Nõupidamised toimuvad sellisel tasandil ja sellises vormis, mida peetakse lahenduse leidmiseks kõige sobivamaks. Nõupidamised algavad hiljemalt 30 päeva pärast kutset ja kestavad vastastikku kokkulepitud aja, sõltuvalt kohustuse rikkumise laadist ja raskusest. Ühelgi juhul ei kesta nõupidamismenetluse alusel peetav dialoog üle 120 päeva. 6. Kui nõupidamistel ei jõuta mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni, kui nõupidamisest keeldutakse või kui juhtum on eriti pakiline, võib võtta asjakohaseid meetmeid. Need meetmed tühistatakse niipea, kui nende võtmise põhjused on kõrvaldatud.” |
6. |
Artiklisse 23 lisatakse järgmine punkt:
|
7. |
Artikli 25 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
|
8. |
Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:
|
9. |
Artiklis 28 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega: “Koostööga toetatakse tõhusalt nende eesmärkide ja prioriteetide saavutamist, mis AKV riigid on endale seadnud piirkondliku ja allpiirkondliku koostöö ja integratsiooni, sealhulgas piirkondadevahelise ja AKV riikide vahelise koostöö raames. Piirkondlik koostöö võib ühtlasi hõlmata arenguriike, kes ei ole AKV riigid, samuti ülemeremaid ja -territooriume (ÜMT) ning kaugeimaid piirkondi. Seoses sellega püütakse koostöö abil:”. |
10. |
Artikli 29 punkti a taane i asendatakse järgmisega:
|
11. |
Artikli 30 lõige 2 asendatakse järgmisega: “2. Koostööga toetatakse samuti AKV riikide vahelisi ja siseseid koostöökavasid ja ‐algatusi ning koostöökavasid ja -algatusi, millega on seotud arenguriigid, kes ei ole AKV riigid.” |
12. |
Artikli 43 lõikesse 4 lisatakse järgmine taane:
|
13. |
Artikkel 58 asendatakse järgmisega: “Artikkel 58 Rahastamiskõlblikkus 1. Järgmised üksused või organid on kõlblikud saama käesoleva lepingu alusel antavat rahalist abi:
2. Ühe või mitme asjaomase AKV riigi nõusolekul võivad rahalist abi saada ka:
3. AKV riikide ja ühenduse kohaliku iseloomuga mitteriiklikud osalised on käesoleva lepingu raames rahastamiskõlblikud vastavalt tingimustele, mis on kokkulepitud riiklikes ja piirkondlikes soovituskavades.” |
14. |
Artikli 68 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega: “2. Eksporditulu lühiajaliste kõikumiste korral antava abi eesmärk on kaitsta sotsiaalmajanduslikke ümberkujundusi ning tegevuspõhimõtteid, mida tulu vähenemine võib negatiivselt mõjutada, ja leevendada eelkõige põllumajandus- ning mäetööstustoodete eksporditulu ebakindlusest tulenevat kahjulikku mõju. 3. AKV riikide majanduse suurt sõltuvust eelkõige põllumajandus- ja mäetööstustoodete ekspordist võetakse kohaldamisaastal vahendeid eraldades arvesse. Selles suhtes tehakse soodustusi AKV vähim arenenud, raskesti ligipääsetavatele, saareriikidele, konflikti- ja looduskatastroofi järgses olukorras olevatele riikidele.” |
15. |
Artikli 89 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Et aidata AKV saareriikidel peatada ning kõrvaldada suurenenud haavatavust, mis on tingitud uutest ja olulistest majanduslikest, ühiskondlikest ja ökoloogilistest raskustest, kehtestatakse erimeetmed. Nende meetmetega püütakse arendada arengumaadest väikesaarte säästva arengu prioriteete, edendades samas ühtlustatud lähenemist nende majanduslikule kasvule ja inimarengule.” |
16. |
Artiklit 96 muudetakse järgmiselt:
|
17. |
Artikli 97 lõige 2 asendatakse järgmisega: “2. Sellisel juhul võib üks lepinguosaline kutsuda teist nõupidamistele. Nõupidamised algavad hiljemalt 30 päeva pärast kutset ja nõupidamismenetluse alusel peetav dialoog ei kesta üle 120 päeva.” |
18. |
Artikkel 100 asendatakse järgmisega: “Artikkel 100 Tekstide seisund Käesolevale lepingule lisatud protokollid ja lisad moodustavad selle lahutamatu osa. Ministrite nõukogu võib Ia, II — IV ja VI lisa läbi vaadata, täpsustada ja/või muuta AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal. Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ja mille kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi ja AKV riikide sekretariaati, kes kumbki edastavad tõestatud ärakirja iga allakirjutanud riigi valitsusele.” |
C. LISAD
1. |
I lisasse lisatakse järgmine punkt:
|
2. |
Lisatakse järgmine lisa: “Ia LISA Koostöölepingu muutmislepingu alusel toimuva koostöö mitmeaastane rahandusraamistik
|
3. |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
4. |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
5. |
Lisatakse järgmine lisa: “VII LISA Inimõigusi, demokraatlikke põhimõtteid ja õigusnorme hõlmav poliitiline dialoog Artikkel 1 Eesmärgid 1. Artikli 96 lõike 2 punktis a ette nähtud nõupidamised leiavad aset pärast ammendavat poliitilist dialoogi, nagu on ette nähtud lepingu artiklis 8 ja artikli 9 lõikes 4, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel. 2. Mõlemad lepinguosalised peavad poliitilist dialoogi arendama kooskõlas lepinguga ja järgima ministrite nõukogu poolt kinnitatud juhtnööre AKV-EÜ poliitilise dialoogi läbiviimiseks. 3. Poliitiline dialoog on protsess, mis peab kaasa aitama AKV-EÜ riikide vaheliste suhete tugevdamisele ja andma panuse partnerluse eesmärkide saavutamiseks. Artikkel 2 Lepingu artikli 96 alusel peetavatele nõupidamistele eelnev tihendatud poliitiline dialoog 1. Poliitilist dialoogi, mis puudutab inimõiguste tunnustamist, demokraatlikke põhimõtteid ja õigusnorme, arendatakse vastavalt lepingu artiklile 8 ja artikli 9 lõikele 4 ning kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardite ja normide parameetritega. 2. Lepinguosalised võivad ühiselt välja arendada ja kokku leppida spetsiifilised võrdlusarvud või sihtmärgid, võttes arvesse inimõigusi, demokraatlikke põhimõtteid ja õigusnorme, toimides kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardite ja normide parameetritega ning arvestades asjaomase AKV riigi erandlikke ja üksikasjalisi tingimusi. Võrdlusarvud on sihtmärgi saavutamise mehhanismid, mis toimivad nõuete täitmiseks vahe-eesmärke seades ja ajakava täpsustades. 3. Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud poliitiline dialoog peab olema süstemaatiline ja ametlik ning ammendama enne lepingu artikli 96 alusel peetavaid nõupidamisi kõik olemasolevad kokkuleppevõimalused. 4. Lepingu artikli 96 alusel peetavad nõupidamised võivad jätkuda ka ilma eelneva tihendatud poliitilise dialoogita, kui varasema dialoogi kestel ilmnevad ühe lepinguosalise kohustuste täitmisel püsivad kõrvalekalded nõuetest või kui dialoogi heauskne käivitamine ebaõnnestub, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, nagu määratletud lepingu artikli 96 lõike 2 punktis b. 5. Lepinguosalised võivad kasutada lepingu artikli 8 kohast poliitilist dialoogi ka selleks, et aidata riikidel, kelle suhtes kohaldatakse lepingu artikli 96 alusel asjakohaseid meetmeid, oma suhteid normaliseerida. Artikkel 3 Lepingu artikli 96 alusel peetavate nõupidamiste täiendavad eeskirjad 1. Artikli 96 alusel peetavate nõupidamiste käigus püüavad lepinguosalised järgida võrdsel tasemel esindatuse põhimõtet. 2. Lepinguosalised kohustuvad järgima läbipaistva suhtlemise nõuet nii enne ametlikke nõupidamisi, nende jooksul kui ka pärast neid, võttes arvesse käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2 nimetatud spetsiifilisi võrdlusarve ja sihtmärke. 3. Lepinguosalised kasutavad lepingu artikli 96 lõikes 2 ettenähtud 30-päevast teatamisaega tõhusaks ettevalmistustööks ning samuti süvendatud nõupidamisteks AKV riikide rühmas ning ühenduse ja selle liikmesriikide vahel. Nõupidamiste käigus peavad lepinguosalised kokku leppima paindlikes ajakavades, tunnustades samal ajal, et lepingu artikli 96 lõike 2 punktis b ja käesoleva lisa artikli 2 lõikes 4 kirjeldatud pakilised asjaolud võivad kohest reageerimist nõuda. 4. Lepinguosalised tunnustavad AKV riikide rühma rolli poliitilises dialoogis, mis toetub AKV riikide rühma piiritletud ning Euroopa Ühendusele ja selle liikmesriikidele teatavaks tehtud eritingimustele. 5. Lepinguosalised tunnustavad vajadust lepingu artikli 96 alusel peetavate korrastatud ja jätkuvate nõupidamiste järele. Ministrite nõukogu võib sel eesmärgil välja töötada eritingimused.” |
SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule allakirjutanud.
LÕPPAKT
Täievolilised esindajad:TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS,
TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA,
SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT,
EESTI VABARIIGI PRESIDENT,
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS,
PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT,
IIRIMAA PRESIDENT,
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT,
KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT,
LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG,
UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALTA PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA,
AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,
POOLA VABARIIGI PRESIDENT,
PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT,
SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT,
SOOME VABARIIGI PRESIDENT,
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,
kes on Euroopa Ühenduse, edaspidi “ühendus”, asutamislepingu osalised, kusjuures ühenduse riike nimetatakse edaspidi “liikmesriikideks”,ja EUROOPA ÜHENDUS
ühelt poolt ning
täievolilised esindajad:ANGOLA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET ANTIGUA JA BARBUDA KUNINGANNA,
BAHAMA ÜHENDUSE RIIGIPEA,
BARBADOSE RIIGIPEA,
TEMA MAJESTEET BELIZE'I KUNINGANNA,
BENINI VABARIIGI PRESIDENT,
BOTSWANA VABARIIGI PRESIDENT,
BURKINA FASO PRESIDENT,
BURUNDI VABARIIGI PRESIDENT,
KAMERUNI VABARIIGI PRESIDENT,
CABO VERDE VABARIIGI PRESIDENT,
KESK-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,
KOMOORI ISLAMILIITVABARIIGI PRESIDENT,
KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,
KONGO VABARIIGI PRESIDENT,
COOKI SAARTE VALITSUS,
CÔTE D'IVOIRE'I VABARIIGI PRESIDENT,
DJIBOUTI VABARIIGI PRESIDENT,
DOMINICA ÜHENDUSE VALITSUS,
DOMINIKAANI VABARIIGI PRESIDENT,
ERITREA RIIGI PRESIDENT,
ETIOOPIA DEMOKRAATLIKU LIITVABARIIGI PRESIDENT,
FIDŽI ISESEISVA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,
GABONI VABARIIGI PRESIDENT,
GAMBIA VABARIIGI PRESIDENT JA RIIGIPEA,
GHANA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET GRENADA KUNINGANNA,
GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,
GUINEA-BISSAU VABARIIGI PRESIDENT,
EKVATORIAAL-GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,
GUYANA VABARIIGI PRESIDENT,
HAITI VABARIIGI PRESIDENT,
JAMAICA RIIGIPEA,
KENYA VABARIIGI PRESIDENT,
KIRIBATI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGAS,
LIBEERIA VABARIIGI PRESIDENT,
MADAGASKARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALAWI VABARIIGI PRESIDENT,
MALI VABARIIGI PRESIDENT,
MARSHALLI VABARIIGI VALITSUS,
MAURITAANIA ISLAMIVABARIIGI PRESIDENT,
MAURITIUSE VABARIIGI PRESIDENT,
MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE VALITSUS,
MOSAMBIIGI VABARIIGI PRESIDENT,
NAMIIBIA VABARIIGI PRESIDENT,
NAURU VABARIIGI VALITSUS,
NIGERI VABARIIGI PRESIDENT,
NIGEERIA LIITVABARIIGI PRESIDENT,
NIUE VALITSUS,
BELAU VABARIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIGI KUNINGANNA,
RWANDA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SAINT KITTSI JA NEVISE KUNINGANNA,
TEMA MAJESTEET SAINT LUCIA KUNINGANNA,
TEMA MAJESTEET SAINT VINCENTI JA GRENADIINIDE KUNINGANNA,
SAMOA ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEA,
SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT,
SENEGALI VABARIIGI PRESIDENT,
SEIŠELLI VABARIIGI PRESIDENT,
SIERRA LEONE VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SAALOMONI SAARTE KUNINGANNA,
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,
SUDAANI VABARIIGI PRESIDENT,
SURINAME VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SVAASIMAA KUNINGRIIGI KUNINGAS,
TANSAANIA ÜHENDVABARIIGI PRESIDENT,
TŠAADI VABARIIGI PRESIDENT,
TOGO VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TONGA KUNINGAS TAUFA'AHAU TUPOU IV,
TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TUVALU KUNINGANNA,
UGANDA VABARIIGI PRESIDENT,
VANUATU VABARIIGI VALITSUS
SAMBIA VABARIIGI PRESIDENT,
ZIMBABWE VABARIIGI VALITSUS,
kelle riike nimetatakse edaspidi “AKV riikideks”,teiselt poolt,
olles kokku tulnud Luxembourgis kahe tuhande viienda aasta juunikuu kahekümne viiendal päeval, et kirjutada alla lepingule, millega muudetakse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000,
on käesolevale lepingule alla kirjutades võtnud vastu järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:
I deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon Cotonou lepingu artikli 8 kohta |
II deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon Cotonou lepingu artikli 68 kohta |
III deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon Ia lisa kohta |
IV deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 3 lõike 5 kohta |
V deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 9 lõike 2 kohta |
VI deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 12 lõike 2 kohta |
VII deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 13 kohta |
VIII deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 19a kohta |
VIX deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 24 lõike 3 kohta |
X deklaratsioon |
Ühisdeklaratsioon VII lisa artikli 2 kohta |
XI deklaratsioon |
Ühenduse deklaratsioon Cotonou lepingu artikli 4 ja artikli 58 lõike 2 kohta |
XII deklaratsioon |
Ühenduse deklaratsioon Cotonou lepingu artikli 11a kohta |
XIII deklaratsioon |
Ühenduse deklaratsioon Cotonou lepingu artikli 11b lõike 2 kohta |
XIV deklaratsioon |
Ühenduse deklaratsioon Cotonou lepingu artiklite 28, 29, 30 ja 58 ning IV lisa artikli 6 kohta |
XV deklaratsioon |
Euroopa Liidu deklaratsioon Ia lisa kohta |
XVI deklaratsioon |
Ühenduse deklaratsioon IV lisa artikli 4 lõike 3, artikli 5 lõike 7, artikli 16 lõigete 5 ja 6 ning artikli 17 lõike 2 kohta |
XVII deklaratsioon |
Ühenduse deklaratsioon IV lisa artikli 4 lõike 5 kohta |
XVIII deklaratsioon |
Ühenduse deklaratsioon IV lisa artikli 20 kohta |
XIX deklaratsioon |
Ühenduse deklaratsioon IV lisa artiklite 34, 35 ja 36 kohta |
XX deklaratsioon |
Ühenduse deklaratsioon VII lisa artikli 3 kohta. |
I DEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon cotonou lepingu artikli 8 kohta
Cotonou lepingu artikli 8 kohaldamisel mõeldakse riiklikul ja piirkondlikul tasemel peetava dialoogi puhul “AKV rühma” all AKV suursaadikute komitee kolmikut ja AKV poliitilise, ühiskonna, humanitaar- ja kultuuri alamkomitee juhti; parlamentaarse ühisassambleena käsitletakse parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidente või nende määratud esindajaid.
II DEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon cotonou lepingu artikli 68 kohta
Cotonou lepingu artikli 100 sätete kohaldamisel uurib AKV-EÜ ministrite nõukogu AKV poolseid ettepanekuid, mis käsitlevad II lisa eksporditulu lühiajaliste kõikumiste osas.
III DEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon Ia lisa kohta
Juhul kui Cotonou leping ei ole 1. jaanuariks 2008 jõustunud, rahastatakse koostööd üheksanda EAFi jääkidest ja varasematest EAFidest.
IV DEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 3 lõike 5 kohta
IV lisa artikli 3 lõike 5 kohaldamisel mõeldakse erivajaduste all vajadusi, mis võivad tuleneda erandlikest või ettenägematutest asjaoludest, nagu näiteks kriisijärgsed olukorrad; erakordse tulemuslikkuse all mõeldakse olukorda, kus riigile antud eraldis rakendatakse täielikult väljaspool vahe- ja lõppkokkuvõtteid ning riiklikust soovituskavast antakse lisavahendeid vaesuse vähendamise poliitika tõhusaks elluviimiseks ja arukaks finantshalduseks.
V DEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 9 lõike 2 kohta
IV lisa artikli 9 lõike 2 kohaldamisel mõeldakse uute vajaduste all vajadusi, mis võivad tuleneda erandlikest või ettenägematutest asjaoludest, nagu näiteks kriisijärgsed olukorrad; erakordse tulemuslikkuse all mõeldakse olukorda, kus mõnele piirkonnale antud eraldis rakendatakse täielikult väljaspool vahe- ja lõppkokkuvõtteid ning piirkondlikust soovituskavast antakse lisavahendeid piirkondliku integratsiooni poliitika tõhusaks elluviimiseks ja arukaks finantshalduseks.
VI DEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon IV Lisa artikli 12 lõike 2 kohta
IV lisa artikli 12 lõike 2 kohaldamisel mõeldakse uute vajaduste all vajadusi, mis võivad tuleneda erandlikest või ettenägematutest asjaoludest, nagu näiteks uued maksekohustused rahvusvaheliste algatuste raames või vajadus tulla toime AKV riikide ees seisvate ühiste probleemidega.
VII DEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 13 kohta
Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkondade erilise geograafilise asukoha tõttu võib AKV ministrite nõukogu või AKV suursaadikute komitee, erandina IV lisa artikli 13 lõike 2 punktist a esitada mõne nimetatud piirkonna kohta erirahastamistaotluse.
VIII DEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 19a kohta
Ministrite nõukogu vaatab Cotonou lepingu artikli 100 sätete kohaselt läbi lepingu IV lisa sätted, mis käsitlevad hankelepingute sõlmimist ja täitmist, et võtta need vastu enne Cotonou lepingu muutmislepingu jõustumist.
IX DEKLARATSIOON
ühisdeklaratsioon IV lisa artikli 24 lõike 3 kohta
AKV riikidega peetakse a priori nõu kõikide IV lisa artikli 24 lõikes 3 osutatud ühenduse eeskirjades tehtavate muudatuste üle.
X DEKLARATSIOON
Ühisdeklaratsioon VII lisa artikli 2 kohta
Rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja normide all mõeldakse neid, millele on viidatud Cotonou lepingu preambulis.
XI DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon cotonou lepingu artikli 4 ja artikli 58 lõike 2 kohta
Artikli 4 ja artikli 58 lõike 2 kohaldamisel mõeldakse “kohalike detsentraliseeritud asutuste” all kõiki detsentraliseerimise tasandeid, kaasa arvatud “collectivités locales”.
XII DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon cotonou lepingu artikli 11a kohta
Rahanduslikku ja tehnilist abi terrorismivastase võitluse koostöö valdkonnas finantseeritakse muudest, mitte AKV-EL arengukoostööks mõeldud vahenditest.
XIII DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon cotonou lepingu artikli 11b lõike 2 kohta
Cotonou lepingu artikli 11b lõigus 2 sätestatud meetmeid rakendatakse kokkulepitud aja jooksul, võttes arvesse iga riigi spetsiifilisi raskusi.
XIV DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon cotonou lepingu artiklite 28, 29, 30 ja 58 ning IV lisa artikli 6 kohta
Piirkondliku koostöö sätete rakendamine, kui kaasatud on mitte-AKV riigid, sõltub samaväärsete meetmete rakendamisest ühenduse rahastamisvahendite raames koostöös maailma teiste riikide ja piirkondadega. Ühendus teavitab AKV rühma nende samaväärsete meetmete jõustumisest.
XV DEKLARATSIOON
Euroopa liidu deklaratsioon Ia lisa kohta
1. |
Euroopa Liit teeb Cotonou lepingu muutmislepingu alusel esimesel võimalusel, soovitavalt 2005. aasta septembriks, ettepanekud mitmeaastase rahanduskoostöö raamistiku täpse summa ning selle rakendusperioodi kohta. |
2. |
Ia lisa punktis 2 osutatud vähim abimäär tagatakse, ilma et see piiraks AKV riikide kõlblikkust täiendavate vahendite saamiseks muude juba olemasolevate rahastamisvahendite alusel või selliste rahastamisvahendite alusel, mis võidakse potentsiaalselt luua tegevuste toetamiseks sellistes valdkondades nagu hädaolukorra humanitaarabi, toiduainetega kindlustatus, vaesusega seonduvad haigused, majanduskoostöölepingute rakendamiseks antav abi, suhkruturu reformi järgselt kavandatud meetmete toetus ning rahu ja stabiilsusega seonduv abi. |
3. |
Üheksanda EAFi vahendite maksekohustuste tähtaega, milleks on 31. detsember 2007, võidakse vajaduse korral muuta. |
XVI DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon IV lisa artikli 4 lõike 3, artikli 5 lõike 7, artikli 16 lõigete 5 ja 6 ning artikli 17 lõike 2 kohta
Need sätted ei piira liikmesriikide rolli otsuste tegemise protsessis.
XVII DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon iv lisa artikli 4 lõike 5 kohta
IV lisa artikli 4 lõiget 5 ja standardjuhtimise juurde tagasipöördumist kohaldatakse komisjoni ettepanekul põhineva nõukogu otsusega. AKV rühma riigid võtavad seda otsust nõuetekohaselt arvesse.
XVIII DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon IV lisa artikli 20 kohta
IV lisa artikli 20 sätteid kohaldatakse kooskõlas teiste annetajate vastastikkuse põhimõttega.
XIX DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon IV lisa artiklite 34, 35 ja 36 kohta
Kõikide fondi vahendite haldamise ja kasutamise eest vastutavate organite ülesanded tuuakse ära käsiraamatus, mille üle peetakse AKV riikidega nõu vastavalt Cotonou lepingu artiklile 12. Käsiraamat tehakse AKV riikidele kättesaadavaks Cotonou lepingu muutmislepingu jõustumisel. Käsiraamatu muudatuste suhtes kohaldatakse sama menetlust.
XX DEKLARATSIOON
Ühenduse deklaratsioon VII lisa artikli 3 kohta
VII lisa artiklis 3 ettenähtud eritingimuste osas võtab Euroopa Liidu Nõukogu ministrite nõukogu raames seisukoha, mis põhineb komisjoni ettepanekul.