22005D0022

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 22005D0022 - EN

Document 22005D0022

Help

2005/22/EÜ:Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud veterinaaria ühiskomitee otsus nr 2/2004, 9. detsember 2004, millega muudetakse kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet

ELT L 17, 20.1.2005, p. 1–47 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2005/22(1)/oj

HTML

PDF

Official Journal

20.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 17/1

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPE ALUSEL MOODUSTATUD VETERINAARIA ÜHISKOMITEE OTSUS NR 2/2004,

9. detsember 2004,

millega muudetakse kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet

(2005/22/EÜ)

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet (edaspidi “põllumajanduskokkulepe”), eriti selle 11. lisa artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Põllumajanduskokkulepe Šveitsiga jõustus 1. juunil 2002.

(2)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet muudeti esimest korda Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud veterinaaria ühiskomitee 25. novembri 2003. aasta otsusega 2/2003, millega muudetakse kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liiteid. (1) Üldiselt võetakse selles otsuses arvesse 31. detsembril 2002 kehtivaid õigusakte. Veiste spongioosse entsefalopaatia erijuhul võetakse arvesse 11. juulil 2003 kehtivaid õigusakte.

(3)	Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 5. liidet muudeti teist korda Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud veterinaaria ühiskomitee 28. aprilli 2004. aasta otsusega nr 1/2004 kokkuleppe 11. lisa 5. liite muutmise kohta. (2)

(4)	Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liidet tuleks muuta, et võtta arvesse muudatusi ühenduse ja Šveitsi õigusaktides, mis kehtisid 26. juulil 2004,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liide asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud liidetega.

Artikkel 2

Käesolevale otsusele, mis on koostatud kahes eksemplaris, kirjutavad alla ühine esimees või muud osapoolte nimel volitatud isikud.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Otsus jõustub viimase allkirja andmise päeval.

Basel, 9. detsember 2004

Veterinaaria ühiskomitee nimel

Šveitsi Konföderatsiooni

delegatsiooni juht

Hans WYSS

Ühenduse

delegatsiooni juht

Jaana HUSU-KALLIO

(1) ELT L 23, 28.1.2004, lk 27.

(2) ELT L 160, 30.4.2004, lk 116.

LISA

“

1. LIIDE

TÕRJEMEETMED/HAIGUSTEST TEATAMINE

I. SUU- JA SÕRATAUD

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ, 29. september 2003, ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 84/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (ELT L 306, 22.11.2003, lk 1)

1.	1. juuli 1966. aasta seadus episootiliste haiguste kohta (LFE), viimati muudetud 20. juuni 2003 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (ülinakkavate episootiliste haiguste tõrjemeetmed, tõrje eesmärgid) ning 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juunil 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004, (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2 (ülinakkavad episootilised haigused), 49 (loomadel haigusi tekitavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ning 74 (puhastamine ning desinfitseerimine), 77—98 (ülinakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 99—103 (suu- ja sõrataudivastased erimeetmed)

3.	14. juuni 1999. aasta ordonnance Département fédéral de l'économie organisatsiooni kohta, viimati muudetud 5. detsembril 2003 (RS 172.216.1), eelkõige selle artikkel 8 (referentlaboratoorium, suu- ja sõrataudi registreerimine, tõrje ja vaktsiin)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

Põhimõtteliselt teatavad komisjon ja Office Vétérinaire Fédéral teineteisele mis tahes kavatsusest viia läbi erakorraline vaktsineerimine. Äärmise vajaduse korral võib teatamine hõlmata tehtud otsust ning selle rakendamise eeskirju ja menetlusi. Igal juhul tuleb võimalikult kiiresti asja arutada veterinaaria ühiskomitees.

2.	Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 97 alusel on Šveits koostanud erakorralisest olukorrast hoiatamise kava. Office Vétérinaire Fédéral on välja andnud tehnilise rakenduseeskirja nr 95/65, milles on sätestatud selle kava menetlus.

Suu- ja sõrataudi viiruse kindlaksmääramisel kasutatav ühine referentlaboratoorium on Institute for Animal Health, Pirbright Laboratory, Ühendkuningriik. Šveits kannab ise oma kulud, mis on seotud selle labori toimingutega. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2003/85/EÜ XVI lisas.

II. SIGADE KLASSIKALINE KATK

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 2001/89/EÜ, 23. oktoober 2001, ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks (EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga, II lisa: ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri — 6. Põllumajandus — B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid — I. Veterinaarõigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

1.	1. juuli 1966. aasta seadus episootiliste haiguste kohta (LFE), viimati muudetud 20. juunil 2003 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (ülinakkavate episootiliste haiguste tõrjemeetmed, tõrje eesmärgid) ning 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004, (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2 (ülinakkavad episootilised haigused), 40—47 (jäätmete kõrvaldamine ja kasutamine), 49 (loomadel haigusi tekitavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ning 74 (puhastamine ning desinfitseerimine), 77—98 (ülinakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted), ja 116—121 (sigade katku tuvastamine tapmisel, erimeetmed sigade katku vastu võitlemiseks)

3.	14. juuni 1999. aasta ordonnance Département fédéral de l'économie organisatsiooni kohta, viimati muudetud 5. detsembril 2003 (RS 172.216.1), eelkõige selle artikkel 8 (referentlaboratoorium)

4.	23. juuni 2004. aasta ordonnance loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA), (RS 916.441.22)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Komisjon ja Office Vétérinaire Fédéral teatavad teineteisele mis tahes kavatsusest viia läbi erakorraline vaktsineerimine. Asja arutatakse võimalikult kiiresti veterinaaria ühiskomitees.

2.	Vajaduse korral sätestab Office Vétérinaire Fédéral episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 117 lõike 5 alusel tehnilised rakenduseeskirjad ohustatud ja järelevalvetsoonidest pärit liha märgistamise ja töötlemise kohta.

3.	Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 121 alusel kohustub Šveits rakendama metssigadel sigade klassikalise katku likvideerimiskava kooskõlas direktiivi 2001/89/EÜ artiklitega 15 ja 16. Asja arutatakse võimalikult kiiresti veterinaaria ühiskomitees.

4.	Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 97 alusel on Šveitsi koostanud erakorralisest olukorrast hoiatamise kava. Office Vétérinaire Fédéral on välja andnud tehnilise rakenduseeskirja nr 95/65, milles on sätestatud selle kava menetlus.

5.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 2001/89/EÜ artikliga 21 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

6.	Vajaduse korral sätestab Office Vétérinaire Fédéral episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 89 lõike 2 alusel tehnilised rakenduseeskirjad sigade seroloogilise kontrolli kohta ohustatud ja järelevalvetsoonides kooskõlas otsuse 2002/106/EÜ IV peatükiga (EÜT L 39, 9.2.2002, lk 71).

Sigade klassikalise katku ühine referentlaboratoorium on Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule Hannover, Bünteweg 17, D-30559, Hannover, Saksamaa. Šveits kannab ise oma kulud, mis on seotud selle labori toimingutega. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 2001/89/EÜ IV lisas.

III. HOBUSTE AAFRIKA KATK

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 92/35/EMÜ, 29. aprill 1992, milles sätestatakse hobuste aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed (EÜT L 157, 10.6.1992, lk 19), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga, II lisa: ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri — 6. Põllumajandus — B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid — I. Veterinaarõigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

1.	1. juuli 1966. aasta seadus episootiliste haiguste kohta (LFE), viimati muudetud 20. juunil 2003 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (ülinakkavate episootiliste haiguste tõrjemeetmed, tõrje eesmärgid) ning 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004, (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2 (ülinakkavad episootilised haigused), 49 (loomadel haigusi tekitavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ning 74 (puhastamine ning desinfitseerimine), 77—98 (ülinakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted), ja 112—115 (hobuste aafrika katku tõrje erimeetmed)

3.	14. juuni 1999. aasta ordonnance Département fédéral de l'économie organisatsiooni kohta, viimati muudetud 5. detsembril 2003 (RS 172.216.1), eelkõige selle artikkel 8 (referentlaboratoorium)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Kui Šveitsis tekib eriti raskekujuline episootiline haigus, tuleb olukorra arutamiseks kokku veterinaaria ühiskomitee. Šveitsi pädevad asutused kohustuvad võtma meetmeid, mis osutuvad vajalikuks selle arutelu tulemusel.

Hobuste aafrika katku ühine referentlaboratoorium on Laboratorio de Sanidad y Producción Animal, Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, 28110 Algete, Madrid, Hispaania. Šveits kannab ise oma kulud, mis on seotud selle labori toimingutega. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/35/EMÜ III lisas.

3.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 92/35/EMÜ artikliga 16 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

4.	Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 97 alusel on Šveits koostanud tegevuskava. Office Vétérinaire Fédéral on välja andnud tehnilise rakenduseeskirja nr 95/65, milles on sätestatud selle kava menetlus.

IV. KLASSIKALINE LINDUDE KATK

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 92/40/EMÜ, 19. mai 1992, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga, II lisa: ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri — 6. Põllumajandus — B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid — I. Veterinaarõigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

1.	1. juuli 1966. aasta seadus episootiliste haiguste kohta (LFE), viimati muudetud 20. juunil 2003 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (ülinakkavate episootiliste haiguste tõrjemeetmed, tõrje eesmärgid) ning 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004, (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2 (ülinakkavad episootilised haigused), 49 (loomadel haigusi tekitavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ning 74 (puhastamine ning desinfitseerimine), 77—98 (ülinakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted), ja 122—125 (klassikalist lindude katku käsitlevad erimeetmed)

3.	14. juuni 1999. aasta ordonnance Département fédéral de l'économie organisatsiooni kohta, viimati muudetud 5. detsembril 2003 (RS 172.216.1), eelkõige selle artikkel 8 (referentlaboratoorium)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Klassikalise lindude katku ühine referentlaboratoorium on Central Veterinary Laboratory, New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab ise oma kulud, mis on seotud selle labori toimingutega. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/40/EMÜ V lisas.

2.	Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 97 alusel on Šveits koostanud hädaolukorra lahendamise plaani. Office Vétérinaire Fédéral on välja andnud tehnilise rakenduseeskirja nr 95/65, milles on sätestatud selle kava menetlus.

3.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 92/40/EMÜ artikliga 18 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

V. NEWCASTLE'I HAIGUS

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 92/66/EMÜ, 14. juuli 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle'i haiguse tõrjeks (EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga, II lisa: ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri — 6. Põllumajandus — B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid — I. Veterinaarõigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

1.	1. juuli 1966. aasta seadus episootiliste haiguste kohta (LFE), viimati muudetud 20. juunil 2003 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (ülinakkavate episootiliste haiguste tõrjemeetmed, tõrje eesmärgid) ning 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juunil 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004, (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2 (ülinakkavad episootilised haigused), 40—47 (jäätmete kõrvaldamine ja kasutamine), 49 (loomadel haigusi tekitavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ning 74 (puhastamine ning desinfitseerimine), 77—98 (ülinakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted), ja 122—125 (Newcastle'i haigust käsitlevad erimeetmed)

3.	14. juuni 1999. aasta ordonnance Département fédéral de l'économie organisatsiooni kohta, viimati muudetud 5. detsember 2003 (RS 172.216.1), eelkõige selle artikkel 8 (referentlaboratoorium)

4.	Office Vétérinaire Fédéral'i juhend (tehniline juhis), 20. juuni 1989, tuvide paramüksoviroosi tõrjemeetmete kohta (Office Vétérinaire Fédérali bülletään nr 90(13) lk 113 (vaktsineerimine jne))

5.	23. juuni 2004. aasta ordonnance loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA), (RS 916.441.22)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Newcastle'i haiguse ühine referentlaboratoorium on Central Veterinary Laboratory, New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab ise oma kulud, mis on seotud selle labori toimingutega. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/66/EMÜ V lisas.

2.	Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 97 alusel on Šveits koostanud hädaolukorra lahendamise plaani. Office Vétérinaire Fédéral on välja andnud tehnilise rakenduseeskirja nr 95/65, milles on sätestatud selle kava menetlus.

3.	Direktiivi 92/66/EMÜ artiklites 17 ja 19 sätestatud teabe esitamise eest vastutab veterinaaria ühiskomitee.

4.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 92/66/EMÜ artikliga 22 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

VI. KALAHAIGUSED

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 93/53/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse minimaalsed ühenduse meetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks (EÜT L 175, 19.7.1993, lk 23), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga, II lisa: ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri — 6. Põllumajandus — B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid — I. Veterinaarõigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

1.	1. juuli 1966. aasta seadus episootiliste haiguste kohta (LFE), viimati muudetud 20. juunil 2003 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 10 (episootiliste haiguste tõrjemeetmed) ning 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004, (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 3 ja 4 (osutatud episootilised haigused), 61 (kalapüügiõiguste haldajate ja kalastusjärelevalve eest vastutavate asutuste kohustused), 62—76 (haiguse üldtõrjemeetmed), 275—290 (kalahaigustega seotud erimeetmed, diagnostikalabor)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

Praegu ei ole lõhekasvatus Šveitsis lubatud ning seda liiki seal ei ole. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i (OFE) 28. märts 2001. aasta I muudatusele (RO 2001.1337) liigitatakse nüüd Šveitsis lõhede infektsioosne aneemia likvideeritud haiguste alla. Veterinaaria ühiskomitees vaadatakse olukord üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest.

2.	Söödavaid austreid praegu Šveitsis ei kasvatata. Bonamioosi või marteilioosi juhtumite ilmnemisel kohustub Office Vétérinaire Fédéral võtma vajalikke erakorralisi meetmeid kooskõlas ühenduse eeskirjadega episootiliste haiguste seaduse artikli 57 alusel.

3.	Direktiivi 93/53/EMÜ artiklis 7 osutatud juhtudel esitatakse teave veterinaaria ühiskomiteele.

4.	Kalahaiguste ühine referentlaboratoorium on Statens Veterinaere Serumlaboratorium, Landbrugsministeriet, Hangövej 2, 8200 Århus, Taani. Šveits kannab ise oma kulud, mis on seotud selle labori toimingutega. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 93/53/EMÜ C lisas.

5.	Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 97 alusel on Šveits koostanud tegevuskava. Office Vétérinaire Fédéral on välja andnud tehnilise rakenduseeskirja nr 95/65, milles on sätestatud selle kava menetlus.

6.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 93/53/EMÜ artikliga 16 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

VII. VEISTE SPONGIOOSNE ENTSEFALOPAATIA

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, 22. mai 2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, tõrje ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001. lk 1), viimati muudetud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 876/2004, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 VIII lisa seoses aretuslammaste ja -kitsede kaubandusega (ELT L 162, 30.4.2004, lk 52)

1.	27. mai 1981. aasta ordonnance loomakaitse kohta (OPAn), viimati muudetud 27. juunil 2001 (RS 455.1), eelkõige selle artikkel 64f (tuimestuskord)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 3 (Office Vétérinaire Fédéral), 25—58 (import) ja 64—77 (eksport)

3.	13. juuni 1990. aasta ordonnance (1/90), millega keelatakse ajutiselt mäletsejaliste ja nende saaduste import Ühendkuningriigist (RS 916.443.39)

4.	9. oktoobri 1992. aasta toiduaineseadus (LDA1), viimati muudetud 21. märtsil 2003 (RS 817.0), eelkõige selle artiklid 24 (inspekteerimine ja proovi võtmine) ja 40 (toiduainete inspekteerimine)

5.	1. märtsi 1995. aasta ordonnance lihahügieeni kohta (OHyV), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 817.190), eelkõige selle artiklid 31—33 (loomade tapaeelne kontrollimine), 48 (lihainspektorite ülesanded) ja 49—54 (lihakontrollijate ülesanded)

6.	1. märtsi 1995. aasta ordonnance toiduainete kohta (ODA1), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 817.02), eelkõige selle artikkel 122 (rümba osad, mida ei tohi kasutada)

27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 6 (mõisted ja lühendid), 36 (patent), 61 (aruandluskohustus), 130 (Šveitsi karja järelevalve), 175—185 (transmissiivne spongioosne entsefalopaatia), 297 (siserakendamine), 301 (kantoni veterinaararsti ülesanded), 303 (veterinaarametnike väljaõpe ja täiendkoolitus) ja 312 (diagnostikalaborid)

10. juuni 1999. aasta ordonnance söödakataloogi kohta (OLAlA), viimati muudetud 15. detsembril 2003 (RS 916.307.1), eelkõige selle artikkel 28 (söödavedu tulundusloomadele), 1. lisa 9. osa (maismaaloomade saadused), 10. osa (kalad, muud mereimetajad ja nende saadused ning kõrvalsaadused) ja 4. lisa (keelatud ainete loetelu)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

Veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE) ühine referentlaboratoorium on Veterinary Laboratories Agency, Woodham Lane, New Ham, Addlestone, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab ise oma kulud, mis on seotud selle labori toimingutega. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa B peatükis.

2.	Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 57 alusel on Šveits koostanud hädaolukorra lahendamise plaani BSE tõrjemeetmete rakendamiseks.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 12 alusel kehtestatakse iga TSE taudikahtlusega looma jaoks kas ametlik liikumispiirang ühenduse liikmesriikides kuni pädeva asutuse poolt läbi viidava kliinilise ja epidemioloogilise kontrolli tulemuste saamiseni või loom hukatakse ametliku järelevalve all laboratoorse kontrolli läbiviimiseks.

Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 177 alusel on Šveits keelanud nende loomade tapmise, kellel kahtlustatakse nakatumist BSEga. Taudikahtlased loomad tuleb tappa nii, et veri ei pritsiks laiali, ning need tuleb põletada ja nende ajud analüüsida BSE Šveits referentlaboratooriumis.

Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 10 alusel on Šveits kehtestanud veiste alalise identifitseerimissüsteemi, mis võimaldab kindlaks teha nende ema ja päritolukarja, ning võimaldab kindlaks teha, et loomad ei kuulu BSE kahtlusega või BSE kinnitusega emasloomade järglaskonda.

Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artiklite 178 ja 179 alusel tapetakse Šveitsis BSEga nakatunud loomad ja nende järglaskond. Alates 1. juulist 1999 on Šveitsis rakendatud ka tapmist kohordi kaupa (14. detsembrist 1996 kuni 30. juunini 1999 tapeti karja kaupa).

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 7 alusel keelavad liikmesriigid töödeldud loomse valgu söötmise põllumajandusloomadele, keda peetakse, nuumatakse või aretatakse toidu tootmiseks. Ühenduse liikmesriikides on täielikult keelatud loomsete valkude söötmine mäletsejalistele.

Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 183 alusel on Šveits kehtestanud põllumajandusloomadele loomsete valkude söötmise täieliku keelu, mis jõustus 1. jaanuaril 2001.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 alusel ja kooskõlas selle määruse III lisa A peatükiga peavad ühenduse liikmesriigid seadma sisse iga-aastase BSE seireprogrammi. Kava hõlmab BSE kiirtesti tegemist iga veise puhul, kes on üle 24 kuu vana ja läheb hädatapmisele, kes on põllumajandusettevõttes surnud või kes on surmaeelse kontrollimise käigus haigeteks tunnistatud, ja iga looma puhul, kes on üle 30 kuu vana ning tapetud inimtoiduks.

Šveitsis kasutatavad BSE kiirtestid on loetletud määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatükis.

Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 175a alusel tuleb Šveitsis teha BSE kiirtesti iga veise puhul, kes on üle 30 kuu vana ja läheb hädatapmisele, kes on põllumajandusettevõttes surnud või kes on surmaeelse kontrollimise käigus haigeks tunnistatud, ja iga looma puhul, kes on üle 30 kuu vana ning tapetud inimtoiduks. Lisaks sellele peavad ettevõtjad rakendama üle 20 kuu vanuste inimtoiduks tapetud veiste vabatahtliku seireprogrammi.

6.	Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 6 ja III lisa B peatükis ning IV (3.II) lisas nõutava teabe esitamise eest vastutab veterinaaria ühiskomitee.

7.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige määruse (EÜ) nr 999/2001 artikliga 21 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

C. LISATEAVE

Alates 1. jaanuarist 2003 on Šveitsis kehtestatud 20. novembri 2002. aasta määruse (maksete eraldamise kohta loomsete jääkide kõrvaldamiskulude katmiseks 2003. aastal) (RS 916.406) alusel rahaline ergutus nendele põllumajandusettevõtetele, kus veised sünnivad, ja tapamajadele, kus nad tapetakse, eeldusel et täidetakse kehtivates õigusaktides sätestatud loomade liikumise alase teabe esitamise korda.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 8 alusel ja kooskõlas selle määruse XI lisa 1. punktiga peavad ühenduse liikmesriigid eemaldama ja hävitama määratletud riskiteguriga materjalid. Määratud riskiteguriga materjalide loetelu hõlmab eelkõige üle 12kuuste veiste selgroogu.

Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artiklite 181 ja 182 ning toiduainemääruse artikli 122 alusel on Šveitsis kehtestatud poliitika kõrvaldada määratletud riskiteguriga materjalid loomade ja inimeste toiduahelast. Määratud riskiteguriga materjalide loetelu hõlmab eelkõige üle 30kuuste veiste selgroogu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1774/2002 (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1) sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad.

Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise määruse artikli 13 alusel tuleb Šveitsis põletada 1. kategooria loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas määratletud riskiteguriga materjalid ja põllumajandusettevõttes surnud loomad.

VIII. MUUD HAIGUSED

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, 17. detsember 1992, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga, II lisa: ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri — 6. Põllumajandus — B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid — I. Veterinaarõigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

1.	1. juuli 1966. aasta seadus episootiliste haiguste kohta (LFE), viimati muudetud 20. juunil 2003 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 1, 1a ja 9a (ülinakkavate episootiliste haiguste tõrjemeetmed, tõrje eesmärgid) ning 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004, (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2 (ülinakkavad episootilised haigused), 49 (loomadel haigusi tekitavate mikroorganismide käsitlemine), 73 ning 74 (puhastamine ning desinfitseerimine), 77—98 (ülinakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted), ja 103—105 (sigade vesikulaarhaigust käsitlevad erimeetmed)

3.	14. juuni 1999. aasta ordonnance Département fédéral de l'économie organisatsiooni kohta, viimati muudetud 5. detsembril 2003 (RS 172.216.1), eelkõige selle artikkel 8 (referentlaboratoorium)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Direktiivi 92/119/EMÜ artiklis 6 osutatud juhtudel esitatakse teave veterinaaria ühiskomiteele.

Sigade vesikulaarhaiguse ühine referentlaboratoorium on AFR Institute for Animal Health, Pirbright Laboratory, Ash Road, Pirbright, Woking, Surrey, GU24 0NF, Ühendkuningriik. Šveits kannab ise oma kulud, mis on seotud selle labori toimingutega. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/119/EMÜ III lisas.

3.	Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 97 alusel on Šveits koostanud hädaolukorra lahendamise plaani. Office Vétérinaire Fédéral on välja andnud tehnilise rakenduseeskirja nr 95/65, milles on sätestatud selle kava menetlus.

4.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 92/119/EMÜ artikliga 22 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

IX. HAIGUSTEST TEATAMINE

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 82/894/EMÜ, 21. detsember 1982, ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58), viimati muudetud komisjoni 1. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/216/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 82/894/EMÜ ühendusesiseselt loomahaigustest teavitamise kohta, lisades teatamiskohustuslike haiguste loetellu teatavad hobuslaste haigused ja teatavad mesilaste haigused (ELT L 67, 5.3.2004, lk 27)

1.	1. juuli 1966. aasta seadus episootiliste haiguste kohta (LFE), viimati muudetud 20. juunil 2003 (RS 916.40), eelkõige selle artiklid 11 (haigustest teatamine ja nende deklareerimine) ning 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)

2.	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2—5 (osutatud haigused), 59—65 ja 291 (aruandluskohustus, teatamine) ning 292—299 (järelevalve, rakendamine, haldusabi)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

Komisjon integreerib Šveitsi koostöös Office Vétérinaire Fédéral'iga direktiivis 82/894/EMÜ sätestatud loomahaigusest teatamise süsteemi.

2. LIIDE

LOOMADE TERVISHOID: KAUBANDUS JA TURULEVIIMINE

I. VEISED JA SEAD

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, 26. juuni 1964, ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977), viimati muudetud nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8)

27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 27—31 (turud, näitused), 34—37 (kaubandus), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 116—121 (sigade aafrika katk), 135—141 (Aujeszky haigus), 150—157 (veiste brutselloos), 158—165 (tuberkuloos), 166—169 (veiste ensootiline leukoos), 170—174 (veiste infektsioosne rinotrahheiit/nakkav pustuloosne vulvovaginiit), 175—195 (spongioosne entsefalopaatia), 186—189 (veiste genitaalinakkused), 207—211 (sigade brutselloos), 297 (turgude heakskiitmine, kogunemiskeskused ja desinfitseerimispunktid)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

Episootilisi haigusi käsitleva ordonnance'i artikli 297 esimese lõigu alusel kiidab Office Vétérinaire Fédéral heaks direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 määratletud kogunemiskeskused. Käesoleva lisa kohaldamiseks koostab Šveits kooskõlas direktiivi 64/432/EMÜ artiklitega 11, 12 ja 13 heakskiidetud kogunemiskeskuste, vedajate ja ettevõtjate nimekirja.

2.	Direktiivi 64/432/EMÜ artikli 11 lõikes 3 sätestatud teave esitatakse veterinaaria ühiskomiteele.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnustatakse, et Šveits täidab veiste brutselloosi osas direktiivi 64/432/EMÜ A lisa II osa lõikes 7 sätestatud tingimusi. Selleks et säilitada oma ametlikku brutselloosivaba karja staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	mis tahes veisest, kellel kahtlustatakse nakatumist brutselloosiga, teatatakse pädevale asutusele ning kõnealune loom läbib ametlikud brutselloositestid, mis koosnevad vähemalt kahest seroloogilisest testist koos komplemendi sidumise ja sobivate proovide mikrobioloogilise uurimisega abordi korral;

b)	kuni haiguskahtluse kummutamiseni, s.o kuni punktis a sätestatud testide negatiivsete tulemuste saamiseni peatatakse selle karja, kuhu kuulub nakkuskahtlusega veis (kuuluvad nakkuskahtlusega veised), ametlik brutselloosivaba staatus.

Veterinaaria ühiskomiteele esitatakse üksikasjalik teave positiivsete testitulemustega karjade kohta ja epidemioloogiline aruanne. Kui Šveits ei täida mõnda direktiivi 64/432/EMÜ A lisa II osa lõikes 7 sätestatud tingimust, teatab Office Vétérinaire Fédéral sellest viivitamatult komisjonile. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda selle lõike muutmiseks.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnustatakse, et Šveits täidab veiste tuberkuloosi osas direktiivi 64/432/EMÜ A lisa I osa lõikes 4 sätestatud tingimusi. Selleks et säilitada oma ametlikku tuberkuloosivaba karja staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	seatakse sisse identifitseerimissüsteem, mis võimaldab kindlaks teha iga veise päritolukarja;

b)	kõik tapetud loomad läbivad tapajärgse kontrolli, mille viib läbi riiklik veterinaararst;

c)	pädevatele asutustele teatatakse kõigist tuberkuloosikahtlusega elavatest, surnud või tapetud loomadest;

pädevad asutused viivad seoses iga juhtumiga läbi vajaliku uurimise, et teha kindlaks, kas kahtlustatav haigus on olemas, sealhulgas tehakse eellaste uuringuid päritolukarjade ja muude karjade osas, kus looma on peetud. Kui lahkamise või tapmise käigus leitakse kahjustusi, mille tekitajaks on oletatavasti tuberkuloos, laseb pädev asutus teha kahjustuste osas laboratoorse uuringu;

e)	nende päritolukarjade ja karjade, kus nakkuskahtlusega veist on peetud, ametlik tuberkuloosivaba staatus peatatakse kuni kliinilised, laboratoorsed või tuberkuliinitestid on kinnitanud veiste tuberkuloosi puudumise;

f)	kui tuberkuliini-, kliinilised või laboratoorsed testid kinnitavad tuberkuloosi, tühistatakse päritolukarjade ja karjade, kus looma on peetud, ametlik tuberkuloosivaba staatus;

ametlikku tuberkuloosivaba staatust ei taastata enne, kui kõik nakatumiskahtlusega loomad on karjast eemaldatud, tööruumid ja seadmed on desinfitseeritud ning kõik ülejäänud üle kuue nädalased loomad on andnud negatiivse reaktsiooni vähemalt kahele ametlikule nahasisesele tuberkuliinisüstile direktiivi 64/432/EMÜ B lisa alusel, millest esimene on tehtud vähemalt kuus kuud pärast seda, kui nakatunud loomad on karjast lahkunud, ja teine süstimine vähemalt kuus kuud pärast esimest süstimist.

Veterinaaria ühiskomiteele esitatakse üksikasjalik teave nakatunud karjade kohta ja epidemioloogiline aruanne. Kui Šveits ei täida mõnda direktiivi 64/432/EMÜ A lisa I osa lõike 4 esimeses lõigus sätestatud tingimust, teatab Office Vétérinaire Fédéral sellest viivitamatult komisjonile. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda selle lõike muutmiseks.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnustatakse, et Šveits täidab veiste ensootilise leukoosi osas direktiivi 64/432/EMÜ D lisa I.F peatükis sätestatud tingimusi. Selleks et säilitada oma ametlikku veiste ensootilise leukoosivaba karja staatust, kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmisega. Valimi suurus peab tagama 99protsendilise usaldusväärsuse, et alla 0,2 % karjadest on nakatunud veiste ensootilise leukoosiga;

b)	kõik tapetud loomad läbivad tapajärgse kontrolli, mille viib läbi riiklik veterinaararst;

c)	pädevatele asutustele teatatakse kõigist veiste ensootilise leukoosi juhtumitest, mis on leitud kliiniliste uuringute, lahkamise või lihakontrolli käigus;

d)	kui kahtlustatakse või leitakse veiste ensootilise leukoosi juhtumeid, peatatakse karja ametlik leukoosivaba staatus kuni isolatsiooniaja lõpuni;

e)	isolatsiooniaeg lõpetatakse siis, kui nakatunud loomad ja nende vasikad, kui see on asjakohane, on kõrvaldatud ning kaks seroloogilist uurimist, mis on läbiviidud vähemalt 90päevase intervalliga, on olnud negatiivsed.

Kui veiste ensootilist leukoosi on leitud 0,2 % karjades, teatab Office Vétérinaire Fédéral sellest viivitamatult komisjonile. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda selle lõike muutmiseks.

Käeoleva lisa kohaldamisel tunnustatakse, et Šveits on ametlikult vaba veiste infektsioossest rinotrahheiidist. Selle staatuse säilitamiseks kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmisega. Valimi suurus peab tagama 99protsendilise usaldusväärsuse, et alla 0,2 % karjadest on nakatunud veiste infektsioosse rinotrahheiidiga;

b)	üle 24 kuu vanused aretuspullid läbivad iga-aastase seroloogilise uurimise;

c)	veiste infektsioosse rinotrahheiidi mis tahes kahtlusest teatatakse pädevatele asutustele ning kõnealused loomad läbivad ametlikud veiste infektsioosse rinotrahheiidi testid, mis koosnevad viroloogilistest ja seroloogilistest testidest;

d)	kui kahtlustatakse või leitakse veiste infektsioosse rinotrahheiidi juhtumeid, peatatakse karja ametlik nakkusvaba staatus kuni isolatsiooniaja lõpuni;

e)	isolatsiooniaeg lõpetatakse siis, kui seroloogiline uurimine, mis on läbi viidud vähemalt 30 päeva pärast seda, kui nakatunud loomad on kõrvaldatud, on olnud negatiivne.

Šveitsi tunnustatud staatuse suhtes kohaldatakse otsust 2004/558/EÜ (ELT L 249, 23.7.2004, lk 20) mutatis mutandis.

Office Vétérinaire Fédéral teatab viivitamatult komisjonile mis tahes muudatusest tingimustes, mille alusel seda staatust tunnustati. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda selle lõike muutmiseks.

Käeoleva lisa kohaldamisel tunnustatakse, et Šveits on ametlikult vaba Aujeszky haigusest. Selle staatuse säilitamiseks kohustub Šveits täitma järgmisi tingimusi:

a)	Šveitsi karja kontrollitakse pisteliste proovide võtmisega. Valimi suurus peab tagama 99protsendilise usaldusväärsuse, et alla 0,2 % karjadest on nakatunud Aujeszky haigusega;

b)	Aujeszky haiguse mis tahes kahtlusest teatatakse pädevatele asutustele ning kõnealused loomad läbivad ametlikud Aujeszky haiguse testid, sealhulgas viroloogilised ja seroloogilised testid;

c)	kui kahtlustatakse või leitakse Aujeszky haiguse juhtumeid, peatatakse karja ametlik nakkusvaba staatus kuni isolatsiooniaja lõpuni;

d)	isolatsiooniaeg lõpetatakse siis, kui pärast nakatunud loomade kõrvaldamist on olnud negatiivsed kaks seroloogilist uurimist, mis on läbi viidud kõigi aretusloomadega ja nuumloomade valikrühmaga vähemalt 21-päevase intervalliga.

Šveitsi tunnustatud staatuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis otsust 2001/618/EÜ (EÜT L 215, 9.8.2001, lk 48), viimati muudetud otsusega 2004/320/EÜ (ELT L 102, 7.4.2004, lk 75).

8.	Veterinaaria ühiskomitees arutatakse võimalikult kiiresti lisagarantiide küsimust, mis puudutab sigade (transmissiivset) viirusgastroenteriiti ja sigade respiratoor-reproduktiivset sündroomi. Komisjon teatab Office Vétérinaire Fédéral'ile kõigist arengutest selles valdkonnas.

9.	Šveitsis vastutab tuberkuliini ametliku testimise eest direktiivi 64/432/EMÜ B lisa punkti 4 tähenduses Berni Ülikooli Institut de Bactériologie Vétérinaire.

10.	Šveitsis vastutab antigeenide (brutselloos) ametliku testimise eest direktiivi 64/432/EMÜ C(A) lisa punkti 4 tähenduses Berni Ülikooli Institut de Bactériologie Vétérinaire.

11.

Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on veiste ja sigadega kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ F lisas sätestatud näidistele. Tehakse järgmised kohandused:

1. näidis:

—

C osas kohandatakse kinnitusi järgmiselt:

—

lisagarantiidega seotud punktis 4 lisatakse taanetesse järgmine:

—	“haigus: veiste infektsioosne rinotrahheiit,

—	kooskõlas komisjoni otsusega 2004/558/EÜ, mida kohaldatakse mutatis mutandis;”

2. näidis:

—

C osas kohandatakse kinnitusi järgmiselt:

—

lisagarantiidega seotud punktis 4 lisatakse taanetesse järgmine:

—	“haigus: Aujeszky haigus,

—	kooskõlas komisjoni otsusega 2001/618/EÜ, mida kohaldatakse mutatis mutandis;”.

12.

Käesoleva lisa kohaldamisel peab ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses olema veiste ja sigadega kaasas lisaveterinaarsertifikaat, mis sisaldab järgmisi terviseohutuse kinnitusi:

—

“Veised:

—	on identifitseeritud alalise identifitseerimissüsteemi abil, mis võimaldab kindlaks teha nende ema ja päritolukarja, ning loomad ei kuulu BSE kahtlusega või BSE kinnitusega, kaks aastat enne diagnoosi sündinud emasloomade järglaskonda,

—	ei pärine karjadest, kus uuritakse oletatavat BSE juhtumit,

—	on sündinud pärast 1. juunit 2001.”

II. LAMBAD JA KITSED

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 91/68/EMÜ, 28. jaanuar 1991, loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19), viimati muudetud komisjoni 9. juuli 2004. aasta otsusega 2004/554/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/68/EMÜ E lisa ja otsuse 79/542/EMÜ I lisa seoses lammaste ja kitsede veterinaarsertifikaatide näidiste ajakohastamisega (ELT L 248, 22.7.2004, lk 1)

27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 27—31 (turud, näitused), 34—37 (kaubandus), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 142—149 (marutaud), 158—165 (tuberkuloos), 166—169 (skreipi), 190—195 (lammaste ja kitsede brutselloos), 196—199 (nakkav agalaktia), 200—203 (kitsede artiriit/entsefaliit), 233—235 (jäärade brutselloos) ja 297 (turgude heakskiitmine, kogunemiskeskused ja desinfitseerimispunktid)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (SR 916.443.11)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Direktiivi 91/68/EMÜ artikli 3 lõike 2 teise lõigu kohaldamisel esitatakse selles osutatud teave veterinaaria ühiskomiteele.

2.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 91/68/EMÜ artikliga 11 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

Käeoleva lisa kohaldamisel tunnustatakse, et Šveits on ametlikult vaba lammaste ja kitsede brutselloosist. Selle staatuse säilitamiseks kohustub Šveits rakendama direktiivi 91/68/EMÜ A lisa I peatüki II punkti lõikes 2 sätestatud meetmeid.

Lammaste ja kitsede brutselloosi ilmnemisel või taasilmnemisel teatab Šveits sellest veterinaaria ühiskomiteele, et oleks võimalik võtta vajalikke meetmeid vastavalt olukorrale.

4.	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on lammaste ja kitsedega kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ E lisas sätestatud näidistele.

III. HOBUSLASED

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ, 26. juuni 1990, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42), viimati muudetud nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/68/EÜ, millega sätestatakse loomatervishoiueeskirjad teatavate eluskabiloomade importimiseks ühendusse ja transiidiks läbi ühenduse, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 320)

1.	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 112—115 (hobuste aafrika katk), 204—206 (kargtaud, entsefalomüeliit, nakkav kehvveresus, malleus) ja 240—244 (hobuste nakkav metriit)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Direktiivi 90/426/EMÜ artikli 3 kohaldamisel esitatakse teave veterinaaria ühiskomiteele.

2.	Direktiivi 90/426/EMÜ artikli 6 kohaldamisel esitatakse teave veterinaaria ühiskomiteele.

3.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 90/426/EMÜ artikliga 10 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

4.	Direktiivi 90/426/EMÜ B ja C lisa kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

IV. KODULINNUD JA HAUDEMUNAD

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 90/539/EMÜ, 15. oktoober 1990, kodulindude ja haudemunade ühendusesise kaubanduse ning nende kolmandatest riikidest impordi veterinaartingimuste kohta (EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga, II lisa: ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri — 6. Põllumajandus — B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid — I. Veterinaarõigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

1.	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 25 (transport), 122—125 (klassikaline lindude katk ja Newcastle'i haigus), 255—261 (Salmonella enteritidis) ja 262—265 (lindude nakkav larüngotrahheiit)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11), eelkõige selle artikkel 64a (eksportivate ettevõtete heakskiitmine)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 3 kohaldamisel esitab Šveits veterinaaria ühiskomiteele kava, milles on esitatud meetmed, mida ta kavatseb oma ettevõtete heakskiitmiseks rakendada.

2.	Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 4 kohaldamisel on Šveitsi referentlaboratoorium Berni Ülikooli Institut de Bactériologie Vétérinaire.

3.	Nõuet, mis on direktiivi 90/539/EMÜ artikli 7 lõike 1 esimeses taandes ja mis puudutab munade hoidmist enne saatmist, kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

4.	Ühendusse saadetavate haudemunade osas kohustuvad Šveitsi ametiasutused täitma märgistamiseeskirju, mis on sätestatud määruses (EMÜ) nr 1868/77 (EÜT L 209, 17.8.1977, lk 1). Šveitsi tähis on “CH”.

5.	Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 9 punktis a määratletud hoidmisnõuet kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

6.	Direktiivi 90/539/EMÜ artikli 10 punktis a määratletud hoidmisnõuet kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

7.	Nõuet, mis on direktiivi 90/539/EMÜ artikli 11 lõike 2 esimeses taandes ja mis puudutab munade hoidmist enne saatmist, kohaldatakse Šveitsi suhtes mutatis mutandis.

Käesoleva lisa kohaldamisel tunnustatakse, et Šveits täidab direktiivi 90/539/EMÜ artikli 12 lõike 2 nõudeid Newcastle'i haiguse osas ja seega on tal Newcastle'i haiguse vastu mittevaktsineerimise staatus. Office Vétérinaire Fédéral teatab viivitamatult komisjonile mis tahes muudatusest tingimustes, mille alusel seda staatust tunnustatakse. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse olukorda selle lõike muutmiseks.

9.	Artiklis 15 olevaid viiteid liikmesriikidele kohaldatakse Šveits suhtes mutatis mutandis.

10.	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on linnuliha ja haudemunadega kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 90/539/EMÜ IV lisas sätestatud näidistele.

11.	Saadetiste puhul Šveitsist Soome või Rootsi kohustuvad Šveitsi ametiasutused andma salmonelloosi tagatis, mida nõutakse ühenduse õigusaktide alusel.

V. AKVAKULTUURLOOMAD JA -TOOTED

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 91/67/EMÜ, 28. jaanuar 1991, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1), viimati muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 806/2003, konsulteerimiskorra kohaselt (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)

1.	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 275—290 (kala- ja vähihaigused) ja 297 (ettevõtete heakskiitmine, vööndid ja laborid)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11), eelkõige selle artikkel 64a (eksportivate ettevõtete heakskiitmine)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Direktiivi 91/67/EMÜ artiklis 4 sätestatud teave esitatakse veterinaaria ühiskomiteele.

2.	Veterinaaria ühiskomitee teeb otsuse direktiivi 91/67/EMÜ artiklite 5, 6 ja 10 kohaldamise osas Šveitsi suhtes.

3.	Veterinaaria ühiskomitee teeb otsuse direktiivi 91/67/EMÜ artiklite 12 ja 13 kohaldamise osas Šveitsi suhtes.

4.	Direktiivi 91/67/EMÜ artikli 15 kohaldamiseks kohustuvad Šveitsi ametiasutused kohaldama proovivõtukavasid ja diagnostikameetodeid kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

5.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 91/67/EMÜ artikliga 17 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

a)	Kui turule viiakse eluskala, kalamarja või sugurakke heakskiidetud vööndist, vastab nende liikumisdokument direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 1. peatükile.

b)	Kui turule viiakse eluskala, kalamarja või sugurakke heakskiidetud ettevõttest, vastab nende liikumisdokument direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 2. peatükile.

c)	Kui turule viiakse karploomi heakskiidetud rannikuvööndist, vastab nende liikumisdokument direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 3. peatükile.

d)	Kui turule viiakse karploomi heakskiidetud ettevõttest, vastab nende liikumisdokument direktiivi 91/67/EMÜ E lisa 4. peatükile.

Kui turule viiakse vastavalt kohaldatavusele nakkuslikule vereloomenekroosile, viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale või bonamioosile või marteilioosile vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvaid kasvatatud kalu, karploomi või vähke, nende mune või sugurakke, vastab nende liikumisdokument otsuse 2003/390/EÜ I lisale (ELT L 135, 3.6.2003, lk 19).

f)	Kui turule viiakse looduslikku kalu, karploomi või vähke, nende mune või sugurakke, vastab nende liikumisdokument otsuse 2003/390/EÜ I lisale.

VI. VEISEEMBRÜOD

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 89/556/EMÜ, 25. september 1989, koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta (EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1), viimati muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 806/2003, konsulteerimiskorra kohaselt (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)

1.	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 56—58 (embrüosiirdamine)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a ja 76 (kogumiskeskuste kui eksportivate ettevõtete heakskiitmine)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 89/556/EMÜ artikliga 15 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

a)	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on veiseembrüotega kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 89/556/EMÜ C lisas sätestatud näidistele.

b)	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises veiseembrüote kaubanduses ei tohi nõuda BSEga seotud erirakenduseeskirju.

VII. VEISESPERMA

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 88/407/EMÜ, 14. juuni 1988, millega sätestatakse koduveiste sügavkülmutatud sperma ühendusesise kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10), viimati muudetud komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsusega 2004/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 88/407/EMÜ D lisa seoses veterinaarsertifikaatidega, mida kohaldatakse ühendusesiseseks kauplemiseks koduveiste spermaga (ELT L 30, 4.2.2004, lk 15)

1.	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 51—55 (kunstlik seemendamine)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a ja 76 (seemenduskeskuste kui eksportivate ettevõtete heakskiitmine)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Direktiivi 88/407/EMÜ artikli 4 lõike 2 kohaldamisel märgitakse, et Šveitsi kõigis keskustes peetakse ainult selliseid loomi, kelle reaktsioon seerumi neutralisatsiooni testile või E lisa testile on negatiivne.

2.	Direktiivi 88/407/EMÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud teave esitatakse veterinaaria ühiskomiteele.

3.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 88/407/EMÜ artikliga 16 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

a)	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on veisespermaga kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 88/407/EMÜ D lisas sätestatud näidistele.

b)	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises veisesperma kaubanduses ei tohi nõuda BSEga seotud erirakenduseeskirju.

VIII. SEASPERMA

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62), viimati muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 806/2003, konsulteerimiskorra kohaselt (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)

1.	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 51—55 (kunstlik seemendamine)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 64a ja 76 (seemenduskeskuste kui eksportivate ettevõtete heakskiitmine)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Direktiivi 90/429/EMÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud teave esitatakse veterinaaria ühiskomiteele.

2.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 90/429/EMÜ artikliga 16 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

3.	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on seaspermaga kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 90/429/EMÜ D lisas sätestatud näidistele.

IX. MUUD LIIGID

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 92/65/EMÜ, 13. juuli 1992, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54), viimati muudetud nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/68/EÜ, millega sätestatakse loomatervishoiueeskirjad teatavate eluskabiloomade importimiseks ühendusse ja transiidiks läbi ühenduse, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 320)

1.	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 51—55 (kunstlik seemendamine) ja 56—58 (embrüosiirdamine)

20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 25—30 (koerte, kasside ja muude loomade import), 64 (eksporditingimused), 64a ja 76 (seemenduskeskuste ja kogumiskeskuste kui eksportivate ettevõtete heakskiitmine)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Käesoleva lisa kohaldamisel hõlmab käesolev punkt kauplemist nende elusloomadega, kelle suhtes ei kohaldata I—V punkti, ning sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata VI—VIII punkti.

2.	Ühendus ja Šveits kohustuvad mitte keelama ega piirama lõikes 1 osutatud elusloomade, sperma, munarakkude ja embrüote kaubavahetust loomade tervishoiu põhjustel, mis ei tulene käesoleva lisa kohaldamisest, eelkõige seoses mis tahes kaitsemeetmega, mis on võetud selle artikli 20 alusel.

3.	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on kabiloomadega, keda ei ole nimetatud I, II ja III punktis, kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas sätestatud näidistele.

Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on jäneselistega kaasas vastavalt direktiiv i 92/65/EMÜ E lisa 1. osas sätestatud näidistele veterinaarsertifikaat, milles on vajaduse korral direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 teises lõigus sätestatud kinnitus.

Šveitsi ametiasutused võivad seda kinnitust kohandada nii, et see hõlmab täielikult direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 nõudeid.

5.	Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 9 lõike 2 neljandas lõigus sätestatud teave esitatakse veterinaaria ühiskomiteele.

a)	Koerte ja kasside saadetiste suhtes ühendusest Šveitsi kohaldatakse direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõiget 2.

b)	Koerte ja kasside saadetiste suhtes Šveitsist ühenduse liikmesriikidesse (välja arvatud Ühendkuningriik, Iirimaa, Malta ja Rootsi) kohaldatakse direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõike 2 nõudeid.

c)	Koerte ja kasside saadetiste suhtes Šveitsist Ühendkuningriiki, Iirimaale, Maltale ja Rootsi kohaldatakse direktiivi 92/65/EMÜ artikli 10 lõike 3 nõudeid.

Identifitseerimiskord on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määruses (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ (ELT L 146, 13.6.2003, lk 1), viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1994/2004 (ELT L 344, 20.11.2004, lk 17). Kasutatav pass on sätestatud komisjoni otsuses 2003/803/EÜ (ELT L 312, 27.11.2003, lk 1).

7.	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüotega kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt otsusele 95/388/EMÜ (EÜT L 234, 3.10.1995, lk 30).

8.	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on hobuslaste spermaga kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt otsusele 95/307/EÜ (EÜT L 185, 4.8.1995, lk 58).

9.	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on hobuslaste munarakkude ja embrüotega kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt otsusele 95/294/EÜ (EÜT L 182, 2.8.1995, lk 27).

10.	Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahelises kaubavahetuses on sigade munarakkude ja embrüotega kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt otsusele 95/483/EÜ (EÜT L 275, 18.11.1995, lk 30).

11.	Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 24 kohaldamisel esitatakse selle artikli lõikes 2 sätestatud teave veterinaaria ühiskomiteele.

12.	Lõikes 1 osutatud elusloomade kaubanduses ühenduse ja Šveitsi vahel kohaldatakse direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 2. ja 3. osas sätestatud sertifikaate mutatis mutandis.

13.	Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 2 lõikes b osutatud loomadega, kes on läbinud karantiini heakskiidetud keskuses ja kellega kaubeldakse ühenduse ja Šveitsi vahel, on kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt direktiivis 92/65/EMÜ sätestatud näidistele.

3. LIIDE

ELUSLOOMADE JA TEATAVATE LOOMSETE SAADUSTE IMPORT KOLMANDATEST RIIKIDEST

I. EUROOPA ÜHENDUS — ÕIGUSAKTID

A. Veised, sead, lambad ja kitsed

Nõukogu direktiiv 72/462/EMÜ, 12. detsember 1972, tervishoiu ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste, sigade ning värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28), viimati muudetud direktiiviga 2004/68/EÜ (ELT L 139, 30.4.2004, lk 320).

B. Hobuslased

Nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ, 26. juuni 1990, hobuste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42), viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2004/68/EÜ.

C. Kodulinnud ja haudemunad

D. Akvakultuurloomad

Nõukogu direktiiv 91/67/EMÜ, 28. jaanuar 1991, akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1), viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 806/2003.

E. Karploomad

Nõukogu direktiiv 91/492/EMÜ, 15. juuli 1991, milles sätestatakse elusate kahepoolmeliste karploomade tootmise ja turuleviimise tervishoiunõuded (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 1), viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 806/2003.

F. Veiseembrüod

Nõukogu direktiiv 89/556/EMÜ, 25. september 1989, loomatervishoiunõuete kohta, millega reguleeritakse koduveiste embrüote ühendusesisest kaubandust ja kolmandatest riikidest importimist (EÜT L 302, 19.10.1989, lko 1), viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 806/2003.

G. Veisesperma

Nõukogu direktiiv 88/407/EMÜ, 14. juuni 1988, millega sätestatakse koduveiste sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 194, 22.7.1988, lko 10), viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/101/EÜ (ELT L 30, 4.2.2004, lk 15).

H. Seasperma

Nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded (EÜT L 224, 18.8.1990, lko 62), viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 806/2003.

I Muud elusloomad

Nõukogu direktiiv 92/65/EMÜ, 13. juuli 1992, milles sätestatakse selliste loomade, sperma, munarakkude ja embrüote ühendusesisest kauplemist ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiu nõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A(I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54), viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2004/68/EÜ.

II. ŠVEITS — ÕIGUSAKTID

20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11).

Käesoleva lisa kohaldamisel aktsepteeritakse Šveitsi puhul heakskiidetud keskusena Zürichi loomaaeda kooskõlas direktiivi 92/65/EMÜ C lisaga.

III. RAKENDUSEESKIRJAD

Üldiselt kohaldab Office Vétérinaire Fédéral samu eeskirju, mida hõlmab käesoleva liite I punkt. Office Vétérinaire Fédéral võib siiski vastu võtta rangemaid meetmeid ja nõuda lisatagatisi. Sellisel juhul peetakse veterinaaria ühiskomitees aru kohaste lahenduste leidmiseks, ilma et see piiraks Office Vétérinaire Fédéral'i õigusi neid meetmeid viivitamatult rakendada. Kui Office Vétérinaire Fédéral soovib rakendada leebemaid meetmeid, teatab ta sellest eelnevalt komisjoni pädevatele osakondadele. Sellistel juhtudel peetakse veterinaaria ühiskomitees aru kohaste lahenduste leidmiseks. Kuni lahenduste leidmiseni hoiduvad Šveitsi ametiasutused kavandatavate meetmete rakendamisest.

4. LIIDE

ZOOTEHNILISED SÄTTED, SEALHULGAS KOLMANDATEST RIIKIDEST IMPORTI REGULEERIVAD SÄTTED

I. EUROOPA ÜHENDUS — ÕIGUSAKTID

A. Veised

Nõukogu direktiiv 77/504/EMÜ, 25. juuli 1977, tõupuhaste aretusveiste kohta (EÜT L 206, 12.8.1977, lko 8), viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

B. Sead

Nõukogu direktiiv 88/661/EMÜ, 19. detsember 1988, aretussigade suhtes kohaldatavate zootehniliste standardite kohta (EÜT L 382, 31.12.1988, lko 36), viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 806/2003.

C. Lambad ja kitsed

Nõukogu direktiiv 89/361/EMÜ, 30. mai 1989, tõupuhaste aretuslammaste ja -kitsede kohta (EÜT L 153, 6.6.1989, lko 30).

D. Hobuslased

a)	Nõukogu direktiiv 90/427/EMÜ, 26. juuni 1990, zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta ühendusesisesel kauplemisel hobuslastega (EÜT L 224, 18.8.1990, lko 55).

b)	Nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ, 26. juuni 1990, võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lko 60).

E. Tõupuhtad loomad

Nõukogu direktiiv 91/174/EMÜ, 25. märts 1991, milles sätestatakse põlvnemis- ja zootehnilised nõuded tõupuhaste loomade turustamiseks ja millega muudetakse direktiive 77/504/EMÜ ja 90/425/EMÜ (EÜT L 85, 5.4.1991, lko 37).

F. Import kolmandatest riikidest

Nõukogu direktiivi 94/28/EÜ, 23. juuni 1994, millega sätestatakse kolmandatest riikidest loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes kohaldatavate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste põhimõtted ning muudetakse direktiivi 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66).

II. ŠVEITS — ÕIGUSAKTID

7. detsembri 1998. aasta ordonnance loomakasvatuse kohta, viimati muudetud 26. novembril 2003 (RS 16.310).

III. RAKENDUSEESKIRJAD

Ilma et see piiraks 5. ja 6. liite zootehnilise kontrolli sätete kohaldamist, kohustuvad Šveitsi ametiasutused tagama, et Šveits kohaldab impordi suhtes samu sätteid, mis on nõukogu direktiivis 94/28/EÜ.

Kui kaubavahetuses tekivad raskused, saadetakse mis tahes osapoole taotlusel asi arutamiseks veterinaaria ühiskomiteesse.

5. LIIDE

KONTROLL JA TASUD

1. PEATÜKK

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI VAHELINE KAUBAVAHETUS

I. TRACES-süsteem

A. Õigusaktid

Šveits	Euroopa Ühendus
Komisjoni otsus 2004/292/EÜ, 30. märts 2004, millega kehtestatakse Traces-süsteem ja muudetakse otsust 92/486/EMÜ (ELT L 94, 31.3.2004, lk 63)	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta, viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401).

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

Komisjon integreerib Šveitsi koostöös Office Vétérinaire Fédéral'iga komisjoni otsuses 2004/292/EÜ sätestatud TRACES-arvutisüsteemi.

Elusloomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüote kaubanduses Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kasutatakse veterinaarsertifikaate, mis on sätestatud käesolevas lisas ja on saadavad TRACES-süsteemis, vastavalt komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 599/2004 loomade ja loomsete saaduste ühendusesisese kaubandusega seotud ühtlustatud näidissertifikaadi ja kontrollakti vastuvõtmise kohta (ELT L 94, 31.3.2004, lk 44).

Vajaduse korral sätestab veterinaaria ühiskomitee üleminekumeetmed.

II. Hobuslaste suhtes kohaldatavad eeskirjad

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahelise kaubavahetusega seotud kontrollimisi tehakse vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivile 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

Veterinaaria ühiskomitee vastutab artiklite 9 ja 22 rakendamise eest.

III. Piiriäärsetele aladele karjatamiseks saadetud loomade suhtes kohaldatavad eeskirjad

Mõisted:

—	karjatamine: loomade saatmine liikmesriiki või Šveitsi eesmärgiga karjatada neid 10 km laiusel maa-alal mõlemal pool piiri. Erilistel, nõuetekohaselt põhjendatud tingimustel võivad asjaomased pädevad asutused lubada karjatada laiemal maa-alal mõlemal pool Šveitsi ja ühenduse vahelist piiri,

—	päevane karjatamine: karjatamine, mille korral loomad viiakse liikmesriigis või Šveitsis asuvasse päritoluettevõttesse iga päeva lõpus tagasi.

Kui karjatatakse liikmesriikide ja Šveitsi vahel, kohaldatakse mutatis mutandis komisjoni 20. augusti 2001. aasta otsust 2001/672/EÜ, millega kehtestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse suveperioodil mägipiirkondades karjatatavate veiste liikumise suhtes (EÜT L 235, 4.9.2001, lk 23), viimati muudetud otsusega 2004/318/EÜ (ELT L 102, 7.4.2004, lk 71).

Käesoleva lisa kohaldamisel kehtivad siiski otsuse 2001/672/EÜ artikli 1 suhtes järgmised kohandused:

—	vaatlusperiood 1. maist 15. oktoobrini asendatakse “kalendriaastaga”,

—

Šveitsi osas on otsuse 2001/672/EÜ artiklis 1 ja vastavas lisas osutatud osapooled:

JÄRGMISED ŠVEITSI KANTONID:

ZÜRICH

BERN

LUZERN

URI

SCHWYZ

OBWALDEN

NIDWALDEN

GLARIS

ZUG

FRIBOURG

SOLOTHURN

BASEL STADT

BASEL LAND

SCHAFFHAUSEN

APPENZELL AUSSERRHODEN

APPENZELL INNERRHODEN

SANKT GALLEN

GRAUBÜNDEN

AARGAU

THURGAU

TICINO

VAUD

VALAIS

NEUCHÂTEL

GENF

JURA

Vastavalt 27. juuni 1995. aasta ordonnance'ile episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004, (RS 916.401), ning eelkõige selle artiklile 7 (registreerimine), ja 18. augusti 1999. aasta ordonnance'ile loomade liikumise andmebaasi kohta, viimati muudetud 20. novembril 2002 (RS 916.404), ning eelkõige selle artiklile 2 (andmebaasi sisu), peab Šveits andma igale karjamaale konkreetse registreerimiskoodi, mis tuleb registreerida riiklikus veiste andmebaasis.

Karjatamise korral liikmesriikide ja Šveitsi vahel lähteriigi riiklik veterinaararst:

a)	teatab sertifikaadi väljaandmise päeval ja hiljemalt 24 tundi enne kavandatavat loomade saabumiskuupäeva direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 20 sätestatud veterinaarasutusi ühendava arvutisüsteemi abil sihtkoha pädevale asutusele (kohalikule veterinaarüksusele), kuhu loomad on saadetud;

b)	uurib loomi 48 tunni jooksul enne nende saatmist karjamaale; loomad peavad olema nõuetekohaselt kindlaks tehtud;

c)	annab välja sertifikaadi vastavalt allpool punktis 11 olevale näidisele.

4.	Sihtriigi riiklik veterinaararst kontrollib loomi sihtriiki saabumisel, et tagada nende vastavus käesolevas lisas sätestatud standarditele.

5.	Loomad on tollikontrolli all kogu karjatusperioodi jooksul.

Loomade omanik peab:

a)	kirjalikult nõustuma täitma kõiki meetmeid, mida on võetud käesoleva lisa alusel, ja mis tahes muid kohalikul tasandil kehtestatud meetmeid nagu liikmesriigist või Šveitsist pärit mis tahes omanik;

b)	tasuma käesoleva lisa alusel nõutavate kontrollimiste kulud;

c)	tegema täielikult koostööd tolli- või veterinaarkontrolli osas, mida nõuavad lähte- või sihtriigi ametiasutused.

Kui loomad viiakse tagasi hooaja lõpus või enne seda, karjamaa asukoha riiklik veterinaararst:

a)	teatab sertifikaadi väljaandmise päeval ja hiljemalt 24 tundi enne kavandatavat loomade saabumiskuupäeva direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 20 sätestatud veterinaarasutusi ühendava arvutisüsteemi abil sihtkoha pädevale asutusele (kohalikule veterinaarüksusele), kuhu loomad on saadetud;

b)	uurib loomi 48 tunni jooksul enne nende ärasaatmist karjamaalt; loomad peavad olema nõuetekohaselt kindlaks tehtud;

c)	annab välja sertifikaadi vastavalt allpool punktis 11 olevale näidisele.

8.	Haiguspuhangu korral võtavad pädevad veterinaarasutused vastastikusel kokkuleppel kohaseid meetmeid. Need ametisutused arutavad, kuidas katta mis tahes tehtud kulutused. Vajaduse korral saadetakse asi arutamiseks veterinaaria ühiskomiteele.

Erandina karjatuseeskirjadest punktides 1 kuni 8 liikmesriikide ja Šveitsi vahelise päevase karjatamise korral:

a)	ei puutu loomad kokku teisest põllumajandusettevõttest pärit loomadega;

b)	nende loomade omanikud kohustuvad teatama pädevale veterinaarasutusele kõigist kokkupuudetest nende loomade ja teisest põllumajandusettevõttest pärit loomade vahel;

c)	allpool punktis 11 sätestatud veterinaarsertifikaat esitatakse pädevale veterinaarasutusele igal aastal siis, kui loomad esimest korda sisenevad liikmesriiki või Šveitsi. Veterinaarsertifikaat tuleb esitada pädevatele veterinaarasutustele nende nõudmisel;

d)	punkte 2 ja 3 kohaldatakse ainult siis, kui loomad saabuvad liikmesriiki või Šveitsi esimest korda igal kalendriaastal;

e)	punkti 7 ei kohaldata;

f)	loomade omanikud kohustuvad teavitama pädevat veterinaarasutust karjatusperioodi lõppemisest.

10.	Erandina 5. liite 3. peatüki VI(D) punktis sätestatud tasude eeskirjast, makstakse sätestatud tasusid ainult üks kord kalendriaastas, kui tegemist on liikmesriikide ja Šveitsi vahelise päevase karjatamisega.

11.	Piirialadele karjatamiseks või päevaseks karjatamiseks saadetud veiste ja piirialadest (tavapärase karjatusperioodi lõpus või enne seda) tagasisaadetavate veiste veterinaarsertifikaadi näidis:

IV. Erieeskirjad

Kui tapmiseks ettenähtud loomi viiakse Baseli tapamajja, kontrollitakse dokumente ainult ühes Šveitsi territooriumile sisenemise kohas. Seda reeglit kohaldatakse ainult nende loomade suhtes, kes on pärit Prantsuse Ülem-Reini departemangust või Saksa Lörrachi, Waldshuti, Breisgau-Hochschwarzwaldi Landkreis'idest ja Freiburg im Breisgau linnast. Seda reeglit võib laiendada teistele tapamajadele ühenduse ja Šveitsi piiri ääres.

B.	Kui loomi viiakse Livigno tollienklaavi, kontrollitakse dokumente ainult Ponte Gallos. Seda reeglit kohaldatakse ainult Graubündeni kantonist pärit loomade suhtes. Seda sätet võib laiendada teistele tollikontrolli all olevatele piirkondadele ühenduse ja Šveitsi piiri ääres.

C.	Kui loomi viiakse Graubündeni kantonisse, kontrollitakse dokumente ainult La Drossas. Seda reeglit kohaldatakse ainult loomade suhtes, kes on pärit Livigno tollienklaavist. Seda sätet võib laiendada teistele piirkondadele ühenduse ja Šveitsi piiri ääres.

Kui elusloomi laaditakse otse või kaudselt rongile ühenduse territooriumil asuvas punktis, et need maha laadida teises ühenduse territooriumil asuvas punktis pärast transiitvedu läbi Šveitsi territooriumi, on ainus nõue teavitada sellest ette Šveitsi veterinaarasutusi. Seda reeglit kohaldatakse ainult rongide suhtes, mille koosseis veo käigus ei muutu.

V. Ühenduse või Šveitsi territooriumi läbivate loomade suhtes kohaldatavad eeskirjad

A.	Kui ühendusest pärit elusloomad läbivad Šveitsi territooriumi, kontrollivad Šveitsi ametiasutused vaid dokumente. Kahtlastel juhtudel võivad nad teha muid nõutavaid kontrollimisi.

Kui Šveitsist pärit elusloomad läbivad ühenduse territooriumi, kontrollivad ühenduse ametiasutused vaid dokumente. Kahtlastel juhtudel võivad nad teha muid nõutavaid kontrollimisi. Šveitsi ametiasutused tagavad, et loomadega on kaasas vastuvõtmisest mittekeeldumise sertifikaat, mille on välja andnud kolmanda riigi esimese sihtkoha ametiasutus.

VI. Üldeeskirjad

Käesolevaid sätteid kohaldatakse juhtudel, mis ei kuulu II kuni IV punkti alla.

Ühendusest või Šveitsist pärit importimiseks mõeldud loomade suhtes tehakse järgmisi kontrollimisi:

—	dokumentide kontroll.

Elusloomade suhtes, kes on pärit muudest riikidest, mida ei hõlma käesolev lisa, ja keda on kontrollitud vastavalt nõukogu direktiivile 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381), tehakse järgmised kontrollimised:

—	dokumentide kontroll.

VII. Sisenemispunktid — Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline kaubavahetus

Ühendus:

Saksamaa:

—	Konstanz Straße

maantee

—	Weil am Rhein/Mannheim

raudtee, maantee

Prantsusmaa:

—	Saint Julien/Bardonnex

maantee

—	Ferney-Voltaire/Genf

lennujaam

—	Saint-Louis/Basel

maantee, lennujaam

Itaalia:

—	Campocologno

raudtee

—

Chiasso

raudtee, maantee

—	Grand San Bernardo-Pollein

maantee

Austria:

—	Feldkirch-Tisis

maantee

—

Höchst

maantee

—	Feldkirch-Buchs

raudtee

Šveits :

—

Saksamaa:

Thayngen

maantee

Kreuzlingen

maantee

Basel

maantee, raudtee, lennujaam

—	Prantsusmaa:

Bardonnex

maantee

Basel

maantee, lennujaam

Genf

lennujaam

—

Itaalia:

Campocologno

raudtee

Chiasso

maantee, raudtee

Martigny

maantee

—

Austria:

Schaanwald

maantee

St. Margrethen

maantee

Feldkirch-Buchs

raudtee

2. PEATÜKK

IMPORT KOLMANDATEST RIIKIDEST

I. Õigusaktid:

Importimisel kolmandatest riikidest tehakse kontrollimisi vastavalt nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivile 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.4.1991, lk 56), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381).

II. Rakenduseeskirjad ja menetlused

A.	Direktiivi 91/496/EMÜ artikli 6 kohaldamisel on piiripunktid: Basel-Mulhouse'i lennujaam, Ferney-Voltaire/Genfi lennujaam ja Zürichi lennujaam. Edasiste muudatuste tegemise eest vastutab veterinaaria ühiskomitee.

B.	Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 91/496/EMÜ artikliga 19 ja episootiliste haiguste seaduse artikliga 57.

3. PEATÜKK

ERISÄTTED

—	Prantsusmaa puhul arutatakse veterinaaria ühiskomitees Ferney-Voltaire'i/Genfi lennujaama ja St. Louis'/Baseli lennujaama juhtumeid.

—	Šveitsi puhul arutatakse veterinaaria ühiskomitees Genf-Cointrin' lennujaama ja Basel-Mulhouse'i lennujaama juhtumeid.

I. VASTASTIKUNE ABI

A. Õigusaktid

Euroopa Ühendus	Šveits
Nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ, 21. november 1989, liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks (EÜT L 351, 2.12.1989, lko 34)	1. juuli 1966. aasta episootiliste haiguste seadus (LFE), viimati muudetud 20. juunil 2003 (RS 916.40), eelkõige selle artikkel 57

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

Veterinaaria ühiskomitee vastutab direktiivi 89/608/EMÜ artiklite 10, 11 ja 16 kohaldamise eest.

II. LOOMADE IDENTIFITSEERIMINE

A. Õigusaktid

Euroopa Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 92/102/EMÜ, 27. november 1992, loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32), viimati muudetud nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8)

1.	27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 7—22 (registreerimine ja identifitseerimine)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1), viimati muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva aktiga, II lisa: ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri — 6. Põllumajandus — B. Veterinaar- ja fütosanitaarõigusaktid — I. Veterinaarõigusaktid (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381)

2.	18. augusti 1999. aasta ordonnance loomade liikumise andmebaasi kohta, viimati muudetud 20. novembril 2002 (RS 916.404).

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Veterinaaria ühiskomitee vastutab direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõike 2, artikli 4 lõike 1 punkti a viienda lõigu ja artikli 4 lõike 2 kohaldamise eest.

2.	Sigade, lammaste ja kitsede liikumisel Šveitsis on artikli 5 lõike 3 kohaldamisel arvesse võetav kuupäev 1. juuli 1999.

3.	Direktiivi 92/102/EMÜ artikli 10 kontekstis vastutab veterinaaria ühiskomitee kooskõlastamise eest, kui võetakse kasutusele mis tahes elektrooniline identifitseerimissüsteem.

III. LOOMADE HEAOLU

A. Õigusaktid

Ühendus

Šveits

Nõukogu direktiiv 91/628/EMÜ, 19. november 1991, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17), viimati muudetud nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 806/2003, konsulteerimiskorra kohaselt (kvalifitseeritud häälteenamusega) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete kohandamise kohta otsusega 1999/468/EÜ (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)

1.	27. mai 1981. aasta ordonnance loomade heaolu kohta, viimati muudetud 27. juunil 2001 (RS 455.1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/97, 25. juuni 1997, ühenduse kriteeriumide kohta peatuspaikadele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1), viimati muudetud nõukogu 11. juuni 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1040/2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1255/97 peatuspaikade kasutamise osas (ELT L 151, 19.6.2003, lk 21)

2.	20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11)

B. Rakendamise erieeskirjad ja menetlused

1.	Šveitsi ametiasutused kohustuvad täitma Šveitsi ja Euroopa Ühenduse vahelises kaubavahetuses ja importimisel kolmandatest riikidest nõudeid, mis on sätestatud direktiivis 91/628/EMÜ.

2.	Direktiivi 91/628/EMÜ artikli 8 neljandas lõikes sätestatud teave esitatakse veterinaaria ühiskomiteele.

Veterinaaria ühiskomitee vastutusel tehakse kohapealset kontrolli kooskõlas eelkõige direktiivi 91/628/EMÜ artikliga 10 ning loomade ja loomsete saaduste importi, transiiti ja eksporti käsitleva 20. aprilli 1988. aasta ordonnance'i (OITE) artikliga 65, viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11).

4.	Direktiivi 91/628/EMÜ artikli 18 lõike 3 teises lõigus sätestatud teave esitatakse veterinaaria ühiskomiteele.

IV. SPERMA, MUNARAKUD JA EMBRÜOD

Käesoleva liite VI osa 1. ja 2. peatükki kohaldatakse mutatis mutandis.

V. TASUD

A.	Elusloomade kontrollimise eest, mis on pärit muudest riikidest, mida ei hõlma käesolev lisa, kohustuvad Šveitsi ametiasutused võtma vähemalt selliseid tasusid, mis on sätestatud direktiivi 96/43/EÜ C lisa 2. peatükis (EÜT L 162, 1.7.1996, lk 1).

B.	Ühendusest või Šveitsist pärit ja ühendusse või Šveitsi importimiseks mõeldud loomade eest tuleb maksta järgmised tasud: 2,5 eurot/tonn, minimaalselt 15 eurot ja maksimaalselt 175 eurot saadetise kohta.

Tasu ei võeta:

—	tapmiseks mõeldud loomade eest, kes saadetakse Baseli tapamajja,

—	Livigno tollienklaavi saadetavate loomade eest,

—	Graubündeni kantonisse saadetavate loomade eest,

—	elusloomade eest, kes laaditakse otse või kaudselt rongile ühenduse territooriumil asuvas punktis, et need maha laadida teises ühenduse territooriumil asuvas punktis,

—	ühendusest pärit elusloomade eest, kes läbivad Šveitsi territooriumi,

—	Šveitsist pärit elusloomade eest, kes läbivad ühenduse territooriumi,

—	hobuslaste eest.

D.	Piirialadele karjatamiseks saadetavate loomade eest on järgmised tasud: 1 euro looma kohta lähteriigile ja 1 euro looma kohta sihtriigile, minimaalselt 10 eurot ja maksimaalselt 100 eurot saadetise kohta.

Käesoleva peatüki kohaldamisel moodustavad “saadetise” sama tüüpi loomad, kes on hõlmatud sama veterinaarsertifikaadi või dokumendiga, keda veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud sama kaubasaatja ning kes on pärit samast ekspordiriigist või piirkonnast ja keda saadetakse samasse sihtkohta.

6. LIIDE

LOOMSED SAADUSED

1. PEATÜKK

SEKTORID, KUS VÕRDVÄÄRSUSE TUNNUSTAMINE ON VASTASTIKUNE

Tooted: lehmapiim ja lehmapiimatooted inimtoiduks

Eksport ühendusest Šveitsi ja Šveitsist ühendusse

Kaubandustingimused

Võrdväärsus

Erinõuded

EÜ standardid

Šveitsi standardid

Loomade tervishoid

—

Veised

64/432/EMÜ

92/46/EMÜ

27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 47, 61, 65, 101, 155, 163, 169, 173, 177, 224 ja 295

Jah

Ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi kaubavahetuses tuleb inimtoiduks lehmapiimale ja lehmapiimatootele lisada ainult direktiivi 92/46/EMÜ II peatükis sätestatud äridokumendid

Direktiivi 92/46/EMÜ artikli 10 alusel koostab Šveits oma heakskiidetud töötlemisettevõtete nimekirja ja heakskiidetud kogumiskeskuste ning standardimiskeskuste nimekirja

Rahvatervis

92/46/EMÜ

7. detsembri 1998. aasta ordonnance kvaliteedi tagamise kohta piimasektoris (piimakvaliteedi määrus, OQL), viimati muudetud 8. märtsil 2002 (RS 916.351.0)

13. aprilli 1999. aasta ordonnance kvaliteedi tagamise kohta piima tootmisel, viimati muudetud 20. detsembril 2002 (RS 916.351.021.1)

13. aprilli 1999. aasta ordonnance kvaliteedi tagamise kohta piima tööstuslikul töötlemisel, viimati muudetud 20. detsembril 2002 (RS 916.351.021.2)

13. aprilli 1999. aasta ordonnance kvaliteedi tagamise kohta piima töötlemisel oma vajadusteks, viimati muudetud 20. detsembril 2002 (RS 916.351.021.3)

13. aprilli 1999. aasta ordonnance kvaliteedi tagamise kohta juustu valmimisel ja eelpakendamisel, viimati muudetud 20. detsembril 2002 (RS 916.351.021.4)

Jah

Tooted: Loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sealhulgas lehmapiim ja lehmapiimatooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks

Eksport Euroopa Ühendusest Šveitsi ja Šveitsist Euroopa Ühendusse
Kaubandustingimused		Võrdväärsus	Erinõuded
EÜ standardid	Šveitsi standardid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002, 3. oktoober 2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1), viimati muudetud komisjoni 26. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 780/2004, üleminekumeetmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel seoses teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate toodete impordi ja transiidiga (ELT L 123, 27.4.2004, lk 64)	1. märtsi 1995. aasta ordonnance lihahügieeni kohta (OHyV), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 817.190) 27. juuni 1995. aasta ordonnance episootiliste haiguste kohta (OFE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.401) 20. aprilli 1988. aasta ordonnance loomade ja loomsete saaduste impordi, transiidi ja ekspordi kohta (OITE), viimati muudetud 23. juunil 2004 (RS 916.443.11), eelkõige selle artiklid 51, 64a ja 77 (eksportivate ettevõtetena heakskiitmine, loomsete kõrvalsaaduste impordi- ja eksporditingimused) 23. juuni 2004. aasta ordonnance loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise kohta (OESPA), (RS 916.441.22)	Jah	Šveits kohaldab oma impordi suhtes samu tingimusi kui VII, VIII, X (sertifikaadid) ja XI (riigid) lisas kooskõlas määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikliga 29 1. ja 2. kategooria materjalidega kaubavahetus on keelatud, välja arvatud teatavateks tehnilisteks kasutusteks, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1774/2002 (komisjoni määrusega (EÜ) nr 878/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 62) kehtestatud üleminekumeetmed) 3. kategooria materjalidele, millega kaubeldakse ühenduse liikmesriikide ja Šveitsi vahel, tuleb lisada II lisa III peatükis sätestatud äridokumendid ja veterinaarsertifikaadid vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklitele 7 ja 8 Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1774/2002 III peatükiga koostab Šveits oma vastavate ettevõtete nimekirja

II PEATÜKK

SEKTORID, MIDA EI HÕLMA I PEATÜKK

I. Eksport ühendusest Šveitsi

Ekspordi suhtes ühendusest Šveitsi kohaldatakse samu tingimusi kui ühendusesiseses kaubanduses. Igal juhul annavad pädevad asutused siiski välja sertifikaadi, millega tunnistatakse vastavust neile tingimustele, ja see lisatakse saadetistele.

Vajaduse korral arutatakse veterinaaria ühiskomitees sertifikaatide näidiseid.

II. Eksport Šveitsist ühendusse

Ekspordi suhtes Šveitsist ühendusse kohaldatakse ühenduse eeskirjades sätestatud asjaomaseid tingimusi. Veterinaaria ühiskomitees arutatakse sertifikaatide näidiseid.

Kuni otsuse tegemiseni nende näidiste osas kohaldatakse kehtivaid sertifikaatidele esitatavaid nõudeid.

III PEATÜKK

SEKTORI ÜLEKANDMISE KOHTA II PEATÜKIST I PEATÜKKI

Niipea kui Šveits võtab vastu mõne õigusakti, mida ta loeb ühenduse õigusaktidega võrdväärseks, esitatakse küsimus veterinaaria ühiskomiteele. Käesoleva liite I peatükki kohandatakse nii kiiresti kui võimalik, et kajastada komitee arutelude tulemusi.

11. LIIDE

KONTAKTASUTUSED

—

Euroopa Ühendus:

Direktor

Toidu ohutus: taimetervis, loomade tervishoid ja heaolu, rahvusvahelised küsimused

Tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat (DG SANCO)

Euroopa Komisjon

Rue Froissart, 101

B-1049 Brussels

Muud olulised kontaktid:

Direktor

Veterinaar- ja toiduamet

Grange

Iirimaa

Üksuse juhataja

Rahvusvahelised toidu, veterinaaria ja taimetervise küsimused

Tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat (DG SANCO)

Euroopa Komisjon

Rue Froissart, 101

B-1049 Brussels

—

Šveits

Office vétérinaire fédéral

CH-3003 Berne

Tel: (41-31) 323 85 01/02

Faks: (41-31) 324 82 56

Muud olulised kontaktid:

Office fédéral de la santé publique

Unité principale Sûreté alimentaire

CH-3003 Berne

Tel: (41-31) 322 95 55

Faks: (41-31) 322 95 74

Centrale du Service d'inspection et de consultation en matière d'économie laitière

Schwarzenburgstraße 161

CH-3097 Liebefeld-Berne

Tel: (41-31) 323 81 03

Faks: (41-31) 323 82 27

”

Top